| Dokumendiregister | Konkurentsiamet |
| Viit | 5-2/25-0008-246-1 |
| Registreeritud | 03.11.2025 |
| Sünkroonitud | 05.11.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 5 Konkurentsialane tegevus |
| Sari | 5-2 Konkurentsialased kuritegude kohtueelse uurimise toimikud |
| Toimik | 5-2/25-0008 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | MTÜ Jalgpalliklubi FCF Jalgpallikool |
| Saabumis/saatmisviis | MTÜ Jalgpalliklubi FCF Jalgpallikool |
| Vastutaja | Uljana Ivanova (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303
MTÜ Jalgpalliklubi FCF Jalgpallikool
Meie: 03.11.2025 nr 5-2/25-0008-246-1
Kiri edastatud digitaalselt aadressil: [email protected]
Soovitus konkurentsiolukorra parandamiseks
1. Sissejuhatus
Konkurentsiamet algatas 25.02.2025 kriminaalmenetluse nr 25921000002 MTÜ Jalgpalliklubi
FCF Jalgpallikool poolt toime pandud konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimise katsega
toime pandud kuriteo uurimiseks KarS § 400 lg 2 p-de 2, 3 ja § 400 lg 4 - KarS § 25 lg 2 alusel.
Laekunud info kohaselt pakkus noortele suunatud jalgpallitreeningteenuseid osutav
Jalgpalliklubi FCF Jalgpallikool esindaja Aivar Pohlak 2024.a. suvel MTÜ-le Mart Poomi
Jalgpallikool sõlmida konkurentsi kahjustav kokkuleppe, selle kohta, et nad: 1) ei võta oma
klubisse mistahes vanuses jalgpallureid, kui see pole teise klubi poolt aktsepteeritud ning 2) nad
ei võta oma klubisse tööle teise klubi töötajaid, sh treenereid, kui see pole teise klubi poolt
aktsepteeritud. MTÜ Mart Poomi Jalgpallikool esindaja keeldus kokkuleppe sõlmimisest.
06.07.2025 jõustunud Karistusseadustiku muudatusega dekriminaliseeriti KarS § 400, mistõttu
lõpetas prokuratuur määrusega kriminaalmenetluse ning edastas kriminaalmenetluse materjalid
Konkurentsiametile menetluse algatamise üle otsustamiseks. Konkurentsiamet jättis
väärteomenetluse MTÜ Jalgpalliklubi FCF Jalgpallikool suhtes algatamata väärteomenetluse
aluse puudumise tõttu, kuna katse ei ole väärteomenetluse korras karistatav.
2. Mittevärbamise kokkulepe (nn „no-poach“) ja selle kahjulik mõju turule
Eelpool kirjeldatud mittetulundusühingu Jalgpalliklubi FCF Jalgpallikool esindaja Aivar
Pohlak tegu on katse sõlmida MTÜ-ga Mart Poomi Jalgpallikool nn no-poach kokkulepe ehk
kokkulepe mitte värvata konkurendi töötajaid ja jalgpallureid. Sõlmides mittevärbamise
kokkuleppeid väldivad turuosalised/tööandjad konkurentsi teiste tööandjatega tööjõu osas,
piirates seeläbi töötajate valikuvabadust tööandja, palga ja töötingimuste osas. Mittevärbamise
kokkulepete pikaajaliseks tagajärjeks on madalamad palgad ja kehvemad (töö)tingimused, kuna
jalgpalliklubidel kaob vajadus pingutada oma töötajate heaolu nimel alternatiivide puudumise
tõttu. Konkurentsiamet rõhutab, et töötajatel ja jalgpalluritel on õigus saada õiglast palka ja
valida töökohta vastavalt oma soovidele ja võimalustele. Töötajate mittevärbamise ja üle
meelitamise keelavad kokkulepped vähendavad muuhulgas ka asjaomase tööturu üldist
arengut, kuna erialaspetsialistidel puudub võimalus ja motivatsioon liikuda sinna, kus nende
2 (3)
oskusi väärtustatakse ja paremini rakendatakse. Seega avaldavad mittevärbamise kokkulepped
kahjuliku mõju nii töötajatele kui ka kogu turule.
Arvestades mittevärbamise kokkulepete negatiivset mõju, käsitletakse neid kui raskeid
konkurentsiõiguse rikkumisi (hardcore restrictions), mis tähendab, et need on oma olemuselt
konkurentsi kahjustavad ja seega ka rangelt keelatud (ELTL artikkel 101 lg 1, KonkS § 4 p 1 ja
§ 7313 lg 1). Konkurentsiamet võib määrata rahatrahvi konkurentsi kahjustava kokkuleppe,
kooskõlastatud tegevuse ja ettevõtjate ühenduse otsuse keelu rikkumise eest kuni kümme
protsenti ettevõtja või ettevõtjate ühenduse üleilmsest kogukäibest.
