Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Riigikantselei 05.11.2025 nr 5-10/25/8-4

Rahukohtu 3, 15161 Tallinn [email protected]

Eelnõu esitamine Vabariigi Valitsuse istungile Kaitseministeerium esitab Vabariigi Valitsuse 6. novembri 2025. a istungile ülevaate Eesti seisukohast Euroopa Liidu kestlike investeeringute raamistikus keelatud relvade loetelu täpsustava delegeeritud määruse eelnõu hääletusel Euroopa Liidu Nõukogus. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Hanno Pevkur minister Lisad: LISA 1 Seletuskiri

LISA 2 Protokollilise otsuse eelnõu

EELNÕU

2025

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

….… 2025. a nr

Päevakorra punkt nr

Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu kestlike investeeringute raamistikus keelatud

relvade loetelu täpsustava delegeeritud määruse eelnõu hääletusel Euroopa Liidu

Nõukogus

1. Võtta teadmiseks kaitseministri esitatud põhjendus 31. oktoobril 2025. a Euroopa Liidu

finantsteenuste töögrupi istungil Euroopa Liidu kestlike investeeringute raamistikus

keelatud relvade loetelu täpsustavale delegeeritud määrusele vastu hääletamise kohta. Vastu

hääletamise põhjenduseks on vastuolu Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse sisu ning

18. septembril 2025. a Vabariigi Valitsuse istungil heakskiidetud ning 22. septembril

Riigikogu riigikaitsekomisjonis ja 26. septembril 2025. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade

komisjonis kinnitatud Eesti seisukohtade vahel. Eesti jaoks on probleemne, et komisjoni

delegeeritud määruses ei ole lisatingimust konventsioonide liikmesriikidele kohaldumise

kohta.

2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja põhjendus Riigikogu Euroopa Liidu

asjade komisjonile.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

SELETUSKIRI

Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu kestlike investeeringute raamistikus keelatud

relvade loetelu täpsustava delegeeritud määruse eelnõu hääletusel Euroopa Liidu

Nõukogus

Seletuskiri annab ülevaate Eesti seisukohast Euroopa Liidu kestlike investeeringute raamistikus

keelatud relvade loetelu täpsustava delegeeritud määruse eelnõu hääletusel Euroopa Liidu

Nõukogus.

Tulenevalt Euroopa Liidu asjade komisjonis täiendatud Vabariigi Valitsuse seisukohast ei saa

Eesti toetada delegeeritud määrust. Vastavalt Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusele ei

saaks pangad ja investeerimisfondid lugeda rahvusvaheliste konventsioonidega keelatud

relvaliike, mille osaliseks on enamik liikmesriike, sotsiaalselt vastutustundliku investeeringuna.

See põhjustab rahastuse keerulisemat kättesaadavust. Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse

eelnõu ei arvesta, et liikmesriikidele ei kohandu samad rahvusvahelised konventsioonid. Eesti

hinnangul peaks olema delegeeritud määruse eelnõus lisatingimus konventsioonide

liikmesriikidele kohaldumise osas. Seetõttu pidime delegeeritud määrusele 31. oktoobril

finantsteenuste töögrupis vastuseisu väljendama.

Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 17. juunil 2025. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule

„Kaitsevalmiduse koondpaketi“ ehk nn Omnibus V ning Eesti seisukohad selle paketi kohta

kinnitati 18. septembril 2025. a Vabariigi Valitsuse istungil. Pärast seisukohtade kinnitamist

Vabariigi Valitsuses läbis „Kaitsevalmiduse Koondpaketi nn viienda paketi Eesti seisukohad“

kinnitamise 22. septembril Riigikogu Riigikaitsekomisjonis ning 26. septembril 2025. a

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis.

Käesolevaga esitatakse Vabariigi Valitsusele põhjendus selle kohta, miks Eesti väljendab

kestlike investeeringute raamistikus keelatud relvade loetelu täpsustava delegeeritud määruse

eelnõu hääletusel vastuseisu.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kaitseministeeriumi Euroopa Liidu

ja NATO osakonna nõunik Helen Kurvits ([email protected]), NATO ja

Euroopa Liidu osakonna juhataja asetäitja Liivi Turk ([email protected]),

kaitsetööstuse arendamise osakonna Euroopa kaitsetööstusprogrammide valdkonnajuht Ander

Allas ([email protected]). Valdkonna eest vastutav asekantsler

Kaitseministeeriumis on kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles

([email protected]).

