1

Mart Parind | NOVE

From: Eesti Ehitusinseneride Liit <[email protected]> Sent: esmaspäev, 8. september 2025 16:27 To: Mart Parind | NOVE Subject: RE: Kiireloomuline infopäring seoses kutsepädevusega

LTMailItemID: 3696ece7-af51-4322-a4e1-9a083f66a107 LTParentItemID: ed91a63b-f196-44f1-8126-c9f05159905f LTParentItemTitle: Esindus VAKOs/kohtus (RH285935 PERH kiiritusravi kanjonid)

Tere, Vastused Teie küsimustele:

1. Kutse „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsidega „hoone ehitusprojekti koostamine“, „ehitusprojekti ekspertiis“ ja „ehitise audit“ ei anna pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina. Väljavõtted kutsestandardist „Diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, A.2. Tööosad, Valitavad tööosad:

Ükski ülal toodud kompetents ei sisalda projekteerimise projektijuhtimist.

2. Kutse „volitatud ehitusinsener, tase 8“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsiga

„inseneride koolitamine ja arendustöö“ ei anna pädeva isiku õigusi tegutseda projekteerimise projektijuhina. Väljavõtted kutsestandardist „Volitatud ehitusinsener, tase 8“, A.2. Tööosad, Valitavad tööosad:

2

Kompetents „Inseneride koolitamine ja uurimistöö“ ei sisalda projekteerimise projektijuhtimist

3. Kõikide kutsete väljastamisel on üheks kutse saamise eelduseks nõutavas mahus töökogemuse

olemasolu taotletavas kompetentsis (taotletaval ametialal). Lugupidamisega, Tiia Ruben EEL-i tegevdirektor [email protected] +372 53285080 www.ehitusinsener.ee

From: Mart Parind | NOVE <[email protected]> Sent: Friday, September 5, 2025 4:02 PM To: [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Kiireloomuline infopäring seoses kutsepädevusega Importance: High Tere, hea EEL esindaja! Kirjutan teile seoses ühe riigihangete vaidlustuskomisjonis poolelioleva hankevaidlusega, kus esindan üht menetlusosalist. Vaidluses on mh tõusnud küsimus, kas teatav kutse teatavate kompetentsidega lubab isikul tegutseda „projekteerimise projektijuhina“. Kuivõrd Eesti Ehitusinseneride Liit on vaidlusaluste kutsete väljastaja ning saab seega anda autoriteetse ekspertarvamuse, palun teil vastata alltoodud küsimustele. Oleksin väga tänulik, kui saaksite vastata kiiresti, paremal juhul juba järgmise nädala esmaspäeval (8.09) või hiljemalt teisipäeva (9.09) keskpaigaks. EEL arvamus tuleks vaidlustuskomisjonile esitada teisipäeva jooksul. Arvamus ei pea tingimata olema digiallkirjaga (kuigi see oleks eelistatud), piisab ka e-kirjast, millest on näha vastaja nimi ja seos EEL-iga.

1. Kas kutse „diplomeeritud ehitusinsener, tase 7“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsidega „hoone ehitusprojekti koostamine“, „ehitusprojekti ekspertiis“ ja „ehitise audit“ annab isikule kehtiva õiguse alusel pädevuse tegutseda projekteerimise projektijuhina?

2. Kas kutse „volitatud ehitusinsener, tase 8“, spetsialiseerumisega „hoonete ehitus“, kompetentsiga „inseneride koolitamine ja arendustöö“ annab isikule kehtiva õiguse alusel pädevuse tegutseda projekteerimise projektijuhina?

3. Kas p-des 1 ja 2 nimetatud kutsete (sh mainitud spetsialiseerumised ja kompetentsid) väljastamisel võetakse arvesse isiku varasemat töökogemust projekteerimise projektijuhina, st kas nimetatud kutsete (sh mainitud spetsialiseerumised ja kompetentsid) väljastamise eelduseks on varasem töökogemus projekteerimise projektijuhina?

4. Kui vastus p-des 1 ja 2 esitatud küsimustele peaks olema „EI“, siis milline kutse millise spetsialiseerumise ja millise kompetentsiga peab isikul olema, et omada kehtiva õiguse alusel pädevust tegutseda projekteerimise projektijuhina?

