Käskkiri


KINNITATUD
Riigikohtu esimehe
04.11.2025 käskkirjaga
nr 7-3/25-12

Riigikohtu raamatupidamise sise-eeskiri



Tartu, 2025







Sisukord

Eesmärk 3
Kasutatav tarkvara 3
Volitatud isikud ja kontrollijad 4
Kohustuste lahusus dokumentide kontrollimisel ja maksete tegemisel 6
Algdokumendid 6
Majandustehingute kirjendamine 8
Varad 8
Rahalised vahendid 13
Nõuded ja ettemaksud 13
Kohustised ja saadud ettemaksed 14
Inventeerimise korraldus 14
Tegevustulud 17
Tegevuskulud 17
Elektroonilise maksekaardi kasutamine 20
Dokumentide säilitamine 20
Aruandlus 21
Seotud isikud 21




Eesmärk
Riigikohtu raamatupidamise sise-eeskiri kehtestab Riigikohtu (edaspidi Asutus) raamatupidamise korraldamise põhinõuded ja finantsaruandluse tingimused ning korra. See lähtub raamatupidamise seadusest, riigieelarve seadusest, avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist, selle juurde kuuluvatest lisadest ja juhendmaterjalidest, muudest Raamatupidamise Toimkonna juhenditest, rahandusministri määrustest eelarveliste asutuste eelarvestamise ning riigikassa kassalise teenindamise kohta, Euroopa Liidu välisabi kasutamist reguleerivatest õigusaktidest, teistest raamatupidamist reguleerivatest seadustest, määrustest ja muudest õigust loovatest aktidest, samuti asutusesisestest muudest normdokumentidest.
Eeskirja kohaldatakse alates 01.01.2024
Raamatupidamise korraldus
Raamatupidamist korraldab ja sise-eeskirja nõuetekohast täitmist kontrollib Asutuse finantsjuht (edaspidi finantsjuht).
Asutuse raamatupidamis-, personali- ja palgaarvestuse teenust osutab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK) vastavalt sõlmitud teenuste osutamise kokkuleppele.
Bilansiväliste riiginõuete arvestust korraldab Maksu- ja Tolliamet (edaspidi MTA) maksukohustuslaste registri infosüsteemiga ühildatud nõuete arvestamise programmis (edaspidi NAP).
Raamatupidamisarvestuse pidamiseks vajaliku informatsiooni ja dokumentatsiooni edastamise kord ja tegevuste jaotus Asutuse ja RTK vahel on esitatud Kokkuleppe lisas 1 „Finantsarvestuse toimemudel" ja lisas 2 „Personali- ja palgaarvestuse toimemudel" (edaspidi Toimemudelid), mis on avalikustatud RTK kodulehel www.rtk.ee.
Kasutatav tarkvara
Asutuse raamatupidamisarvestust peetakse riigi ühtses majandustarkvaras SAP (edaspidi SAP).
Aruandluse saamiseks kasutatakse SAPiga liidestatud aruandlusmoodulit SAP Business Object (edaspidi SAP BO). SAP BO administraator on finantsjuht, kes annab asutuse kasutajatele õigused ning vajadusel sulgeb või lõpetab need.
Riigitöötaja iseteenindusportaali (edaspidi RTIP), mis on sünkroniseeritud SAPiga, kasutatakse majanduskulude, varade, puhkuste, puudumiste, isikuandmete, koolituste ja lähetuste halduseks.
Ostuarvete registrit peetakse ja ostuarveid säilitatakse e-arvete menetlemise infosüsteemis (edaspidi e-arvekeskus).
Lepinguid ja mitmesuguseid muid raamatupidamise algdokumente, mida ei töödelda RTIP-s ega e-arvekeskuses, säilitatakse Asutuse dokumendihaldussüsteemis.
Maksudeklaratsioonid esitatakse ja säilitatakse e-Maksuameti infosüsteemis.
Volitatud isikud ja kontrollijad
Majandustehingut tõendava dokumendi peab kooskõlastama kulujuht. Kulujuhid on Asutuses oma valdkonna juhid:
IT-osakonna juhataja;
Majandusosakonna juhataja;
Riigikohtu esimehe abi;
Personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja;
Üldosakonna juhataja;
Õigusteabe- ja koolitusosakonna juhataja;
Keeletoimetaja tellitava kirjanduse osas;
Riigikohtu direktor.
Kulujuht tagab oma kooskõlastusega, et
■ dokument kajastab majandustehingut õigesti – kaup või teenus on märgitud koguses kätte saadud, dokumendil kajastatud kogused, hinnad jm tingimused vastavad eelnevalt kokkulepitule, algdokumendil olev selgitus kirjeldab majandustehingut arusaadavalt jms;
■ tehing on seaduspärane, otstarbekas ja vajalik; tehingu sõlmimisel on lähtutud kokkuhoidlikkuse printsiibist; tehingu tingimused vastavad parimate analoogsete tehingute tingimustele;
■ tehing on kooskõlas Asutuse eelarvega;
■ maksete ülekandmise tingimused annavad võimaluse tasuda kauba, teenuse või muu hüve eest õigel ajal, jättes finantsjuhile ja RTKle vähemalt 7 tööpäeva aega alusdokumentide nõuetekohaseks kontrollimiseks ning tulevaste rahavoogude planeerimiseks;
■ tehingu kohta dokumendil esitatud andmed on kontrollitud.
Eelarve piires tehtavate tehingute ja võetavate kohustiste kooskõlastusringis on lisaks vastava valdkonna kulujuhile Riigikohtu direktor ning finantsjuht.
Asutuse nimel sõlmitavad lepingud allkirjastab Riigikohtu esimees, Riigikohtu direktor või tema poolt selleks volitatud isik, vastavalt lepingut puudutavale valdkonnale.

Kõik tehingud, millega võetakse kohustisi järgnevateks eelarveaastateks ja mis ei kuulu tavapärase majandustegevuse raamesse, tuleb eelnevalt kooskõlastada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis Riigikohtu direktori ja finantsjuhiga.
