Vastus selgitustaotlusele PEEK-meetme määruse §15 ja §21 rakendamise osas

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Kadi Ploom

SA Viljandimaa Arenduskeskus

Teie 17.10.2025

Meie 05.11.2025 nr 11.3-2/25/2165 -2

Vastus selgitustaotlusele PEEK-meetme

määruse §15 ja §21 rakendamise osas

Täname selgitustaotluse eest seoses meetme „Atraktiivne piirkondlik ettevõtlus- ja

elukeskkond“(PEEK) määruse §15 ja §21 rakendamise osas.

Mõistame teie nördimust regionaalse arenguleppe nõukogude kinnituskirjadega seonduvalt.

Paraku on Riigi Tugiteenuste Keskuse (RTK) kui rakendusüksuse pädevus PEEK meetmes

piiratud. Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seaduse (ÜSS2021_2027) § 8 kohaselt on rakendusüksuse ülesandeks toetuse

andmise ja kasutamise tingimuste määruse rakendamine, sh toetusvoorude läbiviimine,

projektitaotluste menetlemine ja elluviidavate projektide järelevalve. Toetuse andmise ja

kasutamise tingimuste väljatöötamine on seevastu rakendusasutuse pädevuses (vt ÜSS2021_2027

§ 7). Seega ei saa RTK kui PEEK meetme rakendusüksus anda seisukohta PEEK määruses toodud

tingimuste otstarbekuse osas, sh millistel sisulistel alustel on arenguleppe nõukogudele antud roll

anda kinnituskirju ja mõjutada hindepunkte ning kas on põhjendatud muuta määruse § 21 lõiget

72 ja § 15 lõiget 6.

Eelnevast tulenevalt ja arvestades RTK pädevust esitame vastused teie küsimustele:

1) Arenguleppe nõukogude kinnituskirjade nõue ja kinnituse arvestamine projektitaotluste

hindamisel tuleneb PEEK määruse § 15 lõikest 6 ja § 21 lõikest 72.

2) PEEK määruse § 21 lg 72 sätestab, et projekt peab olema hiljemalt taotlusvooru avamise

tähtpäevaks kinnitatud regionaalse arenguleppe tegevuskavas. PEEK määruse § 15 lõige 6

näeb ette, et regionaalse arenguleppe tegevuskavas olemist kontrollitakse regionaalsete

arenguleppe nõukogude poolt antava kinnituskirja alusel. Kinnituskirja välja andmise ja

RTK-le esitamise aega ei ole PEEK määruses reguleeritud, mistõttu ei pea kinnituskiri

olema ilmtingimata taotluse koosseisus, vaid on võimalik esitada ka taotluse menetluse

kestel. RTK tõlgendab ja rakendab määrust selles ettenähtud sõnastuse ja eesmärkide

alusel. Ka teie selgitustaotluses toodud juhtumis Kesk-Eesti arenguleppe nõukogu

kinnituse osas on RTK lähtunud määrusest.

3) Regionaalsete arenguleppe nõukogude kinnituskirjade andmise kohta täiendavat juhist

RTK-l ei ole. Arvestades PEEK määruse regulatsiooni piisavust, ei ole see toetusmeetme

rakendamiseks ka vajalik. Hindamisprotsessi osas on PEEK meetme 2. vooru osas

kooskõlastatult rakendusasutusega vastu võetud hindamismetoodika, mis täpsustab PEEK

määruses reguleeritud projektide hindamist ja hindamiskriteeriumite sisu.

4) PEEK määruse § 15 lõige 6 ja § 21 lõige 72 on kehtiv alates 25.05.2025 kõigile PEEK 2.

vooru taotlejatele ühetaoliselt. Kuivõrd RTK rakendab nõudeid lähtuvalt määruse

sõnastusest, siis ei esine ka taotlejate ebavõrdset kohtlemist.