Euroopa Liidu kaitsevalmiduse koondpaketi sisu

EL kaitsevalmiduse koondpakett (edaspidi nimetatud Omnibus V pakett) sisaldab järgmisi

algatusi:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise

kohta;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1907/2006,

(EÜ) nr 1272/2008, (EL) nr 528/2012, (EL) 2019/1021 ja (EL) 2021/697 seoses

kaitsevalmidusega ning kaitseinvesteeringute ja kaitsetööstuse tingimuste lihtsustamisega;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2009/43/EÜ ja

2009/81/EÜ seoses kaitseotstarbeliste toodete ELi-siseste vedude lihtsustamise ning

julgeoleku- ja kaitsealaste hangete lihtsustamisega;

• Komisjoni delegeeritud määrus, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/1078

seoses programm InvestEU investeerimissuunistes sätestatud strateegiliste investeeringutega

kaitsevaldkonnas;

• Komisjoni delegeeritud määrus, millega täiendatakse vastuoluliste relvade definitsiooni

määruses 2020/1818.

Paketis sisalduvate muudatusettepanekute eesmärk on kõrvaldada regulatiivsed tõkked,

hõlbustada ja kiirendada kaitsealaseid riigihankeid, lihtsustada eksportlubade saamist

kaitseotstarbelistele toodetele ja teenustele, vähendada aruandluskohustusi ning toetada

piiriülest koostööd ja selle kasvu. Konkreetsemalt tehakse ettepanek kiirendada

kaitsevalmiduse projektide lubade menetlemist kaitsevalmiduse edendamiseks koos

kaitseinvesteeringute ligipääsu parandamise kaitsetööstuse arendamise tingimuste

lihtsustamisega. Samuti kavandatakse muudatusi kaitseotstarbeliste toodete ja teenuste

kiiremaks liigutamiseks ELi-siseselt ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete läbiviimise

tõhusamaks muutmiseks. Eesti huvi on märkimisväärselt ja koheselt tugevdada ja suurendada

Eesti ja laiemalt ka ELi kaitsevalmidust ning reageerimiskiirust, et olla valmis ka kõige

halvemateks stsenaariumideks. Euroopa peab senisest enam võtma vastutuse enda julgeoleku

eest ning suunama tähelepanu kaitsele kui ühisele avalikule huvile. Eestile on oluline, et kaitseja

julgeolekuvaldkonna hangetes osalemise nõuded tagaksid võrdsed võimalused väike- ja

keskmise suurusega ettevõtjatele. Soodustada tuleb ka kaitsetoodete ühishankeid ja parandada

nende koordinatsiooni. Liikmesriikidele peab jääma pädevus tulenevalt julgeolekuolukorrast

otsustada, kellelt kaitsetooteid ja -varustust hankida, et tagada varustuse õigeaegne

kättesaadavus.

Eesti kehtiv õigus ja eeldatav mõju

Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse eelnõuga soovitakse täpsustada Euroopa Komisjoni

delegeeritud määruse 2020/1818 kestlike investeeringute raamistikus keelatud relvade loetelu.

Vastavalt Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK) täiendatud seisukohale ei saa Eesti toetada

Euroopa Komisjoni delegeeritud määrust ning väljendab sellele vastuseisu. Komisjoni

delegeeritud määruse kohaselt ei saa pangad ja investeerimisfondid lugeda rahvusvaheliste

konventsioonidega keelatud relvaliike, mille osaliseks on enamik liikmesriike, sotsiaalselt

vastutustundliku investeeringuna, mis põhjustab rahastuse keerulisemat kättesaadavust.

Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse eelnõu ei arvesta, et liikmesriikidele ei kohandu

samad rahvusvahelised konventsioonid. Eesti hinnangul peaks olema delegeeritud määruses

lisatingimus konventsioonide liikmesriikidele kohaldumise osas.

