Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Arne Ots

Ellex Raidla Advokaadibüroo OÜ

[email protected]

Järelevalvemenetluse alustamata

jätmine

Austatud vandeavokaat

Edastasite Rahandusministeeriumile 15.10.2025 järelevalveteate Ettevõtluse ja Innovatsiooni

Sihtasutuse (edaspidi ka hankija) avatud hankemenetlusena korraldatud riigihankes

"Üritusturundusteenuse tellimine 2025-2028" (viitenumber 293422, edaspidi ka riigihange).

Järelevalveteates tuuakse kokkuvõtlikult välja järgmised faktilised asjaolud:

1. Riigihanke esemeks on hankija poolt korraldatud/kaaskorraldatud ürituste ja üritustel

osalemiste läbiviimine Eestis ja välisriikides kolme aasta jooksul (2025 - 2028).

Riigihanke eeldatavaks maksumuseks on 2,7 miljonit eurot. Hange oli jaotatud kaheks

osaks. Hanke osas 2 oli pakkuja ülesandeks esimese tööna auhinnagala „Eesti parimad

ettevõtted 2025“ korraldamine 01.11.2025. Riigihanke alusdokumentide (RHAD) lisa

1 p 7.10 järgi tuli osa 2 pakkumuses esitada nimetatud gala loovlahendus ning see pidi

olema anonüümne.

2. 18.07.2025 tegi hankija pakkujatele kättesaadavaks otsuse, millega tunnistas hanke

osas 2 RHAD-is kehtestatud tingimustele vastavaks üksnes Osaühingu Jolos

pakkumuse. Hankija tunnistas RHAD-is kehtestatud tingimustele mittevastavaks ja

lükkas tagasi muu hulgas pakkuja Miltton Events OÜ ning ühispakkujate Orangetime

Event OÜ ja RadiusTech OÜ pakkumused. Vastavusotsuse lisadest nähtub, et hankija

arvates ei vastanud tagasilükatud pakkumused RHAD lisa 1 p 7.10.2.3 nõudele, sest

lisadokumentidena esitatud kinnitustelt olid nähtavad e-posti aadressid ja nimed, mis

on seostatavad pakkumuse esitanud agentuuriga.

3. Hankija korraldas 2023. aastal sama hanke „Üritusturundusteenus“ (viitenumber

261920), milles oli täpselt samasuguse sõnastusega RHAD lisa 1.

4. Pakkujad esitasid 28.07.2025 riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse

hankija otsuste peale, millega nende pakkumused tunnistati mittevastavaks ja lükati

tagasi sama põhjendusega. VAKO jättis 28.08.2025 otsustega vaidlustused

rahuldamata. VAKO põhjendas mh, et ta ei saa vaidlustuse raames hinnata ja võrrelda

hankija tegevust varasemas samasuguses riigihankes. Samuti selgitas VAKO, et

läbivaatamisele ei kuulu seisukoht, mille kohaselt tuleks riigihange kehtetuks

tunnistada (p 7.1.3.3 viimane lõik ja 7.2).

5. Pakkujad kaebasid VAKO otsused edasi halduskohtusse. Halduskohus jättis

10.10.2025 otsusega kaebuse rahuldamata ning leidis samuti, et hankija tegevuse

Teie 16.10.2025

Meie 05.11.2025 nr 12.2-1/4504-2

2

õiguspärasuse hindamisel ei saa arvestada sellega, mida hankija on varasemas hankes

teinud. Halduskohtuotsus ei ole veel jõustunud ja seega ei ole hankelepingu

sõlmimine lubatav (RHS § 201 lg 31).

Leiate järelevalveteates kokkuvõtlikult, et kuna hankija on riigihanke läbiviimisel rakendanud

teistsugust lähenemist kui eelmise samalaadse riigihanke läbiviimisel, siis on hankija

rikkunud RHS § 3 üldpõhimõtteid.

