| Dokumendiregister | Päästeamet |
| Viit | 1.1-1/6711 |
| Registreeritud | 03.11.2025 |
| Sünkroonitud | 04.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 Juhtimine, planeerimine ja aruandlus |
| Sari | 1.1-1 Ministri määrused, korraldused ja VV määrused |
| Toimik | 1.1-1 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Siseministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Siseministeerium |
| Vastutaja | Maret Rannala (ohutuskultuur, Ohutusjärelevalve osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruse nr 1
„Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja
ehitistele, kust tuleb automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade
edastada Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate
edastamise ja sellest loobumise kord“ muutmine
LISA 2
(Siseministri .11.2025 määruse nr sõnastuses)
Ehitised, kus tuleb edastada automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teated
Häirekeskusesse
Ehitise
kasutusviis
Ehitist iseloomustavad näitajad
1) kasutajate
arv 2) tuleohuklass ja tehnoloogilised
protsessid 3) ohtlikud
ained ja
nende
kogused
Ravi- ja
hoolekandeasutus üle 50 – –
Suurõnnetuse
ohuga või ohtlike
ettevõtete
tööstushoone*
– 2. või 3. tuleohuklass ja milles on
automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi
nõue ning kus toimuvad ohtlike
kemikaalidega töö- või
tehnoloogilised protsessid
üle 50 tonni
ammoniaaki
või üle
kümne tonni
kloori
* Rakendatakse tulpa 2 või 3.
Siseministri määruse „Siseministri 7. jaanuari 2013. a määruse nr 1 „Nõuded
tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning
tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ muutmine“ eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõuga muudetakse automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (edaspidi ATS)
tulekahjuteadete Häirekeskusesse edastamisega seonduvat selliselt, et teate edastamine toimuks
vaid kindlatelt objektidelt: ravi- ja hoolekandeasutustest ning suurõnnetuse ohuga ja ohtlike
ettevõtete 2. või 3. tuleohuklassi kuuluvatest tööstushoonetest ning hoonetest, kus toimuvad
töö- või tehnoloogilised protsessid ohtlike kemikaalidega või neid kemikaale on suures
koguses.
Kõigil praegu automaatse tulekahjuteate edastamise süsteemiga (edaspidi ATeS) hõlmatud
objektidel, millel kohustus eelnõuga ära kaob, jääb alles ATS-i kohustus ja võimalus edastada
ATS-i häire kas objekti poolt kindlaks määratud isikule või näiteks turvaettevõttesse.
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Mari Tikan
([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud
Siseministeeriumi õigusnõunik Kai Reinhold ([email protected]).
Päästeameti poolt on eelnõu koostamisse kaasatud olnud Tiina Kiil ([email protected])
ja Reelika Kuusik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt
toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga
ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.
Eelnõuga muudetakse siseministri 7. jaanuari 2013. a määrust nr 1 „Nõuded
tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele, kust tuleb automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse, ning
tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ avaldamismärkega RT I, 23.02.2021, 9.
2. Eelnõu sisu ja tausta analüüs
Mõisted, mida eelnõu seletuskirjas kasutatakse:
ATS – automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ehk süsteem, mis koosneb anduritest ja
mis annab keskseadme kaudu märku tekkinud tulekahjust.
ATeS – automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teate automaatne edastus valitud
adressaadile.
Võrreldes ajaga, kui tekkis kohustus edastada ATS-i häire Häirekeskusesse, on turule tulnud
uusi lahendusi, mille abil saab veenduda, kas häire on tingitud tegelikust tulekahjust või on
tegemist valehäirega. Nii on paljudesse ettevõtetesse paigaldatud erinevaid seire- ja muid
süsteeme ning päästjate igakordne ATeS-i häire peale reageerimine, et kontrollida olukorda
objektidel, on pigem muutunud väga ressursikulukaks.
Üldjoontes moodustavad ATeS-i valeväljakutsed u 15–17% kõikidest aasta jooksul
toimuvatest väljakutsetest. Joonisel on esitatud viimase kolme aasta kõige levinumad
väljakutsed, mille seas ATeS-i valeväljakutsed on teisel kohal. Sarnane trend kehtib ka
varemate aastate kohta.
2021.–2023. aasta statistikast nähtub, et ATeS-iga seotud kutsete (valeväljakutsed, tulekahjud,
tulekahjuohud) osakaal on püsinud pretsedenditult valeväljakutsete hulgas 96% piires:
Päästeameti väljakutsed 2021 2022 2023
Väljakutsed kokku 26 488 25 831 29 275
sh ATeS-i kutsed kokku 4329 (100%) 4535 (100%) 4946 (100%)
sh valeväljakutsed 4152 (96%) 4344 (96%) 4811 (97%)
sh hoonetulekahjud 26 (u 1%) 20 (u 1%) 15 (u 1%)
sh tulekahjuohud 151 (3%) 171 (4%) 120 (2%)
Päästeameti 2020. aastal tehtud analüüsist nähtub, et peamised valehäire tekkepõhjused olid
ATS-i süsteemi rike ja ehitustegevus, samuti toidutegemine, niiskete ruumide aur, ATS-i
puudulikud hooldustööd ning tahtlik ATS-i nupu vajutamine. Põhjused eri hoonete
kasutusviiside kaupa:
ATS-i süsteemi rikked on valdavalt hoolekandeasutustes, kogunemis- ja
tööstushoonetes;
ehitustegevuse tõttu tekkinud valehäired on peamiselt tööstus-, majutus-, hoolekande-
ja kogunemishoonetes;
toidutegemise, niisketes ruumides tekkinud auru ja suitsetamise tõttu tekkinud
valehäired on valdavalt majutusasutustes;
ATS-i nupu tahtlik vajutamine toimus valdavalt hoolekandeasutustes.
2021.–2023. aastal oli ATeS-i valeväljakutsete väljasõitude teenindamisega seotud ajakulu
Päästeametile alates alarmeerimisest kuni tagasi depoosse jõudmiseni järgmine:
Aasta
Riiklike päästekomandode
põhiautode
mitteannulleeritud
väljasõidud ATeS-i
valeväljakutsetele
Keskmine
hõivatus
min
Kogu hõivatus t
2021 3749 30 1875
2022 3905 30 1953
2023 4272 30 2136
Päästeameti vaates tuleb ajakulu hindamisel arvestada päästemeeskonna kui terviku ajakulu,
mitte iga üksiku päästja ajakulu eraldi, kuna keskendutakse ajakulule alternatiivina teistele
tegevustele, mida meeskond saab koos läbi viia. Päästemeeskond tegutseb alati koos, olenemata
sellest, kas tegemist on kodunõustamise, varustuse hoolduse, koolituste või muude väljakutsete
teenindamisega.
