Arvamus

Lp. Liisa Pakosta Justiits -ja Digiministeerium Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Kindlustusmaaklerite Liit ( edaspidi EKML) tänab teid võimaluse eest, esitada enda kommentaarid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2023/2673, millega muudetakse direktiivi 2011/83/EL seoses finantsteenuste kauglepingutega ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/65/EÜ ülevõtmiseks koostatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõule, (edaspidi EELNÕU) EELNÕU seletuskirja p 49 arutletakse sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingutest taganemise õiguse üle: „Sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingutele, välja arvatud käesoleva seaduse § 53 lõike 4 punktis 9 nimetatud lepingud, kohaldatakse §-s 56 sätestatut.“ Küsimust sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganemisest seoses uue finantsteenuste kaugturustuse direktiivi rakendusalaga on analüüsitud eespool nimetatud uurimistöös. Praegu sätestab VÕS § 433 lõige 3, et kindlustusvõtjal ei ole taganemisõigust juhul, kui kindlustusandja on andnud talle kohese kindlustuskaitse. Õiguskirjanduses on tõstatatud küsimus selle sätte kooskõlast direktiiviga. Samuti jääb küsimus, et kuna VÕS § 433 lõige 1 ei näe taganemisõigust ette vähem kui üheks aastaks sõlmitud kahjukindlustuslepingute puhul, on ebaselge, kas sellisel juhul saab tarbija lepingust taganeda sidevahendi abil sõlmitud lepingu sätete järgi.“ EKML teeb ettepaneku lisada sellesse analüüsi ka LKindlS § 20 sätestatud nn. automaatselt pikeneva liikluskindlustuse lepingust taganemisõigus, kuivõrd käesoleval ajal piirab LKindlS § 20, mis ei tulene EL õigusest kliendile nn. automaatselt pikeneva liikluskindlustuse lepingust taganemise, kehtestades erinormi VÕS § 433’st. Oluline on siinjuures rõhutada, et selline piirang ei tulene EL õigusest ja kuivõrd valdav enamus kliente, jätab liikluskindlustuse lepingu sõlmise perioodi lõppu st. viimase 48 tunni sisse, siis on nad LKindlS § 20 lg 1 kaotanud võimaluse teenuse pakkuja vahetamiseks ning on automaatselt seotud kohustusliku liikluskindlustuse lepinguga järgmiseks kindlustusperioodiks. Sisuliselt on loodud konstruktsioon, kus kindlustusvõtjale antakse 12 päevane aken, mis suletakse ajal, kus enamik kliente soovib teha valiku teenuse pakkuja osas järgmiseks kindlustusperioodiks, kusjuures tihti ei ole kindlustusvõtja isegi teadlik, et ta on sõlminud kindlustusandjaga automaatselt pikenema kohustusliku liikluskindlustuse lepingu. EKML on seisukohal, et ka LKindlS § 20 peaks laienema kindlustusvõtja õigus automaatselt pikenenud liikluskindlustuse lepingust 14 jooksul taganeda, sest puudub sisuline vajadus nn. automaatselt pikenevale liikluskindlustuse lepingule kindlustusvõtja üldist taganemisõigust piirava erisättele. EKML teeb ettepaneku täiendada Eelnõus p 49 VÕS § 433 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingutele sh. käeoleva seaduse § 520 sätestatud kohustusliku vastutuskindlustuse lepingutele , välja arvatud käesoleva seaduse § 53 lõike 4 punktis 9 nimetatud lepingud, kohaldatakse §-s 56 sätestatut.“

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaido Tropp EKML Tegevjuht

Lp. Liisa Pakosta Justiits -ja Digiministeerium Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Eesti Kindlustusmaaklerite Liit ( edaspidi EKML) tänab teid võimaluse eest, esitada enda kommentaarid Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivi (EL) 2023/2673, millega muudetakse direktiivi 2011/83/EL seoses finantsteenuste kauglepingutega ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2002/65/EÜ ülevõtmiseks koostatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõule, (edaspidi EELNÕU) EELNÕU seletuskirja p 49 arutletakse sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingutest taganemise õiguse üle: „Sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingutele, välja arvatud käesoleva seaduse § 53 lõike 4 punktis 9 nimetatud lepingud, kohaldatakse §-s 56 sätestatut.“ Küsimust sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingust taganemisest seoses uue finantsteenuste kaugturustuse direktiivi rakendusalaga on analüüsitud eespool nimetatud uurimistöös. Praegu sätestab VÕS § 433 lõige 3, et kindlustusvõtjal ei ole taganemisõigust juhul, kui kindlustusandja on andnud talle kohese kindlustuskaitse. Õiguskirjanduses on tõstatatud küsimus selle sätte kooskõlast direktiiviga. Samuti jääb küsimus, et kuna VÕS § 433 lõige 1 ei näe taganemisõigust ette vähem kui üheks aastaks sõlmitud kahjukindlustuslepingute puhul, on ebaselge, kas sellisel juhul saab tarbija lepingust taganeda sidevahendi abil sõlmitud lepingu sätete järgi.“ EKML teeb ettepaneku lisada sellesse analüüsi ka LKindlS § 20 sätestatud nn. automaatselt pikeneva liikluskindlustuse lepingust taganemisõigus, kuivõrd käesoleval ajal piirab LKindlS § 20, mis ei tulene EL õigusest kliendile nn. automaatselt pikeneva liikluskindlustuse lepingust taganemise, kehtestades erinormi VÕS § 433’st. Oluline on siinjuures rõhutada, et selline piirang ei tulene EL õigusest ja kuivõrd valdav enamus kliente, jätab liikluskindlustuse lepingu sõlmise perioodi lõppu st. viimase 48 tunni sisse, siis on nad LKindlS § 20 lg 1 kaotanud võimaluse teenuse pakkuja vahetamiseks ning on automaatselt seotud kohustusliku liikluskindlustuse lepinguga järgmiseks kindlustusperioodiks. Sisuliselt on loodud konstruktsioon, kus kindlustusvõtjale antakse 12 päevane aken, mis suletakse ajal, kus enamik kliente soovib teha valiku teenuse pakkuja osas järgmiseks kindlustusperioodiks, kusjuures tihti ei ole kindlustusvõtja isegi teadlik, et ta on sõlminud kindlustusandjaga automaatselt pikenema kohustusliku liikluskindlustuse lepingu. EKML on seisukohal, et ka LKindlS § 20 peaks laienema kindlustusvõtja õigus automaatselt pikenenud liikluskindlustuse lepingust 14 jooksul taganeda, sest puudub sisuline vajadus nn. automaatselt pikenevale liikluskindlustuse lepingule kindlustusvõtja üldist taganemisõigust piirava erisättele. EKML teeb ettepaneku täiendada Eelnõus p 49 VÕS § 433 lõike 1 kolmas lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Sidevahendi abil sõlmitud kindlustuslepingutele sh. käeoleva seaduse § 520 sätestatud kohustusliku vastutuskindlustuse lepingutele , välja arvatud käesoleva seaduse § 53 lõike 4 punktis 9 nimetatud lepingud, kohaldatakse §-s 56 sätestatut.“

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaido Tropp EKML Tegevjuht