Kiri

KADRINA VALLA ÜLDPLANEERING

Vastu võetud: 25.09.2024

Heakskiitmisele: aprill 2025

Kadrina valla üldplaneeringu korraldaja on Kadrina Vallavalitsus.

Üldplaneeringu koostamist juhib Kadrina Vallavalitsuse poolt moodustatud üldplaneeringu

juhtkomisjon koosseisus:

Aivar Aruja - ehitusspetsialist

Aarne Laas - abivallavanem

Siiri Püss – maakorralduse spetsialist (kuni 2022. aprill Ülle Visnapuu)

Pamela Talzi - keskkonnaspetsialist

Üldplaneeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimist konsulteerib

Hendrikson DGE meeskond koosseisus:

Üldplaneeringu juhtekspert-planeerija (Ruumilise keskkonna planeerija tase 7, kutsetunnistus nr 163362)

Pille Metspalu

Planeerija-projektijuht, sotsiaal-majanduslikud mõjud, asjakohased mõjud (pädevus: MSc geograafias, Berni Ülikool, Šveits (al 20.02.2019), BSc inimgeograafias (Tartu Ülikool, dok nr BA014124, al 27.08.2007))

Veronica Luidalepp

KSH juhtekspert (omab pädevust vastavalt KeHJS § 34 lg 4) Jaak Järvekülg

Looduskeskkonna spetsialist: geoloogia, KSH projektijuht Epp Zirk

Looduskeskkonna ekspert: välisõhk Marek Bamberg

Looduskeskkonna spetsialist: loomastik, taimestik, rohevõrgustik,

kaitsealused objektid

Anni Kurismann

Looduskeskkonna spetsialist: müra Veiko Kärbla

Looduskeskkonna spetsialist: põhja- ja pinnavesi Ingrid Vinn

Ringmajanduse, sh jäätmekäitluse ekspert Katri Järvekülg

GIS spetsialist Jaanus Padrik

Kartograaf Kairit Kase

Kartograaf Jürgen Pikk

4

Sisukord 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................................... 7 2 PLANEERINGUS KASUTATUD MÕISTED JA LÜHENDID ........................................................................ 8 3 KADRINA VALLA ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE ALUSED ............................................................ 12

3.1 RAHVASTIK JA ASUSTUS ................................................................................................................................................. 12

VÄÄRTUSED ................................................................................................................................................................................... 13

3.2 VALLA VISIOON JA RUUMILISED VAJADUSED .............................................................................................................. 14

4 ASUSTUSE SUUNAMINE JA MAAKASUTUSE MÄÄRAMINE ................................................................ 15 4.1 TIHEASUSTUSEGA ALAD ................................................................................................................................................ 15

4.2 HAJAASUSTUSEGA ALA................................................................................................................................................... 16

4.3 DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE KOHUSTUS ........................................................................................................ 18

5 KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED JUHTOTSTARVETE KAUPA ..................................................... 20 5.1 ELAMU MAA-ALA (E)..................................................................................................................................................... 20

5.2 KESKUSE MAA-ALA (C) ................................................................................................................................................. 24

5.3 ÄRI MAA-ALA (B) ........................................................................................................................................................... 24

5.4 ELAMU JA ÄRI MAA-ALA (E/B) .................................................................................................................................... 25

5.5 ÜHISKONDLIKU HOONE MAA-ALA (AA) ..................................................................................................................... 25

5.6 ÄRI JA TOOTMISE MAA-ALA (B/T) .............................................................................................................................. 26

5.7 PUHKE- JA VIRGESTUSE MAA-ALA (PV) ..................................................................................................................... 28

5.8 HALJASALA MAA-ALA (H) ............................................................................................................................................. 29

5.9 GARAAŽIDE MAA-ALA (LG) .......................................................................................................................................... 30

5.10 AIANDUSE MAA-ALA (AM) ........................................................................................................................................... 30

5.11 TEHNOEHITISE MAA-ALA (OT) ................................................................................................................................... 30

5.12 JÄÄTMEKÄITLUSE MAA-ALA (OJ) ................................................................................................................................ 30

5.13 KAITSEHALJASTUSE MAA-ALA (HK) ........................................................................................................................... 31

5.14 KALMISTU MAA-ALA (K) .............................................................................................................................................. 31

5.15 LIIKLUSE MAA-ALA (L) ................................................................................................................................................. 31

5.16 MÄETÖÖSTUSE MAA-ALA (TM) .................................................................................................................................. 32

5.17 RIIGIKAITSE MAA-ALA (R) ........................................................................................................................................... 33

5.18 PÕLLU- JA METSAMAA MAA-ALA (MP JA MM) ........................................................................................................ 33

6 KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED TEEMADE LÕIKES ...................................................................... 35 6.1 AVALIK RUUM JA HALJASTUS ........................................................................................................................................ 35

6.2 KULTUURIVÄÄRTUSLIKUD ALAD JA OBJEKTID ........................................................................................................... 36

6.2.1 Kultuurimälestised .......................................................................................................................................... 36 6.2.2 Märgilised hooned ........................................................................................................................................... 37 6.2.3 Pärandkultuuriobjektid................................................................................................................................. 38

6.2.4 Väärtuslikud maastikud ................................................................................................................................ 39 6.2.5 Arheoloogiliselt väärtuslikud sh arheoloogiatundlikud alad ......................................................... 41

6.3 LOODUSVÄÄRTUSED JA -RESSURSID ........................................................................................................................... 42

6.3.1 Kaitstavad loodusobjektid ............................................................................................................................ 42 6.3.2 Roheline võrgustik ........................................................................................................................................... 42 6.3.3 Puhkeväärtusega metsad (KAH-alad) ..................................................................................................... 45 6.3.4 Väärtuslik põllumajandusmaa ................................................................................................................... 46 6.3.5 Veekogud ............................................................................................................................................................. 47

6.3.5.1 Avalikult kasutatavad veekogud ja kallasrajale juurdepääs ....................................................................... 47

6.3.5.2 Lautrid, paadisillad ja slipid ........................................................................................................................................ 49

6.3.5.3 Ehituskeeluvööndi vähendamine............................................................................................................................. 49

6.4 LIIKUVUS JA TRANSPORT .............................................................................................................................................. 51

6.4.1 Kergliiklusteed, matka- ja terviserajad ................................................................................................... 51 6.4.2 Kohalikud teed ja tänavad ........................................................................................................................... 52 6.4.3 Riigimaanteed ................................................................................................................................................... 52 6.4.4 Parkimine ............................................................................................................................................................ 53 6.4.5 Raudtee ................................................................................................................................................................ 54

6.5 TEHNILISED TARISTUD ................................................................................................................................................. 54

6.5.1 Vesi ja kanalisatsioon ..................................................................................................................................... 54 6.5.2 Sademevesi ......................................................................................................................................................... 55 6.5.3 Tuletõrje veevarustus ..................................................................................................................................... 55 6.5.4 Soojavarustus .................................................................................................................................................... 55 6.5.5 Gaasivõrk ............................................................................................................................................................. 56 6.5.6 Jäätmekäitlus ..................................................................................................................................................... 56 6.5.7 Taastuvenergia ................................................................................................................................................. 57

6.5.7.1 Tuuleenergia ...................................................................................................................................................................... 57

6.5.7.2 Päikeseenergia .................................................................................................................................................................. 57

6.5.8 Maaparandussüsteemid ................................................................................................................................ 59 6.6 KESKKONNATINGIMUSED ............................................................................................................................................. 60

6.6.1 Kliimamuutustega arvestamine ................................................................................................................. 60 6.6.2 Müra ...................................................................................................................................................................... 61 6.6.3 Välisõhk ................................................................................................................................................................ 63 6.6.4 Radoon ................................................................................................................................................................. 64

6.7 RIIGIKAITSELISED HUVID ............................................................................................................................................. 65

6.8 OLULISE RUUMILISE MÕJUGA EHITISE ASUKOHA VALIMINE.................................................................................... 66

6.9 KEHTESTATUD DETAILPLANEERINGUTE ELLUVIIMINE ........................................................................................... 66

7 ASUSTUSÜKSUSTE LAHKMEJOONTE MUUTMINE ............................................................................... 67 8 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE TULEMUSTEGA ARVESTAMINE ................... 69 9 ETTEPANEKUD MAAKONNAPLANEERINGU MUUTMISEKS ............................................................. 73 10 PLANEERINGU ELLUVIIMINE ...................................................................................................................... 74 11 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE PROTSESS ........................................................................................ 75 12 LISAD ................................................................................................................................................................... 77

12.1 LISA 1. KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE (KSH) ARUANNE (ERALDI DOKUMENDINA) ............. 77

12.2 LISA 2. OHEPALU VÄÄRTUSLIKU MAASTIKU KIRJELDUSED ..................................................................................... 77

6

12.2.1 Kirjeldus Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ (2006) ....................................................................................................................................... 77 12.2.2 Lääne-Viru maakonna väärtuslike maastike eksperthinnang maakonnaplaneeringu

koostamise juurde (2014) ................................................................................................................................................ 79

Jooniste loend Joonis 3.1 Üldplaneering valla ruumilise arengu suunajana .......................................................... 12 Joonis 4.1 Eesti külatüübid (Allikas: Eesti Entsüklopeedia) ........................................................... 17 Joonis 4.2 Ohepalu küla piirkonna asustus I Eesti Vabariigi ajal. (Allikas: Maa-ameti Eesti topokaart

1935-1939, M 1:50000) .................................................................................................................. 17 Joonis 4.3 Ohepalu küla piirkonna asustus aastal 2022. (Allikas: Üldplaneeringu tugiplaan,

Hendrikson DGE) ........................................................................................................................... 17 Joonis 4.4 Uku küla asustus I Eesti Vabariigi ajal. (Allikas: Maa-ameti Eesti topokaart 1935–1939,

M 1:50 000) .................................................................................................................................... 18 Joonis 4.5 Uku küla asustus aastal 2022. (Allikas: Üldplaneeringu tugiplaan, Hendrikson DGE) 18 Joonis 6.1 Kadrina valla rohevõrgustik sh on näidatud loodusliku iseloomuga alade osakaal

tugialast .......................................................................................................................................... 43 Joonis 6.2 Mõndavere külas ehituskeeluvööndi vähendamine ...................................................... 50 Joonis 6.3 Maaparandussüsteemidega hõlmatud alad Kadrina vallas (Andmed: Maa-amet, 2022)

....................................................................................................................................................... 60 Joonis 6.4 Pinnase interpoleeritud radoonirisk (Allikas: väljavõte Eesti pinnase radooniriski

kaardirakendusest, Eesti Geoloogiateenistus, 2021) .................................................................... 65 Joonis 7.1 Ettepanek Kadrina aleviku piiri muutmiseks ................................................................. 67 Joonis 7.2 Ettepanek Hulja aleviku piiri muutmiseks ..................................................................... 68 Joonis 11.1 Üldplaneeringu ja KSH protsessi skeem .................................................................... 75 Joonis 11.2 Valla väärtuste ja ruumilise arengu eesmärkide kaardistamise seminar Kadrina

Rahvamajas 2021. aastal (Foto: Hendrikson DGE) ....................................................................... 76 Joonis 12.1 Väljavõte Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“ skeemkaardist (2006). Ohepalu väärtuslik maastik ala on ala 7

....................................................................................................................................................... 77

7

1 SISSEJUHATUS

Kadrina Vallavolikogu algatas Kadrina valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise 26.08.2020. a otsusega nr 136. Kadrina valla üldplaneering ja KSH võeti Kadrina

Vallavolikogu poolt vastu 5. septembril 2024 otsusega nr 127.

Planeeringuala on terve Kadrina vald oma halduspiirides suurusega 358,92 km². Üldplaneering

seab Kadrina valla ruumilise arengu suunad järgmiseks paarikümneks aastaks. Üldplaneeringu

käigus kokkulepitud reeglid on aluseks omavalitsuse ruumiotsustele. Üldplaneeringu koostamise

eesmärgiks on valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine ning

maa-aladele kõige otstarbekama ja jätkusuutlikuma kasutusviisi leidmine. Üldplaneering

koostatakse tervele Kadrina valla territooriumile.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viiakse läbi planeeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine (KSH). KSH selgitab, kirjeldab ja hindab üldplaneeringu elluviimisega kaasnevat olulist

keskkonnamõju ja määrab vajadusel mõjude leevendusmeetmed, arvestades üldplaneeringu

eesmärke ja käsitletavat territooriumi. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu lahenduses.

Üldplaneeringu koostamisel lähtutakse nii Kadrina valla kui ka kõrgema taseme

arengudokumentidest ning asjakohastest õigusaktidest.

Kadrina Vallavalitsus sõlmis üldplaneeringu konsulteerimiseks ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise läbiviimiseks konsultatsioonilepingu konsultatsiooniettevõttega Hendrikson DGE (endise

nimega Hendrikson ja Ko).

Üldplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimub Kadrina Vallavalitsuse ja -volikogu,

ametkondade, kohalike huvigruppide ja konsultandi koostöös.

Üldplaneering koosneb seletuskirjast ja planeeringu joonisest. Planeeringu joonis on leitav Kadrina

valla üldplaneeringu rakendusest: https://hendrikson.ee/maps/Kadrina-vald/.

8

2 PLANEERINGUS KASUTATUD MÕISTED JA

LÜHENDID

Kadrina valla üldplaneeringus on kasutatud alltoodud mõisteid ja lühendeid.

Mõisted

Ehitusjoon Hoonete paiknemise kaugus teest/tänavast või maaüksuse

tee/tänavapoolsetest piiridest.

Hajaasustusega ala /

hajaasustus

Ala, kus hoonestus paikneb hajusamalt kui tiheasustusega alal.

Õuede asetus nii üksteise kui teede ja kõlvikute suhtes võib

varieeruda. Hoonestatud õuemaad võivad paikneda kas piki teid,

põlluservi, veekogude kaldail, üksteise kõrval või üksteisest

kaugemal, olenevalt külatüübist ja/või hoone asukohas

väljakujunenud hoonestuslaadist. Hajaasustusega alal võivad

paikneda lisaks elamutele ka äri-, tootmise- ja ühiskondlikud hooned.

Hoonestuslaad

(planeerimisseaduse

mõistes)

Piirkonna hoonestusele iseloomulike tunnuste kogum, mis võib

seisneda hoone kõrguses, mahus, krundijaotuses, hoonete

paiknemises üksteise suhtes või krundil/õuemaal.

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind

krundi/katastriüksuse

pindalast

Hoonealuse, sealhulgas hoone maapealse osa alune pind, mille

sisse loetakse hoone juurde kuuluv rõdu, lodža, varikatus. Hoonete

ehitisealuse pinna sisse loetakse nii ehitusloakohustuslikud kui

ehitusloakohustuseta hoonete pinnad.

Inimmõõtmelisus Ruumikujundamise põhimõte, mis keskendub sellele, kuidas luua

meeldiv ruumikogemus jalgsi ja rattaga liikujale. Meeldiv

ruumikogemus sõltub: erinevatest tajudest (nt nägemine, kuulmine,

haistmine); ohu- või turvatundest, mida ruum loob; ruumis

sotsialiseerumise või viibimise võimalustest, mida liikuja kogeb jalgsi

(~5 km/h) või rattaga (~15 km/h) liikudes. Ruumikogemust saab

suunata nt hoonestuse kõrguse ja fassaadi detailirohkuse, avaliku

ruumi ja haljastuse mitmekülgsuse ning funktsionaalsuse, loogiliste

ja turvaliste jalakäiguteede jt planeerimisvõtete kaudu.

Kergliiklustee Jalgsi, jalgratta, rulluiskude, ratastooli, tõukeratta ja

tasakaaluliikuriga liiklemiseks ettenähtud eraldatud tee või teeosa.

Kohalik keskus Keskus, kus on kättesaadavad teenused, mille kasutamine rahuldab

elanike igapäevaelu põhivajadused.

Krunt Detailplaneeringuga määratud/määratav maa-ala, millele on antud

ehitusõigus.

Kõrvalhoone Põhihoonet teenindav hoone (saun, garaaž, kuur, katlamaja,

pesuköök, töökoda, ateljee vms).

Lauter Paatide rannale või kaldale tõmbamise koht. Lautris ei saa silduda.

Lauter ei ole ehitis, vaid looduslikult sobiv randumiskoht. Lautri

rajamisel on lubatav süvendamisel orgaanilise aine ja mineraalse

pinnase eemaldamine, olemasolevate kivide ümberpaigutamine/

nihutamine/kuhjamine valli, paadi veeskamiseks vajalike palkide või

paadiredeli paigaldamine, mõningane tehiskate (et ei lõhuks pinnast)

9

Mõisted

jm tegevused, et võimaldada paadi kaldale ja vette tõmbamist, kuid

millega ei kaasne olulist looduskeskkonna ümberkujundamist. Lautri

rajamisel ei ole lubatud rannajoone muutmine süvendamise käigus,

rajatiste ehitamine (materjalide kohale toomisel konkreetse rajatise,

näiteks muuli, kai, slipi ehitamine).

Linnalise asustusega

ala

Maakonnaplaneeringuga määratud linnalise asustuse arenguks

sobilik ala, mida iseloomustavad kompaktne asustus,

maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad,

äripiirkonnad, tiheasumile omased puhkealad), ühtsed teede- ja

tehnovõrgud ning arvukate teenuste ja töökohtade olemasolu

kohapeal. Linnalise asustusega ala planeerimise lahutamatu osa on

ühtse taristu kavandamine ning üldplaneeringu koostamisel

ruumimudeli kasutamine.

Lähikeskus Keskus, mis aitab parandada vältimatute ja sagedamini kasutatavate

teenuste kättesaadavust suurematest keskustest eemal paiknevates

vähese kliendibaasiga piirkondades.

Maakondlik keskus Maakonna olulisim töökohtade ja teenuste koondumise koht,

maakonnatasandi toimepiirkonna keskus, võib kattuda maakonna

halduskeskusega.

Paadisild Paadisild on paatide sildumiseks mõeldud ujuv või

aluspostidele/vaiadele/kividele toetuv rajatis.

Piirkondlik keskus Keskus, mis teenindab väiksemat rahvastikku kui maakondlik keskus

ning pakub väiksemat hulka teenuseid ja töökohti. Piirkondlikku

keskust eristab madalama tasandi kohalikust keskusest see, et

pakutakse erinevaid kvaliteetteenuseid.

Planeeringu joonis Planeeringu joonis on interaktiivne ning on leitav Kadrina valla

üldplaneeringu rakendusest: https://hendrikson.ee/maps/Kadrina-

vald/ .

Päikesepark Päikesepargiks loetakse maapinnale paigutatud paneele, mille

eesmärgiks on energia tootmine ainult võrku müümiseks.

Päikesepargiks loetakse ka ettevõttele vajaliku energiatootmise ala

kavandamist, mis ei mahu olemasolevale tootmisterritooriumile.

Päikesepargiks ei loeta hoone (sh tootmishoone) katustele, seintele,

piiretele ja tootmiskomplekside territooriumile paigutatud

päikesepaneele.

Roheline võrgustik Looduslike ja poollooduslike alade ning muude

keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud ja ökoloogiliselt

toimiv võrgustik, mis on loodud ja mida hallatakse eesmärgiga

tagada looduslike protsesside toimimine, pakkuda mitmesuguseid

ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju.

Slipp Slipp on kaldtee paadi veeskamiseks.

Tiheasustusega ala/

tiheasustus

Tiheasustusala tähistab intensiivsemas kasutuses ehitatud

keskkonda, kuhu on koondunud rohkem inimesi, huve ja väärtusi.

Intensiivsem kasutus nõuab ruumi kasutamiseks rangemaid reegleid

ja täiendavaid investeeringuid kasutuskoormuse leevendamiseks.

10

Mõisted

Tiheasustusala on linnalise iseloomuga ala, mida iseloomustab

hoonestuse kompaktsus, tänavaruum, ühised tehnovõrgud ja

funktsioonide mitmekesisus. Maa- ja ruumikasutuse planeerimisel

pööratakse tähelepanu avaliku ruumi kujundamisele.

Tundlikud alad/hooned/

maakasutus Elamualad, puhkealad ja ühiskondlike hoonete ning rajatistega alad.

Vaba ehitustegevus Vaba ehitustegevus hõlmab ehitisi ja ehitamist, mille puhul vastavalt

Ehitusseadustikule ei ole vaja ehitusluba või ehitusteatist. Ehitusloa

või ehitusteatise puudumine ei mõjuta muudest nõuetest

kinnipidamise kohustust.

Õuemaa Elamut ja abihooneid ümbritsev ja neid teenindav maa-ala.

Olemasoleva õuemaa ulatus on fikseeritud Eesti topoloogilises

andmekogus.

11

Lühendid

DP Detailplaneering

EKV Ehituskeeluvöönd

KSH Keskkonnamõju strateegiline hindamine

LS Lähteseisukohad

PlanS Planeerimisseadus

VTK Väljatöötamise kavatsus

ÜP Üldplaneering

ÜVK Ühisveevärk ja -kanalisatsioon

12

3 KADRINA VALLA ÜLDPLANEERINGU LAHENDUSE

ALUSED

Kadrina valla üldplaneering põhineb valla väärtustel (vt ptk 0). Üldplaneeringu väljatöötamisel

arvestatakse eelnevalt väljatöötatud arengukavade ja planeeringutega ning olemasoleva

olukorraga.

Üldplaneering määrab eeltoodud sisendeid arvestades ruumilise arengu üldised põhimõtted, maa-

ja veealade üldised kasutus- ja ehitustingimused ning täpsemad tingimused edasiseks

detailsemaks planeerimiseks ja projekteerimiseks. Ühtlasi on üldplaneering aluseks ruumiga

seotud otsuste langetamisel.

Üldplaneeringus lahendatakse Kadrina valla ruumilistest vajadustest lähtuvad planeerimisseaduse

järgsed ülesanded (PlanS § 75)1.

Joonis 3.1 Üldplaneering valla ruumilise arengu suunajana

3.1 Rahvastik ja asustus

Kadrina vallas elas 01.01.2024 4702 elanikku2. Viimastel aastatel on varasem rahvaarvu

kahanemine pidurdunud, kuigi kahanemine jätkub vähesel määral3. Rahvaarvu muutused ei ole

valla asustusüksuste lõikes ühtlased – esineb nii kahanevaid kui ka kasvavaid asulaid. Suurematest

1 Vt täpsemalt „Kadrina valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

väljatöötamise kavatsus“ ptk 2.2.

2 Andmed: Statistikaamet 2024.

3 Vt nt Statistikaameti piirkondlikku ülevaadet: https://juhtimislauad.stat.ee/et/piirkondlik-statistika-3/kadrina-

vald-44

13

asulatest on kahaneva rahvaarvuga Kadrina, Hulja, Kihlevere, Vohnja ja Ridaküla. Rahvaarv on

kasvanud aga Kadapiku, Salda ja Jõetaguse külades4.

Kadrina vald on vananeva rahvastikuga omavalitsus, kus tööealine elanikkond väheneb ja eakate

osatähtsus suureneb.

Valla keskuseks on piirkondliku keskusena toimiv valla keskosas paiknev Kadrina alevik, kuhu

koonduvad enamus teenuseid, sh ka vallavalitsus ja gümnaasium (Kadrina Keskkool). Teenuseid

pakuvad ka teised suuremad asulad: Hulja alevik, Vohnja küla ja Kihlevere küla. Valla

asustustihedus on suurem valla kesk- ja idaosas, kuhu koonduvad nii tööstus- kui

põllumajandusettevõtted. Asustustihedus on väiksem aga lääne- ja põhjaosas, kus paiknevad

ulatuslikud looduslikud alad.

Kadrina valla rahvastikuprotsessidest ja sotsiaalsest keskkonnast annab täpsema ülevaate Kadrina

ÜP LS ja KSH VTK ptk 3.

Väärtused

Planeeringu koostamisel on võetud arvesse järgmisi üldplaneeringu lähteseisukohtades

kaardistatud väärtusi.

Maastiku-, loodus- ja puhkeväärtused:

 Avarad vaated ajaloolistele põllumajandus- ja loodusmaastikele

 Uku mõhnastik ja hiis

 Neeruti MKA järved ja mäed: matka- ja suusarajad

 Kallukse MKA (Sootaguse) mäed

 Ohepalu LKA ja Kõverjärv

 Viitna MKA koos järvede ja matkaradadega

 Loobu jõgi, mis on mh ka jõematkadeks sobilik

 Olemasolevad paisjärved kui olulised veesilmad maastike mitmekesistamisel ning puhkeväärtusega kohad (kalastus, suplus): Loobu, Kadrina, Neeruti, Vohnja.

