Määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/786

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 4. juuli 2024. a määruse nr 45 „Perioodi

2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee

arendamise investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. EN_maaruse_nr_45_muutmine.pdf

2. SK_maaruse_nr_45_muutmine.pdf

3. Lisa_2_hindamiskriteeriumid.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet

Reena Osolin

625 6287 [email protected]

MÄÄRUS

…..2025 nr …..

Regionaalministri 4. juuli 2024. a määruse nr 45

„Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi

ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja

eratee arendamise investeeringutoetus“ muutmine

Määrus kehtestatakse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7

lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1 alusel.

§ 1. Regionaalministri 4. juuli 2024. a määruses nr 45 „Perioodi 2023–2027

maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise

investeeringutoetus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 5 lõike 5 punktist 5 jäetakse välja tekstiosa „ja selle kandevõime vastab punktis 3

sätestatule“;

3) paragrahvi 6 lõikes 2 asendatakse läbivalt sõnad „abikõlbliku kulu maksumusest“ sõnadega

„abikõlblikest kuludest“;

4) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Kui kuivendussüsteem rekonstrueeritakse veerežiimi kahepoolseks

reguleerimissüsteemiks osaliselt, antakse toetust kuni 100 protsenti veerežiimi kahepoolse

reguleerimissüsteemi rekonstrueerimise abikõlblikest kuludest üksnes selles osas, kus

kuivendussüsteem veerežiimi kahepoolseks reguleerimissüsteemiks muudeti, ning tingimusel,

et veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemi maa-ala pindala kajastub ehitusprojektis ja

kasutusloal.“;

5) paragrahvi 8 lõike 1 esimeses lauses ja lõike 2 esimeses lauses, § 12 lõike 1 punktis 8 ning

§ 17 lõikes 1 asendatakse arv „60 000“ arvuga „100 000“;

6) paragrahvi 8 lõike 2 esimeses lauses ja lõikes 3 asendatakse arv „5000“ arvuga „20 000“;

7) paragrahvi 8 lõige 6 sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Hinnapakkumuse küsimisel hoidub taotleja huvide konfliktist. Huvide konfliktina

EELNÕU

28.09.2025

2

käsitatakse olukorda, kus taotlejal või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas töötajal, juhatuse

liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse ettevalmistamisse või

korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse tulemust, on

finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust

ja sõltumatust kahjustavatena.“;

8) paragrahvi 14 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) PRIA moodustab hindamistulemuste alusel eraldi taotluste paremusjärjestused lõike 1

punktides 1 ja 2 nimetatud tegevuste kaupa, milles loetakse paremaks suurema hindepunktide

summa saanud taotlused. Võrdse hindepunktide summaga taotluste puhul eelistatakse taotlust,

milles taotletava toetuse summa on väiksem. Kui ka taotletavad toetuse summad on võrdsed,

eelistatakse taotlejat, kes esitas taotluse ajaliselt varem.“;

9) paragrahvi 17 lõike 2 punktist 6 jäetakse välja sõnad „pärast pakkumuste esitamise

tähtpäeva“;

10) paragrahvi 18 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „1, 3 ja 4“ tekstiosaga „1–4“;

11) paragrahvi 18 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 18 lõige 4 sõnastatakse järgmiselt: „(4) Toetuse saajal peavad hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema täidetud

toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused. Kui

toetuse abil soetatud või ehitatud vara sihipäraseks kasutamiseks on nõutav ehitise kasutusluba

või kasutusteatis, peab see olema ehitisregistrist või maaparandussüsteemide registrist

kättesaadav PRIA poolt viimase toetusosa maksmise ajaks.“;

13) paragrahvi 19 lõikes 6 asendatakse tekstiosa „Üleandmist-vastuvõtmist tõendav akt

esitatakse Maa- ja Ruumiametile kooskõlastamiseks“ tekstiosaga „Maa- ja Ruumiamet

kooskõlastab üleandmist-vastuvõtmist tõendava akti ajal“;

14) paragrahvi 22 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Toetatava tegevuse elluviimist võib Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 30 lõike 1 ja lõike 3 punkti 1 kohaselt rahastada toetuse saaja taotluse

alusel riigieelarvelistest vahenditest pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist enne töö või

teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist tagatist nõudmata, kui töö või teenus on

lõpetatud või vara on üle antud ning toetuse saaja on selle vastu võtnud ja selle eest tasunud

vähemalt omafinantseeringuga võrdse rahasumma ning kui toetuse saaja on piisavalt

usaldusväärne.

(2) Lõike 1 kohaselt toetatava tegevuse elluviimise rahastamiseks esitab toetuse saaja pärast

toetatava tegevuse täielikku või osadena elluviimist PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuse

keskkonna kaudu asjakohase taotluse koos § 19 lõikes 4 nimetatud dokumentidega.

