Riigihanke “Nõuded C-kategooria ohtlikule ettevõttele - õigusanalüüsi teostamine” korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku nimetamine

KÄSKKIRI

30.10.2025 nr 75

Riigihanke “Nõuded C-kategooria ohtlikule

ettevõttele - õigusanalüüsi teostamine”

korraldamine, komisjoni ja vastutava isiku

nimetamine

Riigihangete seaduse § 14 lõike 2 punkti 1 alusel ja kooskõlas majandus- ja

infotehnoloogiaministri 21.06.2024 käskkirjaga nr 50 kinnitatud „Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorraga“: 1. Korraldada alla eriteenuse piirmäära jääva riigihange“ Nõuded C-kategooria ohtlikule

ettevõttele - õigusanalüüsi teostamine” (CPV kood 79111000-5 „Õigusabiteenused“) (edaspidi

riigihange), mille eeldatav maksumus jääb alla 60 000 euro käibemaksuta.

2. Moodustan hankekomisjoni (edaspidi komisjon) käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke

korraldamiseks, sealhulgas esitatud pakkumuste vastavuse kontrollimiseks, pakkumuste

hindamiseks ja eduka pakkumuse väljaselgitamiseks järgmises koosseisus:

2.1 Komisjoni esimees: Maris Raudsepp – ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna

tööstusohutuse nõunik.

2.2 Komisjoni liige:

2.2.1 Triinu Sillamaa – ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna ettevõtluskeskkonna

valdkonnajuht.

3. Määran käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke eest vastutavaks isikuks Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna tööstusohutuse

nõuniku Maris Raudsepa.

4. Kinnitan käskkirja punktis 1 nimetatud riigihanke tehnilise kirjelduse ja selle lisad (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Ahti Kuningas

kantsler

Tehniline kirjeldus

Nõuded C-kategooria ohtlikule ettevõttele -

õigusanalüüsi teostamine

Sisukord

1. Sissejuhatus .................................................................................................................... 1

2. Õigusanalüüsi eesmärk ................................................................................................... 4

3. Lähteülesanne ................................................................................................................. 4

4. Tegevusplaan ja ajakava ................................................................................................. 6

5. Juhtimine ja töökorraldus ............................................................................................... 7

6. Nõuded pakkuja meeskonnale ........................................................................................ 8

7. Pakkumuse esitamise tingimused ................................ Error! Bookmark not defined.

1. Sissejuhatus

1.1. Euroopa Liit on kehtestanud nõuded suurõnnetuse ohuga ettevõtetele Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiiviga 2012/18/EL ohtlike ainetega seotud suurõnnetuse ohu ohjeldamise ning

nõukogu direktiivi 96/82/EÜ muutmise ja hilisema kehtetuks tunnistamise kohta1 (edaspidi

Seveso III direktiiv). Seveso III direktiivi eesmärk on ennetada suurõnnetusi, mis on seotud

ohtlike kemikaalidega, leevendada suurõnnetuste võimalikke tagajärgi, tagades Euroopa Liidus

kõrgetasemelise kaitse inimeste ja keskkonna jaoks. Eestis on Seveso direktiiv üle võetud

peamiselt kemikaaliseaduse2 kaudu. Seveso III direktiiv jagab sellised ettevõtted kõrgema ja

madalama ohutasemega ettevõteteks vastavalt seal käideldava kemikaali omadustele ja

kogustele. Eestis liigitatakse kemikaaliseaduse § 21 järgi ettevõtted kolme kategooriasse:

1) A-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte

2) B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte

3) C-kategooria ohtlik ettevõte

1.2. Suurõnnetuse ohuga ettevõte on käitis, kus kemikaali käideldakse künniskogusest

suuremas koguses ja ohtlik ettevõte on käitis, kus kemikaali käideldakse ohtlikkuse

alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses. Lihtsustatult öelduna ohtlik

ettevõte kasutab oma äritegevuses väiksemas koguses ja suurõnnetuse ohuga ettevõte suuremas

koguses ohtlikke kemikaale. Seetõttu peavad sellised ettevõtted omama vastavat käitamisluba

ja võtma kasutusele vajalikud abinõud inimese tervise ja keskkonna kaitsmiseks õnnetuse

mõjude eest. Antud töös on fookuses C-kategooria ohtlikud ettevõtted ja neile kehtestatud

nõuded. Eestis on C-kategooria käitisi ca 150.

1.3. Kui A- ja B-kategooria ehk suurõnnetuse ohuga ettevõtete käitaja nõuded tulenevad Seveso

III direktiivist, siis nõuded C-kategooria ohtlikule ettevõttele, sealhulgas kemikaalide

alammäära nõuded, on riigisisesed ja suures osas muutmata kujul eksisteerinud aastakümneid.

