Nõuded

KÄSKKIRI

05.11.2025 nr 1-1/25/77

Väljaõppeehitistele esitatavad tehnilised nõuded kehtestamine

Kaitseministri 08.08.2022 määruse nr 16 „Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse põhimäärus“ § 11 lõike 2 ja § 12 lõike 1 punktide 7 ja 14 alusel ning lähtudes kaitseministri 28.12.2010 määruse nr 26 „Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“ § 3 lõikest 2 1. Kehtestan „Väljaõppeehitistele esitatavad tehnilised nõuded“ (lisatud) koos järgmiste lisadega:

1.1. Lisa 1. Lasketiirude nõuded; 1.2. Lisa 2. Siselasketiirude nõuded; 1.3. Lisa 3. Käsitulirelvade ohualade algandmed; 1.4. Lisa 4. Käsitulirelvade ohualade koostamine; 1.5. Lisa 5. Kaudtulerelvade positsioonide ala; 1.6. Lisa 6. Käsigranaadi heiteala; 1.7. Lisa 7. Pioneeriõppekoht; 1.8. Lisa 8. Väljaõppeehitiste tähistamine; 1.9. Lisa 9. Väljaõppeehitiste hooldusjuhendid.

2. Tunnistan kehtetuks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse direktori 29.03.2022 käskkirja nr 16

„Väljaõppeehitistele esitatavad tehnilised nõuded“. 3. Käskkiri teha teatavaks Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuse juhtkonnale ja taristuosakonnale ning

edastada Kaitseministeeriumile, Kaitseväele ja Kaitseliidule teadmiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Katri Raudsepp peadirektori asetäitja peadirektori ülesannetes

KEHTESTATUD

LISA 1

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses peadirektori 05.11.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/77

Sisukord

1. Üldsätted ................................................................................................................................................... 2

2. Lasketiirude projekteerimise põhimõtted ................................................................................................ 4

3. Käsitulirelvade töönäitajad ....................................................................................................................... 9

4. Lasketiirude kaitseehitiste kuulikindlad materjalid ................................................................................ 10

5. Kaitse rikošeteerumise ja paiskemõju vastu........................................................................................... 10

6. Lasketiirude elemendid .......................................................................................................................... 11

6.1. Tagavall.................................................................................................................................................... 11

6.1.1. Täisohualaga lasketiiru või laskevälja tagavall ........................................................................................ 11

6.1.2. Lasketiiru ohualaga ja ohualata lasketiiru tagavall ................................................................................. 11

6.2. Kuulipüüdja ja selle osad ......................................................................................................................... 12

6.2.1. Liivavall-kuulipüüdja ................................................................................................................................ 12

6.2.2. Hakkepuidust /koorepurust kuulipüüdja ................................................................................................ 13

6.2.3. Kummigraanulitest kuulipüüdja .............................................................................................................. 13

6.2.4. Ballistilisest kummiplokkidest kuulipüüdja ............................................................................................. 14

6.2.5. Terasplaatidest kuulipüüdja .................................................................................................................... 14

6.2.6. Puidust kuulipüüdja ................................................................................................................................. 15

6.2.7. Metallist tigukuulipüüdja ........................................................................................................................ 15

6.2.8. Kuulipüüdja katus .................................................................................................................................... 15

6.3. Kuuli tagasipõrkamist välistav kardin ...................................................................................................... 16

6.4. Kuulisuunajad .......................................................................................................................................... 16

6.5. Külgvall ja sein ......................................................................................................................................... 18

6.6. Põrand ..................................................................................................................................................... 18

6.7. Põrkeplaat ............................................................................................................................................... 18

6.8. Sihtmärgid ............................................................................................................................................... 18

6.9. Tulepositsioon ......................................................................................................................................... 20

6.10. Laskepaviljon: .......................................................................................................................................... 22

6.11. Punker ..................................................................................................................................................... 22

6.12. Juhtimisruum ........................................................................................................................................... 23

6.13. Sihtmärkide ladu ja töökoda ................................................................................................................... 23

6.14. Elektritoide ja valgustus .......................................................................................................................... 24

6.15. Mürasummutus ....................................................................................................................................... 24

6.16. Küte, ventilatsioon, tuleohutus ............................................................................................................... 24

7. Laketiirude hooldus ................................................................................................................................ 24

2/25

I. Üldsätted

1. Lasketiir on laskmiste sooritamiseks ajutiselt või alaliselt kasutatav VÕE, kus on võimalik sooritada

laskeharjutusi. Lasketiiru ohuala/ohualata kehtestamiseks tuleb lasketiir projekteerida koos vastavate

kaitseehitistega, mis tagavad planeeritud ohutuse. Lasketiiru ohuala kooskõlastatakse VõEK komisjoni

poolt ja kajastatakse kasutuseeskirjaga. Lasketiirud jagunevad ohualapõhiselt:

a. ohualata lasketiiruks, kus ei teki ohtu väljaspool ehitise piire (sh ohuala märgistus) toimuva

kõrgendatud riskiastmega väljaõppetegevuse tõttu (nt siselasketiir).

b. vähendatud ohualaga lasketiiruks, kus kõrgendatud riskiastmega väljaõppetegevusest väljapoole

tekkiv oht on oluliselt piiratud (nt lasketiiru kaitserajatised takistavad kuulide otselendu lasketiiru

piiridest välja, kuid ei püüa rikošeteerumist, fragmenteerumist, kilde jms).

c. täisohualaga lasketiiruks, kus pole kõrgendatud riskiastmega väljaõppetegevust piiratud ning selle

läbiviimisel tekib maksimaalne oht (nt ilma vastavate kaitseehitisteta lasketiir).

2. Lasketiirude ohualapõhise liigituse ning lasketiirude nimetuste koosmõju on kirjeldatud allpool olevas tabelis ja joonisel 1.

Tabel 1. Lasketiirude jaotus

Väljaõppe

ehitis

Lasketiirude

jaotus Ohuala suurus

Kohustuslikud

kaitseelemendid

Vajadusel

kasutatavad

kaitseelemendid

Tulepositsioonide ja

sihtmärkide asukohad

Lahtine

lasketiir

Täisohualaga

lasketiir

Sõltub kasutatavate

relvade ja laskemoona

ohualadest ja tehtavatest

tegevustest

Peab mahtuma

kasutatava ala

(HV) piiridesse

Lasketiirul võib olla

tagavall (id)

sihtmärkide taga

reostuse piiramiseks

Tulepositsioonide ja

sihtmärkide

paigutusega tagatakse

laskmise läbiviimise

ohutus

Vähendatud

ohualaga

lasketiir

TK peatamine vastavalt

kaitserajatistele ja nende

pindadelt

fragmenteerumisele

TK katvad

kuulikindlad

kaitserajatised

Tagavall

Kuulipüüdja

Põrkeplaadid

Külgvallid või seinad

Kuulipüüdja katus

Kasutuseeskirjaga

kindlaksmääratud

asukohad sihtmärkidele

ja tulepositsioonidele

Poolkinnine

lasketiir Ohualata

lasketiir*

TK peatamine vastavalt

kaitserajatistele ja nende

pindadelt

rikošeteerumise ning

fragmenteerumise

peatamisele

TK katvad

kuulikindlad

kaitserajatised

Kuulipüüdja katus

Tagavall

Kuulipüüdja

Põrkeplaadid

Külgvallid või seinad

Kasutuseeskirjaga

kindlaksmääratud

asukohad sihtmärkidele

ja tulepositsioonidele

* sise- ja kinnine lasketiir on ohualata väljaõppeehitised

3/25

3. Lasketiirude näidised :

Joonis 1. Lasketiirude näidis

4. Lasketiirud jagunevad ehituslikult, ajaliselt:

a. Välilasketiir on alaliselt laskmisteks kohandatud territoorium:

i. ohualata lasketiir;

ii. vähendatud ohualaga lasketiir;

iii. täisohualaga lasketiir.

b. Siselasketiir on hoones paiknev VÕE, mis on ohualata lasketiir;

c. Laskepaik on ajutiselt laskmiseks kohaldatud territoorium:

i. Ohualata laskepaik;

ii. Vähendatud ohualaga laskepaik;

iii. Täisohualaga laskepaik.

5. Ehituslik täpsus. Käesolevates tehnilistes nõuetes tuuakse välja minimaalsed nõuded, millele projekt ja

ehitus peab vastama. Kui lasketiiru element on ohutuse seisukohalt kriitiline, peab selle projektis eraldi

tähistama. Hilisema ehituse ajal peab antud kriitilisi konstruktsioone ehitusjärelvalve kontrollima enne

nende võimaliku teise konstruktsiooniga katmist. Kaetud tööd tuleb dokumenteerida. Olemasolevates

lasketiirudes, kus kriitilised konstruktsioonid (konstruktsioonid, mis asuvad tulejoonest eespool) ei vasta

nõuetele, tuleb läbi viia riskianalüüs. Pärast riskianalüüsi tuleb kriitilised konstruktsioonid ümber ehitada

või parandada nii, et need vastaksid käesolevatele nõuetele. Lasketiiru ei tohi kasutada kuni

parandustööde lõpuni.

6. Lasketiirus on lubatud kasutada relvi, mille jaoks on lasketiir projekteeritud. Lasketiiru projekt peab täpselt

ära määrama, milliseid laskeharjutusi lasketiirus teostatakse.

7. Lasketiirud, mis on ehitatud ja projekteeritud ohualaga, tuleb järgida projekteeritud ohuala.

8. Näidis välilasketiir koos võimalike elementidega on toodud joonisel 2.

4/25

Joonis 2. Välilasketiiru näidis

II. Lasketiiru piirangud

9. Lasketiir kujutab endast ballistilisi ja võimalikke keskkonna- ning terviseohte tiiru kasutajale, mistõttu

tuleb järgida projekteerimisel ja ehitamisel järgmiseid piiranguid:

a. peab olema tagatud, et lasketiirus ning ohuala piires ei saaks inimesed viga ega vara kahjustada;

b. projekteerimisel lähtutakse kehtivatest normidest, ohutuseeskirjadest, tulekaitse- ja müra- jms

nõuetest;

c. siselasketiirud projekteeritakse tuleohtliku keskkonnana;

d. peab olema määratud lubatud laskeharjutuste, tulejoonte/-alade asukoht, sihtmärkide asukohad,

tüüp, kõrgus ja arv;

e. sõltuvalt lasketiiru tüübist ei tohi kuul läbida lasketiiru piirdeid ning rikošett ja paiskeefektid ei tohi

tekitada lisaohtu lasketiiru kasutajatele ning lasketiiru elementide ülemäärast kulumist;

f. kuulide trajektoorid planeeritakse kõikidelt tulejoontelt ja kõikidelt tulepositsioonidelt kõikidesse

lubatud sihtmärkide tabamuspunktidesse;

g. kaitsekonstruktsioonid peavad katma TK piires kuulide trajektoore ja rikošette;

h. lasketiiru elemendid ei tohi tekitada lasketiiru kasutamisel lisariski;

i. lasketiirud nõuavad korralist hooldust ning see kehtestatakse kasutuseeskirjade ja lasketiiru

hooldusjuhenditega mis on kajastatud lisas 9;

j. siselasketiiru ehitustehnilised- ja projekteerimise nõuded kehtivad ainult lasketiirule kui eraldiseisvale

ruumile ning ei laiene teistele samas hoones olevatele ruumidele;

5/25

k. siselasketiiru planeerimisel teise ehitise sees, tuleb koostada riskianalüüs hindamaks lasketiirust

tingitud häiringute mõju hoones toimuvate teiste tegevuste suhtes;

l. siselasketiiru ehitusprojekt peab arvesse võtma võimalikke ohte ja mõjusid nagu CO, plii, põlemata

püssirohi ja müra;

m. lasketiirus tegutsetakse vastavalt kasutuseeskirjale ja erisusteks annab kirjaliku nõusoleku ohutuse

eest vastutav valdaja esindaja või VõEK.

10. Ükski projektlahendus ei tohi kehtivaid ohutusnõudeid vähendada. Ohutuse tagamisel tuleb arvestada

järgmiste faktoritega:

a. kuulitabamused vastavalt tulekoonustele;

b. rikošett;

c. paiskemõju;

d. konstruktsioonide näiline ja varjatud kulumine;

e. konstruktsioonielementide kinnitused;

f. laskemoona valik.

11. Kõik lasketiire puudutavad tööd (lasketiiru rajamine, olemasoleva taastamine, ümberehitamine,

renoveerimine) koordineeritakse VõEK-iga, kes hindab ehitise nõuetekohasust ning funktsionaalseid

aspekte.

III. Lasketiiru projekteerimise põhimõtted

12. Lasketiiru projekteerimisel lähtuda käesolevast dokumendist, Eestis kehtivatest ehitusnormidest,

ehitusseadusest, ohutuseekirjadest ja keskkonnanõuetest. Lasketiiru vajalike elementide täpsemad

ehituse/projekteerimise juhised on toodud allpool.

13. Lasketiiru planeerimisel ja projekteerimisel tuleb arvestada ilmakaari, maastikuprofiili, ligipääsetavust,

asustustihedust, keskkonna mõju ja müra. Välilasketiiru laskesuuna puhul peab eelistama põhjasuunda

(kirde ja loode vahelist suunda), et päike ei paistaks laskjatele silma. Hea maastiku(profiili) ära kasutamine

võimaldab kokku hoida pinnasetööde mahtu. Samas peab asukoht võimaldama aastaringset ligipääsu.

Lasketiiru rajamisel tuleb arvestada müra mõjuga keskkonnale. Kõikide lasketiirude ja laskeväljade puhul

tuleb arvestada kuulidest tuleneva reostuse (metall ja hävinenud loodus) teadlikku piiramist.

14. Selleks, et täita tellija eesmärki lasketiiru projekteerimisel, tuleb koostada lähteülesanne.

15. Lasketiiru projekteerimise lähteülesanne peab käsitlema:

a. Missugused relvad ja laskemoon on lasketiirus plaanitud kasutada?

b. Milline on lasketiiru prognoositav kasutuskoormus?

c. Milliseid laskeharjutusi on plaanis lasketiirus korraldada?

d. Kui suur peaks olema lasketiir (laskedistantsid, laskepositsioonid, tulejoonte arv, sihtmärkide tüüp

jne)?

e. Kas lasketiir asub olemasoleva ehitise sees või on eraldiseisev rajatis?

16. Lasketiiru ehitus peab olema selline, et selle konstruktsioonid välistaksid (teatud lasketiirude puhul

vähendaksid) kuuli lasketiirust väljalendu, rikošetti või paiskeefekti.

17. Projekteerimine ja ehitamine peab arvesse võtma teisi võimalikke keskkonnaohte nagu pliireostus, müra,

gaasid ja tahked osakesed, mida põhjustavad pliitolm, lasumüra, tolm ning põlemata püssirohi ja

vingugaas.

18. Siselasketiiru projekteerimise näited ja täpsustatud nõudeid on kirjeldatud lisas 2.

19. Lasketiiru ohualade projekteerimisel peab lähtuma kõikide planeeringus lubatud relvade, laskemoona

ning laskeharjutustest tulenevate andmete alusel tekkivast ohualade summast, mille suurust mõjutavad

6/25

lasketiiru ehitusdetailild ja kasutatavad materjalid.

20. Lasketiiru ohuala koosneb erinevate ohtude koondist ja täpsustatud andmed on lisas 3 :

a. TK - tulekoonus vastavalt kasutatavale relvale ja laskeharjutusele;

b. OK – ohtlik kaugus sõltub relva tõstenurgast ja kasutatavast laskemoonast (tõstenurk kuni 150

tuhandiku/ ~10 kraadi vähendatud OKv);

c. RN – rikošeteerumisnurk, mis tekib esimesest mistahes pinna tabamisest (avanev ARN) ja ohuala lõpus

(sulguv SRN);

d. KSK – rikošeteerunud kuuli kõrvalekalde kaugus erinevatelt pindadelt, kõva pind sh.sihtmärk (KSKk) ja

pehme pind sh. sihtmärk (KSKp);

e. PM - paiskemõju ala vastavalt sihtmärgile, laskemoonale ja lasketiiru elementidele;

f. FA - fragmenteerumise alast vastavalt sihtmärgile, kuulipüüdjale ja tagavallile;

g. ÕOA - õhuohualast, sõltub pinnast, relva tõstenurgast ja kasutatavast laskemoona tüübist.

21. Lasketiiru kaitseehitised ja ohuala maa-ala peavad kinni püüdma relva tulekoonuse piires mööda

ballistilist trajektoori (vt joonis 3) lendavad kuulid ning nendest lähtuva rikošeteerumise ja paiskemõju.

Lasketiiru kaitseehitised ei ole projekteeritud kinni püüdma tahtlikult või hooletusest väljapoole

tulekoonust lastud kuule.

0 - Kuuli massikeskme asukoht rauasuudmest väljalennu hetkel. 0X - Väljalennupunkti läbiv horisontaaltasapind. S - Sihikute asukoht. M - Tabamispunkt. H - Kuuli lennujoone kõrgus. 0M - Sihtmärgijoon on väljalennupunkti ja tabamispunkti vaheline joon. SM - Sihtimisjoon on sihikuid ja tabamispunkti ühendav joon. 0HM - Kuuli lennu trajektoor rauasuudmest tabamuspunkti. ϕ - Tõstenurk on väljalennupunkti läbiva horisontaalpinna ja lasu hetkel oleva relva rauaõõne teljepikenduse vaheline nurk – väärtus saadakse sihtimisjoone ja horisontaalpinna vahelise nurga ning tulekoonuse raadiuse liitmisel.

Joonis 3. Ballistilise trajektoori lihtsustatud skeem

Joonis 4. Ohtlike kauguste tekkimise põhimõtted

22. Kuuli lennutrajektoorid modelleeritakse lihtsustatuna sirgjoontena.

23. Kuuli trajektoor modelleeritakse vastavalt laskepositsiooni kõrguselt kuni kuuli liikumise lõpp-punktini (sh

rikošett).

24. Kõikidelt laskedistantsidelt tuleb määrata sihtimisjoon sihtmärgi kesktabamuspunkti.

25. Tulekoonust (TK) esitatakse läbi raadiuse ümber sihtimisjoone ning mõõdetakse tuhandikes (vt joonis 5),

7/25

põhiliste käsitulirelvade tulekoonused on toodud lisas 3.

Joonis 5. Tulekoonus

26. Kuulide lend ja sellega tekkiv ohuala modelleeritakse vastavalt NATO-s kinnitatud STANG 2401 (ARSP01

Vol I-II). Laskmisel tekkiva ohuala modeleerimise lihtsustatud näidet vt jooniselt 6. Ohualade arvutuslikud

alused on toodud lisas 3.

0 – kuuli väljumine rauasuudmest. 0A – kuuli maksimaalne lennukaugus oma tõstenurga juures (Lisa 3, tabel 1-1). α – tulekoonus (Lisa 3, tabel 1-2). β – kuuli suurima külgkõrvalekalde avamisnurk, kui tabab pinda 0°-29° nurga all (Lisa 3, tabel 1-1). Avamisnurk projekteeritakse sellest kohast kus, tulekoonus puutub esimest rikošeteeruvat pinda. γ – kuulide suurima külgkõrvalekalde sulgemisnurk (800 tuhandiku, va siledaraudne 1400 tuhandiku) a ja b – kuulide suurim kõrvalekalle pehme ja kõva pinnaaga (Lisa 4, tabel 1-1).

Joonis 6. Ohuala projekteerimise näide ilma kaitseehitisteta lasketiirule

27. Fragmenteerumisala projekteerimise näide nõuetekohaste kaitseehitistega projekteeritud lasketiirule

vaata jooniselt 7.

8/25

0 – kuuli väljumine rauasuudmest α – TK ε – avanev rikošeteerumisnurk (ARN), joonestada äärmisest TK servast ja tagavalli jalamilt a – kuuli max lennukaugus fragmenteerudes üle 30o pinnalt. Kaugus arvutatakse tagavalli harjalt, TK ülemisest servast ¼ KSKk. Kõik väärtused, vt lisa 4 käsitulirelvade ohualade algandmed

Joonis 7. Lasketiiru ohuala projekteerimise näide, nõuetekohaste kaitseehitiste puhul.

28. Prognoositav rikošeteerumine määratakse kindlaks alates esimesest tabamuspunktist, kus tulekoonus

tabab lasketiiru põrandat või muud takistust (vt joonis 8) vastavalt tabelile 2.

Joonis 8. Rikošeteerumisnurga tekkimine

Tabel 2. Rikošeteerumisnurgad erinevatelt pindadelt erineva lennukiirusega

29. Pehme pinnas vähendab kuuli rikošeteerumise kaugust ja mõnel juhul selle nurka võrreldes kõva

pinnasega. Üle 90°-st rikošeteerumist peetakse paiskemõjuks.

30. Laskeharjutuse ohuala (vt lisa 3) määratleb laskmisest tulenevate riskide prognoositud mõõtmed. Joonise

peab koostama lähteandmete põhjal ja see peab vastama planeerimiseks kaardi mõõtkavale. Ohuala

joonise koostamise etappe on kirjeldatud lisas 4.

31. Sihtmärgijoon on (kujuteldav) sirgjoon, mis ühendab kuuli väljalennupunkti ja sihtmärgi keskpunkti (vt

joonis 3). Ballistilise lennujoone tõttu ei lenda kuulid piki teoreetilist sihtmärgijoont. Arvestuste tegemisel

eiratakse ballistilist lennujoont, kuid selle kompenseerimiseks lisatakse selge nähtavusjoon.

Sihtmärgijooned tuleb määrata igast tulepositsiooni laskeasendist iga lastava sihtmärgi keskpunkti.

32. Igalt tulepositsioonilt viiakse laskeharjutusi läbi erinevatest laskeasenditest. Laskeasend on laskja

Laskemoona lennukiirus Tabamisnurk Rikošeteerumisnurk

Pehmelt pinnalt Kõvalt pinnalt Aeglane lennukiirus Kuni 29°

15°* 45°* Kiire lennukiirus

kuni 5° 5°-29° 30°* 45°*

Aeglane ja kiire lennukiirus 30°-55° **(fragmenteerumisala) 56°-90° Paiskemõju (vt lisa 1)

* Kuul rikošeteerub vastavalt joonis 6-le. **Kuul rikošeteerub vastavalt joonis 7-le.