(3) PRIA teeb toetatava tegevuse elluviimise rahastamise otsuse sellise aja jooksul, et nimetatud

otsuse alusel makstav raha oleks võimalik kanda toetuse saaja arvelduskontole kolme kuu

jooksul arvates lõikes 2 nimetatud nõuetekohaste dokumentide saamisest.

3

(4) Paragrahvi 19 lõike 4 punktis 1 nimetatud arve-saatelehel või arvel märgitud toetatava

tegevuse abikõlblike kulude eest peab olema tasutud ja § 19 lõike 3 kohane maksetaotlus koos

sama paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud dokumentidega peab olema PRIA-le esitatud

seitsme tööpäeva jooksul arvates tegevuse elluviimise rahastamise otsuse alusel saadud raha

laekumisest.“;

15) määruse lisa 1 tabelis asendatakse 1. hindamiskriteeriumi eest antav hindepunkt

„2“ hindepunktiga „3

16) määruse lisa 2 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

17) määrust täiendatakse 6. peatükiga järgmises sõnastuses:

„6. peatükk

Rakendussätted

§ 25. Rakendussäte

Paragrahvi 5 lõike 5 punktides 3 ja 5, § 6 lõikes 21, §-des 8 ja 17 ning lisas 1 15. novembril

2025. aastal jõustunud muudatusi ei kohaldata toetuse saaja suhtes, kes esitas taotluse 2025.

aasta esimeses taotlusvoorus.“.

§ 2. Määrus jõustub 15. novembril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marko Gorban

Kantsler

Regionaalministri 04.07.2024 määrus nr 45 „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi

ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus“

ˇ Lisa 2

(maaeluminis(regionaal- ja põllumajandusministri (kuupäev digiallkirjas) määruse nr xx sõnastuses)

tri…………2016. määruse nr sõnastuses) nr 76

ERATEE HINDAMISE KRITEERIUMID

Jrk Hindamiskriteerium Hindepunktid

1.1, 2 Eratee ehitatakse, rekonstrueeritakse või uuendatakse koostöövormi

(mittetulundusühing) kaudu ja see eratee on vähemalt kolme maaomaniku

omandis, kuid ei ole nende kaasomandis

5

2.1, 2 Eratee on vähemalt kolme maaomaniku omandis, kuid ei ole nende

kaasomandis

3

3.1, 2 Eratee on vähemalt kahe maaomaniku omandis, kuid ei ole nende

kaasomandis

1

4.2

Eratee ehitamisel, rekonstrueerimisel või uuendamisel kasutatakse

taaskasutatud materjale3

2

5.2 Eratee sisaldab riigiteelt mahasõitu 1

KOONDHINNE

1 Taotlejal on võimalik saada hindepunkte kas 1., 2. või 3. hindamiskriteeriumi eest. Mitmele kriteeriumile vastavuse

korral hindepunkte ei liideta ja hindepunktid antakse sellele kriteeriumile vastavuse eest, mille eest on ette nähtud

rohkem hindepunkte. 2 Kui taotleja taotleb toetust rohkem kui ühe eratee kohta, antakse hindepunktid selle eratee kohta, mille eest on ette

nähtud rohkem hindepunkte. 3 Taaskasutatud materjaliks loetakse varem kasutusel olnud materjal.

SELETUSKIRI regionaal-ja põllumajandusministri määruse „Regionaalministri 4. juuli 2024. a määruse nr

45 „Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise

ehitamise ja eratee arendamise investeeringutoetus“ muutmine“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Regionaalministri 4. juuli 2024. a määruse nr 45

„Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise

ja eratee arendamise investeeringutoetus“ muutmine“ (edaspidi eelnõu) kehtestatakse Euroopa

Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse § 7 lõike 2, § 12 lõike 3 ja § 24 lõike 1

alusel.

Eelnõu on vajalik „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks

2023–2027” sekkumise 1.9.1 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (kuivendus- ja

veerežiimi kahepoolsed reguleerimissüsteemid) kaasajastamisse erasektori poolt” ja sekkumise

1.9.3 „Investeeringud põllumajandusega seotud taristu (erateed) kaasajastamisse“

investeeringutoetuste paremaks rakendamiseks.

Eelnõuga tehtavate muudatustega leevendatakse toetuse saamise tingimusi, parandatakse

praktikas ilmnenud kitsaskohad, ühtlustatakse tingimused teiste maaelu arengu

investeeringutoetustega ning toetuse saamise nõuded viiakse kooskõlla „Euroopa Liidu ühise

põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava aastateks 2023–2027“ neljanda

muudatusettepanekute paketiga, mis on Vabariigi Valitsuse korraldusega xxx. heaks kiidetud.