1.4. Kemikaaliseaduse § 22 lõike 7 alusel on kehtestatud Majandus- ja taristuministri

2. veebruari 2016. a määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali

künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord3“ (edaspidi määrus nr 10).

Määruse nr 10 eesmärk on kehtestada kindlad ja läbipaistvad kriteeriumid ohtliku ettevõtte või

suurõnnetuse ohuga ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramiseks, samuti objektiivselt hinnata,

mis tüüpi ja kui suur potentsiaalne oht on seotud konkreetse ettevõtte tegevusega, arvestades

seal käideldavate ohtlike kemikaalide hulka ja omadusi. Ohtliku kemikaali käitleja määrab oma

ettevõtte ohtlikkuse lähtuvalt käideldavate kemikaalide maksimaalsest võimalikust kogusest.

1.5. Ettevõtte ohtlikkuse kategooria määratletakse vastavalt määrusele nr 10 ja selle lisale

„Ohtlike kemikaalide ohukategooriad ning alammäär ja künniskogus ohtliku ettevõtte

ohtlikkuse kategooria määramiseks4“, mille tabelites on sätestatud kemikaali ohtlikkuse

alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus käitise kohta.

1.6. Kemikaaliseaduse § 23 lõike 8 alusel on kehtestatud Majandus- ja taristuministri 1. märtsi

2016. a määrus nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele

dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest

1 Direktiiv - 2012/18 - EN - EUR-Lex 2 Kemikaaliseadus–Riigi Teataja 3 Kemikaali ohtlikkuse alammäär ja ohtliku kemikaali künniskogus ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord–Riigi Teataja 4 MKM_m27_lisa.pdf

teavitamisele5“ (edaspidi määrus nr 18). Määruse nr 18 eesmärk on kehtestada nõuded

avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele. Õnnetuse tagajärgede ulatuse

hindamisel lähtutakse määruse nr 18 lisa6 ohuala parameetritest.

1.7. Kemikaaliseaduse § 8 lõike 6 alusel on kehtestatud Majandus- ja taristuministri 11. jaanuari

2016. a määrus nr 5 „Erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele7“ (edaspidi määrus nr 5).

Määruse nr 5 eesmärk on kehtestada erinõuded kõrge lämmastikusisaldusega

ammooniumnitraadi käitlemisele.

1.8. Ohtlike ettevõtete vaatest on kemikaaliseadus tihedalt seotud seadme ohutuse seadusega8.

C-kategooria ohtlik ettevõte saab kemikaaliseaduse alusel käitamisloa ja täidab riskianalüüsi

nõudeid üksnes siis, kui on tõendatud, et kasutatavad seadmed on seadme ohutuse seaduse järgi

nõuetekohaselt projekteeritud, hooldatud ja kontrollitud.

1.9. Seadme ohutuse seaduse ja ehitusseadustiku9 alusel on kehtestatud Majandus- ja

taristuministri 3. juuli 2015. a määrus nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle

ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma

täitmisele esitatavad nõuded10“ (edaspidi määrus nr 87). Määruse nr 87 eesmärk on tagada

gaasi kasutamise ja gaasipaigaldiste ohutus Eesti territooriumil.

1.10. Kemikaalide valdkonna pädevad asutused C-kategooria ohtlike ettevõtete vaatest on:

1.10.1 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA), kes teeb riiklikku

järelevalvet C-kategooria ohtliku ettevõtte käitamisloa kontrolliesemesse kuuluvate

nõuete ning ohtliku kemikaali arvestuse üle. TTJA väljastab ohtlikele ettevõtetele

käitamislube ning kooskõlastab käitamisloa menetluses kohustuslikke dokumente,

milleks on teabeleht ja riskianalüüs;

1.10.2 Päästeamet (edaspidi PäA), kes teeb riiklikku järelevalvet C-kategooria ohtlikus

ettevõttes õnnetuse ärahoidmise ja võimalike õnnetuste tagajärgede leevendamise ning

avalikkuse teavitamise üle. PäA kooskõlastab ka käitamisloa menetluses kohustuslikke

dokumente, milleks on ettevõtte hädaolukorra lahendamise plaan ja riskianalüüs.