Lisaks on järelevalveteate kohaselt pakkujatele teatavaks saanud, et hankija korraldab hanke

teise osa esemeks olevat galat „Eesti parimad ettevõtted 2025“ OÜ-ga Jolos, kes tunnistati

edukaks hanke osas 1 ja kes oli esitanud pakkumuse ka hanke osas 2. Olete seisukohal, et

hankemenetlusega ei saa jätkata olukorras, kus vaidlusalusest hankeosast on hankija

vastuolulise ja eksitava tegevuse tõttu kõrvale jäänud enamik pakkujaid ning mille ese ei vasta

enam hanke alusdokumentidega määratud esemele. Hanke osas 2 on tekkinud olukord, kus

puudub läbipaistvus ja konkurents, kus on tekkinud pakkumuste hindamise võimatuse olukord

ning kus ei ole enam võimalik saavutada riigihanke peamist eesmärki, milleks on hankija

rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine

ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel (RHS § 2 lg 1).

Eeltoodust tulenevalt taotlete Rahandusministeeriumi poolt järelevalvemenetluse algatamist

ja selle tulemusena hankijale ettekirjutuse tegemist nimetatud riigihanke osa 2 kehtetuks

tunnistamiseks, kuivõrd tekkinud olukorda ei ole olnud ega ole võimalik lahendada

vaidlustuse esitamise kaudu.

Selgitame, et Rahandusministeeriumi pädevus ja volitused riigihangete üle järelevalve

teostamisel on sätestatud RHS 9. peatükis. RHS § 180 p-st 6 ja § 203 lg-st 1 tulenevalt teostab

Rahandusministeerium avalikes huvides riiklikku ning haldusjärelevalvet RHS-i ja selle

alusel kehtestatud õigusaktide täitmise üle. Selgitame ka, et järelevalvemenetluses

kontrollitakse hankija tegevuse õiguspärasust, kuid järelevalvemenetlust ei tehta hankija

tegevuse otstarbekuse kontrollimiseks ega tema otsuste ja toimingute tulemuslikkuse

hindamiseks (RHS § 203 lg 3). Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt puudub avaldajal

subjektiivne õigus nõuda haldusorganilt järelevalvemenetluse algatamist või konkreetse

meetme rakendamist, kui pädevus- ja volitusnorm näevad järelevalveorganile ette

kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse algatamiseks kui ka järelevalvemeetme

rakendamiseks (vt. RKHKo nr 3-3-1-44-10, p 15; RKHKm nr 3-3-1-29-13, p 17).

Avalik võim on õigustatud tegutsema üksnes siis, kui seadus annab selleks selge pädevuse ja

volituse. Seetõttu võib avaliku võimu poolne sekkumine toimuda ainult seadusega kindlaks

määratud tingimustel, korras ja ulatuses1. RHS § 205 lg 1 p 1 sätestab, et

Rahandusministeerium võib järelevalvemenetluse alustada põhjendatud kahtluse korral RHS

§-s 207 sätestatud järelevalveteate põhjal või mõnel muul ajendil, kui on küllaldaselt andmeid,

mis viitavad käesoleva seaduse rikkumisele, ja puuduvad RHS § 206 lg-s 1 nimetatud

asjaolud. Tulenevalt RHS § 206 lg 1 p-st 2 ei alustata järelevalvemenetlust, kui rikkumine on

vaidlustuskomisjoni või kohtu menetluses, välja arvatud RHS § 195 lg-s 10 sätestatud juhul,

samuti siis, kui selle kohta on vaidlustuskomisjoni või kohtu jõustunud menetlust lõpetav

lahend, milles on antud õiguslik hinnang rikkumise asjaoludele. RHS § 206 lg 1 p 3 kohaselt

ei alustata järelevalvemenetlust või alustatud järelevalvemenetlus lõpetatakse, kui selgub, et

rikkumisele viitavad andmed ei ole põhjendatud kahtluse tekkimiseks küllaldased või

rikkumist ei esine. Siia kuuluvad juhtumid, kui järelevalveteates toodud faktiväited ei 1 RKHKo nr 3-3-1-41-00, p 4; RKHKo nr 3-3-1-43-12, p 19.