Finantsjuht kontrollib algdokumentide ettevalmistamisel järgmisi asjaolusid:
■ tehingu kooskõla eelarvega;
■ raamatupidamise muude arvestusobjektide õigsust;
■ maksetähtpäeva ja tehingu summasid;
■ tekkepõhist perioodi;
■ tehingu vastaspoole andmeid;
■ tehingu maksustamisega seonduvat;
■ kas kauba, teenuse või muu hüve eest ei ole juba varem tasutud;
■ kas dokumentidel on kõik nõutavad selgitused ja selleks volitatud isiku(te) kinnitused.
RTK töötajad kontrollivad Asutusest saadud dokumente, tagades SAPi sisestamisel, et:
• raamatupidamiskontod, tehingupartneri, tegevusala, allika ja rahavoo koodid on õiged;
• arvestusobjektide koodid on sisestatud vastavalt Asutuse poolt määratule;
• maksetähtpäev on õige;
• saaja rekvisiidid (pangakonto number, nimi ja muud andmed) on õiged;
• summad on õiged;
• kande kuupäev on õige;
• kulutuse eest ei ole varem tasutud.
RTK kontrollib, kas kontolaiendid on vastavuses Asutustes kehtiva korraga ja täpsustab vajadusel Asutuselt saadud tunnused üle. Kui dokumendis ei ole täpselt arusaadav tehingu sisu või kajastamise kuupäev, küsib RTK täiendavad dokumendid Asutuselt juurde.
RTK töötaja poolt SAPi sisestatud andmed loetakse tema poolt kontrollitud ja kinnitatud andmeteks.



Kohustuste lahusus dokumentide kontrollimisel ja maksete tegemisel
Kohustuste lahususe põhimõtet rakendatakse järgmiselt:
■ e-arvekeskuses kooskõlastab tehingud kulujuht;
■ algdokumendid kinnitab finantsjuht;
■ SAPis tagab tehingute korrektse kajastamise ja tehingute eest arveldamise RTK;
■ sama isik ei või ainuisikuliselt kooskõlastada ja kinnitada tehingute alusdokumente, st tehingu alusdokumendi kontrollimisel peavad osalema vähemalt kaks isikut.
Riigikohtu esimehe ja Riigikohtu direktori äraolekul on volitatud isikuks Riigikohtu esimehe käskkirjaga määratud asendaja. Riigikohtu esimehe nõunikule, osakonna juhatajale ja korrektor-bibliograafile määratakse majandustehingute tegemiseks asendaja vajadusel e-arvekeskuse portaalis. Riigikohtu direktor teavitab asendaja määramisest raamatupidamise eest vastutavat isikut, kes sisestab asendamise e-arvekeskuse portaali. Teavitamine ei ole vajalik, kui asendatav sisestab enda asendamise info ise ning see on eelnevalt direktoriga kooskõlastatud.
Rahalised ülekanded teeb RTK.
Algdokumendid
Iga raamatupidamiskirjendi aluseks on majandustehingu toimumist tõendav algdokument, algdokumentide alusel koostatud koonddokument või raamatupidamisõiend.
Raamatupidamise algdokument on tõend, mille sisu ja vorm peavad vajaduse korral võimaldama kompetentsele ja sõltumatule osapoolele tõendada majandustehingu toimumise asjaolusid ja tõepärasust.
Asutuse raamatupidamise algdokumentideks on
■ tarnijate arved;
■ lähetuste kuluaruanded;
■ koolituste kuluaruanded;
■ majanduskulude aruanded – prillihüvitiste jm ühekordsete kulude hüvitamiseks;
■ pangakaardi kasutamise aruanded;
■ palgalehed;
■ töötervishoiuarsti otsused (kinnitamaks töötervishoiukulude põhjendatust);
■ ühisüritustel osalenud teenistujate, külaliste nimekirjad (kui seda teavet haldab ja hoiab kulujuht, st dokumenti ei ole esitatud koos arvega).
Raamatupidamise algdokument peab vastama Raamatupidamise Seaduses kehtestatud nõuetele.
Asutus saadab majandustehinguid tõendavad algdokumendid ja koonddokumendid RTKle vastavalt Toimemudelile.
RTK koostab algdokumendina raamatupidamisõiendeid. Raamatupidamisõiendil ei nõuta kõiki seaduses ette nähtud rekvisiite, kuid nõutakse RTK töötaja (raamatupidaja, algdokumendi koostaja) nime.
Kui teiseks tehingupooleks on raamatupidamiskohustuslane, riigi raamatupidamiskohustuslane või välismaa juriidiline isik, peab esitatud arve sisaldama lisaks identifitseerimistunnust (nt arve number) ning tehingupooli identifitseerida võimaldavaid andmeid.
Algdokumenti on lubatud üle viia teise vormingusse või teisele teabekandjale, kui üleviimise käigus ei muudeta majandustehingut puudutavaid algdokumendi andmeid ning tagatakse algdokumendi vastavus seaduses sätestatud nõuetele. Sellisel juhul võib raamatupidamiskohustuslane säilitadagi üksnes muudetud vorminguga või teisel teabekandjal algdokumendi.
Kõik tehingud peavad saama SAPs raamatupidamiskirjendi järjekorra numbri. RTK tagab selle numbri märkimise algdokumendile vastavalt toimemudelile.
Materiaalsete väärtuste või tehtud tööde vastuvõtmisel peab kulujuht seda kinnitama allkirjaga paberkandjal koostatud aktil või tegema märke vastuvõtmise kohta e-arvekeskuses.
Toitlustamise, kingituste, esinduskulude arvele peab kulujuht lisama vajaduse korral erisoodustuse rakendamise ja ürituse teabe.
Kulujuht või finantsjuht märgib e-arvekeskuses algdokumendile vajalikud tunnused ning vajaduse korral muu teabe, mis selgitab kulu majanduslikku sisu või finantseerimisallikate jaotust vms.
Algdokumendid, mis ei ole nõuetekohaselt vormistatud, tagastatakse nende esitajale paranduste või täienduste tegemiseks.
Algdokument peab olema loetav kogu säilitustähtaja jooksul, mis on sätestatud Asutuse dokumentide loetelus.
Kulujuht vastutab, et arve tema tehtud kulutuse kohta jõuaks õigel ajal e-arvekeskusesse.
Riigikohus võtab residentidelt vastu ainult e-arveid.
