Riigikogu liikme arupärimine

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 05.11.2025 / 2-2/15-850 ; Riigikantselei / 05.11.2025 / 7-1.1/25-02031

Resolutsiooni teema: 3 Riigikogu liikme arupärimine justiits- ja digiministrile (AP 850)

Adressaat: Justiits- ja Digiministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab. Tähtaeg: 15.12.2025

Lisainfo: MTÜ Slava Ukraina kohta.

Kontroll: Heili Tõnisson

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 05.11.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja digiminister

3. november 2025

ARUPARIMINE

MTU Slava Ukrainiga seotud kusimustcs

Naib. et Eesti riigis on seadusega lubatud usalduse kuritarvitamise vOi kelmuse

skeem. kus kodanikud annavad oma raha annetustena vOl muul sihtotstarbel

jurlidilisele isikule (nagu MTU Slava Ukraini), kellelt omastab raha kolmas isik (nagu

Johanna-Maria Lehtrne) ja kasutab seda omakorda kellegi kolmanda. naiteks sObra

(nagu Hennadi Vaskiv) vol pereliikme huvides Juriidiline isik. kellele raha annetati.

laheb pankrotti vOl lOpetamisele ja otsustab, et ta ci nOua omastatud raha kolmandalt

isikult tagasi. Kolmas isik aga vOOrandab pärast terna vastu krirninaalmenetluse

algatamist igaks juhuks enda kinnisvara orna pereliikmele (nagu seda on Johanna

Maria Lehime ema Rilna Sildos). Seaduse praeguste tOlgenduste kohaselt saab kOike

seda teha.

Nimelt nil jubtus MTO Slava Ukrainiga. kellele annetatud raha ornastamise eest on

selle MIT] endinejuhi Johanna-Mada Lehtrne nUud kohtu all. Omastatud raha oleksid

saanud asuda tagasi nOudma tema varasemad tihingukaaslased MTU uldkogus, kuid

nad otsustasid mitte nOuda. ERR on vihjanud. et sellele kuuehaalse enamusega

otsusele andsid poolthaaled Merike Kuim (Eesti 200), 1-leigo Ausmees. Kristjan

£vlesipuu, helen Mesipuu. Marja Vaba ja Mait Maesalu. I Knirninaalmenetluse

seadustiku §ga 142 on cite nahtud vara arestimine nih tsiviilhagi vOl kanistuse

tagamiseks. et tOkestada vara vOOrandamist. Seda saab taotleda prokuratuur.

Kaesoleval juhul ci taotlenud ja Lehtrnele kuulunud eramu Viimsis vOOrandati

peaaegu aasta pärast kniminaalmenetluse algust tema emale Riina Sildosele. kes on

olnud MTCJ Slava Ukraini uldkogu llikme Ilmar Raagi filmide (..Erik KivisUda”, ..Ma

ci tule tagasi’. .,Kertu”. ,.Eestlanna Pariisis” jt) produtsent.

Jaak Valge kirjaliku ktisimuse vastuses, millel on oma erakonna kaudu Lehtmega

seotud Margus Tsahkna (Eesti 200) allkiri, seisab. et ..antud juhtumil on kannatanuks

MTU kul jurfldiline isik.

lsegi kui see junistide arvates nii on. ci saa sellega eluliselt noustrda. Omastatud mba

ci olnud tegelikult tingimusteta MTC ama. Tegelikud kannatajad on Eesti inirnesed.

kes MTI]-le oma raha annetasid — teadmises. et see jOuab abivajajateni Ukrainas.

hitps; n n \.err.ee 609822782 enumiL—Iehtnie—hizisI—Ioo1’umist—pooIdmL)d—sIavaIJkruini—Iikn1etest— o(sLIst—pohlefldiala—ei—soovi

d

POhiseaduse kohaselt on igauhe ornand kaitstud. Omandi kaitse holmab ka inirnese vara kaitset varguse. kelmuse, ornastamise ja usalduse kuritarvitarnise eest. Seile kaitse peab inimesele tagama riik ja uidjuhul tagabki. NH on naiteks vargus. omastamine. kelmus ja usaiduse kuritarvitamine karistusseadustiku kohaseit suuteod.

Annetalad. ices andsid oma raha MTC Siava Ukrainile, langesid isegi kui mine vormiliselt. siis sisuliselt kelmuse vol usalduse kuritarvitamise ohvriks. Mfl) on Iikvidecrimisel. raha on lainud ja need inimesed jima rahast. mis ci lainud selleks otsiarbeks. miks nad seile annetasid. ‘aid nende nOusolekuta hoopis milllekski muuks. Seda voib vorrelda vargusega.