 Pariisi puhkeküla, ratsamaneež

 Loobu külas Kuusekännu Ratsatalu ratsamaneež

 Arbavere puhkekesus

 Kadrina aleviku puhke-, tervise- ja suusarajad

Kultuurilised väärtused:

 Endisaegsed mõisasüdamed ja/või pargid: Hulja, Hõbeda karjamõis, Jõepere, Kihlevere, Kiku, Kolu, Kõnnu, Loobu, Neeruti, Päri, Raudoru, Udriku, Undla, Vanamõisa (kaev alles), Vatku (Ama), Vohnja

 Kadrina kindluskirik

 Viitna ajalooline kõrtsihoone

 Nõukogudeaegsed tüüpprojektide (nt „Ants“ ) järgi ehitatud külaosad (nt Ama küla, Kihlevere küla)

 Hiied nt Uku mõhnastikus

 Linda-Neitsi e Lodikivi

 Kõrveküla vallamaja

 Rehemajad: Ohepalus, Ridakülas, Vandus

 Ajaloolised koolimajad: Läsna, Udriku, Imastu valla- ja algkool, Undla, Ohepalu, Kõrveküla, Jõepere, Kadapiku, Neeruti, Hõbeda ja Ojaveski, Rõmeda, Ridaküla

 Postimajad: Loobu, Venehoone Ridakülas

4 Andmed: https://hendrikson.ee/maps/V%C3%A4ikeasulad-2022/

14

 Muistised ja pärimuspaigad: Uku mõhnastku hiis; Uku küla ohvri- ja kultusekivid; Ohepalu kirikumägi; kirikutee Ohepalu ja Hõbeda vahel; Rannavärava tee; taliteed Kõrvekülas ja Ohepalus; Rootsi kuninga sõjatee Rajala talu taga Jõeperes (Pärnust Narva); Kiku Surnutemägi; Surnumäe Tokolopi; Kallukse MKA: Linnaotsamägi, Mitulinn, Lodi kivi ja kultusekivid; Maarja-allikas Hõbedal; Võipere kääpamägi; Kivikalmed Katku talu maadel Kirikumäel, Amas; Udriku kabelimägi; Ristmetsas Kreutzwaldi mälestusmärk; Karnimägi kultusekivid ja kivikalmed; Altarimägi Jõetagusel; Saukse hiiesalu; linnamäed Neeruti mägedes ja Ohepalu küla juures, Sootaguse linnamägi; pelgupaik Ohepalu järvel

 Matmispaigad: Kadrina ja Hulja kalmistu, Veneristimägi Ohepalus, muinaskalme Ohepalus, Surnusaare ristimägi Ridakülas, Riistamäe Kiku külas

 Militaarpärand: Kivimäe ja sõjaväelinnak Põimal

 Ajaloolised külad: Pariisi saunaküla ja praegune Pariisi, Voorse, Ohepalu, Kõrveküla, Vanamõisa, Vandu, Võipere, Kihlevere, Viitna, Ama, Jürimõisa, Sootaguse

Sotsiaalsed väärtused:

 Algkool-lasteaed Vohnja mõisa peahoones

 Kadrina Keskkool

 Aktiivsed külad, tugev seltsielu: Ridaküla, Läsna, Vohnja, Võduvere, Kihlevere, Salda

Ettevõtluskeskkond:

 Kasutuses olevad väärtuslikud põllumaad

 Kadrina, Vohnja ja Kihlevere ettevõtlusaladel paiknevad tugevad metalli- ja puidutööstused

 Tugevad põllumajandusettevõtted

 Turismitalud

3.2 Valla visioon ja ruumilised vajadused

Kadrina valla pika- ja lühiajalise arengu eesmärgid ning nende elluviimiseks kavandatud tegevused

on sõnastatud strateegilises dokumendis „Kadrina valla arengukava 2024–2035“ (vastu võetud

2023).

Vastavalt arengukavale on Kadrina valla visiooniks:

Visioonist ja arengukavas seatud eesmärkidest lähtuvad ruumilised vajadused on:

 Kadrina ja Hulja aleviku keskuste avaliku ruumi parendamine ning kvaliteetse elukeskkonna pakkumine sh uute elurajoonide arendamine.

 Aktiivset ja turvalist elu võimaldava keskkonna pakkumine kogu elukaare jooksul sh spordi- ja puhketaristu olemasolu ning kättesaadavus.

 Elanike vajadustele vastava taristu välja arendamine nt Kadrina-Moe ja Kadrina-Viitna ning Hulja-Rakvere kergliiklusteede arendamise kaudu.

 Mitmekesise elu- ja looduskeskkonna tagamine nt rohevõrgustiku toimimise ning rohe- ja sinivõrgustiku hoolduse kaudu.

Täisväärtuslik ja aktiivne elu turvalises keskkonnas!

Täisväärtuslik elu – võimalused eneseteostuseks nii töö- kui ka isiklikus arengus. Esteetiline ja

korrastatud keskkond.

Aktiivne elu – võimalused vaba aja veetmiseks ja kogukonda panustamiseks.

Turvaline keskkond – inimene tunneb ennast ohutult ja teab, kuidas tuIla ohtudega toime.

Sotsiaalne abi on tagatud terve elukaare jooksul.

15

4 ASUSTUSE SUUNAMINE JA MAAKASUTUSE

MÄÄRAMINE

Kadrina vallas on erineva iseloomuga asustusalad – tihe- ja hajaasustus. Ruumilise arengu

põhimõtted ja tingimused on nendel aladel erinevad. Tiheasustusega aladel koonduvad erinevad

huvid ja maakasutusviisid, mistõttu on maakasutuse suunamiseks ja ehitustegevuse

korraldamiseks vajalikud täpsemad tingimused. Hajaasustusega alal on kasutusviise vähem ja

ehitustegevus harvem. Seetõttu on hajaasustuses üldplaneeringuga seatavad kasutus- ja

ehitustingimused üldisemad ning paindlikumad.

4.1 Tiheasustusega alad

Tiheasustusega alad on Kadrina alevik5 ja Hulja alevik üldplaneeringuga määratud piirides6.

Tiheasustusega aladele on omane maakasutuse mitmekesisus ja erinevate funktsioonide

koondumine. See tähendab teenuste, elu-, puhke- ja ettevõtlusfunktsioonide kõrvuti koostoimimist,

üldkasutatavate puhke- ja rohealade olemasolu ning taristute terviklikke lahendusi.

Määratud tiheasustusalad on ka tiheasustusalad maareformiseaduse tähenduses ja

tiheasustusalad looduskaitseseaduse tähenduses.

Tiheasustusega alal kehtivad kasutus- ja ehitustingimused vastavalt maa-ala juhtotstarbele (ptk 5,

v.a ptk 5.18). Lisaks tuleb järgida teemavaldkondade lõikes ptk 6 toodud põhimõtteid ja tingimusi.

Üldplaneeringuga määratud tiheasustusega alade piirid on kantud planeeringu joonisele.

Kadrina alevik

Kadrina alevik on Kadrina valla administratiivkeskus ja ühtlasi ka piirkondlik keskus, kuhu on

koondunud valla peamised teenused. Alevikus on mitmekesine ja inimsõbralik väikelinlik

elukeskkond, korrastatud puhkealad ning meeldiv, kergliiklejasõbralik avalik ruum. Avaliku ruumi

kujundamisel arvestatakse igas eas elanike ja piirkonna külastajate vajadustega. Üldplaneering

eristab alevikus keskuse maa-ala, kus lisaks funktsioonide paljususele tuleb tähelepanu pöörata

avaliku ruumi esinduslikkusele. Pikas vaates väheneb aleviku keskosas tööstusliku iseloomuga

maakasutuse osatähtsus.

Kahaneva ja vananeva rahvastiku tingimustes tuleb asustuse suunamisel säilitada väljakujunenud

asustusstruktuur ning hoida keskuste kompaktsust, mistõttu eelistatakse Kadrina vallas

olemasoleva keskkonna tihendamist. Samas võimaldatakse üldplaneeringuga üksikelamute

rajamist, et tagada mitmekesise elukeskkonna arendamise potentsiaal.

Aleviku keskosale Rakvere tee, Viitna tee ja Viru tänava ristile on tehtud „Hea avalik ruum“

ideekonkurss (mille võitis Annika Valkna ja Ruth Kübard tööga „Põu“), millega kujundatakse antud

5 Kadrina alevik on Lääne-Viru maakonnaplaneeringu mõistes linnalise asustusega ala. Maakonnaplaneeringu

järgi on üldplaneeringuga vaja täpsustada linnalise asustusega ala piire ja maakasutustingimusi ning koostada

vajadusel ruumimudel. Kadrina aleviku tiheasustusala piir on ühtlasi ka linnalise asustuse ala piiriks.

6 Tiheasustusega alade piiritlemisel lähtuti hoonestuse kompaktsusest, mis võimaldab rajada ühtseid

tehnovõrke ja välja arendada linnalise iseloomuga ehitatud keskkond. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek

asulate piiride muutmiseks, et ühildada need tiheasustusalade piiridega (vt ptk 7).

16

ala ümber, soosides seejuures mõnusa, hubase kohtumispaiga ja sündmusteruumi teket otse

aleviku südames. Lisaks arendatakse alevikus ka kultuuritänavat, mis tutvustab kohaliku kultuuri.

Hulja alevik

Hulja alevikus paiknevad mitmed teenused ja on kõrgem hoonestustihedus, kui ümbritsevatel

aladel. Alevikus nähakse ette hoonestuse tihendamist, sh võimaldatakse üldplaneeringuga

mitmekesise kasutusotstarbega hoonete rajamist. Olemasolevad tööstusalad säilivad, samas

segakasutuse soosimiseks määratakse aladele äri ja tootmise segahoonestuse juhtotstarve.

Väärtustatakse olemasolevat mõisakompleksi koos pargialaga ja kujundatakse ümber aleviku

keskosa, et soodustada mõnusa elukeskkonna teket.

4.2 Hajaasustusega ala

Hajaasustusega ala7 on valla territoorium väljaspool tiheasustusega ala, kus on iseloomulik hajus

asustusmuster – hooned paiknevad hõredalt, valdavad on looduslikud maa-alad, aga ka

majandatavad põllu- ja metsamaad. Hajus asustusmuster hõlmab ka väiksemaid, kompaktse

iseloomuga asustusalasid (nt Vohnja, Kihlevere, Viitna külakeskused).

Hajaasustusega alana on määratletud suurem osa valla territooriumist, kus eesmärk on eelkõige

säilitada olemasolev looduslik ning põllu- ja metsamajanduslik maakasutus. Sellest tulenevalt on

valdavale osale hajaasustusega alast määratud põllu- ja metsamaa maa-ala juhtotstarve (vt ptk

5.18), mis hõlmab ka elamuid, ühiskondlikke ning äri- ja tootmishooneid. Lisaks tuleb järgida

teemavaldkondade lõikes ptk 6 toodud põhimõtteid ja tingimusi.

Hajaasustuses on soovituslik uute hoonete rajamisel jälgida väljakujunenud asustusstruktuuri,

lähtudes külatüübist (nt hajaküla, ridaküla, sumbküla). Külatüübi määrab õuealade paigutus ja

omavaheline kaugus, samuti paiknemine teede ning looduslike alade suhtes (Joonis 4.1).

7 Lääne-Viru maakonnaplaneeringu mõistes maaline piirkond.

17

Joonis 4.1 Eesti külatüübid (Allikas: Eesti Entsüklopeedia)

Kadrina valla hajaasustus on Eesti maapiirkondadele tavapäraselt koondunud teedevõrgu ümber.

Valdav osa Kadrina valla küladest on segatüüpi struktuuriga. Teede ristumiskohtadel esineb

sumbjamat struktuuri, mis omakorda hajub äärealadel. Sumbkülaks võib näiteks pidada Ohepalu

küla ajaloolist keskust (Joonis 4.2, Joonis 4.3). Esineb ka ahelküla ja ridaküla struktuuri (Joonis 4.4,

Joonis 4.5). Kuigi maapiirkondade elanike arv on vähenenud, on eelmise Eesti Vabariigi aegne

asustusstruktuur paljudes valla külades siiani hästi säilinud ning maastikul märgatav.

Joonis 4.3 Ohepalu küla piirkonna asustus aastal 2022. (Allikas: Üldplaneeringu tugiplaan, Hendrikson DGE)

Joonis 4.2 Ohepalu küla piirkonna asustus I Eesti Vabariigi ajal. (Allikas: Maa-ameti Eesti topokaart 1935-1939, M 1:50000)

18

Joonis 4.4 Uku küla asustus I Eesti Vabariigi ajal. (Allikas: Maa-ameti Eesti topokaart 1935–1939, M 1:50 000)

Joonis 4.5 Uku küla asustus aastal 2022. (Allikas: Üldplaneeringu tugiplaan, Hendrikson DGE)

4.3 Detailplaneeringu koostamise kohustus

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on läbi avaliku planeerimismenetluse tagada arendatava

keskkonna parem kvaliteet ja saavutada ühiskondlik kokkulepe.

Tulenevalt kehtivast planeerimisseadusest on detailplaneeringu koostamise kohustus Kadrina ja

Hulja alevikus. Valdaval osal Kadrina valla territooriumist ei ole aga detailplaneeringu koostamine

nõutud. Üldjuhul on ehitamise aluseks projekteerimistingimused. Maakasutuse sihtotstarbe

muutmine toimub vastavalt õigusaktidele ja lähtuvalt üldplaneeringu põhimõtetest ning seda ei loeta

üldplaneeringu muutmiseks.

Kadrina valla territooriumil on detailplaneeringu koostamine nõutav:

 katastriüksuse jagamisel kolmeks ja enamaks maaüksuseks, kui jagamise eesmärk on ehitusõiguse saamine ning maaüksuse suurused jäävad alla 0,5 hektari;

 üle 4 korteriga rida- või korterelamu ehitamiseks;

 üle 30 m kõrguse üksiktuuliku kavandamiseks.

 kahe ja enama kuni 30 m kõrguse tuuliku rajamiseks, juhul kui kavandatav ala paikneb kuni 500 m kaugusel tundlikest aladest8 (vt ka ptk 6.5.7.1).

Detailplaneeringu koostamise kaalumise vajadus on:

 tundlike alade vahetus läheduses;

 üle 50 majutuskohaga majutuskompleksi või hoone kavandamisel;

 maakorraldustoimingute läbiviimise (nt katastriüksuse jagamise) tulemusena tekkinud maaüksustele ehitusloa kohustuslike ehitiste kavandamiseks, kui endistesse (maakorraldustoimingute objektiks olnud maaüksuse) piiridesse on tekkinud kolm ja enam maaüksust või elamute vaheline kaugus jääb alla 150 m (st tekivad uued rohkem kui ühest elamust koosnevad lähestikku paiknevad hoonete kobarad);

8 Elamualad, puhkealad ja ühiskondlike hoonete ja rajatistega alad.

19

 väärtuslikule põllumajandusmaale rohkem kui ühest elamust koosneva lähestikku paikneva (elamute vaheline kaugus jääb alla 150 m) hoonete kobara kavandamisel;

 olulise külastatavusega või liikluskoormusega objekti (nt bensiinijaam, kaubandushoone, turismikeskus) kavandamisel;

 olulise keskkonnamõjuga9 uute tootmis- ja ärihoonete kavandamisel;

 üle 100 kW suuruste päikeseparkide rajamise soovi korral (vt ka ptk 6.5.7.2). Detailplaneeringu või projekteerimistingimuste avaliku menetluse kaalumise vajadus on:

 suurõnnetuse ohuga või ohtlikus ettevõttes muudatuste tegemine, mis ei nõua planeerimisseadusest tulenevalt detailplaneeringut;

 suurõnnetuse ohuga või ohtliku ettevõtte või nende ohualasse planeerimine, kui tegemist ei ole tiheasutusaladega.

Kohalik omavalitsus võib detailplaneeringu lähteülesandes ja projekteerimistingimuste

väljastamisel nõuda piirkonna terviklikku lahendamist, kaasates planeeringualaga funktsionaalselt

seotud alasid. Planeeringualaga funktsionaalselt seotud alad võivad ulatuda väljapoole konkreetse

planeeringutaotlusega hõlmatavast alast.

Maakorraldustoimingute läbiviimisel (nt katastriüksuse jagamisel) ei taga kohalik omavalitsus

hilisema ehitussoovi korral ehitusõiguse saamist maakorraldustoimingute objektiks olnud

maaüksusele, kui maakorraldustoimingute läbiviimise eelselt ei ole taotleja sellekohast soovi ja

asjaolusid avaldanud. Ehitusloa kohustuslike ehitiste kavandamiseks vajalike

maakorraldustoimingute aluseks on projekteerimistingimused või detailplaneering.

Juhul kui kavandatavale tegevusele ei ole üldplaneeringu või seadusega ette nähtud

detailplaneeringu koostamise kohustust, kuid objekti kavandamine eeldab laiapõhjalisemat

avalikustamist, tuleb kaaluda avatud menetlusega projekteerimistingimuste rakendamist.

Kadrina Vallavolikogu võib ülekaaluka avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu

koostamise alal või juhul, mida planeerimisseaduses ja üldplaneeringus ei ole ette nähtud. Avaliku

huvi olemasolu hinnatakse muuhulgas kohapõhiselt läbi võimaliku maakasutusliku konflikti ja

arvestades elanike ootusega elukeskkonna kvaliteedi säilimiseks.

9 Vastavalt KeHJS

20

5 KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED

JUHTOTSTARVETE KAUPA

Üldplaneering määrab maakasutuse juhtotstarbed ja ehitustingimused.

Juhtotstarve on üldplaneeringuga määratud maa-ala kasutamise valdav otstarve (vähemalt 60%

maa-alast peab vastama juhtotstarbele), mis annab perspektiivse maakasutuse

põhisuunad10. Näiteks tulenevalt piirkonna iseloomust, ümbritsevast keskkonnast ja ala

arenguperspektiivist määratakse üldplaneeringuga elamu maa-ala juhtotstarbega alad

(planeeringu joonisel tähistatud E). Juhtotstarve valdava otstarbena tähendab, et maa-alale võib

elamutele lisaks kõrvalotstarbena planeerida ka ärihooneid, ühiskondlikke hooneid, haljasalasid ja

parkmetsa, mänguväljakuid ning muud sobivat maakasutust, sh infrastruktuuri, mis toetab piirkonna

arengut ja aitab kujundada kvaliteetset elukeskkonda.

Kui teatud kõrvalotstarbeline kasutus ei ole lubatud või on see piiratud, on vastav tingimus märgitud

seletuskirja tekstiosas juhtotstarbe kirjelduse juures.

Üldplaneeringuga määratud juhtotstarve ja ehitustingimused on aluseks edaspidisel

täpsemal planeerimisel – detailplaneeringute koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel ja

muude ehituslike ning maakasutusega seotud toimingute läbiviimisel. Maaomanik saab maad

senisel otstarbel edasi kasutada, kuni ta seda soovib. Üldplaneeringu kehtestamisega ei kaasne

katastriüksuse sihtotstarbe muutust.

Üldplaneeringuga määratud ehitustingimused kehtivad ka vaba ehitustegevuse korral. Ka vaba

ehitustegevuse korral tuleb arvestada õigusaktidest tulenevate kitsendustega.

Asjakohaseid tingimusi rakendatakse ka olemasolevate hoonete rekonstrueerimisel.

5.1 Elamu maa-ala (E)

Elamu maa-ala on üksikelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu, kuni kaheksa korteriga

ridaelamu, kolme ja enama korteriga korruselamu, suvila või aiamaja ehitamiseks ette nähtud maa-

ala ning arhitektuurselt ja ehituslikult elamute vahelisse väliruumi sobituv muu maakasutuse

juhtotstarbega maa-ala.11

Üksikelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu, suvila või aiamaja kasutus- ja

ehitustingimused

1. Krundi (või katastriüksuse)

minimaalne suurus

1000 m²

Erandina on lubatud 600 m2, mis juhul viiakse arendamine läbi

vähemalt projekteerimistingimuste avaliku menetlusega,

10 Maa-ala piiritlemisel lähtutakse maa-alast kui loogilisest ruumilisest tervikust. Maa-ala võib olla piiritletud

teede, veekogude ja/või teise juhtotstarbega maakasutusega aladega.

11 Nt võib elamu maa-alale planeerida ala teenindamiseks vajalikke kaubandus- ja teenindushooneid,

ühiskondlikke hooneid, haljasalasid jne. Kui kavandatakse näiteks kaubandushoone rajamist, tuleb hoone

kõrguse määramisel lähtuda piirkonna olemasolevate hoonete kõrgusest, sobitades need visuaalselt ja

ruumiliselt olemasolevasse keskkonda.

21

Üksikelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu, suvila või aiamaja kasutus- ja

ehitustingimused

kaasates protsessi krundinaabrid. Erandi rakendamiseks on

vajalik krundinaabrite nõusolek.

2. Hoonete suurim lubatud arv

ja paigutus krundil (või

katastriüksusel)

Üks eluhoone, kõrvalhoonete arv määratakse vastavalt

vajadusele.

Erandina on lubatud rohkem kui üks eluhoone krundil, mis juhul

viiakse arendamine läbi vähemalt projekteerimistingimuste

avaliku menetlusega, kaasates protsessi krundinaabrid. Erandi

rakendamiseks on vajalik krundinaabrite nõusolek.

Paigutus krundil vastavalt väljakujunenud (juhul kui see on

olemas) ehitusjoonele ning hoonete paigutamise tavadele.

3. Hoonete lubatud

maksimaalne maapealne

kõrgus/korruselisus

9 m.

4. Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind krundi (või

katastriüksuse) pindalast

25%.

5. Krundi (või katastriüksuse)

haljastatav/

looduslikuna säiliv osa

Minimaalselt 30%.

6. Parkimine Omal krundil (või katastriüksusel)

7. Arhitektuursed, ehituslikud

ja kujunduslikud tingimused

Arvestada väljakujunenud hoonestuslaadiga ja arhitektuurse

traditsiooniga (nt maht, katusekuju, viimistlusmaterjalid).

8. Liikluskorraldus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate avalikus

kasutuses olevate teede kaudu.

9. Muud tingimused Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele

rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused.

Kolme ja enama korteriga elamu ning kolme kuni kaheksa korteriga ridaelamu kasutus- ja

ehitustingimused

1. Krundi (või

katastriüksuse)

minimaalne suurus

Ridaelamu 300 m2 boksi (sektsiooni) kohta. Lubatud on

maksimaalselt kuni 8 korteriga ridaelamute rajamine.

Korterelamu krundi (või katastriüksuse) täpne suurus

otsustatakse detailplaneeringu ja/või projekteerimistingimustega.

2. Hoonete suurim lubatud

arv ja paigutus krundil

(või katastriüksusel)

Hoonete lubatud suurim arv määratakse detailplaneeringuga

ja/või projekteerimistingimustega. Paigutus krundil (või

katastriüksusel) sõltub kavandatava hoone asukohast ja

määratakse täpsemal planeerimisel.

22

Kolme ja enama korteriga elamu ning kolme kuni kaheksa korteriga ridaelamu kasutus- ja

ehitustingimused

3. Hoonete lubatud

maksimaalne

maapealne

kõrgus/korruselisus

Ridaelamutel 9 meetrit, korterelamutel maksimaalselt 5

maapealset korrust.

4. Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind krundi

(või katastriüksuse)

pindalast

30%.

5. Krundi (või

katastriüksuse)

haljastatav/

looduslikuna säiliv osa

Minimaalselt 30%, millest vähemalt pool kõrghaljastusena.

Eelistada olemasoleva elujõulise ja terve kõrghaljastuse

säilitamist uue rajamisele.

6. Parkimine Omal krundil (või katastriüksusel).

Suuremad parklad liigendada haljastusega ja parkimiskohad

grupeerida. Parkimine lahendatakse täpsemalt detailplaneeringu

või projekteerimistingimustega.

Tagada rattaparklate olemasolu.

7. Arhitektuursed,

ehituslikud ja

kujunduslikud

tingimused

Üldjuhul on lubatud haljaspiirded. Haljaspiirded ei tohi ulatuda

väljapoole krundi (või katastriüksuse) piiri avalikule maale.

Piirdeaiad on lubatud kohaliku omavalitsuse kooskõlastuse

alusel.

Rajada mitmekesine haljastus (kõrghaljastus, väikevormid).

Võimalusel säilitada maksimaalselt olemasolevat kõrghaljastust.

Tagada avaliku ruumi (haljas- ja puhkeala, mänguväljakud)

olemasolu. Haljasalad kavandada mitmeotstarbelisena: nii

puhkefunktsiooniks kui ka alal tekkiva sademevee immutamiseks.

Järgida kaasava disaini põhimõtteid nii hoonete, sh korterite sees

kui ümbruses. Nt tagada nii hoones sees kui hoone ümbruses

sujuv liikuvus, käsipuud, tõsteseadmed/liftid, välisvalgustus jne.12

8. Haljastuslahenduse või

maastikuarhitektuurse

lahenduse koostamine

Vallavalitsuse kaalutlusotsusel, kui see on oluline kvaliteetse

avaliku ruumi säilitamiseks või loomiseks.

9. Liikluskorraldus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate avalike teede

kaudu.

Jalakäimise ja jalgratta kasutamise võimaldamiseks ühendada

korterelamud kergliiklusteede võrgustikuga, sh säilitada

võimalusel olemasolevad käiguteed.

12 Vt lisaks siit:

https://www.astangu.ee/sites/default/files/media/koiki_kaasava_elukeskkonna_kavandamine_loomine.pdf.

23

Kolme ja enama korteriga elamu ning kolme kuni kaheksa korteriga ridaelamu kasutus- ja

ehitustingimused

10. Heakord Kavandada jäätmekonteinerite jaoks jäätmemaja või varjavad

piirded.

11. Muud tingimused Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele

rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused.

24

5.2 Keskuse maa-ala (C)

Keskuse maa-ala iseloomustab mitmekesine hoonestus ja funktsionaalsus, sh avaliku ruumi

olemasolu. Keskuse maa-alal võivad kontsentreeritult asuda elamud, ameti- ja valitsushooned,

kaubandus-, teenindus- ja majutushooned, bürood, kultuurihooned, haljasalad ja pargid,

keskväljak.

