Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Meie: kuupäev digiallkirjas nr 1.4-3/793

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtte ning

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus“ eelnõu. Palume

eelnõu kooskõlastada kümne tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, REM_EN_Ettevõtja_innovatsioonitoetus_EIS.pdf

2. Määruse eelnõu seletuskiri, REM_SK_Ettevõtja_innovatsioonitoetus_EIS.pdf

Annika Teino, [email protected], 625 6525

1

6

MÄÄRUS

Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtte ning

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte

innovatsioonitoetus

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 ja § 52 lõike 3 alusel.

1. peatükk Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava

2021–2027“ (edaspidi rakenduskava) meetmete „Kalapüügiettevõtte innovatsioonitoetus“,

„Vesiviljelusettevõtte innovatsioonitoetus“ ning „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus“ raames toetuse (edaspidi koos toetus) andmise ja

kasutamise tingimused ning kord.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatav tegevus

(1) Toetuse andmise eesmärk on:

1) meetme „Kalapüügiettevõtte innovatsioonitoetus“ raames võimaldada innovatiivsete

lahenduste väljatöötamist ja välja töötada uuenduslikke ning suurema lisandväärtusega tooteid,

teenuseid ja tehnoloogiaid;

2) meetme „Vesiviljelusettevõtte innovatsioonitoetus“ raames võimaldada innovatiivsete

lahenduste väljatöötamist ja välja töötada uuenduslikke ning suurema lisandväärtusega tooteid,

teenuseid ja tehnoloogiaid;

3) meetme „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus“ raames

võimaldada innovatiivsete lahenduste väljatöötamist ja välja töötada uuenduslikke ning

suurema lisandväärtusega tooteid, teenuseid ja tehnoloogiaid.

(2) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks, mis panustavad lõikes 1 sätestatud

2

eesmärkidesse:

1) toote- ja teenusearendus;

2) infotehnoloogia arendus;

3) tehnoloogiliste komponentide arendus, katsetamine ja demonstreerimine;

4) töövõtete katsetamine ja kohandamine;

5) toote- või tehnoloogiakatsetus või tööstusliku eksperimendi korraldamine.

§ 3. Toetuse vorm ja määr ning abikõlblikud kulud

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud

vormis.

(2) Toetuse maksimaalne suurus § 5 lõikes 1 nimetatud isiku kohta on ühes taotlusvoorus kuni

200 000 eurot.

(3) Toetuse maksimaalne määr on 75 protsenti toetatava tegevuse abikõlblikest kuludest.

(4) Abikõlblikud on § 2 lõikes 2 sätestatud tegevuste elluviimiseks vajalikud järgmised kulud,

mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult ja majanduslikult soodsaimal viisil ning kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud

toetuse eesmärgi saavutamiseks:

1) tööjõukulu;

2) töö või teenuse tellimise kulu;

3) asja ostmise kulu, kui asja käibemaksuta maksumus on kuni 5000 eurot;

4) asja amortisatsioonikulu vastavalt selle asja kasutusajale tegevuse elluviimise ajal, kui asja

käibemaksuta maksumus on üle 5000 euro;

5) asja rentimise kulu;

6) õiguse omandamise või kasutamisega seotud tasu vastavalt selle õiguse kasutusajale

tegevuse elluviimise ajal;

7) regionaalministri 19. juuli 2023. a määruses nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise tingimused ja kord“ sätestatud toetuse objekti tähistamise ja Euroopa Liidu

osalusele viitamise kulu.

§ 4. Mitteabikõlblikud kulud

Abikõlblikud ei ole järgmised kulud:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247,

13.07.2021, lk 1–49), artiklis 13 nimetatud kulud samas artiklis sätestatud tingimusel;

2) kulu, mis on tehtud enne Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (edaspidi

PRIA) taotluse esitamist;

3) asja ostmise kulu, välja arvatud § 3 lõike 4 punktis 3 nimetatud juhul;

4) amortisatsioonikulu, välja arvatud § 3 lõike 4 punktis 4 nimetatud juhul;

5) õiguse omandamise või kasutamisega seotud tasu, välja arvatud § 3 lõike 4 punktis 6

nimetatud juhul;

6) taotleja ja toetuse saaja tavapärane tegevuskulu, välja arvatud § 3 lõike 4 punktis 1 nimetatud

3

kulu;

7) liisingu kulu;

8) sularahamakse, lepingu sõlmimisega või kindlustamisega seotud kulu, intress, tagatismakse

ja finantsteenusega seotud muu kulu;

9) mitterahaline sissemakse ja kulu, mille eest on tasutud tasaarvelduse korras;

10) riigilõiv, trahv, finantskaristus ning vaide- ja kohtumenetluse korral menetluskulud;

11) maa üürimise, rentimise või ostmise kulu;

12) kulu, mille kohta on taotleja saanud toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu

või välisabi vahenditest või muud tagastamatut abi;

13) toetatava tegevuse elluviimise seisukohast põhjendamatu kulu.

§ 5. Taotleja ja talle esitatavad nõuded

(1) Taotleja on:

1) füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kellele on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud

kehtiv kaluri või kalalaeva kalapüügiluba;

2) füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle põhitegevusala või põhikirjaline eesmärk on

vesiviljelustoodete tootmine;

3) füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kelle põhitegevusala või põhikirjaline eesmärk on

seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse nõukogu määruseid (EÜ)

nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EÜ)

nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21), I lisas nimetatud kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemisega.

(2) Taotleja peab toetuse eesmärgi saavutamiseks kaasama lepingu alusel vähemalt ühe

innovatsioonipartneri, kelleks võib olla:

1) toetatava tegevusega seotud valdkonnas vähemalt kolmanda taseme haridusega ekspert,

kellel on haridust tõendav kraad või sellele vastav kvalifikatsioon ja vähemalt viieaastane

töökogemus asjaomases valdkonnas viimase kümne aasta jooksul;

2) teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud rakenduskõrgkool.

(3) Toetatava tegevusega seotud valdkonnas doktorikraadiga isiku või doktoriõppes õppiva

doktorandi kvalifikatsiooni loetakse võrdsustatuks lõike 2 punktis 1 nimetatud töökogemusega.

(4) Lõike 2 punktis 1 nimetatud ekspert ei tohi ühe aasta jooksul enne taotluse esitamist

tegeleda müügikonsultandi tööga, olla taotleja juhtorgani liige, osanik või aktsionär ega tohi

olla töötanud taotleja juures töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel.

(5) Lõikes 1 nimetatud isikud (edaspidi koos taotleja) vastavad järgmistele nõuetele:

1) äriühingust taotleja, kes on kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötleja, on mikro-, väikene või

keskmise suurusega ettevõtja komisjoni soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete,

väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41),

kohaselt;

2) taotlejal on toetatava tegevuse elluviimiseks vajalik suutlikkus;

3) taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;

4) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või

muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;

5) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

4

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

6) taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud

intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;

7) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi-

ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa

Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või

3, §-s 76, 77, 78 või 781, § 79 lõikes 2 või 3 või §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §-

s 279, 344, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena

kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

8) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi-

ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393

sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega;

9) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi-

ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 357, 358, 364, 365, 3651, 3652, 367,

368, 3681, 3682, 3683, 3684, 3685, 3686, 411, 412 või 4121 sätestatud keskkonnaalast süütegu;

10) taotlejale, kes tegeleb vesiviljelustoodete tootmisega, välja arvatud vetikakasvatusega, on

väljastatud veterinaarseaduse § 27 punkti 1 alusel tegevusluba ja talle on vajaduse korral

väljastatud veeseaduse §-s 187 sätestatud veeluba või antud §-s 196 sätestatud

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering;

11) taotlejal, kes tegeleb kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega, on toiduseaduse §-s 8

nõutud tegevusluba või ta on esitanud toiduseaduse §-s 7 nõutud majandustegevusteate või tal

on sööda käitlemiseks söödaseaduse §-s 19 nõutud tegevusluba või ta on esitanud söödaseaduse

§-s 18 nõutud majandustegevusteate.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 6. Taotluse esitamine ja taotlusele esitatavad nõuded

(1) Taotluste vastuvõtu alustamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

ja oma veebilehel arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele

jääks vähemalt 15 kalendripäeva. PRIA teatab iga §-s 1 sätestatud meetme kohta toetuse

taotlemiseks eraldi tähtaja.