Mitteresidentide arved edastavad kulujuhid finantsjuhile, kes korraldab nende edastamise e-arvekeskusesse.
RTK lähtub algdokumentide vormistamisel ja säilitamisel toimemudelist ning oma sisekordadest.
Raamatupidamise algdokument loetakse allkirjastatuks, kui on antud
■ digitaalallkiri;
■ kooskõlastus või kinnitus e-arvekeskuses, riigitöötaja iseteenindusportaalis või Asutuse dokumendihaldussüsteemis.
Majandustehingute kirjendamine
Kõik majandustehingud dokumenteeritakse ning kirjendatakse raamatupidamisregistrites esimesel võimalusel pärast nende toimumist.
Raamatupidamiskannete koostamisel juhindutakse avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendist ning selle lisadeks olevast kontoplaanist, kontoplaani selgitustest ja näidiskannetest, samuti eelarveklassifikaatorist.
Dokumentidel olevat teavet ning kirjendeid ei ole lubatud kustutada ega ilma selgituseta parandada. Ebakorrektsed kirjendid parandatakse paranduskirjenditega, mis peavad sisaldama viidet parandatavale kirjendile. Kui parandus ei põhine algdokumentidel, koostatakse parandust selgitav raamatupidamisõiend (parandusdokument).
Riigihangete rahalise täitmise jälgimiseks peab Asutus tagama vajaliku riigihanke lepingu osa viitenumbri alusdokumendil, selle puudumise korral riigihanke viitenumbri märkimise. Riigihanke viitenumber märgitakse ostudokumendile ka siis, kui riigihanke kohta on mitu lepingu osa viitenumbrit, kuid ostudokumendilt ei selgu, kuidas summa neile jaotub.
Toetus (Abiraha) - kasutatakse saadud välistoetustel ning selle kaas- ja omafinantseerimisel ning nende allikate arvel tehtud kulutustel.
Varad
Varade arvestus
Nii bilansis kui ka bilansiväliselt arvestatava vara eest vastutavad kulujuhid, kelle eelarvest vara on soetatud. Kulujuht vastutab soetatud varade arvele võtmise, muudatuste tegemise (kasutaja või vastutaja vahetus), maha kandmise algatamise ning vajadusel hävitamise korraldamise eest ja ka vormistamise eest RTIPs.
Materiaalse vara olemasolu, selle sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise või kasutamise korraldamise eest vastutab kulujuht.
Kulujuht vastutab vara eest seaduse, õigusaktide ja ametijuhendiga ette nähtud ulatuses.
Kui põhivara ja väheväärtuslikku vara, mille üle peetakse kas bilansilist või bilansivälist arvestust, kasutavad teenistusülesannete täitmiseks teised teenistujad, vormistab vara eest vastutav isik riigitöötaja iseteenindusportaalis varade üleandmise teise teenistuja kasutusse. Teenistuja, kellele on vara kasutusse antud, vastutab vara olemasolu, säilimise, korrasoleku ja heaperemeheliku kasutamise eest.
Vara liikumine ühelt isikult teisele vormistatakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga või riigitöötaja iseteenindusportaali varade moodulis kinnitusega.
Kõik varaga seotud tehingud kajastatakse riigitöötaja iseteenindusportaali varade moodulis.
Materiaalse ja immateriaalse põhivarana arvele võtmise alampiir on võrdne rahandusministri 11.12.2003. a määruses nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ sätestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiiriga.
Põhivara võib arvele võtta kogumina juhul, kui kogum moodustab ühesuguse kasutuseaga terviku ja selle soetusmaksumus kokku on võrdne või suurem rahandusministri 11.12.2003. a määruses nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ sätestatud materiaalse ja immateriaalse põhivara kapitaliseerimise alampiiriga.
Põhivara kasutusea ja arvele võtmise kogumina või üksikult otsustab kulujuht ja kooskõlastab oma otsuse finantsjuhiga. Põhivara arvele võtmine riigitöötaja iseteenindusportaalis vormistatakse toimemudeli kohaselt.
Põhivara klassifitseeritakse vastavuses kontoplaani kontode liigendusega. Vara jaotust klasside kaupa peetakse ühesuguselt nii SAPis kui ka riigitöötaja iseteenindusportaali põhivara moodulis.
Iga arvele võetud põhivara kohta peetakse arvestust elektroonilistel põhivarakaartidel SAPis ja iseteenindusportaali varade moodulis. Teave on seotud igale põhivarale määratud unikaalse inventarinumbri kaudu. SAPis säilitatakse vara kohta finantsarvestuseks vajalik detailne teave:
■ soetamisaeg;
■ amortisatsiooninorm;
■ soetusmaksumus; arvestatud kulum, allahindlused, parendamisel lisandunud summad, jääkväärtus.
Riigitöötaja iseteenindusportaalis hoitakse järgmist teavet:
■ vastutav isik (kes vastutab vara olemasolu ning sihipärase ja heaperemeheliku kasutamise eest);
■ transpordivahenditel registreerimisnumber;
■ kogumi/komplekti tunnus (kui vara osad on võetud eraldi arvele või varaga on seotud iseseisev vara, mille kohta võib olla vaja teavet komplektina);
■ varaga toimunud tehingute ja inventeerimise dokumendid.
Igale olemasolevale ja lisanduvale materiaalsele põhivarale antakse vöötkood, mis sisaldab unikaalset inventarinumbrit. Kogumina soetatud vara korral markeeritakse iga ese eraldi.
Bilansiväline vara kajastatakse kuludes ning seesuguse vara üle peetakse vajaduse korral arvestust bilansiväliselt väheväärtusliku varana. Otsuse arvestuse pidamise kohta langetab kulujuht, kes teeb vastavad toimingud riigitöötaja iseteenindusportaalis ja kooskõlastab need finantsjuhiga.
Analüütilist arvestust bilansiväliselt peetakse varade kohta maksumusega alla 2000 euro (ilma käibemaksuta) ainult juhul, kui vara on oluline Asutuse funktsioonide elluviimise tagamiseks.
Raamatute kohta peetakse arvestust raamatukogu kartoteekides, raamatupidamises bilansivälist arvestust ei peeta.