2021.–2023. aastal ATeS-i valeväljakutsete teenindamiseks riiklike päästekomandode põhi- ja
paakautode väljasõitudega seotud kütusekulu:
Aasta
Väljasõitude arv
(ATeS-i
valevälja-
kutsetele, mitte-
annulleeritud
väljasõidud
riiklike
komandode
põhi- ja
paakautodega)
Keskmine
distants
km
Läbitud
kilo-
metraaž
km
Põhi- ja
paakauto
keskmine
kütusekulu
l/km
Kogu
kütusekulu
l
Diisli
maksumus
€/l
Kogu
kütusekulu
maksumus €
2021 3760 10,5 39 480 0,55 21 714 1,8 39 085
2022 3914 10,5 41 097 0,55 22 603 1,8 40 686
2023 4293 10,5 45 077 0,55 24 792 1,8 44 626
Eelnõuga soovitakse suurendada hooneomanike endi vastutust, vähendada päästemeeskondade
hõivatust valeväljakutsete teenindamisel ja saavutada otsene rahaline kokkuhoid kütusekulu
pealt. Muudatus on oluline, et päästeressurss ei oleks hõivatud muude tegevustega, kui on vaja
reageerida elupäästvale sündmusele. Lisaks vabaneks aega, et tegeleda suuremas mahus teiste
Päästeametile pandud ülesannetega, nagu elanikkonnakaitse ja ennetustegevus.
Eelnõu koosneb ühest paragrahvist. Eelnõu kohaselt muudetakse nõuete määrust järgmiselt.
Eelnõu § 1 punktides 1–3 asendatakse standardite viited uuenenud standarditega.
Punktiga 4 täiendatakse paragrahvi 16 pealkirja pärast sõna „teateedastussüsteemiga“
lauseosaga „teate edastamiseks Häirekeskusesse“, sest automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteateid on võimalik sideettevõtte kaudu edastada
näiteks turvaettevõttele või ka tulekahjusignalisatsioonisüsteemi omaniku valitud isikule, kuid
selles paragrahvis käsitletakse ATeS-i Häirekeskusesse.
Punktiga 5 täpsustatakse § 16 lõike 3 sõnastust ja võimaldatakse ilma vastava kohustuseta
ehitise omanikul või valdajal esitada Päästeametile taotlus automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadete edastamiseks Häirekeskusesse. Päästeamet võib anda
kooskõlastuse ehitise ühendamiseks Häirekeskusega, kui objektil on sõlmitud leping
sideettevõtjaga, kes on tulekahjuteate edastaja, ja on täidetud ATS-ile esitatud nõuded.
Võrreldes kehtiva määrusega on lisatud kaalumiseks asjaolud, kas tulekahju korral on tagatud
Häirekeskuse viivitamatu teavitamine muul viisil ja kiire evakuatsioon ehitisest.
Päästeamet saab kaaluda ATeS-i jätkuvat edastust Häirekeskusesse, kui ehitis või selles
paiknev vara on arhiiv, muuseum, muu riiklikult olulise väärtusega ehitis, kuni 50 kasutajaga
ravi- ja hoolekandeasutus, alaliselt mehitamata majutusasutus, elutähtsa teenuse osutamiseks
vajalik ehitis või suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte ehitis, kui selle ettevõtte ohualasse
jääb elamupiirkond.
Arhiiv käesoleva määruse tähenduses on arhiiviseaduse § 1 lõikes 1 määratletud avalik arhiiv,
mis muu hulgas tegeleb arhivaalide kogumise ja säilitamise, neile juurdepääsu võimaldamise
ning nende kasutamise korraldamisega, aga ka arhiiv laiemalt kui rahvuslikku kultuuripärandit
säilitav asutus. Selline käsitlus annab võimaluse peale avalike arhiivide ka asutuste arhiividel,
sealhulgas Muinsuskaitseameti arhiivil, edastada jätkuvalt ATeS-i Häirekeskusesse.
Muuseumiks loetakse käesoleva määruse tähenduses muuseumiseaduse § 2 lõike 1 kohaselt
juriidilist isikut või asutust:
1) millel on muuseumikogu, mille museaalidest vähemalt poolte omanik on muuseum või
vähemalt poolte kohta on sõlmitud vähemalt 50-aastane kasutusleping või riigile kuuluva
muuseumikogu kasutamise tähtajatu leping;
2) mis kogub eesmärgipäraselt vaimset või materiaalset kultuuri- või looduspärandit;
3) mis peab museaalide üle arvestust, lähtudes muuseumide rahvusvahelistest
dokumenteerimispõhimõtetest;
4) mis tagab muuseumikogu pikaajalise säilimise;
5) mille muuseumikogu on huvilistele kättesaadav;
6) mis teeb muuseumikoguga seotud uurimis- või teadustööd ja esitab regulaarselt selle
tulemusi avalikkusele näituste, haridustegevuste või -sündmuste ja teaduslike või
populaarteaduslike publikatsioonide vahendusel;
7) mis ei jaota kasumit.
Riiklikult olulise väärtusega ehitist ei ole mõistena otseselt õigusaktides avatud. Näiteks saab
riiklikult olulise väärtusega ehitist sisustada muinsuskaitselises võtmes. Selles mõttes on
võimalik määratleda ehitisi, mis on olulised mälestised. Uutes muinsuskaitsealade
kaitsekordades on hooned liigitatud A-, B- ja C-kategooriatesse. A on väga väärtuslik (nii
eksterjöör kui ka interjöör), B osas on eksterjöör oluline ja interjööri muinsuskaitse ei sekku
ning C-kategooria hooned on need, kus muinsuskaitse ei sekku (nt nõukogudeaegsed garaažid
jms utilitaarsed ehitised). Need kaitsekorrad on kehtestatud kõikidel muinsuskaitsealadel (v.a
Tallinnas ja Viljandis, kus kaitsekord on alles koostamisel). Seega pole kõik kirikud,
mõisahooned, häärberid jm väärtuslikud hooned kaitse all, nii et sisuliselt on võimalik eristada
veel miljööväärtuslikke hooneid, mis kuuluvad kohaliku omavalitsuse pädevusse, ja
eraldiseisvaid kultuuriväärtuslikke hooneid. Ehitismälestistest hooned on alati riiklikult olulise
väärtusega.
