Euroopa eelistamise seisukohad
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 6-1/3773-1 |
| Registreeritud | 05.11.2025 |
| Sünkroonitud | 06.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
| Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
| Toimik | 6-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Kuabandus-Tööstuskoda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Kuabandus-Tööstuskoda |
| Vastutaja | Silver Tammik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2025-11-04 16:39:28
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 16.10.2025
[email protected] Meie 04.11.2025 nr 4/203
Euroopa eelistamise seisukohad
Lugupeetud Erkki Keldo!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust ja esitada tagasisidet Euroopa Liidu aruteludes esile tõusva Euroopa eelistamise ehk „Buy European“ idee kohta. Kaubanduskoda viis teema osas läbi oma liikmete seas veebiküsitluse, mille põhjal oleme koondanud ettevõtjate esmased seisukohad.
1. Euroopa eelistamise põhimõtteline vajalikkus ja ulatus
EL soovib teha rohkem pingutusi Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks nii Euroopa turul kui väljaspool. Ühe võimalusena nähakse suunda Euroopa eelistamise poole, et anda Euroopa ettevõtetele rohkem võimalusi kasvada ja laieneda.
Kaubanduskoda toetab Euroopa eelistamise põhimõtte rakendamist. Kuigi peame vabakaubandust oluliseks, siis praeguses julgeolekuolukorras on meie hinnangul põhjendatud kasutada vähemalt osades valdkondades Euroopa eelistamise meetmeid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pakutud lähenemise valikuid Euroopa eelistamisele oli kolm:
1) Kitsas - Euroopa eelistamine peaks toimuma kitsamalt julgeoleku valdkonnas. Eesmärk, et Euroopa kriitiline taristu ei oleks sõltuv kolmandatest riikidest ning selle toimimist ei oleks lihtne mõjutada
2) Vahepealne - Euroopa eelistamine peaks toimuma laiemalt majandusjulgeoleku mõistes. Eesmärk, et Euroopa strateegiline tootmisvõimekus oleks võimalikult iseseisev. Näited: kriitiline taristu, mobiilsus/transport, elektri tootmine ja jaotusvõrgud, teras, keemiatööstus, akude tootmine
3) Võimalikult lai - Euroopa eelistamine peaks olema suunatud Euroopa majanduse tugevdamisele üldisemalt. Eesmärk, et Euroopa majandus oleks konkurentsivõimelisem ning suudaks paremini konkureerida Euroopa turgudel ning väljaspool Euroopat. Näited: lisaks ülaltoodud sektoritele töötlev tööstus laiemalt, innovatiivsed tehnoloogiad, IT-sektor jne.
Küsitlusele vastanud ettevõtetel puudus ühtne seisukoht, millist lähenemist eelistada. Kindlasti tuleb toetada vähemalt kitsast lähenemist.
2. Rakendusmeetodid
Ettevõtjate vastustest selgus, et Euroopa eelistamist peaks peamiselt ellu viima riigihangete kaudu, mille iga EL riik viib läbi ise (näiteks oleks hangetes eelis Euroopa ettevõtetel või toodetel); ettevõtete Euroopas asumisele kriteeriumite kehtestamise kaudu ning ettevõtetele tootmises kriteeriumite kehtestamise kaudu (näiteks Euroopast pärit sisendid/tooraine).
3. Kitsaskohad
Euroopa eelistamise rakendamisel on oluline arvesse võtta ettevõtjate poolt esile toodud riske. Peamiste riskidena näevad ettevõtted seda, et Euroopa eelistamise lähenemise puhul tekib hinnatõus ja globaalses konkurentsis allajäämine. Samuti toodi välja, et Euroopas tootmise tõendamine on keeruline. Muude riskidena leiti, et EL võib rikkuda suhteid sõbralike kolmandate riikidega ja viidati sisendmaterjalide kättesaadavusele, näiteks tekkib Euroopas toodetud sisendile suurem konkurents.
