Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25231751721

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 04.11.2025, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Hanna-Elise Rähni

Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 25231751721

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): xxx (ik xxx)

Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 25231751721, milles isikut xxx

kahtlustatakse KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi (teise inimese tervise kahjustamine, samuti valu tekitava

kehaline väärkohtlemine, kui see on toimepandud lähisuhtes ning korduvalt) kvalifitseeritava kuriteo

toimepanemises.

Prokurör, olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega, analüüsinud kuriteo toimepanemise

ajaolusid, kuriteo toimepanija isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet,

on jõudnud järeldusele, et antud juhul on võimalik ja põhjendatud lõpetada kriminaalmenetlus KrMS

§ 202 alusel.

KrMS § 202 kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada olukorras, kus kogutud tõendite põhjal on

isiku hüpoteetiline süü tõendatud. See tähendab, et süüdimõistvat otsust ei tehta, kuid samas ei saa

öelda, et süüstav toime täielikult puuduks (RKKK 03.11.2010 3-1-1-84-10, p 34, EIKo 21.06.2016

Lähteenmäki vs Eesti p 49). Lõpetamise kohaldamiseks peavad olema täidetud järgmised eeldused:

1) tegemist on teise astme kuriteoga, 2) isiku süü ei ole suur, 3) kriminaalmenetluse jätkamiseks

puudub avalik menetlushuvi, 4) isik on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja

on tasunud (tasub) kriminaalmenetluse kulud ning 5) kahtlustatava nõusolek.

Käesoleva kriminaalasja esemeks on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Kui

kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe

karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib KrMS

§ 202 lg 1 ja 2 sätestatud alusel kriminaalasja lõpetada prokuratuur (KrMS § 202 lg 7). KarS 121 lg

2 p 2, 3 sätestatud kuriteo toimepanemise eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane

vangistus. Niisiis on käesoleval juhul kriminaalmenetluse esemeks teise astme kuritegu, mille eest

karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära.

Karistamise aluseks on KarS § 56 kohaselt isiku süü. Isiku süü suuruse kindlaks määramisel tuleb

lähtuda vaid nendest asjaoludest, mis puudutavad konkreetset süütegu. Riigi peaprokuröri

oportuniteedi juhise kui ka KrMS § 202 kommentaaride kohaselt tuleb süü suuruse hindamisel võtta

aluseks KarS-s toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatut. Kahtlustatava süü ei ole suur.

Kriminaalmenetlusliku põhimõttena kehtib, et süü ei ole suur kuritegude puhul, kus, arvestades süü

suurust mõjutavaid asjaolusid, on süüd kergendavad asjaolud sisulises ülekaalus. Käesoleval juhul

tuleb süü suuruse hindamisel arvesse võtta, et

• seadusandja ei ole sellise teo eest ette näinud vangistuse alammäära

• kahtlustatav on tunnistanud teo toimepanemist ning on selgitanud, et kannatanu tõukas teda

2

kätega vastu keha, pärast mida lõi ta kannatanut 3-4 korda rusikaga vastu nägu. Seega pani

kahtlustatav süüteo toime hädakaitse piiride ületamisel

• kannatanu ei oma kahtlustatava suhtes pretensioone, ei soovi kahtlustatava karistamist ning

soovib kriminaalasja lõpetada

• kahtlustatav on kannatanu ees juhtunu pärast vabandanud ning kannatanu ja kahtlustatav on

ära leppinud.

Kuriteoga hüvitatavat kahju ei tekitatud ja kannatanu tsiviilhagi ei esitanud. Samuti puuduvad

kriminaalmenetluses menetluskulud.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine ei ole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas üld- või eripreventiivsest

vajadusest.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Eripreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt on

avalik menetlushuvi olemas, kui kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku

karistamisest loobumine võib tingida tema poolt uute kuritegude toimepanemise. Seda hinnatakse

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust.

Üldpreventiivsest aspektist on avalik menetlushuvi olemas eelkõige siis, kui teo toimepanemise viis,

valdkond, tagajärjed või samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikkus on sellised, et

menetluse lõpetamine ja lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad.

Riigikohtu otsuse nr 3-1-1-85-04 p 16 järgi on oportuniteediprintsiibiga antud prokuröridele

kaalutlusõigus, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas. Avaliku menetlushuvi mõiste on mõeldud

tagama muuhulgas seda, et karistust kohaldatakse üksnes siis, kui muudest vahenditest ei piisa ja just

selle järele on tungiv vajadus.