Muinsuskaitseseaduse § 8 kohaselt on mälestis seadusega sätestatud korras riigi kaitse alla
võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade kogum, maa-ala või ehituslik
kompleks.
Lisaks võib leida uuringust „Riigi omanduses olevate kultuuriväärtuslike ehitiste haldamine“
(https://www.kul.ee/sites/default/files/documents/2020-10/Riigi.omad_.uuring.pdf) viiteid
riiklikult oluliste kultuurikeskkondade kohta (lk 54: riiklikult oluliste kultuurikeskkondade
loetelus on 1472 nimetust (sh nii üksikobjektid, ansamblid kui ka terved asumid ja maastikud).
Kokkuvõttes saab mõistet „riiklikult olulise väärtusega ehitis“ pidada laiaks ja see annab
võimaluse eri ehitiste korral kaaluda vajadust ATeS-i edastamiseks Häirekeskusesse.
Kuni 50 kasutajaga ravi- ja hoolekandeasutuses võib olenevalt asjaoludest esineda vajadus
edastada ATS-i signaal Häirekeskusesse ning seetõttu on antud Päästeametile kaalutlusõigus.
Enam kui 50 kasutajaga ravi- ja hoolekandeasutusest on nõutud ATeS Häirekeskusesse, kuid
hoolealuste eripärade tõttu võib selline häireedastuse lahendus olla vajalik ka juhul, kui
kasutajaid on vähem.
Alaliselt mehitamata majutusasutus võib olla nn kapselhotell või mõnda muud tüüpi
majutusasutus, kus ei ole personali ja kuhu majutujad saabuvad ise, saavad ligipääsu koodi
kaudu ja lahkuvad ilma teenindavat personali nägemata või sellega kokku puutumata. Juhul,
kui tegemist on välismaalastega, ei pruugi nad teada Eesti hädaabinumbrit või muid
käitumisjuhiseid, mis annaksid neile suunise häire korral kontrollida tegeliku tulekahju
olemasolu hoones ja Häirekeskuse kiire teavituse.
Elutähtsa teenuse osutajad võivad olla näiteks elektrivarustus-, kaugkütte- ja vee-ettevõtted
ning kuna nendes toimuva tulekahju korral võivad olla mõjutatud paljud inimesed (katkevad
vajalikud teenused), siis võib olla oluline eelkõige teenuse osutamisega seotud ehitistes ATeS-i
edastamine Häirekeskusesse.
Suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte sellise ehitise, mis ei vasta lisas 2 nimetatud
kriteeriumidele, omaniku taotluse ehitise Häirekeskusega ühendamiseks võib Päästeamet
kooskõlastada, kui nimetatud ehitise ohualasse jääb näiteks elamupiirkond ning tulekahju,
plahvatuse või ohtlike kemikaalide lekke korral ehitises ulatub õnnetuse mõju väljapoole
ettevõtte territooriumi ja ohustab seal viibivaid inimesi.
Samas jääb Päästeametile võimalus põhjendatud juhtudel jätta taotlus kooskõlastamata, näiteks
kui tulekahju korral on tagatud selle kiire avastamine ja Häirekeskuse viivitamatu teavitamine
muul viisil ning vajaduse korral on ehitisest tagatud kiire evakuatsioon.
Punktiga 6 tunnistatakse määruse paragrahvi 17 lõige 7 kehtetuks, mis on kooskõlas muude
kavandatavate muudatustega. Päästeamet saab iseseisvalt lõpetada ära teadete vastuvõtmise
Häirekeskuses ja ehitiste omanikud või valdajad ei pea selleks midagi tegema, välja arvatud
juhul, kui ehitise omanik või valdaja soovib jätkuvalt ATeS-i edastamist Häirekeskusesse (vt
eelnõu § 1 punkti 2 selgitus).
Punktiga 7 muudetakse paragrahvi 28 ja selles sätestatakse tingimused, millal lõppeb ATS-i
teadete vastuvõtmine Häirekeskuses. Muudatus on tingitud muu hulgas asjaolust, et umbes 33%
ehitistest, kus ATeS edastatakse Häirekeskusesse, on need, kus häireedastus sellisel kujul ei ole
enam määruse kohaselt uutel ehitistel nõutav, kuid nimetatud 33% ehitistest põhjustavad iga
aasta 25–27% valeväljakutsete koguhulgast. Pärast käesoleva muudatuse jõustumist lõpetab
Päästeamet nii sellistelt mittekohustuslikelt ehitistelt kui ka määruse lisas 2 nimetamata
ehitistelt alates 1. maist 2026 ühepoolselt ATeS-i vastuvõtmise Häirekeskuses. Seda tähtaega
saab käsitada kui üleminekuperioodi, mil ehitise omanik saab võtta vajalikud meetmed, et olla
valmis ATS-i häire korral ise Häirekeskust teavitama, samuti on arvesse võetud seadmete
vahetusest tulenevat tasuvusaega.
Kui ehitise omanik soovib jätkuvalt ATeS-i edastamist Häirekeskusesse, siis tuleb tal
1. märtsiks 2026 esitada vastav taotlus Päästeametile ning käesoleva määruse paragrahvi 16
lõikes 3 nimetatud juhul võib Päästeamet teate edastamist kooskõlastada. Samas võib
Päästeamet ka ATeS-i edastamisest Häirekeskusesse keelduda, kui selline tegevus ei ole
piisavalt põhjendatud. Ehitistes peab igal juhul olema tagatud kohene tulekahjust teada
saamine, tulekahju korral Häirekeskuse viivitamatu teavitamine ja vajaduse korral kiire
evakuatsioon ning kui see tagab piisava tuleohutuse, ei ole põhjendatud ATeS-i edastamine
Häirekeskusesse. Samas ei keelata eelnõuga ATeS-i edastada muule adressaadile (objekti
vastutajale, turvaettevõttele vms), aga muudetud tuleohutuskorraldus hoones peab kajastuma
ATS-i dokumentatsioonis ja tulekahju korral tegutsemise plaanis 2026. aasta 1. juuliks.