(2) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu taotluse ning selles esitatud andmeid ja nõuetele vastavust

tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus).

(3) PRIA peatab §-s 1 sätestatud meetme kohta taotluste vastuvõtmise, kui selle meetme

toetuseks ettenähtud eelarve on ammendunud. Taotluste vastuvõtmise peatamisest ja

taasavamisest teatab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded ning oma veebilehel.

(4) Taotleja esitab taotluses järgmised asjakohased andmed ja dokumendid:

1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väikene või keskmise suurusega ettevõtja või

suurettevõtja;

3) toetatava tegevuse nimetus ja tegevuskava;

4) toetatava tegevuse kogumaksumus ja tegevuse eelarve, kus abikõlblikud kulud on koos

5

põhjendustega üksikasjalikult kirjeldatud;

5) toetatava tegevuse elluviimise aeg, sealhulgas algus- ja lõppkuupäev;

6) teave selle kohta, kuidas kavandatakse rahastada toetatava tegevuse omafinantseeringu osa;

7) vajaduse korral pakkumiskutsed koos tehnilise kirjeldusega ja saadud hinnapakkumused

ning asjakohased selgitused, kui esitatakse alla kolme hinnapakkumuse;

8) vajaduse korral ostumenetluse viitenumber, kui taotleja on ostumenetluse elektrooniliselt

riigihangete registris ellu viinud;

9) amortisatsioonikulu hüvitamise korral raamatupidamise sise-eeskiri, kui see on

raamatupidamise seaduse kohaselt nõutav, või muu dokument amortisatsioonikulu

arvestuspõhimõtte kohta;

10) innovatsioonipartneri nimi ja kontaktandmed;

11) innovatsioonipartneri, teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud

rakenduskõrgkooli töötaja elulookirjeldus ning haridust või kvalifikatsiooni tõendav dokument;

12) kinnitus, et innovatsioonipartneriks valitud ekspert vastab § 5 lõikes 4 sätestatud nõuetele;

13) Euroopa Liidu tulemusnäitaja.

(5) Lõike 4 punktis 3 nimetatud tegevuskavast peab nähtuma vähemalt järgmine:

1) selgitus, kuidas aitab toetatav tegevus kaasa § 2 lõikes 1 sätestatud eesmärkide

saavutamisele;

2) toetatava tegevuse aluseks oleva probleemi kirjeldus;

3) rakendatavad metoodikad ja meetodid ning toetatava tegevuse oodatavad tulemused,

toetatava tegevuse innovaatilisus, sealhulgas praktilise väärtuse kirjeldus;

4) toetatava tegevuse elluviimise etapid kuude ja aastate arvestuses.

(6) Lõike 4 punktis 13 nimetatud Euroopa Liidu tulemusnäitaja kohta märgib taotleja

kavandatava innovatsiooni ehk uute toodete, teenuste, protsesside, ärimudelite või meetodite

arvu.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 7. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava

tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele, lähtudes kalandusturu korraldamise seaduse §-

st 43 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11 lõikest 6.

(2) PRIA teeb taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõike 3

punktis 2 sätestatud alusel.

(3) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45

lõikes 6 sätestatud alustel.

(4) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates

nõuetekohase taotluse esitamisest.

5. peatükk

Nõuded toetuse saajale ning toetuse maksmise tingimused ja kord

§ 8. Ostumenetlus

(1) Taotleja peab toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara mõistliku

6

maksumuse väljaselgitamiseks korraldama ostumenetluse.

(2) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, küsitakse üksteisest sõltumatute pakkujate käest

vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

(3) Taotleja võib küsida alla kolme hinnapakkumuse, kui kolme hinnapakkumuse küsimine ei

ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate

paljusus.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid,

hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust

ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(5) Hinnapakkumise küsimisel hoidub taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse

liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.

(6) Taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse

raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või

vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

(7) Väljavalitud hinnapakkumus ei tohi olla põhjendamatult kõrge võrreldes tavaliselt sarnase

töö, teenuse või vara eest tasutava hinnaga. Taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumust,

kui see on objektiivselt põhjendatud.

§ 9. Ostumenetlus riigihangete registris

(1) Kui toetatava tegevuse raames tellitava töö või teenuse või ostetava vara eeldatav

käibemaksuta maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, peab taotleja korraldama

ostumenetluse riigihangete registris.

(2) Kui taotleja korraldab ostumenetluse pärast taotluse esitamist, koostab ta toetatava tegevuse

eeldatava maksumuse väljaselgitamiseks prognoosi. Prognoosis esitatakse andmed toetatava

tegevuse kogumaksumuse ja abikõlblike kulude kohta, mis peavad olema põhjendatud ja

üksikasjalikult kirjeldatud, tuginema tegelikele asjaoludele ning olema vajaduse korral

tõendatavad.

(3) Ostumenetluse korraldamine riigihangete registris peab vastama järgmistele nõuetele:

1) ostumenetluse väljakuulutamisel avaldatakse riigihangete registris ostuteade, millest

nähtuvad tellitava töö või teenuse või ostetava vara kirjeldus ja tehnilised andmed ning

majanduslikult soodsaima hinnapakkumuse väljaselgitamiseks hinnapakkumuste hindamise

kriteeriumid ja hinnapakkumuste esitamise tähtpäev;

2) hinnapakkumuste esitamise tähtaeg on vähemalt 15 kalendripäeva;

3) teade ostumenetluse kohta on avalik;

4) ostumenetlusega seotud teabevahetus ostumenetluse korraldaja ja pakkuja vahel, sealhulgas

ostuteatele ja sellega seotud dokumentidele juurdepääsu võimaldamine ning hinnapakkumuste

ja selgituste esitamine, toimub riigihangete registris;

7

5) hinnapakkumused võetakse vastu ja avatakse riigihangete registris;

6) punktis 1 sätestatud tingimusi ei tohi muuta ja parima hinnapakkumuse valimisel ei tohi neist

kõrvale kalduda;

7) PRIA esindajale lisatakse Vabariigi Valitsuse 31. augusti 2017. a määruse nr 137

„Riigihangete registri põhimäärus“ § 21 lõike 1 punkti 19 kohane vaatleja roll.

(4) Hinnapakkumus peab sisaldama taotleja nime, hinnapakkuja nime ja kontaktandmeid,

hinnapakkumuse väljastamise kuupäeva ning töö, teenuse või vara üksikasjalikku kirjeldust

ning käibemaksuta ja käibemaksuga maksumust.

(5) Taotleja võib loobuda konkureerivate hinnapakkumuste küsimisest või ostumenetluse

korraldamisest riigihangete registris, kui see ei ole objektiivselt võimalik, eelkõige kui turul

puudub asjaomase töö, teenuse või vara pakkujate paljusus.

(6) Taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks jaotada osadeks toetatava tegevuse

raames tellitavat tööd või teenust või ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või

vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Taotleja võib jaotada toetatava tegevuse raames tellitava

töö või teenuse või ostetava vara osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

§ 10. Maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist

ja selle eest täielikult või osadena tasumist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna

kaudu maksetaotluse koos järgmiste dokumentidega:

1) selle isiku väljastatud arve-saateleht või arve, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või

ostis vara;

2) punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud rahalise kohustuse tasumist tõendav

maksekorraldus või väljatrükk või arvelduskonto väljavõte;

3) selle isiku väljastatud osutatud teenuse või tehtud töö üleandmist-vastuvõtmist tõendav

dokument, kellelt toetuse saaja tellis teenuse või töö või ostis vara;

4) esmakordsel makse taotlemisel töövõtu- või käsundusleping selle isikuga, kellelt toetuse

saaja tellis teenuse või töö;

5) esmakordsel makse taotlemisel tööleping ja vajaduse korral selle muutmise leping;

6) palgaleht, millelt on näha töötaja ja tema tööandja nimi, töötajale arvestatud töötasu ning

sellelt kinnipeetud maksud ja muud kinnipidamised ning makstav netotöötasu;

7) kulutuste tegemist tõendav muu dokument.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed:

1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus

esitatakse;

2) teave elluviidud toetatava tegevuse maksumuse ja selle osalise või täieliku tasumise kohta;

3) teave toetatava tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide kohta;

4) teave toetatava tegevuse kogumaksumuse muutumise kohta.

