Pöördumine

1

20.03.2024

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121

„Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ muutmine“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eelnõukohase määrusega muudetakse Vabariigi Valitsuse 09.12.2022 määruse nr 121

„Võrgu- ja infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ (edaspidi määrus nr 121) § 12.

Paragrahvis 12 täiendatakse võrgu- ja infosüsteemide, millel on oluline mõju riigi- ja kohaliku

omavalitsuse üksuse võimele täita avalikke ülesandeid, loetelu 17 infosüsteemi või

andmekogu nimetusega. Lisatavate infosüsteemide ja andmekogude tarkvara lähtekoodid,

andmed ja taastejuhendid varundatakse keskselt välisriigis asuvas turvalises andmekeskuses

(edaspidi andmesaatkond).

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku

küberturvalisuse osakonna küberturvalisuse õigusnõunik Guido Pääsuke (e-post

guido.paasuke@mkm.ee) ja digiarengu osakonna IT arhitektuuri ja taristu nõunik Allan

Allmere (allan.allmere@mkm.ee). Eelnõu normitehnilise kontrolli tegi Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass. Eelnõu toimetas

keeleliselt Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

(aili.sandre@just.ee).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõukohase määrusega muudetakse määrust nr 121 (RT I, 13.12.2022, 30). Eelnõu koosneb

kahest paragrahvist.

Paragrahv 1

Eestil on omariikluse tagamiseks ja digitaalse järjepidevuse (ingl digital continuity)

suurendamiseks vaja kriitilisi andmeid ja teenuseid hoiustada väljaspool Eesti territooriumit,

eeldusel, et andmetele ja andmekeskustes olevatele serveritele on tagatud puutumatus.

Andmesaatkonna all mõistetakse välisriigis asuvat Eesti riigi hallatavat andmekeskust, kus

pakutakse riiklikele andmekogudele ja infosüsteemidele platvormteenust nende tarkvara

lähtekoodide, andmete ja taastejuhendite varundamiseks. See võimaldab kasutada avaliku

võimu toimimiseks vajalikke andmeid tingimustes, kus riigi territooriumil asuvate

andmekeskuste töö on peatunud või häiritud (nt looduskatastroofi, ulatusliku küberründe,

relvastatud rünnaku, elektrikatkestuse või kriisiolukorra tõttu). Sellise lahenduse

rakendamiseks on lisaserverid, mis paiknevad väljaspool Eestit, kuid mis on Eesti kontrolli all

ehk sellele kohaldataks teatavaid eesõigusi ja puutumatust.

Andmete ja infosüsteemide majutamisel on käesoleval ajal valitud partneriks Luksemburg, kus

on olemas riigile kuuluvad kõrgturvalised andmekeskused. Samuti tagab Luksemburg Eesti

andmete ja infosüsteemide puutumatuse.1

1 Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus (Eesti Vabariigi ja Luksemburgi Suurhertsogiriigi vahelise andmete ja infosüsteemide majutamise kokkuleppe ratifitseerimise seadus–Riigi Teataja).

2

Uute andmekogude ja infosüsteemide andmesaatkonnas varundamise eelduseks on vastutava

töötleja põhistatud ettepanek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium hindab vähemalt korra aastas andmesaatkonnas varundatavate

andmekogude ja infosüsteemide loetelu. Seejärel esitab majandus- ja infotehnoloogiaminister

Vabariigi Valitsuse määruse vastavasisulise muutmise ettepaneku.

Määruse nr 121 § 12 kehtiva versiooni kohaselt on 12 võrgu- ja infosüsteemi, mille tarkvara

lähtekoodid, andmed ja taastejuhendid on varundatud andmesaatkonnas. Need on:

1) e-toimiku süsteem;

2) elektrooniline kataster;

3) elektrooniline kinnistusraamat;

4) kommertspandiregister;

5) maksukohustuslaste register;

6) mittetulundusühingute ja sihtasutuste register;

7) rahvastikuregister;

8) riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklik register;

9) Riigi Teataja infosüsteem (Riigi Teataja);

10) riigikassa infosüsteem (e-riigikassa);

11) sotsiaalkaitse infosüsteem;

12) äriregister.