Kuigi strateegiakava sekkumiste näol on tegemist ajutiste perioodil 2023–2027 rakendatavate

toetusmeetmetega, mille puhul halduskoormuse tasakaalustamise meetmete ettenägemine ei ole

HÕNTE § 1 lg 42 alusel kohustuslik, toome välja ka mõju halduskoormusele. Eelnõuga

leevendatakse toetuse saajate halduskoormust mitmel moel: jäetakse välja eratee kandevõime

nõue; tõstetakse kulude mõistlikkuse tõestamise piirmäära, muudetakse huvide konflikti

vältimine sisuliseks; leevendatakse toetuse saaja nõudeid; kasutusloa või -teatise saamise

kohustus tähtaega pikendatakse; tõstetakse hindepunkte. Ülejäänud muudatused tehakse parema

õigusselguse saavutamiseks, uusi kohustusi toetuse saajatele ei panda. Lisaks on oluline märkida,

et kõik selle toetuse saamiseks sätestatud kohustused on tasakaalus saadava hüvega ning on

toetuse saamiseks vältimatult vajalikud.

Eelnõu ja seletuskirja koostas Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

põllumajanduskeskkonnapoliitika osakonna maaparanduse ja metsanduse valdkonnajuht Reena

Osolin (625 6287, [email protected]). Juriidilise ekspertiisi määruse eelnõule tegi Regionaal-

ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Jaana Lepik (566 91973,

[email protected]). Keeleliselt toimetas eelnõu Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

õigusosakonna peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktidega 1 ja 2 tunnistatakse regionaalministri 4. juuli 2024. a määruse nr 45

„Perioodi 2023–2027 maaparandussüsteemi ajakohastamise, keskkonnakaitserajatise ehitamise

ja eratee arendamise investeeringutoetus“ (edaspidi määrus nr 45) § 5 lõike 5 punkt 3 kehtetuks

ja muudetakse sama lõike punkti 5. Muudatusega kehtestatakse, et toetatav eratee ei pea olema

projekteeritud kandevõimega 60–79 megapaskalit. Jätkuvalt tuleb teed projekteerida

projekteerimisnormide nõuete kohaselt, et oleks tagatud teede kvaliteet ja vastupidavus, kuid

seda, milline peab olema teede kandevõime, enam ei reguleerita.

2

Sekkumise rakendamisel ilmnes, et toetatava tee kandevõime piirang on koormav nii taotlejale

kui ka toetuse menetlejatele (kandevõime kontrollimine on kallis lisategevus). Toetuse tingimuste

lihtsustamise ja ressursside kokkuhoiu eesmärgil loobutakse eratee kandevõime nõudest.

Taotlejatel on huvi erinevate kandevõimega teede järele, kuna põllumajandustehnika on raske.

Piisab, kui juurdepääsuteed projekteeritakse maaparandusseaduse alusel kehtestatud

maaeluministri 6. mai 2019. a määruses nr 45 „Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid”

sätestatud nõuete kohaselt. Maksimaalselt on võimalik erateede ehituseks ja uuenduseks saada

(60 000 eurot) ja seetõttu puudub risk rahade väärkasutamiseks ja ületoetamiseks. Seega, kui

taotlejal on vajadus ehitada suurema kandevõimega tee, on tal see võimalus suurendades

omafinantseeringut. Kehtima jääb nõue, et teenindava tee uuendamise korral on maaparanduse

projekteerimise või ekspertiisi alal tegutsev ettevõtja andnud hinnangu selle kohta, et teenindav

tee vajab uuendamist. See tähendab seda, et pädev isik on hinnanud teenindava tee seisundit ja

selle seisukorda on võimalik parandada uuendamisega. Muudatus leevendab toetuse

abikõlblikkuse nõuet.

Eelnõu punktiga 3 tehakse terminoloogiline parandus.

Eelnõu punktiga 4 täiendatakse määrust § 6 lõikega 21, täpsustakse maksimaalse toetusmäära

tingimusi tegevuse kohta, kui kuivendussüsteem rekonstrueeritakse osaliselt veerežiimi

kahepoolseks reguleerimissüsteemiks. Praktikas ei ole alati võimalik ega vajalik kogu

kuivendussüsteemi veerežiimi kahepoolseks reguleerimissüsteemiks rekonstrueerida ning piisab

kui luuakse osaline veerežiimi kahepoolse reguleerimise võimekus. Kõrgeim toetusmäär (kuni