1.11. Lisaks on C-kategooria ohtlike ettevõtetega seotud veel mitmed riigiasutused:

1.11.1 Tööinspektsioon, kelle pädevuses on järelevalve tegemine töötervishoiu ja tööohutuse

nõuete täitmise üle kemikaali käitlevas ettevõttes ning ohtliku kemikaali arvestuse

pidamise üle;

1.11.2 Keskkonnaamet (edaspidi KeA), kelle pädevuses on järelevalve tegemine

keskkonnaohtlikkuse seisukohast esitatud piirangute järgimise üle. KeA väljastab

5 Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele–Riigi Teataja 6 MKM_m18_lisa.pdf 7 Erinõuded ammooniumnitraadi käitlemisele–Riigi Teataja 8 Seadme ohutuse seadus–Riigi Teataja 9 Ehitusseadustik–Riigi Teataja 10 Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded–Riigi Teataja

ettevõttele keskkonnakompleksluba, mille menetlus võib sisaldada ka KemSi

käitamisloa kontrollieseme nõudeid;

1.11.3 Kohalikud omavalitsused (edaspidi KOV), kes kooskõlastavad Päästeametiga ohtliku

ettevõtte käitise üld-, eri- või detailplaneeringu ja ehitusprojekti, et hinnata õnnetuse

ennetamiseks kavandatud meetmete piisavust ja tagada elanike ohutus. KOV määrab

vastavalt planeerimisseadusele11 sobiva asukoha ja eritingimused, kuhu võib rajada

ohtliku ettevõtte, kooskõlastab ja hindab riske koostöös riigiasutustega, väljastab

käitisele ehitus- ja kasutusload ainult siis, kui kemikaaliseaduse nõuded on täidetud.

2. Õigusanalüüsi eesmärk

2.1. Õigusanalüüsi (edaspidi ka töö) eesmärk on hinnata Eestis kehtivaid nõudeid C-kategooria

ohtlikule ettevõttele ja analüüsida kemikaali ohtlikkuse alammäärade ajakohasust.

2.2. Arvesse tuleb võtta ohtlike kemikaalide füüsikalisi ja keemilisi omadusi, mis võivad

põhjustada tervisekahju, varalist või keskkonnakahju.

2.3. Käesoleva töö eesmärk on koostada õigusanalüüs, mis koosneb:

1) C-kategooria ohtlikule ettevõttele kehtivate nõuete, sealhulgas kemikaali ohtlikkuse

alammäärade ajakohasuse hinnangust (I etapp);

2) C-kategooria ohtlike ettevõtetega seotud õigusaktide muudatusvajadustest (II etapp);

3) Kokkuvõtvatest tegevustest: lõpparuande esitamine ja tulemuste tutvustamine (III

etapp).

3. Lähteülesanne

3.1. Õigusanalüüsi koostamisel tuleb lähtuda C-kategooria ohtlike ettevõtetega seotud

õigusaktidest:

3.1.1 Seveso III direktiiv;

3.1.2 Kemikaaliseadus;

3.1.3 määrus nr 10 ja selle lisa;

3.1.4 määrus nr 18 ja selle lisa;

3.1.5 määrus nr 5;

3.1.6 seadme ohutuse seadus;

3.1.7 ehitusseadustik;

3.1.8 määrus nr 87;

3.1.9 planeerimisseadus.

3.2. C-kategooria ohtlikule ettevõttele kehtivate nõuete ajakohasuse hinnang peab sisaldama

vähemalt järgnevat infot:

3.2.1 Eesti tänased kohustused ja hinnang selle kohta, kas nõuded C-kategooria ohtlikule

ettevõttele on vajalikud ja proportsionaalsed eesmärkide suhtes (ulatuses, millel on

hetkel teadaolevate andmete pinnalt võimalik hinnang anda);

3.2.2 kuidas on ettevõtete tegevusega seotud riskid hinnatud, s.h rakendatud meetmed

võimalike suurõnnetuste vältimiseks;

11 Planeerimisseadus–Riigi Teataja

3.2.3 kirjeldust selle kohta, milliseid tehnoloogiaid Eesti C-kategooria ohtlikes ettevõtetes

kasutatakse ja kuidas need vähendavad kemikaalidega seotud õnnetuse riski;

3.2.4 kirjeldust selle kohta, kuidas järgitakse ettevõtetes ohutuskultuuri põhimõtteid;

3.2.5 Soome ja veel vähemalt kahe lähiriigi vastava õigusvaldkonna analüüs, sealhulgas

praktiline kogemus ja plaanitavad parendusettepanekud;

3.2.6 näited mujal maailmas juhtunud õnnetustest ohtlike kemikaalide käitlemisega ning

kuidas nende õppetunnid on mõjutanud ohutuse tagamist;

3.2.7 ülevaade Eestis juhtunud õnnetustest ohtlike kemikaalidega ning kirjeldus tagajärgede

kohta, kuidas Eesti ettevõtjad on õppetunde rakendanud oma tegevustes;

3.2.8 ettevõtjate kohustused ja vastutus: kohustuste olemus ja kirjeldus selle kohta, kuidas

ettevõtjad hetkel kehtivaid nõudeid praktikas täidavad, kas nõuded on mõistlikud ja

arusaadavad;

3.2.9 ülevaade riiklike järelevalvetoimingute tulemustest ja kontrollide järeltegevustest;

3.2.10 ülevaade intervjuude käigus laekunud probleemide kirjeldustest ja ettepanekutest.