Kooskõlastatult Rahandusministeeriumi riigikassa osakonnaga (riigikassa) asendatakse

riigikassa infosüsteemi nimetus e-riigikassaga. Rahandusministri 10.09.2021 määruse nr 30

„Kassalise teenindamise eeskiri“ § 3 lõike 5 kohaselt on e-riigikassa internetirakendus, mille

vahendusel asutustel on võimalik tööpäevadel sooritada makseid, jälgida laekumisi ning esitada

ja saada teatiseid ja aruandeid.2

Riigi Teataja infosüsteemi nimetusest jäetakse välja sõna infosüsteem. Riigi Teataja seaduse

§ 1 kohaselt on Riigi Teataja nii Eesti Vabariigi ametlik võrguväljaanne kui ka infosüsteemi

kuuluv andmekogu.3

Mitu ministeeriumit on avaldanud soovi varundada andmesaatkonnas veel mõningaid

valitsemisalas olevaid võrgu- ja infosüsteeme. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

ning Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni juures tegutsev küberjulgeoleku komisjon

toetavad ministeeriumite ettepanekuid ja andmesaatkonda lisatakse järgmised võrgu- ja

infosüsteemid:

1) abieluvararegister;

2) Eesti hariduse infosüsteem;

3) isikut tõendavate dokumentide andmekogu;

4) kaitseväekohustuslaste register;

5) karistusregister;

6) kohtute infosüsteem;

7) konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu;

8) laevakinnistusraamat;

19) majandustegevuse register;

10) notarite elektrooniline infosüsteem;

11) pärimisregister;

12) sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister;

13) tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteem;

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/125112022006. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/111032023085.

3

14) tervise infosüsteem;

15) tervishoiukorralduse infosüsteem;

16) vangiregister;

17) välislepingute andmekogu.

Abieluvararegister4 on register, kuhu kantakse andmed abieluvaralepingus või

kooselulepingus sisalduvate varaliste õiguste kohta ning andmed muude varaliste õiguste kohta

seaduses sätestatud juhtudel. Abieluvararegistri eesmärk on võimaldada kolmandatel isikutel

saada teavet abikaasade või registreeritud elukaaslaste varasuhte ning sellest tulenevate õiguste

ja kohustuste kohta.

Abieluvararegistri vastutav töötleja on Notarite Koda. Abieluvararegistrit arendab, hooldab

ning majutab Registrite ja Infosüsteemide Keskus.

Eesti hariduse infosüsteem5 on andmekogu, mille eesmärk on:

1) tagada andmed hariduspoliitiliste ja rahastamisotsuste tegemiseks;

2) anda õppe- ja haridusasutustele ning avalikkusele usaldusväärset teavet haridussüsteemi ja

selle osaliste kohta;

3) tagada andmed õppijatele tugiteenuste osutamiseks ja toetuste andmiseks;

4) anda usaldusväärset teavet haridusstatistika ja uuringute tegemiseks ning strateegiliseks

juhtimiseks;

5) võimaldada õppeasutustes toimuva õppetöö välishindamist;

6) dokumenteerida ja menetleda õppe- ja haridusasutuste majandustegevusteateid, koolitus- ja

tegevuslubasid, registreeringuid, õppe läbiviimise õiguse andmeid ning õppekavasid ja

residentuuri programme.

Registri vastutav töötleja on Haridus- ja Teadusministeerium.

Isikut tõendavate dokumentide andmekogu6 pidamise eesmärk on tagada avalik kord ja riigi

julgeolek isiku tuvastamise ja isikut tõendavate dokumentide (isikutunnistus; digitaalne

isikutunnistus; elamisloakaart; Eesti kodaniku pass; välismaalase pass; ajutine reisidokument;

pagulase reisidokument; meremehe teenistusraamat; meresõidutunnistus; Euroopa

tagasisaatmise reisidokument) väljaandmise ning kehtetuks tunnistamisega seotud andmete ja

neid dokumente taotlenud isikute andmete töötlemise kaudu.