Maa-ala planeerimisel ja hoonestuse kavandamisel tuleb lähtuda järgnevast:

1. keskuse maa-alal konkreetse arendus- ja ehitustegevuse kavandamisel tuleb järgida lisaks

keskuse maa-ala tingimustele ka vastava juhtotstarbe hoonestustingimusi. Nt kaupluse

rajamise soovil vt äri maa-ala tingimusi ptk 5.3;

2. arendustegevuse kavandamisel käsitleda maa-ala terviklikult. See tähendab, et analüüsida ja

arvestada tuleb ka kontaktvööndi hoonestuse iseloomu ja funktsiooni, krundistruktuuri,

käiguteid jne13;

3. tagada kvaliteetse avalikult kasutatava ruumi olemasolu, arvestades liikuvuslahenduste ja

väliruumi planeerimisel erinevate vanusegruppide vajadustega;

4. võimalusel vältida naturaalseid materjale imiteeritavate materjalide kasutamist;

5. arvestada nii kergliikleja liikumismugavusi kui mootorsõiduki liikumisvajadusi.

5.3 Äri maa-ala (B)

Äri maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone ning neid

teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala. Tootmishoonete rajamine ärimaale ei ole lubatud.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Krundi (või

katastriüksuse) suurus

Täpne krundi või katastriüksuse määratakse detailplaneeringu

ja/või projekteerimistingimustega.

2. Hoonete suurim lubatud

arv ja paigutus krundil

(või katastriüksusel)

Hoonete arv ja paigutus krundil (või katastriüksusel) määratakse

detailplaneeringu ja/või projekteerimistingimustega.

Ehitusjoone olemasolul järgida võimalusel olemasolevat

ehitusjoont.

3. Hoonete lubatud

maksimaalne maapealne

kõrgus/korruselisus

Määratakse detailplaneeringu ja/või projekteerimistingimustega.

Elamute naabrusesse ei tohi ehitada üle ühe korruse elamutest

kõrgemaid hooneid.

4. Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind krundi

(või katastriüksuse)

pindalast

50%

13 Kontaktvööndi ulatust üldplaneeringuga ei määrata. Millises ulatuses lähiümbrust hõlmatakse, on

omavalitsuse kaalutlusotsus ja sõltub konkreetsest asukohast ning arendussoovist. Kontaktvööndi ulatus

määratakse detailplaneeringu algatamisel või projekteerimistingimuste andmisel.

25

Kasutus- ja ehitustingimused

5. Krundi (või

katastriüksuse)

haljastatav/

looduslikuna säiliv osa

Minimaalselt 20%, millest vähemalt pool kõrghaljastusena.

Eelistada olemasoleva elujõulise ja terve kõrghaljastuse

säilitamist uue rajamisele.

6. Parkimine Omal krundil (või katastriüksusel).

Tagada rataste parkimise võimalus.

7. Arhitektuursed,

ehituslikud ja

kujunduslikud tingimused

Hoonete fassaadidel kasutada soovituslikult looduslikke

viimistlusmaterjale (nt puit, kivi).

Järgida läbivalt kaasava disaini põhimõtteid nii hoonete sees kui

ümbruses: tagada nii hoones sees kui hoone ümbruses sujuv

liikuvus, käsipuud, tõsteseadmed/liftid, välisvalgustus, istepingid

jne.12

8. Liikluskorraldus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate avalikus

kasutuses olevate teede kaudu.

9. Heakord Kavandada jäätmekonteinerite jaoks jäätmemaja või varjavad

piirded.

10. Muud tingimused Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele

rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused.

5.4 Elamu ja äri maa-ala (E/B)

Elamu ja äri maa-alale hoonete kavandamisel tuleb lähtuda vastava maa-ala tingimustest. Juhul

kui elamu- ja äri maa-alale kavandatakse elamu ja äri segakasutusega hoonet, tuleb lähtuda elamu

maa-ala tingimustest.

5.5 Ühiskondliku hoone maa-ala (AA)

Ühiskondliku hoone maa-ala on valitsus-, haridus-, tervishoiu-, hoolekande-, kultuuri- ja

spordihoone ning neid teenindavate rajatiste juhtotstarbega maa-ala.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Krundi (või

katastriüksuse) suurus

Krundi täpne suurus määratakse detailplaneeringuga ja/või

projekteerimistingimustega vastavalt hoonete kasutusotstarbele.

2. Hoonete suurim lubatud

arv ja paigutus krundil

(või katastriüksusel)

Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind ja kõrgus määratakse

detailplaneeringuga ja/või projekteerimistingimustega vastavalt

hoonete kasutusotstarbele.

3. Hoonete lubatud

maksimaalne

kõrgus/korruselisus

Hoonete kõrgusel lähtuda väljakujunenud hoonestusest.

Korruselisus määratakse detailplaneeringuga ja/või

projekteerimistingimustega.

26

Kasutus- ja ehitustingimused

4. Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind krundi

(või katastriüksuse)

pindalast

50%.

5. Krundi haljastatav/

looduslikuna säiliv osa

Minimaalselt 30%, millest vähemalt pool kõrghaljastusena.

Eelistada olemasoleva elujõulise ja terve kõrghaljastuse

säilitamist uue rajamisele.

6. Parkimine Omal krundil või avalikult kasutataval tänaval.

Suuremad parklad liigendada haljastusega ja parkimiskohad

grupeerida. Parkimine lahendatakse täpsemalt

detailplaneeringuga.

Tagada jalgrataste parkimisvõimalus.

7. Arhitektuursed,

ehituslikud ja

kujunduslikud

tingimused

Hoonete fassaadidel kasutada soovituslikult looduslikke

viimistlusmaterjale (nt puit, kivi).

Hoone kasutusotstarbest tulenevalt on lubatud läbipaistvad

piirded või haljaspiirded. Piirete kõrgus määratakse

detailplaneeringuga ja/või projekteerimistingimustega.

Järgida läbivalt kaasava disaini põhimõtteid nii hoonete sees kui

ümbruses. Nt tagada nii hoones sees kui hoone ümbruses sujuv

liikuvus, käsipuud, tõsteseadmed/liftid, välisvalgustus, istepingid

jne. 12

8. Haljastuslahenduse või

maastikuarhitektuurse

lahenduse koostamine

Juhul kui on tegemist Kadrina või Hulja alevikus olulise ruumi

loova hoonega, tuleb ehitustegevuse kavandamisel kaaluda

arhitektuuri- ja maastikuarhitektuuri võistluse korraldamist.

9. Heakord Kavandada jäätmekonteinerite jaoks jäätmemaja või varjavad

piirded.

10. Liikluskorraldus,

ligipääsetavus

Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate avalike teede

kaudu.

Tagada mugav ja ohutu ligipääsetavus sõidukitele,

kergliiklejatele ja ühistranspordi kasutajatele.

11. Muud tingimused Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele

rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused.

5.6 Äri ja tootmise maa-ala (B/T)

Äri ja tootmise maa-ala on kaubandus-, teenindus-, toitlustus-, majutus-, büroo- ja pangahoone,

tootmis- ja tööstushoone ning laohoone, sh hulgikaubandushoone ja neid teenindavate rajatiste

juhtotstarbega maa-ala.

Kaubandus- ja teeninduspinnad on elanike teenindamiseks ning valdavalt avaliku juurdepääsuga.

27

Kasutus ja ehitustingimused

1. Krundi (või

katastriüksuse)

minimaalne suurus

Määratakse detailplaneeringu ja/või projekteerimistingimustega.

2. Hoonete suurim lubatud

arv ja paigutus krundil

(või katastriüksusel)

Hoonete arv ja paigutus krundil (või katastriüksusel) määratakse

detailplaneeringu ja/või projekteerimistingimustega.

Ehitusjoone olemasolul järgida võimalusel olemasolevat

ehitusjoont.

3. Hoonete lubatud

maksimaalne

maapealne

kõrgus/korruselisus

Määratakse detailplaneeringu ja/või projekteerimistingimustega.

Elamutega piirneval krundil ei tohi ehitada üle ühe korruse

elamutest kõrgemaid hooneid.

4. Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind krundi

(või katastriüksuse)

pindalast

50%

5. Krundi (või

katastriüksuse)

haljastatav/

looduslikuna säiliv osa

Minimaalselt 20%, millest vähemalt pool kõrghaljastusena.

Eelistada olemasoleva elujõulise ja terve kõrghaljastuse

säilitamist uue rajamisele.

6. Parkimine Omal krundil (või katastriüksusel).

Tagada jalgrataste parkimise võimalus.

7. Arhitektuursed,

ehituslikud ja

kujunduslikud

tingimused

Võimalusel kasutada fassaadil looduslikke materjale.

Järgida läbivalt avalikke teenuseid pakkuvate hoonete

kavandamisel kaasava disaini põhimõtteid nii hoonete sees kui

ümbruses. Nt tagada nii hoones sees kui hoone ümbruses sujuv

liikuvus, käsipuud, tõsteseadmed/liftid, välisvalgustus, istepingid

jne.12

8. Liikluskorraldus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate avalikus

kasutuses olevate teede kaudu.

9. Heakord Kavandada jäätmekonteinerite jaoks jäätmemaja või varjavad

piirded.

10. Muud tingimused Ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte rajamisel vältida

ettevõtte ohualade kattumist elamute ja ühiskondlike aladega.

Kadrina alevikus ja Hulja alevikus elamute ja ühiskondlike

hoonetega piirnevatel aladel on lubatud keskkonnahäiringuteta

tootmine. See tähendab, et hoiduda tuleb suure jäätmetootluse,

müra, õhusaaste, suure liikluskoormusega jm olulise negatiivse

keskkonnamõjuga seotud ettevõtlusest.

Uute energiamahukate tootmisettevõtete asukoha valikul on

soovitav elektrivõrguga liitumise kulude optimeerimise eesmärgil

eelistada olemasolevate piirkonna alajaamade lähedust.

28

Kasutus ja ehitustingimused

Arendusalade kattumisel jääkreostuskolletega tuleb esimeses

järjekorras likvideerida reostunud pinnas ja asendada see ohutu

pinnasega.

Uute tootmisalade paigutamisel elamute ja ühiskondlike

hoonetega kõrvuti tuleb kaaluda kaitsehaljastuse rajamise

vajadust tootmisala ja tundliku ala vahele, et vähendada

visuaalseid ja müra häiringuid. Kaitsehaljastuse vajadust hinnata

üksikjuhtumi põhiselt, tulenevalt tootmistegevuse iseloomust ja

asukohast naaberalade suhtes. Juhul, kui kaitsehaljastuse

rajamine on vajalik, tuleb see võimalusel rajada omal krundil (või

katastriüksusel). Kaitsehaljastuse rajamisel tuleb arvestada ptk

5.13 tingimustega.

Põllumajandusliku jms tootmise puhul tuleb arvestada, et

kaitsehaljastuse rajamine ei pruugi kõiki häiringuid (nt lõhn)

oluliselt leevendada, mistõttu tuleb tootmine paigutada piisavalt

kaugele tundlikest aladest.

Uute tootmishoonete rajamisel kasutada võimalusel ära

olemasolevaid taristuid ja teid (reoveekäitlus, küte,

liikluslahendus, elektriliinid), vajadusel näha ette täiendavad

tuletõrje veevõtukohad ja juurdepääsud.

Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele

rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused.

5.7 Puhke- ja virgestuse maa-ala (PV)

Puhke- ja virgestuse maa-ala on haljas- ja metsaala, mis võimaldab vabas õhus sportimist ja

lõõgastumist, kasutamist väljasõidukohtadena, vabaõhuürituste korraldamist jms.

*-ga tähistatud puhke- ja virgestuse maa-alad toetavad ka rohevõrgustiku toimimist.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Krundi (või

katastriüksuse) suurus

Krundi täpne suurus määratakse detailplaneeringu ja/või

projekteerimistingimustega vastavalt kavandatud tegevuse

iseloomule.

2. Hoonete suurim

lubatud arv ja paigutus

krundil (või

katastriüksusel)

Hoonete arv ja paigutus krundil määratakse detailplaneeringu

ja/või projekteerimistingimustega.

Rajatiste ja hoonete maastikku paigutamisel arvestada

maksimaalselt olemasolevate maastikuliste väärtustega.

3. Hoonete lubatud

maksimaalne

maapealne

kõrgus/korruselisus

Määratakse detailplaneeringu ja/või projekteerimistingimustega

vastavalt kavandatud tegevuse iseloomule.

4. Hoonete suurim

lubatud ehitisealune

pind krundi (või

Määratakse detailplaneeringu ja/või projekteerimistingimustega

vastavalt kavandatud tegevuse iseloomule.

29

Kasutus- ja ehitustingimused

katastriüksuse)

pindalast

5. Krundi haljastatav/

looduslikuna säiliv osa

Määratakse detailplaneeringu ja/või projekteerimistingimustega

vastavalt kavandatud tegevuse iseloomule.

Maakasutuskaardil *-ga tähistatud puhke- ja virgestuse maa-

aladel Kadrina alevikus on soovituslik haljastuse kujundamisel

säilitada või vajadusel rajada võimalikult suures ulatuses

looduslikku haljastust sh kõrghaljastust.

6. Parkimine Parkimine tagada ala kasutusest lähtuvalt. Vajadusel rajada

rattaparklad.

7. Arhitektuursed,

ehituslikud ja

kujunduslikud

tingimused

Hoonete fassaadidel on soovitatav kasutada looduslikke

viimistlusmaterjale (nt puit, kivi).

Hoonete rajamisel järgida läbivalt kaasava disaini põhimõtteid.12

Maakasutuskaardil *-ga tähistatud puhke- ja virgestuse maa-

aladel ei ole ulatuslikult (nt kogu ala ulatuses) lubatud alasid

tarastada. Juhul, kui tara rajamine on vajalik, tuleb arvestada

väikeulukitele läbipääsu tagamisega, jättes maapinna ja aia

vahele 20–30 cm vaba läbipääsu tagava ruumi. Erandina on

maapinnani ulatuvad tarad lubatud väikeste tarastatud alade

rajamisel (nt laste mänguväljak, koerte jalutusväljak).

8. Liikluskorraldus Juurdepääsud tagada üldjuhul olemasolevate avalikus

kasutuses olevate teede kaudu.

Tagada mugav ligipääs kergliiklejale, Kadrina ja Hulja alevikes

ühendada alad võimalusel kergliiklusteede võrgustikuga.

9. Heakord Kavandada jäätmekonteinerite jaoks jäätmemaja või varjavad

piirded.

10. Muud tingimused Vastavalt ala väärtustele ja lahendamist vajavatele teemadele

rakenduvad ptk 6 teemade lõikes toodud tingimused.

5.8 Haljasala maa-ala (H)

Haljasala maa-ala on looduslik ja/või poollooduslik metsa- ja/või haljasala.

Haljasalad säilivad eelkõige looduslikuna. Alade hoonestamist ei planeerita. Puhketingimuste

parandamiseks võib rajada laste mänguväljakuid, jalgteid ja paigaldada jalgteede äärde istepinke,

samuti rajada piirkonda teenindavaid tehnovõrke või väikesi tehnohooneid. Haljasalad võivad

toimida ka puhveraladena tundlike ja ettevõtlusalade vahel.

Maakasutuskaardil *-ga tähistatud haljasala maa-aladel (Kadrina alevikus) on oluline võimalikult

suures ulatuses säilitada looduslikku haljastust sh kõrghaljastust. Samuti ei ole neil aladel

ulatuslikult (nt kogu ala ulatuses) lubatud alasid tarastada. Juhul, kui tara rajamine on vajalik,

tuleb arvestada väikeulukitele läbipääsu tagamisega, jättes maapinna ja aia vahele 20–30 cm

vaba läbipääsu tagava ruumi. Erandina on lubatud maapinnani ulatuvad tarad väikeste tarastatud

alade rajamisel (nt laste mänguväljak, koerte jalutusväljak).

30

5.9 Garaažide maa-ala (LG)

Garaažide maa-ala on mootorsõidukite hoidmiseks, jooksvaks remondiks ja hoolduseks

ettenähtud ehitiste maa.

Kasutusel olevad garaažid säilitavad oma senise funktsiooni. Omanik või garaaži kasutaja tagab

krundil heakorra. Garaažide vajaduse kadumisel saab maa-alad ümber kavandada uuel otstarbel.

Uue otstarbe otsustab vallavalitsus, lähtudes piirkonna maakasutuse iseloomust.

5.10 Aianduse maa-ala (AM)

Aianduse maa-ala on tiheasustusega aladel väikesemahuliselt köögisaaduste kasvatamise maa.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Aianduse maa-alal lähtuda aiajäätmete kogumisel ja käitlemisel valla jäätmekavast.

2. Lubatud on maa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikud ehitised (nt tööriistakuur,

kasvuhoone).

3. Lubatud on piirkonda teenindava tehnilise taristu rajamine.

5.11 Tehnoehitise maa-ala (OT)

Tehnoehitise maa-ala on inimese elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri hoonete

ja rajatiste juurde kuuluv maa. Siia kuuluvad sideteenust pakkuvad, energiat tootvad ja jaotavad,

puhast vett tootvad ja jaotavad ning reoveepuhastusega tegelevate ettevõtete maa-alad.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Inimeste elu- ja tootmistegevust toetava tehnilise infrastruktuuri rajamine on lubatud

maakasutuse juhtotstarbest sõltumata vastavalt vajadusele.

2. Hoonete ja rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind ja kõrgus tuleb määrata detailplaneeringu

ja/või projekteerimistingimustega vastavalt kasutusotstarbele.

3. Maastikul domineerivaid objekte mitte rajada planeeringuga määratud ilusate vaatekohtade

vaatekoridoridesse.

4. Võimalusel kasutada fassaadides looduslikke materjale.

5. Rajatiste likvideerimisel on lubatud maa-alade kasutusele võtmine piirkonda sobival muul

otstarbel.

5.12 Jäätmekäitluse maa-ala (OJ)

Jäätmekäitluse maa-ala on jäätmete käitlemise ja ladustamise ehitise ning loomsete jäätmete

käitluse ehitise maa-ala.

Jäätmekäitluse korraldamisel lähtutakse Kadrina valla jäätmekavast.

31

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Jäätmekäitluskohad, sh kompostimisväljakud, rajada tundlikest aladest (elamud,

üldkasutatavad alad) eemale, et vältida võimalikke häiringuid (nt tööstuspiirkonda, kasutada

reoveepuhasti kompostimisplatsi).

2. Kavandamise tingimused (nt krundi/katastriüksuse suurus, haljastus jms) määratakse vastavalt

kavandatud tegevuse iseloomule.

3. Tagada hea ja mugav ligipääs mootorsõidukiga.

4. Tagada vastavus keskkonnanõuetele nii jäätmekäitluskoha rajamisel kui jäätmete käitlemisel.

5.13 Kaitsehaljastuse maa-ala (HK)

Kaitsehaljastuse maa-ala on õhusaaste, müra, tuule jms mõjude vähendamiseks rajatud

kõrghaljastus.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Kaitsehaljastus tuleb vajadusel rajada äri- ja tootmise maa-ala ja maantee ning tundlike alade

vahele tootmistegevusest või liiklusest lähtuvate mõjude leevendamiseks. Haljastuse

kavandamine parandab ka tootmisterritooriumite sobitumist hoonestatud keskkonda,

leevendades visuaalseid häiringuid. Mõju vähendamiseks rajatakse kaitsehaljastus mõju

tekitava ettevõtte maa-alale.

2. Kaitsehaljastuse puhul tuleb arvestada ala piisava laiusega: ülenormatiivse müra

leevendamiseks peab kaitsehaljastus olema piisava laiusega (ca 50 m). Kõrghaljastuse

toimimiseks müra leevendamiseks peab kasutama segapuistut, mis koosneb igihaljastest ja

lehtpuudest (kuna see omab paremat mõju). Lisaks puudele istutada ka tihe põõsastik.

3. Kaitsehaljastuse maadel ei ole ehitustegevus lubatud, välja arvatud kaitsehaljastuse ja

tehnovõrkude või müratõkete rajamistöödeks. Lageraie ei ole lubatud.

4. Kaitsehaljastuse rajamisel riigimaanteede ääres tuleb vastavalt maanteede

projekteerimisnormidele tagada külgnähtavus ja ristumiskohtadel kaugnähtavus.

5.14 Kalmistu maa-ala (K)

Kalmistu maa-ala on surnute ja tuha matmiseks ettenähtud ning vajalike ehitistega (kabel,

tavandihoone, krematoorium) maa-ala.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Maa-alale võib rajada kalmistu ning matmisega seotud hooneid ja rajatisi.

2. Olenevalt arendamissoovist võivad kalmistuga piirnevatel aladel rakenduda täiendavad

kasutus- ja ehitustingimused.

5.15 Liikluse maa-ala (L)

Liikluse maa-alana käsitletakse olemasolevat ja planeeritavat transporditaristut – teid, tänavaid,

kergliiklusteid, sildasid, parklaid, raudteed.

32

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Lubatud on piirkonda teenindava tehnilise taristu rajamine.

2. Suuremad parkimisalad liigendada haljastusega (vt ka ptk 6.4.4).

3. Järgida teede ja liikluskorralduse kavandamise täpsemaid tingimusi ptk 6.4.

5.16 Mäetööstuse maa-ala (TM)

Mäetööstuse maa-ala on karjääri või kaevanduse maa või turbatootmisala, mis on mõeldud

maavara väljamiseks ja töötlemiseks ning millele võib rajada selleks tegevuseks vajalikke hooneid

või rajatisi.

Mäetööstusmaadena on planeeringusse kantud kehtivate kaevandamislubadega mäeeraldised ja

nende teenindusmaad. Tulevikus kasutusele võetavatel mäeeraldistel kehtivad ka käesolevas

peatükis seatud tingimused.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Kaevandamisprotsess on soovitav läbi viia võimalikult lühikese ajaperioodi jooksul, kasutades

ümbruskonda vähe häirivat tehnoloogiat ning kaevandamise tõttu muudetud maastikuala anda

pärast korrastamist võimalikult kiiresti taaskasutusse.

2. Maardlate kasutuselevõtul tuleb kavandada maardlatele ligipääsuteed, mis vastavad maardla

kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele. Vajadusel tuleb kavandada olemasolevate teede

(sh riigimaanteede) kandevõime tugevdamine ja muuta teed tolmuvabaks.

3. Vastavalt tegevusele võib olla vajalik leevendada mõjusid kaitsevalli või haljastuse

rajamise/säilitamisega.

4. Uute karjääride avamine ei ole soovitav elamu- ja puhkealade ning potentsiaalsete

turismipiirkondade lähedusse.

5. Uute karjääride avamisel vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikul maastikul,

väärtuslikul põllumajandusmaal, rohevõrgustikus ja kultuurimälestisel ning kultuurimälestise

kaitsevööndis. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb

eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele ning kasutada

leevendusmeetmeid.

6. Väärtusliku maastiku (vt ka ptk 6.2.4), väärtusliku põllumajandusmaa (vt ka ptk 6.3.4) ja rohelise

võrgustiku (vt ka ptk 6.3.2 punkt 11 – rohelise võrgustiku ja maardlate kattumine) toimimise

tagamisega ning kultuurimälestiste säilimisega (vt ptk 6.2.1) tuleb arvestada kaevandamisloale

tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti

koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete

rakendamiseks;

7. Kaevandatud maa tuleb korrastada enne kaevandamisloa kehtivuse lõppemist vastavalt

kehtivatele õiguslikele alustele ja nõuetele ning kujundada kas rohealadeks, puhkealadeks,

veekoguks vms, võttes arvesse ka naaberalade iseloomu ja kasutusperspektiivi.

8. Maardlate aladele muu tegevuse kui kaevandamise kavandamine on võimalik peale

maavaravaru ammendumist või kui selleks on saadud MaaPS kohane muu sisuga

kooskõlastus või luba.

33

5.17 Riigikaitse maa-ala (R)

Riigikaitse maa-ala on riigikaitseliste ehitiste (hoonete ja rajatiste) ja nende teenindamiseks vajalik

ning piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutatav maa-ala.

Maa-ala kasutamistingimused on toodud ptk 6.7.

5.18 Põllu- ja metsamaa maa-ala (MP JA MM)

Põllumaa on põllumajanduslikuks tootmiseks kavandatud ning metsamaa metsaga kaetud maa

või metsamajandusliku potentsiaaliga maa. Mõlemal maa-alal võib esineda ka puhke-, elamu-, äri-

ja tootmismaid.

Põllu- ja metsamaa maa-ala juhtotstarbega ala moodustab enamuse valla territooriumist.

Maakasutus hõlmab valdavalt külade põllu- ja metsamaad (haritav maa, looduslik rohumaa,

metsamaa, õuemaa) ja märgalasid (nt sood, rabad), aga ka elamuid, ühiskondlikke hooneid ja äri-

ja tootmise alasid.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Soovituslik on rakendada maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise

nõudeid14.

2. Vältida võimalusel ehitustegevust liigniisketel ja üleujutusohuga aladel15. Kui ehitustegevust ei

anna vältida:

2.1. tagada ehitamisel maaparandussüsteemide, sh kuivenduskraavide, toimimine;

2.2. hoone sokkel rajada piisavalt kõrge, et vältida võimalike üleujutuste kahjusid eluruumides;

2.3. tehnosüsteemid rajada arvestusega, et ei tekiks keskkonnareostust;

2.4. elektrisüsteemid rajada piisavalt kõrgele, et ei tekiks ohtu elule.

3. Kui põllu- ja metsamaad kattuvad teiste väärtustatud aladega – nt väärtuslikud maastikud,

väärtuslikud põllumajandusmaad, rohevõrgustik – tuleb arvestada vastavatele aladele seatud

tingimustega.