Vormiriietuse kohta peetakse bilansivälist arvestust majandusosakonna poolt.
Väikevara soetusmaksumusega 2000 eurost kuni põhivara arvele võtmise alampiirini kajastatakse kuludes ja võetakse arvele bilansivälise väheväärtusliku varana. Vara arvele võtmise vormistab iseteenindusportaalis kulujuht, kes kooskõlastab toimingud finantsjuhiga.
Väheväärtusliku varana tuleb sõltumata maksumusest arvele võtta kõik elektroonilised seadmed: laua-, süle-, tahvelarvutid, telefonid, diktofonid, fotoaparaadid jm seadmed, milleks on vaja tarkvara või teeninduslepingut ning mille hävitamisel tuleb kindlustada seadmest andmete kustutamine. Samuti tuleb väheväärtuslike varadena arvele võtta varad, mida Riigikohus kasutab lepingu alusel.
Väheväärtuslik vara võetakse arvele riigitöötaja iseteenindusportaali varade moodulis ning seda inventeeritakse nagu põhivara.
Kasutusrendi korras saadud või deponeeritud vara üle peab arvestust kulujuht.
Põhivarad grupeeritakse klassidesse lähtudes SAPis ja RTIPis olevatest riigi ühtsetest põhivara klassidest. Põhivara klass määrab, millistele kontodele tehakse põhivaraga seotud kanded. Igale klassile on määratud kasulik eluiga, mida on võimalik vara kaardi loomisel muuta.
Põhivara põhiandmetes kasutatavad andmed SAPis:
• nimi 1 - kirjeldus (põhivara nimetus);
• nimi 2 - automaatselt sama, nagu nimi 1;
• kuupäevad - soetuse kuupäev tekib varakaardi sidumisel ostukandega, kuupäevaks on ostu kuupäev, maha kandmise kuupäev sisestatakse maha kandmisel;
• vara- ja inventarinumber;
• kogus (Quantity) - üldjuhul on kasutuse ühikuks tükk;
• kulukeskus (Cost center) - kuhu kantakse kulum;
• eelarve liik (Fond) - kasutatakse põhivara soetuse korral ja näitab, millise eelarve liigi ja vajaduse korral ka objekti arvel toimus soetamine;
• amortisatsiooni andmed - amortisatsiooni võti, kasulik eluiga, amortisatsiooni meetod.
Põhivara kohta SAPi sisestatud põhiandmed kanduvad RTIPi.
Põhivara kohta RTIPs peetavad täiendavad andmed:
• vastutav isik - seotud Asutusega, millise arvel vara bilansis kajastub; seotud SAPi personali moodulis oleva töötajate registriga;
• kasutaja - kohustuslik väli, võib olla SAPs registreeritud töötaja, sh ka teise Asutuse töötaja või märge „üldkasutatav" või „reservis" või „mittekasutatav";
• asukoht - kohustuslik väli, kasutatakse inventuurinimekirja koostamisel, valitakse asukohtade registrist ja täidetakse Asutuse poolt RTIP varade moodulis; sh ruum täidetakse Asutuse poolt vajadusel;
• liisingu informatsioon - kasutatakse rendile võetud varade korral ja hoonestusõiguse lepingute olemasolu korral (liisingu tüüp, firma, lepingu number, kuupäev, liisingu alguskuupäev), vajalik bilansivälise informatsiooni esitamiseks varade kohta;
• kinnisvararegistri kood - täidetakse kinnisvara korral, kui see on registreeritud kinnisvara registris;
• seerianumber - maade korral sisestatakse katastritunnus.
Põhivarade registreerimise muudes registrites (kinnisvararegister, hooneregister, autoregister jm) korraldab varade arvestuse eest vastutav isik (kui Asutuses ei ole määratud teisiti), kes vastutab ka vajalike muudatuste tegemiste eest nendes registrites.
Lõpetamata ehitustöid kajastatakse poolelioleva põhivara klassis eraldi kaartidel.
Kui olemasolevale põhivarale lisatakse parendusi, siis kajastatakse neid üldjuhul samal põhivarale avatud kaardil.


Amortisatsiooni arvestus
Põhivara objektide soetusmaksumus amortiseeritakse üldjuhul kuluks nende hinnangulise kasutusea jooksul.
Uute varade korral määratakse üldjuhul varadele järgmine hinnanguline eluiga:
1)
Hooned ja hoonete osad
20-50 aastat
2)
Eluhooned
40-50 aastat
3)
Muud rajatised
20-50 aastat
4)
Masinad ja seadmed
5-10 aastat
5)
Transpordivahendid
5-10 aastat
6)
Info- ja kommunikatsiooniseadmed
3-6 aastat
7)
Muu amortiseeruv põhivara
3-6 aastat
8)
Tarkvara
3-10 aastat

Vara amortiseeritakse lineaarselt.
Vara hakatakse amortiseerima tema kasutuselevõtu kuust ja seda tehakse kuni täieliku amortiseerumiseni või selle kasutusest eemaldamiseni. Põhivara amortisatsiooni arvutatakse igas kuus.
Kui amortiseerunud vara on veel kasutuses, kajastatakse nii soetusmaksumust kui ka kulumit bilansis seni, kuni vara on lõplikult kasutusest eemaldatud.
Ettepaneku amortisatsiooninormide kehtestamiseks ja muutmiseks teeb vara tundev spetsialist (kulujuht), lähtudes rahandusministri 11.12.2003. a määruses nr 105 „Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend“ toodud vara amortisatsiooninormidest.
Ebatüüpilisele varale või ettenähtud normist oluliselt erineva kasutuseaga varale määratakse amortisatsiooninorm kulujuhi ettepanekul. Asjakohane märge tehakse algdokumendile.
Hinnangulist järelejäänud eluiga hinnatakse parenduste arvele võtmisel ja inventuuride käigus. Amortisatsiooninormi muudetakse, kui ilmneb, et vara tegelik kasutusiga on oluliselt erinev esialgu hinnatust. Vara järelejäänud kasutusiga hinnatakse vähemalt aastainventuuri ajal.
Amortisatsiooninormi muudatuse kohta vormistab finantsjuht õiendi. Amortisatsiooniperioodi muutuse mõju kajastatakse aruandeperioodis ja järgmistes perioodides, mitte tagasiulatuvalt.