Andmekogu vastutav töötleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

Kaitseväekohustuslaste register7 andmekogu, mille eesmärk on pidada arvestust

kaitseväekohustuslaste, kaitseväekohustust võtta soovivate isikute, kaitseväekohustuse täitmise

ning seaduses ettenähtud toimingute ja otsuste tegemise üle ning tegevteenistusse asumise

nõuetele vastavuse kohta.

Kaitseväekohustuslaste registri vastutav töötleja on Kaitseressursside Amet.

Karistusregistri pidamise eesmärk8 on:

1) usaldusväärse teabe andmine isiku karistusandmete kohta;

2) isiku teavitamine tema kohta registrisse kantud andmetest;

3) isiku karistusandmete vahetamine välisriigiga.

Karistusregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium.

4 Abieluvararegistri seadus–Riigi Teataja. 5 Eesti hariduse infosüsteemi asutamine ning põhimäärus–Riigi Teataja. 6 Isikut tõendavate dokumentide andmekogu pidamise põhimäärus–Riigi Teataja. 7 Kaitseväekohustuslaste registri põhimäärus–Riigi Teataja. 8 Karistusregistri seadus–Riigi Teataja.

4

Kohtute infosüsteem9 on andmekogu, mille eesmärk on kohtute töö korraldamine, statistika

kogumine, kohtulahendite kogumine, süstematiseerimine ning kohtutele ja avalikkusele

kättesaadavaks tegemine.

Kohtute infosüsteemi vastutav töötleja on Justiitsministeerium.

Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu10 (lühidalt

CONSUL) eesmärk on välissuhtlemise tagamine ning diplomaatilise passi kasutaja

isikuandmete ja biomeetriliste andmete töötlemine, mis võimaldab pidada arvestust välja antud,

kehtetuks tunnistatud ja kehtivuse kaotanud diplomaatiliste passide üle. Samuti on eesmärk

võimaldada konsulaarametnikul osutada konsulaarteenust (edaspidi teenus), teha

konsulaarabitoimingut (edaspidi toiming) ning registreerida teenus ja toiming. Sellel eesmärgil

võib töödelda järgmisi isikuandmeid:

1) teenuse või toimingu taotleja isikuandmed, sealhulgas terviseandmed ja biomeetrilised

andmed;

2) teenuse või toimingu taotleja sugulase või kontaktisiku või taotlejaga koos elavate

perekonnaliikmete isikuandmed.

Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu vastutav töötleja on

Välisministeerium.

Laevakinnistusraamat11 koosneb laevade ja ehitatavate laevade registrist12 ning seda peetakse

kinnistatud laevade ja nendega seotud asjaõiguste kohta.

Laevakinnistusraamatu infosüsteemi kasutamisele kohaldatakse Justiitsministeeriumi

infotehnoloogia valdkonna planeerimise ja juhtimise korda.

Laevakinnistusraamatu infosüsteemi halduri ning tugiisiku ülesandeid täidab Registrite ja

Infosüsteemide Keskus.13

Majandustegevuse register14 on andmekogu, mille ülesanne on võimaldada ettevõtjate ja

nende majandustegevuse üle arvestuse pidamist ning järelevalve tegemist.

Majandustegevuse registri vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Notarite elektrooniline infosüsteem15 (e-notar) sisaldab digitaalset notariaalarhiivi ja notari

ametitegevuse raamatuid ning võib sisaldada muid notari tööks vajalikke funktsioone.

Notarite elektroonilise infosüsteemi vastutav töötleja on Notarite Koda.16

Pärimisregister17 on andmekogu, mille eesmärk on aidata kaasa pärimismenetluse korrektsele

tegemisele ning pärija ja pärandaja õiguste kaitse tagamisele, võimaldada dokumentide ja

andmete elektroonilist säilimist, edastamist ning avalikkuse informeerimist.

Pärimisregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium.

Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregister18 on andmekogu, mille eesmärk on:

9 Kohtute infosüsteemi põhimäärus–Riigi Teataja. 10 Konsulaarametniku ametitoimingute ja diplomaatiliste passide andmekogu pidamise kord–Riigi Teataja. 11 Laeva asjaõigusseadus–Riigi Teataja. 12 Laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seadus–Riigi Teataja (2.osa). 13 Kohtu kinnistusosakonna kodukord–Riigi Teataja (§ 16 lg 1). 14 Majandustegevuse seadustiku üldosa seadus–Riigi Teataja (5.ptk). 15 Notariaadiseadus–Riigi Teataja. 16 E-notari infos_steemi p_him__rus.pdf. 17 Pärimisregistri pidamise, pärimisregistrisse kannete tegemise ja pärimisregistrist teabe väljastamise kord– Riigi Teataja. 18 Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärus–Riigi Teataja.

5

1) sotsiaalteenuste ja -toetuste ning muu abi osutamise menetlemine ja dokumenteerimine;

2) juhtumikorralduse põhimõttel sotsiaaltöö toimingute tegemine ja dokumenteerimine;

3) lapsendamise ja eestkoste korraldamine ja dokumenteerimine;

4) sotsiaalhoolekande kohta teabe ja statistika kogumine.

Sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri vastutav töötleja on Sotsiaalkindlustusamet.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteem19 on andmekogu, mille pidamise eesmärk

on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti õigusaktides sätestatud ülesannete täitmisega

seotud toimingute ja menetluste andmete elektrooniline talletamine, süstematiseerimine,

asjaomaste asutuste vahel vahetamine, nende andmete alusel järelevalve tegemine ja ülevaadete

koostamine, lubade ja tunnistuste väljastamine ning seadmete ja nendega seotud protsesside

ohutuse tagamine.

Tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve infosüsteemi vastutav töötleja on Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Amet.

Tervise infosüsteemis20 töödeldakse tervishoiuvaldkonna andmeid tervishoiuteenuse

osutamise lepingu sõlmimiseks ja täitmiseks, tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendi õiguste

tagamiseks ning rahva tervise kaitseks, sealhulgas terviseseisundit kajastavate registrite

pidamiseks, tervisestatistika tegemiseks ja tervishoiu juhtimiseks.

Tervise infosüsteemi kaasvastutavad töötlejad on Sotsiaalministeerium ja Tervisekassa.

Tervishoiukorralduse infosüsteemi21 eesmärk on:

1) registreerida tervishoiutöötajad, proviisorid ja farmatseudid, et tervishoiuteenuseid ja

apteegiteenust osutavad nõutava kvalifikatsiooniga isikud eesmärgiga tagada teenusesaajate

tervise kaitse;

2) pidada tõhusa ametliku kontrolli tagamiseks arvestust tegevusloa saanud füüsilisest ja

juriidilisest isikust ettevõtjate üle;

3) tagada vajalikud andmed tervishoiuvaldkonna juhtimise ja korraldamise ülesannete

täitmiseks;

4) tagada järelevalve;

5) töödelda tervisestatistika ja tervishoiupoliitika tegemiseks vajalikke andmeid.

Tervishoiukorralduse infosüsteemi vastutav töötleja on Terviseamet.

Vangiregister (kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste

andmekogu)22 on andmekogu, mille eesmärk on:

1) kanda kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusseaduse §-s 2 nimetatud

kriminaalhooldusaluste isikuandmed ühte andmekogusse ja neid töödelda;

2) anda usaldusväärset teavet isiku vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või

kriminaalhooldusel viibimise kohta ning karistuse täideviimise käigu kohta;

3) pidada arvestust vangistuses, eelvangistuses ja aresti kandmisel või kriminaalhooldusel

viibivate isikute üle;

4) töödelda vanglasse sisenevate ja vanglast väljuvate isikute, sõidukite ja nendega kaasas

olevate tehniliste vahendite andmeid vanglasse sisenemise lubamise otsustamiseks ning vangla

julgeoleku ja korra tagamiseks;

5) võimaldada vanglateenistusel ja arestimajal ülesandeid täites töödelda andmekogusse

sisestatavaid ja seal olevaid isikuandmeid kiiresti ja efektiivselt;