§ 11. Toetuse maksmise tingimused ja kord

(1) PRIA kontrollib vastuvõetud maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud

andmete õigsust ning elluviidud toetatava tegevuse vastavust taotluse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustele, taotluses märgitud kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele

õigusaktidele ning kalandusturu korraldamise seadusele ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidele.

8

(2) Toetus makstakse välja üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning tingimusel, et toetuse

saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid.

(3) PRIA teeb toetuse maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse maksmist tehakse

kindlaks kalandusturu korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud taotluse rahuldamata

jätmise alused või kui toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi.

(4) PRIA teeb toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse kalandusturu korraldamise

seaduse § 53 lõike 2 alusel 25 tööpäeva jooksul arvates maksetaotluse ja nõuetekohaste

dokumentide saamisest.

(5) PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates

toetuse maksmise otsuse tegemisest.

§ 12. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja täidab toetatava tegevuse elluviimise jooksul järgmisi kohustusi:

1) viib ellu toetatava tegevuse, sealhulgas esitab kõik tegevusega seotud kuludokumendid,

taotluse rahuldamise otsuses nimetatud tähtpäevaks, ent hiljemalt ühe aasta pärast arvates PRIA

poolt taotluse rahuldamise otsuse tegemisest;

2) täidab § 5 lõike 5 punktides 3, 4, 6, 10 ja 11 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid;

3) eristab selgelt oma raamatupidamises toetuse kasutamisega seotud kulud ning neid

kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja maksedokumentidest;

4) võimaldab teha auditit, teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud

kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja

kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

5) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

6) näitab, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse abil

elluviidava tegevusega, kasutades selleks regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45

„Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti

tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ ettenähtud sümboleid

ja teavitustegevusi;

7) teavitab PRIA-t taotluses esitatud või toetatava tegevusega seotud andmete muutumisest või

tegevuse elluviimist takistavast asjaolust.

(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab toetuse saaja:

1) esitama § 6 lõikes 6 nimetatud Euroopa Liidu tulemusnäitaja tegelikud tulemused pärast

toetatava tegevuse elluviimist koos viimase maksetaotlusega;

2) täitma § 5 lõike 5 punktides 7–9 sätestatud nõudeid kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest;

3) tagama PRIA-le riigihangete registris juurdepääsu ostumenetlusele; 4) tagama Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 lõikes 3 sätestatud nõude täitmise; 5) tagama toetatava tegevuse sihtotstarbelise kestuse, sealhulgas säilitama ja kasutama toetuse

abil ostetud või ehitatud vara sihtotstarbeliselt ning täitma lõike 1 punktides 3–6 sätestatud

kohustusi vähemalt kolm aastat arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest, kui tegemist

on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 65 tähenduses tootliku või

taristuinvesteeringuga.

9

(3) Kui toetatav tegevus on ellu viidud, esitab toetuse saaja hiljemalt koos viimase

maksetaotlusega PRIA-le tegevuse kohta lõpparuande. Lõpparuandes sisalduvad järgmised

andmed:

1) andmed toetatava tegevuse elluviimise ja tulemuste kohta;

2) toetatava tegevuse tulemuste lühikokkuvõtte;

3) innovatsioonipartneri hinnang toetatava tegevuse eesmärgi täitmise, tulemuse saavutamise

ja innovatiivsuse kohta.

(4) PRIA avalikustab lõike 3 punktides 2 ja 3 nimetatud lõpparuande lühikokkuvõtte ja

innovatsioonipartneri hinnangu Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi veebilehel

10 tööpäeva jooksul arvates PRIA poolt viimase toetusosa maksmisest.

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja

vesiviljelusettevõtte ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte

innovatsioonitoetus“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja

vesiviljelusettevõtte ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte

innovatsioonitoetus“ kehtestatakse 1. jaanuaril 2023. a jõustunud kalandusturu korraldamise

seaduse (edaspidi KTKS) § 42 lõike 1 alusel.

Määruse eesmärk on „Euroopa Merendus-, Kalandus-, ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–

2027“ (edaspidi rakenduskava) ettevõtja innovatsioonitoetuse elluviimine kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete tootmise ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevate

ettevõtjatele. Toetust saavad taotleda füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingud, kes tegutsevad

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise

valdkonnas. Täpsemalt on nõuded taotlejale toodud käesoleva määruse § 5 lõikes 1. Toetuse

suurus on 75 protsenti abikõlblikest kuludest. Meetme määruse alusel valmivate

innovatsiooniprojektide lühikokkuvõtted avalikustatakse PRIA veebilehel.

Innovatsiooniprojektide lühikokkuvõtted, mis avalikustatakse ei sisalda tehnilist laadi teavet ega

muud teavet, mis kahjustaks ettevõtja ärihuve.

Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavaid

finantsreegleid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706).

Määruse rakendamine aitab kaasa „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani

2030“ (edaspidi PõKa 2030) teise alaeesmärki ehk kestlikku kalandusse panustamist, mis tagab

kalandusvaldkonna konkurentsivõime ja kalavarude jätkusuutliku majandamise.

Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1139, millega

luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust

(EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49).

Määrusega ei panda ettevõtjatele liigset halduskoormust, sätestatud kohustused on tasakaalus

saadava hüvega ning toetuse saamiseks vältimatult vajalikud. Rakenduskava meetmete näol on

tegemist ajutiste perioodil 2021–2027 rakendatavate toetusmeetmetega, mille puhul

halduskoormuse tasakaalustamise meetmete ettenägemine ei ole HÕNTE § 1 lg 42 kohustuslik.

Eelnõu valmistasid ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna

kalandusturu valdkonna nõunik Annika Teino (tel 625 6525, [email protected]) ja Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika osakonna nõunik Juhani Papp (625 6265,

[email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

nõunik Karina Torop (tel 625 6520, [email protected]) ja eelnõu keeletoimetaja on sama

osakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb 12 paragrahvist.

Eelnõu § 1 sätestatakse „Perioodi 2021–2027 kalapüügi- ja vesiviljelusettevõtte ning kalapüügi-

ja vesiviljelustoodete töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus“ määruse reguleerimisala.

Määrusega kehtestatakse rakenduskava meetmete „Kalapüügiettevõtte innovatsioonitoetus“,

„Vesiviljelusettevõtte innovatsioonitoetus“ ja „Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemisettevõtte innovatsioonitoetus“ raames toetuse (edaspidi koos toetus) andmise ja

kasutamise tingimused ning kord.

Eelnõu § 2 sätestatakse toetuse eesmärk ja toetatav tegevus.

Eelnõu § 2 lõikes 1 on toodud meetmete eesmärgid.

Eelnõu § 2 lõikes 2 on loetletud tegevused, mille elluviimiseks toetust antakse. Näiteks toetatakse

toote- ja teenusearendust, mille eesmärgiks on luua või täiustada tooteid ja teenuseid, et

suurendada valdkonna ettevõtjate konkurentsivõimet, vastata tänapäevastele nõuetele ning tagada

valdkonnas tegutsevate ettevõtjate jätkusuutlikus. Toote- ja teenusearendus võib endas hõlmata

innovatsiooni, arendusprotsesse ja ka turule toomise strateegiaid. Abikõlblikuks tegevuseks

loetakse ka infotehnoloogia arendust, mis võib endas hõlmata olemasoleva infosüsteemi

täiustamist või uuendamist, andmebaasi loomist, automatiseerimist või muid IT -lahendusi, mis

toetavad ettevõtte konkurentsivõimet ja aitavad tõsta efektiivust. Samuti võib toetatavaks

tegevuseks olla tehnoloogiliste komponentide arendus, katsetamine ja demonstreerimine.