100%) on sellistel juhtudel õigustatud, kuid üksnes selles ulatuses, kus kuivendussüsteem

kahepoolseks reguleerimissüsteemiks muudeti Kui rajatakse üksikud regulaatorkaevud, mis

võimaldavad niisutada väiksemat osa kuivendussüsteemi teenindusalast, siis kohaldub nende

tegevuste kohta kõrgem ehk 100% toetusmäär ja muu kuivendussüsteemi rekonstrueerimiseks on

toetusmäär 75%. Veerežiimi kahepoolne reguleerimissüsteem, sh osalise veerežiimi kahepoolse

reguleerimise korral tuleb kavandatav rekonstrueerimine projekteerida maaparandussüsteemi

projekteerimisnormide kohaselt ja järgida maaparandussüsteemi ehitusprojekti nõudeid, mille

kohaselt kantakse ehitusprojekti põllumajandusmaal paikneva veerežiimi kahepoolse

reguleerimissüsteemi maa-ala pindala ja piir ning kirjeldatakse asjakohased rajatisi koos

mahtudega. Selguse huvides on toodud ka toetuse määrusesse, et veerežiimi kahepoolse

reguleerimissüsteemi maa-ala pindala peab kajastuma ehitusprojektis.

Samuti peab nimetatud teave, et kuivendussüsteem on osaliselt muudetud veerežiimi

kahepoolseks reguleerimissüsteemiks, jõudma ka maaparandussüsteemide registrisse

maaparandussüsteemi kasutusloal esitatavate andmete kaudu. Muudatusega sätestatakse

selgesõnaliselt, et kõrgem (kuni 100%) toetusmäär kohaldub üksnes nende tegevuste osas, kus

kuivendussüsteem veerežiimi kahepoolseks reguleerimissüsteemiks muudeti ehk loodi

veerežiimi kahepoolse reguleerimise võimekus. Ülejäänud kuivendussüsteemi rekonstrueerimise

tegevustele kohaldub 75% toetusmäär.

Eelnõu punktidega 5 ja 6 tõstetakse kulude mõistlikkuse tõendamise piiramäärasid. Edaspidi on

kohustus viia ostumenetlus läbi riigihangete registris, kui projekti eeldatav käibemaksuta

maksumus on 60 000 euro asemel 100 000 eurot. Samad piirmäärad on kasutusel perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahenditest

toetuste andmise puhul. Määrad ühtlustatakse ajapikku kõigis Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas antavates Euroopa Liidu vahenditest

kaasrahastatavates toetustes, kui toetuse eripära arvestades ei ole põhjendatud teistsuguste

piirmäärade kehtestamine. Võrdlevad hinnapakkumised on vajalik edaspidi võtte alates 20 000

eurost.

Eelnõu punktiga 7 -muudetakse määruse nr 45 § 8 lõiget 6 täpsustades huvide konflikti

määratlust ostumenetluse korral, tuues eraldi välja need olukorrad, mida tuleks käsitleda huvide

konfliktina. Toetuse taotleja peab hinnapakkumuste küsimisel hoiduma huvide konfliktist.

3

Huvide konflikt on olukord, kus toetuse taotleja või tema nimel tegutseval isikul, sealhulgas

töötajal, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud ostumenetluse

ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle ostumenetluse

tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida

võib käsitleda tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. Nimetatud piirangutega püütakse

vältida toetuse taotleja ja hinnapakkuja omavahelisest seotusest tingitud kokkuleppe tehinguid ja

sellest tulenevat ebaausat konkurentsikeskkonda. Näiteks ei ole huvide konfliktist hoidutud

olukorras, kus toetuse saaja juhatuse liige võtab hinnapakkumise talle kuuluvalt äriühingult või

olukorras, kus ostumenetlust läbi viiv toetuse saaja töötaja esitab hinnapäringu talle kuuluvale

äriühingule või äriühingule, mille juhatuses ta on. Huvide konflikti olemasolu eeldatakse, kui

hinnapakkumine võetakse elukaaslaselt, abikaasalt või lähisugulastelt, neile kuuluvate

äriühingutelt või äriühingutelt, kelle juhtorganiks nad on. Suurel määral aitab võimalikku huvide

konflikti olukorda sisustada tulumaksuseaduse § 8 lõikes 1 sätestatud loetelu isikutest, kelle puhul

tuleks üldjuhul huvide konflikti eeldada.

Eelnõu punktiga 8 lisatakse täiendav võimalus võrdsete hindepunktide paremusjärjestuse

moodustamiseks. Põllumajanduse Registri ja Informatsiooni Amet (PRIA) moodustab

hindamistulemuste alusel eraldi toetuse taotluste paremusjärjestused maaparandussüsteemi ja

keskkonnakaitserajatise ning erateede tegevuste kohta, milles loetakse paremaks suurema

hindepunktide summa saanud taotlused. Võrdsete hindepunktide summadega taotluste puhul

eelistatakse taotlust, milles taotletava toetuse summa on väiksem. Juhul, kui toetussumma on

võrdne, siis peaks PRIA tegema ettepaneku nendele taotlejatele toetussumma vähendamiseks,

eeldusel, et taotluses kavandatud projekt viiakse ellu ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid.