Vastuoluliste relvade definitsiooni täiendamine

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/1818 (mida Omnibus V paketti kuuluva

määrusega muudetakse), on kehtestatud välistamiskriteeriumid ÜRO kliimamuutuste

raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevatest

kliimaülemineku võrdlusalustest eesmärgiga tagada, et Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevad

EL-i võrdlusalused ei soodustaks investeeringuid ettevõtjatesse, mis ei vasta keskkonna-,

sotsiaal- ja juhtimistava (ESG) nõuetele ega toeta ELi kliimaeesmärkide saavutamist.

Muudatuse eesmärk on vältida pankade ja teiste investorite ületõlgendamist ning tagada, et

kaitsetööstust ei jäetaks investeerimispoliitikates põhjendamatult välja. Kui varasemalt

kirjeldas delegeeritud määrus 2020/1818 välistatud relvi sõnaga „vastuolulised“, millel puudus

üheselt mõistetav õiguslik tähendus ning mida praktikas rakendati tihti kogu EL madalaimat

ühisnimetajat, siis nüüd soovitakse kasutada terminit „keelatud relvad“, viidates konkreetsetele

rahvusvaheliste konventsioonidega keelatud relvaliikidele, mille osalisteks on enamik

liikmesriike. See tähendab, et pangad ja investeerimisfondid ei saa jätkuvalt neid relvaliike

arvestada sotsiaalselt vastutustundliku investeeringuna ning nende relvaliikide tootjatele

tähendab see jätkuvalt rahastuse oluliselt keerulisemat kättesaadavust, kuid mitte tootmise

keelustamist. EL omakorda võib seada piirangud teatud relvade osas EL rahastuse kasutamisele.

Kui Eesti sooviks vastavasse nimekirja kuuluvaid tooteid, nt jalaväemiine, hankida, siis on see

võimalik, sest seda ei pea rahastama tingimata EL vahenditest. Lisaks, kuigi Eesti Ottawa

konventsioonist taganemine jõustub 27.12.2025, ei ole riigisiseselt jalaväemiinide kasutamine,

tootmine, ladustamine endiselt lubatud, sest vajalikud õigusaktid on muutmata.

Algse Vabariigi Valitsusele esitatud seisukoha kohaselt toetas Eesti eelkirjeldatud ELi-ülest

lähenemist. Vastavalt ELAK-is täiendatud Eesti seisukohale saame muudatust toetada vaid siis,

kui selles on lisatingimus konventsioonide liikmesriikidele kohaldumise osas. Kuna määruse

tekstis meile sobiva sisuga täiendust ei ole, peame otsustamisel delegeeritud määrusele vastu

olema.

Ettepanek valitsuse otsuseks

1. Võtta teadmiseks kaitseministri esitatud põhjendus 31. oktoobril 2025. a Euroopa

Liidu finantsteenuste töögrupi istungil Euroopa Liidu kestlike investeeringute

raamistikus keelatud relvade loetelu täpsustavale delegeeritud määrusele vastu

hääletamise kohta. Vastu hääletamise põhjenduseks on vastuolu Euroopa

Komisjoni delegeeritud määruse sisu ning 18. septembril 2025. a Vabariigi

Valitsuse istungil heakskiidetud ning 22. septembril Riigikogu

riigikaitsekomisjonis ja 26. septembril 2025. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade

komisjonis kinnitatud Eesti seisukohtade vahel. Eesti jaoks on probleemne, et

komisjoni delegeeritud määruses ei ole lisatingimust konventsioonide

liikmesriikidele kohaldumise kohta.

Põhjendus: Pidasime 2025. aastal Euroopa Liidu kaitsevalmiduse koondpaketi osas heaks

kiidetud seisukohtade kohaselt oluliseks toetada kaitsevalmiduse tõstmist, ühtlustades,

lihtsustades ja muutes paindlikumaks EL kaitsehangete, loamenetluste ja kaitsetööstusega

seotud protsesse. Delegeeritud määruse eelnõu tekstis, millega täpsustatakse delegeeritud

määruse 2020/1818 kestlike investeeringute raamistikus keelatud relvade loetelu, puudub

lisatingimus konventsioonide liikmesriikidele kohaldumise osas. Seetõttu ei saa me

delegeeritud määruse eelnõud toetada ning väljendasime vastuseisu 31. oktoobril 2025. a

finantsteenuste töögrupi istungil.