Varguse ohvriks langenud kodanik saab eeldada riigilt kaitset ja vOimaiust oma vara rilgi abiga (naiteks politseisse podrdudes) tagasi nOuda. Praegusel juhui aga ci ole annetajate vara tagasinOudmine vaidetavalt voimalik. sest nagu seisab Jaak Valge kitjaliku küsimuse vastuses. ci ole see tagasinoudmine riigi ega annetajate padevuses. vaid Lehtme rnOttekaaslaste IvITU padevuses. Veel enam. sealt vastusest tuleb välja. et kuna annetajate annetus oh eraoiguslik tehing. kuid annetajad ci solminud MTUga selget lepingut. milleks annetust kasutacla. oh MTCJ-l justkui lausa Oigus kasutada seda raha omal aranagemisel milileks iganes.

Ni ole kabtiust, et igale annetajahe oil tildiseit seige, mihleks ta oma raha MTC Slava LJkrainile annetas. See MTU kogus avalikuit raha mute kolmandate isikute erahuvide rahuidamiseks, vaid Ukraina söjas abivajajate toetuseks. MTU juht Lehtme oil uldsusele laialdaseit esitietud kui Ukraina rahva abistaja, mitte kui kolmandate isikute erahuvide edendaja.

Tsiviiiseadustiku uldosa seaduse § 67 kohaselt on tehing toiming vOi omavahei scotud toimingute kogurn, mihiles sisaldub kim/la aigusliku tagajthje kaasatoomiseie suunatud tahteavaidus. Teie ministeeriurni hinnangul olid annetused ,,eraOigusiik tehing” ja pidid seega sisaldama kind/a öigusliku lagajdrje kaasatoomisele suunatud

tahteavaidust. Muidu poleks oinud ka tehingut.

Sama seaduse § 68 kohaselt voib tahieavalduse teha mis tahes viisii. seaihulgas kaudselt. Kaudne on tahteavaldus, mis valjendub leos, millest voib jareidada tahet tuua kaasa Oiguslik tagajärg. VOiaOigusseaduse § ii kohaseit ci pea ieping olema kirjahik. seile voib sOimida ka suuiiselt vOi mis tahes muus vormis. Oiuiine on. et poolte vahei on arusaam. mida ieping vOl tehiing endast kujutab.

Ni ole kahtlust. et annetajate ja MTC ‘aheh selhine arusaam oh: raha annetati tikraina rahva. mine Lehtme vOi tema lahedase isiku jaoks. Samuti ci ole kahtiust. ci annetajad tegid annetuse sooritamisega tahteavaiduse ja neii oil seiles tehingus Oigus ecklada Oiguslikku tagajärge: annetuse kasutamist Ukraina abivajajate huvides.

.laak Valge kirjaliku kusimuse vastuses on kirjas: ..Annetajateie teadhikult eksiiavai vlisil kahju tekitamine varalise kasu cesmargil on juba praegu kasitictav kuriteona ning karisiatav kelmusena karistusseadustiku § 209 aiusel.”

Rahvusringhaalingus ja Postimehes ilmunud infos2 viitavad koik margid sellele. et Lehtme ja Vaskivi tegevus oh teadlikult eksitav. Ei ole mOeldav, et Lehtme tegevus annetajatelt saadud rahaga ei olnud teadlik. Niisiis on teadlikult tekitatud annetajatele eksitaval viisil kahju ja see tegu oleks, nagu kirjaliku kusimuse vastuses margitud,

ilmselt karistusseadustiku alusel karistatav, kui ci antaks vOimalust JOKK-skeemile,

mules on olnud orna osa ka erakonnapoliitiliste huvidega ja vOimuga seotud inimestel. Ka siis, kui Lehtme tegevuse taga silmaga nahtav varalise kasu saamine on seni formaalselt toendamata jaanud, ei saa valistada. et Lehtme maja vOOrandamise vOimaldamine 21. martsil 2024, s.o ligi aasta pärast 9. mail 2023 alustatud kriminaalmenetluse kaivitumist vOi MTU otsus jatta kahjunOue Lehtme vastu esitamata vOis olla ajendatud mOne otsuses osalenu enda vOi Lehtme varalise kasuga seotud huvidest.