5) RTK hinnangul ei esine PEEK määruse § 15 lõige 6 ja § 21 lõige 72 osas ebaselgust, mis

nõuaks ilmtingimata sätete muutmist. Juhul kui SA-l Viljandimaa Arenduskeskus on

ettepanekuid PEEK määruse muutmiseks, palume need esitada otse Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile kui rakendusasutusele.

Kui teil on täiendavaid küsimusi arenguleppe nõukogude kaasamise otstarbekuse sisuliste

kaalutluste osas, siis palume selles osas pöörduda samuti Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi poole.

Selgitame veel täiendavalt, et teie pöördumise järel palusime ka rakendusasutuse seisukohta teie

taotluses toodule, mille edastame teile alljärgnevalt.

Punkt 1 Ebavõrdne olukord

Viljandimaa Arenduskeskus käsitleb olukorda, kus Lõuna-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu

on andnud Lõuna-Eesti projektide vastavuse kohta Lõuna-Eesti arenguleppega välja kinnituskirjad

ning Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu ei ole seda Kesk-Eesti lepingute ja Kesk-Eesti

arenguleppe osas teinud, kui ebavõrdset kohtlemist.

Seejuures on oluline märkida, et Kesk-Eesti nõukogu mitte lihtsalt ei keeldunud kinnituskirjade

andmisest, vaid märkis, et kinnituskirja ei saa anda nõukogu liikmete positiivse häälteenamuse

puudumise tõttu ning et RTK-le on tehtud ettepanek kinnituskirja andmise võimaldamiseks pärast

taotluste esitamise tähtaja saabumist.

Selline käsitlus ebavõrdsest kohtlemisest on seega olemuslikult ebaõige, sest kuivõrd kinnituskirja

andmiseks peab kumbki arenguleppe nõukogu hindama projektide sisulist vastavust oma regiooni

arenguleppele ja selle eesmärgile, ei ole kunagi võimalik garanteerida, et tulemuseks on positiivne

otsus või et mõlemad nõukogud teevad oma regiooni projektide ja oma regiooni arengulepete osas

ühesuguseid otsuseid. Tegu on kummagi nõukogu ja selle liikmete diskretsiooniõigusega kas

kinnitada projekti vastavust arenguleppele või mitte. Ühelgi isikul ei saa olla õigust nõuda

nõukogult ja selle liikmetelt ühe- või teistsuguse otsuse tegemist.

Mõlema piirkonna puhul oli taotlejatel sama lähteseis ning küsimuse arutelu oli korraldatud

mõlemas arenguleppe nõukogus enne taotluste esitamise tähtpäeva.

Punkt 3 Kesk-Eesti nõukogu uus ettepanek RTK-le

Siin on selgituskirja esindaja asunud ebaõigele seisukohale, et määruse kohaselt peavad

kinnituskirjad olema esitatud koos taotlusega taotlusvooru avamise tähtpäevaks. Määruse kohaselt

pidid olema arengulepped kinnitatud hiljemalt taotlusvooru avamise tähtpäevaks. Taotlusvooru

avamine toimus 16. juunil, selleks ajaks olid mõlemad regionaalse arenguleppe nõukogud

kinnitanud oma regiooni arengulepped, projektitaotlusi ei olnud reeglina veel koostatud ega

nõukogudele esitatud, mistõttu ei oleks olnud võimalik anda välja ka kinnituskirja ning ka määrus

sellist sätet tegelikult ei sisalda. Ent kui silmas peetakse mitte vooru avamist, vaid taotluste

esitamise tähtaega, siis ka sel juhul puudub määruses igasugune selline sõnastus, mille puhul saaks

väita, et selleks ajaks oleks tulnud esitada kõnealune kinnitus. Määrus nägi ette vastava kinnituse

esitamist taotluse lisana, kuid tegelikult ei sätesta kinnituse esitamise aega, mistõttu

määrusevastane ei ole ka kinnituse andmine (menetleja loal mõistagi) pärast taotluste esitamise

tähtaega, mida Kesk-Eesti regionaalse arenguleppe nõukogu on RTK-lt ka taotlenud.

