Vastus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Eesti Omanike Keskliit [email protected] [email protected] Vastus märgukirjale Täname Teid pöördumise eest, milles juhtisite tähelepanu korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) rakendamisel ilmnenud probleemile ning tegite ettepaneku algatada korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) muutmine selliselt, et kõikide korteriomanditeks jaotatud hoone osadest tuleneva kahju eest, olgu need siis eriomandi eseme- või kaasomandi eseme koosseisus, vastutab korteriühistu. Teie ettepanekus tõstatatud küsimus korteriühistu vastutusest korterelamu eri- ja kaasomandi osadest tuleneva kahju eest, on oluline. Mõistame Teie muret olukorra pärast, kus kehtiv kohtupraktika võib jätta korteriomaniku kahju korral ebakindlasse olukorda. Samas ei ole Justiits- ja Digiministeeriumile laekunud infot selle kohta, nagu oleks kohtupraktikas suuri probleeme korterelamutes tekkinud kahjude eest vastutuse küsimusega. Meie hinnangul ei võimalda Riigikohtu 09.05.2025 määrus nr 2- 21-11325 järeldust, nagu sisalduksid seal "universaalsed juhiseid kahju hüvitamisest keeldumiseks." Nimetatud Riigikohtu määrus ja seal viidatud Riigikohtu lahendid tegelevad eelkõige siiski küsimusega, kes ja millal vastutab (sh olukorraga, millal vastutab korteriühistu). Näiteks leidis Riigikohus 19.03.2021 otsuses nr 2-18-13649 p-s 17, et "Korteriühistu vastutab üksiku korteriomaniku suhtes oma korteriomandite kaasomandi osa eseme valitsemise kohustuse rikkumise korral KrtS § 12 lg 1 ja § 34 lg 2 ning VÕS § 115 jt alusel. KrtS § 34 lg 3 kohaldub juhtudel, kus korteriühistu ei ole oma kohustusi rikkunud, kuid kõik korteriomanikud vastutavad solidaarselt kannatanule tekitatud kahju eest. Selliseks olukorraks on nt korteriomanike riskivastutuse juhtumid VÕS §-de 1056 ja 1059 järgi." Justiits- ja Digiministeerium hindab tagasisidet seaduste rakendamisel tekkinud probleemidele ja võimalusel arvestame nendega. Samas selgitame, et seaduse muutmist ei saa teha kergekäeliselt ning pöördumises välja pakutud muudatusettepaneku võimalikul kavandamisel tuleb esmalt teha kindlaks kaasnev mõju. Peame oma töös arvestama ka seda, et Riigikogus 12. novembril 2020 vastu võetud "Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030 heakskiitmine" punkti 6 kohaselt: "Seatakse sihiks, et aasta-aastalt väheneb õigusloome regulatiivne koormus tuntavalt. Selle saavutamiseks ei algatata uusi eelnõusid kergekäeliselt. Uued normid kavandatakse õige tasandi õigusakti ja üksnes siis, kui nende vajalikkus on veenvalt põhjendatud. Õigusliku reguleerimisega probleemide lahendamine on viimane abinõu, enne seda kaalutakse teisi võimalusi. Lahenduste väljapakkumisel hoidutakse ülereguleerimisest ja liigsest kiirustamisest." Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andres Suik Tsiviilõiguse talituse juhataja Kadri Laud 5393 8988 [email protected]

Teie 22.10.2025

Meie 04.11.2025 nr 10-4/8580-2