Sättega sätestatakse kohustus ehitistele, kust alates 1. maist 2026 ei edastata ATS-i teateid
Häirekeskusesse, kajastada sellekohane teave automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi
dokumentatsioonis ja tulekahju korral tegutsemise plaanis 2026. aasta 1. juuliks. Näiteks kui
ATS-i teade edastatakse mujale kui Häirekeskusesse või ei edastada teadet kusagile, tuleb
nimetatud asjaolu kirjeldada tuleohutusalases dokumentatsioonis ja teha teatavaks kõigile
ehitise kasutajatele. Ehitise muutunud tuleohutuskorraldust tuleb kindlasti läbi mängida
vajalikel tulekahju korral tegutsemise õppustel.
Punktiga 8 muudetakse määruse lisa 2 ning sõnastatakse see ümber, et ATeS-i nõue
Häirekeskusesse kaob ära majutusasutustest, kogunemishoonetest ja büroohoonetest.
Nimetatud muudatus ei tähenda, et loetelust välja jäetavatel objektidel ATS-i nõue kaob. ATS
jääb neile objektidele alles ja seega on inimeste teavitamine võimalikust tulekahjust endiselt
tagatud. Samuti saab olema tagatud Häirekeskuse teavitamine, see toimub edaspidi näiteks
telefoni teel. Nende objektide tuleohutuskorralduses tuleb teha muudatusi ja neid kõigile
töötajatele tutvustada. Esmalt on vaja läbi mõelda tegevus peale ATS-i signaali rakendumist,
eriti töökorraldus selles osas, kes veendub tulekahju asukohas, kes teavitab Häirekeskust ja kes
hakkab tegelema inimeste evakuatsiooniga, et tagada inimeste elu ja tervis võimalikus
ohuolukorras. Enamikus Eesti hoonetes, kus on ATS, on selline tuleohutuskorraldus juba
olemas, mistõttu ei saa ATeS-i lõpetamist Häirekeskusesse pidada millekski erakordseks, küll
aga tuleb nüüd neil objektidel läbi mõelda käitumine ATS-i häire puhul ja sätestada see
tuleohutusalases dokumentatsioonis.
ATeS-i edastamise nõue Häirekeskusesse säilib ravi- ja hoolekandeasutustes, mida kasutab
rohkem kui 50 inimest. Sellistel objektidel on oluline, et personal saaks hakata viivitamata
tegelema inimestega, kes ei pruugi olla võimelised ise liikuma.
ATeS peab olema ühendatud Häirekeskusega sellistes suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete
tööstushoonetes, mis kuuluvad 2. ja 3. tuleohuklassi, milles on ATS-i nõue ning kus toimuvad
töö- või tehnoloogilised protsessid ohtlike kemikaalidega, või sellistes nimetatud ettevõtete
hoonetes, kus hoiustatakse üle 50 tonni ammoniaaki või üle kümne tonni kloori.
Täpsustus on tingitud asjaolust, et kõik tööstusettevõtted ega ka suurõnnetuse ohuga või
ohtlikud ettevõtted ei peaks olema kohustatud edastama ATS-i tulekahjuteateid
Häirekeskusesse, vaid lähenema peaks riskipõhiselt, haarates valimisse vaid need ohtlike
ettevõtete ja suurõnnetuse ohuga hooned, milles toimuval tulekahjul, plahvatusel või ohtliku
kemikaali lekkel võib olla suurem mõju inimeste elule, tervisele või ümbritsevale keskkonnale.
Tule- ja plahvatusohtlike ning mürgiste kemikaalidega toimuvaks töö- ja tehnoloogiliseks
protsessiks peetakse tootmist, töötlemist jms käitlust, mille puhul kasutatakse ohtlikke
kemikaale ja/või mille saaduseks on ohtlikud kemikaalid. Sellise tegevuste hulka ei loeta aga
ladustamist, välja arvatud ammoniaagi ja kloori puhul, kui ületatakse teatud kogused. Niisuguse
täpsustusega välistatakse kohustusliku tulekahjuteate edastamine Häirekeskusesse näiteks
tanklates, kütuseterminalides, väetisehoidlates jms, kuna neid käsitatakse eelkõige
laohoonetena ning nende tegevust ladustamisena.
Mürgistest kemikaalidest tuuakse muudatusega välja üksnes ammoniaak ja kloor ning ATeS-i
nõude kehtestamisel seatakse tingimuseks ammoniaagi hulk üle 50 tonni ja kloori hulk üle
kümne tonni. Kui ammoniaaki ja kloori käitlevas ettevõttes on gaasilekke tuvastamise süsteem,
siis tuleb ka see ühendada Häirekeskusega, kuna mürgiste gaaside võimaliku lekke korral satub
ohtu suur hulk inimesi. Näiteks Tallinna Vesi AS-i veepuhastusjaama ohualas, mis on 2700
meetrit, on ohustatud inimesi üle 92 000.
Võrreldes kehtiva sõnastusega lisatakse tingimus, et ehitises peab olema ATS-i kohustus, et
mitte liigselt koormata väiksemaid ehitisi tulekahjuteate edastamise nõudega. ATS-i nõue
tuleneb valdkondlikust standardist ning on seotud pindalaga ehk käesolevasse määrusesse ei
ole vaja lisada kriteeriume suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete tööstushoonete pindalale.
Samuti tähendab ATS-i standardikohane lahendus seda, et vajaduse korral saab sellele lisada
ka ATeS-i.
Tehtavate muudatuste osas tasub silmas pidada põhimõtet, et oluline on ATeS-i edastamine
Häirekeskusesse üksnes sellistelt objektidelt, mille kasutajad kas ei suuda ise enda ohutust
tagada või on tegemist suurema mõjuga ohuga, st ohus on ka nende inimeste elu ja tervis, kes
ei ole otseselt ettevõttes, vaid selle ohuraadiuses.
3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Eelnõul ei ole Euroopa Liidu õigusega puutumust.
4. Määruse mõju ja võimalikud riskid
Objekte, millelt praegu ATeS läheb otse Häirekeskusesse, on suurusjärgus 1500. Peale määruse
muudatuste jõustumist jääb neid alles umbes 200 (suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted
ning ravi- ja hoolekandeasutused, mis vastavad kehtestatavatele kriteeriumidele). Kõiki
mitteeluhooneid, mille kasutusviisiks on näiteks majutus-, büroo- või muu kogunemishoone ja
kus praegu ei ole ATeS-i (või ei edastata seda Häirekeskusesse), on ligikaudu 40 000 ja suurel
osal neist on olemas ATS. Seega on määruse muudatuse sihtrühm väike.