9/25

kehahoiak lasu sooritamise hetkel ning määrab ära sihtmärgijoone kõrguse maapinnast (vt tabel 3). Tabel 3. Laskeasendite kõrgused

Laskeasend Kõrgus maapinnast Püsti toeta 1500 mm Põlvelt, istes ja kükkis 800 mm Lamades 300 mm

33. Selge nähtavusjoon projekteeritakse laskeasendi sihtmärgijoonest üles- ja allapoole, kus ei tohi olla

nägemisväljas takistusi. Selge nähtavusjoon laskuri laskeasendist ülespoole on 700 mm ja allapoole 250

mm ning sihtmärgi keskpunktist vähemalt 300 mm üles- ja allapoole.

IV. Käsitulirelvade töönäitajad

34. Sõjaväelises terminoloogias kasutatakse relva töönäitajate väljendamiseks väärtusi, mis on seotud kuuli

väljumisega rauasuudmest: kuuli algkiirus (MV) ja rauasuudme energia (ME). Need kriteeriumid on

ohuala, kuulikindluse, paiskemõju ja rikošeteerumise kindlaks määramisel otseses seoses kasutada

lubatud laskeumoona tüüpidega. On oluline määratleda iga lasketiiru puhul relvade töönäitajate piirid,

mida ei tohi ületada, et tagada ohutus laskeharjutuste ajal. Relvade töönäitajad võivad varieeruda

sõltuvalt mitmest faktorist.

35. Teatud tüüpi laskemoon võib relva efektiivsust märkimisväärselt tõsta ja tuua kaasa olukorra, kus relva

töönäitajad ületavad lasketiiru kehtivaid norme.

36. Käsitsi laetava padruniga lastes või vahetatava kuuliga padrunikomplekti korral tuleb tootjapoolsetest

spetsifikatsioonidest rangelt kinni pidada. Laengu kvantiteedi või kvaliteedi muutmine töönäitajatele

kehtestatud normatiividele mittevastavaks võib osutuda ohtlikuks.

37. Laskeharjutusi tohib sooritada relvadega, mille töönäitajad jäävad lasketiiru kehtestatud normatiivide

piiridesse. Kui relva töönäitaja ületab lubatud piiri, peab kasutamise kooskõlastama VõEK-iga.

38. Laskeharjutuste läbiviimiseks lubatud käsitulirelvad ning laskemoon kirjeldada kasutuseeskirjas.

Käsitulirelvadele kehtivad piirangud on ära toodud tabelis 4.

Tabel 4. Lasketiirudes kasutatavate relvade töönäitajate maksimaalselt lubatud määrad

*siselasketiirud

39. Musta püssirohuga või selle aseainega töötavatest relvadest on keelatud lasta siselasketiirudes.

40. Trasseerivaid, poolmantel ja muid ebastandardseid kuule võib kasutada lasketiirus, kus seda ei piira

ehituselementide konstruktsioon.

41. Ballistiliste andmete konverteerimine on vajalik võrdlemaks andmeid käesolevas dokumendis või mujal

toodud andmetega.

a. Rauasuudme energia arvutamiseks džaulides (J) on vaja teada kuuli algkiirust (m/s) ja kaalu (kg):

½ N(kg)V2(m/s) = ME(J)

b. Kuuli massi graanides (gr) saab teisendada grammidesse (g):

1 gr = 0,065 g

1 g = 15,432 gr

Jrk nr Relva tüüp ME (J)

1. Pneumorelv 16

2. Ääretulepadrun 480

3. Püstol/püstolkuulipilduja 645*/2030

4. Vintraudne püss/automaat kesktulepadruniga 4500*/7000

10/25

c. Rauasuudme energiat džaulides (J) saab teisendada naeljalgadesse (ft lbs):

1 J = 0,738 ft lbs

1 ft lbs = 1,3556 J

d. Kuuli algkiirust väljendatuna jalgades sekundi kohta (ft/s) saab teisendada meetriteks sekundi (m/s)

kohta:

1 ft/s = 0,3058 m/s

1 m/s = 3,281 ft/s

V. Lasketiirude kaitseehitiste kuulikindlad materjalid

42. Lasketiiru tulekoonuse alas paiknevad kaitseehitised peavad olema kuulikindlad vt tabel 5.

Tabel 5. Materjalide kuulikindluse paksus üksikute tabamuste (2-4 tabamust) vastu. Kuni 4500J tavaline täismantel, mitte soomustläbiv või trasseeriv kuul

Puit

Betoon (20N/mm2)

20 mm fraktsiooniga

Kõva tellis (õhuvahedeta)

Muldkeha (pehme pinnas)

Teras

(0,150,25% süsinikku)

Soomusplaat (HARDOX 500, ARMOX 500)

Ääretulepadrun 150 mm 75 mm 100 mm 500 mm 6 mm 4 mm Püstol/püstolkuulipilduja 200 mm 150 mm 215 mm 1000 mm 8 mm 6 mm Vintraudne püss/automaat kesktulepadruniga

375 mm 200 mm 215 mm 1500 mm

12 mm 8 mm

VI. Kaitse rikošeteerumise ja paiskemõju vastu

43. Kõikides lasketiirudes kaetakse tulekoonuse alasse jäävad kõvad pinnad (nt põrkeplaadid, postid,

kuulisuunajad jne) keskkonnale vastupidava puidu või muu vastava pehme materjaliga, et vähendada

paiskemõju vt tabel.

Tabel 6. Materjalide kuulikindluse paksus üksikute tabamuste (2-4 tabamust) vastu. Kuni 4500J tavaline täismantel, mitte soomustläbiv või trasseeriv kuul.

44. Puidust vooderdis paigaldatakse peitpea naeltega ning välistada tuleb punnsoone kasutamist.

45. Külgseinad ja lae võib katta rikošeteerumise vältimiseks puidust või teistest pehmetest materjalidest

vooderdisega selliselt, et tulepositsioonilt ei oleks tulekoonuse piires katmata seina ega lage näha.

46. Kuuli tagasipõrkamist (paiskemõju) välistav kardin

a. Kummikardinat kasutatakse siselasketiirus kuulikindlast tagaseinast või kõvast kuulipüüdjast 300 mm

eespool paiskemõju vähendamiseks.

Paiskemõju ära hoidev vooderdis

Rikošeteerumist ära hoidev vooderdis

Laskemoon Puidust laudis Puidust roovituse lattide paksus laskesuunas

OSB plaat ja vineer

Pressitud kummimatt

Ääretulepadrun 25 mm 25 mm 12 mm Vastavalt tootja spetsifikatsioonile

Kesktulepadrun 50 mm 50 mm 24mm Vastavalt tootja spetsifikatsioonile

11/25

b. Kummikardina elementide omavaheline ja kõva pinna äärtest ülekate peab olema 150 mm.

c. Kummikardin peab olema vähemalt 6 mm paksune latekskumm või samalaadne materjal.

d. Trasseeriva laskemoona laskmine on keelatud.

e. Kummikardin piirab tinatolmu levikut.

f. Siselasketiirus peab kummikardina taga lisaks kasutama õhu äratõmmet.

g. Kummikardin kinnitatakse puidust raamile, mille kandekonstruktsiooniosad ei asu sihtmärkide taga.

h. Kuulipüüdja ees võib olla maksimaalselt 2 kummimati kihti, et takistada paiskemõju.

i. Lateksist kummimatid on kergesti süttivad ja neid tuleb hoida eemal soojusallikatest, nt sihtmärgi

valgustamise valgustid.

VII. Lasketiirude kaitseelemendid

47. Alljärgnevalt on kirjeldatud lasketiirude üldised elemendid, millele tuleb pöörata suuremat tähelepanu

projekteerimise ja ehitamise protsessis. Nõuded materjalide tehnilistele näitajatele ja omadustele ning

eskiisjoonised on toodud nõuete alljärgnevates osades. Lasketiirude ohutuse tagamisel on tähtis

osaelementide olemasolu, millest sõltuvalt lasketiiru ohutus. Täpsemad nõuded, näiteks siselasketiiru

osadele, on lisas 2.

Tagavall

48. Tagavall on maapind, mis looduslikult või tehisvalli kujul tõuseb vahetult sihtmärkide taga. Tagavalli

eesmärgiks on takistada otseste laskude edasine lend ning seeläbi suurendada ohutust ja tulekoonuse

katmisel ka vähendada ohuala.

49. Võib ehitada pinnasest või kasutada looduslikku reljeefi, mis viiakse vastavusse nõuetega.

50. Tulepositsioonipoolne kaldenurk peab olema 30° või suurem.

51. Harja pikkus on äärmistest sihtmärgi paigutuskohtade tsentrist 5000 mm mõlemasse külgsuunda.

52. Paikneb sihtmärkide taga ja lasketiiru telje suhtes täisnurga all, lubatud on kuni 10° (01-80) hälve.

53. Ehitamisel tuleb arvestada pinnasetüübi varisemisnurgaga. Tagavalli stabiilsust saab suurendada

geotekstiilidega, geovõrguga, nende kombinatsiooniga või muu mitte rikošeteeruva materjaliga.

Stabiilsuse suurendamiseks ja erosiooni vältimiseks võib pinnast katta muruga. Tähelepanu tuleb pöörata

pinnavee ja vihmavee ära juhtimisele.

Täis- ja vähendatud ohualaga lasketiiru või laskevälja tagavall

54. Planeerida võimalikult sihtmärkide joone lähedale.

55. Kõrgus peab olema lasketiiru põrandast vähemalt 3000 mm, harja laius vähemalt 1500mm.

56. Tulepositsioonipoolne kaldenurk peab olema 30° või suurem.

57. Tulepositsioonipoolne külg tuleb katta 1000 mm paksuse pehme pinnasega või materjaliga.

Vähendatud ohualaga ja ohualata lasketiiru tagavall

58. Kõrgus peab olema tulekoonuse ülemisest servast vähemalt 1000 mm kõrgemal.

59. Harja laius peab olema vähemalt 1500 mm.

60. Tulepositsioonipoolne külg tuleb katta 1000 mm paksuse pehme pinnasega või materjaliga, mis ei sisalda

üle 30 mm läbimõõduga kive.

61. Astmestatud tagavalli kasutamisel peab astme esinurk olema 34° (2:3) ja terrassi ülaosa peab esiosa

suhtes olema 4,8° (1:12) kaldega. Astmed peavad olema vähemalt 1500 mm laiad, et neile mahuks liikuma

väiksem töömasin. Astmestiku ehitamisel tuleb vältida sihtmärkide taha jäävat peamise tabamusala

astmestamist.

12/25

62. Tagavalli võib asendada kuulikindlast materjalist tagaseinaga (vt tabel 5).

63. Kui tagavalli tulepositsioonipoolne kaldenurk on suurem kui 56°, pole kuulipüüdjate paigutamine nõutav.

Kuulipüüdja ja selle osad

64. Kuulipüüdja on tagavallis olev või eraldiseisev konstruktsioon, mis projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt

planeeritud vajadusele.

65. Kuulipüüdja eesmärgiks on vähendada reostust ja paiskemõju. Kuulipüüdja peab olema projekteeritud ja

ehitatud vastavalt kasutatavate relvade tulekoonustele (vt lisa 3). Kuulipüüdja peab katma vähemalt

tulekoonuse ala, mis püssi puhul on SM keskpunktist raadiusega vähemalt 7 tuhandikku.

66. Sihtmärkide joon paikneb kuulipüüdja jalamist mitte kaugemal kui 1 meeter ning koosneb vastavalt

kuulipüüdja tüübile vastavatest vajalikest materjalidest.

67. Kui kuulipüüdja taga on sein, peab see olema kaetud min 12mm terasplaadiga.

68. TK piiramiseks (põrand) võib kasutada kuulipüüdjat, et vältida kuulide põrandast rikošetti.

69. Kuulipüüdja peab olema hõlpsasti hooldatav, arvestades selle pidevat koormust (joonis 9).

70. Kuulipüüdja hooldus toimub vastavalt hooldusjuhendile.

Joonis 9. Kuulipüüdja asetsemine tagavallil

Liivast kuulipüüdja

71. Kuulipüüdja paksus peab olema laskesuunas vähemalt 1000 mm.

72. Kuulipüüdja esikülje kalle peab olema 34°. Hoolduste vahel võib kalle väheneda kuni 30°-ni.

73. Kuulipüüdja kallet tuleb kontrollida ja vajadusel taastada kord kuus.

74. Pärast 20 000 lasku sihtmärgi kohta tuleb hinnata kuulipüüdja seisukorda. Vajadusel tuleb kuulipüüdjast

sõeluda välja metall osakesed ja taastada 34° esikalle.

75. Liiv peab vastama standardile EVS EN 12620:2002.

76. Saepuru või laastude segamine liivaga vahekorras 2:1 (liiv ja saepuru) aitab säilitada liivamassi niiskust

ning stabiilsust. Kuna puit laguneb ajapikku, tuleb seda vastavalt hooldusjuhendile kontrollida ja

täiendada.

77. Liivale selle kuivkaalust 1-2% soola lisamine aitab säilitada niiskust ning vähendab talvel liiva külmumise

ohtu.

78. Kuulipüüdja purustab kuuli ja tekitab tinatolmu, kuulipüüdja paiskekaugus on 5 m.

79. Liiva vahetamisel käidelda vana liiva kui ohtlikku jäädet.

80. Vajadusel või võimalusel võib toestada kuulipüüdja pehme materjaliga, et vältida pinnase vajumist

selliselt, et kuulipüüdja paksus oleks laskesuunas vähemalt 1000mm.

13/25

Joonis 10 . Liivast kuulipüüdja koos täidetud rehvidega

Hakkepuidust kuulipüüdja

81. Kuulipüüdja paksus peab olema vähemalt 1000 mm.

82. Puu peab olema hakitud 30 - 50 mm suurusteks tükkideks.

83. Kuulipüüdja esikülje kalle peab olema 34°. Hoolduste vahel võib kalle väheneda kuni 30°ni.

84. Iga 15 000 lasu järel sihtmärgi kohta tuleb kontrollida, kas löögimõju keskpunkti taha ei ole tekkinud

metalli osakesi. Vajadusel puhastada, lisada täitematerjali ja taastada nõutud kalle.

85. Trasseeriva laskemoonaga laskmine on keelatud.

86. Kuulipüüdja omadused ei muutu külmades tingimustes.

87. Kuulipüüdjast voolab vesi vabalt läbi.

88. Kuulipüüdjas jääb kuul terveks või deformeerub vähesel määral ning tinatolmu ei teki, paiskekaugus

puudub.

89. Vajadusel või võimalusel võib toestada kuulipüüdja pehme materjaliga, et vältida sisupinnase vajumist.

Rehvihakke kuulipüüdja

90. Kuulipüüdja paksus peab olema vähemalt 1000mm.

91. Rehv peab olema hakitud 30 - 50 mm suurusteks tükkideks.

92. Kuulipüüdja esikülje kalle peab olema 34°. Hoolduste vahel võib kalle väheneda kuni 30°ni.

93. Iga 15 000 lasu järel sihtmärgi kohta tuleb kontrollida, kas löögimõju keskpunkti taha ei ole tekkinud

metalli osakesi. Vajadusel puhastada, lisada täitematerjali ja taastada nõutud kalle.

94. Trasseeriva laskemoonaga laskmine on keelatud.

95. Kuulipüüdja omadused ei muutu külmades tingimustes.

96. Kuulipüüdjast voolab vesi vabalt läbi.

97. Kuulipüüdjas jääb kuul terveks või deformeerub vähesel määral ning tinatolmu ei teki, paiskekaugus

puudub.

98. Vajadusel või võimalusel võib toestada kuulipüüdja pehme materjaliga, et vältida sisupinnase vajumist.

Kummigraanulitest kuulipüüdja

99. Kuulipüüdja paksus peab olema laskesuunas vähemalt 500 mm.

100. Kummielemendid peavad olema tüki suurusega vähemalt 50x50 mm ning nendest on eemaldatud piklikud

osised nii, et tekivad nurklikud ühtlase vormiga ja tihedalt haakuvad osised. Ei tohi sisaldada metallitükke

(purustatud rehvid).

14/25

101. Esikülje kalle peab olema 30°- 34°.

102. Iga 35 000 lasu järel sihtmärgi kohta tuleb kontrollida, kas löögimõju keskpunkti taha ei ole tekkinud

metalli osakesi. Vajadusel puhastada, lisada täitematerjali ja taastada nõutud kalle. Trasseeriva

laskemoonaga laskmine on keelatud.

103. Kuulipüüdja omadused ei muutu külmades tingimustes. Kuulipüüdjast voolab vesi vabalt läbi.

104. Kuulipüüdjas jääb kuul terveks või deformeerub vähesel määral ning tinatolmu ei teki, paiskekaugus

puudub.

105. Lahtiste kummigraanulite asemel võib kasutada pressitud kummigraanulitest blokke, mille läbimõõdu

vastavalt kasutatavale laskemoonale määrab tootja.

106. Vajadusel või võimalusel võib toestada kuulipüüdja pehme materjaliga, et vältida kuulipüüdja sisu

vajumist.

Ballistilistest kummiplokkidest kuulipüüdja

107. Kuulipüüdja ehitatakse ballistilisest kummist, mis on laotud laskesuunda 56-90° nurga alla kinnitatuna

vastu kuulikindlat seina.

108. Kuulipüüdjas võib kasutada ballistilisi kummiblokke vastavalt tootja spetsifikatsioonile.

109. Kuulipüüdja ette paigaldatakse ballistilisest kummist sihtmärgi alus (kuni 500 mm kaugusele), mis püüab

kinni kuulid ja takistab rikošeti teket.

110. Enne igat laskeharjutust tuleb kontrollida, et ballistilistes kuulipüüdjates ei oleks suuremaid auke kui 10

mm ja ballistilised kuulipüüdjad ei ole tulnud seina küljest lahti.

111. Vastavalt tootja spetsifikatsioonile tuleb sihtmärgi tagused alad ümber laduda või asendada.

112. Keelatud on kasutada soomustläbistavat ja trasseerivat laskemoona.

113. Kuulipüüdja paiskekaugus puudu.

Terasplaatidest kuulipüüdja

114. Kasutatava metalli paksus vastavalt tabelile 5.

115. Kuulipüüdja metallplaadid peavad olema vabalt vahetatavad.

116. Metallplaatide kaldenurk 40° suunaga taha ja alla.

117. Metallplaatide pikkus 1000 mm ja laius 300 mm.

118. Metallplaadid peavad asetsema vähemalt 50 mm ülekattega vaadelduna kõikidest laskeasenditest ja

lähimast laskedistantsilt.

119. Metallplaadi laskesuunda välja ulatuv serv peab olema 50° faasiga, eesmärgiga lõigata seda tabavat kuuli

ja vähendada rikošeteerumist ülesse.

120. Kuulipüüdja karkassi peab kinnitama seina külge vibreerimist vähendavate meetmetega.

121. Kuulipüüdja ette kummikardina paigutamisega kaob ära kuulipüüdja paiskekaugus.

122. Kuulipüüdja taha ja alla, põranda tasapinnast allapoole, tuleb luua kogumise võimalused tekkinud

jäätmete kogumiseks ja teisaldamiseks.

15/25

Joonis 11. Metallist kuulipüüdja konstruktsioon

Puidust kuulipüüdja

123. Kuulipüüdja ehitatakse puuklotsidest, mis on laotud süüga laskesuunda.

124. Kuulipüüdjas võib kasutada mändi, kuuske, leppa või haaba.

125. Vähemalt 10 000 lasu järel sihtmärgi kohta, vajadusel varem, tuleb sihtmärgi tagused alad ümber laduda

või asendada.

126. Kuulipüüdja peab tulekoonuse katma täies ulatuses ning ruumi olemasolul 1000 mm ulatuses igasse

suunda kuulikindla seina poolt.

127. Kuulipüüdja peab olema kogu ulatuses kergesti vahetatav.

128. Keelatud on kasutada soomusläbistavat ja trasseerivat laskemoona.

129. Välja vahetatud puidust kuulipüüdjat tuleb käidelda kui ohtlikku jäädet.

130. Kuulipüüdja paiskekaugus on kuni 5 meetrit.

131. Kuulipüüdja minimaalne paksus erinevate moonatüüpidega varieerub vt tabel.

Tabel 7. Täispuidust kuulipüüdja paksus

Laskemoon Kuulipüüdja paksus Ääretulepadrun 250 mm 9*19 mm püstol/püstolkuulipilduja 500 mm 5,56*45 mm või 7,62*51 automaat 1000 mm

Metallist tigukuulipüüdja

132. Püüdja lehter koosneb 18 kraadi alla paigutatud soomusplaatidest.

133. Antud lahenduse puhul võib kasutada kõiki väiksemaid relvi (kesktulepadruniga kuni 2030J), kus ei

kasutata soomust läbistavaid kuule.

134. Täpsema lahenduse puhul pöörduda tootja poole.

135. Antud lahenduse puhul on võimalik vahetult enne tigu paigaldatud väljatõmbeventilatsiooniga koguda

pliitolmu.

Kuulipüüdja katus

136. Kuulipüüdja katuse eesmärk on kuulide paiskemõju ja rikošettide peatamine. Kuulipüüdja katus

projekteeritakse ja ehitatakse vastavalt vajadusele. Kuulipüüdja katuse lisamisega saab ohualaga

lasketiiru ehitada ümber ilma ohualata lasketiiruks. Kaldenurk võib olla 0°-35°. Kuulipüüdja katus aitab

16/25

hoida ka kuulipüüdja materjali kuivana, e sademed ei soodusta kuulipüüdja märgumist ega külmumist.

Kuulipüüdja katus ehitatakse kogu kuulipüüdja ulatuses (vt joonis 12);

a) peab olema rikošeteerumisest läbimatu (5 mm teras või sellega võrdne materjal);

b) kaldenurk võib olla 0°-35°.

Joonis 12. Kuulipüüdja katus

Kuuli tagasipõrkamist välistav kardin

137. Kummikardinat kasutatakse tavaliselt siselasketiirus kuulikindlast tagaseinast või kõvast kuulipüüdjast 300

mm eespool paiskemõju vähendamiseks.