4. Euroopa eelistamise fookus
Küsimuse osas, millised riigid peaksid olema Euroopa eelistamise fookuses, ei olnud Kaubanduskoja liikmetest ettevõtete seas üksmeelt. Osad liikmed olid seisukohal, et fookus peaks olema suunatud ainult EL riikidele, teised leidsid, et EL riikidele, aga ka Euroopa riigid laiemalt (EEA, EFTA) ja peamised kaubanduspartnerid (nt USA, UK, Jaapan jne).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 16.10.2025
[email protected] Meie 04.11.2025 nr 4/203
Euroopa eelistamise seisukohad
Lugupeetud Erkki Keldo!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust ja esitada tagasisidet Euroopa Liidu aruteludes esile tõusva Euroopa eelistamise ehk „Buy European“ idee kohta. Kaubanduskoda viis teema osas läbi oma liikmete seas veebiküsitluse, mille põhjal oleme koondanud ettevõtjate esmased seisukohad.
1. Euroopa eelistamise põhimõtteline vajalikkus ja ulatus
EL soovib teha rohkem pingutusi Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks nii Euroopa turul kui väljaspool. Ühe võimalusena nähakse suunda Euroopa eelistamise poole, et anda Euroopa ettevõtetele rohkem võimalusi kasvada ja laieneda.
Kaubanduskoda toetab Euroopa eelistamise põhimõtte rakendamist. Kuigi peame vabakaubandust oluliseks, siis praeguses julgeolekuolukorras on meie hinnangul põhjendatud kasutada vähemalt osades valdkondades Euroopa eelistamise meetmeid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pakutud lähenemise valikuid Euroopa eelistamisele oli kolm:
1) Kitsas - Euroopa eelistamine peaks toimuma kitsamalt julgeoleku valdkonnas. Eesmärk, et Euroopa kriitiline taristu ei oleks sõltuv kolmandatest riikidest ning selle toimimist ei oleks lihtne mõjutada
2) Vahepealne - Euroopa eelistamine peaks toimuma laiemalt majandusjulgeoleku mõistes. Eesmärk, et Euroopa strateegiline tootmisvõimekus oleks võimalikult iseseisev. Näited: kriitiline taristu, mobiilsus/transport, elektri tootmine ja jaotusvõrgud, teras, keemiatööstus, akude tootmine
3) Võimalikult lai - Euroopa eelistamine peaks olema suunatud Euroopa majanduse tugevdamisele üldisemalt. Eesmärk, et Euroopa majandus oleks konkurentsivõimelisem ning suudaks paremini konkureerida Euroopa turgudel ning väljaspool Euroopat. Näited: lisaks ülaltoodud sektoritele töötlev tööstus laiemalt, innovatiivsed tehnoloogiad, IT-sektor jne.
Küsitlusele vastanud ettevõtetel puudus ühtne seisukoht, millist lähenemist eelistada. Kindlasti tuleb toetada vähemalt kitsast lähenemist.
2. Rakendusmeetodid
Ettevõtjate vastustest selgus, et Euroopa eelistamist peaks peamiselt ellu viima riigihangete kaudu, mille iga EL riik viib läbi ise (näiteks oleks hangetes eelis Euroopa ettevõtetel või toodetel); ettevõtete Euroopas asumisele kriteeriumite kehtestamise kaudu ning ettevõtetele tootmises kriteeriumite kehtestamise kaudu (näiteks Euroopast pärit sisendid/tooraine).
3. Kitsaskohad
Euroopa eelistamise rakendamisel on oluline arvesse võtta ettevõtjate poolt esile toodud riske. Peamiste riskidena näevad ettevõtted seda, et Euroopa eelistamise lähenemise puhul tekib hinnatõus ja globaalses konkurentsis allajäämine. Samuti toodi välja, et Euroopas tootmise tõendamine on keeruline. Muude riskidena leiti, et EL võib rikkuda suhteid sõbralike kolmandate riikidega ja viidati sisendmaterjalide kättesaadavusele, näiteks tekkib Euroopas toodetud sisendile suurem konkurents.
4. Euroopa eelistamise fookus
Küsimuse osas, millised riigid peaksid olema Euroopa eelistamise fookuses, ei olnud Kaubanduskoja liikmetest ettevõtete seas üksmeelt. Osad liikmed olid seisukohal, et fookus peaks olema suunatud ainult EL riikidele, teised leidsid, et EL riikidele, aga ka Euroopa riigid laiemalt (EEA, EFTA) ja peamised kaubanduspartnerid (nt USA, UK, Jaapan jne).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere!