Kui leiate võimaluse tähtaegselt vastata, oleksin äärmiselt tänulik! Mistahes küsimuste või täpsustussoovide puhul palun andke sellest võimalikult kiiresti teada – aitan meeleldi. Lugupidamisega

3

Mart Parind Assotsieerunud partner / vandeadvokaat +372 610 8018 / +372 5620 3289 [email protected]

Advokaadibüroo NOVE OÜ Estonia pst 9, Solarise keskus, 10143 Tallinn +372 610 8010 www.nove.ee

E-kiri ja selle manused võivad sisaldada konfidentsiaalset informatsiooni, mille avaldamine on keelatud. Kui e-kiri on jõudnud teieni ekslikult, siis palun teavitage sellest koheselt saatjat ning kustutage e-kiri ja selle manused oma arvutisüsteemist. Täname teid!

Maksekorraldus Nr 5525

Maksja Nimi KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ

Kontonumber EE344204278631480403 EUR

Isikukood / registrikood 14889626

Maksja pank Coop Pank AS

BIC/SWIFT EKRDEE22

Saaja Nimi Rahandusministeerium

Kontonumber EE234204278601694423

Saaja pank Coop Pank AS

Makse andmed Makse kuupäev 03.11.2025

Panga viide 1753EBB7

Summa 1280.00 EUR

Viitenumber 2900082126

Selgitus Riigilõiv

03.11.2025 13:19

Coop Pank AS Maakri 30, 15014 Tallinn, Eesti Registrikood 10237832 BIC/SWIFT EKRDEE22 www.cooppank.ee [email protected] +372 669 0966

Advokaadibüroo NOVE OÜ Registrikood: 12984303 Estonia pst 9, Solaris keskus 10143 Tallinn Tel: +372 610 8010 [email protected] www.nove.ee

Andrus Kattel Arsi Pavelts, PhD Kristjan Tamm Veikko Puolakainen Mari Past Indrek Niklus Sten Tikerpe Mart Parind Marika Mugur

Heili Püümann Laura Raadik Kristiina Koll Madis Abel Andra Olm Liis Kikas Kaisa Poller Karolyn Krillo

Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, Tallinn

Tallinn 03.11.2025

Allkirjastatud digitaalselt

ESITATUD E-POSTI TEEL [email protected]

VAIDLUSTUS

&

RI IGIHANKE PEATAMISE TAOTLUS

Riigihange: „Tallinna Kesklinna linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede

lume- ja libedustõrje ning kevadised hooldustööd 2026−2028“ (viitenumber 300229)

Vaidlustaja: KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ

Registrikood 14889626 Paevälja pst 5, 13619 Tallinn Vaidlustaja esindaja: Vandeadvokaat Mart Parind Advokaadibüroo NOVE e-post [email protected] Hankija: Tallinna Kesklinna Valitsus

Registrikood 75014221 Nunne tn 18, 15058 Tallinn e-post [email protected]

TAOTLUSED:

1. Rahuldada vaidlustus ja kohustada hankijat viima järgmised riigihanke „Tallinna

Kesklinna linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedustõrje ning kevadised

hooldustööd 2026−2028“ (viitenumber 300229) alusdokumentide sätted osas 1

„Kesklinna hoolduspiirkond“ õigusaktidega kooskõlla:

(i) pakkumuse vastavustingimus „Vastutavate isikute CV-d“ osas, milles see

näeb ette, et hooldustööde kvaliteedi eest vastutavaval isikul peab olema

vähemalt teedeinsener, tase 6 „teeehituse ja -korrashoiu“ ametialal

ehitustegevuse juhtimine […] või kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardi

kohane kutsetunnistus või samaväärne EKR, EQF tase“;

NOVE - 2/7 -

(ii) pakkumuse vastavustingimus „Vastutavate isikute CV-d“ osas, milles see näeb

ette, et üks ja sama isik ei või täita erinevate piirkondade (vastavalt Osa 1 või

Osa 2) hooldustööde kvaliteedi eest vastutava isiku rolli;