Suurim risk on seotud reaalse tulekahju ja/või selle ohuga – uus olukord võib
reageerimisahelat pikendada Häirekeskusesse tehtava hädaabikõne võrra. Hoonetesse jääb ATS
alles, st hoone kasutajatele on jätkuvalt tagatud kohene tulekahjust teada saamine. Peale
veendumist, et tegemist on tulekahju ja/või selle ohuga, tuleb hoones olevatel inimestel teha
hädaabikõne, mille ajal saadetakse juba päästemeeskond välja. Selline olukord on juba
praegu kõigil teistel objektidel, kus on ATS, aga puudub ATeS, seega ei saa niisuguse riski
ilmnemist pidada ülemäära suureks.
Lisariskid
Juhul, kui ehitises on kasutusel erasektori turvateenus, siis peab ehitise omanik tasuma
iga kontrollitud häire eest (häireteate võib edastada ka iseenda kontaktisikule).
Nimetatud riski on võimalik maandada korraliku hooldusega, et vältida
valeväljakutseid, või häire edastusega objekti omaniku poolt valitud isikule.
Päästeamet ei saa teavet rohkeid korduvaid valehäireid põhjustavate ATS-ide kohta
(enamik Häirekeskusest lahti ühendatavaid ehitisi kuulub Päästeameti regulaarse
kontrolli alla). Leevendusmeetmena suunatakse järelevalve ressurss koostööle
teenusepakkujatega ja koostöös nendega suurendatakse teavitustöö kaudu ohutust,
lisaks saadakse vajalikku teavet tuleohutusülevaatuste kaudu.
Kahjude mõttes võib reageerimisahel pikeneda (vt ka olulisim risk), kuid sisuliselt
luuakse sarnane olukord kõigile objektidele, kus on ATS ja puudub ATeS. Tulesurmad
on pea sajaprotsendiliselt elumajades, kus ei ole ei ATS-i ega ATeS-i kohustust. Pelgalt
varakahjude ärahoidmiseks tuleks ettevõttel endal riske maandada.
Häireedastusteenuse pakkuja võib vähese nõudluse tõttu lõpetada teenuse pakkumise.
Nimetatud riskiga tuleb arvestada, kuid häiret on võimalik edastada ka muude tehniliste
lahendustega.
Oluline on silmas pidada, et kui Häirekeskuse kaudu enam tulekahjuteateid ei edastata, siis see
ei tähenda, et objektilt kaovad ATS ja/või selle osad ning muud tuleohutuspaigaldised.
Omaniku kohustus on jätkuvalt tagada kõigi tuleohutuspaigaldiste korrektne paigaldus,
õigeaegne hooldus ning seeläbi toimivus.
Eelnõu mõju ravi- ja hoolekandeasutustele
2025. aasta seisuga on Päästeametile teada 164 ravi- ja hoolekandeasutust, millel on ATeS
Häirekeskusesse. Nendest alla 50 kasutajaga objektid enam seda kohustust täitma ei pea, kuid
hoone omanikel või valdajatel on võimalus pöörduda Päästeameti poole ja taotleda ühenduse
jätkamist sellisel kujul või siis suunata signaal mõnele muule adressaadile (enda valitud isikule
või näiteks turvaettevõttesse).
Eelnõu mõju ohtlikele ja suurõnnetuse ohuga ettevõtetele (OE-d ja SOE-d)
2025. aasta alguse seisuga on Eestis kokku 67 SOE ettevõtet (neljal ettevõttel on käitamisluba
peatatud) ning 280 OE ettevõtet (kuuel ettevõttel on käitamisluba peatatud ja 12 käitisel
käitamisluba väljastamisel).
Eelnõu koostamise ajal oli ATeS-i ühendamise Häirekeskusesse teinud 41 SOE ja OE ettevõtet
(11 A-kategooria SOE-d, 11 B-kategooria SOE-d ja 19 C-kategooria OE-d). Kui vaadelda SOE
ja OE ettevõtteid ning nende tegevust, sealhulgas võttes arvesse VI kasutusviisi hooned, siis
uue nõude sätestamine võib mõjutada 41 SOE ja OE ettevõtet järgmiselt:
Ettevõte Arv Kasutusel ATeS Uue
kohustusega
alles jäävad
ATeS-i
ühendust ei ole
enam vaja
A-kategooria
SOE
11 8 3 3
B-kategooria
SOE
11 9 2 2
11 7 4 9
C-kategooria
OE
8 (võib olla
muudatustest
mõjutatud)
1 7 0
Samas ei pruugi mõjutatud ettevõtete arv olla lõplik (võib väheneda või suureneda), kuna
kohustuse määramisel tuleb võtta arvesse järgmiseid asjaolusid:
VI kasutusviisi 2. ja 3. tuleohuklassiga tööstushooned, millel on ATS-i kohustus ja kus
toimub ohtlike kemikaalide (tule- ja plahvatusohtlike ning mürgiste kemikaalide)
käitlemine (st tootmine, töötlemine, aga mitte ladustamine, välja arvatud ammoniaak ja
kloor);
ehitise võimalik tule- ja plahvatusoht ning mürgiste ainete lekete korral mõjude ulatuvus
ettevõtte territooriumist väljapoole ning ohualasse jäävat elamupiirkonda.
Päästeametil on olemas ülevaade, millised ehitised on seotud SOE ja OE ettevõttega, kuid
mõjutatud ehitiste täpset arvu on keeruline välja tuua, kuna osal ehitistel ei ole kasutusel
korrektset kasutusotstarvet ning Päästeameti andmebaasis ei ole ehitise juurde lisatud teavet,
kas konkreetses ehitises toimuvad töö- või tehnoloogilised protsessid ohtlike kemikaalidega.
5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise
eeldatavad tulud
Lisakulusid määruse rakendamisega ette ei nähta, kuna lõpetatakse ühe paigaldisega seotud
kulud ettevõtte vaates ning seda saab pigem käsitada säästuna. Päästeameti vaates on määruse
rakendamisega seotud tulu mõõdetav ajaliselt ja üle kantav teistesse ohutustegevustesse, näiteks
kodunõustamisse ning rahaliselt (kütusekulu vähenemine).
6. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile,
Häirekeskusele, Siseministeeriumi infotehnoloogia ja arenduskeskusele, Eesti Linnade ja
Valdade Liidule, Eesti Turvaettevõtete Liidule, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni
Liidule, Keemiatööstuse Liidule ja Eesti Kaubandus-Tööstuskojale.
1
Siseministri 7. jaanuari 2013. a määruse nr 1
„Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitistele,
kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse,
ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ muutmine
seletuskiri
Lisa
Märkustega arvestamise tabel
Eesti Linnade ja Valdade Liit, 08.09.2025 kiri nr 2-3/100-2
Kontaktisik: Kalle Toomet (5063488; [email protected]),
Eesti Linnade ja Valdade Liit (ELVL) kooskõlastab märkustega siseministri määruse
„Siseministri 7. jaanuari 2013. a määruse nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja
ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada
Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ muutmine" eelnõu
alljärgnevate tähelepanekute ja ettepanekutega.
Eelnõu eesmärk, vähendada automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS)
valeväljakutseid ja vabastada päästeressursse elupäästvateks tegevusteks on mõistetav ja
toetatav. Samas tuleb märkida, et kavandatav muudatus toob kaasa mitmeid praktilisi muudatusi
kohaliku omavalitsuse tuleohutuse korralduses mis vajavad omavalitsuste täiendavat
tähelepanu.
Muudatus nõuab kohalike omavalitsuste hallatavates hoonetes tuleohutuskorralduse
ümberkujundamist. Igas hoones, kus ATS on olemas, tuleb määratleda, kes reageerib ATSi
häirele, kes teavitab Häirekeskust ja kes korraldab evakuatsiooni. Lisaks tuleb hiljemalt 31.
märtsiks 2026 uuendada tuleohutusdokumentatsioon, mis eeldab täiendavat töökoormust KOV
spetsialistidele või vajadusel väliste ekspertide kaasamist. Samuti on vajalik töötajate
koolitamine ja tuleohutusalaste õppuste läbiviimine, et tagada valmisolek ATSi häire korral
tegutsemiseks.
KOV hallatavate hoonete seas võib leiduda objekte, mis vastavad eelnõus kirjeldatud
eritingimustele, näiteks kultuuriväärtus või elutähtsa teenuse osutamine. Selliste hoonete puhul
tuleb KOV idel kaaluda automaatse tulekahjuteate edastamise süsteemiga (edaspidi ATeSiga)
Selgitame. Eelnõuga puutumust omavate
ehitiste omanikele on info edastatud. Päästeamet
koostab lisaks juhendi objektidele, kellelt alates
1. maist 2026 enam ei toimu automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi
tulekahjuteate automaatset edastamist
Häirekeskusesse. Eraldi juhendi koostamine
täiendavalt kohalikele omavalitsusüksustele ei
ole vajalik.
KOVidele edastatakse loetelu neile kuuluvatest
objektidest, millel AteS nõue ära kaob.
2
jätkamist Häirekeskusesse ja vajadusel esitame taotluse Päästeametile. Et tagada eelnõu
rakendamise sujuv tagamine, palume eelnõu koostajal välja töötada kohalikele omavalitsustele
vastav juhendmaterjal, mis sisaldab praktilisi näiteid ja soovituslikke tegevusplaane ATSi häire
korral tegutsemiseks. Lisaks eeltoodule soovime, et Päästeamet edastaks kohalikele
omavalitsustele nimekirja ehitistest, millelt ATeS ühendus katkeb, et tagada valmisolek
tuleohutuskorralduse ümberkujundamiseks. Oluline siinjuures on, et muudatus ei tohi
vähendada tuleohutuse taset ega tekitada segadust hoonete haldajate seas ning et muudatuste
rakendamine toimuks selgete juhiste ja piisava ajavaruga.
Samuti palume kaaluda üleminekuperioodi tähtaja pikendamist kuue kuu võrra, et tagada
muudatuste rakendamine kõikides (sh väiksemates omavalitsustes), kus ressursside
planeerimine võib võtta kauem aega.
Arvestatud osaliselt. Taotlusi ATeSi
jätkamiseks Häirekeskusesse võetakse vastu
kuni 1. märtsini 2026 (varasemalt oli eelnõus 1.
jaanuar 2026). ATeS Häirekeskusesse
lõpetatakse nendelt objektidelt, kus see enam
kohustuslik pole, alates 1. maist 2026
(varasemalt eelnõus 1. märts 2026). Ja vastavad
muudatused dokumentatsioonis tuleb teha
hiljemalt 1. juuliks 2026 (varasemalt eelnõus 1.
mai 2026).
Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskus, 03.09.2025 e-kiri
Kontaktisik: Haidi Kanamäe (53640043; [email protected])
Kuna kommentaarid puudutavad kehtivat määrust, siis ehk õnnestub ka need kooskõlastamisel
oleva eelnõuga ära korrigeerida:
- § 3 punktis 5) ja § 4 lõikes 1 soovitame korrigeerida sõnastust standardiseeria EN 54
ning asendada standardisari EVS-EN 54. Kuna Eestil (Eesti Standardimis- ja
Akrediteerimiskeskus) on kohustus võtta kõik Euroopa standardid identsel kujul üle Eesti
standarditeks, siis oleks viidatud tähis korrektsem.
- § 6 lõikes 5 toodud standard EVS-EN 60079-0 on kehtetu, korrektne tähis kehtivale
standardile oleks EVS-EN IEC 60079-0
- § 12 lõikes 3 toodud standard EVS-EN 60849 on kehtetu ning on asendatud standardiga
EVS-EN 50849 (Häireteadustuse helisüsteemid).
Arvestatud
3
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, 18.09.2025
Kontaktisik: Marko Udras (6040070; [email protected])
Toetame muudatust, mille kohaselt väheneb ehitiste arv, mille osas kehtib ATeSi nõue.
Anda rohkemate ehitiste omanikele ja valdajatele õigus esitada taotlus ehitise ühendamiseks
Häirekeskusega. Näiteks võiks Päästeametil olla kohustus rahuldada selline taotlus, kui ehitise
osas kehtib praegu ATeSi nõue.