138. Kummikardina elementide omavaheline ja kõva pinna äärtest ülekate peab olema 150 mm.

139. Kummikardin peab olema vähemalt 6 mm paksune latekskumm.

140. Trasseeriva laskemoona laskmine on keelatud.

141. Kummikardin piirab tinatolmu levikut.

142. Siselasketiirus peab kummikardina taga lisaks kasutama õhu äratõmmet.

143. Kummikardin kinnitatakse puidust raamile, mille kandekonstruktsiooniosad ei asu sihtmärkide taga.

Kuulisuunajad

144. Kuulisuunajad peavad katma lasketiiru süsteeme kogu ulatuses ja kaitsma lasketiiru piki suunas

haavatavaid konstruktsioone ehk nende eesmärgiks on kaitsta valgusteid, ventilatsiooni- ja küttesüsteemi

ning lage ja sihtmärki hoidvaid süsteeme vt joonis 13 ja 14.

Joonis 13. Kuulisuunaja kinnitus laes Joonis 14. Kuulisuunaja seina tasapinnast väljaulatuva osade kaitseks

145. Kuulisuunajad on projekteeritud selliselt, et need võtaksid vastu juhuslikke kuule, kuid samas ei suuda

need kaitsta tahtlikult või pidevate lastud kuulitabamuste eest.

146. Kuulisuunaja on terasplaat minimaalse paksusega 3,5 mm või muu kuulikindel materjal vt. tabel 5 mis on

soovitavalt paigaldatud 25-30º nurga all laskesuunast ja kaetud puiduga- või muu rikošeteerumise vastase

materjaliga vt tabel 6.

17/25

147. Kuulisuunaja võib paikneda 90° lae suhtes, kui see on kaetud 100mm puidu või muu rikošeteerumise

vastase materjaliga.

148. Kuulisuunaja enda pikkuse ja tema poolt kaitstud ala suhe sõltub lasketiiru laiusest ning suureneb

progresseeruvalt tulejoonest sihtmärkide joone suunas liikudes joonis 15.

Joonis 15. Kuulisuunajate paigutus eri kaugustel

149. Kuulisuunajaid projekteerides/ehitades tuleb modelleerida kõik tulepositsioonid kuulisuunaja poole

kõrgustest vahemikus 30 cm- 150 cm põrandapinnast (joonis 15) ning minimaalsed- ja maksimaalsed

sihtmärkide tabamuspunkti kõrgused.

Joonis 16. Kuulisuunaja ja kaitstava objekti asetus laes

150. Kuulisuunajate asetus:

a. Kuulisuunajad on paigaldatud täpselt sinna, kus asuvad kaitstavad objektid nagu valgustid jms

kommunikatsioonid.

b. Kuulisuunaja olemasolu ei elimineeri täielikult rikošetiohtu.

c. Lasketiiru ehitus peab olema selline, et kaitsetsoonis oleks kuulide läbitungimine võimatu.

d. Kuulisuunajad tuleb ehitada nii, et 30 – 150 cm laskmisasendist ei ole võimalik kaitstavaid objekte

näha.

151. Kuulisuunaja materjalid ja vajadused:

a. Paigaldus vastavalt joonistele 13 ja 14.

b. Suurus vastavalt varjatava konstruktsiooni osale. Tulepositsioonidest (laskmise asendis) ei tohi näha

ühtegi kaitstavat konstruktsiooni elementi. Kuulisuunajad peavad varjama kogu kaitstava osa.

c. Minimaalne ülekate vähemat 50 mm kaitstavast objektist.

18/25

Külgvall ja sein

152. Otsese vajaduse (tulekoonuse piiramine) puudumisel võib külgvalli asemel ehitada tara/aia/seina

kõrvaliste isikute juurdepääs tõkestamaks.

153. Külgvall/-sein on sihtimisjoone äärel asuv kaitseehitis, mille eesmärk on piirata ohtliku vea tulemusel kuuli

edasist lendu ja takistada juhuslikku liikumist tuleala ees ning suurendades seeläbi ohutust. Külgvall/ -sein

ehitatakse kahe kõrvuti paikneva väljaõppeehitise vahele. Külgvallidel on vähesel määral müra summutav

mõju.

a. Külgvall/-sein peab algama 5000 mm enne kuulide suurima külgkõrvalekalde eesmist serva ning

ulatuma tagavallini.

b. Külgvalli/-seina harja kõrgus peab olema kõrgemast sihtimisjoonest vähemalt 1000 mm kõrgusel, kuid

mitte madalam kui 3000 mm põrandapinnast.

c. Külgsein peab olema kuulikindel ja kaetud rikošeti vastase kattega.

d. Külgvalli hari peab olema ühtlane ja vähemalt 1000 mm lai.

e. Külgvalli sisene kalle peab olema minimaalselt 30°.

f. Külgvall peab olema ehitatud ühtse monoliitse üksusena, mis ei tohi vajuda.

g. Külgvalli lasketiiru poolse külje kattematerjal peab olema 500 mm sügavuselt pehme pinnas.

Põrand

154. Lasketiiru põrand ulatub kaugeimast tulejoonest kuni kuulipüüdja või tagavallini. Lasketiirude

projekteerimisel eelistada võimalikult pikalt siledat põrandat alates sihtmärkide joonest kuni kaugeima

tulepositsioonini tagamaks laiemat kasutusala.

155. Lasketiiru põrand

a. Põrand peab olema äärmiste tulepositsioonide tulekoonuse servast mõlemasse külgsuunda vähemalt

1000 mm lai.

b. Lompide vältimiseks paigaldada drenaaž.

c. Kuivenduskraavid, äravool jms peavad olema varustatud truupidega ja mitte kõrgem kui põrand.

Kuivenduskraavidele paigaldatavad ülekäigusillad peavad olema projekteeritud ja ehitatud viisil, mis ei

põhjusta ilmastikuoludest lähtuvalt nende libedaks muutumist.

Põrkeplaat

156. Põrkeplaadi eesmärk on piirata tulekoonust pikkadelt distantsidelt. Põrkeplaadid võivad olla vertikaalsed

ja/või horisontaalsed. Need peab projekteerima lähtuvalt tulepositsioonist ja laskeasendist, mistõttu

tohib tulistada ainult kindlatelt tulepositsioonidelt ja laskeasenditest.

a. Põrkeplaadid peavad olema kuulikindlast materjalist.

b. Põrkeplaatide ehitamisel peavad kuulikindlad osad kattuma vähemalt 150 mm ulatuses vaadelduna

tulepositsiooni laskeasenditest.

c. Põrkeplaadid ei tohi piirata nähtavusjoont.

d. Põrkeplaat peab olema laskesuuna poolsest küljest kaetud materjalidega, mis hoiaks ära

rikošeteerumise- ja paiskemõju tekkimise.

Sihtmärgid

157. Laskeetiirus võib kasutada ainult kasutuseeskirjas määratud sihtmärke ja need tuleb paigutada

projekteeritud ja määratud kohtadesse.

158. Sihtmärgi tabamuspunkti kõrguse tähise eesmärk on määrata maksimaalsed sihtmärkide paigaldamise

kõrgused/laiused, et oleks tagatud projekteeritud lasketiiru ohuala vastavus:

19/25

a. tähisel olev joon tähistab kõrgemat-, madalamat- ja äärmist võimalikku sihtmärgi tabamuspunkti;

b. kõrguse tähisel oleva kolmnurga poolse joone tasapind peab märkima maksimaalset lubatavat

sihtmärgi tabamuspunkti kõrgust/äärt (vt joonis 17);

c. tähised peavad olema paigaldatud lasketiiru sihtmärkide joonele püsivalt.

Joonis 17. Tabamispunkti kõrguse tähis

159. Sihtmärgi keskpunkti projitseeritakse tulekoonuse telg.

a. Sihtmärgi tabamuspunkti maksimaalne ja minimaalne kõrgus ning äärmise sihtmärgi tabamuspunkti

asukoht peavad olema püsivalt märgistatud tabamuspunkti kõrguse/laiuse tähisega.

b. Sihtmärgi tabamuspunkti lubatud minimaalne kõrgus maapinnast on 400 mm.

c. Sihtmärkide sammuvahe tabamuspunktist tabamuspunktini on paralleelne tulepositsioonidega.

d. Sihtmärgid paigaldada võimalikult lähedale kuulipüüdjale ja tagavallile, mis võimaldab ehitada

madalaid kaitseehitisi. Samas tuleb arvestada tagavalli ja kuulipüüdja hooldamise vajadusi.

e. Lasketiirudes kasutatakse lasketiiru kasutuseeskirjaga lubatud sihtmärgi tüüpe.

f. Kõik kõvad pinnad peavad olema ohualata lasketiirus kinni kaetud (kummimatt, puitplaat,

liivapadjand vms pehme materjal) rikošeteerumise ja paiskemõju vähendamiseks.

160. Sihtmärkide asukohad peavad olema nummerdatud sihtmärkide numbritega, mis on valmistatud

veekindlast vineerist või samaväärsest materjalist:

a. paksus vähemalt 18 mm;

b. alustaust ja numbrite kujutised peavad olema kantud UV kindla kleebise, värvi ms. materjaliga;

c. sihtmärkide numbrid peavad olema kergesti asendatavad ja -selgesti loetavad (vt joonis 16);

d. numbrite alustaust peab olema valge;

e. paaritud numbrid peavad olema punast värvi, paaris numbrid musta värvi;

f. kirjastiil Arial Black;

g. number tuleb kinnitada, kas sihtmärgi alla (kaitsevalli korral), kuulipüüdja puhul selle ülaserava (vt

20/25

joonis 18) või tagavallile.

Joonis 18. Sihtmärkide numbrite ehitus ja paigutus

161. Sihtmärgisüsteemidel tuleb tagada elektroonika kaitse kuulikindlate materjalidega (vt tabel 5) või

maapinnaga.

162. Kõikides lasketiirudes on lubatud kasutada metallsihtmärke.

a. Sihtmärgi materjal peab olema AR 500 (HBW- tüüpi).

b. Sihtmärgi kaldenurk võib olla kuni 25° nurga all laskesuunda.

c. Sihtmärgi jala peale paigaldada kummimatt, puitplaat, liivapadjand vms pehme materjal

rikošeteerumise ja paiskemõju vähendamiseks.

d. Sihtmärgil tuleb arvestada fragmenteerumisala ja paiskemõjuga.

Tulepositsioon

163. Tulepositsioon

a. Tulepositsioon võib paikneda mistahes kaugusel ja kõrgusel. Iga tulepositsiooni puhul tuleb hoolikalt

määratleda sihtmärgijooned ja nähtavusjooned, et rakendada kaitseehitistele kehtivaid nõudeid.

b. Tulejoone mõlemal küljel (vasakul ja paremal) peavad olema kauguse tähised, mis näitavad kaugust

sihtmärkideni vt joonis 19.

c. Kauguse tähised peavad olema:

i. minimaalselt 18 mm paksusest veekindlast vineerist (musta värvi);

ii. välismõõdud 700 x 350 mm;

iii. kirja kõrgus 247 mm, Arial Black 170;

iv. valge numbri kleebis kleebituna vineerile, tsentreeritud keskele.

d. Käsitulirelvade tulepositsioonid (vt joonis 20) tuleb ehitada pehmest täitematerjalist. Täitematerjal

peab olema 100 - 150 mm paksuselt paigutatud kompaktsele aluskihile. Kattena võib kasutada

pehmeid ilmastikukindlaid kattematerjale (näiteks kummi). Aluskihi ja täitematerjali vahele on

soovitav paigutada taimestiku läbikasvamist takistav materjal. Täitematerjal ümbritseda immutatud

puidust prussiga, mis on ümbritseva maapinnaga tasa ning aitab hoida tulepositsiooni pinna vormi.

21/25

e. Tulepositsioon võib olla maapinna suhtes horisontaalne või kuni 1:12-le kaldega taha suunas.

f. Tulepositsiooni min laius peab vastavama kasutatavale relvale (vt tabel 8).

Joonis 19. Tulepositsioonide kauguse tähised

Tabel 8. Tulepositsiooni min laiused

Relv Tulepositsiooni min laius Püstol 1200 mm Püss ja püstolkuulipilduja 1600 mm Kuulipilduja 3200 mm Raskekuulipilduja 4000 mm

Joonis 20. Tulepositsiooni joonis

22/25

Laskepaviljon:

164. Laskepaviljon (vt joonis 21) ei ole lasketiiru kohustuslik element, kuid selle rajamisel peaks arvestama:

a. tavaliselt paikneb paviljon lasketiiru kaugeimal tulejoonel;

b. pakub laskurile kaitset päikese, tuule ja sademete eest;

c. on puitkonstruktsiooniga ja vähemalt katusega varustatud kergehitis;

d. põrandal tuleb vältida põranda vetrumist st. soovituslikult ehitada betoonist, tagab laskurite mitte

häirimist;

e. tulepositsiooni piirid peavad olema põrandale värvitud kollase värviga;

f. tulepositsioonid peavad olema nummerdatud tulepositsiooni numbritega, mis peavad vastama

sihtmärkide numbritele;

g. laskepaviljon vähendab müra levikut;

h. võimalusel tuleks laskepaviljon valgustada;

i. laskepaviljoni tagaseinas peavad olema istumise võimalused ja riidenagid;

j. laskepaviljon täpsem kirjeldus tuleb lähteülesande koostamisel.

Joonis 21. Laskepaviljon

Punker

165. Punker ehitatakse sihtmärkide kiire vahetamise ja tulemuste märkimise eesmärgil. Punker peab

võimaldama kasutada käsitsi liigutatavaid ja elektrilisi sihtmärke. Punkrite ehitamine on valikuline (vt

joonis 22).

a. Põranda pinnast kõrgemal asuv punker peab olema paralleelne tagavalliga.

b. Tagavalli ja punkri kaitsevalli vahele peab jääma vähemalt 3000 mm laiune hooldustee.

c. Punkrit võib ehitada lasketiiru põrandast kõrgemale ja madalamale. Madalamale ehitades peab

punker püsima kuiv.

d. Punker peab olema elektrivarustusega.

e. Punkri minimaalne kõrgus peab olema 2100 mm, punkri sihtmärgiava laius 700 mm. Sihtmärgiava

peab olema suletav vihmavee ära suunamiseks ja kaitseks vandalismi eest.

f. Punkrisse kinnitatakse võimalusel iga sihtmärgi vastu seina külge kokkupandav kontrollija iste.

g. Laskesektorisse avatud punkri sissepääsu juures peab olema tulejoonele nähtav lipuvarras, kuhu saab

heisata signaalmärgistuse punkrist seest laskeharjutuse ajal.

166. Punkri kaitsevall:

a. Kaitsevalli laius peab olema sama tagavalliga.

b. Kaitsevalli harjakalle ei tohi olla suurem kui 2,3° (1:25).

c. Kaitsevall peab olema vähemalt 1000 mm paksune pehme pinnas.

d. Esikülje minimaalne kallak maapinna (lasketiiru põranda) suhtes peab olema 34° (2:3).

e. Kaitsevalli võib katta muruvaibaga, et tagada stabiilsus ja vältida erosiooni.

f. Kaitsevallil ja tagavallil peab olema kuulipüüdja.

23/25

g. Kaitsevalli harja kaitseks paigaldatakse puidust või ribastatud kummist/polümeerist plokke 500 x 500

mm läbilõikega, kusjuures tagada tuleb sihtimisjooneni 75 mm vaba ruum. Võib asendada kuulikindla

materjaliga, mis hoiaks ära rikošeteerumise ja paiskemõju tekkimise.

h. Punkri sihtmärkide paigaldamisel on oluline tähtsus sihtmärgi raamide korrektse kõrguse

arvestamisel.

i. Sihtmärgi alumise serva ning punkri kaitsevalli vahele peab jääma halvima sihtimisjoone puhul 75

mm vaba ruum, et punkri kaitsevall ei saaks kahjustada.

j. Ühelegi sihtimisjoonele ei tohi jääda rikošeteerumist põhjustavaid materjale. Sihtmärgiraam peab

olema pehmest materjalist.

k. Lamades laskeasendist peab nägema kogu sihtmärki ja seisvast laskeasendist ei tohi näha

sihtmärgiraami kõvast materjalist detaili.

l. Punkris olev isik peab saama kleepida või vahetada kuni 1600 mm suurust sihtmärki redelit

kasutamata ja punkri katusest kõrgemale tõusmata.

Joonis 22. Punkri külgläbilõige

Juhtimisruum

167. Juhtimisruumis paiknevad juhtimis- ja kommunikatsioonisüsteemid, mis on vajalikud lasketiiru

haldamiseks, sihtmärkide aktiveerimiseks ja tabamuste salvestamiseks. Juhtimisruum peab mahutama

ainult harjutuse läbiviimiseks vajalikku personali ja sisseseadet.

168. Juhtimisruum peab paiknema selliselt, mis võimaldab optimaalseimat vaadet lasketiirule. Juhtimisruumi

ehitamine on valikuline. Juhtimisruum paikneb tavaliselt tulepositsioonide taga või küljel väljaspool

ohuala ja soovitavalt tulepositsioonidest kõrgemal, tagamaks paremat ülevaadet.

Sihtmärkide ladu ja töökoda

169. Sihtmärkide lao ja töökoja vajadus sõltub lasketiiru asukohast. Töökoda peab olema piisavalt suur, et

tagada sihtmärkide remont ja hooldamine. Töökojas peavad olema vajalikud vahendid ja tööpinnad

sihtmärkide valmistamiseks, varustatud elektriga (valgustus jne), võimalusel vee ja kanalisatsiooniga.

Sihtmärkide ladu peab võimaldama vähemalt kolme komplekti sihtmärgi raamide hoiustamist (sõltub

tulepositsioonide arvust) ning riiuleid sihtmärkide ladustamiseks. Sihtmärkide ladustamiseks peab olema

24/25

tagatud ruumi õiged hoiutingimused (temperatuur, õhuniiskus jne). Lao asukoht ja ehitus peab

võimaldama sihtmärkide mugavat transporti (ka ukseava suurus). Lao ja töökoja ehitamine on valikuline.

Elektritoide ja valgustus

170. Oluline on tagada piisav ja kindel elektritoide. Lasketiiru edukaks kasutamiseks nõutav elektrivajadus on

igal tiirul erinev, ent üldiselt piisab 50 kW kolmefaasilisest ja nullfaasiga voolust. Elektritoite tagamine

välilasketiirudes on vajaduspõhine.

171. Elektritoidet vajavad:

a. sihtmärgimehhanismid ja juhtimisseadeldised;

b. kütte- ja valgustussüsteemid;

c. lasketiiru töökoda;

d. sihtmärkide ladu;

e. öiste laskeharjutuste hoiatustuled;

f. veepump;

g. väljaõppe läbiviija vajadused.

172. Tulejoon ja sihtmärkide ala on soovitavalt valgustatud, et suurendamaks kasutusaega. Üldvalgustus 200-

500 luxi ja sihtmärkide valgustus reguleeritav vahemikus 200 - 3000 luxi.

Mürasummutus

173. Lisaks individuaalsetele mürakaitsemeetmetele tuleb mürataseme vähendamiseks kasutada müra

summutamist.

174. Müra summutamist tehakse eesmärgiga vähendada müra kandumist ümbruskonda ja ümbritsevatele

ehitistele või kindlasse suunda. Müra summutamiseks kasutatakse ehitustekstiile, uksi, torusüsteeme,

laskepaviljone, valle.

175. Summutamisega vähendatakse kasutajatele peegelduva müra koormust. Peegelduva müra

vähendamiseks tuleb pöörata tähelepanu sisepindade profiilile ja materjalile. Kasutatavad pinnad peavad

taluma põrutusi ning olema kergelt puhastatavad tinatolmust ja põlemata jääkidest.

Küte, ventilatsioon, tuleohutus

176. Lahtine lasketiir

a. Lahtises lasketiiru tavaliselt ei projekteerita kütet ega ventilatsiooni, kuid sõltuvalt laskepaviljonist ja

mürasummutusest võib seda vaja minna.

b. Ehitiste juures peavad olema vastavad esmased tulekustutusvahendid.

177. Siselasketiiru nõuded on eraldi lisas 2.

VIII. Laketiirude hooldus

178. Regulaarse kontrollimise ja hooldamisega tagatakse, et väljaõppetegevuse, ilmastiku ning pinnase

liikumise mõjul muutunud profiil parandatakse ning lasketiiru kaitseehitiste omadused säilivad.

Kontrollimise sagedus sõltub lasketiiru kasutamisest ja kasutatavatest materjalidest. Kontrolli- ja

hooldustööde sagedus määratakse väljaõppeehitise hooldusjuhendiga.

179. Rikošeteerumist ja paiskemõju ärahoidvatel kaitseehitistel tuleb kõvasid pindu hoolikalt ja regulaarselt

kontrollida. Kontrollimise hõlbustamiseks peab kattepind olema kergesti teisaldatav. Maksimaalne

lubatud kulumisaste enne remonti on 10 %.

180. Lasketiirude regulaarse hoolduse ja kontrolli põhilised punktid:

25/25

a. Dokumentatsioon: läbiviidavad harjutused ja kasutatavad relvad vastavad väljaõppeehitise

kasutuseeskirjas sätestatutele. Korralised hooldused on läbi viidud.

b. Tagavalli kõrgus, laius, kaldenurk ja harja laius.

c. Kuulipüüdja kõrgus, laius ja kaldenurk.

d. Sihtmärgid: töökorrasolek, õiged mõõtmed, keskpunkti kõrgus, asetus (ka äärmiste), kaitstus,

sihtmärkide nähtavus tulepositsioonidelt, asukohtade märgistatus.

e. Tulepositsiooni asendid, kõrgus, mõõdud, konstruktsioonid, sihtmärkide/tulepositsioonide

eristamine, joondus ja profiilid, sihtmärkide numbri, kauguse tähised.

f. Punkri kaitsevalli profiil, kõrgus, laius, minimaalsete vabade ruumide olemasolu kaitsevalli äärelaua

kohal ja sihtmärgiraami kõva konstruktsiooni kohal.

g. Taimestiku kontroll, et taimestik ei sega sihtimisjoont ning tagavallide sisemisel külgedel pole taimi,

mille varre jämedus oleks üle 5 mm.

h. Ventilatsioonitorustikud olema kergesti puhastatavad ja omama puhastusluuke vastavalt

kehtivatele standarditele. Torustike regulaarne puhastamine (sh. lõppelemendid) peab olema

lasketiiru üks hooldustegevuse osa. Ventilatsioonitorustike puhastamine tuleb läbi viia vastavalt

kehtivatele standarditele.

i. Hooldamisel peab kasutama vastavaid töökaitsevahendeid.

