Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 13. novembri 2025.a ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu /eelarve 14. novembri 2025. a istungitel

.

1

SELETUSKIRI

Ülevaade ja seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 13. novembri

ja 14. novembri (EL eelarve) kohtumistel. Lühiülevaade eurorühma 12. novembri 2025 aasta

kohtumise teemadest.

Eurorühma tavaformaadi päevakorras on ülevaade makromajanduse ja eelarvepoliitika arengutest.

Arutatakse ka eurorühma rolli eelarvepoliitika järelevalves. Regulaarsed ülevaated annavad

pangandussüsteemi olukorra kohta pangandusjärelevalve ja kriisihalduse juhid. Laiendatud koosseisu

päevakorras on digieuro.

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu kinnitab eeldatavalt energiamaksustamise direktiivi

muudatused. Peale 23.10.25 ülemkogu arutatakse nõukogus Ukraina toetamise rahastamise variante

mh kuidas edasi minna nn. reparatsioonilaenu kontseptsiooniga Venemaa tõkestatud varade põhiosa

kasutades. EL eelarvenõukogu esitab oma aastaaruande. Nõukogu kinnitab järeldused Euroopa

statistika kohta. Komisjon esitleb oma esimese tegevusaasta ülevaadet lihtsustamisalgatuste kohta.

Kinnitatakse Eesti ja Luksemburgi taastekavade muudatused.

Nõukogu koosolekule eelneval hommikusöögil arutatakse Eesti algatusel globaalse miinimummaksu

ümber toimuvaid arenguid. Nõukogu eesistuja ja komisjon annavad rahandusministritele ülevaate

viimastest arengutest OECD läbirääkimistel ja edasistest sammudest.

14.11.25 toimub nn. eelarve ECOFIN kohtumine, millel valmistatakse ette nõukogu positsioon sama

päeva kohtumiseks Euroopa Parlamendiga EL 2026 a. eelarve kokku leppimiseks

Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö

osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja

Martin Põder ([email protected]) ning rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross

([email protected]).

Eestit esindab eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogus rahandusminister Jürgen

Ligi, EL eelarve teemalises nõukogus Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures

rahandustalituse direktor Andres Kuningas.

I. Eurorühm

Ministrid saavad ülevaate makromajanduse ja eelarvepoliitika arengutest, mh oktoobris

Washingtonis toimunud Rahvusvahelise Valuutafondi ja Maailmapanga aastakoosolekute

ülevaatena.

Eurorühmal on keskne roll euroala fiskaalpoliitika koordineerimisel ja jälgimisel. Peamised arutelud

toimuvad igal aastal detsembris eelarvekavade hindamise ja juulis fiskaalpoliitika suuniste kaudu,

nüüdses arutelus täpsustatakse oma fookust. Eurorühmal on oluline roll ka uue majandusjuhtimise

raamistikuga kohanemisel , eriti turvalisuse ja kaitse rahastamise kontekstis.

2

Pangandusliidu formaadis kuulatakse ülevaateid pangandusjärelevalve juhilt ja ühtse

kriisilahendusnõukogu juhilt.

Kaasavas formaadis saavad rahandusministrid ülevaate digieuro arengutest.

II. Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade nõukogu (ECOFIN) 13.11.2025

Mitteametlik kohtumine hommikul enne nõukogu

Globaalne ettevõtete miinimummaks

Taust

ECOFIN hommikusöögil on Eesti taotlusel ja Iirimaa, Malta, Tšehhi, Poola, Ungari ja Slovakkia

toetusel infopunkt globaalse miinimummaksu teemal. Nõukogu eesistuja ja komisjon annavad

rahandusministritele ülevaate viimastest arengutest OECD läbirääkimistel ja edasistest sammudest.

Eesti taotles selle punkti panemist ECOFIN päevakavva, kuivõrd OECDs on käimas olulised EL

miinimummaksu direktiivi (vastu võetud 2022. aastal) mõjutavad arutelud, mis peaks eeldatavalt

kokkuleppeni jõudma hiljemalt käesoleva aasta lõpuks.

OECDs käivad arutelud keskenduvad peamiselt USA nõudmistele vastu tulemisele. Põhimõtteliselt

nõuab USA endale erandit 2021 kokkuleppest, mille sündimist ise varem survestati. G7 ringis lepiti

juunis 2025 kokku, et USAd globaalse miinimummaksuga (ehk nn Pillar 2) survestama ei hakata, st

kui USA kontsernidel on koduste maksusoodustuse tõttu madalam efektiivne tulumaksumäär kui

Pillar 2 raames lepitud 15%, siis muul maailmal selle vahe sissenõudmise võimalust ei tule.

USAl on oma miinimummaksusüsteem, mis ulatuselt on enam-vähem võrreldav globaalse

miinimummaksuga, kuid võimaldab USA kontsernidel maksukoormust siiski madalamal hoida kui

Pillar 2 rakendavate riikide võrreldavatel kontsernidel. USA väljajäämine Pillar 2 süsteemist

nõrgendab kogu „globaalse“ kokkuleppe mõjukust ning ka mõttekust, sh Euroopa jaoks, sest

nõrgendab potentsiaalselt EL konkurentsivõimet võrdluses nii USA kui ka ülejäänud maailmaga, kes

samuti ei pruugi nüüd enam Pillar 2 täitma asuda.

Peale G7 suvist kokkulepet on OECDs töötatud detailidega, kuidas ja millistel tingimustel USA

varem lepitud miinimummaksu süsteemist “välja lõigata”. USA ootab kokkulepet detsembri alguseks

ja on survemeetmena ähvardanud kehtestada karistusliku iseloomuga maksu riikide suhtes, kes USA

ettevõtjatelt miinimummaksu või digimakse koguvad.

Lisaks USA erandile on OECDs paralleelselt töös veel kaks miinimummaksu süsteemi erandit. Üks

neist puudutab maksusoodustuste käsitlemist miinimummaksu süsteemis - selle eesmärk on

kehtestada uued kriteeriumid, mis võimaldaksid riikidel anda rohkem selliseid maksusoodustusi, mis

miinimummaksu määra arvutust vähem mõjutavad. Teise võimaliku erandi eesmärk on „lihtsustada“

efektiivse maksumäära arvutamise reegleid nende ettevõtjate jaoks, kelle efektiivne maksumäär (e.

miinimummaksu arvestuslik alus) on üldjuhul stabiilselt üle 15%. Paraku jääb erand poolele teele -

tõelise lihtsustamisega oleks tegemist juhul, kui muudaksime miinimummaksu põhireegleid, mitte ei

kehtestaks nendest erandit.

Euroopa Liit on ainus, kes on globaalse miinimummaksu kehtestanud liikmesriikide jaoks

3

siduva direktiiviga nii, et liikmesriikidel puudub iseseisvus miinimummaksuga seotud otsuste

langetamiseks. Teiste liitunud riikide jaoks on OECD tasandil kokkulepitud reeglid jätkuvalt

vabatahtlikud.

