| Dokumendiregister | Riigi Tugiteenuste Keskus |
| Viit | 11.1-1/25/2157-2 |
| Registreeritud | 05.11.2025 |
| Sünkroonitud | 06.11.2025 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 11.1 Toetuste arendamine, sertifitseerimine ja järelevalve 2025- |
| Sari | 11.1-1 Toetuste arendamise, sertifitseerimise ja järelevalvega seotud üldine kirjavahetus |
| Toimik | 11.1-1/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Sotsiaalministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Sotsiaalministeerium |
| Vastutaja | Kaisa Alto (Riigi Tugiteenuste Keskus, Peadirektori asetäitjale alluvad osakonnad, Toetuste arendamise osakond, Teenusedisaini talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee/ Registrikood 70007340
Sotsiaalministeerium
05.11.2025 nr 11.1-1/25/2157-2
Riigi Tugiteenuste Keskus kooskõlastab sotsiaalministri määruse
„Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekande valdkonnas“ eelnõu ja
sellega kaasnevad dokumendid alljärgnevate märkustega arvestamisel.
1. Eelnõu § 13 lg 2 p 3 tehnoloogia, sealhulgas seadmete ja tarkvara rentimise, ostmise või
liisimise kulu. Üldjuhul on see kaudne kulu. Kui see on otseselt sisutegevusega seotud
kuluna vajalik, siis palun seletuskirja lisada selle kohta põhjendus.
2. § 4 lg 2 palun täpsustada, kumb osapool kontrollib ja mis etapil, et toetatav
tehnoloogiapõhine teenusmudel vastab §-s 4 lg p 1-7 sätestatud kriteeriumidele.
3. 4 lg 4 palun vähemalt seletuskirja tasandil selgitada, mida on mõeldud „laiaulatuslikult
kasutusele võetud heaolutehnoloogia lahendused“ all, kuidas seda mõõdetakse ja
kontrollitakse.
4. § 4 lg 4 palun sõnastada täpsemalt, millest osakaalu arvestatakse. Kui näiteks kõikidest
toetust saanud projektidest, siis tuleks see lisada.
5. Määrusest ei loe välja, et projekte rahastatakse kahes etapis. Seletuskirjas § 4 all on see
välja toodud, aga määruses mitte. Taotleja jaoks jääb nii väga segaseks, palun selgemalt
määruses sätestada.
6. § 6 lg 4 seletuskirjas täpsustada, kuhu või kelle poole peab taotleja pöörduma
eelnõustamise saamiseks.
7. § 7 lg 2 p 2 „teenuse sisseostmise kulud“. Juhul, kui siin ei ole mõeldud konkreetsed kulud,
siis ettepanek jätta see punkt välja, sest tegevuste elluviimiseks vajalikud ja põhjendatud
kulud ongi abikõlblikud, olenemata sellest on need tehtud ostu- või hankemenetlusena.
8. § 7 lg 5 p 1 programmi elluviija kinnitus, et toetuse saaja projekti meeskond
on osalenud programmi tegevustes vähemalt 80% ulatuses. Palun täpsustada, keda
loetakse meeskonna hulka kuuluvaks ja kes võivad ülejäänud 20% kuludest teha.
9. § 25 lg 2 sätestab, et kui toetust on antud kindlasummalise maksena, on võimalik muuta
üksnes abikõlblikkuse perioodi. Abikõlblikkuse perioodi reguleeriv § 9 lg 1 sätestab, et
abikõlblikkuse periood on 6 kuud ehk pikendamise võimalust ette pole nähtud. Eelnevat
arvesse võttes palume täpsustada, kas soovite luua võimaluse abikõlblikkuse perioodi
pikendamiseks? Sellisel juhul tuleks vastav säte ka eelnõusse lisada, st peab olema selge,
kas ja millisel juhul on võimalik pikendada § 9 lg 1 (aga ka § 14) sätestatud abikõlblikkuse
perioodi maksimaalseid kestuseid. Abikõlblikkuse perioodi pikendamisega seonduvat
palume täpsemalt selgitada ka eelnõu seletuskirjas.
