PPA - Arvamus abipolitseiniku seaduse eelnõu kohta

Pärnu mnt 139 / 15060 Tallinn / [email protected] / www.politsei.ee

Registrikood 70008747

Igor Taro

Siseministeerium

[email protected]

Teie 23.09.2025 nr 1-6/3254-1

Meie 04.11.2025 nr 1.2-4/233-2

Arvamus abipolitseiniku seaduse eelnõu

kohta

Lugupeetud siseminister

Politsei- ja Piirivalveamet esitab abipolitseiniku seaduse eelnõule järgmised märkused:

1. Eelnõu § 3:

 Lg 1 p 1 määratleb politseiametniku, ametniku ja töötaja ühisnimetajaks edaspidises tekstis

PPA ametnik. Seda kasutatakse järgnevalt kokku üksnes kolmel korral samas ja järgmises

paragrahvis. Sisu poolest ei saa see ühistermin tegelikult edaspidi hõlmata PPA töötajat,

sest käsitleb II ja III astme abipolitseiniku pädevust, mis seondub riigivõimu teostamise

tegevustega ning mis ei saa toimuda töötaja, vaid üksnes politseiametniku või ametniku

ülesandel. Teeme ettepaneku eksitavast ühisterminist üldse loobuda ja selguse huvides

kõik kategooriad neis vähestes sätetes välja kirjutada.

 Seletuskirjas (lk 12) on lg 2 sisu kohta selgitav lõik: Ühiselt ülesande täitmine tähendab,

et abipolitseinik ja politseiametnik või ametnik tegutsevad koos eesmärgiga lahendada

konkreetne olukord või ennetada võimalikke ohte. Abipolitseinik toetab politseid vastavalt

oma õigustele ja pädevusele mitte ainult siis, kui probleem on juba tekkinud, vaid ka

ennetustegevuses, avaliku korra kaitsmisel, turvalisuse tagamisel ja kogukonnas

usaldusliku õhkkonna loomisel. Lõigu 2. lauses eksitavad kommenteeritava sätte kontekstis

„ennetustegevus“ ja „kogukonnas usaldusliku õhkkonna loomine“, sest need ei ole

kitsamalt II astme ehk koos tegutsemise alas. Ennetustegevusest räägitakse juba I astme

juures ja usaldusliku õhkkonna loomine kogukonnas on midagi abstraktset, mitte

konkreetse ülesande koos lahendamine.

2. Eelnõu § 4:

 Teeme ettepaneku lg-s 1 sõnastada tegevuste loetelu järjekorras „ennetus- tugi- ja

arendustegevuse toetamine“. See väljendab paremini tegelikku eelistust vabatahtlikele

ülesannete pakkumisel ega loo väärarusaama või -ootust prioriteetsuses.

2 (10)

 Lg 2 p 2 ja lg 3 p 8 väljendavad sama tegevust koos ametnikuga ja iseseisvalt. Nii selgitab

kenasti ka seletuskiri. Sätete sõnastused aga erinevad pisut ja see võib tekitada küsimust,

kas ikka räägitakse samast tegevuse ulatusest. Teeme ettepaneku sõnastused ühtlustada.

 Lg 2 punkti 11 selgitusena on seletuskirjas lk-l 21 öeldud: Süüteomenetluse valdkonnas

on oluline, et sinna kaasatavad abipolitseinikud oleksid hoolikalt valitud ning neil peavad

olema vajalikud teadmised ja oskused. Eriti hästi sobivad selleks endised

politseiametnikud, kellel on varasem praktika selles valdkonnas. Süüteomenetluse

valdkonnas kaasatavate abipolitseinike osas on vajadusel PPA-l õigus viia läbi täiendav

taustakontroll ning hinnata abipolitseiniku sobivust. Jääb arusaamatuks, mida mõeldakse

täiendava taustakontrolli all (sh mida lisaks eelnõu §-s 8 sätestatule kontrollida) ja

missugusel õiguslikul alusel oleks PPA-l õigus seda teha. Eelnõus niisugune erisust

kehtestav norm puudub. PPA hinnangul on § 8 alusel tehtav kontroll piisav ka

abipolitseiniku selles tööliinis ülesannete täitmiseks.