4. Lubatud on rajada eluhooned hajaasustuse põhimõttel:

4.1. arvestada juba varem rajatud hoonete maastikulist paigutust ja struktuuri (külatüüpi) –

õuede asetust nii üksteise kui teede ja kõlvikute suhtes. Vt näiteid vallas esinevate

külatüüpide kohta ptk 4.2;

4.2. ehitusõiguse saamiseks:

4.2.1. eluhoonete rajamise eesmärgil on katastriüksuse miinimumsuurus 0,5 ha. Järgida

tuleb ptk 4.3 nõudeid;

4.2.2. maaüksusele peab olema tagatud juurdepääs avalikult teelt. Juhul kui juurdepääs on

läbi teise maaüksuse, peab maaüksuse omanikul olema sellekohane servituut;

14 Põllumajandusministri määrus: Maa heas põllumajandus- ja keskkonnaseisundis hoidmise nõuded.

Nt vooluveekogu äärde jätta puhverriba, kus väetist ei kasutata; kulu, heina ja põhku põllumajandusmaal mitte

põletada; säilitada maastikule iseloomulikud vormid (põllusaared, metsasiilud, selgelt eristuv puude rida);

säilitada kaitsealused objektid ja kaardistatud pärandkultuuriobjektid.

15 Üleujutusohuga alad on informatiivsena kantud üldplaneeringu kaardirakendusse („25% tõenäosusega

üleujutusohuga ala“). Alade määramise aluseks on uuring: „Alused ja metoodika suurte üleujutustega

siseveekogude nimistu muutmiseks“ https://envir.ee/keskkonnakasutus/vesi/uuringud-ja-aruanded#item-2.

34

4.2.3. maaüksusel peab olema võimalik tagada nõuetekohane vee saamine ja

reoveekäitlus (vt ka ptk 6.5.1). Reoveekäitlus on eelistatult tagatud immutamisega.

Kaitsmata põhjaveega alal on võimalik tagada reoveekäitlus ka kogumispaakidega.

Juhul kui kavandavate vee- või reoveekäitlusehitiste kitsendused ulatuvad ka

naaberkinnistule, tuleb sõlmida naabrite omavaheline kirjalik kokkulepe enne

ehitustegevuse alustamist.

4.3. eelistada ehitamist endistele talukohtadele;

4.4. lubatud on üksikelamu, kaksikelamu või kahe korteriga elamu, kuni kaheksa korteriga

ridaelamu, suvila või aiamaja ehitamine. Eluhoonete maksimaalne maapealne kõrgus on

9 m;

4.5. ehitus- ja välisviimistlusmaterjalid sobitada juba paikkonnas kasutusel olevate

materjalidega;

4.6. abihoonete püstitamisel arvestada paikkondliku ehitustavaga;

4.7. olemasolevate puitmajade välisviimistluses kasutada võimalusel naturaalseid

ehitusmaterjale;

4.8. piirdeaedade püstitamisel järgida hoone asukohas väljakujunenud tavasid piirete kõrguse

ja materjalikasutuse osas;

4.9. arvestada eluhoone asukoha valikul juba olemasoleva ohtliku ettevõtte ohuala ulatust.

5. Lubatud on rajada ühiskondlikke ja puhkeotstarbelisi hooneid ja rajatisi, et parandada teenuste

(sh avalike teenuste) kättesaadavust ning tagada paremad puhketingimused elukoha lähedal.

Uushoonestus peab hoone asukohas väljakujunenud keskkonda sobituma ning arvestama

paikkonnale omast hoonestuslaadi. Järgida tuleb juhtotstarbele vastavaid tingimusi ptk 5.3 või

5.5.

6. Äri- ja tootmistegevus (v.a põllumajandustootmine, mille asukohta valitakse vastavalt

vajadusele ja ptk 5.6 seatud tingimustele). Ettevõtluse soodustamiseks ja töökohtade

loomiseks elukoha lähedal (mis vähendab ka sundliikumisi) on ettevõtlus lubatud ka põllu- ja

metsamaa maa-alal, kui järgitakse juhtotstarbele vastavaid tingimusi ptk 5.6. Lisaks tuleb tähele

panna, et teatud äri- ja tootmistegevuse puhul rakendub detailplaneeringu kohustus (vt ptk 4.3).

7. Kasutusest väljas olevad endised tootmishooned võib kasutusse võtta mõnel muul, paikkonda

sobival otstarbel (nt ühiskondlikul eesmärgil, kohandades elamuks vms).

8. Maakorraldustoimingute läbiviimise (nt katastriüksuse jagamise) tulemusena tekkinud

maaüksustele ehitusloa kohustuslike ehitiste kavandamiseks võib omavalitsus kaaluda

detailplaneeringu koostamise vajadust, kui endistesse (maakorraldustoimingute objektiks olnud

maaüksuse) piiridesse on tekkinud kolm ja enam maaüksust või ehitistevaheline kaugus jääb

alla 150 m (st tekivad uued rohkem kui ühest elamust koosnevad lähestikku paiknevad hoonete

kobarad).

35

6 KASUTUS- JA EHITUSTINGIMUSED TEEMADE

LÕIKES

6.1 Avalik ruum ja haljastus

Avaliku ruumina käsitletakse alasid, mis on vabalt ja tasuta ligipääsetavad kõigile inimestele:

üldkasutatavad väljakud, haljas-, pargi-, metsa- ja veealad, avalikus kasutuses olevad teed,

tänavad ning kergliiklusteed koos tänavahaljastusega. Käesolevas peatükis toodud põhimõtteid on

oluline järgida ka poolavalike ruumide kujundamisel, mis pakuvad kasutust laiematele

inimgruppidele (nt korterelamute õuealad).

Kvaliteetne avalik ruum on inimmõõtmelise ning turvalise elu- ja ettevõtluskeskkonna lahutamatu

osa. Seetõttu tuleb selle loomise ja kujundamise vajadusega arvestada nii planeerimistegevuse

erinevates etappides kui ehitamisel.

Tingimused avaliku ruumi loomiseks

1. Loodav avalik ruum peab lähtuma laiematest kvaliteetse ruumi loome põhimõtetest, kus

lahendus on:

1.1. rikastav, esteetiline, kasutama kutsuv ning kohataju loov, pakkudes elukeskkonda

elavdavat kogemust;

1.2. hästi ligipääsetav, kasutades kaasava disaini põhimõtteid ja arvestades erinevate

liikujate võimekusega;

1.3. keskkonnasõbralik ja kliimakohane, sh ka kliimamuutustega arvestav, kasutades ja

võimendades looduslikke komponente, kasutatav ja vastupidav erinevates ilmaoludes, sh

arvestades ka ekstreemsete ilmastikutingimustega;

1.4. pärandisõbralik, põimides disaini väärtuslikke vanemaid komponente;

1.5. mitmeotstarbeline, kohandatav;

1.6. sidus – nii funktsionaalselt kui ka sotsiaalselt: inimeste omavahelist lävimist soodustav;

1.7. tervislikke eluviise toetav, soodustades väliruumis viibimist, välitegevusi.

2. Loodav avalik ruum peab olema turvaline, selleks tuleb:

2.1. valgustada olulisemad käiguteed, ühiskondlike hoonete ümbrus, bussipeatused,

puhkealad ja mänguväljakud, üldkasutatavad parklad;

2.2. hoida üldkasutatav avalik ruum korras;

2.3. kasutada kõnnitee ääres madalakasvulisi dekoratiivpõõsaid (kuni 1,5 m), et tagada hea

nähtavus;

3. Tiheasustusaladega asulates tuleb:

3.1. tagada elukohast orienteeruvalt 500 meetri (ligikaudu 6 minuti jalgsi tee) raadiuses

üldkasutatav puhke- ja/või haljasala, parkmets vms;

3.2. rajada piisavalt puhkamiseks mõeldud istumiskohti (nt ka piirete või linnaruumi rikastavate

väikevormide näol). Istumiskohtade rajamisel eelistada hea vaadeldavusega kohtasid.

Kaaluda ilmastikukaitse vajadust: nt varjupakkuvad puud, katusealune.

Tingimused haljastuse kujundamiseks

Haljas-, pargi- ja metsaalade eesmärk on rekreatiivne kasutus, kliimamuutustega kohanemine,

toimimine puhveralana müra, visuaalsete ja mentaalsete mõjude leevendajana (konfliktide

leevendamine tundlike ja ettevõtlusalade vahel või liiklusest tulenevalt). Enamasti täidavad

rohealad mitmeid kattuvaid funktsioone.

36

1. Tagada eelkõige asulate peatänavatel mitmekesine haljastus ja hooldatus.

2. Säilitada tiheasustusega aladel tänavahaljastus, et tagada ökoloogiline ja maastikuline

mitmekesisus ning leevendada liiklusest või tootmisest tulenevaid mõjusid.

3. Puhke- ja virgestuse maa-aladel arendada vajalikku puhketaristut – rajada mänguväljakud,

varustada alad pinkidega, lõkketegemiseks sobivates kohtades valmistada ette lõkkekohad,

korraldada parkimine ja lahendada prügimajandus jms.

4. Kasutada haljastuslahenduste väljatöötamisel eelistatult kodumaiseid liike ja

looduspõhiseid lähenemisi.

5. Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajad hoida avatuna.

6. Siduda sobiva keskkonna olemasolu korral haljastuse rajamine säästlike

vihmaveelahendustega (nt vihmapeenrad, imbväljakud jm).

6.2 Kultuuriväärtuslikud alad ja objektid

Kultuuripärandi väärtustamine aitab hoida piirkonna ajaloolist omapära ja mitmekesisust ning

kujundada piirkonna identiteeti. Üldplaneeringus väärtustatakse kultuuripärandit, seades

objektidele ning aladele kaitse- ja kasutustingimused.

6.2.1 Kultuurimälestised

Kultuurimälestiste kaitse lähtub muinsuskaitseseadusest. Mälestised jagunevad kinnis- ja

vallasmälestisteks.

Kadrina vallas asub 153 mälestist16, neist 118 on kinnismälestised ja 35 vallasmälestised:

 5 ajaloomälestist (sh hauad, kalmistud ja Vabadussõja mälestussammas);

 64 arheoloogiamälestist (sh linnusemäed, kalmed, asulakohad, kultusekivid jt);

 45 ehitismälestist (Arbavere, Hulja, Kihlevere, Neeruti, Udriku, Undla ja Vohnja mõisate hooned, Viitna kõrtsihoone, Kadrina kiriku kompleks);

 42 kunstimälestist (nendest 7 kinnismälestist).

Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille eesmärk on tagada mälestise säilimine

ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas ning vältida

mälestist ja ümbritsevat keskkonda kahjustavaid tegevusi.

Kaitse- ja kasutamistingimused

1. Ajaloomälestised, arheoloogiamälestised ja kunstimälestised säilitada.

2. Ehitismälestised säilitada ja hoida kasutusel, kasutusest väljas olevatele hoonetele leida

vajadusel uus sobiv otstarve.

3. Mälestiste ümbrused korrastada.

4. Tagada Neeruti mõisa peahoone torni, Kadrina kiriku torni, Undla mõisa peahoone, Hulja mõisa

peahoone ja kõrvalhoonete ning Kihlevere mõisa peahoone vaadeldavus suurematelt teedelt

(täpsemad vaadete asukohad on märgitud planeeringu joonisele – vt kihti “Kultuurimälestiste

vaatekoridor”). Vaatekoridoris arendamise soovi korral teha koostööd Muinsuskaitseametiga,

et tagada väärtuste säilimiseks parim keskkond.

5. Päikesepaneelide rajamise osas vt ka ptk 6.5.7.2.

16 Osad mälestised on mitme mälestisetüübi all nt nii ajaloo- kui arheoloogiamälestis.

37

6.2.2 Märgilised hooned

Kadrina valla üldplaneeringu koostamise käigus on analüüsitud erinevaid kohalike elanike jaoks

väärtuslikke hooneid. Nende seas on nii XX sajandi arhitektuuripärandi objekte17 ehk erinevad

tsaari-, vabariigi- kui ka nõukogudeaegseid hooneid, aga ka hooneid, mis oma iseloomuliku

kasutuse või välimuse tõttu on olulised identiteedi ja kohataju loomiseks. Need hooned ei ole riikliku

kaitse all, eelkõige on oluline hoonete säilimine (Tabel 6.1).

Tabel 6.1 Märgilised hooned

Nimetus Aadress Dateering,

periood Seisukord

Kadrina raudteejaam Kadrina

alevik tsaariaegne

Rekonstrueerimist ja säilitamist vajav,

Eesti Raudtee omanduses.

elamud

Viru tn 4, 4a

ja 4b,

Kadrina

vabariigiaegne

Viru tn 4 – väljast on säilitatud, seest

on tänapäevastatud, 4a ja 4b

kehvemas seisus, vajavad

rekonstrueerimist.

Kadrina rahvamaja Viru tn 14,

Kadrina vabariigiaegne Väga heas korras, rekonstrueeritud.

Hulja kontor-klubi Hulja alevik 1970-ndad Seisab alakasutatult, erastatult, ühes

nurgas postkontor.

Kadrina saun Sauna tn 8,

Kadrina 1951 Välisilme muudetud, heas korras.

Kadrina keskkooli A-

korpus (algselt

Kadrina algkool)

Rakvere tee

4, Kadrina 1939 Väga heas korras.

Kartulitärklise ja

siirupi vabrik

Viru tn 1a,

Kadrina 1919

Säilitatud fassaad, seest on

muudetud.

Tõlla Trahter Rakvere tee

2, Kadrina Heas korras.

Loobu mõisa hooned,

sh peahooned ja

ait-kuivati

Loobu küla 18. ja 19. saj Peahooned heas korras, osad

hooned vajavad renoveerimist.

Ridaküla seltsimaja

(Imastu valla- ja

algkool)

Ridaküla

küla 1878, 1926–27 Väga heas korras.

Loobu (Läsna) valla-

ja algkool Läsna küla 1882, 1931–32

Vajab renoveerimist, seisab

kasutuseta.

Läsna rahvamaja Läsna küla Heas korras, ümber ehitatud.

Udriku algkool Udriku küla 1933 Vajab renoveerimist, kasutusel

elamuna.

17 http://register.muinas.ee/public.php?menuID=architecture

38

Nimetus Aadress Dateering,

periood Seisukord

Jõepera valla kool Pariisi küla 1904 Heas korras, kasutusel elamuna.

Kaitse- ja kasutamistingimused

1. Hooned säilitada ja hoida kasutuses.

2. Ümbrused hoida korras.

6.2.3 Pärandkultuuriobjektid

Pärandkultuuriobjektid18 on eelmiste põlvkondade elamisviisist jäänud nähtavad

kultuuriväärtuslikud objektid maastikus. Pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all. Nende

väärtus on eelkõige oluline kohalikule kogukonnale ning väärtuse säilimine sõltub peamiselt nende

olemasolu teadvustamisest.

Tabel 6.2 Pärandkultuuriobjektid Kadrina vallas (Andmed: EELIS, 2021)

Pärandkultuuri objekt Kokku

Põlised talukohad 68

Vanad kohanimed 20

Koolihooned 14

Vahtkondade kordonid 13

Kõrtsid 12

Tuuleveskid 12

Mõisaarhitektuuri objektid 10

Raudteerajatised 9

Kruusa-, liiva-, savi- ja fosforiidikarjäärid 8

Turbavõtukohad 7

Vesiveskid, veskitammid 7

Muud mõisaaegsed tootmishooned 6

Pärimustega kivid, ohvri- ja kultusekivid 6

Asundustalud 5

Külavainud 5

Magasiaidad 5

Sepikojad 5

18 Pärandkultuuriobjektide kohta saab täpsemat informatsiooni Maa-ameti kaardil:

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur

39

Pärandkultuuri objekt Kokku

Taluhäärberid, talumajad 5

Looduslikud pühapaigad 3

Muud pärandkultuuriobjektid (kokku 68 erinevat nimetust) 125

Kokku pärandkultuuriobjekte 345

Üldplaneeringuga ei võeta pärandkultuuriobjekte kohaliku kaitse alla.

Kaitse- ja kasutamistingimused

1. Hooned on soovitatav heakorrastada või leida neile võimalusel kasutus (sh uuel otstarbel, nt

elamuna).

2. Teed (nt taliteed) on soovitatav hoida läbitavana, erinevad rajatised on soovitatav

heakorrastada.

3. Looduslikes pühapaikades on soovitav hoiduda inimtegevusest v.a paikade traditsiooniline

kasutamine või nende külastatavuse parandamine19.

4. Teema- ja detailplaneeringute või ehitusprojektide koostamisel on soovitav maksimaalselt

arvestada pärandkultuuriobjektide säilimisega.

6.2.4 Väärtuslikud maastikud

Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga määratud väärtuslikest maastikest asuvad Kadrina valla

territooriumil:

I klassi väärtuslikest maastikest:

 Lahemaa

II klassi väärtuslikest maastikest:

 Hõbeda - Vohnja - Kallukse - Uku – Viitna

 Neeruti - Jõepere - Lasila

 Saksi

Ohepalu väärtusliku maastiku taasmääramine I klassi väärtuslikuks maastikuks

Kehtestatud Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+ on KSH soovitusel maakonnaplaneeringust

välja jäetud varasemalt I klassi väärtuslikuks maastikuks määratud Ohepalu väärtuslik maastik.

KSH põhjendus oli: „Hinnanguks on Ohepalu väärtuslike maastike nimekirjast välja jätta, sest

tegemist on loodusväärtusega, mis on looduskaitsealana kaitse all ja alal puudub kultuurmaastiku

osa, mis on käesoleva väärtusliku maastiku määratluse üks komponente“.

Käesolev üldplaneering teeb ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks määrates Ohepalu

taas I klassi väärtuslikuks maastikuks. Maakonnaplaneeringu KSH hinnang on üldplaneeringu

koostajate hinnangul ekslik, kuna Ohepalu väärtuslik maastik sisaldab ka kultuurilist komponenti,

mille kaitsmine ei ole Ohepalu looduskaitseala kaitse-eesmärgiks.

19 vt Hiite Maja kaardirakendus

40

Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad

keskkonnatingimused“ (aastast 2006) hinnangul oli Ohepalu väärtusliku maastiku määramise

aluseks lisaks loodusväärtustele ka kultuurilis-ajalooline (asustus) ja esteetiline väärtus (vt

täpsemalt Lisa 2. Ohepalu väärtusliku maastiku kirjeldused). Väärtused määrati järgmiste objektide

järgi: Ohepalu LKA: sood, järved ja oosistik; elanikele suletud olnud sõjaväe polügooniala; raba

taliteed; üleeuroopalise tähtsusega elupaigad; Ohepalu küla 50 adramaaga – Põhja-Eesti üks

suurimaid; Kõnnu mõisa park, varemed, künklik talumaastik ning säilinud asustusstruktuur ja teed.

Maastik tunnistati endiselt väärtuslikuks ka 2014. a tehtud väärtuslike maastike eksperthinnangus.

Üldplaneeringu KSH ettepaneku alusel on Ohepalu väärtusliku maastiku piiri laiendatud ajalooliste

Ohepalu ja Kõrveküla küla keskustega, kus on suuresti säilinud endisaegne krundijaotus, märgatav

on ajalooliste külade keskuste sumbjat iseloomu ning maastikul paikneb mitmeid

pärandkultuuriobjekte sh Kirikumägi (ajalooline külade kogunemiskoht, arvatavasti ka hiiemägi).

Väärtuslike maastike kasutamise ja hooldamise eesmärgid on:

 säilitada traditsioonilisi maastikuelemente, struktuure ja maakasutust;

 säilitada põllumajandusmaastiku avatust ja vaateid väärtuslikele elementidele;

 võimaluse korral taastada traditsioonilisi elemente (kivi- ja lattaiad, puiesteed, looduslikud niidud, karjatatud metsad jms);

 sobitada uusi elemente (hooneid, rajatisi) ja maakasutust vanaga nii, et ei tekiks häirivat ebakõla ning ei rikutaks pöördumatult neid väärtusi, mille pärast maastik väärtuslikuks valiti;

 säilitada looduslikke alasid ja maastikuelemente;

 hooldada ja korraldada intensiivselt kasutatavaid puhkealasid nii, et nende väärtus külastajate suure arvu tõttu ei kannataks.

Üldplaneeringuga on täpsustatud maakonnaplaneeringus toodud väärtuslike maastike

kasutustingimusi.

Kasutus- ja ehitustingimused väärtuslikel maastikel

1. Väärtuslikel maastikel tuleb säilitada maastikumuster, sh traditsioonilised maastikuelemendid,

struktuurid ja maakasutus. Ajalooliselt väljakujunenud teetrasse tee renoveerimise käigus ei

õgvendata, v.a kui see tuleneb tee ohutumaks muutmise vajadusest ja tee klassile esitatud

normidest.

2. Poollooduslikke kooslusi tuleb taastada ja järjepidevalt hooldada.

3. Uute ehitusalade ja joonehitiste kavandamisel ning rajamisel tuleb need paigutada maastikku

nii, et maastiku väärtus ei kahaneks:

3.1. hoonete ehitamisel või ümberehitamisel tuleb säilitada ja sobitada traditsioonilisi materjale

ja elemente;

3.2. üldjuhul vältida elamuehitust väärtuslike maastike nendel aladel, kuhu eelnevalt ei ole

elamuid rajatud;

3.3. väärtuslikele maastikele maastikupilti oluliselt muutvaid objekte üldreeglina ei kavandata.

Juhul kui osutub vajalikuks ning põhjendatuks kõrgrajatiste (nt mobiilside mastid,

kõrgepingeliinid jms) rajamine, tuleb koostada planeeringu või projekti koosseisus

visuaalne analüüs. Tuulegeneraatoreid väärtuslikele maastikele ei rajata;

3.4. tööstus- ja majandushooned planeeritakse ja ehitatakse piirkonda, kus nad avaldavad

võimalikult vähe negatiivset mõju väärtusliku maastiku üldilmele;

3.5. kalda ehituskeeluvööndi ja selle ulatuse vähendamisel või suurendamisel väärtuslikul

maastikul peab arvestama väärtuslike maastike säilimise eesmärke. Lähtuda tuleb

kohapealsetest looduslikest iseärasustest, üleujutusohust, maastikulistest ja looduslikest

väärtustest ning ajalooliselt väljakujunenud ehitusjoonest;

41

3.6. maastikupilti risustavad amortiseerunud ehitised ja rajatised lammutatakse või leitakse

nende kasutuselevõtuks alternatiivne võimalus;

3.7. ette valmistada, korraldada ja hooldada puhkamiseks sobivaid alasid nii, et nende väärtus

külastajate suure arvu või intensiivse kasutuse tõttu ei kannataks.

4. Väärtuslike maastike ja maardlate kattumine:

4.1. maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel maastikel;

4.2. väärtusliku maastiku väärtuste säilimise vajadusega tuleb arvestada kaevandamisloale

tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti

koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate

meetmete rakendamiseks.

Üldplaneeringuga määratakse vallas kaunid teelõigud ja ilusa kaugvaatega teelõigud, mis on

kantud ka planeeringu joonisele. Kaunite teelõikude ja ilusa kaugvaatega teelõikude määramise

aluseks on võetud Lääne-Viru maakonnaplaneeringu teemaplaneering „Asustust ja maakasutust

suunavad keskkonnatingimused“. Ilusa kaugvaatega teelõigud määrati ilusa vaatega kohtade

asemel, kuna üldplaneeringu koostajate hinnangul on enamast pigem tegemist laiema alaga, kui

ühe konkreetse vaatekohaga, kust avanevat kaugvaadet kaitsta tuleks.

Kasutus- ja ehitustingimused kaunitel teelõikudel ja ilusa vaatega kohtadel

1. Säilitada kaunite teelõikude ajaloolist looklevust, teede õgvendamine ei ole lubatud.

2. Ilusa vaatekohaga teelõikudel tuleb teest kuni 90-100 m kauguseni ehitamise soovil arendajal

tellida maastikuanalüüs hoone või rajatise parima paigutuse tagamiseks, nii et ilus kaugvaade

säiliks võimalikult suures ulatuses.

6.2.5 Arheoloogiliselt väärtuslikud sh arheoloogiatundlikud alad

Kadrina vallas on planeeringu koostamise ajal riikliku kaitse all 64 arheoloogiamälestist. Lisaks

nendele on kultuurimälestiste registris arvele võetud 9 muistist. Arheoloogiapärand on kaitse all ca

1998. aasta avastuste seisuga. Pärast seda on üle Eesti leitud rohkem kui 1500 objekti, millele igal

aastal lisandub infot 50–100 avastatud muistise kohta. Kahjuks pole viimase 20 aasta avastatud

muististest suuremat osa jõutud kaitse alla võtta. Arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks on

Muinsuskaitseamet kaardistanud teadaolevad ja võimalikud arheoloogiliselt väärtuslikud alad, kus

võib kõige tõenäolisemalt olla säilinud jälgi muinas- ja keskaegsetest asustusüksustest (sh

elupaigad, matmispaigad, tööpaigad jne). Informatiivse kihina on arheoloogiatundlikud alad

kajastatud planeeringu joonisel. Samas tuleb teadvustada, et arheoloogiliselt väärtuslikku võib leida

ka väljaspool arheoloogiatundlikke alasid.