Edastan Eesti Kuabandus-Tööstuskoja seisukohad Euroopa eelistamise teema osas.
Lugupidamisega
|
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAIT PALTS
PNOEE-37908100264
2025-11-04 16:39:28
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 16.10.2025
[email protected] Meie 04.11.2025 nr 4/203
Euroopa eelistamise seisukohad
Lugupeetud Erkki Keldo!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust ja esitada tagasisidet Euroopa Liidu aruteludes esile tõusva Euroopa eelistamise ehk „Buy European“ idee kohta. Kaubanduskoda viis teema osas läbi oma liikmete seas veebiküsitluse, mille põhjal oleme koondanud ettevõtjate esmased seisukohad.
1. Euroopa eelistamise põhimõtteline vajalikkus ja ulatus
EL soovib teha rohkem pingutusi Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks nii Euroopa turul kui väljaspool. Ühe võimalusena nähakse suunda Euroopa eelistamise poole, et anda Euroopa ettevõtetele rohkem võimalusi kasvada ja laieneda.
Kaubanduskoda toetab Euroopa eelistamise põhimõtte rakendamist. Kuigi peame vabakaubandust oluliseks, siis praeguses julgeolekuolukorras on meie hinnangul põhjendatud kasutada vähemalt osades valdkondades Euroopa eelistamise meetmeid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pakutud lähenemise valikuid Euroopa eelistamisele oli kolm:
1) Kitsas - Euroopa eelistamine peaks toimuma kitsamalt julgeoleku valdkonnas. Eesmärk, et Euroopa kriitiline taristu ei oleks sõltuv kolmandatest riikidest ning selle toimimist ei oleks lihtne mõjutada
2) Vahepealne - Euroopa eelistamine peaks toimuma laiemalt majandusjulgeoleku mõistes. Eesmärk, et Euroopa strateegiline tootmisvõimekus oleks võimalikult iseseisev. Näited: kriitiline taristu, mobiilsus/transport, elektri tootmine ja jaotusvõrgud, teras, keemiatööstus, akude tootmine
3) Võimalikult lai - Euroopa eelistamine peaks olema suunatud Euroopa majanduse tugevdamisele üldisemalt. Eesmärk, et Euroopa majandus oleks konkurentsivõimelisem ning suudaks paremini konkureerida Euroopa turgudel ning väljaspool Euroopat. Näited: lisaks ülaltoodud sektoritele töötlev tööstus laiemalt, innovatiivsed tehnoloogiad, IT-sektor jne.
Küsitlusele vastanud ettevõtetel puudus ühtne seisukoht, millist lähenemist eelistada. Kindlasti tuleb toetada vähemalt kitsast lähenemist.
2. Rakendusmeetodid
Ettevõtjate vastustest selgus, et Euroopa eelistamist peaks peamiselt ellu viima riigihangete kaudu, mille iga EL riik viib läbi ise (näiteks oleks hangetes eelis Euroopa ettevõtetel või toodetel); ettevõtete Euroopas asumisele kriteeriumite kehtestamise kaudu ning ettevõtetele tootmises kriteeriumite kehtestamise kaudu (näiteks Euroopast pärit sisendid/tooraine).
3. Kitsaskohad
Euroopa eelistamise rakendamisel on oluline arvesse võtta ettevõtjate poolt esile toodud riske. Peamiste riskidena näevad ettevõtted seda, et Euroopa eelistamise lähenemise puhul tekib hinnatõus ja globaalses konkurentsis allajäämine. Samuti toodi välja, et Euroopas tootmise tõendamine on keeruline. Muude riskidena leiti, et EL võib rikkuda suhteid sõbralike kolmandate riikidega ja viidati sisendmaterjalide kättesaadavusele, näiteks tekkib Euroopas toodetud sisendile suurem konkurents.
