| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 10-1/3771-1 |
| Registreeritud | 04.11.2025 |
| Sünkroonitud | 05.11.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 10 Ettevõtlus ja innovatsioon |
| Sari | 10-1 Ettevõtluskeskkonna poliitika kavandamise ning korraldamise kirjavahetus |
| Toimik | 10-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Aleksandr Michelson (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Turismihariduse ümarlaud nr 4 eraldi kohtumistena
Kokkuvõte
Koostaja: turisminõunik Aleksandr Michelson
25.07.2025
Kohtumised (kokku neli): 11.06.2025, 13.06.2025, 19.06.2025, 15.07.2025.
Kokku osalejaid: kuus + igal kohtumisel Aleksandr Michelson (MKM) ja Tatjana Koor (EIS).
Allpool on teemad, mis tõstatati 2025. aasta suvistel kohtumistel ning mida soovitatakse käsitleda sügisesel ja järgmistel turismihariduse ümarlaudadel.
1. Kutsehariduse reform on keskne teema • Arutada, mis on reformi võimalik mõju turismiharidusele ja tööjõuturule. Kuidas
2025. vastuvõtt nelja-aastastele õppekavadele on läinud; kuivõrd uued õppekavad on atraktiivsed.
• Nelja-aastased õppekavad kutsehariduses tekitavad vaakumi (1 või 2 aastat), sest vanade õppekavade alusel ei ole õppijaid, aga uute alusel veel ei ole. Vaakum võib tekitada mingil hetkel survet tööandjatele, sest on palju praktikante korraga.
• Kahtlus, et paljud õpilased ei soovi nii pikalt õppida – kas see mõjutab vastuvõttu ja lõpetamist?
2. Kutse- ja kõrghariduse ühisõppekava vajadus • Seadusandlikud piirangud takistavad praegu selle rakendamist. Teema on
jätkuvalt aktuaalne • Ühendamist toetab see, et rakenduslik kõrgharidus on suure praktilise osakaaluga. • Kutse- ja kõrghariduse tasemete sobivus – nt mõni õppekava sisaldab juhtimise
teemasid, aga need võiks kuuluda kõrghariduse alla.
3. Kokkade puudus on jätkuv probleem • On vaja rohkem kokkasid. 5. taseme vanemkokkade järele vajadus on suur, kuid
samas vähendatakse õppekohtade arvu. • Ettekandjate osas hetkel probleeme ei ole, kuid sõltuvus välistööjõust (eelkõige
ukrainlased) on suur.
2
4. Töökohapõhise õppe arendamine • Selliseid õppekavu on üksikuid; võiks tutvuda praeguste kogemustega ja mõelda,
kas ja kuivõrd rohkem levitada. • Kutsuda HARNOst, kes tegeleb töökohapõhiste võimalustega.
5. Mikrokvalifikatsioonide kasutuselevõtt turismihariduses • Arutada, millised teemad ja oskused võiksid sobida mikrokvalifikatsioonideks.
6. Majutussektori karjäärivõimaluste võimaluste avardamine õpilaste silmis • Koka karjäärimudelist saadakse hästi aru, kuid majutuse puhul mitte. • Vajadus sotsiaalmeediakampaaniate järele, mida võiksid läbi viia koolid, MKM, EIS
ja erasektor.
7. Keskkonnateadlikkus ja kestlikkus spaades ja hotellides • Keskkonnaõppekavad ja -spetsialistid on järjest olulisemad. • Vajadus spetsialistide järele, kes tegelevad keskkonnateemadega (nt GreenKey,
DSG aruanded).
8. Riiklik koolitustellimus (RKT) • Vajadus selguse järele, mida koolid saavad ja tohivad teha. • Tasuliste võimaluste ja tasuta kursuste tasakaal; milline on realistlik pilt
lähiaastateks.
9. Toidukvaliteet ja kutsekvalifikatsioon toitlustuses • Mitmetes haridusasutustes, haiglates ja sarnastes asutustes on täheldatud
toidukvaliteedi madalat taset, mis viitab süsteemsele probleemile kutsekvalifikatsioonide omandamises. Tööandjad ei suuna oma töötajaid koolitustele, kokkadel puudub sageli ametlik kvalifikatsioon ning tööandjad ei ole motiveeritud koolituskulusid katma. See loob olukorra, kus toitlustusteenuse kvaliteet ei vasta ootustele ning kutsehariduse väärtus jääb nähtamatuks. Vajalik on arutelu selle üle: • kuidas suurendada tööandjate motivatsiooni töötajate koolitamiseks, • millised stiimulid võiksid soodustada kvalifikatsiooni omandamist, • kas ja kuidas saaks riiklik koolitustellimus (RKT) või muud rahastusmehhanismid
siin lahendusi pakkuda.
10. Keeleõpe muukeelsetele õppijatele • Probleemid õppijatega, kellel puudub piisav keeleoskus kutseõppe läbimiseks. Neid
ei ole võimalik vastu võtta. • Küsimus: kuidas tagada õpe koos keeleõppega, et toetada eesti keelest erinevat
keelt kõnelevaid õppijaid.
3
11. Hea näide koostööst: Manchesteri hotelliliidu mudel • Koostöömudel koolidega, mis on levinud üle Ühendkuningriigi. • MKM tutvub slaididega – kaaluda, kuidas neid arutada ümarlaual.
Täiendavad mõtted kokkuvõtte lugemisel/täiendamisel:
1. Lisaks keskkonnaalasele teadlikkusele on lisandväärtuse kasvatamise, ressursitõhususe saavutamise ja külastajateekonna sujuvamaks muutmisel, on oluline ka digiteadlikkus ja digilahenduste rakendamine. Turismi tasandil on see mitme tegevusvaldkonna puhul paraku veel "lapsekingades" ja vajaks kindlasti turismiõppe tasandil tähelepanu.
2. . 3. . 4. . 5. .
28.05.2025 saatis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) kutse 14 inimesele, et viia läbi turismihariduse ümarlaua arutelud kitsamas ringis, eesmärgiga kaardistada hetkel aktuaalsed teemad, mida käsitleda 2025. aasta teisel poolaastal toimuval suurel ümarlaual. Kuna ühist aega ei õnnestunud leida, korraldas MKM eraldi kohtumised nende osalejatega, kes avaldasid selleks soovi.