Antud asjas puudub avalik menetlushuvi. Esiteks puudub eripreventiivne vajadus kahtlustatavat

kriminaalkorras karistada, kuna puudub põhjus arvata, et karistamisest loobumine võib tingida uute

süütegude toimepanemise xxx poolt. Kuigi isikul on üks kehtiv kriminaalkaristus, siis oli selles

kriminaalasjas tehtud otsus 16.09.2021, s.o peaaegu neli aastat enne käesoleva kriminaalasja

vahejuhtumit. Isiku suhtes rohkem pooleliolevaid kriminaalmenetlusi käimas ei ole. Samuti ei ole

õiguskaitseorganitele laekunud informatsiooni, et isik oleks jätkanud samalaadsete kuritegude

toimepanemist ning ka kannatanu on prokurörile telefoni teel 29.10.2025 kinnitanud, et uusi

vahejuhtumeid ei ole olnud ning see oli üksik konfliktisituatsioon. Piisavat eripreventiivset mõju

omab prokuröri hinnangul esiteks kriminaalmenetlus kui selline ning teiseks isikule asetatud

kohustused, s.o mitte toime panna uusi isikuvastaseid kuritegusid, tasuda summa riigituludesse ja

pöörduda vaimse tervise õe poole alkoholitarvitamise häire kindlaks tegemiseks. Avalik huvi

käesoleva kahtlustatava menetlemise osas puudub ka kaalutlusel, et tema suhtes ei ole oodatav

avalikkuse eriline usaldus.

Kahtlustatava kriminaalvastutusele võtmine ei ole põhjendatud üldpreventiivsetel eesmärkidel.

Käesoleva kriminaalasja lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse kehtivusse, kuna

kahtlustatav kuulati üle ning isik on võtnud eripreventiivse mõjuga kohustuse. Riik on niisiis isiku

käitumisele operatiivselt ning üheselt mõistetavalt reageerinud ja suunanud ta õiguskuulekale teele

tagasi. Seega ei saada käesoleva kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse

osas mingeid negatiivseid signaale.

3

Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku

käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistus kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on

tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa. Käesoleval juhul on prokurör veendunud, et selline

vajadus puudub.

Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et kahtlustatava süüd võib pidada väikseks ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi puudub. Üldpreventiivsetest vajadustest

lähtuvalt ei ole isiku kohtulik karistamine vajalik ja tema edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei

ole vajalik rakendada kohtulikku karistust ning piisab kriminaalmenetluse lõpetamisega kaasneva

kohustuse määramisest. Seega on antud kriminaalasjas võimalik lõpetada xxx suhtes menetlus

oportuniteedi põhimõtte alusel, pannes talle kohustuseks mitte toime panna uusi isikuvastaseid

kuritegusid, tasuda summa riigituludesse ja pöörduda vaimse tervise õe poole alkoholitarvitamise

häire kindlaks tegemiseks.

Juhindudes KrMS §-dest § 202 lg 2, 7 ja 206, prokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25231751721 menetlus.

2. Määratud kohustuse liik ja tähtaeg: xxx on kohustatud:

• mitte toime panema uusi isikuvastaseid kuritegusid. Tähtajaks määrata 04.11.2026

• tasuma riigituludesse 700 eurot, kandes selle summa Prokuratuuri deposiitkontole

selgitusega „25231751721“. Tähtajaks määrata 04.05.2026

Saaja nimi: Rahandusministeerium

Saaja konto: EE891010220034796011 SEB

EE932200221023778606 Swedbank

EE701700017001577198 Luminor

EE777700771003813400 LHV

Viitenumber: 3100057361

• pöörduma SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla Psühhiaatriakliiniku vaimse tervise õe

vastuvõtule ja läbima vaimse tervise õe esmane vastuvõtt alkoholitarvitamise häire

ravi teenuse raames. Vastuvõtu raames on kohustus läbida PERHi Psühhiaatriakliiniku

vaimse tervise õe poolt läbiviidava alkoholi tarvitamise häire esmane uuring, mille käigus

hinnatakse, kas inimesel on alkoholi tarvitamise häire, mis vajaks edaspidist ravi. Juhul,

kui tuvastatakse ravivajadus, on edasine ravi vabatahtlik. Tähtajaks määrata 04.05.2026 Registreeruda saates e-kiri aadressile [email protected] või helistades

registratuuri telefonile 617 2644 (E-R kell 8.30-17.00). Registreerumisel tuleks nimetada, et

tullakse prokuratuuri suunamisel, see tagab õige spetsialisti juurde sattumise.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: 1 DVD-plaat jätta

kriminaalasja arhiveerimisel materjalide juurde.

5. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: puuduvad.

6. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

7. Kuivõrd kannatanu on pöördunud tervishoiuteenuse osutaja poole, siis sellest asjaolust ning

kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest teavitatakse Tervisekassat, kellel on õigus

kahtlustatavalt välja nõuda kannatanu meditsiinilise abiga seotud kulud.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kahtlustatavale xxx, kannatanule xxx.

4

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris.

10. Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Hanna-Elise Rähni

abiprokurör

[email protected]

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud määratud kohustuste

mittetäitmise tagajärgi:

xxx

kahtlustatav