Kasutus- ja ehitustingimused arheoloogilise väärtusega arvestamiseks

1. Prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu

või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise

vajaduse kohta, kui algatatakse detailplaneeringut või kui kaevanduse või ehitiste alla jääva

kaevatava ala pindala on enam kui 500 m².

2. KMH kohustusega tegevuste puhul kogu valla territooriumil kooskõlastatakse

Muinsuskaitseametiga arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus v.a juhul, kui KMH-st on

loobutud.

42

6.3 Loodusväärtused ja -ressursid

6.3.1 Kaitstavad loodusobjektid

Kaitstavad loodusobjektid vallas on: looduskaitsealad, maastikukaitsealad, hoiualad, kaitsealused

pargid või puistud, kaitsealuste liikide elupaigad/kasvukohad, püsielupaigad, kaitstavad looduse

üksikobjektid. Lisaks paiknevad vallas ka metsaseaduse alusel kaitstavad vääriselupaigad.

Siseriikliku kaitse all olevad kaitstavad loodusobjektid kuuluvad osaliselt ka üleeuroopalise Natura

2000 võrgustiku alade hulka. Põhjalikum ülevaade kaitstavate loodusobjektide kohta on antud

lähteseisukohtade ja KSH väljatöötamise kavatsuse dokumendis, KSH aruandes ning info on leitav

Eesti Looduse Infosüsteemis (EELIS). Kaitsealuste liikide leiukohti ja püsielupaiku on kajastatud

planeeringu joonisel, kuid kehtivast õigusaktist tulenevalt ei kujutata erandina I kaitsekategooria liigi

ringikujulisi püsielupaiku. Lisaks on vallas ka üks projekteeritav püsielupaik – Tuksmani metsise

projekteeritav püsielupaik, mida KSH VTK-s ei ole kajastatud.

Aladel, kus arendusalad ja/või arendustegevus kattuvad kehtivate või projekteeritavate kaitstavate

loodusobjektidega ja/või Natura 2000 võrgustiku aladega, tuleb edaspidi täpsemal planeerimisel ja

projekteerimistingimuste andmisel lähtuda eeskätt kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgist.

Kõigi Natura 2000 alade puhul tuleb arvestada, et üldplaneeringuga kavandatava tegevuse

elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Ebasoodsa mõju ilmnemise

tõenäosust on võimalik ära hoida ning vähendada arvestades edasistes planeeringutes ja

projektides keskkonnaaspektidega ning rakendada vajadusel leevendusmeetmeid. Õigusaktidest

tulenevalt tuleb ruumilise arengu ja kaasnevate tegevuste rakendajal igakordselt kaaluda tegevuse

võimalikku ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja vajadusel algatada keskkonnamõju

hindamise menetlus ning viia läbi Natura hindamine vajalikus täpsusastmes.

Kadrina vallas on kavandamisel (planeeringust eraldiseisva menetlusega) kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstav kaitseala, mida loomise järgselt nimetatakse Uku mõhnastiku kaitsealaks.

Kavandatava kaitseala piir on kantud informatiivsena planeeringu joonisele. Edasisel kavandamisel

tuleb arvestada, et kui loodusobjekt, mida kavandatakse võtta kohaliku kaitse alla, asub maardlal,

tuleb loodusobjekti kaitse alla võtmise otsuse eelnõu kooskõlastada Kliimaministeeriumiga.

6.3.2 Roheline võrgustik

Roheline võrgustik on sidus looduslike alade süsteem, mille eesmärgiks on elurikkuse kaitse,

kliimamuutuste leevendamine ja rohemajanduse edendamine. Rohelise võrgustiku määramise

aluseks on Lääne-Viru maakonnaplaneering 2030+. Rohevõrgustiku paiknemise osas tehakse

ettepanek Lääne-Viru maakonnaplaneeringu muutmiseks, kuna Kadrina valla üldplaneeringuga on

rohevõrgustiku tugialade piire ja rohekoridoride paiknemist oluliselt täpsustatud. Rohevõrgustik on

katkestatud Kadrina aleviku tiheasustusalal, kus seatakse esmatähtsaks tiheasustusala elanike

rekreatsioonivõimalused. Samas säilitatakse endine rohevõrgustiku koridor rohealadena – puhke-

ja virgestuse ning haljasala maa-aladena (vt ka tingimusi ptk 5.7 ja 5.8), mis lisaks

puhkefunktsioonile toetavad ka ökoloogilisi funktsioone nt väikeulukite liikumist.

Rohevõrgustiku paiknemisest annab ülevaate allpool olev joonis (Joonis 6.1).

43

Joonis 6.1 Kadrina valla rohevõrgustik sh on näidatud loodusliku iseloomuga alade osakaal tugialast

Rohevõrgustiku toimimist tagavad tingimused

1. Tegevuste kavandamisel tuleb lähtuda rohelise võrgustiku eesmärkidest ja tagada, et roheline

võrgustik jääb toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks on vajalik, et loodusliku maakattega

alade (tehispindadega hõlmamata ala) osatähtsus ei langeks tugialal alla 90% (tingimus ei

44

laiene maavarade kaevandamisele õigusaktidega ning käesolevas üldplaneeringus sätestatud

korras)20.

2. Uusi kompaktsemaid hoonestuse gruppe ei tohi kavandada tugialadele.

3. Uue hoonestuse kavandamisel ei tohi läbi lõigata rohelise võrgustiku koridore – sidususe

tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 100 m laiune ala.

4. Aiaga võib piirata üksnes õuemaa, üldjuhul mitte üle 0,4 ha, et säilitada hajusale

asustusmustrile omast avatud ruumi ja võimaldada ulukite vaba liikumine. Aiaga piiratav maa-

ala võib olla ulatuslikum põhjendatud juhtudel (nt põllumajandusloomade pidamine; tarbeaia

kaitsmine ulukite eest; päikeseparkidel, juhul kui järgitakse üldplaneeringus seatud

leevendavaid tingimusi vms), kuid võimaldatud peab olema ulukite vaba liikumine st eelkõige

rohelise võrgustiku koridoris peab loomade vabaks liikumiseks säilima vähemalt 100 m laiune

ala. Ulukite vaba liikumise tagamiseks on võimalik kasutada erinevaid meetmeid, nt aedade

asemel kasutada alternatiivina hekki, tõsta aiad maapinnast kõrgemale väikeulukite läbipääsu

tagamiseks, jagada tarastatud ala osadeks ja võimaldades loomade liikumist nende vahelt jne.

5. Rohumaad hoida koosluse säilitamise huvides üldjuhul põllumajanduslikus kasutuses

(karjatamine ja regulaarne niitmine).

6. Võimalusel säilitada maastikulist ja bioloogilist mitmekesisust – sooalasid, poollooduslikke ja

looduslikke niite ning neid ühendavaid koridore. Maastikulist mitmekesisust aitab säilitada ja

suurendada põlluservade, kraavide, tee- ja metsaservade ning väikesepinnaliste biotoopide

(nt kivikuhjad ja põldude vahelised metsatukad) hoidmine.

7. Rohelise võrgustiku aladel tuleb säilitada veekogude ja nende kaldaalade looduslikkus ning

säilitada looduslikud pinnavormid (v.a maardlate kavandamisel – lähtuda punktist 11).

8. Rohevõrgustiku tugialadel tuleb reeglina hoiduda ranna ja kalda piirangu- ning

ehituskeeluvööndi ulatuslikust vähendamisest. Juhul, kui vähendamine on vajalik, tuleb lähtuda

looduslikest piiridest ja ajaloolisest asustusest.

9. Rohelise võrgustiku ja majandatavate metsade kattumisel:

9.1. Majandamisel tuleb metsaelustiku säilimist toetavate tingimustena jätta seemnepuud ning

elus ja surnud säilikpuud (elustikupuud) vastavalt seaduses kehtestatud nõuetele.

9.2. Soovitav on vältida monokultuurpuistute rajamist ja uute kuivendussüsteemide rajamist.

9.3. Rohevõrgustiku koridorides vältida neid täielikult läbilõikavaid lageraieid, kuna see

halvendaks niigi ümbritsevate kultuurmaastike surve all olevate metsaribade koridoridena

toimimist. Soovitatavalt ei tohi lagedaks raiuda rohkem kui poolt koridori laiusest

(võimalusel jätta raiumata vähemalt 100 m laiune riba). Uut lageraiet raiesmikuga piirneval

metsaeraldisel ei tohi teha enne, kui raiesmik on nõuetekohaselt uuenenud.

10. Rohevõrgustikus ei ole üldjuhul raadamine lubatud. Juhul, kui rohevõrgustikus asuval

metsamaal on raadamine vajalik (nt tuulikute kavandamisel), siis tuleb eelnevalt hinnata

raadamise mõju rohevõrgustiku toimimisele rohelise võrgustiku uuringuga ja/või kaasates

elustiku eksperte ning rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja

kompensatsioonimeetmeid. Erandina on raadamine lubatud maardlate alal lähtudes punktis 9

seatud tingimustest; riiklikult oluliste joonobjektide rajamisel; hoonestuse kavandamisel

vastavalt rohevõrgustikus seatud tingimustele ning olemasolevate taristuobjektide

hooldamiseks või rekonstrueerimiseks.

11. Rohelise võrgustiku ja maardlate kattumisel:

11.1. Maardlate kasutuselevõtul vältida üldjuhul alasid, mis asuvad rohelises

võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine vajalik, tuleb eelnevalt kaaluda

kaasnevaid mõjusid rohelise võrgustiku komponentidele (kaasates selleks vajadusel

elustiku eksperte) ning vajadusel näha ette leevendusmeetmeid rohevõrgustiku toimivuse

tagamiseks (nt määrates asenduskoridorid – vt järgmine punkt).

20 Loodusliku maakattega alade osakaal planeeringu koostamise hetkel on esitatud Joonis 6.1.

45

11.2. Maardlate rajamisel ei tohi läbi lõigata rohevõrgustiku koridore. Nende toimivuse

tagamiseks peab looduslikuna säilima vähemalt 100 m laiune ala. Juhul, kui see ei ole

võimalik, tuleb leida vastava ekspertanalüüsi (rohevõrgustiku uuringu) abil vähemalt 100

m laiune asenduskoridor.

11.3. Rohelise võrgustiku toimimise tagamisega (nt metsamaa taastamisega) tuleb

arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja

nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale

tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks.

12. Rohelise võrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa kattumisel:

12.1. Rakendada võimalusel loodushoidlikkust ja elurikkust säilitavaid praktikaid (nt

hekkide, põõsaribade, põllusaarte rajamine ja säilitamine, kraaviservade hooldamine

elurikkust toetavalt, põlluservade ökoloogilise seisundi parandamine jne)21.

12.2. Ehitustegevuse kavandamisel tuleb eelnevalt hinnata tegevuse mõju

rohevõrgustiku toimimisele ning vajadusel (olulise mõju ilmnemisel22) rakendada

vastavaid leevendus- või kompensatsioonimeetmeid. Ehitustegevus on lubatud ellu viia

ainult juhul, kui on võimalik rakendada rohevõrgustiku toimimist tagavaid leevendus- või

kompensatsioonimeetmeid.

13. Infrastruktuuriobjektide (eelkõige maanteede) arenduste/rekonstrueerimise korral, mis

toimuvad rohelise võrgustiku konfliktialadel (rohevõrgustiku ristumistel teedega) tuleb nende

objektide kavandamise (planeerimise, projekteerimise) faasis vajadusel ette näha toimivad

lahendused konfliktide leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee-ehituslikke,

liikluskorralduslikke jm asjakohaseid meetmeid. Juhul kui kavandatavale teelõigule on tehtud

(uluki)uuringud, määrata meetmete vajadus ja täpne asukoht vastavalt uuringu tulemustele.

14. Ulukite läbipääsemiseks ja õnnetuste vältimiseks põhimaanteel nr 1 Tallinn-Narva kavandada

rohelise võrgustiku koridoriga kattuvatele aladele ulukite läbipääsud.

15. Põhimaanteel nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru kaaluda rohevõrgustiku koridoriga ristumise

kohtades ulukite läbipääsemiseks ja õnnetuste vältimiseks kaitseabinõude rakendamise

vajadust.

16. Rohelise võrgustiku aladel tuleb vältida olulise negatiivse keskkonnamõjuga ja kõrge

keskkonnariskiga tööstus- ja taristuobjektide kavandamist. Kui nende rajamine on

möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida rajatiste asukohta ning rakendada rohelise

võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja kompensatsioonimeetmeid.

17. Rohelise võrgustiku alale päikeseparkide kavandamisel vt tingimusi ptk 6.5.7.2.

6.3.3 Puhkeväärtusega metsad (KAH-alad)

Puhkeväärtusega metsad on RMK hallatavad metsa-alad, mis on olulised kohalikele elanikele kodu

lähedal puhkeväärtuse tagamiseks (KAH-alad). Puhkeväärtusega metsad määratakse

planeeringuga Viitna ja Kadapiku külades. Alad on kantud planeeringu joonisele.

Kaitse- ja kasutustingimused

1. Puhkeväärtusega metsades tuleb metsa majandajal uuendusraied enne metsateatise esitamist

kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Juhul, kui alale on koostöös omavalitsusega

21 Vt täpsemalt aruandest „Loodusliku elurikkuse säilitamine põllumajandusmaal“ (Maaeluministeeriumi tellitud

ja Tartu Ülikooli Ökoloogia ja Maateaduste Instituut, 2020).

22 Tegevus, mis suure tõenäosusega kahjustab rohevõrgustiku toimimist.

46

koostatud pikaajaline metsamajandamiskava, siis metsateatist ei ole vaja omavalitsusega

kooskõlastada.

2. Kohalikul omavalitsusel on õigus kaalutlusotsusega uuendusraiest keelduda, esitada

lisatingimusi või muuta raie liiki ja/või ulatust (nt ettepanek aegjärkseks raieks, vähendada

raiutavat ala vms), kui olulisel määral väheneb:

2.1. metsa senine rekreatiivne potentsiaal elanike jaoks;

2.2. metsamaastiku esteetilisus, mis omab piirkonnas olulist tähendust;

2.3. elustiku mitmekesisus ning selle taastumine lähiperspektiivis ei ole tõenäoline.

Vajadusel kaasab kohalik omavalitsus kaalutluse koostamisse pädevaid metsa-, elustiku- ja/või

maastikueksperte.

6.3.4 Väärtuslik põllumajandusmaa

Väärtusliku põllumajandusmaa määramise aluseks on võetud Lääne-Viru maakonnaplaneering

2030+. Kadrina vallas loetakse väärtuslikuks põllumajandusmaaks vähemalt 2 ha suurused

maatulundusmaa massiivid, mille kaalutud keskmine reaalboniteet on võrdne 40 boniteedipunktiga

või kõrgem. Väärtuslik põllumajandusmaa võib olla haritav maa või looduslik rohumaa. Väärtuslike

põllumajandusmaade määramise ja maade kasutustingimuste seadmise eesmärk on tagada

põllumassiivide terviklikkus võimalikult suures ulatuses, mullaviljakuse säilitamine ning kasutamine

sihipäraselt põllumajanduslikuks tegevuseks ja toidujulgeoleku tagamine. Väärtuslikud

põllumajandusmaad moodustavad valla territooriumist ca 32%.

Planeeringu joonisel kajastatakse väärtuslike põllumajandusmaade paiknemise osas

Maaeluministeeriumi poolt koostatud kaardikihti, mida on (peamiselt tiheasustusaladel) täpsustatud

lähtudes olemasolevast ja kavandatavast maakasutusest. Eemaldatud on nt metsa- ja õuemaad,

aga ka nt tiheasustusalal paiknevad alad ning riigikaitse maa-aladelt ja mäetööstuse maa-aladelt.

Kaitse- ja kasutustingimused

1. Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul hoida põllumajanduslikus kasutuses. Võimalusel

vältida väärtusliku põllumajandusmaa võsastumist ja metsastumist ning väärtuse vähenemist.

Põldude sööti jätmisel tuleb võimalusel tagada niitmine, et säilitada maastiku avatus.

2. Väärtuslikule põllumajandusmaa massiivile üldjuhul hoonestust ei rajata. Elamuid,

tootmishooneid jt hajaasustuses vajalikke hooneid võib erandina rajada tingimusel, et

põllumassiivi ei tükeldata. Uusi, rohkem kui ühest elumajast koosnevaid lähestikku paiknevaid

hoonete kobaraid väärtuslikele põllumajandusmaadele üldjuhul rajada ei lubata, ehitamise

soovil on Kadrina Vallavalitsusel õigus algatada kaalutlemise tulemusel detailplaneering (vt ptk

4.3).

3. Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel

põllumajandusmaadel. Kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas,

tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale.

4. Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb

arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende

alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused

leevendavate meetmete rakendamiseks.

5. Väärtuslikule põllumajandusmaale päikeseparkide rajamise soovil vt tingimusi ptk 6.5.7.2.

6. Väärtuslike põllumajandusmaade kattumisel rohelise võrgustiku koridoriga vt tingimusi ptk

6.3.2.

47

6.3.5 Veekogud

6.3.5.1 Avalikult kasutatavad veekogud ja kallasrajale juurdepääs

Kadrina valla üheks väärtuseks on maalilised veekogud. Valda läbib Loobu jõgi, looduskaunid on

Neeruti ja Udriku järved ning Ohepalu järv, samuti muud veekogud. Avalikult kasutatavatele

veekogudele (vt Tabel 6.3) tuleb tagada avalik juurdepääs. Kallasradadele juurdepääsud on kantud

planeeringu joonisele põhimõtteliste asukohtadena. Planeeringu elluviimisel tuleb põhimõttelises

asukohas lahendada maasuhted ja vajadusel rajada taristu, et igaühel oleks võimalik kallasrajale

pääseda vähemalt jalgsi liikudes.

Veekogude puhul tuleb arvestada looduskaitseseaduses sätestatud ehituskeelu- ja

piiranguvööndite laiuste ning vööndites seatud tingimustega. Seejuures peab arvestama, et

planeeringu joonisel kajastatud ehituskeeluvöönd ei arvesta LKS erisustega23. Lisaks peab

veekogude kallastel arvestama veeseaduse (VeeS) § 118 kohase veekaitsevööndiga ja

veeseaduse § 119 tulenevate veekaitsevööndi kitsendustega.

Tabel 6.3 Kadrina valla avalikult kasutatavad veekogud (Andmed: EELIS, 2022)

Nimetus Registrikood Juurdepääs tagatud

1. Väikejärv (Udriku Väikejärv)

VEE2010800 Soojärv. Avalikke, ega erateesid järve kaldani ei vii. Juurdepääs tagatud omal vastutusel nt matkajatele mööda maastikku.

2. Suurjärv (Udriku Suurjärv)

VEE2010700 Juurdepääs tagatud riigi omandis olevalt rajalt (Udriku tee).

3. Pikkjärv (Viitna Pikkjärv) VEE2003900 Juurdepääs tagatud riigiteelt nr 17142 Kadrina- Viitna teelt lähtuvatelt RMK maadel asuvatelt radadelt (planeeringu joonisel tähistatud).

4. Kõverjärv (Vatku Kõverjärv)

VEE2004200 Juurdepääs tagatud riigiteelt nr 24 Tapa-Loobu teelt algavalt rajalt mis läbib 3 krunti: 2 RMK krunti ja 1 eraomandis (planeeringu joonisel tähistatud).

5. Lossijärv (Lossi järv) VEE2004100 Juurdepääs tagatud riigiteelt nr 24 Tapa-Loobu teelt algavalt RMK rajalt (planeeringu joonisel tähistatud).

6. Udriku järv VEE2027320 Asub täielikult eraomandis oleval kinnistul. Tehakse

23 Vt EKV kohta Looduskaitseseadus § 37 ja 38.

48

Nimetus Registrikood Juurdepääs tagatud

ettepanek arvata avalikult kasutatavate veekogude nimekirjast välja, seetõttu kallasrajale juurdepääsu ei näidata.

7. Linajärv (Viitna Linajärv) VEE2003800 Juurdepääs tgatud RMK maadelt (Loobu metskond 72) erinevaid radu pidi ja avalikult riigiteelt nr 17142 Kadrina-Viitna teelt.

8. Nabudi järv VEE2004000 Keset loodusmaastikku, Ühtegi avalikku, ega erateed järveni ei vii. Juurdepääs tagatud matkajatele mööda RMK matkarada.

9. Ohepalu järv VEE2011500 Soojärv. Avalikke, ega erateesid järve kaldani ei vii. Juurdepääs tagatud omal vastutusel nt matkajatele mööda maastikku.

10. Loobu järv VEE2027310 Juurdepääs tagatud riigiteelt nr 24 Tapa-Loobu teelt algavalt erateelt (planeeringu joonisel tähistatud).

11. Udriku oja VEE1078200 Juurdepääs tagatud mööda avalikke teid.

12. Mustoja VEE1076000 Juurdepääs tagatud mööda avalikke teid.

13. Rõmeda oja VEE1076200 Juurdepääs tagatud mööda avalikke teid.

14. Selja jõgi VEE1074600 Juurdepääs tagatud mööda avalikke teid.

15. Rutka kraav VEE1079400 Juurdepääs Kadrina vallas puudub, kuna sinna ei vii ühtegi avalikku ega erateed (asub keset soist maastikku).

16. Loobu jõgi VEE1077900 Juurdepääs tagatud mööda avalikke teid.

17. Läsna jõgi / Nõmmoja VEE1078900 Juurdepääs tagatud mööda avalikke teid.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Avalikult kasutatavate veekogude kallasrajale on juurdepääs tagatud avaliku kasutusega

puhkealade, traditsiooniliste ujumiskohtade, riigiteede, kohalike teede ja liikumisradade kaudu

kui tabelis 6.3 ei ole öeldud teisiti.

49

2. Juhul kui planeeritakse teenindushoone, ühiskondliku- ja/või kultuurihoone, puhke- ja

majutusasutuse rajamist avalikult kasutatava veekogu kaldaalale, tuleb detailplaneeringuga

ja/või projekteerimistingimuste andmisel või maakorralduslike toimingute läbiviimisel määrata

juurdepääs avalikult kasutatava veekogu kallasrajale.

6.3.5.2 Lautrid, paadisillad ja slipid

Üldplaneeringu täpsusastmes paadisildade, slippide ja lautrite asukohti ei määrata, neid on võimalik

kavandada looduslikult sobivates kohtades.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Lautrit, paadisilda ja slippi tohib kaldale rajada, kui tegevus on kooskõlas õigusaktidega ning ei

ole vastuolus ranna ja kalda kaitse eesmärkidega. Kaitsealade puhul tuleb arvestada ka

kaitseala kaitse-eeskirjas sätestatuga, st tegevus ei tohi kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi

saavutamist või seisundit. Kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti

kaitsevööndis on vaja lautri või paadisilla ehitamiseks kaitstava loodusobjekti valitseja

nõusolek24.

2. Slipi rajamisel tuleb lahendada juurdepääs ja manööverdamise võimalus mootorsõiduki ja

järelkäruga.

3. Lautrikohtade rajamine on võimalik juhul, kui looduslikud tingimused seda võimaldavad. Lautri

rajamisel on lubatud kivide ümberpaigutamine/nihutamine, sette ja muda eemaldamine veealal,

paadi veeskamiseks vajalike palkide paigutamine jm sarnased tegevused. Süvendamine on

lubatud kooskõlastusel Keskkonnaametiga ja vastavalt looduskaitseseadusele.

6.3.5.3 Ehituskeeluvööndi vähendamine

Keskkonnaamet andis 17.03.2025 kirjaga nr 7-13/25/5352 nõusoleku ehituskeeluvööndi vähendamiseks järgmiselt:

Mõndavere külas Läsna jõe ehituskeeluvööndit 25 meetrini Juhani (27301:001:0165) kinnistul oleva

ehitise kooskõlla viimiseks kehtiva õigusaktiga ning kahe abihoone rajamiseks (vt Joonis 6.2). EKV

vähendamise ulatuses antud nõusolek kehtib vaid vastuvõetud ÜP seletuskirjas ja selle joonistel

kavandatud tegevustele ning planeeringulahendusele.

24 Vastavalt LKS § 14 lg 1 p 6

50

Joonis 6.2 Mõndavere külas ehituskeeluvööndi vähendamine

51

6.4 Liikuvus ja transport

Liikluskorralduse üldised põhimõtted

1. Avaliku kasutusega teed peavad tagama ohutu liikumisvõimaluse mootorsõidukitele,

jalakäijatele ja jalgratturitele, samuti juurdepääsu eriotstarbeliste sõidukitega.

2. Tiheasustusega aladel tuleb:

2.1. pöörata enam tähelepanu vähemkaitstud liiklejatele (jalakäijad, jalgratturid, mopeedijuhid,

mootorratturid);

2.2. kasutada liikluse rahustamise võtteid mootorsõiduki ja kergliikleja omavahelise konflikti

ennetamiseks ja/või vähendamiseks;

2.3. tagada tänava/tee ületamise võimalused mõistliku vahemaa tagant, arvestades

kergliiklejate harjumuspäraseid, sihtpunktide vahelisi liikumissuundi ning

ühistranspordipeatuste asukohti;

2.4. tagada tänavate ja üldkasutatavate alade ning objektide piisav valgustatus.

6.4.1 Kergliiklusteed, matka- ja terviserajad

Kergliiklusteede kavandamisel ei ole üldplaneeringu üldistusastmest lähtuvalt eristatud, kas

tegemist on jalgrattatee, jalgtee või kõnniteega ega määratud ruumivajadust.

