| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 3-4/3763-1 |
| Registreeritud | 04.11.2025 |
| Sünkroonitud | 05.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 3 Teabehalduse korraldamine |
| Sari | 3-4 Teabenõuded, märgukirjad, selgitustaotlused |
| Toimik | 3-4/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | SOL Baltics |
| Saabumis/saatmisviis | SOL Baltics |
| Vastutaja | Mari-Liis Aas (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Majanduse ja innovatsiooni valdkond, Ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
From: Liis
Kaar <[email protected]>
Sent: Friday, October 31, 2025 12:50 PM
To: Mari-Liis Aas - MKM <[email protected]>;
[email protected]
Subject: Tarbijate võimestamise direktiiv
|
Tähelepanu!
Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Kuulasin täna EKJA seminari ja tekkisid küsimused seoses tarbijate võimestamise direktiivi ülevõtmisega Eesti õigusruumi. Saan aru, et kõik tingimused pole veel kokkulepitud ja kuidas direktiivi praktikas jälgima hakatakse on veel kujunemises. Ka järelevalves peame arvestama, et riigil on keeruline kõigis valdkondades olla nö keskkonnahoidlikkuse „valideerija“.
Soovin täpsustada, kas direktiiv puudutab ka neid ettevõtteid, kes müüvad oma tooteid või teenuseid äriklientidele (B2B)?
Samuti tekitab küsimusi, millistel tingimustel võib edaspidi teenuste keskkonnahoidlikkust või kestlikkust kommunikeerida. Kas näiteks võib ettevõte rääkida oma teenuse keskkonnasõbralikkusest ainult juhul, kui sellel on ökomärgis? Paljude teenuste puhul ökomärgise kriteeriumid puuduvad ning kõiki tooteid või teenuseid ei ole ka mõistlik ega võimalik sertifitseerida. Ökomärgise taotlemine on ettevõttele kulu ning kui kliendid seda ei nõua, siis ei tundu eraldi ökomärgise taotlemine mõistlik. Või piisab sellest kui teenuse osutamise vahend on ökomärgisega? Nt koristatakse I tüüpi ökomärgisega puhastusvahendiga?
Lisaks palun selgitust, kas ettevõte tohib oma kodulehel või sotsiaalmeedia kanalites kasutada väljendeid „kestlik ettevõte“ või „kestlik teenus“. Meie mõistes hõlmab kestlikkus mitte ainult keskkonnaaspekte, vaid ka töötajate heaolu, tööohutust ja vastutustundlikku juhtimist.
Kas näiteks olukorras, kus ettevõttel on rakendatud ja sertifitseeritud juhtimissüsteemid ISO 9001, ISO 14001 ja ISO 45001, võiks see olla piisav alus väita, et tegemist on kestliku ettevõttega, ilma et see oleks eksitav või vastuolus direktiivis toodud põhimõtetega?
Kuna meie SOL grupis koostame vastavalt CSRD nõutele kestlikkuse aruannet ja see hakkab olema ka auditeeritud, siis kas see võib olla aluseks keskkonnahoidlikkuse väidetele?
Täna oli ka jutuks, et Net Zero eesmärki ei saa niisama presenteerida, kui pole tegevuskava. Kas lubatav õiks olla, kui ettevõte on liitunud Science Based Targets initiative (SBTi)?
Olen tänulik, kui saaksite neid punkte täpsustada.
Parimat
Liis Kaar | Sustainable Business Development Partner in the Baltics
SOL Baltics | Telliskivi 61b, 10412 Tallinn
Tel: +372 5345 0615| [email protected]
Find us: www.sol.ee | Facebook | Instagram | Linkedin | Youtube