KEHTESTATUD

LISA 2

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses peadirektori 05.11.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/77

Sisukord 1. ÜLDSÄTTED ............................................................................................................................................... 2

2. PIIRANGUD ................................................................................................................................................ 2

3. PROJEKTEERIMINE .................................................................................................................................... 2

4. SISELASKETIIRUDE SOOVITUSLIKUD MÕÕTEMED JA ÜLDISED NÕUDED .................................................. 3

5. OHUTUSTEHNILISED ELEMENDID ............................................................................................................. 3

5.1. Laskekoht-tulepositsioonid-tulejoon ........................................................................................................ 4

5.2. Laskerajad.................................................................................................................................................. 4

5.3. Seinad ........................................................................................................................................................ 5

5.4. Lagi: ........................................................................................................................................................... 6

5.5. Põrand: ...................................................................................................................................................... 6

5.6. Teised lasketiiru tsoonid ja elemendid ..................................................................................................... 6

6. MUUD LASKETIIRU OHUTUST MÕJUTAVAD TEGURID............................................................................ 11

6.1. Müra ........................................................................................................................................................ 11

6.2. Tuleohutus .............................................................................................................................................. 13

6.3. Lasketiirudes leiduvad kahjulikud ained ................................................................................................. 14

2/15

I. ÜLDSÄTTED

1. Käesolev lisa täiendab TeHN põhidokumenti siselasketiiru spetsiifikast lähtuvalt, mille alusel lasketiiru

projekteerides, ehitades ja kasutades on tagatud ratsionaalsus, ressursside optimaalne kasutus ja ohutus.

Nõuete eesmärgiks on anda tellijale, projekteerijale, töövõtjale (ehitajale) ja kasutajale juhised, kuidas

lahendada, projekteerida ja ehitada siselasketiiru ning selle erinevaid elemente.

II. PIIRANGUD

2. Siselasketiir:

a. on lubatud lasta relvadega, mille rauasuudme energia ei ületa 4500 J;

b. tohib sooritada laskeharjutusi vaid nende relvadega, mille töönäitajad jäävad antud lasketiirule

kehtestatud normatiivide piiridesse;

c. ei tohi kasutada trasseerivat laskemoona tuleohtlikkuse tõttu;

d. ei tohi kasutada musta püssirohuga laskemoona.

III. PROJEKTEERIMINE

3. Siselasketiiru ehitamisel, kui kasutatakse olemasolevaid hooneid, mis ehitatakse ümber lasketiirudeks,

peab see vastama käesoleva dokumendi nõuetele.

4. Igasugused erandid ja eripärad, mis ei ole oma olemuselt lasketiirude kavandamisel tavapärased, tuleb

lisada lähteülesandesse.

5. Lasketiir tuleb projekteerida selliselt, et püssirohu intensiivne ladestumine ruumi sisepindadele oleks

minimaalne ning ruumi sisepinnad oleksid kergesti puhastatavad (vt. Lisa 9).

6. Kuulid ei tohi läbida siselasketiiru piirdekonstruktsioone tsoonis, mis asub eespool tulejoont

(tulepositsioon).

7. Lasketiiru konstruktsioonid tulejoonest eespool peavad olema kaitstud kuulitabamuste eest kõikidest

planeeritud tulepositsioonidelt/-aladelt ja laskeasenditest. Seetõttu vältida ruumi sisepinna elementides

eenduvaid osasid, välja arvatud seintes eesmärgipäraselt paigaldatud põrkeplaadid ja kuulisuunajad, mis

kaitsevad lasketiiru elemente. Lasketiiru seintes, põrandates ja lagedel vältida kuulitabamuse eest

kaitsmata rikošetti põhjustavast materjalist eenduvaid osasid.

8. Lasketiiru elemendid peavad vastama projekteerimise lähteülesandele ja lasketiiru tulejoone/-ala ees

peavad seinad, põrand ja lagi olema konstruktsioonilt kuulikindlad. Teised lasketiiru elemendid peavad

olema üldjuhul kuulikindlad, v.a osad, mida on kaitstud kuulisuunajatega. Elementide kaitse peab

peatama lastud kuuli, (vt lisa 1 tabel 5).

9. Lasketiiru seinakonstruktsioon tuleb valida selline, mis võimaldab summutada müra kõrvalolevatesse

ruumidesse ja ümbritsevasse keskkonda. Vajalikud müranõuded määrab projekteerimise lähteülesanne.

10. Lasketiirudes olevad sisepindade konstruktsioonid peavad konstruktsioonilt olema kergesti vahetatavad

(näiteks moodulitena või elementidena) ja hooldatavad (pinnatöötluselt sellised, et lapi vms

puhastusvahendiga oleksid kergesti puhastatavad).

11. Lasketiir ehitatakse ja projekteeritakse eraldi tuletõkkesektsioonina. Kogu lasketiiru kompleks peab

vastama kehtivatele ehitusseadustele ja tuleohutusnõuetele.

12. Uute projekteeritavate lasketiirude kütteks eelistada õhkkütet või põrandakütet (pinna kihi sees, mis on

kuulitabamuste eest kaitstud). Olemasolevate ruumide rekonstrueerimisel lasketiirudeks võib kasutada

erandjuhul ka radiaatorkütet. Radiaatorkütte puhul peavad küttekehad olema kaetud selliselt, et need

oleksid kaitstud kuulitabamuste eest. Küttekehade paigutamisel eelistada laskepositsioonide taha jäävat

3/15

ala. Küttekalorifeeride kasutamisel paigaldada need ainult laskepositsioonide taha.

13. Lasketiiru ventilatsiooniseade peab teenindama ainult lasketiiru ja olema varustatud automaatikaga, mis

võimaldab seda juhtida.

14. Torustike läbimine lasketiirust ei ole lubatud v.a ruumi otseselt teenindav torustik. Mööndusena võib

torustik asetseda tulepositsiooni taga. Veevarustuse, kanalisatsiooni, kütte, gaasi vms torustike püstikud

peavad üldjuhul paiknema kõrvalruumides või lasketiirust väljaspool.

15. Lasketiiru valgustid peavad olema uputatud või varjestatud konstruktsiooni-elementidesse. Kui valgustid

on paigaldatud tulejoone lähedale tuleb need kaitsta hülsside tabamuste eest. Sama kehtib ka tehniliste

kommunikatsioonide elekter ja nõrkvool kohta.

16. Juhul, kui siselasketiiru seinad külgnevad mõne tehnošahtiga, ei tohi lasketiirupoolses šahtiseinas

kasutada muid materjale peale kivi, betooni vms materjali ehk kasutatav materjal peab oma

konstruktsioonilt olema kuulikindel.

17. Olemasoleva hoone rekonstrueerimisel lasketiiruks peab läbi viima riskianalüüsi hindamaks hoone

sobivust lasketiiruks. Riskianalüüsi põhjal on võimalik teha otsuseid kas rekonstrueeritava tiiru ohutus on

piisav selle kasutamisel erinõuete raames. Antud lasketiiru ohutust hindab VõEK.

IV. SISELASKETIIRUDE SOOVITUSLIKUD MÕÕTEMED JA ÜLDISED NÕUDED

18. Lasketiiru pikkus peab olema minimaalselt laskedistantsi pikkus + 5 meetrit. See on vajalik, et ehitada

laskepositsioonid ja kuulipüüdja. Laskedistantsi pikkust mõõdetakse kaugeimast tulejoonest sihtmärgini.

19. Lasketiiru lae kõrgus (sh. ka kaitstavad tiiru laeelemendid vms – antud mõõt on vaba nähtavuse miinimum)

peab olema minimaalselt 2,20 meetrit.

20. Lasketiiru siseviimistlus soovituslikult heledamas pastelses ühetaolises toonis, vältida tuleb kirkaid ja

kontrastseid toone ja seda ka siseseadmetes ning sisustuses.

21. Lasketiiru vahetusse lähedusse on soovitavalt rajada ca 20 m² ruum inventari, sihtmärkide jms hoidmiseks,

lisaks ruumid relvahoolduseks. Relvahoidlaks ja õppeklassiks vajaminevate ruumide vajadust antud

dokumendis ei käsitleta.

22. Relvahoidla üldisel projekteerimisel ja ehitamisel lähtuda kehtivatest reeglitest.

23. Lasketiiru ehituslikud erandid peavad olema dokumenteeritud ja VÕEKi aktsepteeritud.

24. Lasketiiru geomeetrias, ehituses võib teha erandeid, kui need on VÕEK-ile vastuvõetavate analüüsimeetodite põhjal ohutuks tunnistatud.

V. OHUTUSTEHNILISED ELEMENDID

25. Kuuli liikumine modelleeritakse sirgjoontena igast laskepositsioonist ja ette nähtud tulejoonest.

Konstruktsioonid, mis asuvad lasketiirus tulepositsioonist eespool, peavad olema kuulikindlad, vastavalt

lisa 1 tabelile 6. Konstruktsioonide tugevus ja kuulikindlus tagatakse projekteeritud tugevusvaruga

vastavalt projekteerimise lähteülesandele.

26. Siselasketiiru võib tinglikult jagada 3-ks tsooniks vt joonis 1, mis on ka tähtsad lasketiirude

konstruktsioonide projekteerimisel ja ehitamisel.

a. Mitteohtlik tsoon (III) on tulepositsiooni taga olev ala.

b. Vahetsoon (II), kus tulekoonuste põhjal võivad lasketiiru konstruktsioonid saada kuulitabamusi.

c. Kaitsetsoon (I) on osa lasketiirust, kuhu satuvad suurem osa lastud kuule ja kus on suurem võimalus

saada mõjutatud rikošetiga või paiskemõjuga. Kaitsetsooni suuruse määrab tulekoonus. Kaitsetsoonis

olevad elemendid on spetsiaalselt nii tehtud, et tõrjuda kuuli tabamust näiteks seinaelementidesse

4/15

(vt ka joonis 2). Kaitsetsoon osad, kus vajatakse suuremat kaitset ja kuhu sattuvad enamus lastud

kuulid, on kaitsetsooni kuulipüüdja, kuulipüüdja taga olev terasplaat ning tagasein.

Joonis 1. Siselasketiiru põhimõtteline jaotus ja ehitus pealt vaatena

Joonis 2. Siselasketiiru põhimõtteline jaotus ja ehitus ristlõikena

Tulepositsioon, tulejoon/-ala

27. Fikseeritud tulepositsioonide vahele, võib paigaldada kerged kardinad või läbipaistvast materjalist sirmid

kõrvalepaiskuvate padrunikestade kaitseks.

a. Sirmid peavad olema kergesti teisaldatavad ja võimalik paigaldada kõikidele tulejoontele.

b. Sirmi materjaliks sobib tugev läbipaistev plastvõrk (silma suurus ei ületa 5 mm), läbipaistev kile või

orgaaniline klaas. Peab võimaldama kohtunikel ja läbiviijatel laskurite tegevust jälgida.

c. Sirmid peavad vastama järgmistele nõuetele:

i. ulatuma vähemalt 0.75 m tulejoonest ettepoole ja 0,25 m tahapoole;

ii. olema vähemalt 1.7 m pikad , kusjuures nende ülemine serv peab olema vähemalt 2,0 m

kõrgusel laskekoha põrandast.

iii. kui vahesein ei ulatu laskekoha põrandani, ei tohi selle alumine serv olla kõrgemal kui 0.7 m

põrandast.

Laskerajad

28. Laskerajad on soovitavalt 10, 15, 25 või 50m pikkused, mõõdetuna tulejoonest sihtmärgini vastavalt

kasutatavatele laskeharjutustele.

5/15

29. Maksimaalne laskedistantsi kõrvalekalle 25 meetrises lasketiirus ± 0.10 m ja 50 meetrises lasketiirus ±

0.20 m.

30. Kui lasketiirus kasutatakse tulepositsioone erinevalt kaugustelt laskmiseks, siis tuleb võimaldada kõikide

vajalike elementide paigaldamist kõikide tulepositsioonide juurde.

31. Laskerajad ja sihtmärgid peavad olema tähistatud samade numbritega, et oleks selgelt arusaadav, millise

laskeraja juurde kuulub milline sihtmärk.

32. Laskeraja minimaalset laiust mõõdetakse lähima konstruktsioonielemendini (kuulisuunaja jms) terve

laskeraja pikkuses.

33. Kui kasutatakse muutuvate tulepositsioonidega lasketiiru, peavad seinal/põrandal soovitavalt olema 5-

meetrise intervalliga tähised, mis mõõdavad kaugust märkide joonest tulejooneni (vt joonis 3).

Joonis 3. Näidis siselasketiiru ristlõige

Seinad

34. Lasketiirude seinad peavad vastavalt kaitsetsoonidele jaotusele olema kaetud vastava kaitsega.

35. Seinad kaetakse seestpoolt heliisolatsiooni materjaliga, mille peale paigaldatakse omakorda laudis või

samalaadne materjal, mille eesmärk on laskesektorist eemale kaldunud kuuli kinnipüüdmine ning rikošeti

tekke vähendamine (joonis 4).

36. Laudis või pinnamaterjal peab olema töödeldud selliselt, et seda oleks võimalik kergesti puhastada ja

vajadusel vahetada välja ka üksikuid laudu või mooduleid hoolduse käigus.

37. Lasketiir oma seintega peab kinni püüdma kõik kuulid , sh need, mis on tahtlikult või hooletusest välja

tulistatud.

38. Nõuded seinale (materjal ja vajadused):

a. soovituslikult kivisein või puiduga kaetud betoon (vt joonis 4);

b. seina paksus vastavalt kuulikindlusele;

c. kuulikindlad;

d. lasumüra summutavad;

e. rikošetti välistavad;

f. kergesti puhastatavad.

6/15

Joonis 4. Seinte ja lae põhimõttelised ristlõiked, puudu on vineer ja Cyprok

Lagi:

39. Peab olema tulepositsioonist eespool kuulikindel.

40. Peab konstruktiivselt võimaldama paigaldada kuulisuunajaid laest eenduvate või välja ulatuvate osade

kaitseks.

41. Kuulisuunajad peavad olema nii kõrgel, et oleks tagatud minimaalne lasketiiru kõrgus 2,2 meetrit.

42. Kivi- või betoon osad kaetakse puiduga (vt joonis 3);

43. Lasumüra summutamiseks on soovitavalt vaja katta lagi mürasummutavate plaatidega;

44. Soovitavalt mitte projekteerida puitvahelagesid lasketiirudele, kus lasketiiru peal asetseb ruume.

45. Puitvahelagesid tohib kasutada ainult juhul, kui lasketiiru peal ei asu ühtegi ruumi, kuid laed tuleb sel

juhul projekteerida/ehitada selliselt, et kuulitabamuse korral oleks tagatud konstruktsioonide piisav

kandevõime ja stabiilsus.

Põrand:

46. Peab olema ehitatud monoliitsest pinnamaterjalist, mis ei vibreeriks inimeste liikumisel.

47. Peab olema veekindel (tolmuvaba) ja kaetud mittelibiseva pinnaviimistlus materjaliga (nt pvc), mis

välistab ohu, et püssirohi ladestuks pinnale ja see on raskesti puhastatav ning mida on võimalik pärast

kuulitabamust parandada.

48. Peab olema kogu lasketiiru ulatuses kaetud rikošetikindla konstruktsiooniga.

49. Soovitavalt heledat tooni mis on valgustuse osas parem lahendus.

50. Põranda peal märgistada tulepositsiooni asukoht (tähistades „laskedistantsi kaugus”) vt joonis 5.

Joonis 5. Näidis siselasketiiru pealtvaaade

51. Puitpõranda lahendus olgu minimaalsete vuugivahedega, et tõkestada püssirohu ladestumist.

52. Põranda puhastamise intensiivsus ja ulatus kirjeldatakse lasketiiru hooldusjuhendis, aga seda peab saama

teha tulekindla tolmuimeja ja märgpuhastusega.

53. Vaibad ja muud poorsed materjalid/pinnamaterjalid ei ole lubatud, kuna need võivad siduda endas tolmu ja põlemata püssirohu jääke.

54. Kui põrandal on kalle, siis kalde suund tohib olla ainult tulejoonest sihtmärgini.

Teised lasketiiru teised elemendid

Uksed

55. Uutes lasketiirudes ei tohi uksed ja aknad paikneda sihtmärgi lähedases kaitsetsoonis. Uutes lasketiirudes

7/15

peavad lasketiiru uksed, aknad jms asuma laskejoonest (max laskedistants) tagapool ja külgseinas.

56. Olemasolevas lasketiirus peavad uksed ja aknad olema kinni kaetud ja lahendatud selliselt, et need oleksid

oma konstruktsioonilt kuulikindlad.

57. Laskeradade kõrval paiknevad uksed ja luugid tuleb ehitada selliselt, et nende konstruktsioon vastaks oma

omadustelt lasketiiru seinte nõuetele.

58. Lasketiiru uksed peavad olema tulekindlad, piisava müratõkkega ja nende pinnaviimistlus peab vastama

lasketiiru seintele, kui need asuvad sihtmärgi lähedas kaitsetsoonis. Ukse pind peab olema piisav, võtmaks

vastu kuulitabamust.

59. Laskmise ajal peavad uksed olema lukustatud selliselt, et seestpoolt saab välja minna, aga väljastpoolt

sisse tulla ei saa.

60. Uksed/luugid peavad olema laskmise ajal pidevalt lukus ning ei tohi olla avatavad väljastpoolt. Kui see on

siiski võimalik, peab ukse avamise ajal algama audiovisuaalne häiresignaal, mis on kõigile selgelt

arusaadav.

61. Uste/akende/luukide lahtiolek laskmise ajal on äärmiselt ohtlik kuna kuul võib liikuda läbi ava või pilu.

Uste sulgumine peab olema konkreetne – ei tohi olla võimalust, et ava jääb osaliselt lahti.

62. Uste sulgumist ja häiresignaali toimimist tuleb hoolduse ajal kontrollida.

63. Kui lasketiiru kasutatakse peab väljaspool ust olema valgustatud märgistus: „Lasketiiru kasutatakse –

Ohtlik tsoon“.

Aknad

64. Uutesse projekteeritavatesse lasketiirudesse võib aknaid paigaldada ainult laskmisjoone taha.

65. Hoonetes, kus on olemasolevad aknad peab olema kaetud kuulikindla materjaliga või asuma tulejoone

taga.

Ventilatsioon

66. Lasketiirudes nõutavalt sundventilatsioon. Loomuliku ventilatsiooni kasutamine ei ole lubatud.

67. Ventilatsioon organiseerida eraldi ventilatsioonimasinaga, mis on varustatud automaatikaga.

68. Ventilatsiooniseade on reeglina varustatud soojusvahetiga. Rootorsoojusvaheti, milles on võimalik

väljatõmbe õhu ja sissepuhke õhu segunemine, kasutamine ei ole lubatud.

69. Õhuvahetuseks kasutada plaatsoojusvahetiga ventilatsiooniseadet, et vältida sissepuhke-ja väljatõmbe

õhu kokkupuute võimalust.

70. Ventilatsiooniagregaadi automaatika peab hoidma soojustagasti talvisel perioodil jää- ja härmatisevaba.

Härmatisest hoidumise funktsioon peab rakenduma ainult reaalse vajaduse puhul. Plaatsoojustagasti

puhul tuleb kasutada sektsioonsulatust (vähemalt 2 sektsiooni). Soojustagasti härmatise vältimise tõttu

lisanduv küttevõimsuse ja -energia vajadus võetakse küttesüsteemi arvutuses arvesse.

71. Ventilatsioonimasina ventilaatorid on soovituslikult plahvatuskindlad.

72. Ventilatsioon tuleb organiseerida selliselt, et väljatõmbe õhk oleks 10% suurem kui sissepuhke õhk.

73. Ventilatsiooni planeerimisel tuleb tähelepanu pöörata tolmuärastusele. Ventilatsiooniseade võib ka

kasutada kuni 60% retsirkulatsiooni õhku.

74. Retsirkulatsiooni poole peal peab olema õhufilter efektiivseks tolmuärastuseks.

75. Laskeiiru väljatõmbeventilatsiooni osale paigaldatakse filter, mis püüab kinni ruumis tekkinud tahked

kahjulikud ained (põlemata püssirohi, plii, tolm).

76. Ventilatsooniseadme sissepuhkeõhu filtri klass on ePM1,5 65% (F7), vajadusel kasutatakse ePM10 40%,

(G4) eelfiltrit, väljatõmbel kasutada vähemalt PM10 50% (M5) klassi filtrit. Retsirkulatsiooni süsteemis

tuleb kasutada PM11 80%(F8) klassiga filtreid.

8/15

77. Kõik tulejoonest eespool paiknevad laest või seinast eenduvad ventilatsiooni süsteemide elemendid

peavad olema kaitstud kuulisuunajatega/kaitsekonstruktsioonidega.

78. Kuulisuunajate taga olev õhuruum tekitab õhu turbulentseid tsoone. Lasketiir peab olema

projekteeritud/ehitatud selliselt, et õhuvoolud ei jääks nurkade jms seinaelementide vahele keerlema.

Sinna tekivad ka kõige saastatumad õhutsoonid.

79. Ventilatsiooni tuleb lasketiirus organiseerida selliselt, et õhu turbulents oleks võimalikult väike.

80. Õhu kiirus lasketiirus peab soovitavalt olema võimalikult madal, 0,15 - 0,3 m/s, et ei tekiks suurte

õhukiirustega tsoone.

81. Laskmispositsiooni õhu kiirus on maksimaalselt 0,2 m/s.

82. Väljatõmbe avas olev õhu kiirus on soovituslikult 1 m/s.

83. Ideaalse õhuvahetuse puhul organiseeritakse sissepuhke õhk laminaarsete lõppelementide (õhujagajate)

poolt lasketiiru seinast, mis jääb laskepositsiooni taha. Väljatõmme organiseeritakse vahetult

tulepositsioonist (tulejoon) ning kuulipüüdjate vahetus läheduses (vt skeem 3-4).