EL miinimummaksu direktiivi läbirääkimistel sai direktiivi säte, mis muudab OECDs kokku lepitud

„safe-harbour“ (“turvasadama”) reeglid ilma igasuguse menetluseta EL tasandil automaatselt

direktiivi osaks ja seega liikmesriikidele siduvaks. Teadaolevalt plaanitakse läbiräägitavad

muudatused, sh USA väljajätmine globaalsest miinimummaksust OECD tasandil vormistada

justnimelt vormis „safe-harbour“, mis tähendab, et OECDs kokkuleppe saavutamisel muutuvad

reeglid automaatselt EL direktiivi osaks. See tähendaks, et Eesti tulevasi maksulaekumisi

potentsiaalselt mõjutavad otsused tehtaks OECD tehnilisel tasandil ilma Riigikogu ja Vabariigi

Valitsust protsessi kaasamata.

OECD tasandil läbiräägitavad nii USA erand kui ka maksusoodustusi puudutav osa on oma olemuselt

poliitilised otsused. Seetõttu on äärmiselt oluline, et EL rahandusministrid saaksid ülevaate

nii komisjonilt kui ka eesistujalt arengutest OECDs, ning saaksid rõhutada, et juhul kui OECD

tasandil lepitakse kokku reeglimuutusi, siis ei tohi need automaatselt muutuda EL

miinimummaksu direktiivi osaks, vaid menetlus peab toimuma maksude valdkonnas kehtiva

õigusloome korras.

Eesti ja teiste EL väikeriikide jaoks on kehtivas direktiivis erand, mis võimaldab üleilmse

miinimummaksu rakendamist edasi lükata kuni aastani 2030. Miinimummaksu reeglid ulatuvad

tuhandetesse lehekülgedesse, on tehniliselt väga keerulised ja nõuavad peaaegu iga-aastaseid

muudatusi, millega oleks raske sammu pidada nii meie maksuhalduril kui ka maksumaksjatel. Lisaks

ei tooks nende reeglite rakendamine Eestile täiendavat maksutulu. Seetõttu on oluline, et Eesti jaoks

oleks ka edaspidi miinimummaksu rakendamine vabatahtlik.

Meie põhisõnumid:

- Rõhutame, et nii olulise sisuga OECD reeglid ei saa automaatselt ilma korrektse menetluseta

muutuda EL ja Eesti õiguse osaks.

- Meile on oluline, et globaalse miinimummaksu rakendamine oleks ka edaspidi Eesti jaoks

vabatahtlik nagu ülejäänud OECD riikide jaoks. See on oluline selleks, et saaksime säilitada

enda lihtsa maksusüsteemi ja konkurentsivõime.

- Viimased arengud mõjuvad väga negatiivselt EL konkurentsivõimele laiemalt.

1. Energiamaksustamise direktiivi läbivaatus

- Nõukogu üldine lähenemine

2021. a 14. juulil esitas komisjon kliima- ja energiaalaste õigusaktide paketi „Eesmärk 55“ ning

sellega seonduvalt ettepaneku energiamaksustamise direktiivi 2003/96/EÜ muutmiseks. Kehtiv

direktiiv on püsinud muutumata alates 2003. aastast, on selgelt ajale jalgu jäänud ning ei võimalda

piisavalt kaasa aidata EL kliima- ja energiapoliitika eesmärkide saavutamisele.

Nõukogu eesistuja on esitanud 13. novembriks energiamaksustamise direktiivi eelnõu

kompromissteksti. Delegatsioone kutsutakse üles arvamusi vahetama eesmärgiga jõuda teksti osas

4

kokkuleppele ja tühistada allesjäänud reservatsioonid. Delegatsioonidel palutakse teatada, kas nad

saavad toetada energia maksustamise direktiivi eelnõu viimast kompromissteksti.

Mis muutub (aluseks viimane kompromisstekst):

Direktiivi eelnõuga soovitakse aastast 2030 kehtestada uus aktsiisimäärade struktuur, mis põhineb

kütuste ja elektrienergia energiasisaldusel ja keskkonnatoimel.

Kõiki miinimummäärasid hakatakse väljendama eurodes gigadžauli kohta. See annab võimaluse

otseselt võrrelda rohkem ja vähem saastavaid kütuseid.

Ettepanekus rühmitatakse energiatooted ja elektrienergia liikide kaupa üldistesse kategooriatesse -

mootorikütusena kasutamine, põllumajanduses ja väljaspool avalikke teid kasutamine ning

kütteainena kasutamine. Aktsiisi alammäärad on erinevad lähtuvalt kasutusotstarbest, näiteks

mootorikütusena kasutamisel on energiatoode 12 korda kõrgemalt maksustatud kui kütteainena

kasutamisel.

Aktsiisi alammäärades antakse selge eelis madalama keskkonnatoimega kütustele. Näiteks kui

mootorikütusena kasutamisel on bensiini ja diisli aktsiisi alammäär 10,75 €/GJ kohta, siis säästlike

biokütuste aktsiisi alammäär moodustab sellest poole ja kõige madalama keskkonnamõjuga jääkidest

valmistatud kütuste puhul veelgi vähem (0,15 €/GJ).

Selleks, et aktsiisi alammäärad ei kaotaks ajas oma mõju, on ette nähtud nende väike tõstmine aastast

2033 ja aastast 2038. Seejärel indekseeritakse aktsiisimäärasid iga kolme aasta järel, et võtta arvesse

tarbijahindade harmoneeritud indeksi (välja arvatud energia ja töötlemata toiduained) kumulatiivseid

muutusi.

Maksubaasi laiendatakse senisest enamatele energiatoodetele, näiteks vesinikule ja energeetilisel

otstarbel kasutatav turbale üle 7,5 MW võimsusega katlamajades pärast üleminekuperioodi lõppu

(aastast 2042).

Kuigi esialgne komisjoni ettepanek direktiivi muutmiseks nägi ette loobumist mitmetest

maksuvabastustest ja –vähendustest: näiteks sooviti maksustada ELi siseselt kasutatav laeva- ja

lennukikütus; maksustada puitkütused, loobuda põllumajanduses kasutatava kütuse täielikust

maksuerandist jne), siis liikmesriikide survel (aruteludes NK töögruppides) loobuti sellest

ambitsioonist. Vastasel juhul poleks kokkulepe võimalik, sest maksudirektiivid eeldavad ühehäälsust.

Läbirääkimised

Eesti seisukohad direktiivi eelnõu kohta kiitis Riigikogu heaks 2022. a jaanuaris. Paralleelselt algasid

alates 2021. a oktoobrist direktiivi eelnõu arutelud nõukogu töögrupis. Need on kestnud juba neli

aastat kokkuleppe suunas on liigutud väga vaevaliselt. Erimeelsusi selgitavad liikmesriikide

erinevad keskkonnaambitsioonid, majanduslik olukord ja praktika maksuerandite rakendamisel.