4. Euroopa eelistamise fookus
Küsimuse osas, millised riigid peaksid olema Euroopa eelistamise fookuses, ei olnud Kaubanduskoja liikmetest ettevõtete seas üksmeelt. Osad liikmed olid seisukohal, et fookus peaks olema suunatud ainult EL riikidele, teised leidsid, et EL riikidele, aga ka Euroopa riigid laiemalt (EEA, EFTA) ja peamised kaubanduspartnerid (nt USA, UK, Jaapan jne).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 16.10.2025
[email protected] Meie 04.11.2025 nr 4/203
Euroopa eelistamise seisukohad
Lugupeetud Erkki Keldo!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust ja esitada tagasisidet Euroopa Liidu aruteludes esile tõusva Euroopa eelistamise ehk „Buy European“ idee kohta. Kaubanduskoda viis teema osas läbi oma liikmete seas veebiküsitluse, mille põhjal oleme koondanud ettevõtjate esmased seisukohad.
1. Euroopa eelistamise põhimõtteline vajalikkus ja ulatus
EL soovib teha rohkem pingutusi Euroopa ettevõtete konkurentsivõime tugevdamiseks nii Euroopa turul kui väljaspool. Ühe võimalusena nähakse suunda Euroopa eelistamise poole, et anda Euroopa ettevõtetele rohkem võimalusi kasvada ja laieneda.
Kaubanduskoda toetab Euroopa eelistamise põhimõtte rakendamist. Kuigi peame vabakaubandust oluliseks, siis praeguses julgeolekuolukorras on meie hinnangul põhjendatud kasutada vähemalt osades valdkondades Euroopa eelistamise meetmeid.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi pakutud lähenemise valikuid Euroopa eelistamisele oli kolm:
1) Kitsas - Euroopa eelistamine peaks toimuma kitsamalt julgeoleku valdkonnas. Eesmärk, et Euroopa kriitiline taristu ei oleks sõltuv kolmandatest riikidest ning selle toimimist ei oleks lihtne mõjutada
2) Vahepealne - Euroopa eelistamine peaks toimuma laiemalt majandusjulgeoleku mõistes. Eesmärk, et Euroopa strateegiline tootmisvõimekus oleks võimalikult iseseisev. Näited: kriitiline taristu, mobiilsus/transport, elektri tootmine ja jaotusvõrgud, teras, keemiatööstus, akude tootmine
3) Võimalikult lai - Euroopa eelistamine peaks olema suunatud Euroopa majanduse tugevdamisele üldisemalt. Eesmärk, et Euroopa majandus oleks konkurentsivõimelisem ning suudaks paremini konkureerida Euroopa turgudel ning väljaspool Euroopat. Näited: lisaks ülaltoodud sektoritele töötlev tööstus laiemalt, innovatiivsed tehnoloogiad, IT-sektor jne.
Küsitlusele vastanud ettevõtetel puudus ühtne seisukoht, millist lähenemist eelistada. Kindlasti tuleb toetada vähemalt kitsast lähenemist.
2. Rakendusmeetodid
Ettevõtjate vastustest selgus, et Euroopa eelistamist peaks peamiselt ellu viima riigihangete kaudu, mille iga EL riik viib läbi ise (näiteks oleks hangetes eelis Euroopa ettevõtetel või toodetel); ettevõtete Euroopas asumisele kriteeriumite kehtestamise kaudu ning ettevõtetele tootmises kriteeriumite kehtestamise kaudu (näiteks Euroopast pärit sisendid/tooraine).
3. Kitsaskohad
Euroopa eelistamise rakendamisel on oluline arvesse võtta ettevõtjate poolt esile toodud riske. Peamiste riskidena näevad ettevõtted seda, et Euroopa eelistamise lähenemise puhul tekib hinnatõus ja globaalses konkurentsis allajäämine. Samuti toodi välja, et Euroopas tootmise tõendamine on keeruline. Muude riskidena leiti, et EL võib rikkuda suhteid sõbralike kolmandate riikidega ja viidati sisendmaterjalide kättesaadavusele, näiteks tekkib Euroopas toodetud sisendile suurem konkurents.
4. Euroopa eelistamise fookus
Küsimuse osas, millised riigid peaksid olema Euroopa eelistamise fookuses, ei olnud Kaubanduskoja liikmetest ettevõtete seas üksmeelt. Osad liikmed olid seisukohal, et fookus peaks olema suunatud ainult EL riikidele, teised leidsid, et EL riikidele, aga ka Euroopa riigid laiemalt (EEA, EFTA) ja peamised kaubanduspartnerid (nt USA, UK, Jaapan jne).
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Ireen Tarto
[email protected]