84. Tulejoone alal (kubatuur = ruumi kõrgus x (näiteks 1,0 m laiust x laskekohtade arv) x 2,5m pikkust) tuleb

tagada 4-6 kordne õhuvahetus tunnis, lasketiirus tervikuna 2 kordne õhuvahetus tunnis.

85. Lasketiiru vajaliku õhuvahetuse võib arvutada ka vastavalt kahjulike ainete piirkonsentratsioonile, kus

suurim arvutatav õhuhulk on vajalik lasketiiru õhuvahetuse määramiseks.

86. Kuna iga lasketiir on unikaalne, peab õhuvahetuse määrama vastavalt kahjulike ainete

kontsentratsioonile.

87. Suitsuärastus tuleb lasketiirus organiseerida vastavalt Eestis kehtivatele standarditele.

Ventilatsioonitorustike tuleohutuses ja suitsueemalduse küsimustes lähtuda vastavatest Eestis

kehtivatest standarditest.

88. Jahutust lasketiiru ruumi üldjuhul ei projekteerita. Vajadusel võib paigaldada ventilatsioonimasinale

jahutuskalorifeeri.

89. Filtrite regulaarne puhastamine on äärmiselt tähtis, kuna filtri täitumisel tekib kõrgendatud tuleoht.

Filtreid puhastatakse filtrikoti täitumisel ja etteantud rõhulangu saavutamisel. Kõik ventilatisooniseadme

filtrisektsioonid tuleb varustada adaptiivsete filtri diferentsiaalrõhu manomeetritega. Manomeetrite ja

andurite ühendamiseks vajalikud mõõteotsikud peavad olema tehases paigaldatud. Töövõtja peab

ventilatsioonitööde lõpetamisel tellijale üle andma lisaks ventilatsiooniagregaadi sees olevale

filtrikomplektile ühe komplekti puhtaid filtreid.

90. Kõik ventilatsioonitorustikud peavad olema kergesti puhastatavad ja omama puhastusluuke vastavalt

Eestis kehtivatele standarditele. Torustike regulaarne puhastamine (sh. lõppelemendid) peab olema

lasketiiru üks hooldustegevuse osa. Ventilatsioonitorustike puhastamine tuleb läbi viia vastavalt Eestis

kehtivatele standarditele.

91. Lasketiiru küttesüsteemi ja ventilatsioonisüsteemi hooldus tuleb teostada vastavalt Eestis kehtivatele

standarditele.

Küte

92. Lasketiiru kütteks tuleb soovitatavalt paigaldada põrandaküte või õhkküte.

93. Kui lasketiiru kütteks kasutatakse radiaatoreid/konvektoreid, siis asetada need varjatud kujul seina

konstruktsioonide sisse.

94. Radiaatorid ja muud küttekehad ei tohi tekitada rikošetti ja paiskeefekti.

95. Tulejoone taga laes võib olla ka näiteks kiirgusküte vms küte.

96. Tulepositsiooni taga võivad küttekehad olla ka katmata.

9/15

Veevarustus ja kanalisatsioon

97. Lasketiiru ruum üldjuhul ei vaja vee ja kanalisatsiooni süsteeme v.a kui kuulipüüdja konstruktsioon on

liivast. Liiva tuleb aeg-ajalt kasta.

98. Vee- ja kanalisatsioonitorustike läbiminek lasketiiru vahe- ja kaitsetsoonidest on keelatud. Teenindavad

torustikud tuleb soovituslikult viia lasketiiru kompleksi teistesse ruumidesse või tulepositsiooni taha

olevasse alasse (nn mitteohtlikku tsooni).

99. Võimalik kanalisatsiooni äravool/trapp peab olema tehtud roostevabast terasest.

100. Kastmisvee süsteem ei tohi olla füüsiliselt lasketiiru ohutsoonis (kaitsetsoon, kuhu enamus lastud kuulid

satuvad).

Elektrisüsteemid

101. Kuna lasketiirude puhul on tegemist võimaliku plahvatusohuga (näiteks lasketsoon, kus võib esineda

kergesti süttivate ainete kontsentratsioon õhus kombinatsioonis nende plahvatuspiiriga), siis on soovitav

hinnata plahvatusoht ja riskid, et tagada ohutu keskkond.

102. Projekteerimise käigus on soovituslikult vaja hinnata plahvatusohtlikud tsoonid vastavalt Majandus- ja

kommunikatsiooniministri kehtivale määrusele „Plahvatusohutsoonide määramise nõuded“.

103. Elektrisüsteem tuleb projekteerida soovituslikult arvestades plahvatusohtlikku keskkonda. Märkide

valgustite valikul tuleb arvestada plahvatusohtliku keskkonnaga.

104. Soovitavalt tuleb juhtmestik paigaldada konstruktsiooni sisse selliselt, et see oleks kergelt hooldatav ning,

et oleks tagatud kuulikindlus.

105. Lasketiirus asuv juhtmestik, peab olema kaitstud kuulide ja rikošettide eest.

106. Tolmu ja põlemata püssirohu ladestumine elektrikommunikatsioonidele peab olema minimeeritud.

Põlemata püssirohi võib hakata põlema ka väiksemast sädemest.

Valgustus

107. Valgustuse eesmärgiks on luua lasketiirus laskmiseks tingimused, mis vastavad puhtale päevavalgusele.

Selleks tuleks valida võimalusel sobiva spektriga päevavalguslamp. Võistluste korraldamisel jälgida spordi

alaliidu nõudeid.

108. Märkide pinnalt mõõdetuna (mõõtjat hoitakse sihtmärgi kõrgusel suunaga tulejoonele) peab nende

minimaalne valgustus olema olema 1000lux kui märklaud asub tulejoonelt 25m, 2000lux kui märklaud

asub tulejoonest 50m.

109. Tulejoone ja lasketiiru üldvalgustus peab olema minimaalselt 500 luxi (mõõdetakse silmade kõrguselt

suvalisest lasketiiru punktist, mõõtja suunatuna laevalgustusele).

110. Kasutatavate valgustite valguspekter peaks olema võimalikult lähedane päevavalgusele, värelusvaba

valgusvooga, LED valgustid 3200-3500K.

111. Valgusteid installeerides paigutada need eraldi lülitite alla 25 meetri ja 50 meetri (või vastavalt vabalt

valitud tulejoon ) üldvalgustus ning tulejoonte valgustused jne.

112. Valgustid peavad olema soovituslikult uputatud lakke ja kergesti hooldatavad.

113. Juhtmestikku on vaja kaitsta mehaaniliselt.

114. Valgustustingimused 50m lasketiirudes.

a. Minimaalne valgustus peab olema 500 luxi .

b. Igal juhul peab märkide valgustus olema minimaalselt 2000 luxi.

c. Lasketiiru üldine valgustus peaks olema 500 luxi.

115. Valgustustingimused kuni 25m lasketiirudes.

a. Märkide valgustus peab olema minimaalselt 1000 luxi.

10/15

b. Lasketiiru üldine valgustus peaks olema 500 luxi.

116. Sihtmärgi valgustamine.

a. Sihtmärki tuleb valgustada näiteks prožektoritega, mille taga on reflektor.

b. Valgustus oleks soovitavalt timmerdamise võimalusega.

117. Avarii ja evakuatsiooni valgustuse nõuded vastavalt ehitusprojektile.

Lasketiiru kommunikatsioonid ja märgistus

118. Lasketiirus peab olema telefonside võimalus abi kutsumiseks.

119. Lisaks peab olema lasketiirus võimalus (tuli ukse juures, helisignaal, silt) näitamaks, kas lasketiiru

kasutatakse või mitte.

120. Sildid ja märgistused:

a. Sildid tuleb paigutada lasketiiru sissepääsude juurde.

b. Lasketiiru riskihinnang/analüüs määrab vastavasisuliste hoiatusmärkide vajaduse.

11/15

VI. MUUD LASKETIIRU OHUTUST MÕJUTAVAD TEGURID

Müra

121. Lasketiirus põhjustab laskmine väga kõrgeid helirõhutasemeid - lasketiirus endas ja lisaks kanduvad need

läbi lasketiiru piirete ning avauste tiiruga piirnevatesse ruumidesse ja/või väliskeskkonda.

122. Selleks, et projekteerida lasketiirude piisava heliisolatsiooniomadustega piirdekonstruktsioone, on vaja

teada, kui suurt müra tekitab erinevatest relvadest laskmine ning milliste ruumide ja keskkonnaga lasketiir

piirneb. Lisaks on vaja hinnata lasketiirus kasutatavate relvade, müraemissioonitasemeid ja lasketiiruga

piirnevate ruumide kasutusotstarvet.

123. Kui lasketiir paikneb eraldi hoones, siis võib piirdekonstruktsioonidele esitada madalamad õhumüra

isolatsiooni nõuded.

124. Kui lasketiir piirneb müratundlike ruumidega, siis tuleb arvestada oluliselt rangemate nõuetega.

Piirnormid tulenevad müratundlike ruumide nõuetest.

125. Akustiliste terminite selgitused.

a. maksimaalne helirõhutase LpAF,max – etteantud ajavahemikus mõõdetud helirõhutaseme maksimaalne

väärtus, kus kasutatakse A-korrektsiooni ja ajakarakteristikut «Fast»;

b. heli ekspositsioonitase LAE – üksiku mürasündmuse A-korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud

etteantud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemiku T0 = 1 s suhtes;

c. ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T – mõõdetud helirõhutase etteantud ajavahemikus, kus kasutatakse

A-korrektsiooni ning mis iseloomustab muutuva tasemega müra. Ekvivalentne müratase on selline

püsiva tasemega müra, mis omab sama akustilist energiat kui muutuva tasemega müra kindla

mõõtmisaja jooksul;

d. müra hinnatud tase LAr,ti – etteantud ajavahemikus mõõdetud müra A-korrigeeritud tase, millele on

tehtud parandusi arvestades müra tonaalsust, impulssheli või muid asjakohaseid tegureid;

126. Siselasketiiru helirõhutasemed.

a. Laskja kõrva juures on C-korrigeeritud tipphelirõhutase LpCpeak = 120-160 dB ja käsitulirelvade

tekitatud hetkeline A-korrigeeritud helirõhutaseme maksimaalväärtus mõõdetuna 10 m kauguselt

sõltuvalt relvast LpAF,max = 120-150 dB. Seetõttu on kuulmiskaitsevahendite kasutamine kohustuslik

laskjate ja ka teiste ruumis viibijate poolt laskmiste toimumise ajal.

b. Lasketiiruga piirnevas kõrvalruumis olev hetkeline maksimaalne helirõhutase LpAF,max = 50-65 dB ei

põhjusta kuulmiskahjustusi, kuid võib oluliselt häirida seal viibivaid inimesi ja sellise mürataseme

korral on raskendatud kontsentreerumist nõudvate tööde teostamise (sh. õppimine).

c. Lasketiiruga piirnevates müratundlikes siseruumides tuleks tagada olukord, kus lasketiiru kasutamise

ajal hetkeline maksimaalne helirõhutase LpAF,max ei ületaks 45 dB, pikaaegne hinnatud müra tase ei

ületaks LAr,ti ≤ 40(45) dB ja lasketiiru ümbritseval territooriumil LAr,ti ≤ 60 dB (hoonest ca. 10-20 m

kaugusel).

127. Siselasketiiru piirdekonstruktsioonide heliisolatsioon.

a. Lasketiirude projekteerimisel tuleb lähtuda sellest, et õhumüra isolatsiooni indeks R'w on piisav

isoleerimaks üleliigse müra levikut teistesse ruumidesse ja/või väliskeskkonda.

b. Skeemil 3-16 on näidatud siselasketiiru kasutamisel tekkiva heli levikut teistesse ruumidesse.

c. Mitmeotstarbelises hoones piirneb mõni lasketiiru piirdekonstruktsioon (reeglina sein või lagi) tihti

ruumidega, mis erinevad siselasketiirude tegevusest. Sellistes kohtades tuleb tagada, et lasketiiru

tegevus ei häiriks oluliselt teiste ruumide tegevusi. Struktuurimüra isolatsiooni seisukohast on oluline,

et kuulipüüdja konstruktsioon ei oleks jäigalt kinnitatud kandvate konstruktsioonide külge ja see oleks

eraldi aluskonstruktsioonist sõltumatu vundamendi peal (kinnitatud jäigalt).

12/15

d. Ruumist väljuva müra suhtes tuleb tagada õhu- ja struktuurimüra isoleerimine selliselt, et kõik avad

ümbritsevatesse ruumidesse on tihendatud (uksed, aknad, ventilatsioon, kaablid jms).

128. Siselasketiiru ruumiakustiline lahendus.

a. Siselasketiirude järelkõla kestus T ei tohi olla suurem kui 1.0-1.5 sekundit sagedusvahemikus 500-2000

Hz.

b. Viimistletud sein ja lagi peavad tulepositsiooni taga olema kuulikindlad.

c. Ühenduskohti kuhu võib koguneda tolm vms tuleb vältida.

d. Laekonstruktsiooni pinnale esitatavad nõuded puhastusele/ pinnatöötlusele on vähem tähtsamad.

129. Siselasketiiru tehnosüsteemide lahendus akustilisest seisukohast.

a. Lasketiiru varustavate tehnosüsteemide töötamisest põhjustatud helirõhutase lasketiiru

laskepositsioonidel peab olema LpA,eq ≤ 45 dB.

b. Kõikidele lasketiiru väliskeskkonnaga ühendavatele ventilatsioonikanalitele on ette nähtud

mürasummutite paigaldamine. Lasketiiru ventilatsioonikanalid ja erinevad torustikud ei tohi kulgeda

läbi müratundlikke ruumide ja neile on ette nähtud eraldi šahtid.

130. Siselasketiiru akustiliste kontrollmõõtmiste teostamine.

a. Kohustuslikult tuleb lasketiirus teostada helirõhutasemete mõõtmised;

b. Lasketiiru või laskepaiga pidamise tegevusloa taotlemisel lisatakse avaldusele müra mõõtmise akt;

c. Käesoleva dokumendi mõistes on lasketiirudes kasutatavate relvade tekitatud müra normsuurusteks

LpAF,max ,max ja LAE, millede kohta teostatakse pärast lasketiiru valmimist helirõhutasemete mõõtmised

ja mõõtmistulemuste alusel arvutatakse müra hinnatud tase Lar,ti;

d. Pärast tiiru ehitamist tuleb läbi viia helirõhutasemete mõõtmine, mille tulemus on müra mõõtmise

akt;

e. Lasketiiruga piirnevates müratundlikes ruumides mõõdetakse ruumi keskel tüüpiliste relvade

üksikute laskude LAE ja LpAF,max (3-5 lasku) ning esitatakse nende keskmised väärtused;

f. Lasketiiru ümbritseval territooriumil mõõdetakse vaba helivälja tingimustes hoonest 10 m kaugusel

tüüpiliste relvade üksikute laskude LAE ja LpAF,max (3-5 lasku) ning esitatakse nende keskmised väärtused;

g. Müra mõõtmiste akti osana tuleb esitada üksikute laskude LAE alusel arvutatud aktiivse päeva müra

hinnatud tase LAr,ti kõikides mõõtmispunktides arvestades planeeritavat kasutuskoormust (laskude

arv päevas) vastavalt punktis i toodud valemile.

h. Müra hinnatud taset saab määrata üksikute mürasündmuste hinnatud ekspositsioonitasemete

summeerimise teel:

▪ kus LrEij on j-müraallika üksiku i-mürasündmuse hinnatud ekspositsioonitase, dB;

o I on mürasündmuste arv;

o J on müraallikate arv;

o T on müra hindamise kestus, s (lasketiiru kasutamise aeg päevas);

o T0 on 1 sekund.

▪ Müra hinnatud tase LAr,ti (rating level) etteantud ajavahemikus arvestades parandust

impulssmürale kogu päeva vältel leitakse:

o LAr,ti = LAr,LT + Ki (dB), kus

o LAr,LT on üksikute mürasündmuste hinnatud ekspositsioonitasemete summeerimise teel

13/15

määratud müra hinnatud tase;

o Ki on parandus käsitulirelvade põhjustatud impulssmürale, Ki = 10 dBA.

131. Siselasketiiru üldised akustilised lahenduse põhipunktid:

a. lasketiir tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et lasketiirust väljuv müra tagaks rahuldavad

akustilised tingimused lasketiirust väljaspool olevates ruumides ja ümbritsevas keskkonnas;

b. projektides ja ehitises tuleb kasutada ehituskonstruktsioone ja -tooteid, mille akustilised omadused

vastavad tehnilistes nõuetes esitatud omadusele;

c. sissepääs lasketiiru läbi topeltuste (nt. vahekoridor, tambur); vahekoridor / tambur võiks viia lasketiiru

ja samas ka kontrollruumi laskepositsioonide taga;

d. materjalid peavad olema valitud selliselt, et need oleksid tihedad ja summutaksid müra ning ei

tekitaks järelkõla;

e. lasketiirudes kasutatavad elemendid nagu uksed, torustik ja piirded peavad olema valitud selliselt, et

need ei tekitaks/kannaks müra ümbritsevasse keskkonda;

Tuleohutus

132. Lasketiir kujutab endast spetsiifilist kõrgendatud ohuga ehitist, kus on tavalisest kõrgem tuleoht ja teatud

tsoonides ka võimalik plahvatusoht. Hooldatud lasketiirus on plahvatusoht minimaalne.

133. Inimeste arv lasketiirus on piiratud ja rangelt normeeritav ning kasutajad on instrueeritud - seda saab

lugeda soodsaks asjaoluks tuleohutuse planeerimisel.

134. Põlemata laskemoona jääkide teke lasketsoonis loob vajaduse arvestada võimaliku põlemisohuga.

135. Põlemisohuga tuleb arvestada ventilatsiooni ja elektriosa projekteerimisel/ehitamisel.

Projekteerimise käigus on soovitav hinnata plahvatusohtlikud tsoonid vastavalt majandus- ja

taristuministri kehtivale määrusele „Plahvatusohutsoonide määramise nõuded“ n.ö. nõndanimetatud

ATEX tsoonide mõiste (Atmospheric explosives).

136. Arvestades lasketiirude spetsiifikat soovitatavalt mitte kasutada

a. Sprinkler süsteemi ega ka veevooliksüsteeme, kuna nende paigutamine lasketiiru ruumidesse on

raskendatud kuulide tabamuste tõttu.

b. Sprinkler süsteemide paigaldamisel lasketiiru ruumidesse tuleb kasutada nn kuivsüsteeme.

137. Püssirohu ladestumine ventilatsiooni restidele on suur probleem tuleohutuse seisukohalt, mistõttu on

torustike ja restide/lõppelementide puhastamine/hooldus äärmiselt tähtis.

138. Põlemata laskemoona jääkide ning plii ladestumine lasketiiru pinnaelementidele on soovitatavalt

võimalikult väike.

139. Lasketiirust peab olema võimalik evakueeruda vähemalt 2 väljapääsu kaudu.

140. Tuleohutuse seisukohalt on vajalik, et lasketiirusid hooldatakse piisavate intervallidega, et ei tekiks plii ja

laskemoona jääke piiretele või nende sisse.

141. Lasketiirus tuleb koostada kasutuseeskirja osana tuleohutusjuhend.

142. Tuleohutuse nõuetest projekteerimisel:

a. Alus: Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded, ja vastavad Eesti ja Euroopa Standardid.

b. Hoone kasutusviis – IV.

c. Ehitise tuleohuklass - TP-1(olemasolevate renoveerimisel kaaluda eksperthinnanguga või

riskianalüüsiga TP-2 tuleohuklassi) tulepüsivusklass: EI30

d. Põlemiskoormus - vajab igal konkreetsel juhul arvutusi.

e. Arvestades ülaltoodut, lähtuda - käsitleda projekti tuleohutuse osas Vabariigi Valitsuse 27.010.2004.

määruses nr 315 Lisas 2-9 tabelites toodud nõudeid.

f. Suitsuärastus sundventilatsioon.

14/15

g. Tulekahju signalisatsioon – vajalik.

h. Turvavalgustus – vajalik .

i. Veega sisemised kustutussüsteemid - mitte ette näha ( kuulide tabamuse võimalikkus ). Juhul, kui

tagatakse kuivsüsteemid, võib kasutada.

j. Plahvatusoht - arvestada lasketsoonis vastavalt projekteerija poolt tehtud eksperthinnangule.

k. Hädaväljapääs – vajalik.

Lasketiirudes leiduvad kahjulikud ained

143. Laskmise tagajärjel toimub lasketiirus paljude keemiliste ainete lendumine, mis on kahjulik inimese

tervisele ning mis on tuleohtlik ladestumisel pindadele.

144. Põlemata püssirohu jäägid ladestuvad lasketiirude pindadele ja seetõttu on vajalik nende lihtne

hooldamine.

145. Gaasilised kahjulikud ained tuleb ärastada võimalikult kiiresti ning seetõttu on vajalik lasketiirus tagada

nõuetekohane ventilatsioon osale 7.17.

146. Põhilised lasketiirudes tekkivad kahjulikud ained on:

a. plii:

b. põlemata püssirohi;

c. ladestunud tolm;

d. vingugaas (Süsinikmonooksiid CO).

Plii

147. Plii puhul on tegemist mürgise raskemetalliga, mis võib organismi sattuda pliitolmu või pliisuitsu

sissehingamisel, allaneelamisel või sellega kokkupuutumisel. Plii kumuleerub organismi. Kõige tundlikum

kehaosa on kesknärvisüsteem. Lühiajaliselt suuremate pliikogustega kokkupuutel võivad tekkida

tervisemõjud kõhuvalust peavalu ja väsimuseni. Keskmisest suuremate pliikogustega pikemaajalisem

kokkupuude võib põhjustada kõhuvalu, depressiooni, iiveldust, südame- ja neeruhaiguseid ning

viljakushäireid, mõjutab nii otseselt kui kaudselt loote arengut ja võib põhjustada rinnapiima saastumist.

Lisaks võib kokkupuude põhjustada veel lihas- ja liigesvalu, reageerimise aeglustumist, koordinatsiooni- ja

mäluhäireid. Kokkupuudet pliiga on seostatud suurenenud kopsu-, mao- ja põievähi tekkimise ohuga ning

raskematel juhtudel võib olla tagajärjeks surm.