Kasutus ja ehitustingimused

1. Kergliiklustee iseloom, täpne paiknemine ja ruumivajadus (teepool; täpne, loogiline ning

vajadustest lähtuv algus- ja lõpp-punkt, tee/tänava ületuskohad, paiknemine maaüksusel vms)

määrata liigilt täpsema planeeringu või projektiga.

2. Suurema liikluskoormusega teedel/tänavatel on soovitav kergliiklus autoliiklusest eraldada.

Kitsastes oludes, kus ei ole võimalik kergliiklustee vahele kavandada eraldusriba, tuleb

liiklusohutuse tagamiseks leida muu leevendav meede, mis vähendab võimalikku

mootorsõidukite liiklusest tulenevat ohtu.

3. Arendada välja arendusalade sisesed kergliiklusteed/jalgteed, arvestades kergliiklejate peamisi

liikumissuundi ja sihtkohtade paiknemist (töökohad, haridusasutused, suuremad puhkealad,

noortekeskused, päevakeskused, ühistranspordipeatused vms). Olemasolevad ja

planeeritavad kergliiklusteed peavad moodustama tervikliku võrgustiku.

4. Arvestada liikuvuslahenduste ja väliruumi planeerimisel erinevate vanusegruppide vajadustega

– rajada lauged peale- ja mahasõidud, ristumisel sõiduteega tagada piisav nähtavus ja ohutus

jne.

5. Kergliiklusteed valgustada eelkõige sagedasti kasutatavatel teelõikudel, ohtlikel teelõikudel,

kooliteedel, aastaringselt kasutatavatel terviseradadel või nende osadel. Valgusreostuse

vältimiseks kasutada sobivaid valgusreostust vähendavaid valgusteid.

6. Kergliiklusteel lubatud kasutajagrupid näidatakse konkreetsel teelõigul vastava teekatte

märgistusega. Kergliiklustee tuleb tähistada arusaadavalt ja igal aastaajal loetavalt.

7. Märgid, pingid, rattaparklad vms ei tohi kergliiklejaid kergliiklusteel liikudes segada.

8. Projekteerimistingimused kergliiklustee rajamiseks antakse läbi avatud menetluse.

9. Kadrina-Viitna kergliiklustee edasisel detailsel kavandamisel peab arvestama, et Viitna

loodusalale kergliiklustee rajamine on lähtuvalt Natura 2000 hindamisest (vt KSH-st ptk 4.1.2)

võimalik ainult juhul kui:

9.1. see rajatakse olemasolevasse maanteekoridori ning;

9.2. metsakooluste kaitseks tuleb aladel, kus kooslused ulatuvad tee serva välja, raietegevus

välistada. Erandina on lubatud eemaldada liiklejatele ohtlikke puid.

9.3. Kui tulenevalt maanteeohutusest vms põhjustel pole kergliiklusteed võimalik

olemasolevasse maanteekoridori rajada, tuleb Viitna loodusalale jääval osal seda läbiva

kergliiklustee rajamisest loobuda.

52

10. Matka- ja terviseradadele tagada avalik juurdepääs mööda avalikult kasutatavaid teid.

Vastavalt kasutamiskoormusele rajada vajadusel parklad.

11. Viitna loodusala põhjaserva Loobu-Rõmeda maantee serva planeeritud kergliiklustee tuleb

edasiste täpsemate planeeringute ja projektide käigus kavandada Viitna loodusalast teisele

poole teed.

12. Ama külla kavandatud perspektiivse kanali edasise planeerimise käigus tuleb Loobu jõe

loodusalale kanali rajamisega kaasneda võivate mõjude leevendamiseks rakendada järgmised

meetmed:

12.1. välistada ehitustegevus kalade kudemisajal;

12.2. rakendada meetmeid heljumi levimise takistamiseks Loobu jõkke kanali

rajamisega kaasneda võivate mõjude leevendamiseks Loobu jõe loodusalale.

6.4.2 Kohalikud teed ja tänavad

Üldplaneeringuga määratakse kohalike teede kaitsevööndi laiuseks äärmise sõiduraja välimisest

servast 10 m.

Liikluskorralduse põhimõtted

1. Elamu- ja ettevõtlusalade sisene teedevõrk, sh kergliiklusteed (jalgteed) lahendada

detailplaneeringuga (selle koostamise kohustuse korral) tulenevalt krundijaotusest või

projekteerimistingimustega. Teedevõrk peab moodustama ühendatud võrgustiku, tupiktee

korral peab tee lõpus olema ümberpööramise võimalus.

2. Kruntide jagamisel tuleb tagada ligipääs kõikidele moodustatavatele kruntidele avalikult

kasutatavalt teelt.

3. Tulenevalt avalikust huvist võib Kadrina Vallavalitsus vajadusel määrata kohalikuks teeks:

3.1. ühiskondliku kasutusega hooneni või avaliku huviga kinnistule (nt traditsiooniline

ujumiskoht, turismiobjekt, tuletõrje veevõtukoht jne) viiva tee;

3.2. kohaliku tee marsruudist moodustava tee osa;

3.3. millel kulgeb ühistranspordi või koolibussi liin;

3.4. kohalike teede vahelise ühendustee;

3.5. mis tagab juurdepääsu vähemalt kolmele majapidamisele;

3.6. mille osas esinevad muud asjaolud, mis koostoimes on piisavalt kaalukad.

4. Tulenevalt avalikust huvist kohalikuks teeks määramine toimub läbi vastava haldusmenetluse

ning kõiki planeeringu joonisel kajastatud kihte tuleb selles osas käsitleda ainult

informatiivsetena (nt planeeringu joonisel kajastatud kihti „Avaliku huviga erateed“).

Vt ka ptk 6.4.5. tingimusi tänavate projekteerimise osas.

6.4.3 Riigimaanteed

Liikluskorralduse põhimõtted

1. Uute müratundlike ehitiste (elamu, ühiskondlikud hooned) planeerimisel on soovitav hooned

paigutada väljapoole tee kaitsevööndit. Müratundlike ehitiste kavandamisel tee

kaitsevööndisse on vajalik rakendada müra leevendavaid meetmeid (nt müratõkkeid või

rangemaid nõudeid hoonete välispiirde heliisolatsioonile).

2. Uushoonestuse kavandamisel I klassi riigimaanteega külgnevatel aladel tuleb arvestada

müratõkke rajamise vajadusega.

3. Liiklusohutuse ja sõidusujuvuse tagamise eesmärgil põhimaanteele samatasandilisi ristmikke

ja mahasõite üldjuhul ei planeerita.

53

4. Ehitustegevuse kavandamisel riigi põhi- ja tugimaanteega külgneval alal väljaspool

tiheasustusega alasid tuleb juurdepääsuks üldjuhul kasutada kohalikke teid ja olemasolevaid

ristumisi riigiteega.

5. Katastriüksuse jagamisel tuleb juurdepääs riigiteele tagada seni katastriüksust teenindanud

juurdepääsu kaudu ühiselt ning uutel moodustuvatel katastriüksustel puudub õigus igaühel

eraldi juurdepääsu saamiseks riigiteelt.

6. Üldjuhul ei ole tohi arendusalade sademevett juhtida riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid

põhjendatud juhtudel koostöös Transpordiametiga.

7. Üldjuhul tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele maale. Erandid

on võimalikud koostöös Transpordiametiga ja seda hinnatakse projekteerimistingimuste või

detailplaneeringute käigus.

8. Riigitee lähedusse planeeritavatele ükskõik mis otstarbega mastidel peab nende kaugus

riigitee muldkehast olema vähemalt võrdne selle posti või masti kogukõrgusega.

9. Rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui

kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast.

10. Ulukite läbipääsemiseks ja õnnetuste vältimiseks põhimaanteel nr 1 Tallinn-Narva kavandada

rohelise võrgustiku koridoriga kattuvatele aladele ulukite läbipääsud.

11. Põhimaanteel nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru kaaluda rohevõrgustiku koridoriga ristumise

kohtades ulukite läbipääsemiseks ja õnnetuste vältimiseks kaitseabinõude rakendamise

vajadust.

6.4.4 Parkimine

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Parkimine elamu-, ühiskondlikel- ja ettevõtlusaladel lahendada omal krundil (või

katastriüksusel), arvestades nii mootorsõidukite kui jalgrataste parkimise vajadusega; või

kasutada parklate ristkasutuse võimalusi – st parkla kasutamine päevasel ajal äri- ja

ühiskondlike pindade kasutajate ja külastajate poolt, õhtusel ja öisel ajal elanike poolt.

2. Mootorsõidukite parkimisalade puhul järgida järgmisi põhimõtteid:

2.1. parklad liigendada haljastusega (kasutades sobivaid soolatamisele vastupidavaid puu- ja

põõsaliike) ja varju andvate puudega;

2.2. kasutada keskkonnasäästlikke lahendusi sademevee immutamiseks (sademevee

puhastamine või puhverriba ja/või vett läbi laskvate materjalide kasutamine);

2.3. avalike ning olulisi teenuseid pakkuvate hoonete puhul paigutada suurem osa

parkimiskohtadest võimalusel hoone külgedele või taha, mis loob kergliiklejale sõbraliku

keskkonna, kus jalakäija/jalgrattur pääseb vahetult ligi olulistele hoonetele, läbimata

selleks parkimisalasid;

2.4. liiklejate ohutuse tagamiseks ja riigitee korrakohaseks kasutamiseks ei ole väljaspool

tiheasustusega alasid parkimine riigiteel lubatud. Arendusalade, sh avaliku kasutusega

alade, planeerimisel (puhkealad, supluskohad jm) kavandada lahendus, kus parkimine

toimub väljaspool riigiteed ja eelistatult alaga samal teepoolel.

3. Jalgrattaparklad rajada üldkasutatavate alade ja hoonete (suurema kasutuskoormusega

puhkealad, kauplus, bussijaam, raudteejaam, raamatukogu, kool, tervise- või kultuurikeskus,

vallavalitsus vms asutus), korterelamute ning ettevõtlusalade juurde.

4. Jalgrattaparklad peavad olema kasutajale lihtsasti ligipääsetavad ja mugavad kasutada,

raamkinnitust võimaldavad. Suurema kasutuse korral tagada valgustus ja kaitse ilmastiku eest.

54

6.4.5 Raudtee

Kadrina valda läbib Tallinn-Narva raudtee. Reisirongi peatus vallas asub Kadrinas.

Raudtee lähialas erinevate objektide kavandamisel on vajalik arvestada raudtee ning raudteega

seotud elektri- ja sidepaigaldiste kaitsevöönditega vastavalt ehitusseadustikule.

Aktsiaselts Eesti Raudtee kavandab Kadrina valla haldusalas olemasoleva raudteetrassi õgvendust

Tapa- Kadrina jaamavahes 193,42 – 194,74 km. Raudtee õgvendamine võimaldab reisirongide

kiiruse tõstmist. Planeeritud raudtee õgvendus Kadrina alevikus ja Undla külas on nähtav

planeeringu joonisel. Raudtee täpne asukoht koridoris määratakse projektiga. Raudtee õgvenduse

kavandamisega seoses muutub ka raudtee kaitsevööndi paiknemine. Kaitsevööndi orienteeruv

paiknemine (täpne paiknemine selgus pärast projekti valmimist) on samuti näidatud planeeringu

joonisel.

Raudtee ja selle lähiümbruse kasutus- ja ehitustingimused

1. Raudtee lähedusse kõrgete rajatiste (nt tuulik, sidemast) kavandamisel tuleb need raudtee

kaitsevööndi (raudtee kaitsevöönd ulatub 30 m kaugusele rööpme teljest) servast paigutada

vähemalt rajatise tipukõrguse kaugusele.

2. Raudtee ääres asuvate või rajatavate haridusasutuste, välispordirajatiste ja elamukruntide

raudteepoolne külg tuleb piirata ohutuse tagamiseks aia või läbimatu taimestikuga laste

(elamupiirkonnas ka loomade) ootamatu raudteemaale sattumise vältimiseks.

3. Kergliiklustee ristumistel raudteega tuleb tagada piisav nähtavus ja liiklusohutus.

4. Raudteeäärse haljastuse kavandamise või säilitamise korral tuleb tagada nähtavus.

5. Uute hoonete planeerimisel raudtee äärde arvestada raudteelt leviva müra ja vibratsiooniga

ning kasutada vajadusel erinevaid müra ja vibratsiooni vähendavaid meetmeid: parandada

hoone välispiirde (sein, aken) heliisolatsiooni, tundlikumad eluruumid paigutada raudtee

vastasküljele, kasutada vibratsiooni levikut vähendavaid materjale ja konstruktsioonilahendusi.

6. Kadrina alevikus aladel, kus raudtee piirneb puhke- ja virgestuse maa-aladega või haljasala

maadega (eelkõige Loobu jõge ümbritsevad rohealad), tuleb raudtee koridori taraga

tõkestamisel arvestada, et tagatud peab olema väikeulukitele läbipääs, jättes maapinna ja tara

vahele 20–30 cm vahe.

7. Võimalusel tuleb vältida raudteeni ulatavate tupiktänavate projekteerimist, sest see loob

soodsa võimaluse ebaseaduslike raudteeületuskohtade tekkeks. Ebaseadusliku ületuskoha all

mõistetakse nn isetekkelist raudteeületuskohta, millel puudub hooldaja ja mis ei ole ette nähtud

raudtee ületamiseks. Isetekkelised raudteeületuskohad kujutavad endast ohtu selle ületajale

ega vasta ületuskoha nõuetele.

6.5 Tehnilised taristud

6.5.1 Vesi ja kanalisatsioon

Kasutus ja ehitustingimused

1. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni süsteemipärane väljaarendamine, sh töökindluse ja

jätkusuutlikkuse tagamine, toimub tiheasustusega aladel vastavalt kehtivale ühisveevärgi ja -

kanalisatsiooni arendamise kavale (ÜVK).

2. Hajaasustuses mitme majapidamise lähestikku paiknemisel tuleb eelistada ühiskasutatava

veehaarde rajamist, liites mitu majapidamist ühe puurkaevu (nt hajaasustuse programmi

raames rajatud) veehaardesse.

3. Hajaasustuses omapuhasti rajamine ja heitvee pinnasesse immutamine on lubatud aladel ja

viisil, kus looduslikud tingimused seda võimaldavad ning õigusaktid lubavad. Lokaalsete

55

lahenduste korral tuleb arvestada põhjavee kaitstusega25. Omapuhastite rajamisel tuleb

arvestada kujade ja looduskaitseliste piirangutega, et süsteemide paigaldamine kinnistule oleks

võimalik.

4. Salvkaevude reostustundlikkuse tõttu ei ole soovitav rajada uusi salvkaeve joogiveeallikatena.

6.5.2 Sademevesi

Sademevee ärajuhtimise tingimused

1. Sademevee ärajuhtimise kavandamisel tiheasustusaladel järgida lahkvoolse süsteemi

põhimõtteid.

2. Ettevõtlusaladel ja suurematel elamualadel, millega kaasneb märkimisväärne autokasutus ja

parkimiskohtade arv on enam kui 20, võtta kasutusele tehnilisi lahendusi, millega tagatakse

sademevee nõuetekohane kvaliteet (õli-, bensiini- ja liivapüüdurid, sademevee vahemahutid,

annusmahutid vms).

3. Suurte kõvakattega pindade rajamisel võtta kasutusele tehnilisi lahendusi, millega

saavutatakse sademevee löökkoormuse vähendamine eesvooludele (sademevee

vahemahutid, annusmahutid, looduslikud viibelahendused).

4. Soodustada sademevee pinnasesse immutamist aladel, kus esinevad soodsad geoloogilised

ja hüdrogeoloogilised tingimused.

5. Roheribad, rohealad ja krundi/katastriüksuse enda territooriumid peavad toimima sademevee

immutamise aladena ehk sademevesi tuleb maksimaalselt immutada oma

krundil/katastriüksusel. Eesmärgi saavutamiseks kasutada mitmekülgseid sademevee

immutamise lahendusi – tagada piisavalt looduslikku pinda, kasutada vett läbilaskvaid tee- ja

pinnakattematerjale vms lahendusi.

6. Käsitleda täpsemalt sademevee ärajuhtimise võimalusi ja lahendusi detailplaneeringute

koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel ja ÜVK-ga kaetud aladel ÜVK osana.

6.5.3 Tuletõrje veevarustus

Valla tuletõrje veevarustus on lahendatud hüdrantide ja tuletõrje veevõtukohtadega (mahuti või

veekogu). Tuletõrje veevõtukohad on kantud planeeringu joonisele.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Üldistes huvides kasutatavad veevõtukohad peavad olema tähistatud ning võimaldama

tuletõrjeautoga aastaringset juurdepääsu ja kasutamist.

2. Tagatud peab olema tuletõrjeautoga ringipööramise võimalus.

6.5.4 Soojavarustus

Kaugküttevõrgu piirkonnas on soojavarustuse planeerimise ja määratlemise aluseks

soojamajanduse arengukava. Üldplaneeringuga määratakse kaugküttepiirkond. Vajadusel on uue

25 Vt nt https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kkmin_nitraaditundlik

56

kaugküttepiirkonna määramine ja piiride täpsustamine üldplaneeringu kehtestamise järgselt

lubatud, lähtudes valla soojamajanduse arengukava(de) ülevaatamise tulemustest või uuest

arengukavast.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Üldplaneeringuga määratud kaugküttepiirkonnas on uusehitiste rajamisel võrguga liitumine

kohustuslik. Võrguga liitumine ei ole kohustuslik põhjendatud juhtudel omavalitsuse

kaalutlusotsuse alusel.

2. Võrguga liitumise, võrgust eraldumise tingimused ja kord (sh erisused, millistel juhtudel ei ole

võrguga liitumine kohustuslik) määratakse valla õigusaktiga.

3. Kaugküttepiirkonnas võivad tarbijad lisaks kaugküttevõrgust saadavale soojusele osta ka

kütusevabadest ja taastuvatest allikatest muundatud soojusenergiat selle tootjatelt.

Kaugküttega liitumise kohustus tuleneb elukeskkonna kaitse vajadusest, kuna kaugküte tagab

suurema energiasäästu ja puhtama välisõhu võrreldes mitmete alternatiivsete küttelahendustega.

Liitumise kohustus on määratud arvestades ka asjaolu, et kaugküttevõrk saab tõhusalt ja tarbijate

huvide kohaselt toimida vaid siis, kui sellel on piisavalt suur tarbimiskoormus.

Väljaspool kaugküttepiirkonda on soojavarustus lahendatud lokaalkütte kaudu.

6.5.5 Gaasivõrk

Lääne-Viru maakonnaplaneeringust lähtuvalt ja vastavalt Eesti gaasivarustuse arengukavale on

Lääne-Viru maakonna maagaasi ülekandevõrgus aastani 2030 ja edasi planeeritud järgmised

võimalikud arengud:

 Elering Gaas AS on kavandanud kohaliku arenguga seotud investeeringuks Tallinn- Jõhvi-Narva ülekandetorustiku (edaspidi: Torustik) rekonstrueerimise. Selle raames on plaanis ülekandetorustiku Tallinn-Jõhvi D38 I liin (DN 200, töörõhk 38 bar, ehitusaasta 1953) asendamine suurema läbimõõduga (üle 500 mm) ja töörõhuga (55 bar) torustikuga teostada aastatel 2023–2029.

 Peale rekonstrueerimist saab ülekandetorustik Tallinn-Jõhvi D38 I liin (DN 200) terves ulatuses olema läbimõõduga üle 500 mm kaitsevööndi ulatusega 10 m mõlemale poole torustikust senise 5 m asemel.

Kavandatav gaasivõrgu muudatus on kantud ka planeeringu joonisele.

6.5.6 Jäätmekäitlus

Kadrina vallas toimub jäätmehoolduse arendamine vastavalt kehtivale jäätmekavale26.

Kehtiva Kadrina valla jäätmekava järgi toimub jäätmete liigiti kogumine mitmele poole valda

paigutatud jäätmete liigiti kogumise konteinerite abil. Ka aia- ja haljastujäätmete kogumine on vallas

lahendatud jäätmete kogumise konteineritega. Lisaks saab jäätmeid ära anda Kadrina alevikus

paiknevas jäätmejaamas ja Vinni vallas Piira külas paiknevas MTÜ Lääne-Viru Jäätmekeskuses.

Üldplaneeringuga uusi jäätmekäitluskohti vallas ei kavandata.

26 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4041/1202/0001/M49_jaatmekava.pdf#

57

Vallas paikneb kaks jääkreostusobjekti: Kadrina alevikus (EPT kütusehoidla) ja Viitna külas. EPT

kütusehoidla on käesoleval ajal teadaolevalt kaetud asfaldiga. Tegevuste kavandamisel antud

aladel tuleb esimeses järjekorras näha ette jääkreostuse likvideerimine.

6.5.7 Taastuvenergia

6.5.7.1 Tuuleenergia

Kadrina vallas on lubatud kuni 30 m kõrgusega väiketuuliku püstitamine hajaasustusega alal oma

majapidamise või ettevõtte tarbeks või kombineeritult päikesepaneelidega.

Juhul, kui soovitakse kavandada kuni 30 m tuulikutega tuulikuparki (alates kahest tuulikust), tuleb

arvestada, et kui detailplaneeringu kavandamise kohustust ei ole (vt ptk 4.3), on kohustuslik

projekteerimistingimuste avalik menetlus ning tuleb kaasata ka naaberkruntide omanikud.

Põhivõrguga ühendatava üksiku üle 30 m tuuliku püstitamiseks tuleb algatada detailplaneering.

Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata tegevusega kaasneda võivaid mõjusid.

Detailplaneeringu menetlusse tuleb kaasata maaomanikud, kelle maa jääb tuuliku võimalikust

asukohast kauguseni, mis on võrdne 5 tuuliku kogukõrgusega.

Kadrina Vallavolikogu algatas 25.05.2022 otsusega nr 39 kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja

selle keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) tuuleparkide kavandamiseks ning seoses

sellega põhivõrguga ühendatavaid tuuleparke kui olulise ruumilise mõjuga ehitisi Kadrina valla

territooriumile käesoleva üldplaneeringuga ei kavandata.

Kasutus- ja ehitustingimused

1. Tuuliku masti ja pöörlevate labade varjutuse mõju tuleb hinnata täpsemal kavandamisel

arvestades kehtivaid regulatsioone ja soovitusi.

2. Ehitusprojekti juurde tuleb lisada müra modelleerimise ja varjutuse hindamise (varjukaart)

tulemused.

3. Alustada koostööd Kaitseministeeriumiga juba tuuliku(te) paigaldamist kavandades

veendumaks, et tagatud on riigikaitseliste ehitiste töövõime.

4. Tuuliku(te) rajamisel tuleb hiljemalt hoonestusloa menetluse etapis kooskõlastada tegevus

Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskusega (SMIT).

5. Arvestada kaitsealade, hoiualade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitsealuste liikide,

kaitstavate looduse üksikobjektide, püsielupaikade, vääriselupaikade ja KOV tasandil

kaitstavate loodusobjektide jmt säilimisega ning kavandada tegevust viisil, et tegevus ei avalda

negatiivset mõju nende kaitse-eesmärkidele.

6. Tuulikute lähima kauguse määramisel avalikult kasutatavatest teedest arvestada kehtivate

standardite ja/või normidega.

6.5.7.2 Päikeseenergia

Tingimused päikesepaneelide paigaldamiseks tiheasustusega aladel

1. Päikesepaneele võib paigaldada hoonetele ja rajatistele (nt bussipeatuste või parklate

katused).

2. Päikesepaneele maapinnale paigaldades tuleb läbi viia projekteerimistingimuste avalik

menetlus.

58

3. Paigutades päikesepaneele XX sajandi arhitektuuripärandile, märgilistele hoonetele või nende

vahetusse lähedusesse ei tohi kahjustada hoonete arhitektuurilist väärtust. Lahendused

peavad sobituma olemasoleva miljööga.

Tingimused päikesepaneelide paigaldamiseks hajaasustusega aladel

Lubatud on päikesepaneelide paigaldamine hoonetele, rajatistele ja maapinnale, sh peab

arvestama:

1. Paigutades päikesepaneele XX sajandi arhitektuuripärandile, märgilistele hoonetele või nende

vahetusse lähedusesse ei tohi kahjustada hoonete arhitektuurilist väärtust ja vaadeldavust.

Lahendused peavad sobituma olemasoleva miljööga.

2. Pärandniite ei tohi päikesepaneelide paigutamisega kahjustada. Lubatud on lahendused, kus

lähtutakse pärandniidu väärtuste säilitamisest, taastamisest ja suurendamisest27.

3. Väärtuslikule põllumajandusmaale ei ole päikeseparkide rajamine üldjuhul lubatud, v.a juhud,

kus olemasolev hoonestus (õuemaa) piirneb väärtusliku põllumajandusmaaga ning

päikesepargi rajamise eesmärk on olemasolevate hoonete päikeseenergiaga varustamine.

4. Eelkõige võrku müümise eesmärgil rajatavate päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud

väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Kaalutlemise tulemusel on võimalikud erandid.

Kaalutlusotsus tuleb kujundada sõltuvalt konkreetsest olukorrast kohapõhiselt, lähtudes

järgmistest põhimõtetest:

4.1. kattumisel rohelise võrgustikuga ei tohi päikesepargi aiaga piiramisel läbi lõigata rohelise

võrgustiku koridori. Sidususe tagamiseks peab avatuna säilima vähemalt 100 m laiune ala

(vt ka rohelise võrgustiku tingimusi ptk 6.3.2). Rohevõrgustiku uuringuga on võimalik

erisused, juhul kui uuringu tulemusel määratud leevendatavate tingimustega tagatakse

rohevõrgustiku toimivus (nt asenduskoridor);

4.2. kattumisel väärtusliku maastikuga tuleb päikesepargi asukoha valikul tagada maastikulise

miljöö säilimine;

4.3. üle 100 kW installeeritud võimsusega päikesepargi rajamiseks tuleb korraldada

projekteerimistingimuste avalik menetlus, juhul kui ei ole algatatud detailplaneeringut (vt

ka ptk 4.3).