Direktiivi eelnõu on arutatud korduvalt ka rahandusministrite tasemel ECOFINis (2022. ja 2024.

aastal). Tehnilisel tasandil on direktiivi eelnõu kompromisstekstis üritatud maksimaalselt

liikmesriikide soove arvestada. Eesistuja ettepanek võiks praegu olla üks viimaseid võimalusi

liikmesriikide vahel kokkuleppele jõuda.

Eesti seisukohad

5

Meie vaates on 2003. a energiamaksustamise direktiivi kaasajastamine igati vajalik.

Energiasisaldusest lähtuv maksustamine tagab vähemalt alammäära tasemel senisest võrdsema

kohtlemise. Oleme oma suurimad probleemkohad kehtivate seisukohtade kontekstis lahendatud

saanud. Tahame vältida, et arutelud jäävad lõputult venima ja direktiiv pannakse sahtlisse.

Kuigi saame kompromissteksti kui tervikut toetada, siis kahjuks on direktiivi läbirääkimistel mitmed

maksuerandid teksti tagasi toodud. Näiteks on liikmesriikidel valikuvõimalus mitte maksustada

energiatooteid põllumajanduses, kalanduses ja metsanduses. Mida rohkem on praktikas sektoreid, kes

maksustamisest välja jäävad, seda vähem on motivatsiooni kasutada rohkem taastuvkütuseid.

Samuti võib negatiivseks arenguks pidada Lääne-Euroopa riikides laialdaselt kasutatud

maksuvähendust diislile, mida kasutatakse veokites täismassiga alates 7,5 tonnist. Nendes veokites

kasutav diislikütus tuleb maksustada vähemalt aktsiisi alammäära tasemel, teistele kasutajatele võib

rakendada kõrgemat määra. Me oleme toetanud komisjoni algset ettepanekut, mis nägi ette selle

keskkonnavaenuliku erandi kaotamist.

Uute energiatoodete hõlmamist direktiivis (nt turvas ja vesinik) saame toetada.

Oleme lähtunud Riigikogu Euroopa Liidu Asjade Komisjoni poolt 6.12.2024 kinnitatud

seisukohtadest:

- Võimaldada energiatooteid üle aktsiisi alammäära maksustades mitte järgida EL aktsiisi

alammäärades etteantud struktuuri.

- Oleme nõus alammäärade indekseerimisega, kuid peame vajalikuks, et eelnõusse

lisatakse indekseerimisotsuse tegemise ja rakendamise tähtajad.

- Jätta alles võimalus lähtuvalt energiatoote kvaliteedist aktsiisimäära diferentseerida.

- Lubada peale direktiivi jõustumist maksustada viieaastase perioodi jooksul fossiilsed

gaasilised mootorikütused vähemalt 50% tasemel bensiini ja diislikütuse aktsiisi

alammäärast.

- Võimaldada fossiil- ja biokütuse segude maksustamist lihtsamini administreerida ning

loobuda eranditult komponentide põhisest maksustamisest.

- Laevakütuste aktsiisimäär tuleks saavutada kuni 10a üleminekuperioodi jooksul.

- Toetame kümneaastast üleminekuperioodi fossiilsete lennukikütuste maksustamisel.

Eesti seisukohtade arvestamine viimases kompromisstekstis

Suveräänsus aktsiisi alammäära ületamisel

Komisjon soovis direktiivi eelnõu esialgses versioonis, et kui liikmesriigid kehtestavad

energiatoodetele aktsiisimäärad, siis tuleb üks-ühele järgida direktiivi eelnõus toodud aktsiisi

alammäärade struktuuri. Leidsime, et harmoneerimine peaks toimuma vaid alammäära tasemel ning

üle alammäära maksustades peaks olema liikmesriigil täielik otsustusvabadus aktsiisimäära

kehtestamisel. Selle ettepaneku esitasid mitu liikmesriiki ning laialdase toetuse tõttu muudeti juba

2022. a kompromissteksti ning eemaldati kõnealune põhimõte.

Üleminekuperiood gaasiliste mootorikütuste maksustamisel

Tegime ettepaneku kehtestada üleminekuperiood - võimaldada liikmesriikidel esimese kümne aasta

jooksul pärast direktiivi jõustumist maksustada fossiilsed gaasilised mootorikütused vähemalt 50%

tasemel võrreldes teiste fossiilkütustega (muidu oleks määra vaja kordades tõsta). Ettepanekut

6

arvestati. Nii gaasiliste mootorikütuste kui kütteainete aktsiisi tõstmisel rakendatakse

üleminekuperioodi kuni aastani 2042. Üleminekuperioodi alguses moodustab gaasiliste kütuste

alammäär 50% diisli/bensiini aktsiisimäärast ning maksueelis väheneb aastaks 2038. Alles 2043.

aastast peavad gaasiliste- ja vedelate fossiilkütuste määrad olema võrdsed.

Kütuse kvaliteedist lähtuv aktsiisi diferentseerimine

Analoogselt kehtivale direktiivile tegime ettepaneku säilitada võimalus lähtuvalt energiatoote

kvaliteedist aktsiisimäära diferentseerida üle alammäära maksustamisel. Sellega arvestati. Eesti

eripära on maksustada maksupettuste tõkestamise eesmärgil diislisarnased raske- ja põlevkivikütteõli

diislikütuse aktsiisimääraga lähtuvalt energiasisaldusest.

Aktsiisimäärade tase ja nende indekseerimine

Kompromissteksti muudatused, mis puudutavad aktsiisi alammäärasid, on suhteliselt väikesed.

Erandiks on seejuures üksnes fossiilsed gaasilised kütused. Muude kütuste lõikes ületavad Eesti

aktsiisimäärad (arvestades ka järgnevate aastate aktsiisitõuse) väljapakutud maksutasemeid.

Indekseerimise algne mõte oli, et aktsiisi alammäärad ei kaotaks ajas oma mõju. Pakkusime, et

indekseerimine võiks toimuda regulaarselt, näiteks iga kahe või kolme aasta tagant. Samas leidub

liikmesriike, kes soovivad maksutõusu võimalikult kaugesse tulevikku lükata. Kompromissina on

eesistuja väljapakkunud indekseerimise selliselt, et aktsiisi alammäärad tõuseksid ligikaudu 7% võrra

nii neljandal kui kaheksandal aastal pärast direktiivi jõustumist. Seejärel indekseeritakse

alammäärasid iga kolme aasta järel.