Mittearvestatud. Ettepanek on vastuolus
määruse muudatuse eesmärgiga. ATeSi
Häirekeskusesse saab taotleda siiski kindlate
kriteeriumide alusel. Teisele objektidele jääb
võimalus ATS häire edastada muule
kokkulepitud adressaadile, samas ei pea ka seda
tegema. Et kohustusest vabastatud objektidel
jääb ATS kohustus alles, siis on tagatud
tulekahjust kiire teavitus ning päevasel ajal
hoones viibijad saavad veenduda tegelikus ohus
ning vastavalt võtta meetmed – ohu puudumisel
vaigistada häirekell ja ohu olemasolul
evakueeruda ning teavitada Häirekeskust
telefonil 112. Kui peaks puhkema tulekahju
öisel ajal, ei ole inimelud ohus ja objekti
omanikul, nagu varasemalt märgitud, on
teavitus võimalik saata kokkulepitud muule
adressaadile.
4
Teeme ettepaneku lükata Päästeametile esitatava taotluse esitamise tähtaega edasi vähemalt
kolme kuu võrra. See tähendab, et ehitise omanik või valdaja peab taotluse esitama hiljemalt
2026. 1. aprilliks ning Päästeamet lõpetab määruse lisas 2 nimetamata ehitiste osas automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadete vastuvõtmise Häirekeskuses alates 2026. aasta 1.
maist.
Muuta eelnõu sõnastust selliselt, et vastav teave tuleb esitada automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi dokumentatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise plaani
hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks.
Arvestatud osaliselt. Taotlusi ATeSi
jätkamiseks Häirekeskusesse võetakse vastu
kuni 1. märtsini 2026 (varasemalt oli eelnõus 1.
jaanuar 2026). ATeS Häirekeskusesse
lõpetatakse nendelt objektidelt, kus see enam
kohustuslik pole, alates 1. maist 2026
(varasemalt eelnõus 1. märts 2026). Ja vastavad
muudatused dokumentatsioonis tuleb teha
hiljemalt 1. juuliks 2026 (varasemalt eelnõus 1.
mai 2026).
Palume Päästeametil saata muudatuste jõustumisel asjakohane teave nende ehitiste omanikele
ja valdajatele, kelle ehitiste osas kaob ATeSi nõue.
Selgitame. Päästeamet saadab muudatusest
mõjutatud objektidele nii vajalikud teavitused
kui juhised, kuidas edasi tegutseda.
Kokkuvõtteks, Kaubanduskoda ei ole vastu sellele, et väheneb ehitiste arv, mille osas kehtib
ATeSi nõue. Samas peame oluliseks, et ehitiste omanikel ja valdajatel oleks võimalik
vabatahtlikult ehitis liita Häirekeskusega, kui ehituse osas kehtib ka täna ATeSi nõue. Lisaks
peame oluliseks, et ettevõtjatele antakse hetkel plaanitust rohkem aega muudatustega
kohanemiseks ning Päästeamet saadab pärast muudatuste jõustumist muudatustest mõjutatud
ehitiste omanikele ja valdajatele vajaliku teavituse ja juhendi, siis ei ole me eelnõuga
plaanitavatele muudatustele otseselt vastu.
Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, 19.09.2025 e-kiri
Kontaktisik: Külli Kraner (5322 5988; [email protected])
Meie hinnangul pole hea, et majutusasutuste klassifikatsioon riskiaste alaneb, kuna hotellides
viibib palju külastajaid ja riski tase on suhteliselt kõrge, kui midagi juhtub.
Eriti mõjutab planeeritav muudatus märkimisväärselt nö. šelf-service majutushoonete tegevust,
kus ei ole 24/7 kohapeal olevat retseptsiooni või muud enda töötajat. Sellised majutusasutused
on aga tulnud, et jääda ja ka regulatsioon peab selliste ärimudelitega arvestama. Mõistame, miks
tahetakse teha selline seadusemuudatus, sest ilmselgelt on Päästeamet ülekoormatud ja
Arvestatud sisuliselt. Muudatus on sisse viidud
eelnõu § 16 lõike 3 punkti 1.
5
valeväljakutseid on palju, soovitakse riigi kulusid kokku hoida, kuid ettevõtjatele tekkivat mõju
ja kulude kasvu pole eelnõus analüüsitud.
Nö. šelf-service majutushoonete puhul, aga ka nende majutusasutuste puhul, kus öösel mõned
tunnid pole meeskonnast kedagi, on nii, et kui on ATS häire, siis jõuab see automaatselt ka
häirekeskusesse ning tuletõrje sõidab alati kohale. See on ka meie klientide turvalisust ja meie
vara arvestades ülioluline, et Päästeamet jõuaks kohale võimalikult ruttu. Kui hakkaksime
sõltuma sellest, et keegi (nt. Forus või mõni muu haldusfirma) tuleks enne kontrollima ja peale
tulekolde avastamist teavitaks alles Päästeametit, võib olla juba liiga hilja. Me ei näe, et me
saaksime ka adekvaatselt panna selle kohustuse enda klientidele. Lisaks või muudatus tuua
ettevõtjatele lisakulu veel ka võimalikest kindlustustingimuste muudatustest.
Meie ettepanekud on järgmised:
Anda võimalus vabatahtlikult liituda ööpäevaringselt mitte mehitatud või osalise ajaga
mehitatud majutusasutustele sellega, et ATS häire jõuab otse
Häirekeskusesse/Päästeametile. Kompensatsioonimehhanism valehäire korral võiks olla
nt. trahv, mida majutusasutus ka igakordselt peaks tasuma. Sest meie hinnangul on
praegune mure pigem selles, et ettevõtted ei tegelenud valehäiretega ning päästeamet
otseselt ka ettekirjutisi ei tee. Lahendus, et võtame kõigilt teenuse ära, pole hea lahendus.
Lubada seaduse tasandil ATS süsteem ehitada ülesse selliselt, et enne üldist ATS häiret,
mis jõuab täna otse Päästeametile, rakenduks eelalarm. Eelalarmi tööpõhimõte on
selline, et kui mingis toas, kus on ATSiga ühendatud suitsuandur, tõuseb suitsutase nii
kõrgele, et andur annab häiret, siis on esimesed 3 minutit see häire ainult toapõhine, mis
annaks toas viibival kliendil võimaluse likvideerida suitsu tekke põhjus (nt. pannil
kõrbema läinud toit). Kui suitsutase 3 minuti jooksul toas ei lange, siis alles käivitub
kogu ATS alarm ning signaal jõuab mh. Päästeametini. Kui suitsutase 3 minutijooksul
langeb, siis taastub süsteem automaatselt ning alarm tühistatakse. See kindlasti
vähendaks oluliselt ka valeväljakutseid.
Kaaluda võimalust valehäire kinnitamiseks majutusasutuse poolt.