148. Sõltumata riskide hindamise tulemustest korraldab tööandja töötaja tervisekontrolli enne plii ja selle

ühendite kokkupuute algust.

149. Laskmise tulemusel eraldub pliiosakesi. Osakesed tekivad juhul, kui padruni kest väljub relvast

(püssirohugaasid) ja kui kuul tabab kuulipüüdjat.

150. Plii võib olla ladestunud lasketiirus leiduvas tolmus ja ventilatsiooni väljatõmbekanalites ning filtrites.

151. Plii reostuse oht on peamiselt seotud kuulipüüdja valikust. Metallist konstruktsiooniga kuulipüüdjad

purustavad kuule ning seetõttu tekib palju tolmu ja väikeseid pliiosakesi.

152. Töökeskkonna õhu pliisisaldust tuleb määrata vähemalt üks kord kolme kuu jooksul. Pliisisaldust võib määrata üks kord aastas, kui kahel viimasel mõõtmisel:

a. õhu pliisisaldus ei ületanud 0,1 mg/m3; b. töökeskkonna olud ei ole muutunud; c. ühegi töötaja vere plii sisaldus ei ületa 0,06 mg Pb / 100 ml.

153. Töökeskkonna õhu pliisisaldust mõõdab tööandja tellimusel akrediteerimisasutuse akrediteeritud või erialase pädevuse kinnitust omav labor aatomabsorbtsioon-spektromeetril või mõne teise ekvivalentset tulemust andva meetodiga. Õhuproovid kogutakse hingamistsoonist filtrile, mis kogub vähemalt 95% osakesi aerodünaamilise diameetriga 0,3 µm, kasutades pumpa, mille tootlikkus on vähemalt 1 l/min.

15/15

154. Bioloogilist seiret tuleb korraldada vähemalt üks kord poole aasta jooksul. Bioloogilist seiret võib korraldada üks kord aastas, kui:

a. eelmisel kahel mõõtmisel oli õhu pliisisaldus 0,075-0,1 mg/m3; b. ühegi töötaja veres ei ületa pliisisaldus 0,05 mg Pb / 100 ml.

155. Bioloogilise seire käigus määratakse töötaja vere pliisisaldus (B-Pb), kasutades absorptsioonspektromeetriat või samaväärseid tulemusi andvat meetodit.

156. Kui kahel eelmisel mõõtmisel oli töökeskkonna õhu pliisisaldus 75–100 µg/m3 või kui kas või ühe töötaja vere pliisisaldus ületab 50 µg Pb / 100 ml, peab tööandja rakendama järgmisi abinõusid:

a. keelama töökohas söömise, joomise ja suitsetamise; b. võimaldama töötajatel kasutada puhkeruumi; c. varustama töötajad joogiveega; d. varustama töötajad asjakohaste isikukaitsevahenditega; e. võimaldama tööriiete ning isikliku riietuse hoidmist eraldi kappides; f. võimaldama töötajatel kasutada pärast töö lõppu dušši, kui töökohas eraldub tolmu või on muul

viisil võimalik naha saastumine.

Põlemata püssirohi

157. Põlemata püssirohi eraldub laskmise tulemusena ning seda tekib kõige rohkem laskepositsioonil.

158. Püssirohi ei põle täielikult ning see lendub lasketiiru keskkonda.

159. Olenevalt relva tüübist tekib põlemata püssirohu jääke kuni 2-7% laskemoonast.

160. Põlemata püssirohi sisaldab palju pliid.

161. Põlemata püssirohi on äärmiselt tuleohtlik ning selle sadestumine pindadele on tuleohutuse seisukohast

problemaatiline.

Ladestunud tolm

162. Laskmisest tekib suurel määral põlemata püssirohu tolmu. Igasugune tolm, mis leidub lasketiirus, võib

sisaldada pliid ja põlemata püssirohtu. Ladestumisel tekib tuleoht.

163. Suurel määral tolmu leidub kuulipüüdjas ja ventilatsiooni torustikes.

164. Tolmu maksimaalseks normiks on (tunni aja keskmine väärtus) 0,1 mg/m3

165. Projekteerimisel tuleb arvestada, et tolmu kontsentratsioon ei ületaks (S) 0,05 mg/m3.

Vingugaas - CO

166. Vingugaasi eraldub alati, kui toimub laskmine.

167. CO eraldumine on sõltuvuses püssirohu tüübist.

168. Kuna CO on suhteliselt kerge gaas, siis vingugaas liigub vastavalt õhu liikumise suunale.

169. Vingugaasi kontsentratsiooni probleem tekib juhul, kui puudub mehaaniline ventilatsioon.

170. Soovitavalt on lasketiiru CO sisaldus väiksem kui (S) (kaheksa tunni keskmine) 5 mg/m3.

171. Lühiajaliselt kuni 15 minutit võib lasketiiru ruumides olla CO kuni 50 ppm e siis 58 mg/m3 CO

kontsentratsioon.

172. Soovitatavalt (S) paigaldada ventilatsiooni süsteemi CO andur.

1/2

KEHTESTATUD

LISA 3

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses peadirektori 05.11.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/77

Tabel 1-1. Käsitulirelvade relvalaskeharjutuste ohualade algandmed

Laskemoona tüüp (mm) 5,56x45 7,62x51 9x19 4,6x30 8,6x70 12,7x99 12 cal 5,6x15 (22 LR)

Kuuli tüüp Täismantel-/ trasseeriv Plastik/

vähendatud kaugusega

Täismantel/ trasseeriv

laskemoon Kuul/ haavel Kõik tüübid

Ohtlik kaugus (OK) meetrites (kõik kuuli tüübid)

Tõstenurk (TN) kuni 150 tuhandiku (OKv) 2900 1500 1400 3700 2900 5200 700 1300

Tõstenurk (TN) 150-1250 tuhandiku (OK) 4000 1825 1550 5500 4000 6400 700 1550

Avanev rikošettimisnurk tuhandikes (ARN) 05–30 02–70 05–30 05–30 05–30 08-00 02–70

Sulguv rikošettimisnurk tuhandikes (SRN) 08–00 08-00 08-00 08–00 08–00 08-00 08–00

Kuuli suurim kõrvalekalle meetrites (KSK)

Pehme pind¹ (kõik küülitüübid) 400 200 200 450 520 650 350 150

Kõva pind² (kõik küülitüübid) 800 400 400 900 800 1300 350 300

Paiskemõju meetrites (PM)³

Pehme pind¹ Täismantel kuul

22 5 5 22 22 45 5 5

Kõva pind² 50 10 10 300 50 90 10 10

Pehme¹ ja kõva pind² (trasseeriv) 125 100 - - 125 200 - -

Õhuohuala kõrgus meetrites

Lasketiir

Pehme pind¹ (täismantel/trasseeriv)

153/ 153

229/ 458

153/ 153

153/ 153

153/ 153

229/ 458 610 153 153

Kõva pind² (täismantel ja traseeriv) 305 458 153 153 458 458 1219 153 153

Laskeväli

Tõstenurgaga kuni 150 tuhandikku (täismantel/trasseeriv)

305/ 458

458/ 610

305 305 915 458/ 610 915/1219 153 305

Tõstenurgaga 150-1250 tuhandikku, kõikide laskemoonade puhul juhul kui maapind ei kata tulekoonust

2439 2683 976 458 2683 2683 4359 458 975

¹ Pehme pind (sh pinnas) on muld, murumätas (mis ei sisalda üle 30 mm läbimõõduga kive), puit või neile sarnaste omadustega materjal/pehme sihtmärk on vineer, papp, pehme puit, kuiv liiv, plastik, alumiinium. ² Kõva pind (sh pinnas) on betoon, kivimid, vesi, metall, külmunud või neile sarnaste omadustega materjal/kõva sihtmärk on teras, kõva puit (tamm, saar, jalakas), betoon. ³ Paiskemõju alas viibija peab kandma laskeharjutusel määratud kaitsevarustust ja vältima katmata nahapinda. Nõuetekohaselt hooldatud kuulipüüdja puhul tuleneb PM väärtus vastava kuulipüüdja tüübis

2/2

Tabel 1-2. Käsitulirelvade tulekoonused (tuhandikes)

Relva tüübid

P ai

ga lt

la sk

m in

e

se is

va ss

e si

h tm

är ki

P ai

ga lt

la sk

m in

e lii

ku va

ss e

si h

tm är

ki

Li ik

u m

is el

t la

sk m

in e

se is

va ss

e si

h tm

är ki

Li ik

u m

is el

t la

sk m

in e

lii ku

va t

si h

tm är

ki

Laskeharjutused paigalt positsioonilt (põhilaskeväljaõpe)

Püss (vintraudne)1 30 30 - -

Püss (vintraudne, suurendava optilise sihikuga) 2 5 5 - -

Püss (sileraudne) 80 80 - -

Kuulipilduja 50 90 90 150

Püstol3 80 80 - -

Lahinglaskeväljaõpe (sh. jätkulaskeväljaõpe)

Püss (vintraudne)4 50 90 90 150

Püss (vintraudne, suurendava optilise sihikuga) 5 5 10 10 Püss (sileraudne) 80 120 80 120

Püstol 80 120 80 120 Kuulipilduja toelt 50 90 120 150

Laskeharjutused liikuvalt platvormilt (transpordivahendilt)

Püss (vintraudne) - - 120 150 Püss (vintraudne, suurendava optilise sihikuga) - - 120 150

Püss (sileraudne) - - 120 150 Püstol - - 150 250

Kuulipilduja statiivilt - - 120 150

1Lasketiiru projekteerides on vintraudse püssi tulekoonus alla suunda 15 tuhandikku. 2 Püssi (vintraudne, suurendava optilise sihikuga) tulekoonus kehtib vastava erialakursuse (Nt täpsuslaskur) läbinud isikutele, kasutades suurendava optilist sihikut. Kui laseb kursust mitte läbinu või kursusel osaleja siis lähtuda vintraudse püssi tulekoonusest (00-30). 3 Lastes käsitulirelva õlatoega varustatuna kehtib püssi tulekoonus, lastes sama käsitulirelva ilma õlatoeta kehtib püstoli tulekoonus. 4 Valangutega lastes kehtib kuulipilduja tulekoonus.

KEHTESTATUD

LISA 4

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses peadirektori 05.11.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/77

Sisukord I. OHUALA ŠABLOONI JOONESTAMINE ........................................................................................................................... 2 II. OHUALA ŠABLOONI VALMISTAMINE ........................................................................................................................... 6 III. PIIRANGUD LASKEHARJUTUSE PLANEERIMISEL JA OHUALA JOONISE KOOSTAMISEL ................................................. 8 IV. OHUALADE JOONESTAMISE- JA VÄLJAÕPPEÜRITUSTE SKEEMIDE ERINEVAD NÄITED ................................................ 9 V. LAHINGLASKEHARJUTUSE PLANEERIMINE JA LASKEKÄSU LISADE KOOSTAMINE ...................................................... 22 VI. Laskekäsu lisade näidised ja nõuded ......................................................................................................................... 33

2/41

I. OHUALA ŠABLOONI JOONESTAMINE

1. Antud peatüki eesmärk on näitlikustada, kuidas kavandatava laskeharjutuse lähteandmed kajastuvad ohuala šablooni kujutisel.

2. Ohuala šabloon on ettenähtud lähteandmete põhjal koostatud ohuala joonestamiseks, aluskaardile vastavas mõõtkavas, tekkivat ohtu prognoosiv kujutis.

3. Kuigi tänasel päeval ei ole otseselt vajadust ohuala šablooni käsitsi paberile joonestada, selgitatakse esimeses peatükis läbi selle tegevuse, kuidas ja milliste andmete põhjal šabloon moodustub.

4. Ohuala šablooni koostamisel ettenähtud lähteandmete loetelu: a. relva tüüp b. harjutuse tüüp (põhilaskeväljaõpe; jätkulaskeväljaõpe, lahinglaskmine) c. laske- või lahingumoona tüüp, kaliiber d. tulekoonusesse jääva pinna materjal: pinnas, sihtmärk (pehme, kõva) e. tõstenurk: sihtmärgi ja tulepositsiooni vastastikust asukohast ning tüübist (kuni 01-50; 01-50 kuni 12-50) (TN) f. tulekoonus: sõltub relva,- harjutuse,- tulepositsiooni- ja sihtmärgi tüübist (TK) g. ohtlik kaugus: sõltub relva-, laske- ja lahingumoona tüübist, tõstenurgast (OK, OKv) h. tulepositsiooni tüüp: sõltub harjutuse tüübist ja korraldusest (paigal, liikuv) i. sihtmärgi tüüp: sõltub harjutuse tüübist (paigal, liikuv) j. kuulide suurim kõrvalekalle: sõltub relva-, laske- ja lahingumoona tüübist, pinnast (KSKk, KSKp) k. kildumisala: sõltub laske- ja lahingumoona tüübist l. relva ohuala: tagumine plahvatusala, tagumine ohuala, lähiohuala

5. Ohuala šablooni joonestamise metoodikat näitlikustatakse käsitulirelva näitel. 6. Ohuala šablooni joonestamiseks kasutatavad lähteandmed tulenevad väljaõppeehitistele esitatavatest

tehniliste nõuete lisast 3. 7. Näidis ohuala šablooni koostamisel on kasutatud alljärgnevaid lähteandmeid:

a. relva tüüp – automaat b. harjutuse tüüp – A1 (vt laskeväljaõppe eeskiri) c. laske- ja lahingumoona tüüp, kaliiber – 5,56/7,62 mm d. tulekoonusesse jääva pinna materjal – pehme I. tõstenurk (TN) – tõstenurk kuni 01-50 tuhandikku e. tulekoonus (TK) – põhilaskeväljaõpe, paigalt laskmine seisvasse sihtmärki - 00-30 f. ohtlik kaugus (OK) – kuni 01-50 puhul vähendatud ohtlik kaugus (OKv) - 2900m g. tulepositsiooni tüüp – põhilaskeväljaõpe - paigalt laskmine h. sihtmärgi tüüp – põhilaskeväljaõpe - seisev sihtmärk i. kuulide suurim külgkõrvalekalle – pehme – 400m (KSKp)

8. Ohuala šablooni joonestamise järjekord: 8.1. Joonesta paberile sihtimisjoon ja ohtlik kaugus järgnevalt (vt joonis 1).

a. Joonesta paberi alla serva horisontaalne abijoon ja märgi selle keskele tulepositsioon tähisega A, millest omakorda joonesta vertikaalne sirgjoon, mis kujutab sihtimisjoont (mõtteline sirgjoon, mis ühendab tulepositsioonil asuvat laskuri silma, relva sihikusüsteemi ja sihtmärki).

b. Kuna plaanitav tõstenurk ei ole suurem kui 01-50, siis vali (vt. Lisa 3) OKv e 2900 m. c. Mõõda tulepositsioonilt, punktist A mööda sihtimisjoont kaugus 2900 m, vastavalt olemasoleva

topograafilise kaardi mõõtkavale, saades sirgjoone AB. Joonesta horisontaalne abijoon, mis läbib punkti B.

3/41

Joonis 1. Sihtimisjoone ja ohtliku kauguse joonestamine

8.2. Tulekoonuse joonestamine (vt joonis 2) a. Tulekoonus on laskmisel sihtimisjoone ümber moodustuv koonus, mis arvestab laskuri

eksimusest, ilmastikust ning relva töötlemis- või tootmishälvetest lubatud piiridesse jäävaid lendkeha kõrvalekaldeid.

b. Tulekoonus sõltub sihtmärgi- ja tulepositsiooni tüübist. c. Tulekoonuse (TK) väärtus valitakse vastavalt sihtmärgi ja tulepositsiooni tüübile (paigalt

laskmine seisvasse sihtmärki) – vali (vt. Lisa 3) TK 00-30. d. Joonesta punktist A kummalegi poole sihtimisjoont AB 00-30 suuruse nurga suunas sirged AC ja

AD.

Joonis 2. Sihtimisjoonest tulekoonuse joonestamine

8.3. Avaneva- ja sulguva rikošeteerumisnurga joonestamine (vt joonis 3 ja 4). Avanev rikošeteerumisnurk (ARN) näitab kui palju võib lastud lendkeha alates raua suudmest väljumise algsest laskesuunast rikošeteerudes kõrvale kalduda. a. Vali (vt. Lisa 3) ARN 05-30. b. Joonesta punktist A ja tulekoonuse joontest CA, DA lähtuvalt sirgjooned avanevate

rikošeteerumisnurkadena 05-30 nurga suunas vt joonis 3.

4/41

Joonis 3. Tulekoonusest avaneva rikošeteerumisnurga joonestamine

c. Sulguv rikošeteerumisnurk (SRN) on KSK sulgemisnurk TK-ga OK kaugusel vali (vt. Lisa 3) SRN 08-00.

d. Joonesta punktidest C, D ja tulekoonuse joontest AC, AD lähtuvalt sirgjooned sulguvate rikošeteerumisnurkadena 08-00 nurga suunas (vt joonis 4).

e. Kui SRN-i ei ole määratud, kasutatakse OK raadiust. f. Kui TK-d ei ole määratud, joonestatakse SRN OK-st.

Joonis 4.Tulekoonusest sulguva rikošeteerumisnurga joonestamine

8.4. Kuulide suurima külgkõrvalekalde (KSK) kauguse joonestamine (vt joonis 5 ja 6). 8.4.1. Kuulide suurim külgkõrvalekalle (KSK) näitab maksimaalset kaugust kuhu võib rikošeteerunud

lendkeha tulekoonusest väljapoole lennata. 8.4.2. KSK ulatus oleneb rikošettimist põhjustava pinna tüübist. Kui rikošett toimub pehmelt pinnalt

vali KSKp kui kõvalt pinnalt siis vali KSKk. a. Vali (vt. Lisa 3) KSKp - 400m. b. Joonesta sirgjoon GH paralleelselt sirgjoonega DA, sellest mõõtkavaliselt 400 m

kaugusele ning sirgjoon EF, paralleelselt sirgjoonega CA eelnevaga samale kaugusele.

5/41

Joonis 5. Pehme pinna kuulide suurima külgkõrvalekalde (KSKp) joonestamine

c. Vali (vt. Lisa 3) KSKk - 800m. d. Joonesta sirgjoon LM paralleelselt sirgjoonega DA, sellest mõõtkavaliselt 800 m

kaugusele ning sirgjoon JK, paralleelselt sirgjoonega CA eelnevaga samale kaugusele.

Joonis 6. Kõva pinna kuulide suurima külgkõrvalekalde (KSKk) joonestamine

8.5. Ohuala šablooni joonise vormistamine. a. Kontrolli kas kõik nurgad on õiged ja lõikude pikkused mõõtkavaga kooskõlas. b. Selleks et ohuala šablooni joonis oleks valmis, kustuta ära kõik konstrueerimise jooned nii, et

alles jääb seitsme küljega kujund B-D-G-H-A-F-E-C (vt joonis 7). c. Joonis ei ole sihtimisjoonest lähtuvalt sümmeetriline selle tõttu, et tulevast šablooni saaks

kasutada mõlema KSK (pehme ja kõva) väärtuse määramiseks. d. Antud joonist saab kasutada ohuala šablooni valmistamise aluseks.

6/41

Joonis 7. Valmis ohuala šablooni joonise näidis on illustratiivne ning selle kasutamine šabloonina on keelatud

II. OHUALA ŠABLOONI VALMISTAMINE

9. Laskeharjutuse planeerimisel on ohuala šabloon heaks abivahendiks. Maastikul olles on keerukas kasutada arvutiprogrammi, et veenduda tulepositsioonide, sihtmärkide ja laskesuundade sobivuses. Eelnimetatud puhkudeks on soovitav valmistada ohuala šabloon.

10. Šablooni materjaliks on soovitavalt klaasplast (nt pleksiklaas) paksusega 1-1,5 mm, valmistamiseks ei ole soovitav kasutada läbipaistmatut materjali.

11. Šablooni valmistamisel tuleb järgida alljärgnevat: a. asetage kasutatav materjal ohuala šablooni joonise peale; b. kasutage kujutise ülekandmiseks soovitavalt metalljoonlauda; c. tulekoonust (00-30 tuhandiku jooned) ei pea materjalile kandma; d. märkige ohuala šablooni kujutis (nt sirkli) otsaga materjalile, lisaks kandke materjalile (sihtimisjoon

ja KSK joon); e. lõigake šabloon piki välisääri välja; f. kasutage peent lihvpaberit karedate äärte silumiseks ja mõõtmetele mittevastavate kõrvalekallete

eemaldamiseks; g. lõpuks võrrelge valmis šablooni joonisega 8.

7/41

Šabloonile kantakse alljärgnevad andmed

a) Tulepositsiooni asukoht: TP b) Laskemoona kaliiber: 5,56/7,62 mm; c) KSK vastavasse šablooni piirkonda:

PEHME, KÕVA; d) Tulekoonuse väärtus: TK 00-30; e) Tõstenurga väärtus: TN kuni 01-50; f) Ohtliku kauguse väärtus: OK 2900 m; g) Šablooni mõõtkava: 1:25 000; h) Koostaja: ltn T. Tamm.

Joonis 8. Andmetega ohuala šablooni näidis on illustratiivne ning selle kasutamine šabloonina on keelatud

8/41

III. PIIRANGUD LASKEHARJUTUSE PLANEERIMISEL JA OHUALA JOONISE KOOSTAMISEL

12. Ohuala prognoositakse väljaõppeürituse ettevalmistuse käigus, võttes aluseks selleks ettenähtud andmetega koostatud ohuala šablooni mille abil joonestatakse ohuala joonis.