Paindlikkus fossiil- ja biokütuse segude maksustamisel

Eesti seisukohtades nägime vajadust töötada välja energiamaksustamise direktiivi regulatsioon, mis

võimaldaks fossiil- ja biokütuse segude maksustamist lihtsamini administreerida ning loobuda

eranditult komponentide põhisest maksustamisest. Seda arvestati ja kompromissteksti on lisatud

vajalik paindlikkus. Liikmesriigil on õigus kogu segutoode maksustada kõrgeima maksumääraga

komponendi järgi või alternatiivina kuni 2035. aastani maksustada kogu segutoode põhikomponendi

maksumääraga.

Katlamajades kasutatava puidu väljajätmine maksuobjektide alt

Kui komisjoni algne ettepanek nägi ette, et puittooted maksustatakse kasutamisel kütteainena

käitistes, mille summaarne nimisoojusvõimsus on vähemalt 5 MW (hiljem 7,5 MW), siis paljude

riikide vastuseisu tõttu loobuti juba 2023. aastal puidu maksustamise mõttest. Kuna direktiivi

vastuvõtmine eeldab ühehäälsust, siis ei saa sellist maksustamist enam pidada realistlikuks. Turba

maksustamisele vastuseisu polnud, see maksustatakse kasutamisel vähemalt 7,5 MW võimsusega

kateldes, kuid seda kohustuslikuna pärast üleminekuperioodi lõppu (seega alates 2043. Aastast).

Maksuerandite tagasitulek

Kahetsusväärselt on riikidel valikuvõimalus mitte maksustada energiatooteid ja elektrienergiat, mida

kasutatakse põllumajanduses, aianduses, vesiviljeluses, kalanduses ja metsanduses. Mida rohkem on

praktikas sektoreid, kes fossiilkütuse maksustamisest välja jäävad, seda vähem on motivatsiooni

kasutada rohkem taastuvkütuseid.

Eesti on praktikas olnud suhteliselt tagasihoidlik maksusoodustuste rakendaja. Meil on diislikütuse

soodusmäär (21 € 1000l) vaid põllumajandusele ning kutseline kalapüük on aktsiisist vabastatud.

Negatiivseks arenguks võib pidada ka veokites kasutatava kütuse soodustamist.

7

Loobumine laeva- ja lennukikütuse maksustamisest

Komisjoni algne ettepanek nägi ette, et alates direktiivi jõustumisest on levinumate fossiilsete

laevakütuste ja mittesäästlike biokütuste aktsiisi alammäär 0,9 €/GJ kohta. Maksukava hõlmas ELi

siseseid reise.

Samuti oli soov maksustada ELi sisestel reisidel kasutav õhusõidukite kütus sama määraga kui muud

mootorikütused. Komisjoni ettepanekus oli 10 aastane üleminekuperiood fossiilsetele

lennukikütustele, samuti säästlike alternatiivsete lennukikütuste 10 aastane maksuvabastus alates

direktiivi jõustumisest.

Mitmed riigid sh Eesti tegid 2022. a ettepaneku kümne aasta pikkuseks üleminekuperioodiks

laevakütuste ja kalanduses kasutatavate kütuste maksustamisel.

Läbirääkimiste käik tõi välja, et mõned lõunapoolsed riigid hoiavad tugevat poliitilist seisukohta ja

soovivad, et laevanduses (sh kalanduses) ning lennunduses kasutatavat kütust üldse ei maksustataks

ning et direktiivi ettepanekus ei sisalduks sellekohast läbivaatusklauslit. Seega kokkuvõtvalt puudub

ühenduse tasandil poliitiline konsensus ELi siseselt kasutatava laeva ja lennukikütuse

maksustamiseks ning jätkatakse põhimõtteliselt samaviisi nagu kehtivas direktiivis.

2. Ukraina rahaline toetamine

- Poliitiline arutelu

13.11.25 ECOFIN on esimene võimalus jätkata olulist arutelu lähtudes 23.10. Ülemkogu mandaadist,

mille kohaselt komisjon peab esitama ettepanekud Ukraina edasise rahastamise alternatiivide kohta.

Käesoleva ülevaate koostamise ajal ei ole Komisjon reparatsioonilaenu õiguslikke ettepanekuid ega

uusi töödokumente veel esitanud.

Päevakorras on ka regulaarne punkt agressiooni majandus- ja rahandusmõjude kohta. Komisjon

annab ülevaate Ukraina majandusolukorrast, rahandusseisust, toetuste väljamaksetest ja tööst

järgmiste sanktsioonide kallal.

Meie põhisõnumid on samad, mis eelmistel ECOFIN kohtumistel:

- Agressor on kohustatud rahvusvahelise õiguse alusel sõjakahjud hüvitama.

- Ukraina toetamiseks ja pikaajaliseks rahastamiseks on vaja täiendavaid vahendeid. Kuna

Ukraina toetamine ja ülesehitamine ei peaks tulema üksnes lääneriikide eelarvetest, tuleb

kasutusele võtta agressori tõkestatud varade põhiosa.

3. Muud teemad: finantsteenuste valdkonna õiguslike ettepanekute seis

- Teave eesistujalt ja Komisjonilt

Komisjon ja eesistuja teevad tavapärase ülevaate finantsteenuste valdkonna eelnõude menetluse

seisust.

3.1. Eesti seisukohad pankade kriisiohjamis- ja hoiusekindlustusraamistiku (CMDI) reformi

eelnõude hääletusel Euroopa Liidu nõukogus

8

Reformi algne eesmärk oli tugevdada olemasolevat ELi pankade kriisiohjeraamistikku ning eelkõige

parandada väikeste ja keskmise suurusega pankade kriisilahendusprotsessi. Reform on konkreetne

samm pangandusliidu edasiarendamise suunas, nagu eurorühm leppis kokku 2022. aasta juunis. Eesti

seisukohad komisjoni pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi ettepanekute kohta

kiideti heaks Vabariigi Valitsuse 21.09.2023 ja Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjoni 2.10.2023

istungil.

Eelnõude üldine lähenemisviis kiideti heaks ECOFIN 19.06.2024 istungil. ECOFINis saadud

kokkulepe vastas Eesti seisukohtadele, kuna kriisilahenduse rahastamiseks oli leitud sobivam

tasakaal kui komisjoni algses ettepanekus. Täpsemalt sisaldas üldine lähenemisviis täiendavaid

kaitsemeetmeid hoiuste tagamise skeemi või ühtse kriisilahendusfondi vahendite kasutamiseks

kriisilahenduse korral, hoiuste tagamise skeemi ja ühtse kriisilahendusfondi vahelist sobivat

koormuse jagamist ning suurematele pankadele rangemaid nõudeid ja piiranguid hoiuste tagamise

fondi kasutamisel kriisilahenduse korral.