Naiteks kirjutas ERR 3. septembril Ilmar Raagile viidates, et tegu oh korduva

skeemiga: Ukraina FIE esitas töö eest tegelikust koim korda suuremad arved, mis

maksti annetustest, ja tôi jargmisel paeval kilekotiga sularaha Lehtmega lahedalt

seotud Hennadi Vaskivile. Tsiteerides ERRi: ,,Tagantjarele moonavad liii Slava

nOukokku kuulunud Ilmar Raag kui ka MTU operatsioonide juhina töötanud Viktoria

Indrisova. et Lehtme tOi ise ja palus ka neil Ukrainast Eestisse toimetada sularaha

10 000 euro kaupa — see on maksimaalne lubatav kogus. mida saab tile tuua

dekiareerimata.” Seejärel tunnistas Raag, et ka terna tOi Johanna palvel Ukrainast

Eestisse sularaha.3

Eespool kirjeldatud tegevus vois kujutada endast rahapesu, mis on karistusseadustiku

kohaselt suutegu. Peale selle on veel vahemalt kaks tOsist ohtu.

Esiteks mojutab tekkinud olukord annetuskultuuri j a annetajate Oiglustunnet. Teisisonu, inimestel vaheneb vOi kaob motivatsioon annetada, laiemalt aga voib

uleuldse suureneda usaldamatus Oigusriigi ja kodanikuflhiskonna toimimise suhtes.

‘l’eiseks on praeguse sundmuste kaiguga sisse sillutatud JOKK-skeeni, mida saavad

arvatavasti kasutada ka jargmised annetuste saajad. Kus on, sealt saab vOtta ja sageli vOetaksegi. Eriti kui on juba teada, et raha voib endale jätta.

MTU on omaenda huvidega eraOiguslik organisatsioon, millel ci lasu kohustust nouda kahju huvitamist, kaitsta rahva huve vOi esindada annetajaid. Eeldatavasti on toime pandud omastamine. kelmus vOi usalduse kuritarvitamine, aga omastatud vara tagasinoudmise otsus ci ole teie ministeeriumi sonul tegelike kannatanute ega riigi, vaid MTU — (the eraOigusliku ja voimalik. et ka erapooliku, likvideerimisel oleva organisatsiooni — kates. Kes otsustab, et ta ci nOua midagi tagasi. Selhine olukord ci ole omane Oigusriigile.

2 Naiteks hitps: vvv.err.ce I 609787943:pealtnagi ja—oliumargid—nuu—slava—ukraini—kohtu—ol id—pikalt— ohus ja https: \\ ww post imees.ee7778699 Iuuhi—all—uhe—skandaali—anatoom ia—johanua—maria—Iehtme— tee—ri igikokku—ja—sealt—val a ja https: \v\vw.pos{ifllees.ee 82991 98:ohanna—rnaria—lehtme—laheh—kohtu— a Ia

hElps: wwerree 609787943 pealtuagija—ohumargid—mtu—slava—ukraini—kohta—olid—pikalt—ohus

Nagu oeldud, on inimese ornand pOhiseadusega kaitstud. Seega tuleneb tema Oigus

celdada. et ternalt ci tohi vara kelmuse vOi usaiduse kuritarvitamise ted valja petta,

pOhiseadusest.

Vabarilgi Valitsuse seaduse § 49 bike I kohaselt vastutab minister pohiseaduse ja

ministeeriumi valitsernisala korraldavate teiste seaduste täitmise cest ning valvab

ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste ulesannete täitmlse tile.

Justiits- ja Digirninisteeriumi valitsemisalas tegutseva prokuratuuri ulesanne on

prokuratuuriseaduse § I bike I kohaselt tagada kohtueelse kriminaalmenetluse

tulemuslikkus, Kohtueelset krirninaalmenetlust ci san pidada tulemuslikuks. kui selie

kaigus lastakse vOOrandada vOimalik huvitise kattevara vôi jaavad sisuiiselt kaitsmata

kelmuse vOi usalduse kuri tarvitarnise ohvriks langenud tegelike kannatanute

pohiseaduslikud Oigused, kuna riik asub seisukohale, et nende kaitsmine vOi kaitsniata

jätmine on Uhe eraOigusliku organisatsiooni suvaotsus. Selline olukord, kus riik

lflkkab kOrvale ulesandeid (nagu ornandi kaitse). mis pealcsid pöhiseaduse mOtte

kohaselt basuma riigil, ci ole kooskolas pohiseaduse mOttega. Riigi sisulisi ülesandeid

ci peaks sanma korvale lukata terminoloogilise akrobaatikaga ktisimuses, mida

tahendab ,.kannatan&’.