EELNÕU

2025

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

….… 2025. a nr

Päevakorra punkt nr

Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu kestlike investeeringute raamistikus keelatud

relvade loetelu täpsustava delegeeritud määruse eelnõu hääletusel Euroopa Liidu

Nõukogus

1. Võtta teadmiseks kaitseministri esitatud põhjendus 31. oktoobril 2025. a Euroopa Liidu

finantsteenuste töögrupi istungil Euroopa Liidu kestlike investeeringute raamistikus

keelatud relvade loetelu täpsustavale delegeeritud määrusele vastu hääletamise kohta. Vastu

hääletamise põhjenduseks on vastuolu Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse sisu ning

18. septembril 2025. a Vabariigi Valitsuse istungil heakskiidetud ning 22. septembril

Riigikogu riigikaitsekomisjonis ja 26. septembril 2025. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade

komisjonis kinnitatud Eesti seisukohtade vahel. Eesti jaoks on probleemne, et komisjoni

delegeeritud määruses ei ole lisatingimust konventsioonide liikmesriikidele kohaldumise

kohta.

2. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja põhjendus Riigikogu Euroopa Liidu

asjade komisjonile.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

SELETUSKIRI

Ülevaade Eesti seisukohast Euroopa Liidu kestlike investeeringute raamistikus keelatud

relvade loetelu täpsustava delegeeritud määruse eelnõu hääletusel Euroopa Liidu

Nõukogus

Seletuskiri annab ülevaate Eesti seisukohast Euroopa Liidu kestlike investeeringute raamistikus

keelatud relvade loetelu täpsustava delegeeritud määruse eelnõu hääletusel Euroopa Liidu

Nõukogus.

Tulenevalt Euroopa Liidu asjade komisjonis täiendatud Vabariigi Valitsuse seisukohast ei saa

Eesti toetada delegeeritud määrust. Vastavalt Euroopa Komisjoni delegeeritud määrusele ei

saaks pangad ja investeerimisfondid lugeda rahvusvaheliste konventsioonidega keelatud

relvaliike, mille osaliseks on enamik liikmesriike, sotsiaalselt vastutustundliku investeeringuna.

See põhjustab rahastuse keerulisemat kättesaadavust. Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse

eelnõu ei arvesta, et liikmesriikidele ei kohandu samad rahvusvahelised konventsioonid. Eesti

hinnangul peaks olema delegeeritud määruse eelnõus lisatingimus konventsioonide

liikmesriikidele kohaldumise osas. Seetõttu pidime delegeeritud määrusele 31. oktoobril

finantsteenuste töögrupis vastuseisu väljendama.

Sissejuhatus

Euroopa Komisjon esitas 17. juunil 2025. a Euroopa Parlamendile ja nõukogule

„Kaitsevalmiduse koondpaketi“ ehk nn Omnibus V ning Eesti seisukohad selle paketi kohta

kinnitati 18. septembril 2025. a Vabariigi Valitsuse istungil. Pärast seisukohtade kinnitamist

Vabariigi Valitsuses läbis „Kaitsevalmiduse Koondpaketi nn viienda paketi Eesti seisukohad“

kinnitamise 22. septembril Riigikogu Riigikaitsekomisjonis ning 26. septembril 2025. a

Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis.

Käesolevaga esitatakse Vabariigi Valitsusele põhjendus selle kohta, miks Eesti väljendab

kestlike investeeringute raamistikus keelatud relvade loetelu täpsustava delegeeritud määruse

eelnõu hääletusel vastuseisu.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kaitseministeeriumi Euroopa Liidu

ja NATO osakonna nõunik Helen Kurvits ([email protected]), NATO ja

Euroopa Liidu osakonna juhataja asetäitja Liivi Turk ([email protected]),

kaitsetööstuse arendamise osakonna Euroopa kaitsetööstusprogrammide valdkonnajuht Ander

Allas ([email protected]). Valdkonna eest vastutav asekantsler

Kaitseministeeriumis on kaitsetööstuse ja innovatsiooni asekantsler Siim Sukles

([email protected]).