3.3. C-kategooria ettevõtetega seotud õigusaktide muudatusvajadused peavad sisaldama

vähemalt järgnevat infot:

3.3.1 hinnang seotud õigusaktide kohta;

3.3.2 konkreetseid näiteid, milliseid muudatusi peaks riik tegema riigihalduse tõhususe

seisuskohast, et samal ajal oleks tagatud ohutus ohtlike kemikaalide käitlemiseks;

3.3.3 konkreetseid näiteid, kuidas olla valmis tulevikumuudatusteks;

3.3.4 alternatiivsete lahenduste võrdlus, näiteks C-kategooria ohtliku ettevõtte määratlemisest

loobumine;

3.3.5 hinnang ja põhjendused, milline alternatiivsetest lahendustest oleks pakkuja arvates

optimaalsem;

3.3.6 kokkuvõtvaid järeldusi ja soovitusi õigusloome muutmiseks.

3.4. Õigusanalüüsi tulemid:

3.4.1 juriidiline nõustamine, mis kajastab õiguslikke kaalutlusi C-kategooria ohtlikele

ettevõtetele nõuete kohustusena ja hindab, millised mõjud toob kaasa nende nõuete

muutmine või nõuetest loobumine oma erinevates võimalustes;

3.4.2 hinnang hetkel kehtiva regulatsiooni kohta ja seotud õigusaktide võimalikud

muutmisettepanekud (millised on probleemid ja ettepanekud);

3.4.3 hinnang, kas õiguslikud sätted on asjakohased kõigi osapoolte jaoks;

3.4.4 kemikaali ohtlikkuse alammäärade analüüs, kas kehtivad alammäärad on asjakohased

ja põhjendatud;

3.4.5 õigusanalüüsi käigus tehtud ettepanekud, soovitused (poliitikasoovitused) peavad

olema rakendatavad ning aitama tellijal (edaspidi ka Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium või MKM või hankija) teha teaduspõhiseid valikuid

seotud õigusaktide muutmisel;

3.4.6 kirjalik lõpparuanne eesti keeles elektrooniliselt muudetavas (soovitatavalt docx) ning

mittemuudetavas (soovitatavalt pdf) vormis, mis sisaldab kokkuvõtlikku ülevaadet

tehtud tööst, analüüsitud teemadest ja muudatusettepanekutest. Töö juhtrühm võib teha

ettepanekuid selle muutmiseks ja/või täiendamiseks. Töövõtja (edaspidi ka pakkuja) on

kohustatud töö juhtrühma tehtud ettepanekuid rakendama või põhjendama nende

tagasilükkamist.

3.4.7 tehisintellektiga leitud teavet, fakte jm tuleb kontrollida teiste allikatega ning

lõpparuandes tuleb viidata kontrollitud allikatele. Kogu analüüs peab otseselt tuginema

teiste meetoditega kogutud andmetel/teabel, sh kontrollitud allikatest pärit teabel.

4. Tegevusplaan ja ajakava

4.1. Õigusanalüüsi lõpptulem tuleb saavutada 20 nädala jooksul peale hankelepingu sõlmimist.

Vahearuande esitamise tähtaeg ja nõuded kinnitatakse avakohtumisel, võttes arvesse hanke

alusdokumente ja pakkumuses esitatud ajakava.

4.2 Tellitav õigusanalüüs jagatakse selle täitmise jooksul kolme etappi. Etappide kirjeldused

on esitatud alljärgnevalt:

4.2.1 I etapp – tutvumine olemasoleva dokumentatsiooni ja seotud õigusaktidega, ohtlikule

ettevõttele hetkel kehtivate nõuete kaardistamine ja ajakohasuse hinnang,

huvigruppidega kohtumine ja seotud osapooltega intervjuude jmt

andmekogumistegevuste läbiviimine, tulemuste analüüs, vahearuande koostamine

vastavalt punkti 3.2 loetelule ja tellijale presenteerimine;

