Kiri

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Teie 10.10.2025 nr 1-1/15-742,

RIIGIKOGU/25-1109/-2T

Meie 05.11.2025 nr 2-3/3543-4

Arvamus planeerimisseaduse muutmise seaduse

eelnõule (742 SE)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teeb ettepaneku mitte toetada Riigikogu Isamaa fraktsiooni

08.10.2025 algatatud planeerimisseaduse muutmise seaduse eelnõu (742 SE). Isamaa fraktsioon on

algatanud eelnõu planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) muutmiseks, mille eesmärk on eelnõu seletuskirja

järgi anda kohalikele omavalitsustele õigus välistada visuaalset vaadet oluliselt rikkuvate tuuleparkide

rajamist.

Eelnõule on oma arvamuse andnud Kliimaministeerium ning Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.

Eelnõu ei ole võimalik toetada järgmistel põhjustel:

1. Eelnõu § 1 punktiga 1 nähakse ette PlanS § 96 lõike 2 täiendamine punktiga 5, mille järgi ei algatataks

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut ja keskkonnamõju strateegilist hindamist sealhulgas juhul, kui

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu elluviimisega kaasneks planeeritava tuuleelektrijaama

ebaproportsionaalne negatiivne visuaalne mõju.

Riigikogu menetluses on planeerimisseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(683 SE), mis on läbinud esimese lugemise, millega kavandatakse kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu

regulatsioon PlanS-is tervikuna välja jätta. Seetõttu oleks eelnõu 742 SE menetlemine paralleelselt 683 SE-

ga õigusloome seisukohalt põhjendamatu ja tekitaks õigusliku segaduse PlanS rakendamisel.

2. Eelnõu § 1 punktiga 2 nähakse ette, et PlanS § 128 lõiget 2 täiendatakse punktiga 7, mille järgi ei

algatataks detailplaneeringut sealhulgas juhul, kui detailplaneeringu elluviimisega kaasneks planeeritava

tuuleelektrijaama ebaproportsionaalne negatiivne visuaalne mõju. Eelnõu seletuskirja kohaselt on eelnõu

eesmärk anda kohalikele omavalitsustele õigus välistada visuaalset vaadet oluliselt rikkuvate tuuleparkide

rajamist.

Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõike 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesandeks korraldada

vallas või linnas ruumilist planeerimist, kui see ülesanne ei ole seadusega antud kellegi teise täita.

Planeerimisautonoomia kui kohaliku omavalitsuse üksuse õigus otsustada, kas ja millisel viisil lahendada

ruumilise planeerimise küsimusi oma territooriumil, on hõlmatud kohaliku omavalitsuse

enesekorraldusõigusega ja kuulub seega põhiseaduse § 154 lõike 1 kaitsealasse. Üld- ja detailplaneeringute

kehtestamisel on kohaliku omavalitsuse üksusel ulatuslik kaalutlusruum. Kaalumisel peab kohaliku

omavalitsusüksus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad üldplaneeringutes, kui ka taotleja ja

puudutatud isikute põhjendatud huve.

Riigikohus on leidnud, et PlanS § 128 lõike 2 sõnastus „eelkõige“ viitab sellele, et sättes sisaldub näitlik

2 (2)

ehk mitteammendav loetelu võimalikest asjaoludest, mille esinemise korral on detailplaneeringu algatamata

jätmine põhjendatud. Järelikult on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik jätta detailplaneering

algatamata ka PlanS § 128 lõike 2 alapunktides nimetamata kaalukal põhjusel, osutades otsuse õigusliku

alusena PlanS § 128 lõikele 2. Samas tuleb arvestada, et detailplaneeringu algatamata, vastu võtmata või

kehtestamata jätmine võib riivata huvitatud isiku ettevõtlusvabadust ja omandipõhiõigust.

Detailplaneeringu algatamisest vms keeldumine peab rajanema kohaliku omavalitsuse üksuse

teadmuspõhistel analüüsidel.

Eelnõus nimetatud põhjusel detailplaneeringu algatamata jätmise üldaluse lisamine on problemaatiline

mitmest aspektist:

1) eelnõukohane alus „tuuleelektrijaama ebaproportsionaalne visuaalne mõju“ on väga subjektiivne

kriteerium ja annab võimalused meelevaldseks tõlgendamiseks;

2) eelnõu seletuskirjast ei selgu, kuidas selgitaks kohalik omavalitsus välja olulise visuaalse vaate rikkumise

ilma eelneva põhjalikuma analüüsita. Detailplaneeringu algatamata jätmise põhjalikumale kaalumisele

osundas ka Riigikohus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-24-34. PlanS § 128 lõike 4 järgi algatatakse

detailplaneering või jäetakse algatamata üldjuhul 30 päeva jooksul selle algatamise taotluse saamisest

arvates. Mõjuval põhjusel, eelkõige planeeringuala suurusest, uuringute läbiviimise vajadusest,

halduslepingu või planeeringu koostamise tellimise kulude kandmiseks sõlmitava lepingu eelduseks

olevate asjaolude selgitamisest või kaasatavate ja koostöötegijate suurest hulgast tingitud põhjusel, võib

nimetatud tähtaega pikendada 90 päevani. Seega ei loo eelnõu kohalikele omavalitsustele sisuliselt uut

õigust, vaid dubleerib olemasolevat kaalutlusruumi, lisades samas õigusliku ebamäärasuse;

3) eelnõu ei arvesta kohaliku omavalitsuse planeerimisautonoomiaga, mis niigi võimaldab kohalikul

omavalitsusel ilma PlanS § 128 lõikes 2 nimetamata muul olulisel põhjusel ja avaliku huvi olemasolul jätta

detailplaneering algatamata;

4) seadusemuudatus ei aita kaasa planeeringute kiirendamisele, vastupidi – seadusemuudatus tekitab veelgi

rohkem võimalikke vaidluskohti, sest mõiste „ebaproportsionaalne visuaalne mõju“ on ettepanekus

sisustamata ning tõenäoliselt pole seda võimalik ka üks-üheselt seaduse tasandil sisustada. Tuulepargi

rajamisele eelnevad juba praegu põhjalikud ja mahukad mõjuanalüüsid, sealhulas visuaalsete mõjude

hindamine. See tähendab, et mõjud ei jää hindamata ning juhul, kui konkreetsesse asukohta tuulikut

objektiivsetel põhjustel rajada ei saa, siis sellist planeeringut ka ei kehtestata. Sisustamata ning varasema

praktikata protsessi lisamine planeerimismenetlustesse tekitab probleeme õigusselgusega ning selle mõjud

võivad olla kaugeleulatuvad ning prognoosimatud.

3. Eelnõu seletuskirjas ei ole analüüsitud seaduse rakendamisega kaasnevat võimalikku negatiivset mõju

Eesti taastuvenergia eesmärkide saavutamisele ega hinnatud selle kooskõla riiklike kliima- ja

energiapoliitika suundadega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Ahto Pahk

+372 5307 2548 [email protected]