Arvamus
| Dokumendiregister | Justiitsministeerium |
| Viit | 8-1/8250-8 |
| Registreeritud | 05.11.2025 |
| Sünkroonitud | 06.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kaubandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | Maarja-Liis Lall (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Õigusloome korralduse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2025-11-05 10:35:09
Justiits- ja Digiministeerium Teie 10.10.2025 nr 8-1/8250-1
[email protected]
[email protected] Meie 05.11.2025 nr 4/205
Arvamuse esitamine võlaõigusseaduse ja
tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, millega võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2023/2673. Oleme eelnõuga tutvunud ning esitame järgnevalt Kaubanduskoja seisukohad.
1. Finantsteenuse definitsioon
Eelnõu § 1 p 1 kohaselt loetakse finantsteenuseks investeerimis-, krediidi-, kindlustus-, panga- ja makseteenuseid ning kogumispensioniga seotud teenuseid. Hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt loetakse sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepinguks sidevahendi abil sõlmitud lepingut investeerimisteenuste ja fondivalitsejale lubatud teenuste osutamiseks ning krediidiasutustele lubatud tehingute tegemiseks, samuti kindlustuslepingut ning teenuse osutamist maksekäsundi alusel.
Seega plaanitavate muudatuste tulemusel defineeritakse üksnes finantsteenuse, mitte sidevahendi abil finantsteenuse osutamise leping. Seega on uus finantsteenuse mõiste avaram kui eelmine ja katab laias laastus ka sellised teenused, mida juba reguleerivad erinevad määrused. Näiteks investeerimiteenuste puhul MiFID II, makseteenuste puhul PSD2, kindlustusteenuste osas Solventsus II jt EL määrused. On oluline, et finantsteenuse mõiste ja reguleerimisala piirid oleksid üheselt mõistetavad. Õigusnormide kattumine või ebaselge seos Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega võib viia olukorrani, kus ei ole selge, milliseid nõudeid tuleb konkreetse teenuse puhul järgida. Selline õiguslik ebakindlus suurendab nii vaidluste kui ka erinevate tõlgenduste riski.
Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 p 1 sõnastust järgnevalt: „Finantsteenuseks käesoleva jao tähenduses loetakse investeerimis-, krediidi-, kindlustus-, panga- ja makseteenuseid ning kogumispensioniga seotud teenuseid. Sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse lepingu puhul ei kohaldata käesolevas jaos lepingueelse teabe andmise, tarbija taganemisõiguse ja selle teostamise tagajärgede ning ettevõtja piisavate selgituste andmise kohustuse kohta sätestatut, kui Euroopa Liidu õiguse või seda üle võtvate normidega on teatud liiki finantsteenuste osutamise kohta sätestatud teisiti“.
2. Taganemisnupp
Eelnõu § 1 p-ga 42 antakse tarbijale õigus taganeda internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud kauglepingust taganemisfunktsiooni (taganemisnuppu) kasutades. Taganemisnupp või sellesarnane funktsioon peab olema tarbijale püsivalt ja lihtsalt kättesaadav kogu taganemistähtaja jooksul.
Tegemist on väga tehnilise ja range nõudega, kus samas ei ole veel kõik tingimused täpselt selged. Seda kinnitab ka seletuskirja lk 25, kus on kirjas, et „Näiteks jääb selgusetuks, milliste lepingute puhul tuleb edaspidi taganemisnuppu pakkuma hakata. Kindel on see, et posti või telefoni teel saabunud tellimuste puhul seda kohustust ei teki“ ning lk 26, kus on kirjas, et „Direktiiv iseenesest kirjeldab, millised omadused taganemisfunktsioonil peaks olema, kuid tehnilised detailid jätab paljus lahtiseks. Paragrahvi sõnastusega (taganemisnupp või muu sarnane funktsioon) jäetakse ettevõtjale võimalus kasutada põhimõtteliselt ükskõik mis lahendust“. Oluline on see, et oleks selge, mis nõuded kehtivad. Näiteks vaidluse puhul on oluline see, kas ja millal on ettevõtja eksinud ning millised on sanktsioonid. Õiguskindluse ja -selguse mõttes on vajalikud kindlad nõuded ja tingimused, sest vastasel juhul võivad tekkida vaidlused selle üle, kas taganemisnupu nõuet on täidetud korrektselt või mitte.