Parendused, remont ja hooldus
Põhivarakulutused kapitaliseeritakse bilansis ainult juhul, kui need pikendavad vara kasutusiga rohkem kui ühe aasta võrra ning nende maksumus ilma käibemaksuta ületab põhivara kapitaliseerimise alampiiri. Tavapärased remondi- ja hoolduskulud kajastatakse perioodikuluna.
Parenduste lisamisel põhivara soetusmaksumusele hinnatakse vara järelejäänud kasutusea võimalikku pikenemist ning olulise muutuse korral korrigeeritakse amortisatsiooninormi. Hinnangu ja asjakohase otsuse amortisatsiooninormi muutmiseks teeb vara eest vastutav isik.
Teave parenduste kohta kajastatakse põhivara kaardil.
Mahakandmine
Põhivarad kantakse bilansist välja, kui vara enam ei eksisteeri (on hävinenud, hävitatud, kadunud jms). Riigikohtu direktori poolt kinnitatud inventuurikomisjoni otsuse alusel kantakse kõlbmatuks tunnistatud ja maha kantud põhivara bilansist välja. Põhivara mahakandmine toimub kooskõlas „Riigivaraseadusega“.
Vara kõlbmatuks tunnistamise korral kantakse see vara maha ja suunatakse taaskasutusse või hävitatakse. Vastavate toimingute eest vastutab vara kõlbmatuks tunnistamist taotlenud kulujuht.
Vara peab olema arvestusest välja kantud, üle antud või hävitatud kahe kuu jooksul pärast sellekohast otsust.
Rahalised vahendid
Laekumised ja väljamaksed käivad e-riigikassa kaudu.
E-riigikassa administraator on finantsjuht.
Sularahatehinguid üldjuhul ei toimu.
Nõuded ja ettemaksud
Nõudeid ja tehtud ettemakseid kajastatakse kontodel nende iseloomust lähtudes lühi- või pikaajalisena.
Lühiajalisi nõudeid kajastatakse bilansis nende nominaalväärtuses. Pikaajalisi, intressi mitteteenivaid nõudeid kajastatakse nõude nüüdisväärtuses, kasutades üldeeskirjaga kehtestatud intressimäära.
Ettemakseid tehakse juhul, kui see tuleneb seadusest või kehtivast lepingust. Ettemakseid tuleb teha ka juhul, kui osaletakse avalikult pakutava teenuse saamisel, kus ettemakse on kõigile osalejatele määratud tingimuseks (nt koolitused, lähetuste kulud, ajakirjanduse tellimine, kindlustuse kulud).
Ettemakse tulevaste perioodide kulu eest kajastatakse kuluna majandusaastas, mil saadakse ettemakse eest kaubad või teenused. Erandina võib arvestuse lihtsustamiseks kanda tulevaste perioodide kulu kohe kuluks, kui ettemakse summa on väiksem põhivara kapitaliseerimise alampiirist.
Kohustised ja saadud ettemaksed
Kohustiste kajastamisel lähtutakse tekkepõhisuse printsiibist, mille järgi kajastatakse kõik aruandeperioodil tekkinud kohustised aruandeperioodi bilansis.
Kui aruande koostamise ajaks puudub täpne dokumentatsioon kohustise suuruse kohta, kajastatakse see bilansis hinnanguliselt, viitvõlgade rühmas.
Asjade, tööde ja teenuste tellimisel tuleb kulujuhtidel järgida Asutuse sisekordadest ja riigihangete seadusest tulenevaid nõudeid. Riigihangete seaduse järgimiseks tuleb kulujuhtidel hiljemalt eelarveaasta alguseks täpselt planeerida aasta jooksul tellitavad asjad, tööd ja teenused nende liikide ja maksumuste kaupa.
Pöördkäibemaksuga tehingute korral peab kulujuht esitama müüjale Asutuse käibemaksukohustuslase (VAT) numbri EE102050385. Käibe deklareerimiseks kajastab RTK SAPs maksukohustise tekkimise ja tasub selle järgmise kuu 20. kuupäevaks.
Kohustiste võtmise ja jälgimise eest vastutab kulujuht ning kajastamise eest RTK vastavalt Toimemudelile.
Inventeerimise korraldus
Aruandeaasta lõpus korraldatakse kogu olulise vara ja kõigi kohustiste inventuur, mis hõlmab
■ materiaalse ja immateriaalse põhivara ning bilansiväliselt arvestatava väheväärtusliku vara inventuuri;
■ nõuete inventuuri ja oluliste nõuete kohta kinnituskirjade saatmist;
■ kohustiste inventuuri ja oluliste kohustiste kohta kinnituskirjade saatmist;
■ avaliku sektori saldoandmikke esitavate üksuste omavahelist saldode võrdlemist.
Inventeerimise õigeaegse korralduse eest vastutab finantsjuht.
Varade inventuur
Materiaalse ja immateriaalse põhivara ning bilansiväliselt arvestatava vara inventuuri läbiviimisel lähtutakse käesolevast korrast, Toimemudelist, Riigikohtu valitsemisel oleva riigivara valitsemise korrast. Inventuuride läbiviimiseks kasutatakse RTIPi. Aastainventuur tuleb lõpetada hiljemalt aruandeaasta 31. detsembriks.
RTK saadab lõpetamata ehituste ja pooleliolevate soetuste olemasolu korral vähemalt juuni, septembri ja detsembri lõpu seisuga Asutusele e-posti teel infot olemasolevate lõpetamata ehituste ja pooleliolevate soetuste kohta. Lõpetamata ehitiste ja etapiviisiliste soetuste inventuur valmistatakse ette ning inventeeritakse aasta lõpu seisuga. Inventeerimiskomisjon kontrollib täiendavalt, kas vara on kasutusele võetud, hindab vara tulevikus arvele võtmise aluseid ning vajaduse korral teeb ettepaneku vara maha kandmiseks.
Aastainventuuride läbiviijad ja komisjonide koosseis määratakse Riigikohtu direktori käskkirjaga.