Euroopa Liidu kaitsevalmiduse koondpaketi sisu

EL kaitsevalmiduse koondpakett (edaspidi nimetatud Omnibus V pakett) sisaldab järgmisi

algatusi:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus kaitsevalmidusprojektide loamenetluse kiirendamise

kohta;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrusi (EÜ) nr 1907/2006,

(EÜ) nr 1272/2008, (EL) nr 528/2012, (EL) 2019/1021 ja (EL) 2021/697 seoses

kaitsevalmidusega ning kaitseinvesteeringute ja kaitsetööstuse tingimuste lihtsustamisega;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, millega muudetakse direktiive 2009/43/EÜ ja

2009/81/EÜ seoses kaitseotstarbeliste toodete ELi-siseste vedude lihtsustamise ning

julgeoleku- ja kaitsealaste hangete lihtsustamisega;

• Komisjoni delegeeritud määrus, millega muudetakse delegeeritud määrust (EL) 2021/1078

seoses programm InvestEU investeerimissuunistes sätestatud strateegiliste investeeringutega

kaitsevaldkonnas;

• Komisjoni delegeeritud määrus, millega täiendatakse vastuoluliste relvade definitsiooni

määruses 2020/1818.

Paketis sisalduvate muudatusettepanekute eesmärk on kõrvaldada regulatiivsed tõkked,

hõlbustada ja kiirendada kaitsealaseid riigihankeid, lihtsustada eksportlubade saamist

kaitseotstarbelistele toodetele ja teenustele, vähendada aruandluskohustusi ning toetada

piiriülest koostööd ja selle kasvu. Konkreetsemalt tehakse ettepanek kiirendada

kaitsevalmiduse projektide lubade menetlemist kaitsevalmiduse edendamiseks koos

kaitseinvesteeringute ligipääsu parandamise kaitsetööstuse arendamise tingimuste

lihtsustamisega. Samuti kavandatakse muudatusi kaitseotstarbeliste toodete ja teenuste

kiiremaks liigutamiseks ELi-siseselt ning kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hangete läbiviimise

tõhusamaks muutmiseks. Eesti huvi on märkimisväärselt ja koheselt tugevdada ja suurendada

Eesti ja laiemalt ka ELi kaitsevalmidust ning reageerimiskiirust, et olla valmis ka kõige

halvemateks stsenaariumideks. Euroopa peab senisest enam võtma vastutuse enda julgeoleku

eest ning suunama tähelepanu kaitsele kui ühisele avalikule huvile. Eestile on oluline, et kaitseja

julgeolekuvaldkonna hangetes osalemise nõuded tagaksid võrdsed võimalused väike- ja

keskmise suurusega ettevõtjatele. Soodustada tuleb ka kaitsetoodete ühishankeid ja parandada

nende koordinatsiooni. Liikmesriikidele peab jääma pädevus tulenevalt julgeolekuolukorrast

otsustada, kellelt kaitsetooteid ja -varustust hankida, et tagada varustuse õigeaegne

kättesaadavus.

Eesti kehtiv õigus ja eeldatav mõju

Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse eelnõuga soovitakse täpsustada Euroopa Komisjoni

delegeeritud määruse 2020/1818 kestlike investeeringute raamistikus keelatud relvade loetelu.

Vastavalt Euroopa Liidu asjade komisjonis (ELAK) täiendatud seisukohale ei saa Eesti toetada

Euroopa Komisjoni delegeeritud määrust ning väljendab sellele vastuseisu. Komisjoni

delegeeritud määruse kohaselt ei saa pangad ja investeerimisfondid lugeda rahvusvaheliste

konventsioonidega keelatud relvaliike, mille osaliseks on enamik liikmesriike, sotsiaalselt

vastutustundliku investeeringuna, mis põhjustab rahastuse keerulisemat kättesaadavust.

Euroopa Komisjoni delegeeritud määruse eelnõu ei arvesta, et liikmesriikidele ei kohandu

samad rahvusvahelised konventsioonid. Eesti hinnangul peaks olema delegeeritud määruses

lisatingimus konventsioonide liikmesriikidele kohaldumise osas.