13. Ohuala joonise peab joonestama nii, et harjutuse käigus tekkiv oht jääks prognoositud ohuala piiridesse. 14. Harjutusväljal väljaõppeehitise broneerimisel peab arvestama ka kohustusega broneerida kaasnevad

väljaõppeehitised kuhu tulevane ohuala hakkab ulatuma. 15. Ohuala ei tohi väljuda harjutusvälja piiridest v.a vastava loa olemasolul (vt joonis 9, piirangu rikkumine -

tähis nr 1). 16. Ohuala ei tohi harjutusväljal ohustada ajutiselt määratud piiranguala, kus toimub ehitus, hooldus vms

tegevus (vt joonis 9, piirangu rikkumine - tähis nr 2). 17. Ohuala ei tohi harjutusväljal ulatuda üle broneerimata väljaõppeehitis(t)e piiride, v.a olukorras, kus

naaberüksusega on saavutatud mõlemaid osapooli rahuldav kokkulepe ning ohuala piir on selgelt teada, et võtta see aluseks väljaõppeehitisel paikneva üksuse tegevuste piiramiseks (vt joonis 9, piirangu rikkumine - tähis nr 3).

18. Ohuala ei tohi ohustada oma üksuse tegevust nn. ohutusnurgaga arvestamisel, st et ohuala ei ulatuks TPst tahapoole. Juba planeerimise käigus tuleb võimalikud ohuolukorrad viia miinimumini, et laskeharjutuse korraldajad ei peaks selle ohu tekkimise tõttu laskmist peatama (vt joonis 10, piirangu rikkumine - tähis nr 4).

Joonis 9. Ohuala joonise põhimõtteline näidis, koos piirangute rikkumistega

9/41

Joonis 10. Ohuala joonise kohtsuurendus, koos piirangu rikkumisega

IV. OHUALADE JOONESTAMISE- JA VÄLJAÕPPEÜRITUSTE SKEEMIDE ERINEVAD NÄITED1

19. Laskmine paigalt tulepositsioonilt seisva sihtmärgi pihta, ohuala joonestamine sellel puhul (vt joonis 11): 19.1. Märgi tulepositsioon (TP) ja sihtmärk (SM); 19.2. Objekti nimed (TP, SM) on olulised programmis ohuala šablooni rakendamisel ja sidumaks need

MGRS koordinaatidega väljaõppeürituse skeemil, (edaspidi skeemil).

Joonis 11. Tulepositsiooni (TP) ja sihtmärgi (SM) märkimine

1 Näited on tehtud Brontose baasil.

10/41

20. Kaks võimalust ohuala joonestamiseks TP-lt šablooni rakendamisega: 20.1. Tulepositsioonilt ohuala joonestamine ja selle põhjal sihtmärgi märkimine. Rakenda TPlt vastavat

šablooni soovitud suunas ja veendu, et selle käigus tekkinud ohuala piir ei ohustaks kõrvalolevaid väljaõppeobjekte või ei ületaks HV piiri. Vajadusel saad šablooni keeramisega olukorda parandada. Oluline on jälgida ka sihtimisjoont, sest see näitab sirget millele saab paigaldada soovitud sihtmärgi SM (vt joonis 12).

20.2. Tulepositsiooni ja sihtmärgi põhjal ohuala joonestamine. Märgi TP ja SM, rakenda šablooni TP-lt, SM-le (vt joonis 12). a. Korrektse laskesuuna kontrollimiseks märgi sihtimisjoonele direktsiooninurk näit tuhandikes.

Joonis 11. TP-lt SM-le šablooni rakendamisega joonestatud põhimõtteline ohuala joonis

21. Ohutu laskeharjutuse ettevalmistamiseks tuleb koostada skeem (vt joonis 13). Selleks suurenda ohuala joonise TP piirkonda nii, et skeemil jääb osaliselt näha ohuala piir ja -sihtimisjoon, TP ning sihtmärgi asukohad koos objektide nimedega: 21.1. märgi skeemile laskmise korraldamisega seotud alad/punktid (nt oote- ja administratiivala,

laskemoonapunkt), mis peavad asuma TPst ja tagaplahvatusalast ohutus kauguses; 21.2. kirjuta infoaknasse laskeharjutuse andmed vt joonis 13.

Joonis 12. TTG. 2 Põhimõtteline väljaõppeürituse skeem (leppemärgid lihtsamaks mõistmiseks terves dokumendis, tavapärasel skeemil need puuduvad)

Koostaja: ltn Ants Kask Koostamise aeg: 25. 11. 2020 CG laskeharjutus. Ohualad: 84 mm tankitõrje granaadiheitja kumulatiivgranaadi ohuala Tegevused: TTG.2 Aeg: 12.12.2020 0800-1800 Lisainfo: Sihtmärgina kasutakse metallist külgvaates soomuki kujutist nr 08 Ruumiandmed. Tulepositsiooni koordinaadid: TP – 34C EB 67352 95716 Sihtmärgi koordinaadid: SM – 34C EB 67380 95966

Koostaja: ltn Ants Kask Koostamise aeg: 25. 11 .2020 Ohualad: 84 mm tankitõrje granaadiheitja kumulatiivgranaadi ohuala Tegevused: TTG.2 Aeg: 12.12.2020 0800-1800 Laskemoona tüüp ja markeering: 84mm kumulatiivgranaat Ohuala šabloon: OK 2300 m, KSK 250, K 150 Suunaparand: 01-80

11/41

22. Lastes paigalt, seisva sihtmärgi pihta, ohuala joonestamine direktsioonnurga meetodi abil: 22.1. Direktsioonnurga meetodiga ohuala joonise joonestamist on soovitav kasutada juhul, kui on

tegemist liikuvama laskeharjutusega, näiteks jao- või rühma rünnak; laskesektori piirajaid ei ole nende piiratud nähtavuse tõttu võimalik kasutada; laskesektor läheb laskesektorite piirajate meetodi kasutamise puhul laskmise edenedes liiga laiaks ja joonestatav ohuala ei pruugi mahtuda lubatu piiridesse.

22.2. Direktsioonnurga meetodi puhul on ohuala joonestamise põhimõtteks see, et ühelt TPlt (tulejoon, TPde ala) kehtib üks kindel maksimaalne vasak- ja parem direktsioonnurga näit (sihtimisjooned ohuala joonisel). Maastikul tegutsedes peab direktsioonnurkade näidud ümber arvutama magnetilisteks asimuutideks. Laskeharjutuse korraldaja peab tagama, et laskurid laseksid ainult määratud laskesektori piirides, s.t maksimaalsest lubatud magneetilistest asimuutidest lähtuvalt.

22.3. On tavapärane, et ühel päeval korraldatakse ühel väljaõppeehitisel mitu erinevat automaadi põhilaskeväljaõppe laskeharjutust, näiteks laskeharjutused A.1 – A.4. Nende laskeharjutuste laskedistantsid jäävad vahemikku 25 - 100 m. Eeldades et iga laskur laseb ainult temale määratud sihtmärki, s.t lastakse ainult põhisuunas, kus sihtmärkide joone- ja tulejoonte pikkused on võrdsed. Kuna ühe päeva jooksul kasutatakse mitut erinevat tulejoont, siis on mõistlik need liita üheks TPde alaks, kus 25 m distantsi tulejoon on eesmiseks- ja 100 m distantsi tulejoon tagumiseks piiriks

22.4. Tulejoonte pikkus on TPde ala laiuseks. Sihtmärkide joone ja TPde ala andmete saamiseks on võimalik need maastikul GPS-iga mõõdistada või märkida need aerofotolt või leida väljaõppeehitise kasutuseeskirjast.

23. Ohuala joonestamine direktsioonnurga meetodit kasutades: 23.1. Joonesta sihtmärkide joon (SJ) ja tähista selle otsad objekti nimedega nt J.1 ja J.2 (vt joonis 14); 23.2. Joonesta tulepositsioonide ala (TPA) ning tähista selle nurgad objekti nimedega nt T.1 – T.4 (vt

joonis 14); 23.3. Objekti nimed on olulised programmis ohuala šabloonide rakendamisel ja et neid saaks siduda

MGRS koordinaatidega skeemil.

Joonis 13. Sihtmärkide joon (SJ) ja tulepositsioonide ala (TPA)

23.4. Eeldusel, et TPde ala seest lastakse ainult põhisuunas, rakenda šablooni esmalt TPde ala nurgast T.1 sihtmärkide joone otsale J.1 (Vt joonis 15).

12/41

Joonis 14. Ohuala šablooni rakendamine tulepositsioonide ala nurgast

23.5. Rakenda šabloone TPde ala nurkadest T.2 – T.3 täpselt samas põhisuunas eelnevaga.(Vt joonis 16).

Joonis 15. Ohuala šabloonide rakendamine TPde ala nurkadest

23.6. Selleks et ohuala joonis oleks üheselt mõistetav ja seda oleks võimalik maastikuga võrrelda, liida šablooni jooned ohualaks.

23.7. Jäta alles ainult TPde ala eesmistest nurkadest (et sihtimisjooned ei varjaks TPde ala piire) algavad sihtimisjooned, et nende abil saaks kontrollida šablooni paikapidavust laskeharjutuse andmetega ja -direktsioonnurga näitu tegelikkusega (vt joonis 17).

Joonis 16. Šabloonide liitmise ja sihtimisjoonte valimise protsess

23.8. Valmis ohuala joonise kujutis (vt joonis 18).

a. Kuva sihtimisjoontele direktsioonnurga näit tuhandikskaalal.

13/41

Joonis 17. Direktsioonnurga meetodil joonestatud põhimõtteline ohuala joonis

24. A.1- A.4 põhimõttelise väljaõppeürituse skeemi koostamine: 24.1. Suurenda ohuala joonise TPde ala piirkonda nii et skeemil jääb osaliselt näha ohuala piir ja -

sihtimisjooned, lisaks TPde ala ning sihtmärkide joon koos objekti nimedega. 24.2. Märgi skeemile laskmise korraldamisega seotud punktid/alad (nt oote- ja administratiivala,

laskemoonapunkt), mis peavad asuma TPde alast ohutus kauguses (vt joonis 19).

Joonis 18. A,1- A.4 põhimõtteline väljaõppeürituse skeemi

Koostaja: ltn Andres Harakas Koostamise aeg: 02. 11 .2020 Ohualad: Relvalaskeharjutuse ohuala Tegevused: A.1, A.2, A.3, A.4 Aeg: 20.12.2020 0800-1800 Laskemoona tüüp ja markeering: 5,56 x 45mm padrun Ohuala šabloon: 5,56 või 7,62mm, OK2900 – KSK 400, ARN 530 – SRN800 – TK30 Suunaparand: 01-80

Koostaja: ltn Andres Harakas Koostamise aeg: 02. 11 .2020 Ohualad: Relvalaskeharjutuse ohuala Tegevused: A.1, A.2, A.3, A.4 Aeg: 12.12.2020 0800-1800 Lisainfo: 20 sihtmärgiraami on paigutatud sihtmärkide joonele võrdsete vahedega. Ruumiandmed. Tulepositsiooni koordinaadid: TPA T.1 - 34C EB 99906 99819 T.2 - 34C EB 99946 99819 T.3 - 34C EB 99906 99744 T.4 - 34C EB 99946 99743 Sihtmärgi koordinaadid: SJ S.1 - 34C EB 99906 99844 S.2 - 34C EB 99946 99844

14/41

25. Laskesektori piirajate meetodit kasutades ohuala joonestamine, TEST nr 3 näitel 25.1. Laskesektori piirajate meetodiga ohuala joonise joonestamist on soovitav kasutada

laskeharjutustel, kus TPd on paiksed või TPsid vahetatakse suhteliselt väiksel alal, näiteks automaadi TEST nr 3, L.2.1 jms.

25.2. Ohuala joonise joonestamiseks tuleb šablooni rakendada määratud TPlt (ala puhul ala nurkadest, joone puhul joone otstest). Laskesektori piirajatega määratakse laskuri(te)le ettnähtud laskesektor. Laskeharjutuse korraldaja peab tagama, et laskurid laseksid ainult kehtestatud laskesektori piirides s.t laskesektori piirajate vahelt. Vt ka näide joonis 54 – 57.

25.3. Laskmisel paigalt TPlt seisva sihtmärgi pihta, laskesektori piirajate meetodil ohuala joonestamisel automaatrelva TEST nr 3 näitel, tuleb lähtuda alljärgnevast: a. Märgi TPde asukohad TP joonena (TJ) (TP-d on joone otstes ja käänupunktides); b. joonesta sihtmärkide joon (SJ) (12 m pikkune, eraldi sihtmärke ei ole mõttekas märkida, kuna

sihtmärgid asetsevad ühel mõttelisel joonel ja äärmised sihtmärgid on arvestatud olema sihtmärgi joone otstel);

c. sihtmärkide joone otstest kummalegi poole ca 0,5 m kaugusel laskesektori piirajad (V; P), automaadi baasõppe ainekava joonis 3 näitel (vt joonis 20).

d. Objekti nimede märkimine on oluline, et neid saaks programmis ohuala šabloonide rakendamisel kasutada ja seostada MGRS koordinaatidega skeemil.

Joonis 19. Tulepositsioonide, sihtmärkide joone ja laskesektori piirajate märkimine

e. Rakenda šabloonid tulepositsioonide joonelt ehk selle otstelt ja käänupunktidelt (T.1 – T.2 – T.3 – T.4) mõlemale laskesektori piirajale V ja P (vt joonis 21).

15/41

Joonis 21. Ohuala šabloonide rakendamine TPde joonelt laskesektori piirajatele

f. Selleks et ohuala joonis oleks üheselt mõistetav ja seda oleks võimalik maastikuga võrrelda, jäta alles ainult šabloonidest tekkinud välispiir.

g. Ohuala piiri joonestamiseks laskesektori vahemikus võta ringjoone lõigu joonestamisel tsentriks TP.25 ja raadiuseks šablooni pikkus OK ning joonesta kaar, mis ühendab šabloonide välimised TK nurgad (vt joonis 22).

Joonis 22. Ohuala välispiir koos šabloonide joontega

h. Šabloonide joonte kaotamisel joonistubki välja laskesektorite piirajate meetodil joonestatud ohuala joonis (vt joonis 23).

16/41

Joonis 23. Laskesektori piirajate meetodil joonestatud põhimõtteline ohuala joonis

25.4. TEST nr 3-e väljaõppeürituse skeemi koostamine laskesektori piirajatega: a. suurenda ohuala joonise TPde piirkonda nii et skeemil jääb osaliselt näha ohuala piir, lisaks

TPd, sihtmärkide joon ja laskesektori piirajad ning nende objektide nimed. b. Märgi skeemile laskeharjutuse korraldamisega seotud punktid/alad (vt joonis 24).

Joonis 24. TEST nr 3-e põhimõtteline väljaõppeürituse skeem

Koostaja: ltn Andres Harakas Koostamise aeg: 02. 11 .2020 Ohualad: Relvalaskeharjutuse ohuala Tegevused: TEST nr 3 Aeg: 20.12.2020 0800-1800 Laskemoona tüüp ja markeering: 5,56 x 45mm padrun Ohuala šabloon: 5,56 või 7,62mm, OK2900 – KSK 400, ARN 530 – SRN800 – TK30 Suunaparand: 01-80

Koostaja: ltn Andres Harakas Koostamise aeg: 02. 11 .2020 Ohualad: Relvalaskeharjutuse ohuala Tegevused: TEST nr 3 Aeg: 12.12.2020 0800-1800 Lisainfo: 4 sihtmärgiraami on paigutatud sihtmärkide joonele vastavalt TEST nr 3 juhendile. Ruumiandmed. Tulepositsiooni koordinaadid: TJ T.4 – 34C EB 99904 99768 T.3 – 34C EB 99906 99743 T.2 – 34C EB 99899 99718 T.1 – 34C EB 99907 99693 Sihtmärgi koordinaadid: SJ J.1 – 34C EB 99898 99793 J.2 – 34C EB 99910 99793 Laskesektori piirajate koordinaadid: V – 34C EB 99898 99793 P – 34C EB 99910 99793

17/41

26. Direktsioonnurga meetodit kasutades ohuala joonestamine, TEST nr 3 näitel: 26.1. Eelneva lahenduse võrdluseks teine versioon, kus joonestatakse üksikute tulepositsioonide põhjal

tulepositsioonide ala. Seal võib paikneda ka kaks või kolm eraldi TEST nr 3 paralleelset nn rada. Vastasel juhul peaks igale rajale joonestama eraldi ohuala, mis ei ole mõttekas.

26.2. Direktsioonnurga meetodit kasutades automaatrelva TEST nr 3 ohuala joonestamisel tegutseda alljärgnevalt:

a. Joonesta sihtmärkide joon (SJ) (12 m pikkune, eraldi sihtmärke ei ole mõttekas märkida, kuna sihtmärgid asetsevad ühel mõttelisel joonel ja äärmised sihtmärgid on paigutatud sihtmärkide joone otstele) ja märgi sihtmärkide joonele kõige lähem TP. Lisa sihtmärkide joonele ja TPle objekti nimed, et neid saaks kasutada šablooni rakendamisel ja seostada MGRS koordinaatidega skeemil.

b. Mõõda TPlt TP.25 direktsioonnurk sihtmärkide joone vasakule- (J.1) ja paremale otsale (J.2), maksimaalsete sihtimisjoonte/direktsioonnurkade leidmiseks (vt joonis 25).

c. Üldjuhul on direktsioonnurga näit põhisuunast mõõdetuna ca 02-50 vasakule ja 02-50 paremale.

Joonis 25. TP ja SM joon (SJ)

d. Määra kõigi üksikute TPde põhjal TPde ala (TPA) eeldusel, et kõik TPd jäävad joonestatava TPde ala sisse. Tähista TPde ala nurgad objekti nimedega, nt A.1 - A.2 - A.3 - A.4 (vt joonis 26).

e. Eraldi üksikuid TPd ei ole peale seda enam vajadus kuvada. f. Rakenda šablooni TPde ala nurgast A.2 eelnevalt mõõdistatud direktsioonnurga 02-50

suunas (vt joonis 26).

Joonis 26. Šablooni rakendamine TPde ala (TPA) nurgast

18/41

g. Rakenda šablooni TPde ala nurgast A.4 direktsioonnurga suunas 02-50. h. Rakenda šablooni TPde ala nurkadest A.1 ja A.3 direktsioonnurga suunas 61-50 )vt joonis

27).

Joonis 27. Šabloonide rakendamine TPde ala nurkadest

26.3. Selleks, et ohuala joonis oleks üheselt mõistetav ja seda oleks võimalik maastikuga võrrelda: a. Jäta alles ainult šabloonidest tekkinud välispiir. b. Ohuala piiri joonestamiseks laskesektori vahemikus võta ringjoonte lõikude

joonestamise tsentriteks A.1 ja A.2, raadiuseks ohtlik kaugus (OK) ning joonesta kaared, mis ühendavad šabloonide välimised TK nurgad. Ühenda kaarte ristumiskoht sujuvaks.

c. Jäta alles ka TPde ala tagumistest nurkadest algavad sihtimisjooned selleks, et nende abil saaks kontrollida šablooni paikapidavust laskeharjutuse andmetega ja direktsioonnurga näitu tegelikkusega (vt joonis 28).

Joonis 28. Ohuala välisjooned ja sihtimisjooned

d. Kustuta šabloonide jooned.

e. Kuva sihtimisjoontele direktsioonnurkade näidud tuhandikskaalal, mis on aluseks lubatud laskesektori kontrollimiseks (vt joonis 29).

19/41

Joonis 29. Direktsioonnurga meetodil joonestatud põhimõtteline ohuala joonis

26.4. TEST nr 3-e väljaõppeürituse skeemi koostamine direktsiooninurga meetodil. a. Suurenda ohuala joonise TPde ala piirkonda nii, et skeemil jääb osaliselt näha ohuala

piir ja -sihtimisjooned, TPde ala ning sihtmärkide joon koos objekti nimedega (vt joonis 30).

b. Märgi skeemile laskmise korraldamisega seotud alad (nt oote- ja administratiivala, laskemoonapunkt), mis peavad asuma TPde alast ohutus kauguses.

Joonis 30. TEST nr 3-e põhimõtteline väljaõppeürituse skeem

Koostaja: ltn Andres Harakas Koostamise aeg: 02. 11 .2020 Ohualad: Relvalaskeharjutuse ohuala Tegevused: TEST nr 3 Aeg: 20.12.2020 0800-1800 Laskemoona tüüp ja markeering: 5,56 x 45mm padrun Ohuala šabloon: 5,56 või 7,62mm, OK2900 – KSK 400, ARN 530 – SRN800 – TK30 Suunaparand: 01-80

Koostaja: ltn Andres Harakas Koostamise aeg: 02. 11 .2020 Ohualad: Relvalaskeharjutuse ohuala Tegevused: TEST nr 3 Aeg: 12.12.2020 0800-1800 Lisainfo: 4 sihtmärgiraami on paigutatud sihtmärkide joonele vastavalt TEST nr 3 juhendile. Ruumiandmed. Tulepositsiooni koordinaadid: TPA A.1 – 34C EB 99898 99768 A.2 – 34C EB 99910 99768 A.3 – 34C EB 99898 99693 A.4 – 34C EB 99910 99693 Sihtmärgi koordinaadid: SJ J.1 – 34C EB 99898 99793 J.2 – 34C EB 99910 99793

20/41

27. Tulepositsioonilt sihtmärgile meetodit kasutades ohuala joonestamine. 27.1. Olukorras, kus soovitakse lasta tulepositsioonilt (ka tulejoonelt või tulepositsioonide alast)

sihtmärki (ka kõiki sihtmärkide joonel või sihtmärkide alas olevaid sihtmärke), on võimalus kasutada ohuala joonestamise meetodit „tulepositsioonilt sihtmärgile“

27.2. Antud meetodi puhul kehtib põhimõte, et šablooni rakendatakse : a. tulepositsioonilt sihtmärgile; b. tulepositsioonilt sihtmärkidele, mis asuvad ühel sihtmärkide joonel, st šablooni rakendamine

sihtmärkide joone otstele; c. tulepositsioonilt sihtmärkidele, mis asuvad ühes sihtmärkide alas, st šablooni rakendamine

sihtmärkide ala nurkadele; d. tulejoonelt sihtmärgile, st šablooni rakendamine tulejoone otstelt sihtmärgile; e. tulejoonelt sihtmärkidele, mis asuvad ühel sihtmärkide joonel, st šablooni rakendamine

mõlemalt tulejoone otsalt, mõlemale sihtmärgi joone otsale vt joonis 32; f. tulejoonelt sihtmärkidele, mis asuvad ühes sihtmärkide alas, st šablooni rakendamine

tulejoone otstelt kõigile sihtmärkide ala nurkadele; g. tulepositsioonide alast sihtmärgile, st šablooni rakendamine igast tulepositsioonide ala

nurgast sihtmärgile; h. tulepositsioonide alast sihtmärkidele, mis asuvad ühel sihtmärkide joonel, st šablooni

rakendamine igast tulepositsioonide ala nurgast mõlemale sihtmärkide joone otsale; i. tulepositsioonide alast sihtmärkidele, mis asuvad ühes sihtmärkide alas, st šablooni

rakendamine igast tulepositsioonide ala nurgast, igale sihtmärkide ala nurgale. 27.3. Tulepositsioonilt sihtmärgile joonestamine:

a. Joonesta tulejoon (K) ja tähista selle otsad objekti nimedega, nt 1 ja 2. b. Joonesta sihtmärkide joon (G) ja tähista selle otsad objekti nimedega, nt 1 ja 2. c. Objekti nimed on olulised programmis ohuala šabloonide rakendamisel ja seostamaks neid

MGRS koordinaatidega väljaõppeürituse skeemil (vt joonis 31).

