Vastus

Ulrika Paavle

Advokaadibüroo Sorainen

[email protected]

Teie 01.10.2025 nr

Meie 04.11.2025 nr 6-2/252255/2507925

Austatud Ulrika Paavle, Allar Jõks ja Norman Aas

Palusite õiguskantsleril hinnata, kas Vabariigi Valitsuse 03.01.2013 määrusega nr 4 kehtestatud

„Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ (edaspidi ka kord) on

kooskõlas põhiseadusega. Täpsemalt küsisite, kas see kord ületab kriminaalmenetluse seadustiku

(KrMS) § 12614 lõikes 3 sätestatud volitusnormi piire ning kas korra § 5 lõige 7, mis keelab

tutvumiseks esitatud andmetest koopia tegemise, piirab ebaproportsionaalselt kaitseõiguse

teostamist.

Tänan, et pöördusite õiguskantsleri poole ja probleemist teada andsite.

Leian, et „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku tutvustamise kord“ ei ületa volitusnormi

piire (KrMS § 12614 lõige 3), sest teavitamise ja tutvustamise kord ei sea tutvumisele täiendavaid

sisulisi tingimusi, vaid üksnes täpsustab, mis viisil tutvumine toimub.

Korra § 5 kohaselt tutvustab inimestele jälitustoiminguga kogutud andmeid jälitus- või

uurimisasutus. Praegu ei ole vajadust korda selles osas muuta. Seaduse mõttega on kooskõlas ka

see, et jälitusteavet tutvustatakse vaid inimestele, kes on selleks ise soovi avaldanud.

Põhjendamatu on aga keelata tutvumiseks esitatud andmetest koopia tegemist, nagu on sätestatud

korra § 5 lõikes 7. Selline üldine keeld tuleks kaotada.

Kahtlemata aitab andmetest koopia tegemise keelamine tõhusamalt kaitsta inimeste perekonna- ja

eraelu puutumatust, eelkõige andmete võimaliku soovimatu leviku eest. Samas võivad inimesele

tutvumiseks esitatud andmed puudutada üksnes teda ennast, näiteks kui need on saadud tema

telefoni positsioneerimisel, sõiduki (nt GPS-seadme abil) varjatud jälgimise käigus jne. Sellistest

andmetest koopia tegemise keelamine ei teeni kolmandate isikute õiguste kaitse eesmärki ning on

seega ilmselgelt ebaproportsionaalne. Ka muust materjalist koopia tegemise võimalust ei tohiks

automaatselt välistada (arvestades näiteks menetlusökonoomia põhimõtet).

Teatud juhtudel võib olla andmete paljundamise piiramine inimeste õiguste ja huvide kaitseks

siiski vajalik: eelkõige näiteks sel juhul, kui võib pidada tõenäoliseks, et eriti delikaatsete andmete

ja/või asja tehiolude avalikuks tulek kahjustaks kolmandate isikute õigusi.

Saadan selle kirja teadmiseks Justiits- ja Digiministeeriumile. Palun ministeeriumil kaaluda

võimalust jälitusteabe tutvustamise korda muuta, nii et prokuratuuril oleks õigus teatud juhtudel

(näiteks teiste inimeste õiguste kaitseks) põhjendatud otsusega piirata tutvumiseks esitatud

andmetest koopiate tegemist. Üldjuhul peaks aga andmetest koopia tegemine olema siiski võimalik

(näiteks andmetega tutvuja või tema advokaadi taotlusel või menetleja algatusel).

2

Olete pöördumises viidanud, et kord võib olla vastuolus KrMS § 1604 lõikega 1, mis näeb ette

menetlusdokumentidest väljakirjutuste tegemise ja koopiate saamise õiguse. See säte kohaldub

siiski vaid neile jälitustoiminguga kogutud andmetele (sh jälitustoimingu käigus tehtud fotod, heli-

ja videosalvestised), mis vormistatakse jälitusprotokolli või selle lisana ehk menetlusdokumendina

kriminaaltoimikusse. Andmeid, mis esitatakse inimesele tutvumiseks mainitud korra alusel, ei saa

käsitada menetlusdokumendina. Küll aga tuleb lubada teha koopia protokollist, mis koostatakse

andmete tutvustamise kohta.

Õiguskantsler on varem korduvalt leidnud, et „Jälitustoimingust teavitamise ja jälitustoimiku

tutvustamise korra“ § 5 lõikest 1 tulenev nõue tutvustada jälitustoiminguga kogutud andmeid

jälitusasutuse ametiruumides või erandina kinnipidamisasutuses, on põhjendatud. Samal

seisukohal olen ka praegu.

Inimesele tuleb tutvustada jälitustoimingute käigus tema kohta kogutud materjali. Enamasti on aga

väga keeruline eraldada tutvuja enda andmeid paljude teiste inimeste perekonna- ja eraelu kohta

käivatest andmetest. Kui jälitusandmete tutvustamist kontrollib jälitus- või uurimisasutus, on

võimalik tõhusamalt vähendada riski, et inimeste eraelulised andmed satuvad põhjendamatult (nt

meedia kaudu) avalikkuse ette. Selleks on väga oluline ka täpselt fikseerida (protokolli kirja

panna), kellele, kui suures mahus ja milliseid andmeid on tutvumiseks esitatud.

KrMS 12614 lõike 1 järgi on igal inimesel, keda on teavitatud jälitustoimingust, õigus taotleda tema

kohta kogutud jälitustoimingu materjaliga (sh teabesalvestisega) tutvumist. See tähendab, et

jälitusasutusel on kohustus jälitustoiminguga kogutud andmeid tutvustada vaid siis, kui inimene

on ise selleks soovi avaldanud.

Kümne aasta jooksul jälitusasutusi kontrollides on õiguskantsleri nõunikud tutvunud enam kui 700

jälitustoimikuga. Nende põhjal saab öelda, et suurem osa inimestest, keda on jälitustoimingu

tegemisest teavitatud, ei soovi enda kohta kogutud teabega tutvuda. Enamasti käiakse materjaliga

tutvumas koos advokaadiga kaitseõiguse realiseerimise eesmärgil, mõnikord ka lihtsalt

uudishimust. Neist teavitatud inimestest, kelle õigusi on oluliselt riivatud kellegi teise suhtes

tehtud toimingu käigus, soovivad jälitusteabega tutvuda vähesed. Seega ei ole põhjendatud teha

jälitusandmeid automaatselt kättesaadavaks kõigile inimestele, keda on jälitustoimingust

teavitatud. Neile peab jääma võimalus ise otsustada, kas nad soovivad jälitusteabega tutvuda või

mitte.

Riigikogu menetluses oleva eelnõuga plaanitakse KrMS § 12614 muuta selliselt, et kahtlustatavale

tutvustatakse tema kohta jälitustoiminguga kogutud andmeid hiljemalt kriminaalasja kohtueelse

menetluse lõpuleviimisel koos kriminaaltoimikuga. Kahtlustatavale tutvustatakse ka neid

andmeid, mida pole kriminaaltoimikusse tõendina lisatud. Nii on võimalik senisest paremini

tagada kahtlustatavale ka kaitseõiguse teostamine.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Koopia: Justiits- ja Digiministeerium

Odyn Vosman 693 8405 [email protected]