4.2.2 II etapp - vahearuande kohta tagasiside kogumine ja dokumentide täiendamine, ohtlike

ettevõtetega seotud õigusaktide muudatusvajaduste kaardistamine vastavalt punkti 3.3

loetelule ja alternatiivsete lahenduste väljatöötamine;

4.2.3 III etapp - kokkuvõttev tegevus, mille raames töövõtja koostab lõpliku õigusanalüüsi

lõpparuande, mis peab vastama punktides 3.2, 3.3 ja 3.4 kirjeldatud tulemitele. Töövõtja

tutvustab töö tulemusi kahel korral: esmalt tellijale (sh juhtrühmale) ja seejärel laiemale

publikule (sektori esindajatele) hiljemalt ühe kuu möödumisel II etapi lõppemisest. Kui

töövõtja on töö tulemusi tellijale (sh juhtrühmale) tutvustanud ning juhtrühm on selles

tehtud kõik vajalikud täiendused heaks kiitnud, esitletakse töö tulemusi laiemale

publikule. Vajaduse korral võib lõpparuande esitlusel laekuda täiendavaid ettepanekuid

sektori esindajatelt, mille arvestamine toimub tellija ja töövõtja kokkuleppel enne töö

lõplikku vastuvõtmist. Töö võetakse tellija poolt vastu pärast töö tulemuste tutvustamist

tellijale ja laiemale publikule ning pärast lõpparuande ja selle täiendatud versiooni

kinnitamist tellija ja juhtrühma poolt.

4.3. Õigusanalüüsi täpse metoodika pakub töövõtja. Õigusanalüüsi käigus tuleb intervjueerida

vähemalt viite osapoolt:

4.3.1 riiklikku järelevalvet teostavad ametnikud;

4.3.2 MKM-i kemikaaliseaduse valdkonna ametnikud;

4.3.3 KOV-ide ametnikud;

4.3.4 Soome ja veel vähemalt kahe lähiriigi sama valdkonna ametnikud;

4.3.5 C-kategooria ohtlikud ettevõtjad.

4.4 Täpne intervjueeritavate koosseis lepitakse Tellija ja Töövõtja vahel kokku enne intervjuude

alustamist, koosseisu võib töö jooksul täiendada, kui see on vajalik töö eesmärkide

saavutamiseks. Vajadusel tuleb läbi viia töötubasid.

4.5 Vahearuandes esitatakse C-kategooria ohtlikule ettevõttele kehtivate nõuete ajakohasuse

hinnang vastavalt punkti 3.2 loetelule, milles on arvestatud kõikide seotud osapoolte

arvamused. C-kategooria ohtlike ettevõtetega seotud õigusaktide muudatusvajadused ja

alternatiivsete lahenduste võrdlus esitatakse lõpparuandes.

4.6 Pooltel on kokkuleppeliselt õigus pakkumuses esitatud aja- ja tegevuskava täpsustada,

eelkõige, kuid mitte ainult, kui see on vajalik selles esinevate vastuolude või puuduste

kõrvaldamiseks või kui see aitab paremini saavutada töö eesmärke. Töövõtja esitab aja- või

tegevuskava muutmiseks tellijale enne avakoosolekut ettepaneku, milles näitab ära

muutmise põhjendused ja selgitused. Vajadusel pooled arutavad esitatud ettepanekut

avakoosolekul ning 3 tööpäeva jooksul peale avakohtumist esitab töövõtja tellijale lõpliku

täpsustatud tegevusplaani koos ajakavaga. Lepingus sätestatud töö lõpptähtaega ei ole

võimalik muuta.

4.7 Õigusanalüüs ja selleks sõlmitud leping lõpeb kui õigusanalüüsi teostamisega seatud

kohustused on täidetud ja tehtud töö on vastuvõetud ning tehtud töö eest on tasutud.

5. Juhtimine ja töökorraldus

5.1. Töö eesmärkide ja ülesannete elluviimiseks moodustatakse juhtrühm, mille komplekteerib

tellija. Juhtrühma kuuluvad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning TTJA

esindajad. Juhtrühma ülesanded on:

- jälgida hankelepingu tähtajalist täitmist ja vaadata üle hankelepingu tulemid;

- osaleda aruteludes ja töötubades;

- õigusanalüüsi tulemuste sisuline kontroll.

5.2. Juhul kui õigusanalüüsi esitatud nõuete sisu osas tekivad osapooltel vaidlused, siis lõpliku

otsuse teeb juhtrühm.

5.3. Õigusanalüüsi teostamise metoodika on Töövõtja vaba valik ja tuleb esitada pakkumuses.