6
Meie ettepanek määruse sõnastamisele:
1. Lisada määruse muutmisettepaneku punktis 2 toodule täiendav punkt 4:
2) paragrahvi 16 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Päästeamet võib anda kooskõlastuse ehitise ühendamiseks Häirekeskusega, kui:
1) ehitis või selles paiknev vara on arhiiv, muuseum, muu riiklikult olulise väärtusega ehitis,
elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik ehitis või suurõnnetuse ohuga või ohtlik ettevõte, kui selle
ohualasse jääb elamupiirkond;
2) on täidetud automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile esitatud nõuded ja
3) tulekahju korral ei ole tagatud Häirekeskuse viivitamatu teavitamine muul viisil ja kiire
evakuatsioon ehitisest või
4) ehitises (või „majutusasutuses, sh majutusasutuses, kus puudub ööpäevaringne mehitus“) on
automaatne teateedastussüsteem Häirekeskusega ja ehitise omanik soovib tulekahjuteadete
edastamist töövälisel/öisel ajal:“;
Kuna enamik valehäireid on päevasel ajal, siis tulekahjuteadete edastamine töövälisel/öisel ajal,
kus ehitises on töötajaid minimaalselt või üldse mitte:
1) vähendaks oluliselt valeväljasõitude arvu;
2) tagaks asutustele tulekahjuhäire korral kiire reageerimise töövälisel/öisel ajal.
2. Täiendada eelnõu seletuskirja punkti nr 4 „Määruse mõju ja võimalikud riskid“
majanduslike mõjude osaga majutusettevõtetele neile tekkivate mõjude ja lisakulude osas
(haldus- ja turvafirmadega kokkulepped, kindlustustingimuste osas mõju jne). Need on
märkimisväärsed.
7
Teeme ettepaneku lükata Päästeametile esitatava taotluse esitamise tähtaega edasi vähemalt
kolme kuu võrra. See tähendab, et ehitise omanik või valdaja peab taotluse esitama hiljemalt
2026. 1. aprilliks ning Päästeamet lõpetab määruse lisas 2 nimetamata ehitiste osas automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadete vastuvõtmise Häirekeskuses alates 2026. aasta 1.
maist.
Muuta eelnõu sõnastust selliselt, et vastav teave tuleb esitada automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi dokumentatsiooni ja tulekahju korral tegutsemise plaani
hiljemalt 2026. aasta 30. juuniks.
Arvestatud osaliselt. Taotlusi ATeSi
jätkamiseks Häirekeskusesse võetakse vastu
kuni 1. märtsini 2026 (varasemalt oli eelnõus 1.
jaanuar 2026). ATeS Häirekeskusesse
lõpetatakse nendelt objektidelt, kus see enam
kohustuslik pole, alates 1. maist 2026
(varasemalt eelnõus 1. märts 2026). Ja vastavad
muudatused dokumentatsioonis tuleb teha
hiljemalt 1. juuliks 2026 (varasemalt eelnõus 1.
mai 2026).
MÄÄRUS
03.11.2025 nr 33
Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta
määruse nr 1 „Nõuded
tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja
ehitistele, kust tuleb automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi
tulekahjuteade edastada Häirekeskusesse,
ning tulekahjuteate edastamise ja sellest
loobumise kord“ muutmine
Määrus kehtestatakse tuleohutuse seaduse § 32 lõike 4 ja § 36 lõike 6 alusel.
Siseministri 7. jaanuari 2013. aasta määruses nr 1 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile
ja ehitistele, kust tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade edastada
Häirekeskusesse, ning tulekahjuteate edastamise ja sellest loobumise kord“ tehakse järgmised
muudatused:
1) paragrahvi 3 punktis 5 ja paragrahvi 4 lõikes 1 asendatakse lauseosa „standardiseeria EN54“
lauseosaga „standardisari EVS-EN 54“;
2) paragrahvi 6 lõikes 5 asendatakse lauseosa „EVS-EN 60079-0“ lauseosaga „EVS-EN IEC
60079-0“;
3) paragrahvi 12 lõikes 3 asendatakse lauseosa „EVS-EN 60849“ lauseosaga „EVS-EN 50849“;
4) paragrahvi 16 pealkirja täiendatakse pärast sõna „teateedastussüsteemiga“ sõnadega „teate
edastamiseks Häirekeskusesse“;
5) paragrahvi 16 lõike 3 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Päästeamet võib anda kooskõlastuse ehitise ühendamiseks Häirekeskusega, kui:
1) ehitis või selles paiknev vara on arhiiv, muuseum, muu riiklikult olulise väärtusega
ehitis, kuni 50 kasutajaga ravi- ja hoolekandeasutus, alaliselt mehitamata majutusasutus,
elutähtsa teenuse osutamiseks vajalik ehitis või suurõnnetuse ohuga või ohtlik ettevõte,
kui selle ohualasse jääb elamupiirkond;
2) on täidetud automaatsele tulekahjusignalisatsioonisüsteemile esitatud nõuded ja
3) tulekahju korral ei ole tagatud Häirekeskuse viivitamatu teavitamine muul viisil ja kiire
evakuatsioon ehitisest.“;
2 (2)
6) paragrahvi 17 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahv 28 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 28. Ehitis, kus varasemalt on automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teated
edastatud Häirekeskusesse
(1) Kui ehitise omanik või valdaja on liitnud ehitise tulekahjusignalisatsioonisüsteemi
Häirekeskusega, lõpetab Päästeamet käesoleva määruse lisas 2 nimetamata ehitiste osas
automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadete vastuvõtmise Häirekeskuses alates
2026. aasta 1. maist, kui omanik või valdaja ei ole esitanud Päästeametile hiljemalt 2026. aasta
1. märtsiks taotlust automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teadete jätkuvaks
edastamiseks Häirekeskusesse. Päästeamet otsustab taotluse rahuldamise käesoleva määruse
paragrahvi 16 lõike 3 alusel.
(2) Kui ehitiselt ei edastata alates 2026. aasta 1. maist automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi teateid Häirekeskusesse, kajastatakse sellekohane teave
automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi dokumentatsioonis ja tulekahju korral
tegutsemise plaanis hiljemalt 2026. aasta 1. juulis.“;
8) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).
(allkirjastatud digitaalselt)
Igor Taro
siseminister
(allkirjastatud digitaalselt)
Tarmo Miilits
kantsler