Teeme ettepaneku lisada seletuskirja kontrollikriteeriumid, et oleks selge, millal on nõue täidetud, millal on tegemist eksitava lahendusega (nt liiga mitme kliki kaugusel või tavapäraselt tuvastatav nupp). Näiteks peaks seletuskirjas olema kirjas, et taganemisnupp või sellesarnane funktsioon peab olema paigutatud kasutajaliideses selliselt, et see oleks tarbijale selgelt nähtav, kergesti tuvastatav ja kasutatav ilma põhjendamatu viivituseta või segadusse viiva navigeerimise vajaduseta. Taganemisfunktsiooni kasutamine ei tohi olla seotud tarbijat eksitavate disainielementide, kõrvaltegevuste või mitmetasandiliste kinnituskohustustega, mis takistavad lepingust taganemise sisulist teostamist.
Lisaks soovime teada, kas taganemisnupp peab olema ka sellisel juhul kui, eraisik kodulehelt toodet/teenust tellides saab kohe kätte (e-raamat)?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
Justiits- ja Digiministeerium Teie 10.10.2025 nr 8-1/8250-1
[email protected]
[email protected] Meie 05.11.2025 nr 4/205
Arvamuse esitamine võlaõigusseaduse ja
tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, millega võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2023/2673. Oleme eelnõuga tutvunud ning esitame järgnevalt Kaubanduskoja seisukohad.
1. Finantsteenuse definitsioon
Eelnõu § 1 p 1 kohaselt loetakse finantsteenuseks investeerimis-, krediidi-, kindlustus-, panga- ja makseteenuseid ning kogumispensioniga seotud teenuseid. Hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt loetakse sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepinguks sidevahendi abil sõlmitud lepingut investeerimisteenuste ja fondivalitsejale lubatud teenuste osutamiseks ning krediidiasutustele lubatud tehingute tegemiseks, samuti kindlustuslepingut ning teenuse osutamist maksekäsundi alusel.
Seega plaanitavate muudatuste tulemusel defineeritakse üksnes finantsteenuse, mitte sidevahendi abil finantsteenuse osutamise leping. Seega on uus finantsteenuse mõiste avaram kui eelmine ja katab laias laastus ka sellised teenused, mida juba reguleerivad erinevad määrused. Näiteks investeerimiteenuste puhul MiFID II, makseteenuste puhul PSD2, kindlustusteenuste osas Solventsus II jt EL määrused. On oluline, et finantsteenuse mõiste ja reguleerimisala piirid oleksid üheselt mõistetavad. Õigusnormide kattumine või ebaselge seos Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega võib viia olukorrani, kus ei ole selge, milliseid nõudeid tuleb konkreetse teenuse puhul järgida. Selline õiguslik ebakindlus suurendab nii vaidluste kui ka erinevate tõlgenduste riski.
Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 p 1 sõnastust järgnevalt: „Finantsteenuseks käesoleva jao tähenduses loetakse investeerimis-, krediidi-, kindlustus-, panga- ja makseteenuseid ning kogumispensioniga seotud teenuseid. Sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse lepingu puhul ei kohaldata käesolevas jaos lepingueelse teabe andmise, tarbija taganemisõiguse ja selle teostamise tagajärgede ning ettevõtja piisavate selgituste andmise kohustuse kohta sätestatut, kui Euroopa Liidu õiguse või seda üle võtvate normidega on teatud liiki finantsteenuste osutamise kohta sätestatud teisiti“.
2. Taganemisnupp
Eelnõu § 1 p-ga 42 antakse tarbijale õigus taganeda internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud kauglepingust taganemisfunktsiooni (taganemisnuppu) kasutades. Taganemisnupp või sellesarnane funktsioon peab olema tarbijale püsivalt ja lihtsalt kättesaadav kogu taganemistähtaja jooksul.