Vara inventuurikomisjonid koosnevad vähemalt kahest liikmest, kellest kumbki ei ole inventeeritava vara eest vastutav isik. Vastutav isik osaleb inventuurikomisjoni töös selgituste andjana. Aastainventuuri tegemist tõendava dokumentatsiooni allkirjastavad nii komisjoni liikmed kui ka vara eest vastutav isik.
Inventeerimiskomisjon vastutab inventuuri õigeaegsuse ja läbiviimise korrast kinnipidamise eest, inventeeritavate väärtuste tegelike koguste inventeerimisnimestikesse kandmise eest.
Inventuuri tulemused vormistatakse aktiga, mille kinnitavad kõik komisjoni liikmed ja allkirjastavad komisjoni esimees ja varade eest vastutav isik. Inventuuri tulemused peavad olema asutuse poolt kinnitatud hiljemalt järgneva aasta 21. jaanuariks. Inventeeritud varade märkuste aktis tuuakse eraldi välja:
• kasutamiskõlbmatu (nii füüsiliselt kui moraalselt amortiseerunud) ning kasutuses mitteolev vara ja selle võimalik neto realiseerimismaksumus;
• vara hinnanguline järelejäänud eluiga, kui see on oluliselt erinev arvestuslikust järelejäänud elueast.
Lugemislehtedel toodud märkuste põhjal koostatakse varade mahakandmise, ümberhindamise ning eluea muutmise dokumendid, mille põhjal koostab RTK põhivara korrigeerimiskanded.
Üle- või puudujäägi korral kirjutab materiaalselt vastutav isik seletuskirja. Vahede korral:
• varade ülejääk võetakse arvele;
• varade puudujäägi korral selgitatakse välja süüdlane ja nõutakse puudujääk temalt sisse; kui süüdlast pole võimalik tuvastada, kantakse vara maha kuluks;
• kuritarvitusest tingitud kahju kindlakstegemisel esitatakse materjalid viie päeva jooksul pärast fakti tuvastamist uurimisorganitele.
Erakorralisi inventuure tehakse vara eest vastutava isiku vahetumise korral üleandmise-vastuvõtmise päeva seisuga, vara varguse, omastamise või riknemise korral viivitamatult faktide selgumise järel, muudel juhtudel Riigikohtu esimehe otsusel.
Nõuete ja kohustiste inventuur
Nõuete ja kohustiste inventuuri (sh puhkusekohustise jäägi arvestus) viib läbi RTK, kes koostab ning saadab deebitoridele ja kreeditoridele saldokinnituskirjad. Avaliku sektori üksustele saldokinnituskirju ei saadeta, kuna nendega võrreldakse saldosid saldoandmike infosüsteemis.
Saldokinnituskirjad koostatakse, kasutades SAP standardvormi.
Saldokinnituskirjad saadetakse Asutuse kõigi nõuete ja kohustiste kohta tervikuna.
Nõuete ja kohustiste inventuuri tulemusel koostatakse dokumendid, milles kajastuvad alljärgnevad andmed:
• andmed deebitoride ja kreeditoride kohta;
• nõuete ja kohustiste summad;
• nõuete ja kohustiste summad tagastatud saldoteatiselt;
• erinevused raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ja erinevuste tekkepõhjused;
• inventuuri läbiviimise aeg ja läbiviija allkiri.
RTK saadab kinnitatud nõuete ja kohustiste inventuuri Asutusele teadmiseks.
Riiginõuete inventuur viiakse läbi kord aastas 31.12 seisuga. Inventuure ja saldode võrdlusi teostab MTA koostöös Asutusega. NAPst võetakse aruanne kohtuasjade lõikes. Aruanded edastatakse Asutusele saldode inventeerimiseks. E-posti teel selgitatakse erinevused raamatupidamise ja kinnitatud andmete vahel ning erinevuste tekkepõhjused. Inventuuri tulemus kinnitatakse e-posti teel.
Asutuse kohustiste, ettemaksete ja nõuete inventuur viiakse läbi kord aastas 31.12 seisuga.
Maksutähtpäevadel võrreldakse MTA maksunõudeid ja -kohustisi e-Maksuameti infosüsteemis.
Sularahakassa inventeerimine
Sularahakassa inventuuri viib läbi Asutus direktori käskkirjaga kooskõlas. Inventuuri juures osaleb kassa toimingute eest vastutav isik.
Asutus viib sularahakassa korralise inventuuri läbi aasta lõpu seisuga
Inventuuri tulemuste kohta koostatakse inventuuriakt, milles kajastatakse:
• inventuuri läbiviimise kuupäev;
• komisjoni koosseisu kuuluvate töötajate nimed ja ametikohad;
• viimane sissetuleku- ja väljaminekuorderi number;
• kassa jääk ja erinevus võrreldes raamatupidamisandmetega;
• komisjoni liikmete ja finantsjuhi allkirjad.


Tegevustulud
Tulusid toodete ja teenuste müügist kajastatakse kontorühmas 322. Tulud laekunud toetustest lähetus- ja koolituskulude katteks kajastatakse kontorühmas 350.
Riigilõivud laekuvad vastavale kontole MTAs. MTAs peetakse arvestust riigilõivude üle selleks ette nähtud spetsiaalses infotehnoloogilises süsteemis. Aruandekuule järgneva kuu 23. kuupäeval toimub kuu sulgemine ja hiljemalt 25. kuupäeval moodustatakse koondkanded asutustele ning eksporditakse SAPi.
Riigilõivude kajastamine Asutuse bilansis toimub kaebuse ja tasutud summa omavahelise sidumise tulemusena Kohtute Infosüsteemis (edaspidi KIS), kust andmed liiguvad NAPi ning sealt edasi Asutuse raamatupidamissüsteemi. Ajal, mis jääb summa laekumise ja asjaga sidumise vahele, kajastuvad kõik summad MTA ettemaksu kontol.
Juhul, kui kaebuse esitamisel on tehtud enammakse, siis seotakse KISs kogu laekunud summa. Enam tasutud summa vabastatakse ning tagastatakse osapoolele Riigikohtu määruse alusel või seadustikest tuleneva taotluse rahuldamisel.