5. Eelkõige võrku müümise eesmärgil rajatavate päikeseparkide kavandamisel eelistada

väheväärtuslikke ja/või inimkasutusest väljalangenud alasid (nn brownfield). Otstarbekas on

nende kavandamine nt väheviljakatel põllumajandusmaadel, väheväärtuslikel karjamaadel,

elektriliinide ja alajaamade vahetus läheduses asuvatel lagedatel ja vähemetsastel aladel jms.

6. Päikesepark peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise ühilduvuse nõuetele

ja asjakohastele standarditele. Nõuetele mittevastav päikesepark võib vähendada

riigikaitseliste ehitiste töövõimet.

7. Päikeseparkide rajamisel tuleb arvestada, et naaberkinnistu omanikul ei ole kohustust hüvitada

metsa kasvamisest või hoonete rajamisest tekkivat varjutamist.

8. Põllumajandusmaale paigaldatavate päikesepaneelide aluse maa katastriüksuse sihtotstarvet

jäädavalt ei muudeta (lubatud on ajutine muutmine) ning peale päikeseelektrijaama

eemaldamist peab maa olema põllumajanduslikult kasutatav. Vajadusel võib kohalik

omavalitsus anda kasutusloa tähtajaliselt võttes arvesse päikesepaneelide eeldatavat eluiga.

27 Nt päikesepaneelide paigutamisel taastatakse avatud elupaik ja kasutatakse edasisel hooldusel pärandniidu

elurikkuse suurenemist soodustavaid võtteid. Vt lisaks: Takkis, K. & Helm, A. 2023. Päikeseenergiajaamade

mõjust olulisematele elupaikadele, ökosüsteemidele ja peamistele liigirühmadele ning Eestisse sobivad

leevendusmeetmed. Ülevaade. Valminud Keskkonnaameti tellimusel.

59

9. Päikesepargi rajamisel põllumaale tuleb säilitada põllumassiivi terviklikkus ja mullaviljakus

(mulda ei tohi koorida); rohttaimi ei tohi mürgitada, vaid tuleb niita.

6.5.8 Maaparandussüsteemid

Tingimused maaparandussüsteemide toimimiseks

1. Maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal (vt Joonis 6.3) tuleb arvestada

maaparandussüsteemide toimimist tagavate meetmetega vastavalt õigusaktides sätestatule.

2. Maa-ala kasutusele võtmisel muul otstarbel tuleb tagada, et kavandatav tegevus ei muuda

veerežiimi ka süsteemi ümbritsevatel aladel.

3. Maavaldaja ei tohi oma tegevusega takistada veevoolu maaparandussüsteemis ega tekitada

muu tegevusega kahju teistele maavaldajatele.

4. Kinnistul asuvate maaparandussüsteemide registrisse kantud kraavid tuleb kinnistu omaniku

poolt hoida korras, puhastada ja võsa eemaldada. Erandid on võimalikud tulenevalt kaitstavate

loodusobjektide kaitsenõuetest.

60

Joonis 6.3 Maaparandussüsteemidega hõlmatud alad Kadrina vallas (Andmed: Maa-amet, 2022)

6.6 Keskkonnatingimused

6.6.1 Kliimamuutustega arvestamine

Kliimamuutuste all peetakse populaarteaduslikus kirjanduses ja avalikes diskussioonides silmas

pikaajaliselt ilmnevaid muutusi ilmastikuoludes, mis on tingitud kasvuhooneefektist põhjustatud

globaalsest soojenemisest.

Kadrina vallas võib olulisimaks pidada sademete hulga kasvu, aga ka põuaperioodide ja tormide

sagenemist.

61

Kliimamuutustega kohanemiseks on vaja tähelepanu pöörata:

1. maaparandussüsteemide toimimisele;

2. sademeveekanalisatsiooni toimimisele (nii elamupiirkondades kui tootmisaladel);

3. jõgede kaldaerosiooni võimalikule tugevnemisele ja üleujutusohule;

4. muutustele metsamajanduses (metsaraiepiirangud, kuna metsamaa ei külmu või ei külmu

piisavalt);

5. hädaolukordadele reageerimisele: tormide sagenemisest tulenevad nõuded ehitiste

vastupidavusele ja tormitagajärgede likvideerimissuutlikkusele;

6. tiheasustusaladel kõrghaljastuse olemasolule, et vähendada kuumasaarte efekti.

Kliimamuutustega kaasneda võivate mõjude leevendamiseks tuleb:

1. arvestada üldplaneeringuga määratud suuniseid maaparandussüsteemide toimimiseks ja

sademevee ärajuhtimiseks;

2. tagada rohealadeks määratud alade säilimine looduslikuna;

3. kasutada vett läbilaskvaid tee- ja pinnakattematerjale nt parkimislahenduste väljatöötamisel

jne;

4. jälgida avaliku ruumi ja haljastuse tingimusi.

Tingimused on määratud ptk 5 juhtotstarvete ja ptk 6 teemavaldkondade lõikes.

6.6.2 Müra

Kadrina valla üldplaneeringuga määratakse maa-alade mürakategooriad (lähtuvalt Atmosfääriõhu

kaitse seadusest ning alade müratundlikkusest) järgmiselt:

 Puhke- ja virgestuse maa-ala – I kategooria;

 elamu maa-ala (sh põllu- ja metsa maa-ala juhtotstarbega alale kavandatavad elamumaad), ühiskondliku hoone (müratundlikud ühiskondlikud hooned, nt haridus-, tervishoiu- ja hoolekandeasutused) maa-ala, haljasalad (välja arvatud haljasalad, mis on planeeritud kaitsehaljastusena toimimaks puhvrina müra, visuaalsete jt mõjude puhul) – II kategooria;

 keskuse maa-ala, elamu ja äri maa-ala segafunktsiooniga ala, äri maa-ala – III kategooria;

 ühiskondliku hoone (müra suhtes vähem tundlikud ühiskondlikud hooned ehk bürood, teenindus- ja ametiasutused jne) maa-ala – IV kategooria (III ja IV kategooria alade normid on samaväärsed, nii et neid alasid võib ka koos käsitleda);

 tootmise, äri- ja tootmise, kaubanduse, aianduse, põllu- ja metsa, kaitsehaljastuse, garaažide, tehnoehitise, jäätmekäitluse, mäetööstuse ja riigikaitse maa-ala – V kategooria (rakendatakse töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 nõudeid ei rakendata);

 liikluse maa-alad ja teed – VI kategooria (keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr 71 nõudeid ei rakendata).

Lisaks eespool kirjeldatud müratundlike alade erinevatele kategooriatele kasutatakse

planeeringutes ja projekteerimisel järgmisi müra normtasemete liigitusi, mis kehtivad kõigi

müratundlike alade kategooriate (I–IV) kohta:

 müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

 müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute planeeringutega aladel. Planeeringust huvitatud isik tagab, et müra sihtväärtust ei ületata.

Olemasolevas olukorras müra normatiivsuse hindamisel, samuti uute üksikhoonete

projekteerimisel olemasolevatel hoonestatud aladel, tuleb lähtuda piirväärtuse nõuetest.

62

Müra sihtväärtuse nõude täitmine tuleb võtta eesmärgiks väljaspool tiheasustusala või kompaktse

hoonestusega piirkonda seni hoonestamata aladele uute müratundlike elamu- või puhkealade

planeerimisel28.

Tiheasustusalal on teede- ja tänavate äärsete hoonete teepoolsel fassaadil seega üldjuhul

asjakohane lähtuda müra piirväärtusest ning nii olemasolevate kui planeeritavate hoonete puhul

rakendada ka ehituslikke meetmeid (müratundlike ruumide asukohavalik, akende

heliisolatsioonivõime parandamine, fassaadikonstruktsioonide heliisolatsioonivõime tõstmine), mis

tagavad head tingimused hoonete siseruumides.

Eraldi normatiivid on kehtestatud liiklus- ja tööstusmürale, müraolukorra normidele vastavuse

hindamisel liiklus- ja tööstusmüra ei summeerita. Tööstusmüra, eespool nimetatud

keskkonnaministri määruse nr 71 tähenduses, on müra, mida põhjustavad paiksed müraallikad.

Liiklusmüra on müra, mida põhjustavad regulaarne auto-, raudtee- ja lennuliiklus ning veesõidukite

liiklus. Tööstusmüra normid on üldjuhul rangemad kui vastavad liiklusmüra normväärtused, kuna

tehnoseadmete müra spektraalseid omadusi (näiteks võimalik tonaalne ja/või ebaühtlase tekkega

müra) peetakse mõnevõrra häirivamaks kui tavapärast sõiduvahendite müraspektrit.

Järgnevates tabelites on toodud liiklus- ja tööstusmüra normtasemed (välisõhus) erineva

kategooria müratundlike alade lõikes päeval ja öösel. Kuigi vastavalt atmosfääriõhu kaitse

seadusele on olemas ka mürakategooriad V ja VI, siis keskkonnamüra nõudeid neile esitatud ei

ole.

Tabel 6.4 Liiklusmüra normtasemed: müra hinnatud tase päeval/öösel (Ld/Ln, dB)

Ala kategooria üldplaneeringu alusel

I

virgestusrajatiste maa- alad ehk vaiksed alad

II

haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete maa-alad

Müra

sihtväärtus 50/40 55/50 60/50

Müra

piirväärtus 55/50

60/55

651/601

65/55

701/601 1lubatud müratundlike hoonete sõidutee poolsel küljel

Tabel 6.5 Tööstusmüra normtasemed: müra hinnatud tase päeval/öösel (Ld/Ln, dB)

Ala kategooria üldplaneerin gu alusel

I

virgestusrajatiste maa- alad ehk vaiksed alad

II

haridusasutuste, tervishoiu- ja

sotsiaalhoolekande- asutuste ning elamu maa-alad, rohealad

III

keskuse maa-alad

IV

ühiskondlike hoonete maa-alad

Müra

sihtväärtus 45/35 50/40 55/45

Müra

piirväärtus 55/40 60/45 65/50

28 Kuna „uue planeeringuga ala“ definitsioon on praktikas jätnud erinevaid tõlgendamise võimalusi, ei ole üldplaneeringu

täpsusastmes võimalik täpselt fikseerida ja eristada piirkondi, kus tuleks rakendada piirväärtust või sihtväärtust. Antud

küsimust tuleb vaadata asukohapõhiselt täpsemate planeeringute (nt detailplaneeringute koostamisel) või projektide

menetlemisel.

63

Lühiajaliste mürasündmustega kaasnev liiklusmüra maksimaalne (hetkeline) helirõhutase

müratundlike hoonetega aladel (LpA,max) ei tohi ületada päeval 85 dB ja öösel 75 dB.

Tingimused

1. Uute müratundlike objektide kavandamisel tiheda liiklussagedusega teede ning raudtee

läheduses tuleb arendustegevusest huvitatud isikul hinnata müraolukorda (kas

eksperthinnangu kujul või vajadusel müra levikut modelleerides) ning näha ette meetmed

heade tingimuste tagamiseks.

2. Müra suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel on soovitatav järgida

kehtivat ehitiste heliisolatsiooninõudeid käsitlevat standardit ning tagada head tingimused

hoonete siseruumides.

3. Uute tööstusalade (sh karjääride) rajamisel müratundlike alade lähedusse (või vastupidi – uute

müratundlike alade rajamisel tööstusalade ning karjääride lähedusse) tuleb hinnata

müraolukorda olenevalt konkreetse tegevuse iseloomust ja vajadusel rakendada asjakohaseid

mürakaitsemeetmeid. Eriti tähelepanelik tuleb olla ööpäevaringselt töötavate ettevõtete puhul.

6.6.3 Välisõhk

Kadrina vallas ei ole olemasolevatele andmetele tuginedes probleeme välisõhu kvaliteediga.

Samas tuleb tulevikus uute võimalikke välisõhu saastamist või lõhnahäiringuid põhjustavate käitiste

rajamisel arvestada, et välisõhu kvaliteet ei langeks alla seadusega ettenähtud taseme.

Vallas paiknevad aga mitmed suurõnnetuse ohuga ja ohtlikud ettevõtted (Vedelgaas OÜ Sedaksi

viljakuivati vedelgaasipaigaldis, Vedelgaas OÜ Reideni Plaat Kadrina vedelgaasipaigaldis, Airok

OÜ Aru PM vedelgaasipaigaldis, Alexela AS Tuisumäe viljakuivati vedelgaasipaigaldis), mis on

koos ohualadega kantud planeeringu joonisele.

Tingimused

1. Kui soovitakse rajada uusi käitiseid (sh olemasolevaid laiendada), millega võib kaasneda

välisõhu saastamine või ka lõhnahäiringud:

1.1. antakse hinnang keskkonnamõju olulisusele KeHJS sätestatud korras ning vajadusel

algatatakse keskkonnamõju hindamine;

1.2. paiksele heiteallikale tuleb taotleda keskkonnaluba, kui ületatakse õigusaktidega

kehtestatud künnisvõimsusi või saasteainete heidete künniskoguseid, või tuleb teha

paikse saasteallika registreering;

1.3. keskkonnaluba on nõutav ka siis, kui olenemata künniskogustest või künnisvõimsustest

on õhukvaliteedi taseme määramisel tuvastatud, et käitise heiteallikatest väljutatava

saasteaine heitkogus põhjustab saasteaine kohta käesoleva kehtestatud õhukvaliteedi

piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi (atmosfääriõhu

kaitse seadus § 79 lg 4);

1.4. keskkonnaloa taotlemisega seonduvalt tuleb teostada igakordselt vastavalt

õigusaktidega sätestatud korras piirkondlikud õhusaasteainete ja lõhnaainete leviku

modelleerimised kõikide olemasolevate ja perspektiivsete heiteallikate koosmõjus.

Teisisõnu, tuleb hinnata, kas planeeritav tegevus/rajatav käitis võib põhjustada välisõhu

kvaliteedi olulist halvenemist, seejuures arvestades võimalike meetmete rakendamist

atmosfääriõhu kaitse seaduse ja tööstusheite seaduse mõistes. Otsuse tegemisel tuleb

lähtuda ettevaatuspõhimõttest, st mitte lubada tegevusi, kuni nende võimalik kahjulik

keskkonnamõju pole selge.

64

2. Uue lõhnatundliku objekti rajamine ei ole soovitav enne, kui on tagatud nimetatud objekti

lõhnaaine väljutamisel lõhna esinemise häiringutasemete vastavus õigusaktidega kehtestatud

tasemetele või käitise tegevus vastab tööstusheite seaduse §-s 8 toodud parima võimaliku

tehnika kriteeriumitele.

3. Oluline meede elanike kaitsmisel õhusaaste ebasoodsa mõju eest on roheliste

puhvertsoonide jätmine elamualade ja saasteaineid välisõhku paiskavate alade (teed ja

tootmisalad) vahele.

4. Saastetundlike objektide (elamud, mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud)

planeerimist tootmisalade vahetusse lähedusse ning tiheda liiklussagedusega teede

(maantee, raudtee, tänav) lähedusse ei ole soovitatav.

5. Doominoefekti ärahoidmiseks tuleb suurõnnetuse ohuga või ohtlike ettevõtete kavandamisel

lähtuda kehtivast õigusruumist ja Päästeameti juhistest.

6.6.4 Radoon

Radooni (Rn) tekkimise aluseks on looduslik radioaktiivne lagunemine, mille käigus maapinna sees

tekkiv gaasiline radoon võib levida kümnete meetrite kaugusele, jõudes maapinnale ja hoonete

siseruumidesse. Mõnikord võib kõrge radoonisisaldusega olla ka põhjavesi ja looduslikud

ehitusmaterjalid. Radoon radioaktiivse ainena on kopsuvähi riskitegur.

Eestis peetakse pinnaseõhu Rn-sisaldust 50-250 kBq/m³ kõrgeks ja üle 250 kBq/m³ eriti kõrgeks.

Radoonisisaldus pinnaseõhus on korrelatsioonis siseruumide õhu radoonisisaldusega, kui hoonete

projekteerimisel ja ehitamisel ei ole pinnaseõhu radoonisisaldusega arvestatud. Siseõhu Rn-

sisalduse viitetasemeks on Eestis kehtestatud 300 Bq/m³. Koolieelsetes lasteasutustes ja koolides

peab siseõhu radoonisisalduse aasta keskväärtus olema väiksem kui 200 Bq/m³.

Kadrina vallas esineb kõrge ja vähesel määral ka eriti kõrge radooniriskiga alasid valla põhjaosas,

samuti valla idaosas ning lõuna- ja edelaosas. Kuna radoonirisk võib muutuda ka väikese vahemaa

tagant, on radooniohutust vajalik silmas pidada ka valla teistes piirkondades.

Hoonete projekteerimisel ja renoveerimisel tuleb rakendada sobivaid radoonikaitse meetmeid,

juhindudes soovitavalt Eesti standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete rakendamiseks

uutes ja olemasolevates hoonetes“ ajakohasest versioonist.

65

Joonis 6.4 Pinnase interpoleeritud radoonirisk (Allikas: väljavõte Eesti pinnase radooniriski kaardirakendusest, Eesti Geoloogiateenistus, 2021)

6.7 Riigikaitselised huvid

Kadrina valla territooriumile ulatub riigikaitselise ehitise Kaitseväe keskpolügooni piiranguvöönd.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 55 lõike 3 punkti 4 kohaselt ei kuulu välisõhus leviva müra

hulka riigikaitselise tegevusega tekitatud müra. Sellest tulenevalt ei kohaldu riigikaitselise

tegevusega tekitatud mürale AÕKS § 56 sätestatud välisõhus leviva müra normtasemete

regulatsioon ega ka keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud müra

normtasemed. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 10 kohaselt tuleb keskkonnahäiringut

taluda, kui keskkonnahäiringut põhjustav tegevus on vajalik ülekaaluka avaliku huvi tõttu ning

puudub mõistlik alternatiiv ja olulise keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud

meetmed.

Riigikaitseliste huvidega arvestamise tingimused

1. Kaitseväe keskpolügooni piiranguvööndisse uute ehitiste rajamise soovil tuleb hoonete

rajamine kooskõlastada Kaitseministeeriumiga. Soovituslik on antud alasse uusi elamualasid

või muid müra suhtes tundliku kasutusotstarbega maa-alasid ja ehitisi mitte kavandada,

66

2. Tegevuste planeerimisel arvestada, et planeeringu joonisel väljaõppe jaoks kasutatava

metsaalana tähistatud maa-ala on sisu poolest Kaitseväe keskpolügooni laiendatud ohuala,

mida kasutatakse ohualana selliste õppuste korral, kus ohualad ei mahu harjutusvälja

piiridesse.

3. Kaitsevägi ja Kaitseliit võivad kasutada riigimetsa riigikaitselise väljaõppe korraldamiseks

(vastavalt metsaseaduse § 36-le). Väljaõppe ajal tuleb vastava piirkonna elanikel ja kasutajatel

arvestada riigikaitselisest tegevusest tulenevate keskkonnahäiringutega ning raskesõidukite ja

inimeste liikumisega.

6.8 Olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoha valimine

Kadrina valla üldplaneeringuga ei valita asukohta olulise ruumilise mõjuga ehitistele. Olulise

ruumilise mõjuga ehitise kavandamiseks tuleb algatada kohaliku omavalitsuse või riigi

eriplaneering.

6.9 Kehtestatud detailplaneeringute elluviimine

Üldplaneeringuga ei muudeta varasemalt kehtestatud detailplaneeringuid, nende realiseerimine

toimub vastavalt kehtestatud lahendusele.

67

7 ASUSTUSÜKSUSTE LAHKMEJOONTE MUUTMINE

Asustusüksuste seniste lahkmejoonte ja kohanime muutmine on üldplaneeringust eraldiseisev protsess

ning menetlus viiakse läbi vastavalt kehtivale korrale. Üldplaneering on aluseks menetluse läbiviimisel.

Üldplaneeringuga tehakse ettepanek asustusüksuse lahkmejoonte (piiride) muutmiseks Kadrina

alevikus ja Hulja alevikus vastavalt Joonis 7.1 ja Joonis 7.2. Asustusüksuse lahkmejoone määramisel

arvestati üldplaneeringust tulenevat territooriumi funktsionaalset tsoneeringut, ühisvee- ja

kanalisatsioonisüsteemidega hõlmatust ning katastriüksuse piire.

Joonis 7.1 Ettepanek Kadrina aleviku piiri muutmiseks

68

Joonis 7.2 Ettepanek Hulja aleviku piiri muutmiseks

69

8 KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE

TULEMUSTEGA ARVESTAMINE

Ettepanek Arvestamine üldplaneeringus

Roheline võrgustik

1. Ettepanek lisada ÜP-sse vajadus kavandada ulukite läbipääsud

Tallinn-Narva maanteele, samuti soovitus kaaluda ulukite

läbipääsemiseks ja õnnetuste vältimiseks kaitseabinõude

rakendamise vajadust Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee osas.

Arvestatud, täiendatud ptk

6.3.2 Roheline võrgustik.

2. Ettepanek lisada ÜP-sse järgmised kasutustingimused:

a) Rohevõrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaaga

kattuvatel aladel tuleb võimalusel rakendada

loodushoidlikkust ja elurikkust säilitavaid praktikaid (nt

hekkide, põõsaribade, põllusaarte rajamine ja

säilitamine, kraaviservade hooldamine elurikkust

toetavalt, põlluservade ökoloogilise seisundi

parandamine jne).

b) Rohevõrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaaga

kattuvatel aladel tuleb ehitustegevuse kavandamisel

eelnevalt hinnata tegevuse mõju rohevõrgustiku

toimimisele ning vajadusel (olulise mõju ilmnemisel)

rakendada rohevõrgustiku toimivust tagavaid

leevendus- või kompensatsioonimeetmeid. Kui

abinõude rakendamine pole võimalik, siis

ehitustegevust mitte lubada.

c) Rohevõrgustikus asuvates majandatavates metsades

on oluline metsaelustiku säilimist toetavate tingimuste

järgimine, seemnepuude, elus ja surnud säilikpuude

(elustikupuude) jätmine. Sealsete metsade

majandamisel on soovitatav vältida

monokultuurpuistute rajamist ja uute

kuivendussüsteemide rajamist. Soovitatavalt ei tohi

lagedaks raiuda rohkem kui poolt koridori laiusest

(võimalusel jätta raiumata vähemalt 100 m laiune riba)

ning uut lageraiet raiesmikuga piirneval metsaeraldisel

ei tohiks teha enne kui raiesmik on uuenenud metsa

uuenenuks lugemisel arvesse võetavate puuliikidega,

mis on keskmiselt vähemalt 2 m kõrgused.

d) Üldjuhul tuleb rohevõrgustikus raadamist vältida.

Erandina on raadamine lubatud maardlate alal lähtudes

rohevõrgu kasutustingimustest; riiklikult oluliste

joonobjektide rajamisel; hoonestuse kavandamisel

vastavalt rohevõrgustikus seatud tingimustele ning

olemasolevate taristuobjektide hooldamiseks või

rekonstrueerimiseks. Muudel juhtudel tuleb

raadamisele eelnevalt hinnata tegevuse mõju

rohevõrgustiku toimimisele kaasates vajadusel elustiku

eksperte ning rakendades vajadusel rohelise

Arvestatud, täiendatud ptk 6.3.2

Roheline võrgustik.

70

Ettepanek Arvestamine üldplaneeringus

võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus- ja

kompensatsioonimeetmeid.

e) Vältida võimalusel rohevõrgustikus maardlate

kasutusele võtmist. Kui see siiski on vajalik, tuleb

eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid rohelisele

võrgustikule ning vajadusel määrata (kaasates

vajadusel elustiku eksperte) leevendusmeetmed

rohelise võrgustiku toimivuse tagamiseks.

f) Maardlate rajamisel ei tohi rohekoridore läbi lõigata

ning nende toimivuse tagamiseks peab looduslikuna

säilima vähemalt 100 m laiune ala, kui see ei ole

võimalik, siis leida vastava ekspertanalüüsi

(rohevõrgustiku uuringu) abil võimalusi vähemalt 100 m

laiuse asenduskoridori määramiseks.

g) Tuleb vältida olulise negatiivse keskkonnamõjuga ja

kõrge keskkonnariskiga tööstus- ja taristuobjektide

kavandamist rohelise võrgustiku alale. Kui nende

rajamine on möödapääsmatu, tuleb eriti hoolikalt valida

rajatiste asukohta ning rakendada rohelise võrgustiku

toimimiseks vajalikke leevendus- ja

kompensatsioonimeetmeid.

h) Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb

rohevõrgustiku alal aedade rajamisel tagada

võimalusel ulukite vaba liikumine, sh peab igakordselt

arvestama, et rohelise võrgustiku koridoris peab ulukite

vabaks liikumiseks säilima vähemalt 100 m laiune ala.