ECOFINi kokkuleppele järgnenud triloogid jõudsid otsustavasse faasi 2025. aasta juunis. Eesti ja

teiste samameelsete riikide ministrid väljendasid ECOFINi 20.06.2025 istungil veelkordselt oma

positsioone, mida EL nõukogu eesistuja peaks triloogidel kaitsma. Kuna blokeerivat vähemust see

riikide grupp kokku ei andnud, siis nõustus EL nõukogu eesistuja 25.06.2025 toimunud triloogil

Euroopa Parlamendi, komisjoni ja peamiselt Lõuna-Euroopa riikide survel poliitilise kokkuleppega,

mis erines mitmes olulises teemas nõukogu üldisest lähenemisviisist. Pärast poliitilist kokkulepet on

EL nõukogu uus eesistuja, Euroopa Parlament ja Euroopa Komisjon eelnõusid viimistlenud ja

Euroopa Parlamendi majandus- ja rahanduskomisjon kiidab eelnõude tekstid heaks 5. novembril

2025, misjärel esitatakse need EL alaliste esindajate komiteele (COREPER) 12. novembril 2025

heaks kiitmiseks. Pärast eelnõude jurist-lingvistide poolset ülevaatamist peaks eelnõude lõplik

hääletus ELi nõukogus ja Euroopa Parlamendis toimuma 2026. aasta märtsis.

Parlamendiga saavutatud poliitiline kokkulepe ja reformi eelnõude lõplikud tekstid ei ole Eesti

oluliste seisukohtadega kooskõlas. Kõige olulisem probleem on kriisilahenduse paindlikum

rahastamine hoiuste tagamise fondi vahenditega, kuid ka Ühtse Kriisilahendusmehhanismi

juhtimisraamistik. Meile on oluline, et ka pärast reformi jääks pankade probleemide korral peamisteks

vastutajateks pangaomanikud ja võlausaldajad ja mitte hoiuste tagamise fond või Ühtne

Kriisilahendusfond, mille tühjenemisel võidakse isegi pöörduda Euroopa Stabiilsusmehhanismi

poole (eeldab küll ESMi reformi jõustumist).

Väikestele hoiuste tagamise fondidele, nagu seda on Tagatisfond Eestis, oleks kriisilahenduse

rahastamine kulukas ja piirab hoiuste hüvitamisjuhtumi korral Tagatisfondi võimalusi hoiuste

väljamaksmiseks, mis on hoiuste tagamise fondide esmane ülesanne, kui Tagatisfondi vahendid

kasutatakse ära kriisilahenduses ja hoiuste väljamakseks vahendeid ei jagu. See omakorda suurendab

riigi vastutust hoiuste väljamaksmisel.

Kriisilahenduse puhul peaks olema esimene kaitseliin pankade kriisilahenduspuhver, mis peab olema

piisavalt kõrge, et tagada panga piisavate vahendite olemasolu Ühtse Kriisilahendusfondi vahenditele

ligipääsemiseks, kui pank on süsteemselt oluline, teda ei saa likvideerida ja tuleb

ümberstruktureerida.

9

Hoiuste tagamise skeemide poolne kriisilahenduse toetamine rakenduks reformi tulemusel

väiksematele ja keskmise suurusega pankadele (kuni 30 mld euro bilansimahuga pangad ja

erandkorras 30-80 mld euro bilansimahuga pangad), mis ei ole Eesti mõistes väikesed pangad, vaid

hõlmaks kõiki Eestis tegutsevaid panku, ka kõige suuremaid. Ka hoiuste tagamise skeemi

kriisilahenduseks kasutamise piirang - 62,5% hoiuste tagamise skeemi sihttasemest - ei ole piisav

Tagatisfondi vahendite (31.12.2024 seisuga oli 379,5 mln eurot) kaitsmiseks, kuna hoiuste

väljamakseteks jääv 37,5% ehk 142,3 mln eurot ei kata ära Eestis isegi kõige väiksema panga tagatud

hoiuseid.

Eelnevast lähtuvalt jääb Eesti COREPERi 12.11.2025 kohtumisel ja ELi nõukogus määruse eelnõu

lõpliku teksti hääletamisel erapooletuks. Lisaks ühineb Eesti liikmesriikide ühisavaldusega, milles

tuletatakse meelde eurorühma pangandusliidu tulevikku käsitlevat avaldust ja rõhutatakse, et

võimalikud edasised meetmed määratakse kindlaks konsensuslikul viisil tagades, et kõigi

liikmesriikide seisukohti võetakse nõuetekohaselt arvesse.

Seisukohad:

- Toetame pangandusliidu edasist tugevdamist ja ühtse hoiusetagamise skeemi loomist, et kaitsta

pankade maksejõuetuse korral maksumaksjate raha ja reaalmajandust, parandada hoiustajate ja

maksumaksjate kindlustunnet, tagada pankade vahendite kasutamine kriisiohjamiseks ning

vähendada panga makseraskuste korral hoiustajate sõltuvust ainult enda riigi võimest hoiuseid

tagada.

- Euroopa Liidu institutsioonide vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena pankade kriisiohje- ja

hoiusekindlustusraamistiku reform oma algseid eesmärke ei täida. Kokku lepitud eelnõud panevad

väikestele hoiusetagamise skeemidele ebamõistliku koormuse, mis ei ole kooskõlas nende skeemide

põhirolliga ja võivad muuta väiksemad riigid finantskriisi korral haavatavamaks.

- Kuigi pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reform on üldisemalt konkreetne samm

pangandusliidu edasiarendamise suunas, jääb Eesti Euroopa Liidu Nõukogus pankade kriisiohje- ja

hoiusekindlustusraamistiku reformi eelnõude vastuvõtmisel ülal toodud põhjustel erapooletuks.

4. Määrus kaupade kaugmüügile kohaldatava tollimaksude leevendamise piirmäära kaotamise

kohta (ELTL Artikkel 31 alusel)

- Poliitiline kokkulepe

Tolliliidu reformipaketi esitas Euroopa Komisjon esmakordselt maikuus 2023. Vabariigi Valitsus

võttis 30.11.2023 vastu Eesti seisukohad, mille 15.12.2023 kiitis heaks ka ELAK. Ettepanekus

toodud muudatustega on Eesti nõustunud seisukoha punktis 1.6:

- Toetame e-kaubanduses ausa konkurenti tagamiseks ning e-kaubanduse tolliprotsesside

lihtsustamiseks väikesaadetiste 150-eurose maksuvaba piirmäära kaotamist, e-kaubanduses

käibemaksu- ja tollireeglite ühtlustamist, veebiplatvormide vastutuse reguleerimist maksude

kogumisel ja tollile aruandluse esitamisel ning tollijärelevalve meetmete tõhustamist.

Muudatus ühtlustab tollimaksupõhimõtted käibemaksuga, kus impordi käibemaksukohustus kehtib

igasuguse väärtusega kaubale.

10

E-kaubanduse mahtude kasv on toonud ELi ettevõtjate jaoks kaasa ebaõiglase konkurentsiolukorra,

kus tarbijal oli võimalik väljastpoolt ELi tellitud tooteid saada tolli- ja käibemaksuvabastuse tõttu

odavamalt kui EList. Kombineerituna kaupade odava ostuhinnaga on see kaasa toonud e-kaubanduse

vohamise. Seepärast vaadati maksuvabastuse põhjendused ELis üle ning 2017. aastal lepiti kokku

käibemaksuvabastuse kaotamine, millele nüüd järgneb analoogiline otsus ka tollimaksu kohta.