 Lg 3 punktiga 1 antakse III astme abipolitseinikule iseseisvalt õigus avalikku korda

ähvardava vahetu olulise ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks. Kehtiva APolSi järgi on

iseseisva pädevusega abipolitseinikul õigus tõrjuda vahetut kõrgendatud ohtu, mis

õiguslikult hõlmab ka sekkumisõigust vahetu olulise ohu korral. Eelnõu sõnastuse kohaselt

on edaspidi iseseisvalt õigus sekkuda ainult vahetu olulise ohu korral, kuivõrd madalama

riive korral sekkumise õigus ei hõlma kõrgema riivega sekkumise õigust. Seega vähendab

eelnõu märgatavalt abipolitseiniku iseseisvalt tegutsemise õigust ja seeläbi ka PPA

võimalust neile ülesandeid anda. See omakorda seab kahtluse alla abipolitseiniku

iseseisvalt tegutsemise õiguse mõttekuse. Seletuskirja ja teiste sätetega koostoime loogika

põhjal võib järeldada, et eelnõu koostajate eesmärk ei ole olnud kõnealuse sättega senist

õigust kitsendada, vaid pigem laiendada. Segadust tekitab seletuskirja lk 25 antud selgitus

§ 4 lg 3 p 1 osas, kus olulise ohu kriteeriumitena on nimetatud KarSi peatükke, milles

loeteletud kuritegude toimepanemise oht on KorSi kohaselt määratletav kõrgendatud

ohuna. Samuti on eelnõuga iseseisvalt tegutsemise raames III astme abipolitseinikule

lubatavad mitmed meetmed, mille rakendamine on õiguslikult piiritletud kõrgendatud ohu

korral (nt Kors § 46 lg 1 p 2 ja § 47 lg 1 p 3). Lisaks on tulirelva kasutamine isiku suhtes

lubatav vaid vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks ning ka see õigus on eelnõuga iseseisvalt

tegutsevale abipolitseinikule lubatud.

Teeme ettepaneku sõnastada lg 3 p 1 järgmiselt: „1) avalikku korda ähvardava vahetu

olulise ja kõrgendatud ohu väljaselgitamises ja tõrjumises;“.

 Lg 3 punkti 2 sõnastuses kasutatakse väljendust „avaliku korra rikkumise välja

selgitamine“. KorS tunneb määratlusi ohu väljaselgitamine ning korrarikkumise

kõrvaldamine. Seega jääb arusaamatuks, mida mõeldakse avaliku korra rikkumise

väljaselgitamise all. Seletuskirja selgituste järgi (lk 25-26) on punktis 2 mõeldud jääda,

nagu praegugi, avalikus kohas käitumise nõuete täitmise kontrollimise toimingute piiresse.

Nii oleks õige ja arusaadav ka säte sõnastada. Avalikus kohas käitumise nõuded on

konkreetsemalt piiritletav osa avalikus korrast. Avaliku korra rikkumine (korrarikkumine)

on KorSi järgi palju laiem, õieti kõikvõimalikud rikkumised. Seega laiendab eelnõus

sõnastatud norm iseseisvat tegutsemist kogu avalikule korrale ja see ei kattu eelnõu üldise

mõttega - vt seletuskirja lk 28 teine lõik.

Teeme ettepaneku sõnastada lg 3 p 2 järgmiselt: „2) avalikus kohas käitumise nõuete

järelevalves;“.

3 (10)

3. Eelnõu § 5 lg 1 punktis 7 sätestatud nõude esitamine I astme nõudena on vastuolus nõuete

kontrollimist reguleerivate sätetega. § 8 (otseselt lg 7, kaudsemalt lõigete 1-4) järgi

kontrollitakse sellele nõudele vastamist alles enne II astme abipolitseiniku staatuse

andmist. Kuivõrd selleks on vajalik tervisekontroll (otsesõnu § 14 lg-s 1), mis samuti

eelnõu järgi viiakse läbi enne II astme staatuse andmist (§ 8 lg 7 p 2 ja § 14 lg 2), ei ole

raskekujulise psüühika-, isiksuse- või käitumishäire puudumise kontrollimist I astme

abipolitseiniku puhul ette nähtud ega PPA-l endal see ka tegelikult võimalik. Seega ei ole

selle nõude esitamine asjakohane I astme abipolitseiniku nõuete hulgas, vaid alles II astme

juures lõikes 2.

Kui eelnõu koostajate hinnangul on see nõue vajalik kehtestada juba I astme nõudena, vajab

seadus erandit kehtestavat normi, mille kohaselt võib PPA kahtluse korral suunata

vastavasse tervisekontrolli juba I astme abipolitseinikuks sobivuse kontrollimise raames

või keelduda isikule abipolitseiniku staatuse andmisest (§ 12 lg 2 p 3). Seletuskirjas

märgitakse lk-l 40, et PPA-l on põhjendatud vajaduse korral võimalik suunata ka I astme

abipolitseinik just raskekujulise psüühika-, isiksuse- või käitumishäire kontrollimiseks

tervisekontrolli. Selgusetuks jääb, millisel õiguslikul alusel see erakorraline

tervisekontrolli suunamine saaks toimuda. Vastavat normi eelnõus ei ole.