(iii) Lisa 2 Töövõtulepingu kavandi (üldtingimused) punkt 5.2 osas, milles see näeb

ette piirangu, mille kohaselt üldtingimuste punktis 5.2 sätestamata osas (s.o

muus osas) piirdub tellija vastutus töövõtja ees lepingu alusel makstava tasuga;

(iv) Lisa 2 Töövõtulepingu kavandi (üldtingimused) punkt 10.4 osas, milles see näeb

ette, et töövõtjal on õigus leping erakorraliselt lõpetada üksnes juhul, kui tellija

viivitab raha tasumisega üle 30 kalendripäeva ega kõrvalda sellist rikkumist

kümne kalendripäeva jooksul töövõtja sellekohase nõude saamisest.

2. Peatada riigihanke „Tallinna Kesklinna linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume-

ja libedustõrje ning kevadised hooldustööd 2026−2028“ (viitenumber 300229)

menetlus osas 1 „Kesklinna hoolduspiirkond“.

3. Jätta kõik menetluskulud hankija kanda ning mõista vaidlustaja menetluskulud välja

hankijalt vastavalt vaidlustaja menetluskulude nimekirjale.

I ASJAOLUD

1. 19.09.2025 alustas Tallinna Kesklinna Valitsus („Hankija“) Tallinna Strateegiakeskuse poolt

loodud dünaamilise hankesüsteemi „Tallinna kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedustõrje

ning kevadised hooldustööd” (viitenumber 295379) alt piiratud hankemenetlusena läbiviidavat

riigihanget „Tallinna Kesklinna linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja libedustõrje

ning kevadised hooldustööd 2026−2028“ (viitenumber 300229, „Hange“). Hange on jaotatud

kaheks osaks, millest osa 1 on „Kesklinna hoolduspiirkond“ („Hanke osa 1“).

2. Pakkumuste esitamise tähtpäev on 11.11.2025. KESKKONNAHOOLDUS EESTI OÜ

(„Vaidlustaja“) on huvitatud Hankel pakkujana osalemisest.

3. Hankija on Hanke osas 1 kehtestanud vastavustingimuse pealkirjaga „Vastutavate isikute

CV-d“:

„Pakkuja hooldustööde kvaliteedi eest vastutavaval isikul peab olema vähemalt

teedeinsener, tase 6 „teeehituse ja -korrashoiu“ ametialal ehitustegevuse juhtimine ja/või tee

korrashoid või kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardi kohane kutsetunnistus või

samaväärne EKR, EQF tase. Üks ja sama isik ei või täita erinevate piirkondade (vastavalt

Osa 1 või Osa 2) hooldustööde kvaliteedi eest vastutava isiku rolli.

4. Hankija on Hanke osas 1 kehtestanud „Lisa 2 Töövõtulepingu kavand“ („Lepingu

üldtingimused“) p-i 5.2:

„ Töövõtjal on õigus nõuda tellijalt tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,033% iga viivitatud

kalendripäeva eest. Töövõtja esitab tellijale kirjaliku nõude ja vastavasisulise e-arve. Muus

osas piirdub tellija vastutus töövõtja ees lepingu alusel makstava tasuga.”

5. Hankija on Hanke osas 1 kehtestanud Lepingu üldtingimustes p-i 10.4:

„Töövõtjal on õigus leping erakorraliselt lõpetada üksnes juhul, kui tellija viivitab raha

tasumisega üle 30 kalendripäeva ega kõrvalda sellist rikkumist kümne kalendripäeva jooksul

töövõtja sellekohase nõude saamisest .“

6. Vaidlustaja hinnangul on nii kvaliteedi eest vastava isiku osas kehtestatud kutsenõue kui ka

Lepingu üldtingimuste punktid 5.2 ja 10.4 õigusvastased. Vaidlustaja esitab käesolevaga

riigihangete vaidlustuskomisjonile („VAKO“) vaidlustuse eelmainitud hanketingimuste peale.