3

võimalda sedastada RHS rikkumist või kui järelevalveteates esitatud faktiväidete

tegelikkusele vastavust eeldades on õigusrikkumise puudumine ilmne. Juhtumipõhise

järelevalvemenetluse alustamiseks peavad rikkumisele viitavad andmed olema põhjendatud

kahtluse tekkimiseks küllaldased. Nimelt peab järelevalvemenetluse alustamiseks olema

Rahandusministeeriumil põhjendatud kahtlus, et hankija võib olla rikkunud seaduses ette

nähtud riigihangete läbiviimise korda. Seega alustatakse järelevalvemenetlust ainult ajendi ja

aluse olemasolul.2

Olles tutvunud järelevalveteate, edastatud dokumentide, riigihanke andmetega riigihangete

registris ja hankija selgitustega ning hinnates kõiki asjaolusid kogumis, asume seisukohale, et

järelevalvemenetluse alustamine ei ole antud juhul võimalik ega põhjendatud, kuna esinevad

eespool selgitatud järelevalvemenetlust välistavad asjaolud (RHS § 206 lg 1 p 2 ja § 206 lg 1

p 3). Rahandusministeerium põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

Käesoleva riigihanke osas 2 on hankija poolt vastu võetud otsuste osas pooleli kohtumenetlus.

Seega esineb järelevalvemenetluse alustamiseks menetlustakistus RHS § 206 lg 1 p 2 alusel

(RHS-i rikkumine on vaidlustuskomisjoni või kohtu menetluses). Tegemist on imperatiivse

menetlustakistusega, millal Rahandusministeerium ei saa ega tohigi ad hoc korras

järelevalvemenetlust alustada. Järelevalve ülesandeks ei ole dubleerida subjektiivset

õiguskaitset võimaldavat menetlust, mistõttu seadusandja on leidnud, et

Rahandusministeerium ei tohiks riikliku ega haldusjärelevalve raames sekkuda ettevõtja ja

hankija vahelisse õigusvaidlusesse ning asuda järelevalvemenetluses lahendama poolelioleva

õigusvaidluse esemeks olevaid küsimusi (vt RHS-i eelnõu. 450 SE I. Riigikogu XIII.

Seletuskiri, lk 139). Arvestades ka seda, et VAKO ei ole teavitanud Rahandusministeeriumi

vaidlustuse läbivaatamise käigus võimaliku asjaolu ilmnemisest, mis võib tingida RHS § 208

lg-s 1 sätestatud ettekirjutuse tegemise, ei pea Rahandusministeerium avalike ressursside

kasutamise seisukohast mõistlikult otstarbekaks ega ratsionaalseks algatada samade väidete

ja asjaolude kontrollimiseks järelevalvemenetluse läbiviimist. VAKO ja kohtute tegevuse

dubleerimine Rahandusministeeriumi poolt teostatavas järelevalvemenetluses võib tekitada

menetluslikku segadust ning soovimatuid vastuolusid vaidlustus- ja kohtumenetluses ning

järelevalvepraktikas tehtud otsuste vahel.

Rahandusministeerium pöördus siiski 24.10.2025 kirjaga nr 12.2-1/4619-1 hankija poole

selgituste saamiseks, kuidas on hankija hinnangul riigihanke osa 2 esemeks oleva ürituse

„Eesti parimad ettevõtted 2025“ tellimine riigihanke osas 1 sõlmitud raamlepingu alusel

kooskõlas RHS-iga ja riigihanke alusdokumentides sätestatuga.

Hankija edastas Rahandusministeeriumile 30.10.2025 kirjaga nr 6-6/25/104883 järgmised

selgitused:

1. Hankija ei ole rikkunud RHS § 201 lg-t 31, mille kohaselt ei või hankija anda

nõustumust hankelepingu sõlmimiseks pärast VAKO otsuse peale kaebuse esitamise

kohta teate saamist ja enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist.

2. Hankija ei ole riigihanke osas 2 läbi viinud hindamist ega tunnistanud edukaks ühtegi

pakkumust, mistõttu ei ole olnud võimalik kontrollida ka ühegi pakkuja kõrvaldamise

aluseid ja kvalifikatsiooni. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et riigihanke osas 2 on

pooleli kohtumenetlus, ei ole hankija osas 2 raamlepingut sõlminud ning seega ei ole

hankija rikkunud RHS § 201 lg-s 31 toodud hankelepingu sõlmimise keeldu.

2 M.Antonov. RHS § 206 komm 10 – M. A. Simovart, M. Parind. E.Fels (koost). Riigihangete seadus.

Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2025

4

3. Hankija ei nõustu, et kuna hankija on riigihanke läbiviimisel rakendanud teistsugust

lähenemist, kui eelmise samalaadse riigihanke läbiviimisel, siis on hankija rikkunud

RHS § 3 üldpõhimõtteid. Iga riigihanget tuleb vaadelda eraldi, üksnes RHS-i ja

konkreetse riigihanke kontekstis ning see, mida või kuidas on hankija käitunud

varasemates riigihangetes, ei saa tuua hankijale konkreetses riigihankes mingeid

kohustusi teataval viisil käitumiseks. Hankija juhib tähelepanu, et 2023. aasta

riigihanke tingimused ei olnud praeguse hankega identsed. Neid seisukohti kinnitas

halduskohus ka osas 2 pooleliolevas kohtumenetluses.

4. Riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtjad peavad väga täpselt järgima riigihanke

alusdokumentides sätestatud tingimusi ning ei saa uue riigihanke menetluse

läbiviimisel lähtuda varasemast riigihankest ja selle tingimustest, kuivõrd iga

riigihange on eraldiseisev menetlus. Kui riigihankest huvitatud ettevõtja otsustab siiski

lähtuda varasema riigihanke tingimustest, siis võtab ta teadlikult riski, et tema

pakkumus uuele riigihanke menetluse tingimustele ei vasta ning seda riski ei ole

võimalik kanda üle hankijale. Ka kohtupraktikas on leitud, et pakkujalt kui oma

valdkonnas tegutsevalt ettevõtjalt, kes soovib hankemenetluse tulemusena teenust

osutama hakata, on mõistlik eeldada hoolikust ja tähelepanelikkust

hankedokumentidega tutvumisel.

Seoses Gala „Eesti parimad ettevõtted 2025“ korraldamisega selgitas hankija järgmist:

„Vastavalt RHAD lisa 1 punktile 2.10 on esimesteks töödeks, mis raamlepingu alusel

tellitakse, pakkumuses esitatavate ürituste ellu viimine. Sama punkti kolmanda lause kohaselt

on hankijal õigus esimeste tööde tellimisest loobuda, kui raamleping sõlmitakse hiljem kui

01.09.2025 või kui muul hankijast mitteolenevatel põhjustel ei ole võimalik üritust ellu viia.

Sellisel juhul arvestatakse esimest tööd kui näidistööd, mille alusel selgitatakse välja edukas

pakkumus. Kõikidele pakkujatele oli see teave teada võrdsetel alustel ning see ei saanud tulla

pakkujatele üllatusena. Lisaks ei saanud pakkujatele tulla üllatusena, et RHAD lisa 1 punktis

2.10 toodud asjaolude ilmnemisel hankija enda õigust ka realiseerib. Riigihanke osas 2 on

käesoleva hetke seisuga pooleli kohtumenetlus, mis tähendab, et RHAD lisa 1 punktis 2.10

toodud tähtajaks raamlepingut sõlmida ei olnud võimalik. Kehtivad riigihanke

alusdokumendid andsid hankijale võimaluse seal nimetatud asjaolude ilmnemisel loobuda

esimese töö tellimisest. Kuna lepingut ei olnud võimalik sõlmida enne 01.09.2025, siis

realiseerus üks alustest, mis andis hankijale võimaluse “Eesti parimad ettevõtted 2025” gala

tellimisest loobuda riigihanke osa 2 raames. See aga ei tähenda, et hankija ürituse

korraldamisest täielikult loobuma pidi.

Hankija jagas riigihanke kaheks osaks lähtudes sellel hetkel kehtinud asutuse struktuurist ehk

osakondadeks jagunemisest. Vastavalt RHAD lisa 1 punktile 2.3.1 tellitakse osa 1 alt turismi-,

ekspordi- ja välisinvesteeringute osakondade poolt korraldatud või kaaskorraldatud ürituste

läbiviimist Eestis ja välisriikides, aga ka hankija osakondade üleselt korraldatud või

kaaskorraldatud ürituste läbiviimist Eestis ja välisriikides, kus tellijateks on rohkem osakondi,

kuid peamiseks tellijaks on siiski turismi-, ekspordi- ja välisinvesteeringute osakond.

Auhinnagalal tunnustatakse aasta turismiedendajat, aasta eksportööri ja aasta välisinvestorit

ning ka aasta tööstuse digitaliseerijat, aasta innovaatorit, aasta kestlikkuse edendajat ning

aasta pereettevõtjat. Seega on tegemist hankija osakondade üleselt korraldatud üritusega, mis

on eelkõige suunatud ekspordi-, turismi- ja välisinvesteeringute osakondade klientidele.

Võttes arvesse gala olemust ja ürituse eesmärke, siis oli hankijal õigus tellida “Eesti parimad

ettevõtted 2025” gala osas 1 sõlmitud raamlepingu alusel. Hankija on oma tegevuses käitunud

õiguspäraselt ning kooskõlas RHAD-is kehtestatud tingimustega ja RHS-ga.“

5

Täiendavalt selgitas hankija seoses toimumiskoha vastavusega RHAD-i tingimustele, et

RHAD lisa 1 punkti 7.7.3 kohaselt peab riigihanke osas 2 esitatud toimumiskoha ruumid ja

teenused koos vajaliku inventariga olema arvestatud vähemalt 300 inimesele. RHAD lisa 1

punkti 7.7.4 kohaselt peab saal olema mahutavusega vähemalt 300 inimesele. Osas 2

vastavaks tunnistatud pakkuja on pakkumuses kinnitanud, et saal, kus toimub auhinnagala,

mahutab istuma 300 külalist. Ka avalikult kodulehelt on see tuvastatav. Seega vastas pakkuja

pakkumus RHAD lisa 1 punktides 7.7.3 ja 7.7.4 toodud hankija kehtestatud tingimustele.

Kokkuvõttes märkis hankija, et kaalus võimalust RHAD 4.3.5 alusel hankemenetlus kehtetuks

tunnistada, kui vastavaks tunnistatakse ainult üks pakkumus, kuid jõudis järeldusele, et

käesoleval juhul selleks vajadus puudub. Järelevalveteate esitaja välja toodud „vähene

konkurents“ hindamisel ei tulene mitte riigihankes esitatud kitsendavatest tingimustest, vaid

pakkujate hoolsuskohustuse puudumisest, mille tagajärgi ei saa kanda hankija. RHAD-is

esitatud tingimus ei ole ebaselge ega sea läbipaistvat konkurentsi rikkuvaid põhjendamatuid

piiranguid, mida on kinnitanud nii VAKO kui Halduskohus.

Rahandusministeerium palus hankijal 03.11.2025 täpsustada, kuidas toimus ürituse „Eesti

parimad ettevõtted 2025“ teenuse tellimine riigihanke osas 1 sõlmitud raamlepingu alusel.

Hankija edastas 04.11.2025 lisaselgitused ja dokumentaalsed tõendid, mille kohaselt toimus

teenuse tellimine raamlepingu punkti 5 alusel, mis sätestab järgmist:

5. Teenuse tellimine:

5.1 teenuse tellimiseks esitab tellija raamlepingu partnerile kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis (nt e-kirja teel või projektijuhtimistarkvara vahendusel) hinnapäringu.