10. § 10 palun selgelt eristada kas ja keda peab taotleja projekti elluviimisel kaasama. Kui
partneri kaasamine on kohustuslik, tuleb see vastavalt sõnastada. Kui mingi konkreetse
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee/ Registrikood 70007340
osapoole kaasamine on kindlalt vajalik, tuleb see määruses välja tuua. Määruses tuleks
välja tuua ka see, kui kaasama peab konkreetsest loetelust vähemalt ühe või mitu osapoolt.
11. § 10 lg 2 Palun selgelt välja tuua, et projektis peab olema partner ja võivad olla
koostööpartnerid. Seletuskirjas lahti kirjutada, mille poolest erinevad partneri ja
koostööpartneri rollid ja vastutus projektis, millised ootused on koostööpartneritele
projekti elluviimisel.
12. § 10 kuna taotleja võib olla ka välismaine juriidiline isik, siis kooskõlas ühendmääruse § 1
lg 2 nimetatud põhimõttega määruses sätestada ja seletuskirjas selgitada, millised
ühendmääruse § 3 lg 2 nimetatud nõuded neile ei kohaldu või kohalduvad erisustega.
Seletuskirjas palun selgitada, mis allikatest saab RÜ teabe nõuete kontrollimiseks.
Ühendmääruse § 1 lg 2 annab võimaluse nõudeid täpsustada ja täiendada, kui see on
vajalik tegevuste eripärast.
Palume seletuskirjas selgitada, et välismaisel juriidilisel isikul peab olema esindaja, kel on
võimalust e-toetuse keskkonda siseneda Mobiil-ID, ID-kaardi või Smart-ID abil.
13. § 11 lg 1 p 5 Lahenduste jätkusuutlikkuse ja skaleeritavuse selgitus. Teeme ettepaneku
sõnastada „lahendute jätkusuutlikkuse kirjeldus“. Palun kaaluda sõna „skaleeritavus“
asendamist või väljajätmist, toetuse taotlejatele raskesti mõistetav.
14. § 11 lg 1 p 6 teave projekti kuludele mujalt toetuse taotlemise ja saamise kohta. Palun
muuta sõnastust: „Kui projekti kuludele on mujalt toetust taotletud või saadud…“ Siin
tekib topeltfinantseerimise oht. Samadele kuludele kahest kohast toetust saada ei ole
lubatud.
15. § 11 lg 3 Partneri kinnituskirjale esitatavad nõuded palun eelnõus konkreetselt lahti
kirjutada. Kahekordne viitamine ühendmäärusele (viide § 4 lõikele 3, mis viitab edasi
lõikele 2) on toetuse taotlejale tarbetult keerukas.
16. § 12 lg 2 toetatavad tegevused. Palun täpsustada tegevust „programmi vastavas osas
osalemine“. Tegevuse nimetus peaks olema selge ja konkreetse sisuga.
17. § 12 lg 2 palun täpsustada seletuskirjas, kes hindab lahenduse edukaks või mitte (lause osa
„edukaks hinnatud lahenduse kasutusele võtmine“).
18. § 13 lg 2 p 7 palun seletuskirjas täpsustada, et turundus- ja kommunikatsioonitegevuste
kulu on abikõlblik sihtrühmani jõudmiseks, lahenduse tutvustamiseks vms, mitte enda
äritegevuse reklaamimiseks.
19. § 17 lõike 2 järgi peab taotlusele olema lisatud komisjoni kinnitus (taotleja kohustus), aga
§ 12 lõike 3 järgi edastab komisjon selle ise rakendusüksusele. Palun viia sätted kooskõlla.
Võimalusel mitte koormata taotlejat.
20. § 18 lg 2 jätta välja „sihtrühmi“. Ei ole võimalik RÜ kodulehel informeerida täiendavalt
sihtrühmi, vaid avalikkust
21. § 19 lg 4 palun parandada kalendripäevad tööpäevadeks.