Samas maaparandustoetuse puhul võib see osutada liialt ressursikulukas, sest tuleks kaasata ka

projekteerija, kes teeb vajadusel ehitusprojektis muudatusi. Samuti võib ehitusprojekti

muudatusest tulenevalt olla vajalik taotleda uut ehitusluba. ). Muudatusega luuakse lihtsam

võimalus, et kui toetussummad on võrdsed, siis vaadatakse taotluse esitamise aega ning selle

alusel moodustuks paremusjärjestus automaatsemalt. Tegemist on üsna teoreetilise võimalusega,

sest pole väga realistlik, et taotletavate toetussummad on võrdsed, eriti ehitustegevuste korral.

Samas, kui see ebatõenäoline olukord peaks esinema saab paremusjärjestust teha lihtsamalt. .

Eelnõu punktiga 9 muudetakse määruse nr 45 § 17 lõike 2 punktist 6 sätestatud ostumenetluse

tingimust, mille kohaselt ei ole edaspidi lubatud pärast riigihangete registris ostumenetluse

väljakuulutamist ostutingimusi muuta. Juhul kui toetuse saajal leiab, et olemasolevates tingimusi

muuta, tuleb tal avaldada uus ostuteade ja tähtaeg hakkab kulgema algusest peale. Kui pakkumiste

esitamise ajal muudetakse ostu tingimusi, võib see seada pakkujad ebavõrdsesse olukorda,

sõltuvalt sellest kas ta märkas ostutingimuste muutmist või mitte.

Eelnõuga punktidega 10 ja 11 muudetakse määruse nr 45 § 18 lõiget 2 ja tunnistatakse kehtetuks

lõige 3, mille tulemusel sätestatakse kohustus täita teatud õiguskuulukuse ja usaldusväärsusega

kohustusi ühetaoliselt kuni viimase toetusosa väljamaksmiseni. Määruse nr 45 § 18 lõike 3

kohaselt oli seatud toetusõiguslikkuse tingimuseks keeld algatada toetuse saaja suhtes

likvideerimismenetlust või sundlõpetamist ega nimetada pankrotiseaduse kohaselt ajutist

pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti, samuti ei tohtinud olla kehtivat

äriregistrist kustutamise hoiatust. Nimetatud nõuded kehtivad edaspidi toetuse saaja suhtes kuni

viimase toetusosa väljamaksmiseni, mis ei tähendada seda, et toetuse saaja võiks toetuse

sihipärase kasutamise perioodil oma tegevuse lõpetada ja jätta teised toetuse saajale esitatud

kohustused täitmata. Toetuse saajal on rida kohustusi, mida peab ta täitma kuni toetuse sihipärase

kasutamise perioodi lõpuni, näiteks peab ta tagama, et toetuse abil ehitatud, rekonstrueeritud või

uuendatud hoone või rajatis toimib nõuetekohaselt vähemalt viis aastat arvates PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest. Kui ta seda kohustust ei täida, nõutakse toetusraha tagasi võttes

arvesse rikkumise asjaolusid, sealhulgas kohustuste täitmata jätmise ajavahemikku.

4

Eelnõu punktiga 12 muudetakse § 18 lõige 4 sõnastust. Kehtiva määruse kohaselt peab toetuse

saajal hiljemalt viimase maksetaotluse esitamise ajaks olema täitnud toetuse abil soetatud,

ehitatud või uuendatud vara sihipäraseks kasutamiseks vajalikud eeldused, sealhulgas peab olema

ehitisregistrist või maaparandussüsteemide registrist kättesaadav ehitise kasutusluba või

kasutusteatis, kui see on nõutud ehitusseadustiku või maaparandusseaduse kohaselt.

Maksetaotluse esitamise ajaks ei ole maaparandussüsteemi kasutusluba maaparandussüsteemide

registrist kättesaadav. Toetuse saaja esitab koos maksetaotlusega;

selle isiku väljastatud osutatud teenuse, tehtud töö või soetatud vara üleandmist-vastuvõtmist

tõendava dokumendi. Üleandmist-vastuvõtmist tõendav akt peab olema kooskõlastatud Maa- ja

Ruumiametiga (MaRu). Praktikas on see lahendatud nii, et PRIA edastab üleandmis-vastuvõtmist

tõendava akti MaRU-le, kes kohapeal paikvaatluse käigus kontrollib akti ja tehtud tööde

nõuetekohasust ja kooskõlastab selle, misjärel esitab toetuse saaja maaparandussüsteemi

kasutusloa taotluse MaRu-le. Sellise lahenduse puhul on toetuse saajal kindlus, et toetuse abil

elluviidud tegevused on kontrollitud ja nõuetekohased ja samuti on kõik korrektne

maaparandusseaduse vaatest. Juhul kui dokumentides ja või töödes esineb puudujääke, annab