Hinnapäringus esitab tellija konkreetse ürituse vajadused: toimumise aeg, ürituse formaat,

eeldatav osalejate arv, asukoht ja tehnilised vajadused, kontseptsioon, programm või ajakava,

eeldatav maksumus ja vajadusel muu lisainfo. Täitja peab arvestama, et teenuse osutamisel

teostatavad tegevused ja saavutatavad tulemused ei ole üksikasjalikult ette antud, vaid need

töötatakse välja jooksvalt tellija ja täitja koostöös, vastavalt tellija vajadustele;

5.2 täitjal on kohustus täita lepingut ja tellija hinnapäringu põhjal esitada tähtaegne ja

tehnilistele tingimustele vastav pakkumus, lähtudes lepingus fikseeritud maksimaalsetest

hindadest ja täitja etteantud tähtaegadest;

5.3 täitja esitab pakkumuse üldjuhul 2-7 kalendripäeva jooksul hinnapäringu laekumisele

järgnevast kalendripäevast arvates. Hinnapäringus või poolte kokkuleppel võib tellija

vajadusel määrata ka pikema pakkumuse esitamise tähtaja. Pakkumuse esitamise tähtaeg võib

olla ka lühem, kui täitja ei esita sellele määratud tähtaja jooksul pretensiooni;

5.4 täitja esitatud hinnapakkumust võivad osapooled täpsustada. Käesolevas punktis

nimetatud hinnapakkumused on käsitletavad RHS § 30 lg 3 kohaselt riigihanke pakkumuse

täpsustustena.

Rahandusministeeriumile edastatud andmetest selgus, et raamleping riigihanke osas 1 sõlmiti

edukaks tunnistatud pakkujaga 30.09.2025. Hankija esindaja esitas 23.10.2025 kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis hinnapäringu osa 1 lepingupartnerile OÜ Jolos.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks määrati hinnapäringus 27.10.2025. Tähtaegne

hinnapakkumus laekus hankijale 27.10.2025 ning hankeleping nõustumuse andmisega sõlmiti

29.10.2025.

Lähtudes eeltoodust ning hankija poolt Rahandusministeeriumile 30.10.2025 ja 04.11.2025

edastatud selgitustest, märgime järgmist.

6

RHS § 201 lg 3¹ sätestab üldreegli, mille kohaselt ei või hankija anda nõustumust

hankelepingu sõlmimiseks pärast VAKO otsuse peale kaebuse esitamise kohta teate saamist

ja enne selle kaebuse kohta tehtud lõpliku kohtulahendi jõustumist.

Rahandusministeerium nõustub, et hankija ei ole riigihanke osas 2 rikkunud RHS § 201 lg-s

31 toodud hankelepingu sõlmimise keeldu, kuna raamlepingut ei ole selles osas veel sõlmitud.

Riigihankemenetluses tähendab hankija otsuse vaidlustamine RHS 201 lg-st 31 tulenevalt alati

seda, et hankija ei või enne kohtumenetluse lõppemist hankelepingut sõlmida (vt TrtRnKm

otsus nr 3-23-1606, p 14).

RHS § 4 p 15 defineerib raamlepingut kui ühe või mitme ettevõtja ning ühe või mitme hankija

vahel sõlmitud lepingut, millega kehtestatakse (raam)lepingu kehtivusaja vältel selle alusel

sõlmitavaid hankelepinguid reguleerivad tingimused. Ühe pakkujaga sõlmitud raamlepingu

puhul tuleb hankijal lähtuda RHS § 30 lg-st 3 ehk hankeleping tuleb sõlmida raamlepingus

sätestatud tingimustel.

Raamlepingu peamine erisus hankelepingust seisneb selles, et raamlepinguga ei ole hankija

kohustatud tellima raamlepinguga hõlmatud ehitustöid, asju või teenuseid. Hankija võib jätta

raamlepingu isegi täies ulatuses kasutamata, s.t mitte sõlmida selle alusel ühtegi

hankelepingut. Samavõrra ei ole ka ettevõtjal üldjuhul RHS-st tulenevat kohustust osaleda

raamlepingu alusel minikonkursil või sõlmida hankijaga raamlepingu alusel hankelepingut.

Raamlepingut on kirjeldatud kui ebapiisava õigusliku siduvusega lepingut, mille jõustamiseks

on tarvis sõlmida hankeleping. Raamleping ei asendada hankelepingut, vaid asjade ostmine

ning teenuse või ehitustöö tellimine toimub mõlemapoolselt siduva hankelepinguga (RHS §

8 lg-d 3-5). Raamlepingu eesmärk on mitte vahetult asjade ostmine, teenuse või ehitustöö

tellimine, vaid raamlepingu esemeks on reguleerida raamlepingu alusel hankelepingute

sõlmimist (RHS § 4 p 15 ja § 30 lg 1). Ettevõtjale võib tuleneda kohustus sõlmida raamlepingu

alusel hankijaga hankeleping/teha tellimusi juhul, kui selline tingimus sisaldub sõnaselgelt

raamlepingus või riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustes.

Tutvudes riigihangete registris käesoleva riigihanke alusdokumentidega, siis selgub, et

hankija on RHAD lisa 1 p-s 5.1.3 sätestanud: Raamlepinguga koos või eraldi sõlmitakse

esimeses osas esimese töö “Big in Asia 2025“ hankeleping ning teises osas esimese töö „Eesti

parimad ettevõtted 2025“ hankeleping. Nende etappide tarneks eraldi hinnapäringut Osa 1

ja Osa 2 raamlepingute poolteks olevatele pakkujatele ei saadeta, kuivõrd RHADis ja

raamlepingu partneri pakkumuses on sätestatud kõik hankelepingu sõlmimise tingimused.

Hankijal on õigus samas RHAD lisa 1 p 2.10 kolmanda lause kohaselt esimeste tööde

tellimisest loobuda, kui raamleping sõlmitakse hiljem kui 01.09.2025 või kui muul hankijast

mitteolenevatel põhjustel ei ole võimalik üritust ellu viia. Sellisel juhul arvestatakse esimest

tööd kui näidistööd, mille alusel selgitatakse välja edukas pakkumus.

Hankija on RHAD lisa 4 „Raamleping“ p-s 5 ette näinud, kuidas toimub raamlepingu alusel

teenuste tellimine ja hankelepingute sõlmimine.

Rahandusministeeriumi teatavaks saanud asjaolude põhjal leiame, et hankija on tellinud

üritusteenuse „Eesti parimad ettevõtted 2025“ riigihanke osas 1 sõlmitud raamlepingu alusel

kooskõlas RHS-i ning riigihanke alusdokumentides sätestatuga.

7

Eeltoodust tulenevalt leiame, et esineb järelevalvemenetluse läbiviimist takistav asjaolu RHS

§ 206 lg 1 p 3 tähenduses, kuivõrd hankija tegevuses ei ole tuvastatav ilmselget

riigihankeõiguse ja menetlusreeglite rikkumist.

Lähtudes eeltoodust ning juhindudes RHS § 205 lg 1 p-st 1, § 206 lg 1 p-dest 2 ja 3, teatame,

et Rahandusministeerium ei alusta järelevalveteate ajendil järelevalvemenetlust.

Vaatamata järelevalvemenetluse alustamata jätmisele, täname Teid esitatud pöördumise eest.

Analüüsime turuosalistelt laekunud teavet ning arvestame saadud infoga valimipõhise

järelevalve tegevuse kavandamisel.

Täiendavate küsimustega palume pöörduda riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonna

juristi Kertu Kuiv’a poole (tel: 58851394, e-post: [email protected]).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Estella Põllu

riigihangete valdkonna juht

Kertu Kuiv 5885 1394

[email protected]