Tehnoloogiliste komponentide arenduse all võib luua näiteks prototüüpe ja neid täiustada

vastavalt tehnilisele spetsifikatsioonile ning projekti eesmärgile. Toetatav on selle komponendi

katsetamine – töökindluse, jõudluse, turvalisuse ja muude kvaliteedinõuete osas ning seda nii

laborikatsetes, simulatsioonides või reaalsetes kasutustingimustes. Demonstreerimise all on

mõeldud väljatöötatud komponendi praktilist tutvustamist sihtrühmale ja kasutajatele. Töövõtete

katsetamise ja kohandamise all on mõeldud juba olemasolevate töövõtete toimivuse hindamist ja

nende täiendamist, et tagada vastavus tehnilistele nõuetele või siis tööohutuse standarditele ja

eesmärkidele. Katsetamise osaks võib olla tööprotsesside, meetodite ja töövahendite praktiline

katsetamine kontrollitud või reaalsetes tingimustes, et tuvastada nende tugevused, kitsaskohad ja

võimalikud riskid. Toote- või tehnoloogiakatsetuse või tööstusliku eksperimendi korraldamise

raames võib luua näiteks prototüüpe, pilootpartiisid, teha uute toodetega erinevaid katseid ja seda

nii sensoorse kvaliteedi, mikrobioloogilise ohutuse kui ka säilivusaja osas jne. Tööstusliku

eksperimendi all on mõeldud lahenduse proovikasutust tootmiskeskkonnas. Tegevus aitab

vähendada turule toomise riske ja kiirendada rakendamist.

Meetme raames ei toetata alusuuringuid. Alusuuringuks loetakse eksperimentaalset või

teoreetilist tööd, mida tehakse peamiselt selleks, et saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate

faktide põhialuste kohta ilma otsese praktilise rakenduse eesmärgita.

Eelnõu § 3 sätestatakse toetuse vorm, määr ja abikõlblikud kulud.

Eelnõu § 3 lõikes 1 sätestatakse toetuse andmise vorm. Antud juhul kasutatakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli 53 lõike 1 punktis a sätestatud vormi ehk

toetatakse tegelikult tekkinud ja tasutud rahastamiskõlblikke kulusid.

Eelnõu § 3 lõikes 2 sätestatakse toetuse maksimaalne suurus taotleja kohta ühes taotlusvoorus.

Eelnõu kohaselt on selleks kuni 200 000 eurot.

Eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt makstakse toetust 75 protsendi ulatuses tegelikult tekkinud ja tasutud

rahastamiskõlblike kulude hüvitamise alusel. See tähendab, et taotleja peab ise rahastama

innovatsiooniprojekti vähemalt 25 protsendi ulatuses.

Eelnõu § 3 lõike 4 kohaselt on abikõlblikud toetatava tegevuse elluviimiseks vajalikud kulud,

mis tehakse sihtotstarbeliselt, mõistlikult, majanduslikult soodsaimal viisil ja kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikliga 63 ning mis on vajalikud toetuse

eesmärgi saavutamiseks. Abikõlblikud on üksnes need kulud, mis vastavad innovatsiooniprojekti

tegevuskavale, eelarvele ja on tegevustega otseselt seotud ning on kooskõlas kõikide

õigusaktidega. Tegevuste kulud on põhjendatud, kui need on seotud § 2 lõikes 2 sätestatud

tegevuste elluviimisega ning kui tagatakse rahaliste vahendite kõige ratsionaalsem ja säästlikum

kasutamine. Tegevuse kulud on abikõlblikud alates toetuse taotluse esitamisest kuni 2029. aasta

30. juunini.

Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 1 kohaselt on abikõlblik tööjõukulu, mis on seotud toetatava tegevuse

ellu viimisega. Tööjõukulu võib maksta taotleja ettevõttes töötavale töötajale, kes

innovatsiooniprojekti elluviimise ajal töötab selle jaoks, kas osalise tööajaga või täiskoormusega.

Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 2 kohaselt on abikõlblik töö või teenuse kulu, mis on seotud toetatava

tegevuse elluviimisega.

Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 3 kohaselt on abikõlblik asja ostmise kulu, kui selle käibemaksuta

maksumus on kuni 5000 eurot. Asjaks võib olla näiteks tegevuse ellu viimiseks vajalik seade või

laboris kasutatavad vahendid jne.

Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 4 kohaselt on abikõlblik asja ostmise amortisatsioonikulu

proportsionaalselt selle kasutusajale tegevuse elluviimise jooksul kui asja käibemaksuta

maksumus on üle 5000 euro. Näiteks tegevuse ellu viimise jaoks ostetav seade maksab 20 000

eurot ja ettevõtja on enda raamatupidamise sise-eeskirjas määranud seadme kasutuseaks 5 aastat

ning käesoleva projekti ellu viimise aeg on aasta. Sellisel juhul on amortisatsioonimäär aastas

100% / kasutusiga ehk 100% /5 = 20% aastas (kui projekti kestus on kuudes arvutatakse

amortisatsioonimäär kuudes). Amortisatsioonikulu aastas on soetusmaksumus *

amortisatsioonimäär ehk 20 000*20%= 4000 eurot aastas.

Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 5 kohaselt on abikõlblik tegevuse ellu viimiseks vajaliku asja rentimise

kulu.

Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 6 kohaselt on abikõlblik tegevuse ellu viimiseks vajalike õiguste

omandamise või kasutamisega seotud tasud proportsionaalselt selle kasutusajale tegevuse

elluviimise jooksul. Proportsioon leitakse sarnaselt amortisatsioonikulule.

Eelnõu § 3 lõike 4 punkti 7 kohaselt on abikõlblikud kulud, mis on seotud toetuse objekti

tähistamisega ja Euroopa Liidu osalusele viitamisega. Eeltoodud objekti tähistamine ja viitamine

peab vastama „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027

toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise tingimused ja kord“ määruses

toodud nõuetele.

Eelnõu § 4 sätestatakse mitteabikõlblikud kulud.

Antud paragrahviga loetletakse tegevused, mida selle määruse raames ei toetata. Juhul, kui

tegevusega kaasneb kulu, mis ei ole mitteabikõlblike kulude loetelus nimetatud ning kulul puudub

seos abikõlblike kuludega või sellel puudub meetme eesmärki panustav seos, siis loetakse selline

kulu siiski mitteabikõlblikuks ning toetust selle eest ei maksta.

Eelnõu § 4 punktis 6 toodud tavapärane tegevuskulu on kulu, mida ettevõtja teeks ka siis kui

projekti ei oleks.

Eelnõu § 5 sätestatakse taotlejale esitatavad nõuded.

Eelnõu § 5 lõikes 1 on nimetatud määruse sihtrühm ehk toetuse taotlejad. Käesoleva meetme

raames saab toetust taotleda füüsilisest isikust ettevõtja või äriühing, kellele on kalapüügiseaduse

alusel ja korras antud kehtiv kaluri või kalalaeva kalapüügiluba või kelle põhitegevusala või

põhikirjaline eesmärk on vesiviljelustoodete tootmine või füüsilisest isikust ettevõtja või

äriühing, kelle põhitegevusala või põhikirjaline eesmärk on seotud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas nimetatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemine.

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt peab toetuse taotleja kaasama toetuse eesmärgi saavutamiseks

vähemalt ühe innovatsioonipartneri. Eeltoodud § lõike 2 punktis 1 ja 2 sätestatakse nõuded

taotleja kaasatava innovatsioonipartneri kvalifikatsiooni kohta. Innovatsioonipartneri roll on

toetuse eesmärgi saavutamiseks vajaliku tegevuse läbiviimine koostöös taotlejaga.