MaRu puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. PRIA-l ja MaRu-l puudub vajadus täiendavaks

kohapealseks kontrolliks ja maksetaotluse ja kasutusloa taotluse menetlemine on sellevõrra

lihtsam. Kuna teostatud tööde nõuetekohasuse kontroll ja kasutusloa taotluse esitamine toimub

pärast maksetaotluse esitamist, ei ole viimase maksetaotluse esitamise ajal kasutusloa andmed

maaparandussüsteemide registrist kättesaadavad. PRIA teeb viimase väljamaksee toetuse saajale

alles siis, kui kasutusloa andmed on maaparandussüsteemide registrist kättesaadavad.

Muudatusega viiakse säte kooskõlla praktilise eluga.

Eelnõu punktiga 13 sõnastatakse määruse nr 45 § 22 tekst uuesti. Sisulist muudatust tegevuse

rahastamises enne kulutuste tegemist ei tehta, vaid viiakse sõnastus kooskõlla ELÜPS-s

sätestatuga. Oluline on tagada selgus selles, et ELÜPS §-s 30 ja määruse nr 45 §-s 22 sätestatud

rahastamise puhul ei ole tegemist EAFRD-st kaasrahastatava maaelu arengu toetusega, vaid Eesti

Vabariigi enda eelarvest tehtav sildfinantseering. Seetõttu selle rahastuse nimetamine toetuseks

võib viia ekslikule arusaamisele, sestap on sõnastus eelnõuga korrigeeritud. Enne enda poolt

kulutuste tegemist (omafinantseering peab olema siiski tasutud) investeeringu jaoks rahastuse

saamiseks peab toetuse saaja esitama taotluse, mis aga ei ole määruse §-s 19 sätestatud

maksetaotlus. Toetuse saaja esitab maksetaotluse siis, kui tal on töö või teenuse tellimise või vara

soetamise eest kõik tasutud, mis järel PRIAle saab teha otsuse EAFRD toetuse maksmise kohta

(ELÜPS § 30 lg 5).

Lühidalt enne töö või teenuse tellimise või vara soetamise eest tasumist rahastuse saamiseks, peab

toetuse saaja:

1) väljendama tahet – esitama selleks taotluse ja tõendama, et asi on kätte saadud või teenus

osutatud ning selle eest omaosalus makstud;

2) saadud raha eest tasuma teenuse pakkujale või müüjale kogusumma;

3) seejärel esitama maksetaotluse ja tõendama ära selle osa, mis on veel tõendamata (eelkõige

ülejäänud summa teenusepakkujale või asja müüjale tasumine).

Eelnõu punktiga 15 muudetakse määruse 45 lisa 1 „Maaparandussüsteemi ja

keskkonnakaitserajatise hindamise kriteeriumid“, tõstes ühe hindepunkti võrra

kuivendussüsteemi ja veerežiimi kahepoolse reguleerimissüsteemide rekonstrueerimise ning

keskkonnakaitserajatise ehitamise puhul põllumajandustootja eelistamise hindamiskriteeriumi.

Selle muudatuse eesmärk on anda põllumajandustootjatele senisest suurem kindlus toetuse

saamisel. Kuigi kehtivate hindamiskriteeriumite alusel eelistatakse juba täna

põllumajandustootjaid (kuna toetuse eesmärk on aidata kaasa põllumajandussektori

vastupanuvõime ja toiduga kindlustatuse tagamisele), pole see olnud piisav. Maaparandustoetust

saavad taotleda ka muud isikud, näiteks füüsilised isikud, metsamajandajad, metsaühistud või

mittetulundusühingud. Muudatuse kavandamisel on arvestatud ka viimaste aastate ekstreemsete

ilmastikuoludega, mis on eriti tugevasti mõjutanud põllumajandussektorit. Näiteks 2025. aastal

esines põllumajandustootjatele ebasoodsaid ilmastikutingimusi – madalad temperatuurid taimede

5

kasvuperioodil, öökülm, liigniiskus ja rahe – mis põhjustasid olulist saagi- ja kvaliteedilangust.

Seetõttu on veelgi olulisem toetada põllumajandustootjaid, kelle jaoks on maaparandussüsteemi

ajakohastamine üks riskijuhtimise elemente ja vastupanuvõime suurendamise meede. Muudatus

toetab sekkumise eesmärkide saavutamist ning edendab veelgi toetuste tõhusamat ja

sihipärasemat kasutamist põllumajandusliku toidutootmise kindlustamiseks muutuvas kliimas.

Eelnõu punktiga 16 kehtestatakse lisa 2 uues sõnastuses. Eratee hindamisel sätestatakse

taaskasutatud materjali kasutamise eest hindepunkti saamiseks täpsustav selgitus taaskasutatud

materjali mõistele. Praktikas on selle hindamiskriteeriumi rakendamine tekitanud probleeme,

mistõttu arusaadavuse suurendamiseks sätestatakse selgesõnaliselt, mida loetakse taaskasutatud

materjaliks.

Taaskasutatud materjalina käsitatakse nii materjale, mis on juba mingis kasutusviisis olnud ning

seejärel uuesti ringlusse võetud, mida on võimalik töödelda ja tee-ehituses taaskasutada.

Näidetena võib tuua ehitus- ja tootmisjäägid nagu põlevkiviaheraine, freesasfalt, betoon, paekivi,

kruus, killustik, liiv ning muu varem hoonetel, platsil või teel kasutusel olnud materjali. Oluline

on rõhutada, et materjal peab olema eelnevalt kasutuses olnud – otse karjäärist varem

kaevandatud või loodusliku materjali esmakordne kaevandamine maapõuest taaskasutatud

materjali mõiste alla ei kuulu. Kui näiteks liiv või kruus võetakse ehitusobjektilt, olemasoleva

ehitise konstruktsioonist, siis on tegemist taaskasutatud materjaliga.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu ettevalmistamisel on lähtutud järgmistest

määrustest: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/2115, millega kehtestatakse

liikmesriikide koostatavate Euroopa Põllumajanduse Tagatisfondist (EAGF) ja Euroopa Maaelu

Arengu Põllumajandusfondist (EAFRD) rahastatavate ühise põllumajanduspoliitika

strateegiakavade (ÜPP strateegiakavad) toetamise reeglid ning tunnistatakse kehtetuks määrused

(EL) nr 1305/2013 ja (EL) nr 1307/2013 (ELT L 435, 06.12.2021, lk 1–186); Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrus (EL) 2021/2116, mis käsitleb ühise põllumajanduspoliitika rahastamist,

haldamist ja seiret ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1306/2013 (ELT L 435,

06.12.2021, lk 187–261).

4. Määruse mõjud

Toetuse kaasabil luuakse eeldused põllumajandusmaa kasutamiseks kliimamuutuste tingimustes

ja maandatakse põllumajandustootmisele kahjulikult toimivaid ilmastikunähtusi – liigsete

sademete ja põuakahjude leevendamiseks. Samuti aitavad toetuse kaasabil tehtavad

investeeringud kaasa põllumajandusettevõtte konkurentsivõime kasvule tootmistõrgete

vähenemise ning tootmiskindluse suurenemise kaudu.

Eelnõuga ei kaasne sotsiaalset, sealhulgas demograafilist mõju ega mõju riigi julgeolekule ja

välissuhetele ega kohaliku omavalituse korraldusele. Muudatusega avaldub aga mõju

majandusele, regionaalarengule, riigiasutuste korraldusele. Mõju looduskeskkonnale eeldatavasti

ei avaldu, sest muudatusega täpsustatakse olemasolevaid nõudeid, siis suurt mõju need

looduskeskkonnale ei avalda.

Muudatused mõjutavad ennekõike maaparandustoetuse taotlejaid ja mõnevõrra maaparandusalal

vastutavaid spetsialiste, kes koostavad ehitusprojekte. Samuti puudutavad muudatused PRIA ja

MaRU töökoormust.

Mõjud majandusele ja regionaalarengule

Eelnõu rakendamine toob kaasa otseseid positiivseid mõjusid põllumajandusele ning kaudseid

mõjusid tasakaalustatud regionaalarengule.

6

Eelnõu loob taotlejatele ja toetuse saajatele paindlikumad võimalused, kuna leevendatakse

toetuste saamise tingimusi, et tagada paremini toetuste eesmärkide elluviimine. Muudatused võib

tinglikult jagada kaheks: maaparandusspetsiifilised muudatused ja muudatused, millega

ühtlustatakse horisontaalseid nõudeid sarnaselt teiste strateegiakava investeeringutoetustega.

Maaparandusspetsiifilised muudatused on järgmised: muudatuse kohaselt on abikõlblikud on

kõik erateed, olenemata nende kandevõimest. See aitab arendada maaettevõtlust, sest korras tee

parandab piirkonna elukeskkonda, tõstab turvalisust, vähendab müra ja tolmu. Muudatusega on

täpsustatud taaskasutatud materjali mõistet samuti likvideeriti kitsaskohad, mis tulenesid I

taotlusvoorus saadud kogemustest (nõuete ja toetusmäära puudumine osalise kuivendussüsteemi

rekonstrueerimine veerežiimi kahepoolseks reguleerimissüsteemi osaks, võrdsete hindepunktide

korral paremusjärjestuse moodustamisel uue võimaluse loomine ning viimase toetusosa

väljamakse ajaks peab olema ehitusregistrist või maaparandussüsteemide registrist ehitise

andmed kättesaadavad PRIA-le),. Horisontaalsed muudatused on seotud eelkõige

ostumenetlusega, kus on tõstetud projekti ostumenetluse piirsummat, mil tuleb ostumenetlus

riigihangete keskkonnas läbi viia. Samuti täpsustatakse huvide konflikti määratlust ostumenetluse

korral, tuues eraldi välja need olukorrad, mida tuleks käsitleda huvide konfliktina.

Mõju maaparandustoetuste taotlejatele Mõju ulatus on väike, mõjutab vaid isikute käitumist, kes toetust taotlevad. I taotlusvoorus

taotlesid maaparandustoetust 4 põllumajandustootjat, kes esitasid 21 taotlust. Samuti ei kehtestata

sisuliselt uusi nõudeid, vaid täpsustatakse juba kehtivaid nõudeid.. Arvestades Eesti

maaparandussüsteemi omanike ja põllumajandustootjate arvu, on toetuse sihtrühma suurus väike.

Ebasoodne mõju sihtrühmale võrreldes maaparandussüsteemide korrastamise üldise positiivse

mõjuga on väikesed.

Mõju riigiasutuste korraldusele

Mõju riigiasutuste korraldusele on positiivne, sest muudatused aitavad vältida taotlejate ja

menetlejate vahel erimeelsusi ja vaiete ohtu. Samuti ei suurene muudatustega PRIA ega MaRu

töökoormus. Kandevõime nõude kaotamine vähendab MaRu töökoormust, kuna nad ei pea enam

seda nõuet kontrollima. Täpsemad ostumenetluse nõuded võimaldavad lihtsustada toetuste

taotluste menetlemist ja toetuse maksmist ning vajalikke kontrollide tegemist. Muudatustega ei

kehtestata sisuliselt uusi nõudeid, vaid täpsustatakse ja sõnastatakse selgemalt ning

eesmärgipärasemalt olemasolevaid nõudeid.

Järeldus mõju olulisuse kohta Kuna muudatuse mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

on väike ja sihtrühma suurus on väike, siis muudatuse mõju sihtrühmale on ebaoluline.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega ei kaasne lisakulu ega -tulu.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 15. novembril 2025. aastal. Toetuse saajate suhtes, kes taotlesid toetust enne

määruse jõustumist, kõiki muutunud tingimusi ei kohaldata ning nende taotlused menetletakse ja

tegevused viiakse ellu taotluse esitamise ajal kehtinud tingimuste kohaselt, sest nemad on juba

oma tegevused kavandatud, taotlused esitanud ning paljudel juhtudel on PRIA ka juba otsused

teinud. Seetõttu sisulisi toetuse saamise nõudeid nende suhtes ei muudeta, vaid nemad jätkavad

toetatava tegevuse elluviimist seni kehtinud nõuete kohaselt.

Tingimused, mida juba taotluse esitanud toetuse saajate suhtes ei kohaldata, on järgmised:

7

1) § 5 lõike 5 punktides 3 ja 5 tehtud muudatused – eratee kandevõime nõude välja jätmine;

2) § 6 lõikes 21 tehtud muudatus – täpsustav tingimus kuivendussüsteemi üksnes osaliselt

veerežiimi kahepoolseks reguleerimissüsteemiks rekonstrueerimise kohta;

3) §-des 8 ja 17 tehtud muudatused – kulude mõistlikkuse tõendamise piirmäärasid tõustetakse;

4) lisas 1 põllumajandustootjale antavate hindepunktide arvu suurendatakse.

Ülaltoodud muudatused kohalduvad maaparandussüsteemide ajakohastamise ja erateede

arenduse toetuse II taotlusvooru kohta. Ülejäänud muudatused on pigem täpsustavad ja

asjakohased kõikide toetuse saajate suhtes. Sisuliste tingimuste kohaldamine II taotlusvooru

kohta on seotud ka Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika „Eesti strateegiakava aastateks

2023–2027“ neljanda muudatusettepanekute paketi heakskiitmisega Euroopa Komisjoni poolt,

mille heakskiit peaks tulema novembris 2025. Toetuse taotlejatel jääb ka aega uute tingimustega

piisavalt varakult tutvuda, planeerida oma tegevusi ning vajadusel projekte ja dokumente uute

nõuetega kooskõlla viia.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile.

Eelnõu saadetakse arvamuse saamiseks Põllumajanduse Registri Informatsiooni Ametile, Maa-

ja Ruumiametile ja strateegiakava juhtkomisjonile.