22. § 21 lg 3 juhime tähelepanu, et taotlust hindav ekspert ja hindamiskomisjoni liige ei või
olla isik, kes on jõustunud kohtuotsuse alusel süüdi mõistetud ametialases süüteos või
karistusseadustiku § 209–212, 2172 või 280 alusel ning kelle karistusandmeid ei ole
karistusregistri seaduse alusel kustutatud ja arhiivi kantud. Sellega seoses RÜ peab
teostama ÜSS § 11 lõikele 2 alusel taotlust hindava eksperdi /hindamiskomisjoni liikme
taustakontrolli vähemalt kord aastas ja alati enne uue eksperdi/liikme kinnitamist, v.a juhul
kui sama eksperdi/liikme tausta on eelneva aasta jooksul kontrollitud. Samuti KAMINast
tulenevalt „avatud taotlusvoorude puhul tuleb menetlejate taustakontroll teostada enne
menetluse algust. Juhul, kui kindla tähtajaga taotlusvoore avatakse ühe aasta jooksul
korduvalt ning samad menetlejad osalevad kas samaaegselt toimuvates või osaliselt
kattuvates või lühikese aja möödumisel eelmisest taotlusvoorust uues taotlusvoorus
taotluste menetlemisel, määrab RÜ menetlejate taustakontrolli sageduse oma
protseduurides ise. RÜ peab enne taotluste menetluse algust olema veendunud kõigi
taotluse menetlejate sõltumatuses ja erapooletuses.“ Palume infoga arvestada.
23. Palun täiendada eelnõu § 21 lg 7 ja hindepunktide andmine täpsemalt reguleerida. Hetkel
ei ole võimalik aru saada, kuidas toimub erinevate hindamiskriteeriumide osakaalude
Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee/ Registrikood 70007340
arvesse võtmine koondhinde kujundamisel, kas hindepunkte antakse täisarvudes ja skaalal
1-5 või 0-5 vms. Viimane ei selgu ka seletuskirjast, sest seletuskiri ei selgita igat lõiget,
vaid annab lühikokkuvõtte sätte sisust. Palume eelnõud ja seletuskirja täiendada.
24. § 22 lg 4 Ettemakse saamiseks ei pea täpsustama tingimusi ja tähtaega. Palume viimane
lausa välja võtta (toetuse saajale luuakse tehniline võimalus esitada ettemaksetaotlus ning
ettemakse toimub, kui see vastab ühendmääruse §-dele 30-32 ning on TAT-iga lubatud).
25. § 24 lg 3 palun lisada esimese lause lõppu „ilma projekti eesmärki muutmata“.
26. § 28 lg 3 ja § 29 lg 6 kogu Sotsiaalministeeriumile ei ole põhjendatud juurdepääsu tagada.
27. § 29 lg 8 juhime tähelepanu, et tegevuste muutmine või lõpetamine ei tohi mõjutada
projekti eesmärke. Ühtlasi palume arvestada ühendmääruse § 12 lõikega 4: " Enne taotluse
rahuldamise otsuse muutmise otsuse tegemist kontrollitakse muudatuste vastavust toetuse
andmise tingimuste määruses sätestatud nõuetele ja kui see on vajalik, hinnatakse
muudatuste asjakohasust projektide valikukriteeriumide alusel. "
28. § 29 lg 8 järgi vaatab komisjon vahe- ja lõpparuanded läbi ja esitab vajadusel ettepaneku
mh muutmiseks või lõpetamiseks, aga peale lõpparuande esitamist midagi muutma ega
komisjoni ettepanekul lõpetama ei hakata. Selliseid ettepanekuid saab esitada ainult
vahearuannetele. On rakendatav ka sellises sõnastuses, kuid ei ole loogiline.
29. Toetuse saaja kohustuste all ei ole viidet teavitusnõuete täitmisele, teeme ettepaneku lisada:
kohustatud täitma teavitamisnõudeid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a
määruses nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide
vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ sätestatule.
30. Määrus ei täpsusta selgelt, kuidas hinnatakse (või kes hindab) projektide mõju
toimetulekule või teenuse kvaliteedile. Siit ka edasi - projekti edukuse hindamine?
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristi Sell
toetuste arendamise osakonna juhataja
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|