Vastuoluliste relvade definitsiooni täiendamine

Komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2020/1818 (mida Omnibus V paketti kuuluva

määrusega muudetakse), on kehtestatud välistamiskriteeriumid ÜRO kliimamuutuste

raamkonventsiooni alusel vastu võetud Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevatest

kliimaülemineku võrdlusalustest eesmärgiga tagada, et Pariisi kokkuleppega kooskõlas olevad

EL-i võrdlusalused ei soodustaks investeeringuid ettevõtjatesse, mis ei vasta keskkonna-,

sotsiaal- ja juhtimistava (ESG) nõuetele ega toeta ELi kliimaeesmärkide saavutamist.

Muudatuse eesmärk on vältida pankade ja teiste investorite ületõlgendamist ning tagada, et

kaitsetööstust ei jäetaks investeerimispoliitikates põhjendamatult välja. Kui varasemalt

kirjeldas delegeeritud määrus 2020/1818 välistatud relvi sõnaga „vastuolulised“, millel puudus

üheselt mõistetav õiguslik tähendus ning mida praktikas rakendati tihti kogu EL madalaimat

ühisnimetajat, siis nüüd soovitakse kasutada terminit „keelatud relvad“, viidates konkreetsetele

rahvusvaheliste konventsioonidega keelatud relvaliikidele, mille osalisteks on enamik

liikmesriike. See tähendab, et pangad ja investeerimisfondid ei saa jätkuvalt neid relvaliike

arvestada sotsiaalselt vastutustundliku investeeringuna ning nende relvaliikide tootjatele

tähendab see jätkuvalt rahastuse oluliselt keerulisemat kättesaadavust, kuid mitte tootmise

keelustamist. EL omakorda võib seada piirangud teatud relvade osas EL rahastuse kasutamisele.

Kui Eesti sooviks vastavasse nimekirja kuuluvaid tooteid, nt jalaväemiine, hankida, siis on see

võimalik, sest seda ei pea rahastama tingimata EL vahenditest. Lisaks, kuigi Eesti Ottawa

konventsioonist taganemine jõustub 27.12.2025, ei ole riigisiseselt jalaväemiinide kasutamine,

tootmine, ladustamine endiselt lubatud, sest vajalikud õigusaktid on muutmata.

Algse Vabariigi Valitsusele esitatud seisukoha kohaselt toetas Eesti eelkirjeldatud ELi-ülest

lähenemist. Vastavalt ELAK-is täiendatud Eesti seisukohale saame muudatust toetada vaid siis,

kui selles on lisatingimus konventsioonide liikmesriikidele kohaldumise osas. Kuna määruse

tekstis meile sobiva sisuga täiendust ei ole, peame otsustamisel delegeeritud määrusele vastu

olema.

Ettepanek valitsuse otsuseks

1. Võtta teadmiseks kaitseministri esitatud põhjendus 31. oktoobril 2025. a Euroopa

Liidu finantsteenuste töögrupi istungil Euroopa Liidu kestlike investeeringute

raamistikus keelatud relvade loetelu täpsustavale delegeeritud määrusele vastu

hääletamise kohta. Vastu hääletamise põhjenduseks on vastuolu Euroopa

Komisjoni delegeeritud määruse sisu ning 18. septembril 2025. a Vabariigi

Valitsuse istungil heakskiidetud ning 22. septembril Riigikogu

riigikaitsekomisjonis ja 26. septembril 2025. a Riigikogu Euroopa Liidu asjade

komisjonis kinnitatud Eesti seisukohtade vahel. Eesti jaoks on probleemne, et

komisjoni delegeeritud määruses ei ole lisatingimust konventsioonide

liikmesriikidele kohaldumise kohta.

Põhjendus: Pidasime 2025. aastal Euroopa Liidu kaitsevalmiduse koondpaketi osas heaks

kiidetud seisukohtade kohaselt oluliseks toetada kaitsevalmiduse tõstmist, ühtlustades,

lihtsustades ja muutes paindlikumaks EL kaitsehangete, loamenetluste ja kaitsetööstusega

seotud protsesse. Delegeeritud määruse eelnõu tekstis, millega täpsustatakse delegeeritud

määruse 2020/1818 kestlike investeeringute raamistikus keelatud relvade loetelu, puudub

lisatingimus konventsioonide liikmesriikidele kohaldumise osas. Seetõttu ei saa me

delegeeritud määruse eelnõud toetada ning väljendasime vastuseisu 31. oktoobril 2025. a

finantsteenuste töögrupi istungil.