Lugupeetud hr. Andres Sutt
Energeetika- ja keskkonnaminister
Kliimaministeerium
Suur-Ameerika 1
Tallinn 101222
Koopia: Justiits- ja Digiministeerium
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
Sotsiaalministeerium
Eesti Vabariigi Õiguskantsler
04.11.2025 nr KL-KL 116-25
Kodumajapidamiste ebavõrdsest kohtlemisest soojamajanduses
Austatud energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutt, Eesti Omanike Keskliit (EOKL) pöördub Teie poole seoses kaugkütteseaduse (KKütS) muutmise kavatsusega, mida tutvustas Kliimaministeeriumi soojus- ja jahutusmajanduse ekspert Aleks Mark 16.10.2025 toimunud EOKL volikogu istungil. Jagatud info kohaselt soovib ministeerium KKütS § 4 lg-s 4 sätestatud tõhusa kaugkütte võrgupiirkonna (KVP) regulatsiooni täiendamist, lisades sellele taskukohase hinnataseme nõude. Marki sõnul on muudatuse mõtteks vabastada soojatarbija ebamõistlikult kalli KVP teenuse tarbimise kohustusest.
EOKL märgib eeltooduga seoses, et kõigil tarbijatel ei ole võimalik mõistliku investeeringu juures KVP-st lahkuda. Arvestades soojuse vabaturu pakkumusi, võib eeldada, et suur osa tarbijad valiks uueks soojuse allikaks õhk-vesi soojuspumba baasil toimiva süsteemi ning tipuvajaduse katteks kasutatakse reeglina elektrikatelt. Süsteemi kasutusele võtmine eeldab omakorda vaba elektrienergia ülekandevõimsust, ning, kui seda kõigile ei jätku, siis ei saa kõik tarbijad kõrge hinnatasemega teenusest loobuda. See tähendab omakorda, et Kliimaministeeriumi KKütS § 4 lg 4 puudutav muudatusettepanek on vastuolus KKütS § 1 lg-s 2 sätestatud tarbijate võrdse kohtlemise põhimõttega.
Tarbijate ebavõrdse kohtlemise kõrval on ettepanku teiseks negatiivseks tulemiks hinnatõususpiraali võimendumine. Tuletame Teile meelde, et Eestis ei toimu soojakulude jagamist vastavalt hoonete soojakoormusele, vaid vastavalt tarbitud sooja kogusele. Kirjeldatud hinnametoodika suunab tarbijat investeerima hoonete energiatõhususe parandamisesse, kuid investeering ei vähenda KVP soojatootmise püsikulusid. Eesti soojahinna metoodika puhul toob selline „sääst“ kaasa soojuse hinnatõusu, kuna varasemast sooja hinnast soojaettevõtja püsikulude katmiseks ei piisa. Kuna tänasel päeval võib soojatootmise püsikulu ulatuda kuni 75%-ni soojuse koguhinnast (!), siis on kirjeldatud metoodikal tarbijate energiavaesusele palju suurem mõju, kui näiteks soojatootmisel kasutavata energia hinnatase. Kliimaministeeriumi plaan teeks hinnatõususpiraali probleemi tarbijate jaoks veelgi teravamaks, kuna selle tingimustes tõuseb sooja hind seda kiiremini, mida rohkem tarbijaid KVP-st lahkub.
Eelpool kirjeldatud probleemide tõttu kannatavad kõige rohkem kodutarbijad, kelle õiguste eest EOKL seisab. Liidu hinnangul ei lahenda tarbijatele KVP-dest lahkumise lihtsustamine madalama sissetulekuga leibkondade probleemi, kellel puudub küttesüsteemi ümberehitamiseks vajalik finantsvõimekus ja -tugi. Vastupidi! Tänu Konkurentsiameti hinnametoodikale kasvatab iga KVP-st lahkuja just vaesemate soojatarbijate kulusid.
Lähtudes EOKL poolt välja toodud probleemidest peab EOKL vajalikuks täiendada KKütS-st järgmiste regulatsioonidega:
1. Sätestada sõnaselgelt, et Konkurentsiamet on kohustatud oma tegevuses lähtuma tarbijate võrdse kohtlemise põhimõttest. Sealjuures tuleb sooja tootmisega seotud püsikulud (sh soojuskaod, seadmete amortisatsioon, hooldus- ja remondikulud) jagada tarbijate vahel vastavat nende hoonete soojakoormusele ehk sisse viia kahetariifne soojuse hinna süsteem.
2. Kehtestada soojateenusele maksimaalne piirhind ning siduda see asukohajärgse maakonna elanike keskmise sissetulekuga.
3. Loobuda hinnametoodikast, mis arvestab soojaettevõtete tulukust amortiseeritavate varade hulga pealt. Selle tingimustes peavad soojaettevõtted puhaskasumi säilitamiseks investeerima pidevalt uutesse varadesse, kuigi mitte alati pole investeering tarbijate (vaid kasumlikkuse säilitamise) huvides. Probleemi lahendamiseks tuleks üle minna hinnametoodikale, kus sooja hind katab soojaettevõtja põhjendatud kulutused ning lisaks sätestatakse soojateenuselt teenitavaks puhaskasumi maksimummääraks 3% soojateenuse põhjendatud kuludest.
Kokkuvõtvalt on EOKL seisukohal, et tarbijate KVP teenusega kohustuslikus korras liitmine on äärmuslik sekkumine eraomandi puutumatusse, ning õigustatud vaid juhul, et see teenib laiemat nii ühiskondlikku- ja üksikisiku huvi. Tänases olukorras, kus iga kolmanda KVP hinnatase on vabaturu pikaajalisest soojahinnast (90 EUR/MWh+KM) kõrgem, on ilmselge, et suur osa vabaturumajanduse põhimõtetega vastuolus olevatest KVP-dest ei tegutse kummagi huvides. Seetõttu leiame, et ebamõistlikult kõrge hinnataseme probleem tuleb lahendada kõigi tarbijate jaoks, mitte vaid jõukamatele, kellele Te pakute teenusest loobumise õigust ja KVP operaatoritele, mille omanikele garanteerite kasumi ka siis, kui teenuse hind on vabaturu hinnatasemest kõrgem. Koduomanikke ja tarbijaid esindava huvikaitsjana ei saa EOKL sellise ebaõiglusega nõustuda. Seetõttu palume end edaspidi kaasata kõikidesse soojatarbijate õigustega seotud aruteludesse ning arvestada soojamajanduses valitseva kriisolukorra lahendamisel meie eelpool esitatud ettepanekutega.
Lugupidamisega,
Andry Krass
Juhatuse esimees