5.4. Esimesel ehk avakohtumisel lepitakse kokku nende kohtumiste ja täiendavate töögruppide

ja/või töötubade töökorraldus. Avakoosoleku kutse saadab välja tellija. Avakoosolek toimub 10

tööpäeva jooksul peale hankelepingu sõlmimist. Täpsem aeg lepitakse Tellija ja Töövõtja vahel

eraldi kokku.

5.5. Tellija juhtrühma ja Töövõtja vahelised töörühma kohtumised peavad toimuma vähemalt 2

korda kuus. Töörühma kohtumised kutsub kokku Töövõtja (vajadusel võib seda teha ka Tellija).

5.6. Töövõtja teeb avakoosolekul omapoolsed ettepanekud täpsemaks töökorralduseks ja

avakoosolekul tehtud otsused protokollitakse. Koosolekute protokollimine on Töövõtja

kohustus.

6. Nõuded pakkuja meeskonnale

6.1. Õigusanalüüsi tegevuste läbiviimiseks peavad pakkujal või tema poolt töö elluviimiseks

moodustatud meeskonna liikmetel olema vajalikud teadmised ja kogemused. Pakkuja

meeskonnas peab olema minimaalselt kolm meeskonnaliiget. Pakkuja peab tagama teenuse

osutamise allpool toodud nõuetele vastava kvalifikatsiooniga spetsialistide poolt. Pakkuja

meeskonnas peavad olema vähemalt järgmised kolm liiget:

6.1.1. projektijuht, kellel on hanke algamisele (hankija poolt pakkumuse esitamise ettepaneku

saatmise kuupäev) eelneva viimase viie aasta jooksul vähemalt kolme projekti juhtimise

kogemus;

6.1.2. vähemalt üks õigusteaduse kõrgharidusega õigusekspert/jurist, kes omab vähemalt

bakalaureusekraadi või sellega võrdsustatud haridustaset;

6.1.3. vähemalt üks tehnilise kõrgharidusega spetsialist, kes omab vähemalt bakalaureusekraadi

või sellega võrdsustatud haridustaset keemiateaduste valdkonnas;

6.2. Üks spetsialist ei tohi samaaegselt täita mitut punktis 6.1. määratud ülesannet.

6.3. Pakkuja esitab punktis 6.1. nimetatud nõuetele vastavuse tõendamiseks teenust osutavate

spetsialistide kompetentsi tõendavad andmed (nt CV-d vms) ja haridust tõendavate

dokumentide koopiad.

7. Pakkumuse esitamise tingimused

7.1. Pakkuja esitab pakkumuses vähemalt:

7.1.1. Töö teostamise kogumaksumus. Maksumus peab olema esitatud eurodes, käibemaksuta

ja koos käibemaksuga (juhul, kui käibemaks lisandub). Pakkumuses esitatud maksumus on

lõplik.

7.1.2. Õigusanalüüsi teostavate isikute kompetentsi tõendavad andmed (nt meeskonnaliikmete

CV-d), millest nähtub pakkuja või tema meeskonna vastavus lähteülesandes toodud nõuetele ja

võimaldab tellijal seatud tingimuste täitmist kontrollida. CV-de või andmete esitamisega

kinnitab pakkuja ühtlasi, et meeskonnaliikmed on pakkujale andnud nõusoleku töö teostamisel

osalema. Hankijal on õigus paluda esitada eelnimetatud meeskonnaliikmete nõusolekud.

7.1.3. esialgne visioon õigusanalüüsi teostamisest, mis sisaldab vähemalt:

7.1.3.1 arusaama töö eesmärgist ja uurimisküsimustest ning visiooni nõustamise võimalikest

formaatidest;

7.1.3.2 realistlik ajakava ja maht, mida töö perioodi vältel on võimalik pakkuda;

7.1.3.3 tegevusplaani, milles on toodud välja töö eesmärgi saavutamiseks vajalikud toimingud

ning tegevuste lõikes tuleb kirjeldada pakkuja ja Tellija rolli;

7.1.3.4 töö juhtimise kirjeldust;

7.1.3.5 meeskonna kirjeldust ning selgitab lepingu täitmisel kasutatavate spetsialistide

tööjaotust ja koormust (tundides). Pakkuja kirjeldab elluviimiseks vajalikke tegevusi läbi

rollide ja isikulise vastutuse;

7.1.3.6 töö Tellijaga omavahelise kommunikatsiooni kirjeldus, mis tagab õigusanalüüsi

eesmärkide õigeaegse täitmise;

7.1.3.7 töö teostamisega seotud riske ja nende maandamismeetmeid.

7.2. Pakkumus peab olema jõus vähemalt 90 kalendripäeva pakkumuse esitamise päevast

arvates. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõikide pakkumuskutses sätestatud

tingimuste ülevõtmist.