Juhul, kui kaebuse esitamisel on laekunud ette nähtust väiksem summa, siis koostatakse puuduste kõrvaldamise määrus ning antakse menetlusosalistele aeg nõude tasumiseks. Laekunud summa seotakse KISs. Täiendava summa laekumisel tehakse KISs samas asjas teine sidumine ning suurenevad tulud Asutuse bilansis. Juhul, kui puudusi ei likvideerita ette antud aja jooksul, siis selle alusel tagastatakse esialgselt tasutud summa.
Tegevuskulud
Tegevuskuludena kajastatakse ainult Asutuse tegevusega seotud kulusid. Kulusid kajastatakse tekkepõhiselt.
Toetuse saamise lepingu korral avatakse toetuse ja selle arvel tehtavate kulutuste jälgimiseks eraldi toetuse (Grant) kood. Sama koodi kasutakse vastavale toetusele kaasfinantseerimise saamise ja kasutamise ning omafinantseerimise korras tehtud kulutuste korral. Grandi kood lisatakse kõikidele kannetele, sh nii vastavate tulude ja selle arvel tehtud kulutuste kui ka nõuete ja kohustiste ning ülekannete ja laekumiste kontodele.
Palgakulud
Palga maksmise kord ja tähtaeg kehtestatakse Riigikohtu palgajuhendis.
Palga tähtaegse arvestuse tagamiseks tuleb alusdokumendid esitada RTKle vastavalt nendega kokku lepitud tähtajaks.
Palga ja puhkusetasu arvestuse aluseks on asjakohased käskkirjad, töölepingud, töövõimetuslehed ning muud väljamaksete ja kinnipidamiste alusdokumendid.
Teenistuja puhkuse vormistamiseks kasutatakse riigitöötaja iseteenindusportaali puhkuste moodulit. Mooduli administraator on personalispetsialist.
Käsundus- ja töövõtulepingute informatsioon liigub dokumendihaldussüsteemis. Töö või teenuse tellinud kulujuht algatab töövoo lepingu allkirjastamiseks ning edastab selle teadmiseks finantsjuhile. Tööde valmimise järel algatatakse tasu välja maksmiseks töövoog, kus kulujuht kinnitab tööde vastuvõtmist, finantsjuht varustab vastava infovälja vajalike tunnuste kirjeldusega, RTK personaliarvestaja sisestab isiku SAPi ning palgaarvestaja teostab tasude arvestuse ning üle kandmise.
Palka ettemaksuna ei maksta.
Erisoodustused
Erisoodustusteks, millelt Asutus arvestab ja maksab maksud kooskõlas õigusaktidega, loetakse järgmised tehtud kulutused:
■ teenistujatele korraldatud ürituste kulud;
■ külaliste vastuvõttude käigus toimunud oma teenistujate toitlustuskulud;
■ Riigikohtu esimehe ametiauto kasutamine isiklikeks sõitudeks;
■ teenistuslähetuste päevaraha piirmäära ületavad kulud;
■ muud Asutuse eelarvest tehtavad erisoodustuse iseloomuga kulud.
Erisoodustuse iseloomuga kulude algdokumentidele peab kulu tegija märkima piisava teabe, et tagada õige maksustamine.
Erisoodustus maksustatakse üldjuhul tekkepõhiselt, erisoodustuse andmise kuul. Krediitkaardiga tasutud tehingud maksustatakse erisoodustuse andmisele järgneval kuul.
Esindus- ja vastuvõtukulude ning muude asutuse poolt korraldatavate ürituste korral, kus muu hulgas tehakse osalejatega seotud vastuvõtukulusid, arvutatakse erisoodustuse proportsioon vastavalt tegeliku osalejate arvu ja Asutusest osalevate isikute arvu suhtele.

Transpordikulud
Üldjuhul kasutatakse Asutuses ametisõitudeks ühissõidukeid ning ametiautot. Teenistusülesannete täitmiseks isikliku sõiduauto kasutamisel hüvitatakse tegelikult tehtud kulu seda tõendava dokumendi alusel. Isikliku sõiduauto kasutamine lepitakse eelnevalt kulujuhiga kokku, lähetuse korral kooskõlastatakse see lähetuskorraldust RTIPs vormistades. Teenistusülesannete täitmiseks on võimalik kasutada taksot, põhjendades kasutusvajadust kuluaruandes.
Riigikohus hüvitab teenistujale kulutused, mis tekivad ühissõiduki või isikliku sõiduauto või takso põhjendatud kasutamisest teenistusülesannete täitmisel. Hüvitamine toimub riigitöötaja iseteenindusportaali majanduskulude moodulis teenistuja esitatud ja kulujuhi kinnitatud majanduskulude aruande alusel, millele on lisatud algdokument ja maksmist tõendav dokument. Algdokumendil peab kajastuma teenuseosutaja nimi ja teenuse kirjeldus. Maksimist tõendavaks dokumendiks on panga väljavõte (maksekorraldus) või maksetšekk.
Asutuse ametiautot kasutatakse teenistusülesannete täitmiseks. Ametiauto kasutamise kohta tehakse kanne auto sõidupäevikusse, märkides läbisõidumõõdiku alg- ja lõppnäidu, sõidu kuupäeva ja eesmärgi iga sõidukorra kohta ning sõitja ees- ja perekonnanime. Sõidupäeviku kontrollimise ja säilitamise eest vastutab Asutuse transpordispetsialist. Kulujuhil on õigus nõuda ja saada lisaselgitusi sõidu eesmärgi ja põhjendatuse kohta. Ametiauto mittesihipärase kasutamise hüvitab Asutusele ametiautot kasutanud teenistuja.
Maismaasõidukitega seotud tehingute kajastamisel kasutatakse riigi ühtses majandustarkvaras SAP arvestusobjekti „Ressurss/kulukoht” koode, mis määratakse igale omandis olevale või renditud või tasuta kasutusse saadud sõidukile. Koodi nimetusse märgitakse sõiduki kategooria, kasutusotstarve, kasutamist lubava tehingu liik, sõiduki mark ja mudel. Kulud on lubatud jätta sõidukite kaupa jaotamata, kui see on põhjendatud arvestuse liigse keerukuse vältimiseks.
Lähetuskulud
Asutuse teenistujate lähetuste korraldamisel ja lähetuskulude hüvitamisel juhindutakse Riigikohtu raamatupidamise sise-eeskirjast ning teenistus- ja töölähetuste korrast.