On viiteid sellele, et 150 euro künnist kuritarvitatakse saadetiste väärtuse tegelikust väiksemana

näitamise ja saadetise osadeks jagamise teel. Seega on konkurents moonutatud.

Tollimaksuvabastusega eelistatakse kolmandate riikide e-kaubanduse ettevõtjaid traditsioonilisele

kaubandusele ja ELi jaemüüjatele, kes peavad hulgiimpordi korral maksma tollimakse, ning

soodustatakse e-kaubanduse jaotuskeskuste loomist väljaspool ELi.

Nõukogu määruse eelnõu (1186/2009) teeb ettepaneku kaotada kauba väärtuse 150-eurone

tollimaksuvaba lävend, mille järel on kõik ELi imporditavad saadetised nii käibemaksu kui

tollimaksuga maksustatavad. Muudatuse jõustumise kuupäev fikseeritakse hiljem, kui on selgunud

tolliliidu reformipaketi jõustumise aeg. Liikmesriikidele ja Euroopa Komisjonile tagatakse piisav aeg

muudatuste teostamiseks tolli IT-süsteemides.

5. Lihtsustamine

a) Aasta eduaruanne jõustamise ja rakendamise kohta

b) Ülevaatlikud aruanded lihtsustamise rakendamise kohta

- Ülevaade Komisjonilt ja arvamuste vahetus

EL õiguskeskkonna lihtsustamine ja bürokraatia vähendamine on oluline EL konkurentsivõimet

mõjutav tegur. Komisjon koostas esimese tegevusaasta lõpuks aruande “Lihtsustamine,

rakendamine, jõustamine”. Nõukogu järeldused aruande kohta tulevad päevakorda detsembris –

praegu on kavas aruande esitlus.

Komisjoni poliitiliste suuniste kohaselt on eesmärk luua „lihtsam ja kiirem Euroopa“, et tõsta

konkurentsivõimet ja soodustada kasvu. Finantsteenuste valdkonnas keskendutakse regulatiivse

raamistiku lihtsustamisele, aruandluskoormuse vähendamisele ning ühtse turu tõkete kõrvaldamisele.

Senised olulisemad sammud finantsvaldkonnas:

Omnibus I pakett: lihtsustab kestlikkusaruandlust (CSRD), vähendades kohustuslikku aruandlust

~80% ettevõtetelt ja muutes taksonoomia avalikustamise vabatahtlikuks laiemale ringile. Eeldatav

halduskoormuse vähenemine: ca 4,4 miljardit eurot.

Taksonoomia muudatused: andmepunktide arvu vähendamine (64% mittefinants-, 89%

finantssektoris), materiaalsuse põhimõtte kehtestamine ja aruandlusmallide lihtsustamine.

SME ja kapitaliturgude algatused: prospektinõuete lihtsustamine, turu killustatuse vähendamine,

pensionipaketi ettevalmistamine.

Väärtpaberistamise raamistik: läbipaistvuse ja hoolsusnõuete lihtsustamine, mis toob korduva

halduskoormuse vähenemise üle 300 miljoni euro aastas.

Stressitestid: keskenduvad kestlikkuse ja kapitaliturgude regulatsioonidele, et tuvastada edasised

lihtsustamisvõimalused.

Lisaks on alustatud dialooge ja „reaalsuskontrolle“ sidusrühmadega, et parandada rakendatavust ja

vähendada keerukust.

6. Euroopa majanduse taastumine. Nõukogu taasterahastu teemalised rakendusotsused.

11

- Vastuvõtmine

Nõukogu kinnitab Eesti ja Luksemburgi taastekavade muudatused.

7. Euroopa eelarvenõukogu aastaaruanne

- Arvamuste vahetus

Uus eelarvenõukogu (EFB) asus ametisse 2025. a alguses ning 22.10.2025 avaldas oma üheksanda

aastaaruande. See annab sõltumatu hinnangu 2024. aasta fiskaalpoliitikale ning hindab ka uue EL

majandusjuhtimise raamistiku rakendamist. 2024. aasta eelarvepoliitika toimis üleminekufaasis –

kulutused jäid suhteliselt kõrgeks ning reformiprotsess alles käib. EFB soovitab liikuda mõõdukama

eelarvepoliitika ja säästlikkuse poole, et võlakoormust kontrolli alla saada. Nõukogu rõhutab, et EL

majandusjuhtimise reform on “põhimõtteline ümberkujundamine”, selle rakendamine toimus napis

ajagraafikus ning vähese läbipaistvusega. Aruandes leitakse, et praegune majandus- ja

eelarveolukord annab liikmesriikidele võimaluse taastada eelarveruumi – näiteks kõrge

võlakoormusega riikidel soovitatakse mitte lihtsalt kasu lõigata majanduskasvust, vaid astuda

sihipäraseid samme eelarvepositsioonide parandamiseks. Uued reeglid näevad ette iga riigi jaoks

keskpika perioodi eelarve- ja struktuuriplaani - kulureegli, mis arvestab tsüklilisuse ja

intressimaksetega. EFB kutsub üles suurendama protsessi läbipaistvust, tugevdama sõltumatute

fiskaalinstitutsioonide rolli ning tagama, et reeglid tõepoolest toetaks pikaajalist võlakoormuse

jätkusuutlikkust.

8. Järeldused EL statistika kohta

- Heakskiitmine

Nõukogu hindab järeldustes edusamme majandus- ja rahaliidu teabevajaduse, eelarvepuudujäägi

menetluse, makromajanduslike tasakaalustamatuste seire ja struktuuristatistika valdkondades,

tuginedes aastatagustele statistikaalastele järeldustele ja ELi 2024–2029 poliitilistele prioriteetidele.

Tervitatakse Euroopa statistikamääruse (223/2009) uuendamist, mis parandab juurdepääsu

administratiivsetele ja erasektori andmetele ning võimaldab koostada ajakohasemat ja kulutõhusamat

riiklikku statistikat. Märgitakse Euroopa statistika tegevusjuhise 20. aastapäeva ning rõhutati vajadust

seda tegevusjuhist ajakohastada kuna andmete ökosüsteem areneb kiiresti ning koos sellega ka

statistika tegemine. Samuti kinnitatakse pühendumust statistika kvaliteedi ja sõltumatuse tagamisele

ning rõhutatakse vajadust vähendada halduskoormust, sh läbi andmete taaskasutuse ja innovatsiooni.