Innovatsioonipartner võib olla ekspert, kes on kõrge kvalifikatsiooniga töötaja, näiteks teadur või

insener, kellel on vähemalt kolmanda taseme haridus vastavalt Eesti Vabariigi haridusseadusele.

Innovatsioonipartneriks võib olla ka teadus- ja arendusasutus, ülikool või evalveeritud

rakenduskõrgkool. Nende kaasamine on oluline, sest teadus- ja arendusasutusel, ülikoolil või

evalveeritud rakenduskõrgkoolil on olemas vajalikud teadmised, kogemused ja infrastruktuur, et

aidata kaasa innovatsiooniprojekti edukale elluviimisele ja tulemuste saavutamisele.

Innovatsioonipartneri valimisel tuleb arvestada partneri kvalifikatsiooni ja töökogemusega

toetatava tegevusega seotud valdkonnas (N: kui toetatav tegevus on seotud IT-ga, siis peab

innovatsioonipartner omama kvalifikatsiooni IT valdkonnas).

Eelnõu § 5 lõigete 3 ja 4 kohaselt on doktoriõppe kestus asjaomases valdkonnas võrdsustatud

töökogemusega, mistõttu nii doktorikraadi omavad isikud kui ka doktoriõppes õppivad

doktorandid võivad kvalifitseeruda innovatsioonipartneriteks ning ekspert ei tohi olla taotleja

juhtorgani liige, osanik või aktsionär, ega olla töötanud taotleja juures vähemalt aasta enne

taotluse esitamist. Samuti ei tohi ekspert tegeleda müügikonsultandi tööga, et vältida huvide

konflikti.

Eelnõu § 5 lõikes 5 on toodud nõuded taotlejale.

Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 1 rõhutatakse, et kalapüügi- või vesiviljelustoodete töötlemisega

tegelev äriühing saab toetust taotleda ainult juhul, kui ta on mikro-, väikese või keskmise

suurusega ettevõtja.

Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 2 sätestatakse, et taotlejal peab olema tegevuse elluviimiseks vajalik

suutlikkus ehk haldus-, finants- ja toimimissuutlikkus toetatava tegevuse elluviimiseks. Toetuse

taotleja hindamisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060 artikli 73

lõikes 2 korraldusasutusele sätestatud nõuetest. Näiteks peab taotleja olema maksevõimeline,

kuna see on üheks näitajaks taotleja majandusliku seisu hindamisel. Kui taotlejal on maksuvõlad,

ei ole õigustatud ka talle täiendavate avalike vahendite eraldamine. Samuti on maksevõimelisus

üheks usaldusväärsuse näitajaks. Lisaks peab taotlejal olema ka omafinantseeringu tasumise

suutlikkus ja ta peab suutma seda vajadusel tõendada, milleks võib olla näiteks pangakonto

väljavõte.

Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 3 sätestatakse nõue, mille kohaselt peab taotleja olema varem

riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest saadud ja tagasimaksmisele kuulunud summa

tagasi maksnud – see nõue täidab EL-i finantshuvide kaitse eesmärki. Kui tegemist on isikuga,

kes ei ole riigi või EL-i ees kohustusi täitnud, siis ei saa teda usaldusväärseks pidada.

Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 4 sätestatakse, et taotleja ei saa sama kulu hüvitamiseks raha

riigieelarvelistest, EL-i või välisabi vahenditest – Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 1303/2013 artikli 65 lõike 11 kohaselt võib ühe ja sama tegevuse rahastamiseks taotleda toetust

eri fondidest −, küll aga peab jälgima, et ühe ja sama kulu hüvitamist ei taotletaks mitmest allikast

korraga. Juhul kui taotleja kasutab võimalust rahastada üht tegevust eri fondide või meetmete

raames, on ta kohustatud taotluse esitamise korral esitama ka asjakohase teabe. See juhib toetuse

taotluse esitamise kaudu haldusorgani tähelepanu kulude topeltrahastamise ohule ning tal on

võimalik vajaduse korral teha lisakontrolle.

Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 5 sätestatud tingimuse kohaselt ei või taotleja või tema üle valitsevat

mõju omava isiku suhtes olla algatatud likvideerimis- ega pankrotimenetlust – kui tegemist on

taotlejaga, kelle suhtes on algatatud pankroti- või likvideerimismenetlus, siis on kahtlemata alust

arvata, et ta ei ole võimeline tegevust ellu viima.

Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 6 sätestatakse, et taotleja riikliku maksu võlg intressita ei ületa 100

eurot või tema riikliku maksuvõla tasumine on ajatatud.

Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 7 sätestatakse, et taotleja ei tohi olla alates 1. jaanuarist 2013 toime

pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3 – loata kalapüük või loa nõuete rikkumine, §-s 76 -

GPS- ja 21 muu satelliit jälgimissüsteemi ning videovalvesüsteemi paigaldamise ja andmete

esitamise korra rikkumine; § 77 – kalapüügiga seotud andmete esitamise korra rikkumine, § 78 -

vaatleja töö takistamine; või § 781 - tõendi varjamine, rikkumine ja kõrvaldamine ning laeva

tähistuse, nime või registreerimisnumbri võltsimine ja varjamine; § 79 lõikes 2 või 3 - püütud

kala ja veetaime vette tagasi heitmise keelu rikkumine; §-s 81 - kalapüük püügivahendite kohta

esitatud nõuete rikkumine; 85 - kalapüük ja veekogus kala püügijärgne hoidmine keelatud ajal ja

alal ning püüda keelatud kalaliigi isendite ja alamõõdulise kala püük ning püüda lubatud kala

koguse ületamine; § 87 – ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügiga tegelenud ja

arvatavalt tegelenud laeva abistamise ning sellise laeva kalapüügil kasutamise nõuete rikkumine;

88 - impordi, ekspordi ja reekspordi nõuete rikkumine; karistusseadustiku §-s 279, 344 või 345

sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71

lõike 1 punkti 1 tähenduses.

Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 8 sätestatakse, et taotleja ei tohi olla alates 1. jaanuarist 2013 toime

pannud karistusseadustiku (KarS) §-s 209, 2091, 210, 3891, 391 või 393 sätestatud rikkumisi

seoses EMKF-i või EMKVF-i toetusega ( KarS § 209 - kelmus, § 2091 - hankekelmus, § 210 -

soodustuskelmus, § 3981 - maksude maksmisest kõrvalehoidumine suures ulatuses, § 391 -

salakaubavedu, § 393 - ebaseaduslikud toimingud tollisoodustusega kaubaga).

Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 9 sätestatakse, et taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes

tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise,

töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 357,

358, 364, 365, 3651, 3652, 367, 368, 3681, 3682, 3683, 3684, 3685, 3686, 411, 412 või 4121

sätestatud keskkonnaalast süütegu.

Eelnõu § 5 lõikes 5 punktis 10 ja 11 sätestatakse eraldi nõuded taotlejatele, kes tegelevad

vesiviljelustoodete tootmisega või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega.

Eelnõu § 6 reguleeritakse taotluse esitamist ja taotlusele esitatavaid nõuded.

Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt korraldab PRIA iga § 1 nimetatud meetme kohta eraldi taotlusvooru

ja teavitab ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded taotluse esitamise tähtaja, mis annab

toetuse taotlejale võimaluse taotleda toetust arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise

tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 15 kalendripäeva.

Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt esitab taotleja toetuse taotluse PRIA e-teenuse keskkonna kaudu.

EMKVF-i toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes Euroopa Liidu õigusaktides

ning käesolevas seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii

taotleja, taotlus kui ka toetatav tegevus.

Eelnõu § 6 lõikes 3 sätestatakse, et PRIA-l on õigus peatada toetuse taotluste vastuvõtmine, kui

ettenähtud eelarve on ammendunud. PRIA lõpetab toetuste taotluste vastuvõtmise hetkest, mil

laekunud taotluste põhjal määratud vahendite eelarve on täis saanud. Sellises olukorras võib

eeldada, et kogu raha saab kasutatud ja üle eelarve määramist esialgu ei toimu. Taotluste

vastuvõtmise peatamisest ja taasavamisest teatab PRIA väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel.