NOVE - 3/7 -

I I ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

II.a Hooldustööde kvaliteedi eest vastutava isiku kutsenõue ei ole Hanke eesmärgi suhtes

asjakohane ega põhjendatud

7. Hanke esemeks on Tallinna Kesklinna linnaosa kõnniteede ja kergliiklusteede lume- ja

libedustõrje ning kevadised hooldustööd. Teisisõnu hangitakse Hanke raames tee korrashoiu

teenuseid, mitte teedega seotud ehitustöid või kinnisvara haldamisega seotud teenuseid.

8. Hankija on kehtestatud vastavustingimuse pealkirjaga „Vastutavate isikute CV-d“, mis annab

pakkujale hooldustööde kvaliteedi eest vastutavava isiku kutsekvalifikatsiooni nõude täitmisel kolm

alternatiivi:

a) teedeinsener, tase 6 „teeehituse ja -korrashoiu“ ametialal ehitustegevuse juhtimine;

b) teedeinsener, tase 6 „teeehituse ja -korrashoiu“ ametialal tee korrashoid;

c) kinnisvara haldusjuht, tase 6.

9. Vastavalt kinnisvara haldusjuht, tase 6 kutsestandardile töötab kinnisvara haldusjuht juhtiva

ja/või vastutava spetsialistina kinnisvara haldamisega tegelevas ettevõttes või mis tahes

majandusvaldkonna organisatsiooni kinnisvara haldamisega tegelevas struktuuriüksuses.

Kinnisvara haldusjuht tegeleb peamiselt kinnisvara korrashoiu efektiivsuse analüüsimisega, töötab

välja uuenduslikke lahendusi ning viib ellu kinnisvara korrashoiu pikaajalisi tegevusstrateegiaid,

vastutab organisatsiooniliselt alluvate töörühmade tegevuse ees.1 Seega ei tõenda vastav

kutsetunnistus, et isikul oleks pädevus või varasem kogemus Hanke esemega seotud valdkonnas.

10. Vastavalt teedeinsener, tase 6 kutsestandardile isik spetsialiseerumisega „ehitustegevuse

juhtimine“ korraldab ja koordineerib eelkõige ehitustöid. Ehitustegevuse juhtimise kompetentsi

omav isik võib üksnes korraldada spetsialiseerumisest tulenevalt ning kutsetasemega etteantud

pädevuse piires järgmisi tee korrashoiuga seotud tegevusi: teeseisundi hindamiseks vajaliku seire

ja seda teostava patrullteenistuse töö korraldamine eesmärgiga saada seire tulemusel piisavalt

operatiivset ja adekvaatset infot; teehooldetööde läbiviimise korraldamine nii suve- kui

talveperioodil ning tee koormusest, säilitusremondi vajalikkuse hinnangust ja tööde mahust

lähtudes ka tee säilitusremonttööde tegemise korraldamine.2 Antud juhul ei ole Hankija nõudnud

vastava kutsekvalifikatsiooniga isikult spetsialiseerumist tee korrashoiu valdkonnas. Seetõttu ei

taga siingi kutsekvalifikatsiooni nõue, et isikul oleks asjakohane kogemus või pädevus Hanke

esemega seotud valdkonnas.

11. Eesti Ehitusinseneride Liit (EEL) on kinnitanud, et isiku pädevuse tõendamisel ei ole

määravaks mitte laiem kutse, vaid konkreetne kompetents. Ühe kutse alla kuulub palju erinevaid

kompetentse. Lisaks on EEL kinnitanud sedagi, et „kõikide kutsete väljastamisel on üheks kutse

saamise eelduseks nõutavas mahus töökogemuse olemasolu taotletavas kompetentsis (taotletaval

ametialal)“ (vt lisa 1).

12. Sama on kinnitanud ka elektrivaldkonna pädevustunnistusi jagava KIWA esindaja, kes

selgitas, et kutsetunnistuse puhul sõltub isiku pädevus valitud spetsialiseerumisest ja valitud

kompetentsist, mitte lihtsalt „üldtiitlist“ (lisa 2).