4. Eelnõu § 8 lõiked 1, 3, 4 ja 7 loovad omavahelise seosena vastuolu. Sätetega kehtestatakse

ebaõnnestunult erinevate nõuete kontrollimise järjekord.

Lg 1 hõlmab nõuetele vastavuse kontrolli ka § 5 lg 1 punkti 14 ehk I astme väljaõppe. Lg

3 sätestab, et esmalt viiakse läbi kandideerija lõikes 1 sätestatud nõuetele vastavuse

kontroll, seega ka p 14 osas, ja alles pärast seda taustakontroll. Lg 4 samas sätestab uuesti,

et kandideerija osas kontrollitakse esmalt samu nõudeid, v.a p 14, misjärel järgneb

taustakontroll. Lg 7 puudutab taas nõuetele vastavuse kontrolli läbiviimist (termini järgi

justkui lg 1 sisu), määratledes millal erinevate tasemete puhul kontroll läbi viiakse, kuid

hõlmates siiski vaid väikese osa lg-s 1 nimetatud nõudeid. Sätted tekitavad seega

mitmetimõistetavust. Loogiliselt peaks kandideerija puhul olema järjekord nõuetele

vastavuse kontroll, siis taustakontroll ja viimaks väljaõppe läbimine ja selle kontroll.

Kuivõrd hiljem astme ülendamisel ei lisandu taustakontrolli formaadis kontrollitavaid

nõudeid, saab hilisemat nõuetele vastavuse kontrolli nimetada täiendavaks.

Teeme ettepaneku:

a) sõnastada lg 3 järgmiselt: "(3) Politsei- ja Piirivalveamet viib esmalt läbi

abipolitseinikuks kandideerija suhtes käesoleva seaduse § 5 lõike 1 punktides 1–4

ja 12 sätestatud nõuetele vastavuse kontrolli, seejärel taustakontrolli ning lõpuks

kontrollib § 5 lõike 1 punktis 14 sätestatud nõude täitmist."

b) loobuda lõike 4 praegusest tekstist ja esitada lõike 7 tekst lõikena 4 järgmiselt:

"(4) Politsei- ja Piirivalveamet viib täiendavalt läbi nõuetele vastavuse kontrolli:

1) enne II astme abipolitseinikuks ülendamist, et hinnata, kas ta vastab käesoleva

seaduse § 5 lõike 1 punktis 7 ja lõikes 2 sätestatud nõuetele;

2) enne III astme abipolitseinikuks ülendamist, et hinnata, kas ta vastab käesoleva

seaduse § 5 lõikes 4 sätestatud nõuetele."

Senise lõike 7 punkt 1 sisu on juba lõikega 3 kaetud ja korrata vaja ei ole.

4 (10)

Lõiked 5 ja 6 sobivad loogiliselt pärast praegust lõiget 7 ja annavad võimaluse vajadusel

viia ka enne II või III astme staatuse andmist läbi laiendatud kontrolli, mitte üksnes

lisanduvate nõuete osas. Lg 5 sõnastus peab hõlmama ka raskekujulise psüühika-, isiksuse-

või käitumishäire kahtluse olukorra, mis praegu on sätestatud eelnõu § 5 lg 1 p-s 7 (vt

märkus selle sätte osas eespool).

5. Eelnõu § 12:

 Lõike 2 sissejuhatavas osas tuleb asendada sõna „või“ sõnaga „ja“, kuna punktis 1

nimetatut ei saa teostada ainult nõuetele vastavuse kontrolli ega ainult taustakontrolli

tulemusena, vaid läbi tuleb viia ja arvesse võtta mõlema tulemused.

 Juhime tähelepanu, et lg 2 punktis 2 on ekslikult kasutatud termini „abipolitseiniku aste“

asemel „abipolitseiniku tase“.

6. Eelnõu § 14 lõigete 3 ja 4 sõnastused koos tekitavad segadust mille ja kellele arst ikkagi

väljastab - kas ka PPA-le tervisetõendi või mingi kinnituse abipolitseinikule tervisetõendi

väljastamise kohta. Eeldatavalt ei ole mõeldud väljastada täiendavat kinnitust, vaid just

tervisetõend, mis ongi tervisenõuete kinnituseks. § 4 lg 4 alusel kehtestatava määrusega

kinnitatakse ka tervisetõendi vorm. Klassikaliselt ongi tervisetõendid kinnitus ettenähtud

tervisenõuetele vastamise kohta ega ava täpsemaid terviseandmeid. Neid ei avaldata ka

juhul kui tõendit ei ole võimalik väljastada.

Teeme ettepaneku sõnastada lõiked 3 ja 4 ümber järgmiselt:

"(3) Abipolitseiniku tervisekontrolli korraldab ja tervisetõendi väljastab perearst või

Politsei- ja Piirivalveametiga lepingulises suhtes olev töötervishoiuarst, kaasates vajadusel

teisi eriarste või tervishoiuteenuse osutajaid. Tervisetõendis ei avaldata täpseid

terviseandmeid, vaid üksnes kinnitus selle kohta, et abipolitseinik vastab tervisenõuetele.

(4) Abipolitseiniku tervisekontrolli ja -tõendi võib asendada abipolitseiniku tegevuse

eeskirjas ette nähtud juhtudel."

7. Eelnõu §-d 15 ja 16:

 Paragrahvid sätestavad põhialused abipolitseiniku väljaõppe osas. Kasutusel on väljaõppe

raames erinevad õppeliiki tähistavad terminid – erialaõpe, täiendõpe, lihtsalt õpe.

Seletuskirjas lisandub veel ka määratlus baasõpe, mida seadus ei tunne. Seletuskiri ei ole

järjepidev liigitamise põhimõtte selgitamisel (vt lk 44 eelviimane lõik ja lk 47 esimene

lõik), samuti on vastuoluline sisulisel liigitamisel (vt lk-d 45 ja 47). Ebaselgeks jääb ka,

millised on § 15 lg 1 ja §-s 16 nimetatud õpete omavahelised seosed või kas need sisalduvad

väljaõppe minimaalses mahus. Kehtivas APolSis on sõnaselgelt sätestatud, et relvaõpe on

tasemeõppele lisaks läbitav õpe. Eelnõu jätab selle lahtiseks.

Seletuskirja kohaselt on erialaõpe II astme väljaõppe osa. Normid ise aga sellist seost ei

loo, jättes mitmeti mõistetavaks, kas § 15 lg-s 1 sätestatud väljaõpe on midagi universaalset

ja erialaõpe ning täiendõpe lisandub või mitte. Seletuskirja järgi on II astme õppe osa ka

täiendõppe moodulid (lk 45), tuues mõned näited. Eelnõu ei nimeta kummaks tuleb

relvadega seotud väljaõpe lugeda.

5 (10)

Õpete täpsem avamine nähakse ette § 4 lg 4 alusel kehtestatavas eeskirjas ja

väljaõppekavades, kuid nende aluseks ja suuniseks peavad olema seaduse normid, seega

võiks õpete omavahelised seosed olla selgemad juba seaduses. Seletuskirja tuleb eelneva

osas korrastada ning seaduses või vähemalt rakendusaktis vastavad täpsustused teha, et

norme oleks võimalikult hea rakendada ka ilma põhjalikult seletuskirja tundmata.

 § 16 lg 2 sõnastus on eksitav, lubades tõlgendust, mille kohaselt ei pea vastavat erialaõpet

läbima enne ülesande täitmist. Teeme ettepaneku sõnastada säte järgmiselt: „2) Kui

ülesande täitmiseks on vaja lisateadmisi ja -oskusi läbib abipolitseinik eelnevalt vastava

erialaõppe.“

See on nii kehtivas seaduses kui eelnõus läbiv põhimõte, et vabatahtlikule tohib anda ainult

neid ülesandeid, mille täitmist ta on õppinud. Kuna säte hõlmab muuhulgas ka kriisirolli

määramiseks vajalikku erialaõpet, asendades vastava sätte kehtivas APolSis (§ 424), on

õppe eelneva läbimise rõhutamine äärmiselt oluline. Erialaõppe läbimise kohustust enne

kriisirolli määramist peab toetama ka rakendusakti vastava sätte sõnastus.

8. Eelnõu § 17 käsitleb kriisiolukorra ajal abipolitseinikuks kandideerija väljaõppe läbimise

erisust. Seletuskirja põhjal võib eeldada, et säte on loodud II astme abipolitseinike

kiirkorras ettevalmistamiseks. Sellise võimaluse annab eelnõu § 5 lg 3. § 17 sõnastus ei

täpsusta, et see kehtib üksnes II astme abipolitseiniku pädevuse jaoks, laienedes kõigile

kandideerijatele, sh neile kes sooviks ja saaks aidata I astme ülesannetes. Säte kohustab

seega ka I astme abistajal I astme väljaõppe asemel läbima ja PPA-d teda suunama 40

tunnisesse kriisivalmiduse väljaõppesse, mille sisuks on II astme pädevuse ulatus. Kuivõrd

kriisiolukorras võib olla vajalik võtta vastu vabatahtlikke ka üksnes tugitegevusteks, teeme

ettepaneku see vastuolu kõrvaldada, sõnastades § 17 lg 1 järgmiselt: „Kriisiolukorra ajal II

astme abipolitseinikuks kandideerija ei pea läbima I ja II astme abipolitseiniku väljaõpet,

vaid läbib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori korraldusel abipolitseiniku

kriisivalmiduse väljaõppe“.

9. Eelnõu § 20:

 Lg 1 p 1 kohaselt väljastatakse abipolitseinikule tunnistus ja vajadusel ametimärk.

Seletuskirjas märgitakse, et II ja III astme abipolitseinikule antakse ametimärk igal juhul.

See on igati loogiline. PPA hinnangul ei ole aga I astme abipolitseinikule ametimärgi

väljastamine põhjendatud ega otstarbekas. Leiame, et täiendavalt vajaduse hindamine, sh

hindamiskriteeriumite loomine oleks asutusele tarbetu tegevus. Seadus saabki olla

konkreetne. Teeme ettepaneku sõnastada lg 1 p 1 järgmiselt:

„1) abipolitseiniku tunnistuse ja II ja III astme abipolitseinikule ametimärgi;“

 Paragrahvi tekst eksitab eraldusmärkide võimaliku arvu osas – kord kasutatakse mitmust,

kord ainsust. Sama teeb seletuskiri. Praktikas on praegu eraldusmärke mitu ning nad kõik

asuvad vormiriietusel. Ka rakendusakti kavandis need säilitatakse. Seega ei ole õige

kasutada õigusnormi tekstis ainsust.

 Teeme ettepaneku sõnastada lõige 3 järgmiselt: „(3) Abipolitseinikul on keelatud anda talle

väljastatud abipolitseiniku tunnistust ja ametimärki kõrvalisele isikule.“ Vormiriietuse

puhul ei ole õige niisugust ranget keeldu kehtestada, sest praktikas esineb vajadust anda

6 (10)

riietust puhastusse, parandusse või ümbertegemisele. Asjakohane keeld ja selle erandid on

ka politseivormi puhul kehtestatud PPA siseaktis. Samuti on asjakohane kehtestada

üleandmise keeld kõrvalisele isikule, mitte teisele, kuivõrd teise isikuna peaks käsitlema

ka nt rühmajuhti või PPA personalitöötajat jms.

10. Eelnõu § 21 lg 2 punktiga 6 antakse abipolitseinikule õigus keelduda täitmast politsei

korraldust, mis võib olla ohtlik tema enda või teise isiku elule, tervisele või varale. Meie

hinnangul ei ole põhjendatud niisuguse õiguse andmine lisaks punktides 5 ja 7 juba

kirjeldatud õigustele. Punkti 6 alusel keeldumise võimalus muudab tegelikult küsitavaks

ohtlikuma iseloomuga politsei ülesannetesse vabatahtlike kaasamise kui sellise (nt

igapäevaste väljakutsete lahendamine). Kui abipolitseinik otsustab kriitilise situatsiooni

lahendamise kestel ülesande täitmisest taanduda, võib see tegelikult halvata ülesande

lahendamise tervikuna ja seada täiendavasse ohtu nii politseiniku kui isikud, kelle kaitseks

tegutsetakse. Leiame, et punktis 6 kirjeldatud õiguse sisu realiseerimine peaks tähendama

riskide kaalumist enne II või III astme abipolitseiniku staatuse omandamist või

spetsialiseerumist ohtlikuma iseloomuga tegevustele. Abipolitseinik tuleb vabatahtlikult

politseitööle, kuid juhul kui ta on juba tööl, peame saama arvestada politseiametnikuga

sarnaste reeglitega. Abipolitseiniku õigust mitte osaleda kõigis olukordades aitavad

põhjendatult tagada eelnõu sama paragrahvi punktides 5 ja 7 toodud võimalused. Ka

seletuskirjast ilmneb, et eelnõu koostajad on näinud punktis 6 sõnastatud õigust tegelikult

vähemalt osaliselt punkti 5 tähenduses.

11. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 22 lg 1 p 15 järgmiselt:

„15) jälgida, et abipolitseinikuna tegutsemine ja tema põhitöö ei kahjusta vastastikku

tema töövõimet ega tervist.“. Eelnõus pakutud sõnastus ei anna meie hinnangul selgelt

edasi sätte eesmärgi osas seletuskirjas õigesti väljendatud mõtet, et abipolitseinikul on

hoolsuskohustus hoida mõistlikku tasakaalu abipolitseinikuna tegutsemise ja muu elu

vahel, tagades et need ei kahjustaks vastastikku kumbagi ja koosmõjus tema tervist.

12. Eelnõu § 24:

 Lõikega 1 antakse muuhulgas II ja III astme abipolitseinikule seni puuduv õigus kohaldada

KorS § 45 lõikes 4 sätestatud meedet, s.o peatada sõidukit tsiviilvärvides sõidukist. Juhime

tähelepanu, et selle meetme peamine rakendusvaldkond on liiklusjärelevalve. Samas

liiklusseadus lubab abipolitseinikul küll teostada liiklusjärelevalvet, kuid mitte

eritunnusteta sõidukiga (s.o varjatult). Seega ei saa LS-s vastavat muudatust tegemata

abipolitseinik ei koos politseiametnikuga ega iseseisvalt tegutsedes KorS § 45 lõikes 4

sätestatud meedet kohaldada liiklusjärelevalves.