Eelnõu § 6 lõikes 4 ja 5 sätestatakse andmete ja dokumentide loetelu, mis tuleb taotlejal esitada.

Eelnõu § 6 lõikes 6 on sätestatakse toetuse taotlusega esitatav teave tulemusnäitajate kohta.

Taotlejal tuleb sisestada teave Euroopa Liidu ühise tulemusnäitaja ja siseriikliku näitaja kohta.

Ühised tulemusnäitajad tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1139

lisast I. Taotleja edastab teabe võimaldatud innovatsiooni kohta ehk uute toodete, teenuste,

protsesside, ärimudelite või meetodite arvu.

Taotlemisel märgitakse tulemusnäitajate prognoos. Eeltoodud näitajate arvulised väärtused tuleb

sisestada võimalikult realistlikud, sest hilisemalt projekti elluviimisel oodatakse nende

saavutamist.

Eelnõu § 7 on reguleeritud taotluse rahuldamist või mitterahuldamist.

Eelnõu § 7 lõikes 1 sätestatakse, et PRIA kontrollib toetuse taotluse vastavust kalandusturu

korraldamise seaduse § 43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11

lõikest 6 alusel. Toetuse taotlus loetakse nõuetekohaseks, kui asjakohastes EL-i õigusaktides ning

eelnõus ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuetele vastavad nii taotleja, taotlus

kui ka toetatav tegevus. Toetuse taotluse nõuetekohasust kontrollib PRIA. EMKVF-i toetuse

taotluse nõuetekohasust kontrollitakse esitatud taotluse ja muude dokumentide ning nendes

esitatud andmeid tõendavate dokumentide ja andmekogude alusel ning vajadusel kohapealse

kontrolli käigus. EMKVF-i toetuse taotluse nõuetekohasust on õigus kontrollida ka taotlejaga

seotud kolmanda isiku juures, kes valdab EMKVF-i toetuse saamisega seotud andmeid või

dokumente.

Eelnõu § 7 lõikes 2 sätestatakse, et PRIA teeb nõuetekohaste taotluste rahuldamise otsuse

arvestades ajaliselt varem esitatud taotlusi, kuna toetuste taotlusi ei hinnata ja paremusjärjestust

ei koostata.

Eelnõu § 7 lõikes 3 sätestatakse, et PRIA teeb toetuse taotluse mitterahuldamise otsuse järgmistel

juhtudel:

1) toetuse taotleja, taotlus või kavandatav tegevus ei vasta nõuetele, mis on taotlejale, taotlusele

või toetatavale tegevusele esitatud;

2) toetuse taotleja ei esita ega tee teatavaks menetluses tähtsust omavaid asjaolusid ja tõendeid

või takistab kohapealset kontrollimist;

3) taotluses või taotluse menetlemise käigus on teadlikult esitatud valeandmeid, mille alusel

otsustatakse toetuse andmine või selle suurus.

Eelnõu § 7 lõikes 4 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul peab PRIA tegema taotluste rahuldamise

või rahuldamata jätmise otsuse. 25 tööpäeva hakatakse lugema sellest kuupäevast, millal toetuse

taotleja esitas PRIA-le nõuetekohase taotluse.

Eelnõu § 8 on käsitletud ostumenetlust

Eelnõu § 8 lõikes 1 sätestatakse, et toetuse taotleja peab korraldama ostumenetluse, et välja

selgitada toetatava tegevuse raames tellitava töö, teenuse või vara mõistlik maksumus. See

tähendab, et enne ostu sooritamist peab toetuse saaja läbi viima hankemenetluse, kus kaalutakse

erinevaid pakkumisi ning tehakse valik parima pakkumise alusel. Ostumenetluse tulemusel

valitakse pakkumine, mis vastab kõige paremini etteantud nõuetele ja tingimustele ning on kõige

mõistlikuma hinna ja kvaliteedi suhtega. Selle nõude täitmise eesmärk on tagada, et toetuse

kasutamine oleks efektiivne ja majanduslikult otstarbekas

Eelnõu § 8 lõikes 2 sätestatakse piir, mille puhul peab toetuse taotleja kavandatava töö või

teenuse või ostetava vara hankimiseks võtma vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust.

Hinnapakkumuse saamiseks peab toetuse taotleja esitama ettevõtjale pakkumiskutse, kus on

kirjeldatud millist tööd, teenust või vara soovitakse. Pakkumiskutsed, mis konkureerivatele

ettevõtjatele esitatakse, peavad olema identsed ning pakkumiskutsete esitamine peab olema

tõendatud, näiteks pakkumiskutsele on lisatud e-kiri, millega kutse on saadetud. Saadud

hinnapakkumused peavad olema võrreldavad ja vastama pakkumiskutses kirjeldatud tööle,

teenusele või kaubale. Saadud hinnapakkumused peavad olema tõendatud, näiteks

hinnapakkumused on allkirjastatud (digitaalse või käsiallkirjaga), või on hinnapakkumusele

lisatud hinnapakkumuse saamist tõendav dokument, näiteks koopia e-kirjast, millega

hinnapakkumus saadi, või mõni muu dokument, mis tõendab hinnapakkumuse saamist. Kui

ostetava vara käibemaksuta maksumus jääb alla 5000 euro, ei ole võrreldavate hinnapakkumiste

võtmine kohustuslik ja piisab hinnakalkulatsiooni esitamisest. Hinnakalkulatsioonis tuleb selgelt

tõendada, millisel teel ostetava vara hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe

väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtte

koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav.

Eelnõu § 8 lõikes 3 sätestatakse, et piirduda võib vähema arvu hinnapakkumustega, kui kolme

hinnapakkumuse küsimine on objektiivselt võimatu. Näiteks pakub teenust vähene arv tootjaid.

Selle kinnituseks võib esitada saadetud pakkumuskutsed, millele on vastatud eitavalt.

Eelnõu § 8 lõikes 4 sätestatakse tingimused hinnapakkumusele.

Eelnõu § 8 lõikes 5 sätestatakse, et hinnapakkumise küsimisel hoidub taotleja huvide konfliktist.

Huvide konfliktina käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas

töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse

ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse

tulemust, on finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema

erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena.

Eelnõu § 8 lõikes 6 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või lõikes 2 sätestatud nõude eiramiseks

jaotada osadeks toetatava tegevuse raames ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või

vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Hankija võib jaotada hanke osadeks, kui see on

objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Eelnõu § 8 lõikes 7 sätestatakse, et toetuse taotleja ei pea valima odavaimat hinnapakkumist, kui

see on objektiivselt põhjendatud. Objektiivse põhjendus ei saa olla mingi tootemargi või tootja

eelistamine.

Eelnõu § 9 sätestatakse nõuded ostumenetluse läbiviimisele riigihangete registris

Eelnõu § 9 lõikes 1 reguleeritakse seda, kui kavandatava töö, teenuse või kauba käibemaksuta

maksumus on 100 000 eurot või sellest suurem, tuleb ostumenetlus läbi viia elektrooniliselt

riigihangete registris olenemata sellest, et toetuse taotleja ei ole hankekohuslane riigihangete

seaduse (edaspidi RHS) mõistes. Ostumenetluse läbiviimiseks kasutab toetuse taotleja

menetlusliiki „toetuse saaja ost“ ja hankija alaliiki „toetuse saaja, kes ei ole hankija RHS-i

tähenduses“. Ostumenetluse võib läbi viia ka peale PRIA toetuse rahuldamise otsuse tegemist,

sellisel juhul esitab toetuse taotleja taotlemisel toetatava tegevuse eelarve. Nõude viia

ostumenetlus läbi elektroonselt riigihangete registris eesmärk on tagada avalike vahendite

kasutamine konkurentsi tingimustel ja ühiste ühiskondlike eesmärkide tulemuslikum toetamine.