Kokkuleppel meetme rakendamise eest vastutava Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga,

kes kinnitas sellise lähenemise kooskõla määrusega, on RTK andnud kõigile Kesk-Eesti

arenguleppe piirkonna taotlejatele täiendavalt teada võimalusest arenguleppe nõukogult

kinnituskirja saamiseks, et välistada ka teoreetiline võimalus ebavõrdseks kohtlemiseks.

Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee / Registrikood 70007340

Punkt 4 Hindamis- ja kinnituskirjade andmise juhendi puudumine

Tulenevalt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi antud selgitustest täpsustame, et määrus ega

ministeerium ei näe ette vajadust eraldi korra või juhendmaterjali kehtestamiseks, mis käsitleb

kinnituskirjade andmist. Regionaalsed nõukogud on õigustatud selles küsimuses tegutsema

regionaalse nõukogu moodustamise käskkirja alusel.

Punkt 5 Õiguslik ja menetluslik ebajärjekindlus

Regionaalsete nõukogude pädevus kinnituskirja anda tuleneb asjaolust, et kinnituskirja sisu

puudutab väga kitsast ja spetsiifilist otsustuspädevust: ainult projekti vastavust regionaalsele

arenguleppele. Arengulepete nõukogudele on see ülesanne antud ministri määrusega, mis meetme

rakendamist reguleerib. Seejuures ei ole ministeerium määruse andjana pidanud vajalikuks anda

detailsemaid juhtnööre kinnituskirja andmise protsessile, jättes selle regionaalse nõukogu

pädevusse. Regionaalne arengulepe on dokument, mille vastav nõukogu ongi koostanud ja vastu

võtnud. Sellest tuleneb ka nõukogu pädevus sellist vastavust hinnata, ühelgi teisel organil või

isikul ei ole nõukogust suuremat pädevust kõnealust hinnangut anda. Vastavuse hindamine ei ole

nö tehniline protsess, st arengulepetes ei sisalda ühegi PEEK projekti täpset nimetust, sest lepete

kinnitamise ajaks projekte reeglina veel koostatud ei oldud. Hinnata tuleb sisulist vastavust

arenguleppe eesmärkidele, sh eesmärgile arendada mitte lihtsalt ühe maakonna jaoks olulisi

tegevusi, vaid selliseid kogu regiooni kui terviku arendamiseks vajalikke, ettevõtluskeskkonda

arendavad tegevusi, mida on leppes ka prioriteetseteks peetud. Kinnituskirja andmine on

analoogne sellele, kuidas maakondlik arendusorganisatsioon hindab projekti vastavust

maakondlikule arengustrateegiale, ka siin ei ole olemas mingit detailset metoodikat, sest ilmselgelt

on tegu subjektiivse diskretsiooniõigusega, kuhu ükski teine isik sekkuda ei saagi.

Meeles tuleb pidada, et määrusesse sisse toodud 0,5 hindamispunkti vastavuse eest regionaalsele

arenguleppele on sõnaselgelt toodud sisse boonusena, mida võib anda aga mida ei pea andma. See

lisavõimalus annab nii või teisiti lisapunkte ja loob eelist võrreldes projektiga, millel pole

arenguleppega pistmist. Tegu ei ole ebavõrdse kohtlemisega, vaid diskretsiooniõiguse alusel nö

premeerimisega teatud lisandväärtusi andva projekti eest, millise nö preemia mitteandmine ei saa

ka olla diskrimineeriv, sest ühelgi taotluse saajal ei saa olla tekkinud õigupärast ootust selline

boonus igal juhul saada.

Mõlemad nõukogud ei ole seejuures tekkinud ilma õigusliku aluseta, lehelt

https://www.agri.ee/regionaalareng-uhistransport/regionaalareng-ja-poliitika/regionaalsed-

arengulepped on võimalik leida viited nõukogude moodustamiseks antud ministri käskkirjale ning

selles viidatud õiguslikele alustele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kertu Sepp

Elu- ja ettevõtluskeskkonna talituse juhataja

Teadmiseks/sama:

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Rahandusministeerium

Pille Ruul 524 5146;[email protected]