Riigikogu liikme arupärimine siseministrile (AP 846): Kiiruskaamerate kohta

    Resolutsiooni liik: Riigikantselei resolutsioon Viide: Riigikogu / 05.11.2025 / 2-2/15-846 ; Riigikantselei / 05.11.2025 / 7-1.1/25-02025

Resolutsiooni teema: Riigikogu liikme arupärimine siseministrile (AP 846)

Adressaat: Siseministeerium Ülesanne: Palun ministril teatada Riigikogu esimehele kirjalikult, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil vastab.

Tähtaeg: 15.12.2025

Lisainfo: Kiiruskaamerate kohta.

Kontroll: Heili Tõnisson

Kinnitaja: Heili Tõnisson, valitsuse nõunik Kinnitamise kuupäev: 05.11.2025 Resolutsiooni koostaja: Heili Tõnisson [email protected], 693 5655  

.

Igor Taro 03.11.2025 Siseminister

ARUPARIMINE

Kiiruskaameratest

Austatud Siseminister

Andmekaitse inspektsiooni hinnangul on Isikuandmeteks on sellised andmed, milk kaudu on vOimalik konkreetset fUusilist isikut otseselt vOi kaudselt tuvastada, naiteks tema nime, isikukoodi vOi e-posti aadressi kaudu. Auto numbrirnark kuulub isikuandmete hulka juhul, kui auto omanik ja number on kokku viidavad. Festis ei ole autoomanike register avalik, mis tahendab, et pelgalt numbrimthki jima tema omanikust teadmata ei saa lugeda isikuandmete hulka kuuluvaks infoks, kUil aga omaniku ja numbrimargi kokku viimisel olukord muutub.

Mida tahendal, mOiste isikuandme tootlemine? Isikuandmete tootlemine on igasugune andmetega tehtav toiming, mis voib holmata andmete kogumist, salvestamist, korrastamist, sailitamist, muutmist, juurdepaasu voimaldamist, avaldamist. avalikustamist. päringute teostamist, väljavOtete tegemist, kasutamist, edastamist, ristkasutamist, Uhendamist, uleandmist, suigemist, kustutamist vOi havitamist soitumata toimingute teostamise viisist vOl kasutatavatest vahenditest.

Isikuandmete tOOtiemiseks peab alati oiema mingi seaduslik alus. Samuti peab olema see isikule labipaistev ning tehtud vastavait nOuetele.

Euroopa Parlament vOttis vastu isikuandmete kaitse uldmaaruse (IKUM) 2016. aasta 14. aprillil. Nimetatud Oigusakt on iiikmesriikideie otsekohalduv, mis tahendab, et siseriiklik isikuandmete kaitse seadus ja teised Oigusaktid peavad olema uldmaarusega kooskolla viidud.

Eesti on selie määruse tile vOtnud ning naiteks Korrakaitseseaduses on see ka eraldi valja toodud § 34 ,,Isikuandmete tootiemine jaigimisseadmestiku kasutamisega”. Tulenevalt eelmargitust on Politsei- ja Piirivaiveametil Oigus ohu vaijaseigitamiseks ja tOrjumiseks vOi korrarikkumise kOrvaldamiseks kasutada avalikus kohas toimuva jaigimiseks piiti edastavat vOi salvestavat jalgimisseadmestikku vastavalt korrakaitse seaduse (KorS) § 34 lOikele 1. See tahendab seda, et korrakaitseorganil on seadusest tuknev ôiguslik alus kaamerate kasutamiseks ning isikuandmete tootlemjseks.

g9e

Samas satestab KorS § 34 loige 3 aga sellele tegevusele kohustuslikud nouded, et ka selliste kaamerate puhul peavad olema paigaldatud teavitussildid. Avalikus kohas kaarnerate kasutainist teavitavad sildid on teabetahvlid, mule valgel taustal on musta värvi videokaamera kujutis ja sOna ,,VIDEOVALVE”. Teavitussildile vOib lisada ka korrakaitseorgani vapi kujutise. Korrakaitseorgani soidukis jalgimisseadmestiku kasutamisel paigutatakse soiduki salongis nahtavale kohale kleebis, mule valgel taustal on musta varvi videokaamera put fling sOna ,,VIDEOVALVE”.

Kahjuks on korrakaitseorganid seda seadusest tulenevat nöuet hakanud aga sustemaatiliselt rikkuma.

Veelgi enam.

Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri teabeburoo liiklusmenetlustalituse politseikolonelleitnant Alar Karu on lausa kirjalikult teatanud, et .,osutusmärai “Automaatkontroll” kirieldamine Oi2usaktis ci tee selle kasutamist kohustuslikuks fling sellise märgi olemasolu, puudumine vOi mittemarkamine ei tahenda, et kehtestatud piirkiirust vöib uletada”.

Lisaks on minu suulisele aruparimisele Uks teine politsei juhtivtootaja selgitanud, et nad ei kasuta ,,VIDEOVALVE” teavitust seetöttu, et sildi olemasolul vahendatakse kiirust fling trahvi ei saagi enam juhile teha. Samuti selgus vestluse kaigus, et lisaks politseile teostab kiirusmOotmist ka eraettevOte, kellega on solmitud vastav teenuse osutamise leping.

Lahtudes eeltoodust ja tuginedes Riigikogu kodu- ja tookorra seaduse paragrahvile 139 esitan siseministrile jargnevad kusimused:

1. Korrakaitseseaduse § 34 alusel töötleb politsei kasutades jälgimisseadmestikuna kiiruskaameraid isikuandmeid. Miks ei tAideta sama seaduse bikes 3 kehtestatuid kohustuslikku nOuet paigaldada enne kiiruskaameraid kaamerate kasutamist teavitavaid teabetahvleid ,,VIDEOVALVEV’

2. Millise hinnangu annate Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri teabebüroo liiklusmenetlustalituse politseikolonelleitnant Alar Karu poolt väljendatule, et ,,osutusmürgi “Automaatkontroll” kirjeldaminc Oigusaktis ei tee selle kasutamist kohustuslikuks?

3. Palun selgitage, miks korrakaitseorgan vOib rikkuda Isikuandmete kaitse flldmääruse (IKUM) 2016. aasta 14. aprillil alusel vastu voetud Korrakaitseseaduse § 34 sätestatud nOudeid?

4. Milliseid meetmeid kavatsete vOtta kasutusele seadust otseselt rikkunud korrakaitsetöötajate suhtes?

5. Millise hinnangu annate ühele voimalikule motiivile, et teabetahvli ,,VIDEOVALVE” kasutamisel vähendavad autojuhid kiirust fling neid pole voimalik enam trahvida?

6. Miks ja millistel kaalutlustel on kiiruskaamerate kasutamine loovutatud osaliselt eraettevOttele?

7. Nimetage nende ettevOtete nimed, kellega on solmitud vastava teenuse osutamise leping?

Lugupidamisega

Kafle Grunthal Riigikogu liige

V

Hr Keit Kasemets .11.2025 nr 2-2/15-846

Riigisekretär

Arupärimise edastamine

Edastan Riigikogu liikme Kalle Grünthali esitatud arupärimise siseminister Igor Tarole.

Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 140 lõikele 1 tuleb arupärimisele vastata

Riigikogu istungil 20 istungipäeva jooksul arvates arupärimise adressaadile edastamisest.

Palun ministril teatada kirjalikult DHX-i kaudu, millal ta arupärimisele Riigikogu istungil

vastab.

Lugupidamisega

Lauri Hussar

(allkirjastatud digitaalselt)

Lisa: arupärimine kolmel lehel