Seega on oluline lähendada RHS-i tähenduses hankijatele ja RHS-i tähenduses mittehankijatele

seatud nõudeid, et võimalikult avatult ja läbipaistvalt läbi viia toetusega hüvitatavate kulude

tegemise aluseks olevaid hankeid või oste. Analoogset ostumenetlust rakendatakse ka Vabariigi

Valitsuse 12. mai 2022. a määruses nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised

tingimused“.

Eelnõu § 9 lõikes 2 sätestatakse, et juhul kui toetuse taotleja korraldab ostumenetluse pärast

taotluse esitamist, tuleb esitada toetuse taotlemisel prognoos. Prognoosis tuleb selgelt tõendada,

millisel teel töö, teenuse või kauba hind saadi. Tõendiks võib olla näiteks hinnapakkumus, e-poe

väljavõte, eksperthinnang, hinnakiri, informatsioon teenust või kaupa pakkuva ettevõtja

koduleheküljelt. Lisatud informatsioon peab olema kontrollitav ja taasesitatav.

Eelnõu § 9 lõikes 3 punktidega 1–7 sätestatakse tingimused ostumenetluse korraldamisele

riigihangete registris.

Eelnõu § 9 lõikes 4 sätestatakse nõuded hinnapakkumusele.

Eelnõu § 9 lõikes 5 sätestatakse, et taotleja ei või jaotada riigihangete keskkonnas teostatavat

hanget osadeks eesmärgiga eirata hanke teostamiseks kehtestatud korda või nõudeid, eriti kui

hankelepingu esemeks on funktsionaalselt koos toimivad või sama eesmärgi saavutamiseks

vajalikud asjad, teenused või ehitustööd. Hankija võib jaotada riigihangete keskkonnas teostatava

hanke osadeks, kui see on objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Eelnõu § 9 lõikes 6 sätestatakse, et toetuse taotleja ei või lõikes 1 sätestatud nõude eiramiseks

jaotada osadeks toetatava tegevuse raames ostetavat vara, mis on funktsionaalselt koos toimiv või

vajalik sama eesmärgi saavutamiseks. Hankija võib jaotada hanke osadeks, kui see on

objektiivsetel põhjustel õigustatud.

Eelnõu § 10 sätestatakse maksetaotluse esitamine ja nõuded maksetaotlusele.

Eelnõu § 10 lõikes 1 ja 2 sätestatakse dokumendid, mis tuleb esitada koos maksetaotlusega.

Eelnõu § 11 sätestatakse toetuse maksmise tingimused ja kord

Eelnõu § 11 lõikes 1 sätestatakse maksetaotluse kontrollimine. PRIA kontrollib vastuvõetud

maksetaotluses ja kulusid tõendavates dokumentides esitatud andmete õigsust ning ellu viidud

toetatava tegevuse vastavust toetuse rahuldamise otsuses sätestatud tingimustele, taotluses toodud

kavatsusele, Euroopa Liidu asjakohastele õigusaktidele, kalandusturu korraldamise seadusele ja

selle alusel kehtestatud õigusaktidele.

Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt makstakse toetust üksnes abikõlblike kulude hüvitamiseks ning

tingimusel, et toetuse saaja on järginud toetatava tegevuse elluviimisel kõiki nõudeid

Eelnõu § 11 lõike 3 kohaselt teeb PRIA maksmisest keeldumise otsuse, kui enne toetuse

maksmist tehakse kindlaks, et toetuse saaja ei ole täitnud toetuse saaja kohustusi

Eelnõu § 11 lõike 4 kohaselt teeb PRIA toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsuse 25

tööpäeva jooksul arvates § 11 lg 1 ja 2 nimetatud nõuetekohase maksetaotluse ja dokumentide

saamisest.

Eelnõu § 11 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne

tööpäeva jooksul peale toetuse maksmise otsuse tegemist.

Eelnõu § 12 sätestab toetuse saaja kohustused.

Eelnõu § 12 lõikes 1 on toetuse saaja need kohustused, mida toetuse saaja peab täitma tegevuse

elluviimise ajal.

Eelnõu § 12 lõikes 2 on kohustused, mida toetuse saaja peab täitma lisaks eelmises lõikes toodud

kohustustele.

Eelnõu § 12 lõikes 3 sätestatakse nõuded viimase maksetaotlusega esitatavate dokumentide

kohta. Taotleja peab esitama innovatsiooniprojekti lõpparuande, mis sisaldab detailset infot

projekti sisu ja tulemuste kohta. Innovatsiooniprojekti lõpparuannet ei avalikustada. Küll aga

avalikustatakse innovatsiooniprojekti lõpparuande lühikokkuvõte ja innovatsioonipartneri

hinnang.

Eelnõu § 12 lõike 4 kohaselt avalikustab PRIA toetatava tegevuse lõpparuande lühikokkuvõtte

ja innovatsioonipartneri hinnangu EMKVF-i veebilehel 10 tööpäeva jooksul arvates viimase

makse tegemisest.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu väljatöötamisel võeti aluseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1139 millega luuakse Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004. Eelnõuga

kehtestatavad toetuse põhimõtted kooskõlastatakse Euroopa Komisjoni ja EMKVF-i

seirekomisjoniga.

4. Määruse mõjud

Globaalselt seisab kalandussektor silmitsi kasvava ebakindlusega seoses muutuvate

keskkonnatingimuste, kaubanduspingete ja jätkusuutlikkuse prioriteetidega. Muutuvad

keskkonnatingimused avaldavad tõenäoliselt ülemaailmsele tootmisele negatiivset mõju, kuid

mõjud erinevad piirkonniti. Lisaks toovad geopoliitilistest pingetest tingitud kaubanduspoliitikad

kaasa täiendavat ebakindlust, mis samuti saab olema järgmise kümnendi jooksul tootmist

mõjutavaks oluliseks teguriks. Järgmise kümnendi jooksul prognoositakse endiselt, et

ülemaailmne nõudlus vee-elusressursside järele kasvab. Seda küll vähemal määral, kui näiteks

eelmisel kümnendil, kuid siiski nähakse tarbimises tõusu. Kalajahu ja kalaõli tootmise nõudluse

kasv jääb tõenäoliselt aeglasemaks kui toiduks kasutatava tooraine nõudlus ning seetõttu on

vajalik soodustada investeeringuid kvaliteedi tõstmisesse, et olla selle tootegrupi segmendis

konkurentsivõimelised. Näiteks kalapüügist saadava toodangu hulk, mis töödeldakse kalajahuks

ja kalaõliks, on kasvutrendis võrreldes eelmise kümnendiga, kuid kõigub El Niño aastatel 15,2

miljoni tonni ning parimate püügiperioodide ajal 17,1 miljoni tonni vahel. See jääb siiski

märgatavalt alla 1990. aastate tasemele, mil umbes 26 miljonit tonni looduslikku kala kasutati

kalajahu ja kalaõli tootmiseks. Aastaks 2034 prognoositakse, et maailmas toodetakse kalajahu 5,9

miljonit tonni ja kalaõli ca 1,5 miljonit tonni, mis tähendab ajas ikkagi kasvu. Kalajahu tootmises

kasutatava tooraine kasutamine peaks pidevalt suurenema, mida toetab suurenev nõudlus ka

toodetud (kasvatus ja püük) kala järele, mis toob omakorda kaasa rohkem jääke ka tööstustes.