Nõukogu rõhutab ka Euroopa Statistikasüsteemi ja keskpankade süsteemi koostöö tugevdamise

tähtsust ning liikmesriikide kohustust tagada piisavad ressursid statistikatöödeks, eriti aga seoses uue

rahvamajanduse arvepidamise süsteemi (SNA 2025 lähtuv ESA) rakendamisega.

Järeldustes tunnustatakse:

 Peamiste majandusnäitajate (PEEI) kättesaadavus on paranenud. Samas lünkasid veel

leidub ja need tuleb sulgeda;

 kliimapoliitika jaoks asjakohase statistika arendamine on tähtis G20 andmelünkade

algatuse raames. Kliima-, energia- ja transpordimeetmete seireks on tarvis asjakohaseid

andmeid;

12

 kaitsekulude statistika vajab paremat metoodilist ühtlustamist ja õigeaegset avaldamist;

 ESA 2010 uuendamine peab tagama rahvusvahelise võrreldavuse;

 ettevõtlus- ja kinnisvarastatistika uuendused peaksid toetama ettevõtete konkurentsivõime

analüüsi, vähendades samas koormust;

 eluasemestatistika peab toetama kestliku ja taskukohase eluaseme poliitikaid;

 põllumajandus- ja kalandusstatistika lihtsustamist kavatsetakse saavutada andmebaaside

taaskasutuse kaudu;

 sotsiaalstatistika jääb oluliseks Euroopa sotsiaalõiguste samba rakendamisel.

Teadmiseks võetakse Euroopa statistika juhtimise nõuandva nõukogu (ESGAB) 17. aruanne, mis

annab sõltumatu hinnangu Euroopa statistika tegevusjuhise rakendamisele. Seekord keskendub

ESGAB kiiresti muutuva andmemaailma mõjudele Euroopa statistikasüsteemile ning süsteemi

võimekusele ja ressurssidele. Spetsiifilisemalt käsitleb aruanne muuhulgas olukorda andmete

jagamisel (eelkõige mikroandmed, nii anonüümsed kui isikustatavad) Euroopa statistikasüsteemi

liikmete vahel selleks, et olemasolevaid andmeid nii statistika tegemiseks kui teadusuuringuteks

paremini ära kasutada.

Meie põhisõnumid:

- Oleme Euroopa statistikasüsteemi kohta käivate järeldustega nõus ja peame eriti oluliseks

süsteemi võimekuse hoidmist ja tõstmist, et toime tulla kiirete muutustega andmemaailmas.

- Peame jätkuvalt oluliseks andmeesitajate koormuse vähendamist ning regulaarset ja

süsteemset andmete asjakohasuse hindamist.

- Peame samuti oluliseks erinevate andmekvaliteedi aspektide omavahelist tasakaalustamist

(ajakohasus, täpsus, selgus, kättesaadavus, sidusus).

9. G20 riikide ühenduse rahandusministrite ja keskpankade juhtide 15-16 oktoobri 2025

kohtumise järelmid

- Teave nõukogu eesistujalt ja komisjonilt

- Arvamuste vahetus

G20 kommünikeed vastu ei võetud, piirduti eesistuja kokkuvõttega. G20 rahandusministrite ja

keskpankade juhtide kohtumisel Washingtonis rõhutati ülemaailmse majanduse vastupidavust 2025.

aasta esimesel poolel hoolimata jätkuvatest geopoliitilistest pingetest ja muudest riskidest.

Keskpangad kinnitasid hinnastabiilsuse tähtsust ning rõhutasid sõltumatust poliitikate kujundamisel.

Arutati makromajanduslike tasakaalustamatuste lahendamist, mitmepoolsuse (multilateralism)

tugevdamist ning vajadust jätkusuutlike majanduspoliitikate järele, sealhulgas avaliku ja erasektori

investeeringute soodustamist. Samuti käsitleti rahvusvahelise finantsarhitektuuri reformi, arenevate

riikide esindatuse suurendamist ning võlakoormuse õigeaegset ja läbipaistvat käsitlemist. Käsitleti

kestlikku rahandust, kliimamuutustega kohanemist, tehnoloogia ja tehisintellekti mõju majandusele

ning taristuinvesteeringute suurendamist, eriti Aafrika regioonis. Rahvusvahelise maksukoostöö ja

finantssektori riskide maandamise teemad said samuti olulist tähelepanu.

III. Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade/eelarve nõukogu 14.11.2025

Ühenduse 2026. aasta eelarve: Euroopa Parlamendiga toimuva lepituskomitee kohtumise

ettevalmistamine

13

- Arvamuste vahetus

Ülevaade 2026. aasta EL eelarveprotsessist

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu/eelarve istungi päevakorras on Euroopa Liidu 2026. aasta

eelarve. Kokkuleppele jõudmiseks toimub Euroopa Parlamendi (edaspidi parlament) ja nõukogu

lepituskomitee koosolek.

Komisjon esitas EL 2026. aasta eelarveprojekti, mille kogumaht oli 193,3 miljardit eurot

kulukohustustena ja 192,2 miljardit eurot maksetena. Kulukohustused on õiguslikud lubadused

kasutada raha tegevusteks, mille elluviimine ulatub üle mitme eelarveaasta. Maksekohustustega

kaetakse kulud, mis tulenevad käesoleva eelarveaasta ja eelnevate eelarveaastate jooksul ELi

eelarvesse kirjendatud kulukohustustest. ELi eelarve eesmärk on edendada konkurentsivõimet, rohe-

ja digipööret ning luua töökohti, tugevdades samal ajal Euroopa strateegilist suveräänsust ja

ülemaailmset rolli.

Nõukogu võttis eelarveprojekti kohta seisukoha, millega soovib vähendada komisjoni ettepanekus

esitatud kogusummasid järgnevalt: 1,307 miljardit eurot kulukohustusteks ja 696,7 miljonit eurot

makseteks. Parlament leiab aga, et kulukohustusi tuleks suurendada 597,8 miljoni euro võrra, viies

kogusumma 193,9 miljardi euroni. Parlamendi ja nõukogu vahelised suurimad erimeelsused

puudutavad teadusuuringute ja innovatsiooni, hariduse ja tervise programmide, põllumajanduse ja

keskkonna ning rände ja julgeoleku rahastamist. Erimeelsusi on ka välistegevuse, sõjaväelise

liikuvuse ning detsentraliseeritud agentuuride eelarve ja ametikohtade osas. Komisjoni

humanitaarabi rahastamise ettepanekut toetavad nii parlament kui nõukogu.