 Eelnõu sätestab § 24 lõigetes 1 ja 2 KorS § 49 osas lubatavana üksnes lõike 1 sisu, mitte §

49 tervikuna, mistõttu on küsitav, kas KorS § 49 lõigetes 3 ja 51 sätestatud erandid, mis

olemuselt laiendavad lõike 1 sisu täiendava õiguse ja surema riivega, on abipolitseinikule

lubatud ja kui, siis kas täiendava politseiametniku korralduse alusel või ilma. Kehtivas

seaduses on KorS § 49 lg 3 täielikult ja lg 51 osaliselt abipolitseinikule lubatud. Selguse

huvides on eelnõu § 24 lg-s 1 vajalik viidata ka KorS § 49 puhul kogu paragrahvile, mitte

üksnes lõikele 1.

Eelnõu tekst ei ole meetmeid sätestatavatele paragrahvidele tervikuna või osaliselt

viitamisel järjepidev ning see võib süstemaatilise tõlgendamise tõttu põhjustada küsitavusi

7 (10)

mõistmisel, mis on olnud ühel või teisel juhul tegelik eesmärk. Nt paragrahvidele 48 ja 50-

52 viidatakse tervikuna, ehkki ka neis ei ole kõikides lõigetes otseselt sätestatud meetme

kohaldamise alused. Teistel juhtudel (nt §-d 31 ja 45) kehtib viitamata jäetud sätete puhul

eeldus, et nende kohaldamine ei olegi lubatud. KorS § 49 lõike 3 osas leiab seletuskirjast

aga selgituse, et see on lubatud, ehkki säte sellele ei viita.

 PPA jaoks tekitab küsitavust, eelkõige praktilise rakendamise vaates eelnõuga kehtestatav

uus lähenemine, mille kohaselt peab III astme abipolitseinikule iseseisvalt ülesande

lahendamise käigus teatud meetmete kohaldamiseks andma täiendavalt korralduse

politseiametnik, kes ise kohal ei viibi. Iseäranis küsitav on see meie hinnangul tõendusliku

alkomeetriga alkoholijoobe tuvastamise (KorS § 38), joobetunnustega isiku kainenema

toimetamise (§ 42), eriti tema enda kaitseks ning valdusesse sisenemise (KorS § 50), eriti

kõrgendatud ohu olukorras, puhul.

Olemuslikult on tegelikult tegemist abipolitseiniku poolt kinnituse küsimisega tema

hinnangul põhjendatud meetme kohaldamiseks, mitte klassikalises tähenduses korralduse

andmisega. Seletuskirja kohaselt on korralduse nõude eesmärk vältida võimalikku õiguste

ülemäärast riivet ning rõhutatud on, et lõplik vastutus jääb politseiametnikule. Distantsilt

antud korraldus on õiguslikult uus segadust tekitav vastutuse konstruktsioon ja on küsitav,

kas see ka tegelikult saab igakordselt maandada eksimust meetme kohaldamise õigsuses.

Abipolitseinike väljaõppe mahtu ja spetsiifikat on uues seaduses kavandatud oluliselt

kasvatada ning ka kõnealuste meetmete õigesti kohaldamist on võimalik võrreldavalt

politseiametnikega õpetada ja õppida. Teeme ettepaneku vaadata üle eelnõus sätestatud

politseiametniku korraldusel lubatavate meetmete kataloog ja vähemalt osaliselt korralduse

nõudest loobuda.

Uus lähenemine tähendaks paratamatult ka muutusi meetmete protokollimise senises

käsitluses, kuivõrd meetme kohaldamise tegelik otsustaja ei viibi protokolli koostamise

juures ega saa anda allkirja.

 Juhime tähelepanu, et seletuskirjas vajavad korrigeerimist järgmiste meetmete lubatavuse

kirjeldused:

* KorS § 34 kohaldamise puhul ei ole vahetu sunni kasutamine juba meetme olemusest

tulenevalt üldse võimalik, seega määratlus "ei või" on tabelis vale ja eksitav;

* KorS § 37 ei ole tegelikult iseseisvalt kohaldatav meede, vaid eeldusnorm §-de 38-42

meetmete kohaldamiseks. Vahetu sunni kasutamise õigust ei reguleeritagi seejuures normi

olemusest tulenevalt §-is 37, vaid just nendes järgmistes paragrahvides. Seega ei ole §-i 37

juures õige anda vahetu sunni kasutamise õiguse indikatsiooni, see tekitab vastuolulise

arusaama vahetu sunni kasutamise õigusest erinevates joobe tuvastamisega seotud

olukordades, nt võrdlus §-ga 39;

* KorS § 47 selgituses tuleks, sarnaselt § 49 selgitusele, tuua välja, et teenistuslooma abil

abipolitseinik turvakontrolli läbi viia ei tohi.

13. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 28 lõiget 2 ja sõnastada see KorS § 79 lg 3 eeskujul

järgmiselt: „(2) Kui käeraudade kasutamine ei ole võimalik, võib II ja III astme

abipolitseinik kasutada sidumisvahendit, kui see ei sea ohtu isiku elu, ei tekita talle

kehavigastust ega põhjusta suurt füüsilist valu. Sidumisvahendi kasutamine ei tohi kesta

üle ühe tunni järjest“. Eelnõu sõnastusest puudub KorSis sätestatud ajalise kestvuse

piirang.

8 (10)

14. Eelnõu § 30:

Seletuskirja põhjal on soovitud eelnõuga anda abipolitseinikule tulirelva kasutamiseks

politseiametnikuga samasugused õigused, samas piirata iseseisvalt tegutsedes isiku suhtes

tulirelva kasutamise õigust ning välistada püssi kasutamise õigus iseseisvalt tegutsedes.

Paragrahv oma vastuolulise sõnastusega ei sätesta seletuskirjas toodud eesmärki, vaid pigem

vastupidise eelduse ja vajab seetõttu parandamist.

Lg 1 sätestab nii II kui III astme abipolitseiniku õiguse koos politseiametnikuga tegutsedes

kasutada tulirelva nii, nagu sätestatakse KorS §-s 81. KorS § 81 ei loo erandeid tulirelva liigi

osas. Eelnõu § 27 lg 2 p 1 loetleb II ja III astme abipolitseiniku tulirelvade liigid - püss, püstol,

revolver. Seega hõlmab § 30 lg 1 õigust kasutada ka püssi, tegemata mingeid erandeid.

Lg 2 sätestab III astme abipolitseiniku õiguse kasutada tulirelva iseseisvalt tegutsedes,

piiritledes seejuures isiku suhtes kasutamise õigust KorS § 81 lõike 2 punktidega 1 ja 2, jättes

seega kõrvale punkti 3. Siiski on õigusega taas hõlmatud eranditeta kõik tulirelva liigid, sh püss.

Lg 3 ebaõnnestunud sõnastus tekitab segadust ja küsimuse, mida üldse soovitakse tegelikult

lõigetele 1 ja 2 lisaks sätestada. Säte kehtib koos politseiametnikuga tegutseva III astme

abipolitseiniku kohta, tehes talle erandi isiku suhtes püssi kasutamiseks üksnes juhul, kui esineb

erakorraline vajadus tõrjuda vahetu kõrgendatud oht (KorS § 81 lg 2 p 1). Säte ei kehti samas

olukorras olevale II astme abipolitseinikule, kellele on samuti lg 1 (ja § 27 lg 2 p 1) alusel püssi

kasutamise õigus antud.

Kui püssi kasutust soovitakse piirata just iseseisvalt tegutsedes, miks ei kehti seda puudutav

erakorralise vajaduse erand II astme abipolitseinikule, ehkki § 27 lg 2 kohaselt kuulub püss ka

II astme abipolitseiniku tulirelva liikide hulka?

Kui püssi kasutamise õigus lg-s 3 toodud erandi alusel on soovitud anda vaid III astme

abipolitseinikule, miks siis üldse loetletakse püssi ka II astme abipolitseiniku tulirelva liikide

hulgas? III aste eristab abipolitseinikku II astmest just iseseisvalt tegutsemise oskuste ja

valmisoleku ning vastava väljaõppe poolest. Kui püssi ei saa kasutada iseseisvalt tegutsedes, ei

ole ka loogiline, et püssiga kui tulirelva eriliigiga seotud väljaõpe kuuluks just III astme

abipolitseiniku õppesse, mitte juba II astme omasse teiste liikide kõrval.

PPA hinnangul on põhjendatud abipolitseiniku tulirelva kasutamise õiguse sätestamine

võimalikult sarnaselt politseiametnike õigusele. Toetame vastava koolituse läbimise eeldusel

püssi kasutamise õiguse andmist koos politseiametnikuga tegutsedes nii II kui III astme

abipolitseinikule.

Igal juhul on vaja §-i 30 sõnastust korrastada, lähtudes eelnõuga võetavast eesmärgist. Juhul

kui peetakse vajalikuks säilitada kehtiva APolSi piirang kasutada püssi üksnes erakorralisel

vajadusel vahetu kõrgendatud ohu tõrjumiseks, vajab selgitamist ka erakorraline vajaduse

tähendus. Sätte lisamisel kehtivasse ApolSi ei selgitatud selle tähendust ning praktikas on see

tekitanud rakendamisel tõrke.