Globaalselt veab ka tulevikus vesiviljelus kogu kalandussektoris tootmise kasvu ning seda ka

mõningase kasvutempo aeglustumisest hoolimata. Vesiviljeluse osatähtsus kogu tootmises

moodustab globaalses vaates 2034. aastaks 56% maailma kalapüügi- ja vesiviljelustoodangust.1

1 OECD-FAO Agricultural Outlook 2025-2034, 15.juuni 2025. a. OECD-FAO Agricultural Outlook 2025-2034:

Fish and other aquatic products | OECD

Määrusega planeeritud tegevused omavad mõju kaudselt kõikidesse peamistesse Euroopa Liidu

poliitilistesse eesmärkidesse. Eesti erasektori TA kulutuste tase on 1% SKP-st, mis jääb tunduvalt

alla ELi keskmise (1,45%) ning Eesti on võtnud eesmärgiks jõuda 2,0 %-ni aastaks 2035.2 See

tähendab kvaliteetsete uute toodete ja teenuste väljatöötamist, aga ka olemasolevate

ajakohastamist. Teaduspotentsiaali kaasamine soodustab nii tootlikkuse tõstmist, lisandväärtuse

kasvu kui ka tehnoloogilistest arengutest tulenevatele võimaluste kasutuselevõttu. Meetme

fookuses on tõsta kalapüügi, vesiviljeluse ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemise

valdkonnas tegutsevate ettevõtjate teadmiste taset ja innovatsioonivõimekust, mille kaudu aidata

kaasa keskkonnasäästlikule ressursitõhusale ning teadmistepõhisele majandamisele, soodustada

digitaliseerimist ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist.

Määrusel puudub oluline mõju riigi välissuhetele ja kohaliku omavalitsuse korraldusele. Küll aga

on määrusel teatav positiivne mõju majandusele, mõjutades läbi rakendusuuringute ja

katseprojektide konkurentsivõimet ja keskkonnasäästliku, ressursitõhusat ning teadmistel

põhinevat kalanduse arengut. Samuti puudub määruse eelnõul mõju riigikaitsele,

siseturvalisusele, elukeskkonnale ja infoühiskonnale, kultuurile ja spordile. Eelnimetatud mõju

ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise risk on väike. Mõningane positiivne mõju võib

ilmneda haridusele, kuna toetuse taotleja peab kaasama toetuse eesmärgi

saavutamiseksasjaomases valdkonnas vähemalt kolmanda taseme haridust omava eksperdi või

teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli.

Mõju regionaalarengule ja maapiirkondadele. Eelnõu omab positiivset mõju maapiirkonna

konkurentsivõimele, sest sihtrühma ettevõtjad paiknevad üle Eesti, nii maa- kui linnapiirkonnas.

Toetuse sihtrühmaks on juba tegutsevad valdkonna ettevõtjad. Eelnõu ei mõjuta maapiirkondasid

teistmoodi kui linnapiirkondi. Samas asub suur osa kalandussektoris tegutsevatest ettevõtetest

väljaspool Harjumaad, mis võimaldab seeläbi eelnõu jõustumise korral tõsta konkurentsivõimet

Eesti teistes piirkondades paiknevate ettevõtete läbi. Maapiirkonna elaniku SKP elaniku kohta

eurodes võib suureneda ning suhtelise vaesuse piir maapiirkonnas (protsent) tulla allapoole, kui

üle Eesti paiknevad ettevõtjad on konkurentsivõimelised ja müügitegevuses edukad. Ettevõtted,

kus tegeletakse kalapüügiga, vesiviljelustoodete tootmise või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

töötlemisega, paiknevad üle Eesti kõigis maakondades. Riigi julgeoleku seisukohalt on

toidutootmine strateegiline osa.

Määruse sihtrühm ja kasusaajad on kalapüügiga, vesiviljelusega ning kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemisega seotud ettevõtjad. Kala käitlemise tegevusloaga ettevõtjad

tegutsevad Põllumajandus- ja Toiduameti riiklikus toidu ja sööda käitlejate registris määruse

eelnõu väljatöötamise hetkel 112 tegevusloaga tegevuskohas. Ettevõtetest ca 50 protsenti on

mikroettevõtted, kus on alla 10 töötaja. Suuri, üle 250 töötajaga, ettevõtteid otseselt ei ole, küll

aga on mõned ettevõtted, keda võib suureks lugeda ettevõtete gruppi kuulumise kaudu.

Töötlemisega tegelevates ettevõtetes on määruse väljatöötamise hetkel tööga hõivatud 1 188

isikut. Osaliselt on kalapüügi- ja vesiviljelustooteid töötlevad ettevõtjad ka vesiviljelejad ehk

need ettevõtjad, kes kasvatavad veeorganisme (kalu või jõevähki) ning väärindavad hilisemas

faasis oma toodangut ise. Merevetikaid töötlevad lisaaine saamiseks üksikud ettevõtjad. Tööga

hõivatutute arv vesiviljeluses 70, samas arvestades valdkonna arenguid Eestis võib see näitaja

kasvada. Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere

traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2024. aasta seisuga tegutseb sektoris 1578 püügiloa omanikku

ning 2241 kalurit.

Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtetel (VKE) on Eesti majanduses suur roll, mida ka määruse

eelnõu kaudu toetatakse. Enamus Eestis tegutsevatest ettevõtetest on VKE-d. Suurettevõtteid on

2 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 Eesti rakenduskava, 2025, lk 10.

Eestis vähe. Eestis on VKE-de suhtarv suurem kui EL-is keskmiselt. Eestis tegutseb

toiduainetööstuse valdkonnas üle 800 ettevõtte, millest ~75% moodustavad alla 10 töötajaga

mikroettevõtted. Kalapüügi- ja vesiviljelusvaldkonnas on ligi 50% ettevõtetest mikroettevõtted,

kus on alla 10 töötaja.

Määruse jõustumisega panustatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–

2027 (EMKVF) rakenduskava ja Eesti kalandus- ja vesiviljelussektori eesmärkide saavutamisse.

Mõju riigiasutuste töökorraldusele on väike. Määruse rakendamisega kaasneb PRIA-le

mõningane lisakoormus toetuse taotluste menetlemise ja hilisema toetuse väljamaksmisega.

PRIA on valitsusasutus, mis Euroopa Liidu makseagentuurina korraldab toetuste andmist juba 20

aastat ja omab vastavat kompetentsi. Toetuse taotlus ja maksetaotlus esitatakse PRIA-le

elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna kaudu ning menetlusprotsess on kujundatud nii, et

taotleja ja menetleja halduskoormus oleks võimalikult väike.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Meedet rahastatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond 2021–2027

rakenduskavas kirjeldatud tavapärase korra alusel, mil meetme eelarvest 70% kaetakse Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist ning 30% Eesti Vabariigi eelarvest. Määruse

rakendamisega ei kaasne lisakulusid ega tulusid riigieelarvele.

Meetme kogu eelarve programmiperioodil kokku on 2 030 000 eurot. Meetme eelarve on jaotatud

kolmeks osaks vastavalt prioriteedile ja erieesmärkidele.

Esimese prioriteedi (säästva kalanduse edendamine ning vee bioloogiliste ressursside taastamine

ja säilitamine) erieesmärki (majanduslikult ja sotsiaalselt kestliku ning keskkonnasäästliku

püügitegevuse tugevdamine) on ettenähtud eelarve summas 875 000 eurot.

Teise prioriteedi (säästva vesiviljelustegevuse ning kalandus- ja vesiviljelustoodete töötlemise ja

turustamise edendamine, aidates sellega kaasa toiduga kindlustatusele liidus) esimesse

erieesmärki (kestliku vesiviljelustegevuse edendamine, eriti vesiviljelustootmise

konkurentsivõime tugevdamine, tagades samal ajal, et tegevus on pikas perspektiivis

keskkonnakestlik) on ettenähtud eelarve summas 280 000 eurot ja sama prioriteedi erieesmärki

kaks (kalandus- ja vesiviljelustoodete turustamise, kvaliteedi ja lisaväärtuse ning nende toodete

töötlemise edendamine) on ettenähtud 875 000 eurot.

Meedet ei loeta määruse (EL) 2021/1139 artikli 10 lõike 2 kohaselt riigiabiks, sest see on

suunatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise (kalapüük, vesiviljelus) ja kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete töötlemise edendamiseks.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse väljatöötamisel on konsulteeritud PRIA-ga.

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 seirekomisjon kooskõlastas

toetatava tegevuse valimise metoodika (eelnõu §-d 5 ja 6 ning § 7) ajavahemikul 28. september

kuni 14. oktoober 2025. a.

Määruse eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks Haridus- ja

Teadusministeeriumile ja Rahandusministeeriumile ning arvamuse esitamiseks PRIA-le.