7.3. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt eristataval viisil, milline teave on pakkuja ärisaladus

ning põhjendab ärisaladuseks määramist. Ärisaladusena ei ole lubatud märkida pakkumuse

maksumust, osamaksumusi ega muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid

pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija juhib tähelepanu, et eduka pakkuja

pakkumus on avalik lähtuvalt RHS § 110 lg 5 ja § 461 lg 1, välja arvatud pakkuja poolt

õigustatult ärisaladuseks määratletud osas vastavalt § 461 lg-le 2. Juhul kui pakkuja ei määratle

pakkumuses arusaadavalt ärisaladust või ei põhjenda asjakohaselt, miks on tegemist

ärisaladusega, on hankijal kohustus teabenõude laekudes pakkumus täies ulatuses avalikustada.

7.4. Pakkumust hinnatakse vastavalt lisa 1 hindamismetoodika kirjelduses toodule.

7.5. Hankija võib nõuda pakkujalt põhjendatud ja asjassepuutuvaid kirjalikke selgitusi

pakkumuses esinevate ebatäpsuste ja ebaselguste kohta. Pakkuja on kohustatud selgitused

hankijale esitama 3 (kolme) tööpäeva jooksul.

7.6. Pakkumuste tagasilükkamine

7.6.1 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel kõik pakkumused tagasi lükata

ja hankemenetluse kehtetuks tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte

ainult:

7.6.1.1 kui kõikide esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused ületavad hanke

eeldatava maksumuse (p 7.7.);

7.6.1.2 kui hanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on muutunud või tekib vajadus

hankelepingu eset muuta ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine ebaotstarbekaks või

võimatuks;

7.6.1.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega

hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia.

7.7. Hanke eeldatav maksumus on 59 999 eurot käibemaksuta.

7.8. Hankija sõlmib eduka pakkujaga hankelepingu, mille tingimused on esitatud lisas 2.

Lisad:

Lisa 1 Hindamismetoodika kirjeldus

Lisa 2 Hankelepingu projekt (töövõtulepingu eritingimused)

Nõuded C-kategooria ohtlikule ettevõttele - õigusanalüüsi teostamine

Tehnilise kirjelduse Lisa 1

Hindamismetoodika kirjeldus

1. Üldised põhimõtted

1.1. Hankija hankekomisjon (edaspidi komisjon) hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi

lähtuvalt hindamismetoodikas esitatud hindamiskriteeriumitest 100-väärtuspunkti

süsteemis. Kui pakkumus ei vasta lähteülesandes esitatud tingimustele, siis pakkumus

lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks,

kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke lähteülesandes nimetatud tingimustest.

1.2. Komisjoni poolt hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Komisjon annab

punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses

küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.

1.3. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus

hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule, mille

väärtuspunktide summa kokku on suurim.

1.4. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punktis 2.1.2 alusel saanud hindamisel 10

punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

1.5. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai

rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Esialgne visioon õigusanalüüsi teostamisest“ eest (vt

p 2.1.2). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse edukas pakkuja

liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija

pakkujatele e-kirja teel.

2. Hindamismetoodika kirjeldus

2.1. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 2 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on:

2.1.1. Töö teostamise kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 30%):

Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille töö teostamise

kogumaksumus käibemaksuta on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid

arvutatakse järgmise valemi järgi:

„väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse töö teostamise kogumaksumus

ilma käibemaksuta” ÷ „hinnatava pakkumuse töö teostamise kogumaksumus ilma

käibemaksuta” × 30.

Saadud tulemus ümardatakse teise komakohani.

2.1.2. Esialgne visioon õigusanalüüsi teostamisest (osakaal 70%):

„Väärtuspunktid“ = hindamispunktid.

Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud esialgset visiooni õigusanalüüsi

teostamisest järgmiselt:

2.1.2.1. Komisjon saab anda maksimaalselt 70 hindamispunkti:

70 hindamispunkti –70 hindamispunkti antakse, kui:

A. Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud hankelepingu objekti olemuse ja

ülesandepüstituse.

B. Pakkuja on hankija hinnangul pakkumuses eraldi selgelt välja toonud lisandväärtust

loovaid täiendavaid tegevusi (vähemalt 2), sh koos kirjeldusega tegevuse sisust ja

selgitusega, milles väljendub nende tegevuste lisandväärtus ning mida Tellija ei

osanud tehnilises kirjelduses välja tuua;

C. Õigusanalüüsi tegevusplaan ja ajakava vastavad täies ulatuses hanke lähteülesandes

esitatud parameetritele ja tingimustele. Hanke eesmärgi saavutamiseks vajalikud

tegevused on loogilises järjestuses, omavahelises seoses ja kooskõlas hanke

lähteülesande kirjeldusega. Etapi tööde mahuhinnangud on realistlikud. Esitatust

nähtub selgelt, kuidas hanke alusdokumentides kirjeldatud nõuded, ootused

tulemusele ning eesmärkidele plaanitakse realiseerida.