13. Seega, kõnealuse kutsenõude puhul näeb Vaidlustaja õiguslikku probleemi selles, et seatud

nõue ei aita oma leebuse tõttu tagada, et hankelepingut täidetakse nõuetekohaselt. Veelgi enam,

see võimaldab tekkida olukorral, kus vastutaval isikul puudub igasugune pädevus ja kogemus

antud valdkonnas tegutseda.

14. Kuigi Hankija on seadnud kutsekvalifikatsiooni nõude vormiliselt vastavustingimusena, on

sisuliselt tegemist RHS § 101 lg 1 p 6 alusel seatava kvalifitseerimise tingimusena, mistõttu

tugineme tingimuse õigusvastasuse tõendamisel ka kvalifitseerimistingimuse õiguspärasust

käsitlevale VAKO ja kohtute praktikale. Õieti leiab Vaidlustaja, et VAKO-l olekski õige vaadelda

1 Vt https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10637856 2 Vt https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/vaata/10739606

NOVE - 4/7 -

kõnealust tingimust kui de facto kvalifitseerimistingimust. Hankija eksimus nõude hankeõiguslikul

liigitamisel on täiendav põhjus, lugemaks seda õigusvastaseks.

15. VAKO ja kohtute praktika järgi on riigihankes kvalifitseerimise tingimuste seadmise eesmärk

tuvastada pakkuja eelduslik suutlikkus hankelepingut nõuetekohaselt täita.3 Kodifitseeritud õiguses

tuleneb see RHS § 98 lg 1 teisest lausest, mille järgi peavad kvalifitseerimise tingimused „vastama

hankelepingu esemeks olevate teenuste olemusele“. Eelnevast lähtudes on VAKO otsustanud, et

„kui kvalifitseerimise tingimus ei võimalda veenduda pakkuja eeldatavas võimekuses täita

konkreetset hankelepingut, ei seondu see tingimus hankelepingu esemega ega sobi ülepea

kvalifitseerimise tingimuseks“.4 Sisuliselt sama järelduse saab mutatis mutandis teha ka

pakkumuse vastavustingimuste puhul, kuna ka need alluvad riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetele ja RHS § 3 p 2 järgi peavad kõik riigihankes isikutele seatavad piirangud ja

kriteeriumid olema riigihanke eesmärgi suhtes mh „asjakohased“.

16. Kuivõrd Hankija võimaldab tõendada pakkuja meeskonda kuuluva isiku kutsekvalifikatsiooni

kutsetunnistuste kaudu, mis ei vasta Hanke esemeks olevate teenuste olemusele ega tõenda isiku

pädevust vastavas valdkonnas tegutseda, on nõue vastuolus eelkõige RHS § 3 p-ga 2.

II.b Hooldustööde kvaliteedi eest vastutava isiku nõue sisaldab lubamatult piiravat

tingimust

17. Hankija on seadnud vastavustingimuses pealkirjaga „Vastutavate isikute CV-d“ piirangu,

mille järgi üks ja sama isik ei või täita erinevate piirkondade (vastavalt osa 1 või osa 2) hooldustööde

kvaliteedi eest vastutava isiku rolli.

18. Tegemist on ebaproportsionaalse piiranguga, mis riivab oluliselt ettevõtlusvabadust. On igati

mõistetav ja õiguspärane – kui see on hankeesemest tulenevalt vajalik – nõuda, et hankelepingu

täitmiseks kasutatavad isikud ei ole samaaegselt hõivatud teiste lepingute täitmisega. Kuid sellisel

juhul peaks olema tingimus suunatud lepingu täitmisele, mitte olema seatud vastavustingimusena.

Olukorras, kus pakkujale ei ole teada, milline on riigihanke tulemus – kas ta osutab edukaks või

mitte – ei pea riigihankes esitatud spetsialist olema n-ö ootel, vaid teda võib kasutada teiste

lepingute täitmisel.

19. Hanke esemeks oleva teenuse iseloomust lähtuvalt on võimalik tagada toimiv teenus ka

vähem piirava tingimuse näol. Kvaliteedi eest vastutava isiku puhul on tegemist rolliga, mis on

enamasti koordineeriv ja kontrolliv, mitte füüsiliselt pidevat kohalolekut nõudev töö. Vaidlustajale

nähtub, et läbi piirangu kitsendatakse konkurentsi ning põhjendamatult eelistatakse suurema

personaliarvuga pakkujaid.