Nõukogu tahab teha komisjoni ettepanekus kärpeid, samas kui parlament soovib programmide

rahastust suurendada. Rubriigis Ühtne turg, innovatsioon ja digitaal on kõige suurem erimeelsus

teadusuuringute ja taristuinvesteeringute rahastuses. Programmi ,,Euroopa horisont” puhul soovitab

nõukogu eelarvet vähendada 211,2 miljoni euro võrra, kuid parlament soovib komisjoni pakutud 12,9

miljardi suurust eelarvemahtu suurendada 60 miljonit eurot. Euroopa ühendamise rahastu suhtes teeb

nõukogu ettepaneku vähendada digivaldkonna rahastust 86,1 miljoni euro võrra, samas kui parlament

teeb ettepaneku suurendada komisjoni pakutud eelarvet lisada 30 miljonit eurot

transporditaristule/ühendustele ja 50 miljonit eurot energiataristu projektidele. Lisaks esineb

erimeelsusi julgeoleku ja kaitse rubriigis. Sõjaväelise liikuvuse puhul teeb nõukogu ettepaneku

suurendada rahastust 0,5 miljoni euro võrra, samas kui parlament soovib eelarvet suurendada 35

miljoni euro võrra.

Komisjoni paranduskirjaga ajakohastatakse eelarve inflatsiooniga ning tehakse tehnilised

kohendused. Paranduskiri vähendas kulukohustuste vahendeid 386,1 miljoni euro ja maksekohustuste

vahendeid 1,888 miljardi euro võrra. Suurimad kärped tehti loodusvarade ja keskkonna valdkonnas.

Komisjoni, nõukogu ja parlamendi ettepanekud 2026 EL eelarveks

Eelarverubriigid

Kulukohustused

mln eurot

Erinevus komisjoni 2026 eelnõust

2026 eelarve-

projekt

Paranduskiri 1 Nõukogu

positsioon

Parlamendi

positsioon

14

1 Ühtne turg, innovatsioon ja

digitaalvaldkond, sh:

22 054,4 0 -488,3 +211,6

Euroopa horisont 12 973,5 0 -211,2 +60

Euroopa Ühendamise Rahastu 3 019,3 0 -86,1 +80

2a Majanduslik, sotsiaalne ja

territoriaalne ühtekuuluvus

56 592,5 0 0 1,5

2b Vastupidavus ja väärtused 15 133,6 -51 -774,6 +69,7

3 Loodusvarad ja keskkond 56 971,9 -287 -17,7 +99,5

4 Ränne ja piirihaldus 5 010,0 0 -21 +40

5 Julgeolek ja kaitse, sh: 2 803,5 0 0 +52,0

Sõjaväeline liikuvus 251,3 0 +0,5 +35,5

6 Naabrus ja maailm 15 505,0 0 0 +110

7 Euroopa avalik haldus 13 475,2 0 -5,9 +13,5

Kulukohustused rubriikides 187 546,1 -386,1 -1 307,4 +597,8

Erivahendid 5 715,9 0 0 0

Solidaarsus ja hädaabireserv 1 785,6 0 0 0

Globaliseerumisega Kohanemise

Euroopa Fond

35,1 0 0 0

Taasterahastu NGEU täiendav

intressikulu

2 138,2 -51,0 -151,5 +150

Ukraina reserv 3 895,2 0 0 0

Mittetemaatilised erivahendid 3 034,6 -25,5 -628,99 36,7

Paindlikkusinstrument 2 286,4 -25,5 -623,1 36,7

Ühtne varuinstrument 748,2 0 -5,9 0

Seisukohad:

 Toetame Euroopa Liidu 2026. aasta eelarve vastu võtmist ning oleme valmis kompromissideks

nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkimistel.

 Oleme valmis toetama kulukohustuste suurendamist, mis on seotud julgeoleku, kaitsevõime

ning rände- ja piirihaldusega.

 Toetame parlamendi ettepanekut suurendada Euroopa ühendamise rahastu eelarvemahtu,

mille raames tehakse üleeuroopalisi investeeringuid transporditaristu (sh Rail Baltic) ja

energiavõrgu ehitamiseks.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Riigikantselei

[email protected]

Eesti seisukohad Euroopa Liidu

majandus- ja rahandusküsimuste

nõukogu 13. novembri 2025.a ja

Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu/

eelarve 14. novembri 2025. a

istungitel

Austatud härra Kasemets

Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 13. novembri 2025.a ja Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu/eelarve 14. novembri 2025. a istungitel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Ligi

rahandusminister

Lisad:

1. Ülevaade ja seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 13.

novembri ja 14. novembri (EL eelarve) kohtumistel.

Lühiülevaade eurorühma 12. novembri 2025 aasta kohtumise teemadest (14 lehel)

2. Protokollilise otsuse eelnõu – 2 lehel

Priit Potisepp 53018156

[email protected]

Meie 05.11.2025 nr 11-3.1/4787-1

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja november 2025 nr

Päevakorrapunkt nr

Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 13. ja

Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu/eelarve 14. novembri 2025. a

istungitel

Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja

rahandusküsimuste nõukogu 13. novembri ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste

nõukogu/eelarve 14. novembri 2025. a istungitel:

1. Pankade kriisiohjamis- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi eelnõude hääletus

Euroopa Liidu nõukogus.

 Toetame pangandusliidu edasist tugevdamist ja ühtse hoiusetagamise skeemi loomist,

et kaitsta pankade maksejõuetuse korral maksumaksjate raha ja reaalmajandust,

parandada hoiustajate ja maksumaksjate kindlustunnet, tagada pankade vahendite

kasutamine kriisiohjamiseks ning vähendada panga makseraskuste korral hoiustajate

sõltuvust ainult enda riigi võimest hoiuseid tagada.

 Euroopa Liidu institutsioonide vahel toimunud läbirääkimiste tulemusena pankade

kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reform oma algseid eesmärke ei täida. Kokku

lepitud eelnõud panevad väikestele hoiusetagamise skeemidele ebamõistliku koormuse,

mis ei ole kooskõlas nende skeemide põhirolliga ja võivad muuta väiksemad riigid

finantskriisi korral haavatavamaks.

 Kuigi pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reform on üldisemalt

konkreetne samm pangandusliidu edasiarendamise suunas, jääb Eesti Euroopa Liidu

Nõukogus pankade kriisiohje- ja hoiusekindlustusraamistiku reformi eelnõude

vastuvõtmisel ülal toodud põhjustel erapooletuks.

2. Ühenduse 2026. aasta eelarve: Euroopa Parlamendiga toimuva lepituskomitee

kohtumise ettevalmistamine.

 Toetame Euroopa Liidu 2026. aasta eelarve vastu võtmist ning oleme valmis

kompromissideks nõukogu ja Euroopa Parlamendi läbirääkimistel.

 Oleme valmis toetama kulukohustuste suurendamist, mis on seotud julgeoleku,

kaitsevõime ning rände- ja piirihaldusega.

 Toetame parlamendi ettepanekut suurendada Euroopa ühendamise rahastu

eelarvemahtu, mille raames tehakse üleeuroopalisi investeeringuid transporditaristu (sh

Rail Baltic) ja energiavõrgu ehitamiseks.

Kiita heaks, et Eestit esindab Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste/eelarve nõukogu

14. novembri 2025. a istungil Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures

rahandustalituse direktor Andres Kuningas.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär