Infokiri

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Respiratoorsete viirusnakkuste ülevaade (seisuga 04.11.2025)

Lühikokkuvõte ja prognoos

Haigestumuse tase nii ülemiste hingamisteede nakkuste kui ka gripi osas on praegu madal,

kuid kasvutrendis. Gripihaigestunute arv on taas kasvutrendis ning kasvu kiirus viitab alanud

epideemilisele levikule. COVID-19 haigestunute arv kasvas eelneva nädalaga võrreldes 13,3

protsenti.

Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste haigestumus on kasvutrendis ning gripiviiruse

ja COVID-19 levik näitab selget aktiivsuse kasvu.

Lähiaja prognoos

• Lähinädalad toovad tõenäoliselt kaasa grippi ja COVID-19 haigestumise tõusu ja

hospitaliseerimiste arvu suurenemise, eriti riskirühmades.

• Lähinädalatel võib oodata tervishoiusüsteemi koormuse suurenemist, eriti seoses

võimaliku hospitaliseerimiste arvu kasvuga riskirühmades (alla 5-aastased ja üle 60-

aastased).

• COVID-19 puhul on suurimas ohus eakad, gripi korral nii väikelapsed kui ka

vanemaealised ning krooniliste haigustega inimesed, kelle risk tüsistusteks on kõrgem.

Ebakindluse tegurid

• Ei ole veel selge, milline gripitüvi (A(H1N1)pdm09, A(H3N2) või B-Victoria) saab

domineerivaks. See mõjutab haiguse raskusastet ja levikukiirust.

• Andmete ligikaudu kahe nädala pikkune hilinemine Tervise ja Heaolu Infosüsteemi

mõjutab hinnangute ja prognooside täpsust.

Detailne ülevaade

Ülemiste hingamisteede nakkushaigused ja sentinel -seire andmed

Seisuga 04.11.2025 pöördus arstide poole ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu 2768

inimest, neist 36,4% olid kuni 14-aastased lapsed.

Haigestunute arv püsib stabiilsel tasemel.

Keskmine haigestumus 100 000 elaniku kohta oli 202. Eesti keskmisest kõrgem oli haigestumus

Tartu maakonnas (251/100 000 elaniku kohta), Läänemaal (221/ 100 000 elaniku kohta) ja

Harjumaal (205/100 000 elaniku kohta). Nakatunute arvu osas teiste maakondade lõikes suuri

erinevusi ei olnud.

Gripi ja gripilaadsete nakkuste sihipärase ja valikulise seire (sentinel-seire) andmetel oli

respiratoorsete viiruste etioloogiline pilt mitmekesine. Gripilaadsete viirusnakkuste suhtes oli

positiivseid 28,6% analüüsitud proovidest.

Peamisteks tekitajateks olid:

SARS-CoV-2 – 14,3% kõikidest analüüsitud proovidest

Rinoviirused – 11,4%

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Gripiviirused – 1,4% (neist kõik A-gripiviirused)

RSV – 1,4%

Gripp

44. nädalal registreeriti 66 gripijuhtu. Haigestunute arv on kasvutrendis ning kasvu kiirus

viitab alanud epideemilisele levikule. Gripiviiruste levik on püsiv, kuid mitte veel laialdane,

mistõttu haigestumuse intensiivsust hinnatakse endiselt madalaks.

Laboratoorselt kinnitati 42 gripiviirust, sealhulgas 37 A-gripiviirust ja 2 B-gripiviirust.

Täpsemalt määratleti 3 viirust: üks A(H1N1)pdm09 alatüüpi, kaks A(H3N2) alatüüpi.

Hetkel ringlevad Eestis üheaegselt kaks A-gripiviiruse alatüüpi – A(H1N1)pdm09 ja

A(H3N2) ning B-gripiviirus Victoria. Pole veel selge, milline tüvi saab domineerivaks.

Haigestumusi registreeriti kõikides vanusrühmades, kusjuures enamus juhtudest esines laste

(0-14) ja tööealiste (20–64-aastased) seas.

Gripiviirusega seotud haigusjuhte registreeriti Harju-, Tartu-, Ida-Viru-, Pärnu-, Lääne-Viru-,

Järva-, Põlva-, ja Jõgevamaal.

Hospitaliseerimine

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest

(29.09.2025) hospitaliseeritud 25 patsienti, neist 15 olid üle 60-aastased ja 6 olid lapsed

vanuses 0–4 aastat. 87,5% vanemaealistest patsientidest hospitaliseeriti kiirabiga.

Hospitaliseeritute mediaanvanus oli 76 aastat. Suri üks inimene vanuses 81 ja vanem.

Gripi vastu vaktsineerimine

Vaktsineerimishooaja algusest on Eestis gripi vastu vaktsineerinud kokku 116 172 inimest,

sellest 58 136 kuulub vanuserühma 60+a. Lapsi vanuses kuni 7 aastat on vaktsineeritud 6553.

Seisuga 02.11.2025 on immuniseerimiskava järgne vaktsineerimisega hõlmatus üle 60-

aastaste seas 15,6% ning kuni 7-aastaste laste seas – 6,2%.

WHO ja ECDC ekspertide hinnangul on võimalik vähendada gripiga seotud raskeid tüsistusi

ja hospitaliseerimisi, kui vaktsineerimishõlmatus riskirühmades ulatub 75%-ni.

COVID-19

44. nädalal registreeriti 417 COVID-19 haigusjuhtu. COVID-19 haigestunute arv kasvas

eelnenud nädalaga võrreldes 13,3 protsenti. Viirus levib kõikides maakondades, kuid

haigestumuse intensiivsust saab hinnata madalaks. Enamik haigusjuhte on kerged ning mõju

haiglakoormusele on veel väike, kuid suureneb lähiajal eriti kaasuvahaiguste tõttu.

Haigestumus on kahekordistunud 0–4-aastaste laste seas, üle 58% suurune kasv registreeriti

vanuserühmas 40–44 ja üle 30% suurune kasv täheldati vanuserühmades 60–64 aastat ning

üle 85-aastaste seas.

Ringlevate viirusevariantide seas ei ole täheldatud kliiniliselt oluliselt raskema kuluga

alatüvesid võrreldes varasemate perioodidega.

Reoveeseire andmed laekuvad järgmisel nädalal.

Koostaja: Nakkushaiguste epidemioloogia osakond

Hospitaliseerimine

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK) andmetel on hooaja algusest COVID-19

tõttu hospitaliseeritud 7 inimest. Registreeriti üks surmajuhtum – 85-aastane patsient. Lisaks

tuvastati SARS-CoV-2 viirus 93 muudel põhjustel hospitaliseeritud patsiendil, kellel COVID-

19 oli märgitud kaasuvaks haiguseks.

RSV

Hooaja algusest on registreeritud 12 RS-viirusega seotud haigusjuhtu. Tegemist on

üksikjuhtumitega, mis näitavad, et laialdane levik ei ole veel alanud.