20. Lisaks eelmainitule on piirang oma olemuselt vastuoluline, kuivõrd kehtib üksnes Hanke

osade 1 ja 2 suhtes, kuid võimaldab hooldustööde kvaliteedi eest vastutaval isikul olla hõivatud

loendamatu hulga hankeväliste lepingute täitmisega. Jääb arusaamatuks, millist eesmärki kannab

nõue, mis otsesõnu keelab kasutada sama vastutavat isikut Hanke osades 1 ja 2, kuid sealjuures

võimaldab isikul olla hõivatud teiste lepingute täitmisega.

21. Kokkuvõtvalt on piirang põhjendamata, ebaproportsionaalne, konkurentsi piirav ning sellest

tulenevalt vastuolus RHS § 3 p-dega 1, 2 ja 3.

II.c Lepingu üldtingimuste p 5.2 on vastuolus õigusaktidega

22. Hankelepingud on üldjuhul sõlmitud tüüptingimustel, seega lisaks RHS-ile kohalduvad neile

võlaõigusseaduses („VÕS“) sätestatud tüüptingimuste sätted.5

3 Nt TlnRnKo 3-17-2590, p 13; TlnHKo 3-17-1306, p 35; VAKOo 57-19/204557, p 13. Nii ka V. Vaske. RHS § 98 komm 3 – RHS komm vlj (viide 5). 4 VAKOo 174-19/213197, p 13. 5 RKTKo 2-15-15662 p 21, M. A. Simovart. RHS § 8 komm. 26. – M. A. Simovart, M. Parind, E. Fels (koost.). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2025).

NOVE - 5/7 -

23. Hankija on Hankes kehtestanud Lepingu üldtingimuste p-i 5.2, mis näeb ette, et töövõtjal on

õigus nõuda tellijalt tähtpäevaks tasumata summalt viivist 0,033% iga viivitatud kalendripäeva eest.

Töövõtja esitab tellijale kirjaliku nõude ja vastavasisulise e-arve. Muus osas piirdub tellija vastutus

töövõtja ees lepingu alusel makstava tasuga.

24. Sellega on Hankija oma vastutust oluliselt piiranud hankelepingu alusel makstava tasu

summaga. See aga ei ole kooskõlas VÕS § 42 lg 3 p-ga 1, mille kohaselt on ebamõistlikult

kahjustav tüüptingimus, millega välistatakse tingimuse kasutaja seadusest tulenev vastutus või

piiratakse seda juhuks […] kui kahju tekitatakse tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

25. Vastutuse piiramisega on tegemist juhtudel, kui nähakse seadusega võrreldes ette

lisaeeldusi vastutuse tekkimiseks, piirtakse vastutust summaarselt (nt sisaldab tingimus igasuguse

kahju korral hüvitatava kahju piirmäära).6 Sarnastel oludel on kohus tuvastanud, et tüüptingimus,

millega piiratakse vastutuse maksimummäära ühe aasta valveteenuse kuutasude summaga on

tühine tüüptingimus.7

26. Töövõtja ei saa praktikas mõjutada kõiki riske, mis võivad hankelepingu täitmisel

realiseeruda (nt hankija tegevusest). Asjaolu, et vastutuse jaotus on hankelepingu täitmisel

ilmselgelt tasakaalust väljas, so töövõtja kahjuks, ilmneb ka sellest, et Hankija ei ole kehtestanud

töövõtjale vastutuse ülempiiri. Seega on Hankija seadnud tingimuse, millega üks pool vastutab

hankelepingust tulenevate kohustuste rikkumise ja selle tagajärgede eest täies ulatuses, kuid teisel

poolel on see vastutus piiratud lepingu alusel makstava summaga.

27. Kuivõrd tegemist VÕS mõttes tühise tüüptingimusega, on tingimus vastuolus ka RHS § 3 p-

s 3 sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Kohtupraktikas on kinnitust leidnud, et hankija ei

või minna riigihankereeglite kohaldamisel kaugemale sellest, mis on reeglitega taotletud

eesmärkide ja riigihanke üldpõhimõtete saavutamiseks mõistlikult vajalik.8 VAKO praktika kohaselt

on RHS § 3 p-des 1-3 sätestatud üldpõhimõtetega vastuolus tingimus, mis lepingupoolt

ebamõistlikult kahjustab või millega rikutakse lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu

oluliselt teise lepingupoole kahjuks.9 Mõistlikuks ja vajalikuks ei saa lugeda lepingutingimust, mis

paneb töövõtja oluliselt kehvemasse positsiooni kui tellija (tüüptingimuse kasutaja).

II.d Lepingu üldtingimuste p 10.4 ei ole kooskõlas õigusaktidega

28. Siingi on Hankija läinud vastuollu VÕS regulatsiooniga, kehtestades Lepingu üldtingimuste

üldtingimuse p-i 10.4, mis näeb ette, et töövõtjal on õigus leping erakorraliselt lõpetada üksnes

juhul, kui tellija viivitab raha tasumisega üle 30 kalendripäeva ega kõrvalda sellist rikkumist kümne

kalendripäeva jooksul töövõtja sellekohase nõude saamisest.

29. Selline tingimus aga ristub VÕS § 42 lg 3 p-ga 2, mille kohaselt on ebamõistlikult kahjustav

tüüptingimus, millega välistatakse teise lepingupoole õiguskaitsevahendite kasutamine tingimuse

kasutaja suhtes, sealhulgas võimalus tasaarvestada nõudeid, või piiratakse nende kasutamist

ebamõistlikult juhuks, kui tingimuse kasutaja jätab lepingust tuleneva kohustuse täitmata või täidab

kohustuse mittekohaselt, sealhulgas viivitab täitmisega.

30. Kohtupraktikast tulenevalt kuuluvad VÕS § 42 lg 3 p 2 reguleerimisalasse näiteks olukorrad,

kus kahju hüvitamise nõude esitamise õigust on piiratud kogu nõude ulatuses, kahju liikide kaupa

või vastutuse liigi alusel. VÕS-i kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et õiguskaitsevahendite

hulgast võib piiramise aspektist välja tuua nn fundamentaalseid õiguskaitsevahendeid, mille puhul

võiks ebamõistlikkust nende ebamõistlikul piiramisel eeldada, nendeks on lepingust taganemine,

lepingu ülesütlemine ja kahju hüvitamine.

31. Hankija on lepingutingimusega töövõtja õigust hankeleping üles öelda võrreldes seadusega

piiranud: töövõtja võib lepingu üles öelda vaid juhul, kui tellija viivitab tasu maksmisega. Samas

6 I. Kull. VÕS § 42 lg 3 p 1 komm. 4.8.1.b. – P. Varul, I. Kull , V. Kõve, M. Käerdi, K. Sein (koost). Võlaõigusseadus I. Kommenteeritud väljaanne. Juura 2016). 7 TlnRnKo 2-21-4251/60 p 15.6,. 8 TlnHKo 3-21-933 p 46. 9 VAKOo nr 245-24/286075 p 9.

NOVE - 6/7 -

võib tellija lepingut rikkuda ka muul viisil (nt ei anna töövõtjale lepingu täitmiseks vajalikku juhist või

sisendit, mistõttu ei saa töövõtja lepingu täitmist jätkata), kuid nendel juhtudel on töövõtja sunnitud

lepingulisesse suhtesse jääma ja ei saa sellest välja.

32. Vaidlustaja hinnangul on Hankija teinud lepingutingimust seades ilmselge kaalutlusvea, kuna

hankija ei tohi lepingu tingimuste kujundamisel lähtuda suvast ega ühepoolsest majanduslikust

huvist, vaid peab tegema kaalutletud ja põhjendatud otsuse, mis tagab lepingupoolte õiguste ja

kohustuste proportsionaalsuse. Praegusel kujul on Lepingu üldtingimuste p 10.4 vastuolus RHS §

3 p-ga 1 (proportsionaalsuse põhimõte).