19 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti järelevalve infosüsteemi põhimäärus–Riigi Teataja 20 Tervise infosüsteemi põhimäärus–Riigi Teataja 21 Tervishoiukorralduse infosüsteemi põhimäärus–Riigi Teataja 22 Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus–Riigi Teataja

6

6) võimaldada dokumentide elektroonilist koostamist, säilitamist ning teabe ja dokumentide

edastamist ja saamist, sealhulgas andmevahetust teiste andmekogudega;

7) tagada uuringute, statistiliste ülevaadete ja kriminaalpoliitiliste otsuste tegemiseks teabe

süstematiseeritud kogumine;

8) võimaldada järelevalve tegemist vanglate ja arestimajade üle;

9) koondada teavet vangla julgeoleku ja korra tagamiseks;

10) koondada teavet jälitusmenetluse ja sellega seotud isikute kohta.

Vangiregistri vastutav töötleja on Justiitsministeerium.23

Vangiregistri nimetuse esitamisel eelnõus kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja

kriminaalhooldusaluste andmekogu asemel võeti arvesse nii põhimääruses sätestatud ametlikku

nimetust kui ka ametliku nimetuse kasutamist teistes õigusaktides.24

Välislepingute andmekogu25 eesmärk on omada põhjalikku ülevaadet Eesti Vabariigi

välislepingutest ja nende menetlemise käigust ning toetada Välisministeeriumi töökorraldust.

Välislepingute andmekogu vastutav töötleja on Välisministeerium.

Paragrahv 2

Paragrahvis 2 nähakse ette täiendatud loetelu jõustumine 1. juunil 2024. a. Jõustumisaja

ettenägemisel on arvestatud vajadusega luua lisanduvatele andmekogudele tehniline juurdepääs

andmesaatkonnas ning andmekogude või infosüsteemide vastutavale töötlejale vajalikku aega

andmete, lähtekoodide ja taastejuhendite varundamiseks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a määrusega 2016/679

füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning

direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus).

Andmesaatkonnas hoitava teabe töötlemise alused on sätestatud andmekogu asutamist ja

pidamist reguleerivates õigusaktides.

4. Määruse mõjud

Määrusega täiendatakse võrgu- ja infosüsteemide, millel on oluline mõju riigi- ja kohaliku

omavalitsuse üksuse võimele täita avalikke ülesandeid, loetelu. Nende infosüsteemide ja

andmekogude tarkvara lähtekoodid, andmed ja taastejuhendid varundatakse andmesaatkonnas.

Määrus mõjutab riigivalitsemist ning infotehnoloogiat ja infoühiskonda.

4.1. Mõju küberkeskkonnale ja riigi infosüsteemidele (infotehnoloogia ja infoühiskonna

mõjuvaldkond)

Mõju sihtrühm: loetelus olevate andmekogude ja infosüsteemide vastutavad töötlejad.

Määrusel ei ole vahetut mõju kodanikele, ettevõtjatele, loetelus olevate andmekogude või

infosüsteemides olevate andmete kasutajatele ja andmeandjatele. Samas on andmete,

lähtekoodide ja taastejuhendite andmesaatkonnas varundamisel tagatud varukoopiad, mida saab

kasutada andmekogu või infosüsteemi töö taastamisel, kui mingil põhjusel on andmekogus või

23 Kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu põhimäärus–Riigi Teataja. 24 E-toimiku süsteemi asutamine ja e-toimiku süsteemi pidamise põhimäärus–Riigi Teataja (§ 3 lg 3 p 8). 25 Välislepingute andmekogu asutamine ja andmekogu põhimäärus–Riigi Teataja.

7

infosüsteemis olevat teavet või selle toimimist kompromiteeritud. Seeläbi on tagatud

andmekogude ja infosüsteemide parem toimepidevus.

Vahetu mõju sihtrühmale on väike.

4.2. Mõju infotehnoloogilistele arendustele ((infotehnoloogia ja infoühiskonna

mõjuvaldkond)

Mõju sihtrühm: loetelus olevate andmekogude ja infosüsteemide vastutavad töötlejad.