3. Soovitus
Konkurentsiseaduse (KonkS) § 61 lg 1 kohaselt võib Konkurentsiamet anda riigiasutusele ja
kohaliku omavalitsuse üksusele, füüsilisele ja juriidilisele isikule soovitusi konkurentsiolukorra
parandamiseks. Viidatud sätte lõike 2 kohaselt isik, kellele on Konkurentsiamet teinud
soovituse, peab Konkurentsiameti nõudel teavitama Konkurentsiametit soovituse täitmiseks
rakendatavatest meetmetest või põhjustest, miks meetmeid ei rakendata.
Lõpetatud kriminaalmenetluse asjaolud näitavad, et jalgpalliklubidel esineb kavatsus sõlmida
treenerite ja jalgpallurite värbamise ja üle meelitamise keelavad kokkulepped. Konkurentsiamet
ei välista, et sarnase sisuga kokkulepped või muu pikaajaline praktika võib eksisteerida
jalgpallitreeningteenuste osutamise turul ka käesoleval hetkel. Kuigi Konkurentsiamet ei jätka
eeltoodud juhtumi menetlemist ei konkurentsijärelevalve- ega väärteomenetluse raames, leiab
amet siiski, et on asjakohane teha turuosalistele soovituse konkurentsiolukorra parandamiseks,
et tagada jalgpalliteenuste osutamise turu pikaajalist arengut ja atraktiivsust treenerite ja
jalgpallurite silmis. Eeltoodust lähtudes ning KonkS § 61 lg 1 alusel Konkurentsiamet soovitab:
1) Lõpetada viivitamata klubide vaheline koostöö/lepingud (nii kirjaliku kui ka suulise
kokkuleppe alusel), mille sisuks on treenerite ja jalgpallurite ülemeelitamise ja
värbamise piirang ja/või keeld;
2) Tagada, et värbamise ja üle meelitamise keelavaid kokkuleppeid ei sõlmita tulevikus ja
ettepaneku korral keeldutakse sarnase sisuga kokkuleppe sõlmimisest;
3) Mitte takistada ülemääraselt/ebaproportsionaalselt mängijate ja treenerite töö- või
karjäärivõimalusi ja valikuvabadust muude siduvate lepingutingimustega.
Kuigi värbamise ja ülemeelitamise piiravad kokkulepped on keelatud, võib siiski esineda
olukordi, kus erandkorras võib treenerite/jalgpallurite ülemeelitamise piiramine olla
põhjendatud. Eelkõige juhul, kui jalgpalliklubid püüavad tagada mängijakoosseisude stabiilsus
hooaja jooksul, näiteks keelates töösuhte ühepoolse lõpetamise hooaja või konkreetse aasta
kestel. Selle põhjenduseks on asjaolu, et treenerite ja mängijate liikumine hooaja kestel võib
negatiivselt mõjutada meeskonna sisemist struktuuri ja klubi pikaajalist strateegiat, mis paneb
ebavõrdsesse olukorda võrreldes teiste meeskondadega. Samuti võib mängijate ja treenerite üle
meelitamine hooaja kestel olla teiste klubide, st konkurentide, strateegiliseks otsuseks klubi
positsiooni nõrgendamiseks. Sellise olukorra vältimiseks leiab Konkurentsiamet, et võib olla
õiguspärane kehtestada võistluste korraldamisele ja läbiviimisele ühisreegleid, mille eesmärk
on edendada tõhusalt võrdsetel võimalustel põhinevate spordivõistluste korraldamist.1
1 Vt ka Euroopa kohtu otsus C-650/22, kättesaadav: CURIA - Dokumendid,
kohtujuristi ettepanek kohtuasjas C-133/24, kättesaadav: CURIA - Dokumendid
3 (3)
4. Konkurentsiõiguslike reeglite täitmise kohustus
Konkurentsiamet juhib tähelepanu, et jalgpallitreeningu teenuseid osutavad juriidilised isikud
on ettevõtjad KonkS § 2 lg 1 mõttes, mistõttu jalgpalliklubidele kohalduvad
konkurentsiõiguslikud reeglid (sh konkurentsi kahjustavate kokkulepete sõlmimise keeld),
mille täitmise üle teostab Konkurentsiamet järelevalvet.
Kui olete tähele pannud võimaliku konkurentsiõigusliku rikkumise, siis pöörduge
Konkurentsiameti poole aadressil [email protected] või teatage rikkumisest
anonüümselt läbi Konkurentsiameti vihjete portaali. Kui olete avastanud, et sattusite keelatud
kokkuleppe osapooleks, siis võite esitada Konkurentsiametile leebuse kohaldamise taotluse
koos teabega, mis võimaldab Konkurentsiametil keelatud tegu tuvastada. Leebuse kohaldamisel
ei alusta Konkurentsiamet leebuse taotleja suhtes väärteomenetlust (KonkS § 7319).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Uljana Ivanova
jurist