D. Pakkumuses kirjeldatakse üksikasjalikult õigusanalüüsi teostamise juhtimist ja

koostööd Pakkuja ja Tellija vahel ning omavahelist kommunikatsiooni, mis kõik

kokku võimaldab õigusanalüüsi eesmärke õigeaegselt täita.

E. Ülesanded meeskonnas on jaotatud optimaalselt ning pakkumusest lähtub selgelt,

kuidas meeskonna liikmete oskused ja kogemused integreeritakse ühiselt töö

eesmärgi saavutamiseks.

F. Riskide valiku ja nende maandamise ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt,

läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud

ja ammendav, hõlmab nii sisust (õigusanalüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest

lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust.

Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt

põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide

lahendamiseks.

50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui esialgses visioonis õigusanalüüsi teostamisest

esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-F 1-3 puudust või ebaselgust.

30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui esialgses visioonis õigusanalüüsi teostamisest

esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-F 4-5 puudust või ebaselgust.

10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui esialgses visioonis õigusanalüüsi teostamisest

esineb punktis 1.2.1 väljatoodud kirjeldustes A-F 6 või rohkem puudust või ebaselgust.

Pakkumus on aimatavas seoses tehnilises kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava

tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või vajab

suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke.

TÖÖVÕTULEPING nr …

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur-

Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab hankekorra alusel ettevõtluskeskkonna ja tööstuse

osakonnajuhataja …. (edaspidi tellija),

ja

XXX, registrikood …, asukoht …, mida esindab /juhatuse liige /volituse alusel … (edaspidi

töövõtja),

keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka pooled ja eraldi pool,

sõlmivad töö teostamise lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest lepingu

sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja

üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on õigusanalüüsi teostamine (edaspidi töö), mida töövõtja kohustub

tegema vastavalt lepingus ja lepingu lisades sätestatud tingimustele. Täpsemad töö

teostamise tingimused on toodud lepingu lisas 1 tehniline kirjeldus.

2.2. Leping sõlmitakse tellija korraldatud riigihanke1 „Nõuded C-kategooria ohtlikule

ettevõttele - õigusanalüüsi teostamine” tulemusena ning vastavalt riigihanke

alusdokumentidele ning töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.3. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö ja annab selle elektrooniliselt tellijale üle

etappide kaupa vastavalt tehnilise kirjelduse punktidele 4.1 ja 4.2.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord 3.1. Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … eurot,

millele lisandub/ei lisandu käibemaks. Tellija tasub töö eest pärast töö vastuvõtmist

töövõtja esitatud arve alusel.

3.2. Pärast töö üleandmist kontrollib hankija 10 tööpäeva jooksul töö vastavust nõuetele ja

annab töövõtjale teada, kas töö on teostatud nõuetekohaselt.

3.3. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud üleandmise-vastuvõtmise

akti.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

vastuvõtmisel on Maris Raudsepp, telefon +372 5360 1318, e-post

[email protected] või teda asendav isik.

1 CPV koodiga 79111000-5 „Õigusabiteenused“ alla riigihanke piirmäära eriteenuse hange hankekorra § 11 lg 7

alusel.

4.2. Töövõtja volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö

üleandmisel on… , telefon … , e-post … .

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Tehniline kirjeldus koos lisadega (leitav tellija dokumendihaldussüsteemist);

5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus (leitav tellija dokumendihaldussüsteemist);

5.1.3. Lisa 3. Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm).

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et kinnitab, et on töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud

elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanked-ja-

lepingute-tuuptingimused .

6.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik. / „välja arvatud osades, mis on märgitud AvTS-

st tulenevatel alustel asutusesiseseks kasutamiseks.“/

Tellija Töövõtja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Lepingu lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja /……/vahel sõlmitud

lepingu nr XXX juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud /……/ (edaspidi

Töövõtja) /……/ poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi /……/

(edaspidi Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel /……/ sõlmitud Lepingu

„……“ nr /……/ alusel teostatud Töö alljärgnevalt:

1. /……/ (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab),

ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused

heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale arve esitamiseks summas /……/ eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale

Poolele.

Töövõtja Tellija

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)