Riigi andmekogude ja infosüsteemide töötlejad tegelevad pidevalt infosüsteemide ja andmete

varundamisega, seega on varundamine igapäevane tegevus, mistõttu andmesaatkonnaga

liitumine lisatööd ei nõua. Andmesaatkonna puhul tekib juurde üks varunduse asukoht Eestist

väljaspool, olukorraks, kui Eestis paiknevate andmekeskustega (sh varundus) peaks midagi

juhtuma.

Varundamine andmesaatkonnas ei vaja uusi arendusi. Varundada tuleb olemasolevat

infosüsteemi ja selle lähtekoodi ning andmebaasi koos juhendiga. Andmekogude ja

infosüsteemide toimepidevus ning ajakohasus tuleb tagada iga päev.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab ligipääsud ja salvestusmahu

andmesaatkonnas varundajatele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vastutab

andmesaatkonna olemasolu ja töökindlus eest. Andmesaatkonnas varundajate ülesanne on

panna kokku varundusfail koos vajalike lisadega, see krüpteerida ja saata turvalise kanali kaudu

andmesaatkonda ja seal see arhiveerida regulaarselt.

Mõju sihtrühmale on väike.

4.3. Mõju avalikele teenustele (riigivalitsemise mõjuvaldkond)

Mõju sihtrühm: loetelus olevate andmekogude ja infosüsteemide vastutavad ja volitatud

töötlejad, riigi pakutavate avalike teenuste kasutajad.

Määrusega kaasneb positiivne mõju riigi julgeolekule, andmete varundamine andmesaatkonnas

suurendab Eesti omariikluse ja digitaalse järjepidevuse turvalisust. Määruse jõustumisel

varundatakse rohkem avalike teenuste osutamise käigus kogutud andmeid väljaspool Eestit,

mis parandab Eesti avalike teenuste toimepidevust ka olukorras, kus Eestis paiknevad

andmekeskused ei tööta, olgu selle taga siis looduskatastroof, elektrikatkestus, relvastatud

rünnak või muu sarnane olukord.

Kui juurdepääs Eestis paiknevale teabele on komplitseeritud või puudub, tagab varundamine

andmesaatkonnas teabe kättesaadavuse ja avalike teenuste toimimise. Seega on määrusel

nimetatud olukordades suur mõju teabe kättesaadavusele ja avalike teenuste toimimisele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Kulu ja töökoormuse kasv asutustel sõltub sellest, kuidas asutused soovivad varunduslahenduse

välja töötada (soetada juurde riistvara, varundada manuaalselt või automaatselt). Varundamine

ei nõua märkimisväärset ümberõpet, lisatööaega ega ka kulu, sest regulaarne automaatne

varundamine kui protsess peab olema asutustes juba tagatud riigisiseste andmete majutamisele

kehtestatud küberturvalisuse nõuete kohaselt. Andmesaatkond on vaid koht lisaks, kuhu

varundada. Varundamisega seotud kulu kantakse andekogu või infosüsteemi pidamiseks

eraldatud vahenditest. Andmesaatkonna pidamise (sh arendamine) kulu kantakse Majandus- ja

8

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas selleks eraldatud vahenditest. Arvestades

eeltoodut, et nõua määruse rakendamine riigieelarvest lisaraha ega eeldata sellest lisatulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juunil 2024. a (vt ka § 2 selgitust).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi kaudu kooskõlastamiseks Riigikantseleile ja

ministeeriumitele. Eelnõu saadetakse arvamuse avaldamiseks Notarite Kojale, Riigi Info- ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskusele ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / info@mkm.ee / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

Ministeeriumid

22.03.2024 nr 2-2/815-1

Eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Esitame kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022. a määruse nr 121 „Võrgu- ja

infosüsteemide küberturvalisuse nõuded“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Riisalo

majandus- ja infotehnoloogiaminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Notarite Koda

Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Guido Pääsuke

Guido.Paasuke@mkm.ee