Prokuratuuri veebileheb4 on prokuratuuri pOhivaartustc all — naib. et

prokuratuuriseaduse mOnele vastavaft — kirjas: ..Oleme usaldusvaarne ning uhiskonna

vajadustest lähtuv Oiguskaitseasutus. mis seisab kannatanute heaolu. kuriteo

toimepannute mOjusa kohtlemise ning koigi menetlusosaliste pOhiOiguste tagamise

eest.” Need. scalhulgas eriti kannatanute Oiguste cest seismine, peaksidki olema

prokuratuuri prioriteedid.

Teie valitsemisalas olevate asutuste tegevust reguleeriva kriminaalmenetluse

seadustiku § 37 bike 1 kohasclt on kannatanu rnuu hulgas niisugune ftiUsibine isik,

kellele on tekitatud Oigusvastase teoga varalist vOi moraalset kahju. Annetajatele on

tekitatud varabist vOi vahemait moraalset kahju sebbega. et kuigi nad sooritasid

annetust tehes eraOigusiiku tehingu. mis oil olemuslikult niOeldud kindla Oigusliku

tagajarje (annetuse joudmine Ukraina abivajajateni) kaasatoomiseks. kasutati nende

annetusi teadlikult ja neid eksitavalt muudel cesmarkidel. mistOttu soovitud kindlat

oiguslikku tagajarge ci tekkinud.

Riigi ulesanne on teenida rahvast ja sealhulgas kaitsta haavatavamaid. Läbi aegade ja

ka viimasel ajal on Festi ametnikud ilmutanud leidlikkust seaduste tOlgendamisel. et

jOuda eclistatud tulemusteni. Praegusel juhul peaks riik tolgendama Oigusnorme

pohiseaduse mOtte järgi eeskiitt tegebike kannatanute, so. annetajate huve arvestavalt,

kui see on vahegi voimalik.

Siit rneie kusimused:

1. Ecldades, et prokuratnuril on seaduste möttest tulencvabt tilesanne scista

kannatanule heaolu ja kuritco toimepannute infljusa kohtlemise cest fling tagada kobtucelse kriminaalrncnctlusc tulcniusbikkus, siis iniks on prokuratuur

Johanua-Maria Lchtnicga seotud kriminaalmenctluses lasknud voirnaliku

4 iiitps: ‘\“n.prokIIratuuI.ee prokuraintirist prok’iatutir poIli\ uurtuscdja—ecsiiirid

hüvitisc kattcvara (talle Viimsis knulunud eramu) pcaaegu aasta pärast

kohtueclse krirninaalmenetlusc algust tema ernale vOOrandada?

2. Kas on vOirnalik (Olgendada praegu kchlivaid Eesti Oigusaktc pOhiseaduse

rnOtte alusel ka nil, et kui inimesed on sattunud kelniuse vOl usalduse

kuritarvitamise ohvriks ja eraOiguslik organisatsioon, kelle vOirnuses on

vormilise ,,kannatanuna” nende huve kaitsia, jätab need huvid onia kollcgiaake

otsusega kaitsrnata, saaksid inimesed Oiguskaitset vol ise asuda orna

pOhiseadusest tulenevaid Oigusi ja liuve kaitsnia? Kui on vOirnalik nil

tOlgendada, slis miks ci ole seda kohtueelses menetluses tehtud? Kni ci ole

vOimalik nii tOlgendada, siis miks ci ole?

3. Kas prokuratuur on kaalunud seoses Johanna-Maria Lehtrne ja Ilmar Raagi

poolt Ukrainast Eestisse toimetatud suures koguses sularahaga vOirnalikku

rahapesu juhtuniit?

4. Kuna cespool kirjeldatud skeem on vähemalt oma sisu ja tagajàrje poolcst

(annetajate usalduse kuritarvitaniine ja nende antud raha omastanilne, vOirnalik

rahapesu) Oigusvastane vOi vähernalt pOhiseaduse mOtte vastanc, sils milliseid

konkreetseid samme astub justiits ja diginiinisteeriurni ametkond selleks, et

edaspidi nhisuguse skeerni kordumist tulemuslikult tOkestada?

[3sitavad Riigikogu liiknwd

Jaak Valge b’ -!.‘t4

Ilelir-Valdor Seeder fjj , j

Leo Kunnas UL

Hr Keit Kasemets .11.2025 nr 2-2/15-850

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan kolme Riigikogu liikme esitatud arupärimise justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil

vastab.

Lugupidamisega

Lauri Hussar

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa: arupärimine viiel lehel