Tegemist on väga tehnilise ja range nõudega, kus samas ei ole veel kõik tingimused täpselt selged. Seda kinnitab ka seletuskirja lk 25, kus on kirjas, et „Näiteks jääb selgusetuks, milliste lepingute puhul tuleb edaspidi taganemisnuppu pakkuma hakata. Kindel on see, et posti või telefoni teel saabunud tellimuste puhul seda kohustust ei teki“ ning lk 26, kus on kirjas, et „Direktiiv iseenesest kirjeldab, millised omadused taganemisfunktsioonil peaks olema, kuid tehnilised detailid jätab paljus lahtiseks. Paragrahvi sõnastusega (taganemisnupp või muu sarnane funktsioon) jäetakse ettevõtjale võimalus kasutada põhimõtteliselt ükskõik mis lahendust“. Oluline on see, et oleks selge, mis nõuded kehtivad. Näiteks vaidluse puhul on oluline see, kas ja millal on ettevõtja eksinud ning millised on sanktsioonid. Õiguskindluse ja -selguse mõttes on vajalikud kindlad nõuded ja tingimused, sest vastasel juhul võivad tekkida vaidlused selle üle, kas taganemisnupu nõuet on täidetud korrektselt või mitte.
Teeme ettepaneku lisada seletuskirja kontrollikriteeriumid, et oleks selge, millal on nõue täidetud, millal on tegemist eksitava lahendusega (nt liiga mitme kliki kaugusel või tavapäraselt tuvastatav nupp). Näiteks peaks seletuskirjas olema kirjas, et taganemisnupp või sellesarnane funktsioon peab olema paigutatud kasutajaliideses selliselt, et see oleks tarbijale selgelt nähtav, kergesti tuvastatav ja kasutatav ilma põhjendamatu viivituseta või segadusse viiva navigeerimise vajaduseta. Taganemisfunktsiooni kasutamine ei tohi olla seotud tarbijat eksitavate disainielementide, kõrvaltegevuste või mitmetasandiliste kinnituskohustustega, mis takistavad lepingust taganemise sisulist teostamist.
Lisaks soovime teada, kas taganemisnupp peab olema ka sellisel juhul kui, eraisik kodulehelt toodet/teenust tellides saab kohe kätte (e-raamat)?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Edastan Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamuse võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.
Lugupidamisega
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2025-11-05 10:35:09
Justiits- ja Digiministeerium Teie 10.10.2025 nr 8-1/8250-1
[email protected]
[email protected] Meie 05.11.2025 nr 4/205
Arvamuse esitamine võlaõigusseaduse ja
tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, millega võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2023/2673. Oleme eelnõuga tutvunud ning esitame järgnevalt Kaubanduskoja seisukohad.
1. Finantsteenuse definitsioon
Eelnõu § 1 p 1 kohaselt loetakse finantsteenuseks investeerimis-, krediidi-, kindlustus-, panga- ja makseteenuseid ning kogumispensioniga seotud teenuseid. Hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt loetakse sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepinguks sidevahendi abil sõlmitud lepingut investeerimisteenuste ja fondivalitsejale lubatud teenuste osutamiseks ning krediidiasutustele lubatud tehingute tegemiseks, samuti kindlustuslepingut ning teenuse osutamist maksekäsundi alusel.
Seega plaanitavate muudatuste tulemusel defineeritakse üksnes finantsteenuse, mitte sidevahendi abil finantsteenuse osutamise leping. Seega on uus finantsteenuse mõiste avaram kui eelmine ja katab laias laastus ka sellised teenused, mida juba reguleerivad erinevad määrused. Näiteks investeerimiteenuste puhul MiFID II, makseteenuste puhul PSD2, kindlustusteenuste osas Solventsus II jt EL määrused. On oluline, et finantsteenuse mõiste ja reguleerimisala piirid oleksid üheselt mõistetavad. Õigusnormide kattumine või ebaselge seos Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega võib viia olukorrani, kus ei ole selge, milliseid nõudeid tuleb konkreetse teenuse puhul järgida. Selline õiguslik ebakindlus suurendab nii vaidluste kui ka erinevate tõlgenduste riski.
Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 p 1 sõnastust järgnevalt: „Finantsteenuseks käesoleva jao tähenduses loetakse investeerimis-, krediidi-, kindlustus-, panga- ja makseteenuseid ning kogumispensioniga seotud teenuseid. Sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse lepingu puhul ei kohaldata käesolevas jaos lepingueelse teabe andmise, tarbija taganemisõiguse ja selle teostamise tagajärgede ning ettevõtja piisavate selgituste andmise kohustuse kohta sätestatut, kui Euroopa Liidu õiguse või seda üle võtvate normidega on teatud liiki finantsteenuste osutamise kohta sätestatud teisiti“.