Ulukite vaba liikumise tagamiseks on võimalik kasutada

erinevaid meetmeid, nt aedade asemel kasutada

alternatiivina hekki, tõsta aiad maapinnast kõrgemale

väikeulukite läbipääsu tagamiseks, jagada tarastatud

ala osadeks ja võimaldades loomade liikumist nende

vahelt jne.

i) Infrastruktuuriobjektide (eelkõige maanteede)

arenduste/rekonstrueerimise korral, mis toimuvad

rohelise võrgustiku konfliktialadel (rohevõrgustiku

ristumistel teedega) tuleb nende objektide

kavandamise (planeerimise, projekteerimise) faasis

vajadusel ette näha toimivad lahendused konfliktide

leevendamiseks, kasutades vastavalt vajadusele tee-

ehituslikke, liikluskorralduslikke jm asjakohaseid

meetmeid. Juhul kui kavandatavale teelõigule on

tehtud (uluki)uuringud, määrata meetmete vajadus ja

täpne asukoht vastavalt uuringu tulemustele.

j) Ulukite läbipääsemiseks ja õnnetuste vältimiseks

põhimaanteel nr 1 Tallinn-Narva kavandada rohelise

võrgustiku koridoriga kattuvatel aladel ulukite

läbipääsud.

71

Ettepanek Arvestamine üldplaneeringus

k) Põhimaanteel nr 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru kaaluda

rohevõrgustiku koridoriga ristumise kohtades ulukite

läbipääsemiseks ja õnnetuste vältimiseks

kaitseabinõude rakendamise vajadust.

Põhjavesi

3. Ettepanek täiendada ÜP tingimusega, et reostustundlikkuse

tõttu salvkaevude rajamist joogiveeallikatena ei soovitata.

Arvestatud, täiendatud ptk 6.5.1

Vesi ja kanalisatsioon

Kultuuripärand

4. KSH soovitab kaaluda Ohepalu väärtusliku maastiku piiride

laiendamist ajalooliste külakeskustega nt Ohepalu

külakeskusega.

Arvestatud, täiendatud ptk 6.2.4

Väärtuslikud maastikud. Piire

täpsustatakse üldplaneeringu

põhilahenduse koostamise

käigus.

Müra

5. Lisada tingimus, et uute müratundlike objektide kavandamisel

tiheda liiklussagedusega teede ning raudtee läheduses tuleb

arendustegevusest huvitatud isikul hinnata müraolukorda (kas

eksperthinnangu kujul või vajadusel müra levikut modelleerides)

ning näha ette meetmed heade tingimuste tagamiseks. Müra

suhtes tundlikuma funktsiooniga hoonete ja pindade rajamisel

on soovitatav järgida kehtivat ehitiste heliisolatsiooninõudeid

käsitlevat standardit ning tagada head tingimused hoonete

siseruumides.

Arvestatud, täiendatud ptk 6.6.2

Müra

6. Uute tööstusalade (sh karjääride) rajamisel müratundlike alade

lähedusse (või vastupidi – uute müratundlike alade rajamisel

tööstusalade ning karjääride lähedusse) tuleb hinnata

müraolukorda olenevalt konkreetse tegevuse iseloomust ja

vajadusel rakendada asjakohaseid mürakaitsemeetmeid, eriti

tähelepanelik tuleb olla ööpäevaringselt töötavate ettevõtete

puhul.

Arvestatud, täiendatud ptk 6.6.2

Müra

Heited õhku, välisõhu kvaliteet

7. Kui soovitakse rajada uusi käitiseid (sh olemasolevaid

laiendada), millega võib kaasneda välisõhu saastamine või ka

lõhnahäiringud:

antakse hinnang keskkonnamõju olulisusele KeHJS sätestatud

korras ning vajadusel algatatakse keskkonnamõju hindamine;

paiksele heiteallikale tuleb taotleda keskkonnaluba, kui

ületatakse õigusaktidega kehtestatud künnisvõimsusi või

saasteainete heidete künniskoguseid, või tuleb teha paikse

saasteallika registreering;

keskkonnaluba on nõutav ka siis, kui olenemata

künniskogustest või künnisvõimsustest on õhukvaliteedi taseme

määramisel tuvastatud, et käitise heiteallikatest väljutatava

saasteaine heitkogus põhjustab saasteaine kohta käesoleva

Arvestatud, täiendatud ptk 6.6.3

Välisõhk

72

Ettepanek Arvestamine üldplaneeringus

kehtestatud õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamise

väljaspool käitise tootmisterritooriumi (atmosfääriõhu kaitse

seadus § 79 lg 4);

keskkonnaloa taotlemisega seonduvalt tuleb teostada

igakordselt vastavalt õigusaktidega sätestatud korras

piirkondlikud õhusaasteainete ja lõhnaainete leviku

modelleerimised kõikide olemasolevate ja perspektiivsete

heiteallikate koosmõjus. Teisisõnu, tuleb hinnata, kas

planeeritav tegevus/rajatav käitis võib põhjustada välisõhu

kvaliteedi olulist halvenemist, seejuures arvestades võimalike

meetmete rakendamist atmosfääriõhu kaitse seaduse ja

tööstusheite seaduse mõistes. Otsuse tegemisel tuleb lähtuda

ettevaatuspõhimõttest, st mitte lubada tegevusi, kuni nende

võimalik kahjulik keskkonnamõju pole selge.

8. Uue lõhnatundliku objekti rajamine ei ole soovitav enne, kui on

tagatud nimetatud objekti lõhnaaine väljutamisel lõhna

esinemise häiringutasemete vastavus õigusaktidega

kehtestatud tasemetele või käitise tegevus vastab tööstusheite

seaduse § 8 toodud parima võimaliku tehnika kriteeriumitele.

Arvestatud, täiendatud ptk 6.6.3

Välisõhk

9. Oluline meede elanike kaitsmisel õhusaaste ebasoodsa mõju

eest on roheliste puhvertsoonide jätmine elamualade ja

saasteaineid välisõhku paiskavate alade (teed ja tootmisalad)

vahele.

Arvestatud, täiendatud ptk 6.6.3

Välisõhk

10. Ei soovitata müra- ja saastetundlike objektide (elamud,

mänguväljakud, lasteasutused, koolid, hooldekodud)

planeerimist tootmisalade vahetusse lähedusse ning tiheda

liiklussagedusega teede (maantee, raudtee, tänav) lähedusse.

Arvestatud, täiendatud ptk 6.6.3

Välisõhk

Jäätmeteke ja -hooldus

11. Ettepanek näha üldplaneeringuga ette meetmed Kadrina EPT

kütusehoidla jääkreostusobjekti likvideerimiseks.

Arvestatud, täiendatud ptk 6.5.6

Jäätmekäitlus. Seatud tingimus,

et jääkreostusobjekt tuleb

likvideerida, juhul kui

kavandatakse alal uut tegevust.

EPT kütusehoidla on käesoleval

ajal kaetud asfaldiga ning seda

koheselt likvideerida ei ole

plaanis.

73

9 ETTEPANEKUD MAAKONNAPLANEERINGU

MUUTMISEKS

Planeering teeb ettepaneku järgmisteks Lääne-Viru maakonnaplaneeringu muudatusteks:

1. Väärtuslikud maastikud – Ohepalu väärtusliku maastiku taasmääramine väärtuslikuks

maastikuks üldplaneeringuga määratud piirides.

2. Rohelise võrgustiku struktuurelementide paiknemine ja kasutustingimused.

Muudatuste põhjendused ja ulatus on esitatud teemavaldkonda käsitlevas peatükis.

74

10 PLANEERINGU ELLUVIIMINE

Üldplaneering on maakasutuse suunamise aluseks. Üldplaneeringus kavandatud ehitustegevust viiakse

ellu detailplaneeringute ja projekteerimistingimustega. Samas on üldplaneeringus seatud tingimusi

oluline järgida ka sellisel maakasutusel, millega ei kaasne ehitustegevust, nt väärtusliku

põllumajandusmaa kasutamine.

Võimalike vastuolude puhul lähtutakse:

 üldplaneeringu ja õigusakti vastuolu puhul õigusaktist;

 enne üldplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringu puhul kehtivast detailplaneeringust, väljastatud projekteerimistingimustest ja/või teatise- ja loamenetlustest.

Arendustegevuse kavandamine ja elluviimine (ehitamine, katastriüksuse jagamine ehitamise eesmärgil

vms) üldplaneeringu tingimustega vastavuses on võimalik juhul, kui arvestatud on õigusaktidega

sätestatud piiranguid ja nõudeid (looduskaitselised piirangud, tuleohutuskujad, nõuded

kommunikatsioonide paigutamisel ja kujadele vms).

Planeerimisseaduses nimetatud ülesannete täitmiseks avalikes huvides omandamine, sealhulgas

sundvõõrandamine või sundvalduse seadmine toimub kinnisasja avalikes huvides omandamise

seaduses sätestatud korras.

Avalikest huvidest tulenevalt võib ilmneda vajadus sundvalduse seadmiseks erateedele (kohalikele

teedele) ning tehnovõrkudele ja -rajatistele. Kuna üldplaneeringuga ei ole võimalik ette näha kõiki

võimalikke vajadusi ja üksikjuhtumeid, täpsustatakse vajadus juhtumipõhiselt konkreetsest olukorrast

lähtuvalt.

75

11 ÜLDPLANEERINGU KOOSTAMISE PROTSESS

Üldplaneeringu koostamine on avalik osalusplaneerimise protsess. Planeeringu koostamise algatas

Kadrina Vallavolikogu 26.08.2020. a otsusega nr 136. Planeeringulahendus valmib planeeringu

juhtrühma eestvedamisel, tihedas koostöös huvigruppide ja erinevate eluvaldkondade asjatundjatega.

Planeeringu koostamist ja keskkonnamõju strateegilist hindamist konsulteerib Hendrikson DGE (endise

nimega Hendrikson & Ko).

Planeeringu koostamisel on lisaks planeerimisseadusega reguleeritud kaasamisele ja koostööle tehtud

mitmeid lisakohtumisi nii kohalike elanike ja huvigruppidega kui ka ametkondadega, kelle huve

planeering puudutab. Esimene laiem avalikusse kaasamise üritus toimus 12.01.2021 seminar Kadrina

Rahvamajas, kus arutati valla väärtuste ning ruumilise arengu eesmärkide üle. Üritusel osales ca 20

inimest lisaks vallavalitsuse ja vallavolikogu esindajatele ka kohalike huvigruppide esindajad. Koos

piirkondlike esindajatega, vallavalitsuse töötajatega ning konsultandi meeskonnaga tehti 2021. aasta

mais ühine valla ringsõit, et kaardistada olulisi teemasid ja valla väärtusi.

Samuti tehti 2021. aasta esimeses pooles avalik ideekorje kaardirakenduse baasil. Ideekorjes osalemist

reklaamiti nii kohalikus ajalehes, valla kodulehel, kui saadeti ka nt ettevõtjatele osalemiskutsed.

Ideekorjes osalemine jäi sellele vaatamata väga tagasihoidlikuks.

Joonis 11.1 Üldplaneeringu ja KSH protsessi skeem

76

Joonis 11.2 Valla väärtuste ja ruumilise arengu eesmärkide kaardistamise seminar Kadrina Rahvamajas 2021. aastal (Foto: Hendrikson DGE)

Üldplaneeringu lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus

valmis 2021. aasta suvel. Pärast arvamuste ja ettepanekute ringi ning täienduste sisseviimist avaldati

see valla kodulehel 2021. aasta hilissügisel.

Üldplaneeringu koostamise ajal kohtuti ka mitmete ametkondadega ja ministeeriumitega. Tihedat

koostööd tehti nt Muinsuskaitseametiga, kellega lisaks ühisele koosolekule 2022. aasta juulis, tehti ka

kaitse all mitteoleva kultuuripärandiga tutvumiseks ühine ringsõit 2022. aasta augustis. Kohtuti ka

Riigimetsa Majandamise Keskusega KAH-alade määramiseks.

Üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu valmis 2023. aasta kevadel ning oli avalikul väljapanekul

14.04.2023-15.05.2023. Avalik arutelu toimus 20.06.2023.

Üldplaneeringu põhilahendus valmis 2023. aasta sügisel. Enne kooskõlastusringile saatmist tutvustasid

üldplaneeringu koostajad lahendust vallavolikogu komisjonidele 2023. aasta novembris. Üldplaneering

kooskõlastati kokku kolme kooskõlastusringi järel lõplikult augustis 2024.

Kadrina valla üldplaneering ja KSH võeti Kadrina Vallavolikogu poolt vastu 5. septembril 2024 otsusega

nr 127. Üldplaneeringu avalik väljapanek toimus 11.11-20.12.2024. Avaliku väljapaneku ajal saadeti

kõigile rohevõrgustiku muudatustest, kultuurimälestiste vaatekoridorides, raudtee laiendamisest

tuleneva kaitsevööndi laiendamisest ning avalike veekogude kallasradadele juurdepääsude osas

puudutatud kruntide omanikele otseteavitused. Üldplaneeringu avalikud arutelud toimusid 28. jaanuaril

2025 Läsna Rahvamajas ja 29. jaanuaril Kadrina Rahvamajas.

77

12 LISAD

12.1 Lisa 1. Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

aruanne (eraldi dokumendina)

12.2 Lisa 2. Ohepalu väärtusliku maastiku kirjeldused

12.2.1 Kirjeldus Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringust

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ (2006)

Joonis 12.1 Väljavõte Lääne-Viru maakonna teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ skeemkaardist (2006). Ohepalu väärtuslik maastik ala on ala 7

Ala klass: I

Ala tüüp: Põhiliselt loodusmaastik, sisaldab suuremat veekogu, põllumajandusmaastik, mõisakeskus

ja park

Ala pindala: 5619 ha

Ala asukoht: Lääne-Viru maakond, Kadrina vald

Ala tähtsus: riiklik/maakondlik

Ala kirjeldus: Ohepalu looduskaitseala ulatub lisaks Kadrina vallale ka Kuusalusse Harjumaal.

Maastikuliselt on siin tegemist Kõrvemaa idaosaga, kus peaaegu inimtühjal alal esineb hulk soostuvaid

metsi ja erineval arenguastmel soid (Udriku raba, Kõverjärve raba, Priissaare soo, Tuksmanni soo).

Siinsed sood kuuluvad Põhja- Eesti suurte soode valdkonda, metsad vahelduvad kinnikasvanud heina-

ja karjamaadega. Elupaigad varieeruvad metsaelupaikadest, soostunud lehtmetsadest, siirdesoo- ja

rabametsadest märgaladeni nagu looduslikud siirdesood ja õõtsiksood ning looduslikult

huumusetoitelised järved. Kiiresti on metsastumas ka endised taluheinamaad ja õuealad. Metsakülade

tühjenemise üks põhjuseid on ka sõjaväepolügooni rajamine Ohepalu kaitseala Kuusalu valla poolses

osas, mis paratamatult vähendas ka naaberkülade eluruumi. Kaitseala telg, ühtlasi maakonna piir, on

Tapa-Pikassaare vallseljak. See 16 km pikkune radiaalne moodustis peegeldab kunagise jäälõhe

suunda, mis paiknes risti liustiku üldise taganemise suunaga (põhjaloode). Oosistu puhul on huvitav

jälgida tema harja rütmilist vaheldumist, kus iga kõrgem kühm vastab intensiivsemale sulamisperioodile.

Sarnastele pinnavormidele iseloomulikult asub oosistik mattunud ürgoru kohal, mis on lõikunud

78

aluspõhja kivimitesse 70–80 m sügavuselt. Tõenäoliselt on oosistik tekkinud jääaluses tunnelis, mis

juhtis sulavee Tapa suunas. Oosistik on vahelduva harjajoonega, suurimad kõrgused küünivad siin 109

m-ni, suhtelised kõrgused 20 m-ni. Tapalt Rutka mägedega algav ja üle Litsemäe Mägikülla viiv

vallseljak on meeldiv koht nii jalgsi- kui ka rattamatkaks – enamasti kulgeb teerada otse oosistiku harjal.

Litsemäe künniseid Ohepalu külast läänes on kutsutud ka Naelaaugu mäeks, mis on rahvapärimuse

järgi Kalevipoja hobuse raudnaelte asemeist tekkinud. Ohepalult Viitnale kulgeb teine vallseljaku haru,

mis Kõverjärvest edela suunas peidab endas ka Kõrvemaa kõige kõrgemat punkti – 111 m üle

merepinna. Tõsi, Ohepalu seljakutelt ei avane ümbrusele panoraamseid vaateid – mets varjab kõik.

Vaid kohati vilgub oosi harjalt vaadates Ohepalu järve veepeegel. Pisut enam on avatud Udriku järved.

Viimaste majapidamiste juurest kilomeeter lõunasse asub keset raba Lääne-Virumaa suurim järv –

Ohepalu Suurjärv (67 ha), mis on tekkinud rabapõlengu tagajärjel. Suurjärvest lõuna poole jääb väikeste

laugaste vahele suurem Härglaugas ja Rutka Linajärv. Ohepalu külast kolm kilomeetrit põhja poole

asuvad Udriku järved. Need on kaks pruuni- ja pehmeveelist rabajärve – Suurjärv (23 ha) ja Väikejärv

(14 ha), mis oma nime saanud kuulumisest Udriku mõisa alla. Samas rabas asub viie saarega Kõnnu

Mädajärv. Ohepalu-Udriku soostik on sügisel tähtis rändeaegne peatuspaik sookurgedele ja regulaarne

pesitsuspaik sellistele liikidele nagu must-toonekurg, järvekaur, mudatilder, sarvikpütt ja kaljukotkas. Ala

on kasvukohaks üheksale II ja III kategooria kaitsealusele taimeliigile. 87,5% ala territooriumist sisaldab

üleeuroopalise tähtsusega elupaiku, 70% on prioriteetsed elupaigad, 0,7% (42 ha) on registreeritud

vääriselupaikadena ja 23% metsise mängupaigana. Ohepalu Looduskaitseala on moodustatud

Lahemaa Looduspargi lõunaosa Tapa käpaliste kaitseala baasil. Kaitseala jääb eemale

kultuurmaastikest ning tööstuse saastavast toimest. Kaitse eesmärk on Kõrvemaa metsa- ja

rabaelustiku ning pinnavormide (oosid) säilitamine ja kaitse. Looduskaitseala pindala on 5089 ha,

reservaate 173 ha (3,4%), sihtkaitsevööndeid 4073 ha (80%) ja piiranguvööndeid 843 ha (16,6%).

Võimalik, et muinasajal käis muistne ühendustee Tallinna ja Virumaa vahel läbi Ohepalu ja selle

naabruses olevate Pala metsade. Esimesed kirjalikud andmed Ohepalu külast pärinevad 13. sajandist

Taani hindamisraamatust. Küla suurust märgiti tol ajal adramaades. Adramaa oli 8–12 ha suuruse

viljeldava maaga talu. Ohepalu (taanlastel Othaenpan) küla suuruseks loendati 50 adramaad. Selline

küla kujutas endast tolle aja mõistes hiigelküla, olles Põhja-Eesti üks suurimaid. Asustus on küla maa-

alal kindlasti palju vanem. Sellest annab tunnistust küla tuumikus kõikjal esinev süsimust muld, peaaegu

igas mutimullahunnikus leiduvad savinõude killud ja soomaagi rauapõletusjäägid, mida kõikjal põldudel

leidub. Hiljem kuulus küla Kolu mõisa alla. Sel ajal tekkis Ohepalu külasse saunküla, mis asus pika

talude rivina küla tuumikust lääne pool ja koosnes popsitaludest, mille maakasutus piirdus 4–5 ha

põllumaaga. Küla tuumiku moodustas päris tihe talude kobar ning põllumaad suundusid päikesekiirte

taoliselt külast väljapoole moodustades 60–80 m laiused ja 1–1,5 km pikkused põllusiilud. Talude

lahustükid asusid külast kuni 12 km kaugusel rabade ja soode vahel, alal, mida tänapäeval nimetatakse

Kõrvemaaks. Et nii kaugel heina teha, tuli heina ajaks kolida kogu pere ja loomadega soode ja rabade

taha. Heinad toodi rabasaarelt ära talvel hobustega, nii tekkisid rabasse nn taliteed mis siin-seal on

tänapäevalgi rabas liikudes ära tuntavad. Peale II Maailmasõda rajas punaarmee Ohepalust läände

jäävale alale sõjaväe õppepolügooni. Sellele alale jääv asustus likvideeriti, inimeste ligipääs paikkonda

tõkestati. Seda aega jäävad tänapäeval meenutama kümned kilomeetrid tankiteid ning ulatuslikud segi

pööratud loodusmaastikud. Siiski on suurem osa polügooni alast säilitanud oma ürgse loodusliku ilme,

mida soodustas inimeste sissepääsu tõkestamine sellele alale. Ei ole Eestis vist teist nii ulatuslikku ala,

mis nii pika aja jooksul oleks elanikkonnale suletud olnud. Arvestades küla ümbritsevat haruldaselt

puhtana säilinud loodust, mitmekesiseid pinnavorme ning vääriselupaiku, oleks Ohepalul suur

turismipotentsiaal. Siin sobiks suurepäraselt arendada loodusturismi, kus oleksid väikesed turistide

grupid (pered, sõpruskonnad, väiksemad töökollektiivid). Väikseid gruppe eeldab ka Ohepalu

Looduskaitseala kaitse-eeskiri, kus ühe loodusraja piirkoormus on 20 inimest. Ohepalu looduskaitsealal

asub Tapa-Loobu maantee lääneküljele kõrge oosi jalamile männituka varju jääv maaliline Kõverjärv,

mis on aja jooksul olnud Tapa elanike suvituskoht.

Maastiku põhjaosas, Kõnnu-Mõndavere piirkond on suure osa oma maastiku väärtusest kaotanud, kuna

on jäetud hooldamata, on võsastunud ning söötis.

Väärtus: kultuurilis-ajalooline (asustus), esteetiline.

79

Objektid: Ohepalu LKA: sood, järved ja oosistik; elanikele suletud olnud sõjaväe polügooni ala; raba

taliteed; üleeuroopalise tähtsusega elupaigad; Ohepalu küla 50 adramaaga Põhja-Eesti üks suurimaid;

Kõnnu mõisa park, varemed. Künklik talumaastik. Säilinud asustusstruktuur ja teed.

Olukord ja ohufaktorid: Ohepalu on kõrge loodusväärtusega, puutumata ja ürgse loodusega. Kardab

intensiivset kasutamist ja turismi. Ohtudeks – turistid ja kalastajad, kes teevad lõkkeid ebasobivatesse

kohtadesse (põlengute oht) ja võivad häirida musttoonekurgi nende püsielupaikades.

12.2.2 Lääne-Viru maakonna väärtuslike maastike

eksperthinnang maakonnaplaneeringu koostamise juurde (2014)

Ohepalu

Ala tüüp põhiliselt loodusmaastik, sisaldab suuremat veekogu. Maastik jääb Kadrina valda. Väärtuslik

maastik kattub Ohepalu looduskaitsealaga, kus inimasustus praktiliselt puudub, vanad talukohad on

maha jäetud ning endised heina- ja põllumaad hakkavad võsastuma. Ohepalu looduskaitseala kaitse-

eesmärgiks on metsa-, soo- ja veeökosüsteemide, maastiku ja elustiku mitmekesisuse, kaitsealuste

liikide elupaikade ja kasvukohtade ning Tapa-Pikassaare ja Ohepalu-Viitna oosistu kaitse (VV

07.03.2014 määrus nr 34). Uus Ohepalu looduskaitseala KKK on koostamisel. Tegemist on

loodusmaastikuga, mis hõlmab Tuksmanni ja Ohepalu sood ning Udriku raba, umbes pool alast on

metsamaa ja pool raba. Oosiahelikud, mandrijää servakuhjatised, muudavad maastiku vaheldusrikkaks.

Ala läbib põhjast lõunasse Tapa-Pikassaare oos, millel kulgeb metsatee, kust vaated rabale ja Ohepalu

järvele on mõnes kohas nähtavad. Maastikus on registreeritud hulgaliselt pärandkultuuri objekte.

Hinnang: Maastik määratletud jätkuvalt I klassi alana. Peamine väärtus on puutumatuna säilitatav

loodusmaastik.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Merje Verhovitš

Kadrina Vallavalitsus

[email protected]

Rakvere tee 14

45201, Lääne-Viru maakond,

Kadrina vald, Kadrina alevik

Teie 09.10.2025

Meie 03.11.2025 nr 7.2-1/25/24688-6

Kadrina valla üldplaneeringu

kooskõlastamine

Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Kadrina valla üldplaneeringu, mis

on algatatud Kadrina Vallavolikogu 26.08.2020. a otsusega nr 136. Me kooskõlastasime

üldplaneeringu 14.12.2023 kirjaga nr 7.2-12324688-2.

Planeering vastab Transpordiameti seisukohtadele. Tuulikute kauguse kavandamisel avaliku

kasutusega teedest on aluseks tee projekteerimise normid § 63 lg 5. Elektrituulik ei tohi avalikult

kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud sõidukiirusest)

paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku

diameeter). Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus

elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H + 0,5D). Nõustume

selgitustega ja seletuskirjas tehtud muudatustega. 25.05.2022 otsusega nr 39 algatati kohaliku

omavalitsuse tuuleparkide eriplaneering, millest tulenevalt põhivõrguga ühendatavaid tuuleparke

kui olulise ruumilise mõjuga ehitisi Kadrina valla territooriumile üldplaneeringuga ei kavandata.

Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Kadrina

valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 6.5.7.1 tehtud muudatused tuulikute kavandamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa: 2025-04-07_Kadrina_valla_up_seletuskiri_heakskiitmisele

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]