I I I RI IGIHANKE PEATAMISE TAOTLUS

33. Nagu p-s 2 märgitud, on Hankes pakkumuste esitamise tähtpäev 11.11.2025. RHS-is

sätestatud menetlustähtaegasid arvestades on ilmne, et vaidlustusmenetlus ei jõua selleks ajaks

sisulise lahendiga lõppeda. Seetõttu taotleb Vaidlustaja Hanke peatamist.

34. RHS § 193 lg 1 sätestab, et VAKO võib vaidlustaja põhjendatud taotluse alusel teha igas

vaidlustusmenetluse staadiumis otsuse riigihanke peatamise kohta, võttes arvesse peatamisest

tulenevaid võimalikke tagajärgi kõigile huvidele, mida võidakse kahjustada.

35. Valitseva kohtupraktika järgi on riigihanke alusdokumentide üle peetavas vaidluses hanke

peatamine põhjendatud nii siis, kui pakkumuste esitamise tähtaeg lõppeks vaidlustusmenetluse

kestel, kui ka siis, kui vaidlustajale ei jääks pärast vaidlustusmenetluse lõppemise eelduslikku aega

ja enne pakkumuste esitamise tähtpäeva mõistlikku ajavaru pöörduda VAKO otsuse peale

kohtusse.10 Seda põhjusel, et hanke alusdokumentide muutmiseks kohustamise vaidlustuse

eesmärk on saavutada olukord, kus hankija kehtestaks õigusvastaste hanketingimuste asemel

õiguspärased tingimused. Sellise eesmärgi saavutamine ei ole aga enam võimalik olukorras, kus

pakkumused on esitatud ja avatud. Nimelt, hankija saab hanketingimusi muuta kuni pakkumuste

esitamise tähtpäeva saabumiseni (RHS § 81 lg 1). Kui nimetatud tähtaeg möödub, on riigihanke

alusdokumentide tingimused kohustuslikud nii hankijale kui ka pakkujatele.11

36. Arvestades, et käesolev vaidlustusmenetlus algas vaidlustuse esitamisega 03.11.2025,

saabub praegu Hankes kehtiv pakkumuste esitamise tähtpäev (11.11.2025) juba vaidlustus-

menetluse ajal. Niisiis on Hanke peatamise vajalikkus ja põhjendatus eeltoodud kohtupraktikat

arvesse võttes ilmne.

37. Vaidlustaja palub VAKO-l Hanke RHS § 193 lg 1 alusel peatada. Seejärel peaks Hankija

RHS § 193 lg 8 alusel pakkumuste esitamise tähtaega piisava aja võrra pikendama.

IV MENETLUSLIKUD AVALDUSED

38. Riigilõiv. RHR-i andmete järgi ületab Hanke eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära.

Sellest tulenevalt on Vaidlustaja RHS § 186 ja riigilõivuseaduse § 258 lg 1 p 2 alusel tasunud

vaidlustuse esitamisel riigilõivu summas 1280 eurot (vt lisa 3).

39. Esindusõigus. Allakirjutanu kinnitab, et tal on volitus Vaidlustajat selles vaidlustusasjas

esindada.

40. Menetlusliik. Vaidlustaja eelistab asja lahendamist kirjalikus menetluses.

41. Tõendid. Vaidlustaja ei ole menetlusökonoomiast lähtudes vaidlustusele lisanud tõendeid,

mis on VAKO-le ja Hankijale RHR-ist vabalt kättesaadavad.

42. Edasine suhtlus. Vaidlustaja palub kõik menetlusdokumendid ja -teated edastada tema

volitatud esindaja e-postile (toodud käesoleva dokumendi tiitellehel).

10 Nt TlnHKm 10.12.2024, 3-14-52997, p 13–15; VAKOo 15.02.2018, 17-18/193653, p 4–8; 22.05.2018, 93-18/194960, p 4. 11 TlnRKo 3-15-1817, p 10 ja 11; VAKOo 20.11.2017, 187-17/192426, p 8.

NOVE - 7/7 -

Lugupidamisega Mart Parind Vandeadvokaat Lisad: (1) EEL teabepäring ja selle vastus (2) KIWA teabepäring ja selle vastus (3) Riigilõivu maksekviitung.