2. Taganemisnupp
Eelnõu § 1 p-ga 42 antakse tarbijale õigus taganeda internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud kauglepingust taganemisfunktsiooni (taganemisnuppu) kasutades. Taganemisnupp või sellesarnane funktsioon peab olema tarbijale püsivalt ja lihtsalt kättesaadav kogu taganemistähtaja jooksul.
Tegemist on väga tehnilise ja range nõudega, kus samas ei ole veel kõik tingimused täpselt selged. Seda kinnitab ka seletuskirja lk 25, kus on kirjas, et „Näiteks jääb selgusetuks, milliste lepingute puhul tuleb edaspidi taganemisnuppu pakkuma hakata. Kindel on see, et posti või telefoni teel saabunud tellimuste puhul seda kohustust ei teki“ ning lk 26, kus on kirjas, et „Direktiiv iseenesest kirjeldab, millised omadused taganemisfunktsioonil peaks olema, kuid tehnilised detailid jätab paljus lahtiseks. Paragrahvi sõnastusega (taganemisnupp või muu sarnane funktsioon) jäetakse ettevõtjale võimalus kasutada põhimõtteliselt ükskõik mis lahendust“. Oluline on see, et oleks selge, mis nõuded kehtivad. Näiteks vaidluse puhul on oluline see, kas ja millal on ettevõtja eksinud ning millised on sanktsioonid. Õiguskindluse ja -selguse mõttes on vajalikud kindlad nõuded ja tingimused, sest vastasel juhul võivad tekkida vaidlused selle üle, kas taganemisnupu nõuet on täidetud korrektselt või mitte.
Teeme ettepaneku lisada seletuskirja kontrollikriteeriumid, et oleks selge, millal on nõue täidetud, millal on tegemist eksitava lahendusega (nt liiga mitme kliki kaugusel või tavapäraselt tuvastatav nupp). Näiteks peaks seletuskirjas olema kirjas, et taganemisnupp või sellesarnane funktsioon peab olema paigutatud kasutajaliideses selliselt, et see oleks tarbijale selgelt nähtav, kergesti tuvastatav ja kasutatav ilma põhjendamatu viivituseta või segadusse viiva navigeerimise vajaduseta. Taganemisfunktsiooni kasutamine ei tohi olla seotud tarbijat eksitavate disainielementide, kõrvaltegevuste või mitmetasandiliste kinnituskohustustega, mis takistavad lepingust taganemise sisulist teostamist.
Lisaks soovime teada, kas taganemisnupp peab olema ka sellisel juhul kui, eraisik kodulehelt toodet/teenust tellides saab kohe kätte (e-raamat)?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
Justiits- ja Digiministeerium Teie 10.10.2025 nr 8-1/8250-1
[email protected]
[email protected] Meie 05.11.2025 nr 4/205
Arvamuse esitamine võlaõigusseaduse ja
tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta
Lugupeetud Liisa-Ly Pakosta!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Justiits- ja Digiministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu kohta, millega võetakse Eesti õigusesse üle direktiiv (EL) 2023/2673. Oleme eelnõuga tutvunud ning esitame järgnevalt Kaubanduskoja seisukohad.
1. Finantsteenuse definitsioon
Eelnõu § 1 p 1 kohaselt loetakse finantsteenuseks investeerimis-, krediidi-, kindlustus-, panga- ja makseteenuseid ning kogumispensioniga seotud teenuseid. Hetkel kehtiva sõnastuse kohaselt loetakse sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse osutamise lepinguks sidevahendi abil sõlmitud lepingut investeerimisteenuste ja fondivalitsejale lubatud teenuste osutamiseks ning krediidiasutustele lubatud tehingute tegemiseks, samuti kindlustuslepingut ning teenuse osutamist maksekäsundi alusel.