Koolituslähetustele laienevad kõik lähetuste kohta kehtivad nõuded.
Töötervishoiukulud
Töötervishoiukuludena tehakse kulusid, mis tulenevad tööohutust ja -tervishoidu reguleerivatest õigusaktidest.
Töötervishoiukulude tegemise aluseks on töökeskkonna riskianalüüs, Riigikohtu töökorralduse eeskiri, kuvariga töötamise tööohutusjuhend, tervisekontrolli otsus või Riigikohtu direktori käskkiri.
Tervise edendamise ja töötervishoiu kulude maksustamisel lähtutakse tulumaksuseadusest.
Tervise edendamise ja töötervishoiuga seotud kulude osas on kulujuht personali- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja.
Hüvitise saamiseks peab teenistuja esitama riigitöötaja iseteenindusportaali majanduskulude moodulis aruande koos algdokumendiga ja maksmist tõendava dokumendiga. Algdokumendil peab kajastuma teenuse saaja nimi ja teenuse kirjeldus. Kuludokumendiks on panga väljavõte (maksekorraldus), kassatšekk või teise ettevõtte käsikirjaline dokument, mis kinnitab raha vastuvõtmist.
Eraldised
Eraldised võetakse arvele lühi- ja pikaajalise osana, lähtudes hinnangust nende realiseerumise tähtajale, kontorühmades 206 ja 256. Pikaajalised eraldised kajastatakse diskonteerituna määraga 4% aastas. Eraldiste moodustamist kajastatakse samaaegselt kuludes (eraldiste vähenemist kulude vähenemisena).
Aruandeaasta lõpu seisuga hinnatakse pensionieraldisi bilansipäevaks välja teenitud, kuid välja maksmata pensionisuurenduste, ametipensionide ja muude pikaajaliste tööga seotud hüvitiste kohta. Pensionieraldiste arvestamiseks kasutatakse proportsionaalse osa krediteerimise meetodit, mille kohaselt tekitab iga hüvitise määramise aluseks olev tööalase teenistuse periood lisaühiku hüvitise saamiseks. Kui õigusaktide kohaselt kestab periood, mil töötajal on võimalik välja teenida lisaühikuid pensionisuurenduse, ametipensioni või muu pikaajalise tööga seotud hüvitise saamiseks, kajastatakse pensionieraldised selle riigi raamatupidamiskohustuslase bilansis, kelle juures töötaja töötab. Kui pensionisuurenduse, ametipensioni või muu pikaajalise tööga seotud hüvitise väljateenimise periood lõpeb, sealhulgas kui töötaja jäi pensionile või kui õigusaktide alusel lõpetati teatud töötajate grupile hüvitiste väljateenimine, antakse pensionieraldised siirdena üle ja kajastatakse edaspidi selle asutuse bilansis, kes neid välja maksab.
Pikaajalised intressi mittekandvad kohustised kajastatakse nüüdisväärtuses, kasutades diskontomäära 4% aastas. Intressikulu kajastatakse sel juhul kontol 650800.
Algandmed arvestuse pidamiseks saadakse:
• RTK personali- ja palgaarvestuse osakonnast;
• Töötavate kohtunike ja kohtunikena töötanud isikute osas kooskõlastatakse andmed Asutuse personalispetsialistiga.
Elektroonilise maksekaardi kasutamine
Panga väljastatava krediitkaardi kasutamise õiguse annab Riigikohtu direktor. Krediitkaardi saamise korraldab finantsjuht.
Kaardi saanud teenistuja vastutab elektroonilise maksekaardi säilimise, kehtestatud limiidist kinnipidamise ja krediidi sihipärase kasutamise eest.
Krediitkaardi kasutaja esitab riigitöötaja iseteenindusportaali majanduskulude moodulis iga kuu kulude aruande koos kuludokumentidega. Aruande kooskõlastab vajadusel kulujuht või kulujuhid ja kinnitab finantsjuht.
Dokumentide säilitamine
Raamatupidamise andmebaasidest, e-arvekeskusest ja riigitöötaja iseteenindusportaalist varukoopiate tegemise ning neis dokumentide nõuetekohase säilimise ja hävitamise tagab RTK.
Aruandeperioodi raamatupidamisdokumentide hoidmise eest vastutab finantsjuht. Eelmiste perioodide raamatupidamisdokumentide säilitamise eest kuni arhiivi üleandmiseni vastutab samuti finantsjuht.
Aruandlus
Riigikohus juhindub aruandluses „Avaliku sektori finantsarvestuse ja - aruandluse juhendis“ ning „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise tingimused ja kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“ kehtestatud nõuetest.
RTK esitab iga kuu kohta saldoandmike infosüsteemi Asutuse saldoandmiku ja makseandmiku esitaja koodiga 005001.
Peale saldoandmiku esitamist üldjuhul raamatupidamiskandeid eelmistesse kuudesse sisse ei viida, v.a saldode võrdlemisel leitud vahede korrigeerimiseks või oluliste vigade parandamiseks, kui on võimalik esitada saldoandmik uuesti.
Kui kuu kohta esitatud saldoandmik on loetud lõplikuks, tehakse eelmiste perioodide kohta kandeid esimeses avatud perioodis.
Kord kvartalis, kvartali lõpu seisuga, võrreldakse saldoandmike infosüsteemis saldosid teiste avaliku sektori üksustega. Vahesid, mille suurus on toodud Üldeeskirja § 52 lg (8) ei pea parandama.
Raamatupidamise aastaaruande koostamise aluseks on saldoandmike infosüsteemis olev saldoandmik.
Hiljemalt aruandeaastale järgneva aasta 30. aprillil esitab Asutus Rahandusministeeriumile ülevaade oma tegevustest eelneval aastal, vabalt valitud vormis.
Seotud isikud
Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendi § 491 lg 1 punktis 1 nimetatud kõrgema juhtkonna liikmeks loetakse Asutuse juhtkonna liikmed.
Vastavalt Asutuses kehtivale E-arvekeskuse kasutamise korrale, tuleb kulujuhil enne arve kinnitamist lisada märge märkuste lahtrisse, kui on tegemist tehinguga, kus osaleb seotud osapool.