15. Eelnõu § 32 punktiga 3 sätestatakse eeldus elektrišoki- ja tulirelva kandmise õiguse

andmiseks, mis langeb kokku abipolitseinikuks olemise eeldusega (§ 5 lg 1 p 6), mida

9 (10)

kontrollitakse taustakontrolli kaudu. Relva kandmise õiguse andmise otsustamiseks oleks

§ 32 p 3 kohaselt sel juhul vaja uuesti läbi viia taustakontroll eluviisi ja käitumise

hindamiseks. Abipolitseinikuks olemise ajal on taustakontrolli läbiviimine eelnõu § 8 lg 6

kohaselt lubatud ainult põhjendatud kahtluse korral, mitte aga veendumuseks, et kahtlus

puudub. Ei eelnõu tekstis ega seletuskirjas ei ole avatud, millised oleksid täiendavad

ilmingud abipolitseiniku käitumises või eluviisis, mis õigustaksid abipolitseiniku staatust,

kuid mitte talle relva usaldamist. Kui leitakse, et p 3 on vajalik, tuleb sätestada täiendav

õiguslik alus erandina vastava taustakontrolli tegemiseks. Lisaks on vaja vähemalt

seletuskirjas välja tuua ka käitumise või eluviisi täpsemad asjaolud, millele relva kandmise

õiguse kaalumisel toetuda. PPA hinnangul ei ole § 32 punkti 3 sellisel kujul vaja.

16. Eelnõu § 33:

 Teeme ettepaneku muuta lg 1 punkti 2 sõnastust järgmiselt:

„2) abipolitseiniku elektrišoki- või tulirelva käsitsemine on olnud ohtlik abipolitseinikule

endale või teisele isikule.“.

Sõnastus toetaks selliselt peatamist kindla intsidendi põhjal, mitte abstraktsema üldise

hinnangu alusel.

 Teeme ettepaneku muuta lg 3 p 2 sõnastust järgmiselt:

„2) abipolitseinik vabastatakse staatusest või ta alandatakse I astme abipolitseinikuks.“

17. Eelnõu § 39 lõikega 2 kehtestatakse sisuline muudatus võrreldes kehtiva APolSi § 422

lõikega 3. Kehtivas seaduses on Vabariigi Valitsusel õigus kriisirolliga abipolitseinike

kaasamise aluseks olevat otsust vajadusel muuta ja pikendada kaasamise tähtaega iga

kolmekümne päeva tagant 30 päeva kaupa. Eelnõu sätestab selle õiguse teises sõnastuses

nii, et uus tähtaega on võimalik määrata esimese 30 päeva möödudes mitte pikemaks kui

30 päeva. See tähendab, et maksimaalselt on Vabariigi Valitsusel võimalik lubada kriisi

ajal PPAl kriisirolliga abipolitseinikke kaasata vaid 60 päevaks. Seletuskirjas ei selgitata,

et eelnõuga piiratakse kehtivat õigust, sestap ei ole arusaadav ka selle põhjus.

PPA ei toeta seda muudatust mingil juhul. Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 39 lg 2

sõnastus nii, nagu praegu kehtivas APolSis.

18. Eelnõu § 49 lg 3 punktis 1 on viidatud eelnõu § 16 lõikes 6 sätestatud väljaõppele. Õige

viide on sama paragrahvi lõikes 5 sätestatud õppele.

19. Ülemineku sätted on sõnastatud segaselt ja vajavad täies mahus ülevaatamist. Nt tuleb

täpsustada, millised nõuded eelnõu §-s 5 sätestatutest PPA ikkagi praegustel

abipolitseinikel üle kontrollib. Praegustest sõnastustest on võimalik järeldada, et tuleb

kontrollida kõiki, sh taustakontrolli kuuluvaid. Sarnaselt haridusnõudele vajab

üleminekuperioodi ka keelenõude kooskõlla viimine. Samuti vajab tähelepanu PPA-le

üleminekukohustuste panemine perioodiks enne seaduse jõustumist nõuete osas, mida ei

saa kehtestada enne seaduse jõustumist.

10 (10)

20. Teeme ettepaneku sõnastada eelnõu § 58 punktiga 4 muudetava alkoholiseaduse sätte ning

§ 68 punktiga 2 muudetava tubakaseaduse täiendused järgmiselt: „Käesoleva paragrahvi

lõigetes 5–9 sätestatud õigusi ja kohustusi kohaldatakse ka abipolitseinikule.“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Roger Kumm

politseimajor

arendusosakond, ennetuse ja süüteomenetluse

büroo

büroo juht

Leena Pukk, 6149219, [email protected]

Tiina Vellet, 6123208, [email protected]