Seega plaanitavate muudatuste tulemusel defineeritakse üksnes finantsteenuse, mitte sidevahendi abil finantsteenuse osutamise leping. Seega on uus finantsteenuse mõiste avaram kui eelmine ja katab laias laastus ka sellised teenused, mida juba reguleerivad erinevad määrused. Näiteks investeerimiteenuste puhul MiFID II, makseteenuste puhul PSD2, kindlustusteenuste osas Solventsus II jt EL määrused. On oluline, et finantsteenuse mõiste ja reguleerimisala piirid oleksid üheselt mõistetavad. Õigusnormide kattumine või ebaselge seos Euroopa Liidu otsekohalduvate määrustega võib viia olukorrani, kus ei ole selge, milliseid nõudeid tuleb konkreetse teenuse puhul järgida. Selline õiguslik ebakindlus suurendab nii vaidluste kui ka erinevate tõlgenduste riski.
Teeme ettepaneku muuta eelnõu § 1 p 1 sõnastust järgnevalt: „Finantsteenuseks käesoleva jao tähenduses loetakse investeerimis-, krediidi-, kindlustus-, panga- ja makseteenuseid ning kogumispensioniga seotud teenuseid. Sidevahendi abil sõlmitud finantsteenuse lepingu puhul ei kohaldata käesolevas jaos lepingueelse teabe andmise, tarbija taganemisõiguse ja selle teostamise tagajärgede ning ettevõtja piisavate selgituste andmise kohustuse kohta sätestatut, kui Euroopa Liidu õiguse või seda üle võtvate normidega on teatud liiki finantsteenuste osutamise kohta sätestatud teisiti“.
2. Taganemisnupp
Eelnõu § 1 p-ga 42 antakse tarbijale õigus taganeda internetipõhise kasutajaliidese kaudu sõlmitud kauglepingust taganemisfunktsiooni (taganemisnuppu) kasutades. Taganemisnupp või sellesarnane funktsioon peab olema tarbijale püsivalt ja lihtsalt kättesaadav kogu taganemistähtaja jooksul.
Tegemist on väga tehnilise ja range nõudega, kus samas ei ole veel kõik tingimused täpselt selged. Seda kinnitab ka seletuskirja lk 25, kus on kirjas, et „Näiteks jääb selgusetuks, milliste lepingute puhul tuleb edaspidi taganemisnuppu pakkuma hakata. Kindel on see, et posti või telefoni teel saabunud tellimuste puhul seda kohustust ei teki“ ning lk 26, kus on kirjas, et „Direktiiv iseenesest kirjeldab, millised omadused taganemisfunktsioonil peaks olema, kuid tehnilised detailid jätab paljus lahtiseks. Paragrahvi sõnastusega (taganemisnupp või muu sarnane funktsioon) jäetakse ettevõtjale võimalus kasutada põhimõtteliselt ükskõik mis lahendust“. Oluline on see, et oleks selge, mis nõuded kehtivad. Näiteks vaidluse puhul on oluline see, kas ja millal on ettevõtja eksinud ning millised on sanktsioonid. Õiguskindluse ja -selguse mõttes on vajalikud kindlad nõuded ja tingimused, sest vastasel juhul võivad tekkida vaidlused selle üle, kas taganemisnupu nõuet on täidetud korrektselt või mitte.
Teeme ettepaneku lisada seletuskirja kontrollikriteeriumid, et oleks selge, millal on nõue täidetud, millal on tegemist eksitava lahendusega (nt liiga mitme kliki kaugusel või tavapäraselt tuvastatav nupp). Näiteks peaks seletuskirjas olema kirjas, et taganemisnupp või sellesarnane funktsioon peab olema paigutatud kasutajaliideses selliselt, et see oleks tarbijale selgelt nähtav, kergesti tuvastatav ja kasutatav ilma põhjendamatu viivituseta või segadusse viiva navigeerimise vajaduseta. Taganemisfunktsiooni kasutamine ei tohi olla seotud tarbijat eksitavate disainielementide, kõrvaltegevuste või mitmetasandiliste kinnituskohustustega, mis takistavad lepingust taganemise sisulist teostamist.
Lisaks soovime teada, kas taganemisnupp peab olema ka sellisel juhul kui, eraisik kodulehelt toodet/teenust tellides saab kohe kätte (e-raamat)?
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|