Joonis 31. Tulejoone K ja sihtmärkide joone G joonestamine

d. Šabloone peab rakendama ühelt tulejoone otsalt mõlemale sihtmärkide joone otsale ja teiselt tulejoone otsalt mõlemale sihtmärkide joone otsale (vt joonis 32).

21/41

Joonis 32. Šabloonide rakendamine tulejoone otstelt sihtmärgijoone otstele

e. Šabloonide rakendamise järgne pilt koos šabloonidega ja nende põhjal liidetud ohualaga ning ohuala ilma šabloonideta (vt joonis 33).

Joonis 33. Šabloonide liitmise järgne ohuala

f. Ohuala joonise- ja skeemi põhimõtteline väljanägemine on samalaadne nagu varasematel näidetel (vt joonis 34).

Joonis 34. Skeemi vaade

22/41

V. LAHINGLASKEHARJUTUSE PLANEERIMINE JA LASKEKÄSU LISADE KOOSTAMINE

28. Lahinglaskeharjutuse planeerimine algab ülesande analüüsiga. Lahinglaskeharjutuse analüüs on väljaõppeehitis(t)e broneerimise alus, et kavandatud harjutust oleks broneeritaval harjutusväljal võimalik läbi viia.

29. Järgneva näite puhul on eesmärk korraldada rühma rünnak koos miinipilduja tuletoetusega (nt lahinglaskeharjutus L.4.2, MP.6). 29.1. Täpsusta kasutatavate relvade laskedistantsid ja vastavused väljaõppeehitise võimalustele:

automaat (50-600 m), täpsuspüss (200-800 m), kuulipilduja (50-800 m), 40 mm relvaalune granaadiheitja (150-300 m), TT-granaadiheitja (alakaliiber, kildgranaat, kumulatiivgranaat, 100- 400), MP 81 mm kildmiin.

29.2. Vaata üle planeerimist mõjutavad harjutusvälja piirangud: harjutusvälja piir, väljaõppeehitise piir, harjutusesisesed piirangud (nt miinipildujat saab lasta ainult kindlaksmääratud TPdelt UXO alasse, s.t et MP ohuala seab omakorda piirangud laskeharjutuse TPdele. Samuti tankitõrje- ja 40 mm granaadiheitja jms lõhkevat laske- ja lahingumoona lastakse ainult UXO alale. Nendest nõuetest peab nende relvade TPde valikul lähtuma.

Joonis 35. Harjutuse piirkonna välja valimine

29.3. Tutvu harjutusvälja kasutuseeskirjaga ja topograafilise kaardiga. Vali harjutusväljalt lahinglaskeharjutuse korraldamiseks sobiv väljaõppeehitis ning täpsusta piirkond (vt joonisel 35 harjutuse piirkond), kus laskeharjutus võiks konkreetselt toimuda.

29.4. Vali miinipilduja TP ja joonesta miinipilduja ohuala, et edasises planeeringus selle ohuala piirist lähtuda. Kontrolli käsitulirelvade šablooniga tõenäolistelt TPdelt (vt joonis 36) laskesektori võimalusi, et saada kindlust kas tulevane ohuala võimaldab püstitatud eesmärkide saavutamist, ilma et selle käigus ei ületataks broneerimata väljaõppeehitise piire või piirangualasid.

23/41

Joonis 36. Harjutuse piirkonna sobivuse kontrollimine MP ohualaga ja käsitulirelva ohuala šabloonidega

30. Ohuala joonestamine lahinglaskeharjutuse manööverskeemi alusel. 30.1. Manöövriskeem on graafiliselt kujutatud üksuse liikumine lahinglaskmistel, millega tekivad

erinevatel aegadel erinevad ohualad, mis võivad olla aktiivsed ainult teatud perioodil. Seetõttu võib olla vajadus joonestada ühe laskmise kohta mitu ohuala. a. Väljaõppe eesmärkide saavutamiseks koosta manööverskeem (vt joonis 37).

Joonis 37. Manööverskeem

31. Manööverskeemi joonist 37 selgitus:

31.1. Rühm (RÜ) alustab liikumist ettenähtud suunal ja ületab lähtejoone (LJ) (vt joonis 37, tegevus nr 1). 31.2. Etapi joone (EJ) ületamisel tekib vastasega kontakt objektist 1 (OBJ 1-st) (vt joonis 37 tegevusi nr 2-

4). 31.3. Rühmaülemal on kaks valikut, kas rünnata oma tule toetusel frontaalis 3A või moodustada katte- ja

ründegrupp ning sooritada tiibmanööver 3B (vt joonis 37, tegevusi nr 3A ja 3B).

24/41

31.4. Vastane surutakse OBJ 1 piirkonnas tulega maha, ta tõrjutakse maa-alalt välja või kõrvaldatakse vastupanu (vt joonis 37, tegevus nr 4).

31.5. Allüksus reorganiseerib end ja liigutakse kästud suunal edasi, et taasluua vastasega kontakt (vt joonis 37, tegevus nr 5).

31.6. Uus kontakt vastasega OBJ 2-s. OBJ 2-de rünnatakse frontaalis ja vastane hävitatakse (vt joonis 37, tegevus nr 6).

31.7. Edundamispiirile (EP) jõudes, annab kompanii ülem (KÜ) korralduse, jääda maa-ala hoidma (vt joonis 37 tegevus, nr 7). RÜ organiseerib kiirkaitse.

31.8. Maa-ala sügavusest avastatakse ülekaaluka vastase ilmumine. Üksus alustab vastase tõrjumisega, tellides ka oma üksuse MP tuletoetust (vt joonis 37, tegevus nr 8).

31.9. Vastane kasutab samuti MP toetust (MP imitatsioonlaenguid). RÜ saab käsu vaenlasest lahti rebida ja taanduda poolkinnisele maastikule, et seal viivitama asuda (vt joonis 37, tegevus nr 9).

32. Kaardiluure järel kontrolli planeeringu reaalsust maastikul (nt nähtavus, pinnas, takistused jms). Korrigeeri vajadusel TPde ja sihtmärkide asukohti. 32.1. Läbiviidud analüüs peab andma kindluse, et planeeritavat harjutust on võimalik läbi viia ja väljaõppe

eesmärgid on saavutatavad. 32.2. Lahinglaskeharjutuse läbiviija peab kavandama laskeharjutuse eesmärgist tuleneva,

lahinguolukorrale võimalikult lähedase keskkonna, kus erineva tasandi ülemad saavad üksuse ülema lahingukäsu põhjal oma lahinguplaani koostada, ise käsku anda ja allüksust juhtida.

32.3. Laskeharjutuse keskkonda kirjeldatakse läbi ülema lahingukäsu, kus taktikaline olukord on kirjeldatud selliselt, et see annab allüksuse ülema(te)le selge pildi lahingülesandest ning samas ka piirangutest. Laskeharjutuse läbiviija peab etendama ka ülema rolli, kes võtab vastu ettekandeid ja suunab läbi selle lahinglaskmise käiku. Lisaks suunavad ka tulepositsiooni kontrollijad laskeharjutuse tegevust taktikaliselt, juhul kui üksus kaldub eesmärgilt kõrvale või lahingupilti tõlgendatakse valesti (k.a juhul, kui ei tuvastata sihtmärke).

32.4. Lahinglaskeharjutuse käigus ei näe kindlasti kogu üksuse isikkoosseis samaaegselt kuvatavaid sihtmärke, et neid hävitada. Et üksuse ülemal oleks võimalik oma lahinguplaanist tulenevalt tegutseda, peaks planeeritud TPd ja laskesektorid olema arvestatud alternatiivsete- ja alalt laiemate võimalustega.

33. Ohuala joonestamine: 33.1. Joonisel 38 – 58 on näidatud ainult olulised jooned/alad jms. 33.2. Joonesta manööverskeemi (vt joonis 37) põhjal tulepositsioonide ala (vt joonis 38). Vali võimalusel

ala piirideks maastikuorientiirid, mis lihtsustavad hiljem tulepositsiooni kontrollijate tööd. TPde ala tagumine piir peab ühtima etapijoonega (EJ), näiteks põhja piiri orientiiriks on kruusatee, lõuna piiriks pinnastee (vt joonis 38).

Joonis 38. Tulepositsioonide ala

33.3. Tähista TPde ala nurgad näiteks objekti nimedega A.1 - A.2 - A.3 - A.4 (vt joonis 39). 33.4. Lisa märkused kõigi objekti nimede puhul väljaõppeürituse skeemi laskeharjutuse andmetesse (vt

p 53.). 33.5. Sellel TP alal, planeeritava laskmise ohuala joonestamiseks on soovitav kasutada direktsioonnurga

meetodit.

25/41

Joonis 39. Tulepositsioonide ala tähistamine ja šablooni rakendamine

34. Lahinglaskmiseks on mõistlik joonestada võimalikult suure laskesektoriga ohuala, et selle alusel määrata sihtmärkidele asukohad. Kuna harjutusvälja piir on põhja suunas piisavalt kaugel, et see šablooni piiraks, siis lähtu põhimõttest, et šabloon ei ületaks TP ala tagumist külge – põhjuseks on oma üksuse ohualasse sattumise ärahoidmine.

35. Max parema direktsioonnurga välja selgitamine. Rakenda šablooni TPde ala nurgast A.3 ja keera šablooni nii, et see ei ületaks TPde ala külge A.3 – A.2 (vt joonist 39).

35.1. Rakenda täpselt sama direktsioonnurga näiduga šablooni TP ala nurgast A.2 (vt joonist 40).

Joonis 40. Šabloonide rakendamine tulepositsioonide ala kahest nurgast

35.2. Rakenda šablooni ka TP ala nurkadest A.4 ja A.1 (vt joonis 41). 35.3. Saadud max direktsioonnurk võimaldab frontaalrünnakut, kui ka kattegrupi puhul tule suunamist

tunduvalt paremale, juhul kui kattegrupi ohutusnurk hakkab tiibavat üksust ohustama (vt joonis 41).

Joonis 41. Šabloonid rakendatuna kõigist neljast TP ala nurgast

35.4. Vasaku direktsioonnurga välja selgitamiseks rakenda šablooni TP ala nurgast A.4, sest see nurk on piirangualale kõige lähemal. Seejärel keera šablooni nii, et see ei ületaks piiranguala piiri ega MP tulepositsiooni (vt joonis 42).

26/41

Joonis 42. Šablooni rakendamine, selgitamaks välja max vasak direktsioonnurk

35.5. Rakenda täpselt sama direktsioonnurga näiduga šablooni ka TPde ala nurgast A.3 (vt joonis 43). Kindluse mõttes rakenda šablooni ka A.1-st. A.2-st pole põhjust šablooni rakendada, sest see jääb eelnevatest šabloonidest sissepoole.

Joonis 43. Šabloonide rakendamine max vasak direktsioonnurgaga

35.6. Põhimõte:

a. Võta ringjoone lõigu joonestamisel tsentriks TP ala nurk A.1 ja raadiuseks ohtlik kaugus (OK) ning joonesta kaar parempoosest šabloonist (vt joonis 44 - roheline joon). Korda sama tegevust TPde ala nurgast A.4, vasakust šabloonist.

b. Jäta joonisele ainult TP ala tagumistest nurkadest lähtuvad sihtimisjooned – selgema joonise saamiseks ülejäänud tühista.

35.7. Teadmiseks: a. Vastava programmi kasutamisel ühendatakse šabloonid elektrooniliselt nii, et kuvatakse

ainult šabloonide välispiir (ohuala piir) ja direktsioonnurga meetodi puhul sihtimisjooned koos vastavate dir nurga väärtustega. Kasutaja peab lõpptulemuse korrektsuses ise veenduma ja vastutama.

Joonis 44. Ohuala piiri joonestamine laskesektori vahemikus

35.8. Šabloonide põhjal joonestaud ohuala piir (punane jämejoon) Šabloonid on kuvatud joonisele ainult näitlikustamise eesmärgil.

27/41

35.9. Sihtimisjooned (jäme punane kriips-punkt-kriips joon) kopeerivad tagumistest TP ala nurkadest rakendatud šabloonide sihtimisjooni vt joonis 45.

Joonis 45. Ohuala piiri ja sihtimisjoonte üle joonestamine

Joonis 46. Valmis ohuala joonis direktsioonnurga meetodil

35.10. Tiibmanöövri reaalsemaks läbiviimiseks on vajalik tagada suurem max direktsioonnurk kui eelnevalt joonestatud ohuala seda võimaldas. Selleks joonesta tiibamismanöövri piirkonda eraldi TP ala – kahe TP ala nurgad kattuvad eelnevaga (A.1, A.2). Tähista TP ala nurgad objekti nimedega nt B.1, B.2, B.3, B.4 (vt joonis 47).

Joonis 47. TP ala joonestamine tiibmanöövri läbiviimiseks

28/41

35.11. Rakenda šablooni TP ala nurgast B.1, keera šablooni mitte rohkem kui harjutusvälja piir võimaldab. Rakenda täpselt sama direktsioonnurga näiduga šablooni TP ala nurkadest B.2 ja B.4.

35.12. Vasak sihtimissuund. a. TP ala nurkadest B.2 ja B.3 rakenda šabloone samas suunas nagu varasema TP ala puhul (vt

joonis 48).

Joonis 48. Šabloonide rakendamine, välja selgitamaks max parem direktsioonnurk tiibmanöövri läbiviimiseks

35.13. Joonestatud analoogselt varasemale tiibmanöövri ohuala (vt joonis 49).

Joonis 49. Tiibmanöövri valmis ohuala.

36. Sihtmärkide asukohtade planeerimine OBJ 1 piirkonda. 36.1. Planeeri sihtmärkide asukohad. Arvesta sihtmärkide planeerimisel erinevaid manöövri võimalusi,

mis tähendab seda, et sihtmärgid oleksid tuvastatavad nii frontaal-, kui ka tiibrünnaku puhul.

Joonis 50. Sihtmärkide asukohad

29/41

36.2. Tiibmanöövri tarbeks on vaja planeerida eraldi sihtmärgid. Paigalda sihtmärgid maastikul nii, et sihtmärkide elektroonika- ja tõstemehhanismid ei saaks laskmise käigus viga (nt kindlustamine küljelt).

36.3. Joonesta OBJ1 piirkonda (vt joonis 50): a. Joonesta sihtmärkide ala ja tähista selle nurgad objekti nimedega nt L.1, L.2, L.3 – kirjuta

märkustesse kuidas on sihtmärgid plaanitud alasse paigutada, kuhu poole suunata jms (vt p 53).

b. Määra soomuki sihtmärgi asukoht – see võiks reaalsuse tagamiseks laskmise ajal varje tagant välja liikuda – TT kumulatiivgranaadiga on seda keeruline lasta, sest esiteks ei asu sihtmärk UXO alas ja teiseks peab kumulatiivgranaadi jaoks olema tagatud kõva sihtmärk s.t metallist või betoonist, mida on keeruline sihtmärkide asukohtade planeerimisel liikuvaks saada. Sellest tulenevalt piirduda kerge sihtmärgi (nt vineerist) külgvaatega, mida on võimalik liigutada kui lisada sellele rattad või suusad ja tõmmata seda nööri- ja plokisüsteemi abil laskva üksuse selja tagant või muust ohutust kohast. Sihtmärki on soovitav lasta alakaliibriga, sest ka harjutusgranaat võib tõusvaid JV sihtmärke ohustada. Soomuki sihtmärgi tarvis joonesta sihtmärkide joon, tähista selle otsad objekti nimedega nt T.1, T.2 (vt joonis 50).

c. Tiibmanöövri tarvis planeeri kahe lahingpaari sihtmärgid, joonesta selleks sihtmärgi joon objekti nimedega N.1, N.2 (vt joonis 50).

36.4. OBJ1 vahekokkuvõte (vt joonis 51): a. Seni joonestatud ohuala põhjal on TPde alast A.1 - A.2 - A.3 - A.4 võimalik lasta

direktsioonnurkade vahemikus 42-05 kuni 58-15, st laskesektori laius on 16-10. b. Tiibmanöövriks eraldi suurema laskesektori saavutamiseks joonestatud TPde alast B.1 - B.2 -

B.3 - B.4 on võimalik lasta direktsioonnurkade vahemikus 42-05 kuni 62-75, s.t laskesektori laius on 20-70.

Joonis 51. Ülevaade laskesektorite suurustest

37. Laskesektori piirajatega ohuala joonestamine. 37.1. Joonesta manööverskeemi alusel TP ala OBJ_2 piirkonda. Ida suunda edasiliikumise piiriks kasuta

maastikuorientiiri – kraav (vt joonis 52).

30/41

Joonis 52. Manööverskeemi põhjal TP ala planeerimine

37.2. Tähista TP ala nurgad nt. C.1 - C.2 - C.3 - C.4 (vt joonis 53).

Joonis 53. TP ala joonestamine ja selle nurkade tähistamine

37.3. Kuna TP alalt laiub vaade lagedale ja liikumine toimub suhtelisel lühikesel distantsil, siis võiks siin ohuala joonestamiseks kasutada laskesektori piirajate (edaspidi LSP) meetodit. LSP asukohtade välja selgitamiseks rakenda šabloone võimalikult suure nurga all - paremale ja vasakule. Esiteks, rakenda šablooni TP ala nurgast C.1 ja keera seda võimalikult vasakule, kuni piirangualani. Šablooni rakendamisel max paremale jääb harjutusvälja piir põhja suunas piisavalt kaugele, et see šablooni ei piiraks. Sel juhul tuleb lähtuda põhimõttest, et šabloon ei ületaks TP ala tagumist külge - põhjuseks on oma üksuse ohualasse sattumise ärahoidmine. Max võimalusena rakenda šablooni TP ala nurgast C.3 ja keera šablooni nii, et see ei ületaks TP ala külge C.2 - C.3 (vt joonis 54).

Joonis 54. Šabloonide rakendamine välja selgitamaks LSP asukohad

31/41

37.4. Rakenda šablooni TP ala teistest nurkadest. Vali selleks kaks TP ala nurka, kust šabloonide sihtimisjooned ristuksid eelnevas punktis joonestatud sihtimisjoontega võimalikult suure nurga all. Esiteks, LSP objekti nimega V välja selgitamine. Rakenda šablooni TP ala nurgast C.3 (kollase joonega) ja keera šablooni nii, et sihtimisjoonega ristumine tekiks eelnevalt TP ala nurgast C.1 rakendatud šablooni sihtimisjoonega (vt joonis 55).

Joonis 55. Šabloonide rakendamine LSP-tele, et välja selgitada ohuala piirid

a. Kui TPde ala seest on plaanis lasta Carl Gustaviga (CG) kumulatiivgranaate, siis sel juhul kaasneb tankitõrjerelva puhul tagaplahvatusala (TPA) ja tagaohuala (TOA).

b. TPA ja TOA joonestamine on ohuala joonisele/väljaõppeürituse skeemile vajalik siis kui on vaja välja selgitada administreerivate alade ohutus. Praeguse näite kohaselt pole TPA ja TOA joonisel vajalik, sest need alad jäävad TP ala piirkonda ja administratiivtegevus selle lähedal puudub.

c. Lahinglaskmise siseselt peab TPA/TOA ohutuse tagama lahingupaar ja kontrollima tulepositsiooni kontrollija.

d. CG šabloon on 5,56/7,62 mm käsitulirelva šabloonist väiksem ja CG laseb samade piirangute alusel nagu käsitulirelvad, selle tõttu pole eraldi CG ohuala ka vajalik joonestada. Sama loogika kehtib ka nt 40 mm relvaaluse granaadiheitja kasutamisel.

37.5. Joonesta šabloonide välisjooned üle uue joonega. (punase värviga). Ühenda joonestatud kaared sujuvalt üheks kaarjooneks ja kustuta šabloonide kujutised (vt joonis 57).

Joonis 57. Ohuala joonis LSP-te meetodil

32/41

38. Sihtmärkide planeerimine (vt joonis 58): 38.1. OBJ 2 piirkonda:

a. Joonesta sihtmärkide joon ja tähista need objekti nimedega J.1, J.2. b. Joonesta hoone asukoht. Kuna hoone on mõõtkavalt liiga väike, et sealset tegevust

väljaõppeürituse skeemil näidata, toimi vastavalt punktile 52, (vt joonis 62) 38.2. OBJ 3 piirkonda:

a. Eesmärk on planeerida sihtmärkide kogus, mis väljendab ülekaalukat vastast. Sihtmärgid asuvad UXO alas ja MP tule ohualas.

b. TT kumulatiivgranaadiga lastes peab arvestama, et kasutataks metallist TT sihtmärki, mis on aga oma massilt raske ja peab välja selgitama, kas maastik või lõhkemata lõhkekehade oht võimaldab seda kavatsetud kohta paigaldada.

c. Kui plaanitakse lasta lõhkevaid granaate siis peab arvestama, et selles piirkonnas ei oleks tõusvaid sihtmärke, mis võivad kildudest vigastatud saada.

d. Mõistlik oleks sellisesse piirkonda paigaldada statsionaarseid või käsitsi nööridega üles tõstetavaid sihtmärke. Juhul kui spetsiaalsed tõusvad TT sihtmärke pole võimalik kasutada siis TT sihtmärke võib aktiivseteks muuta läbi selle, et seisva sihtmärgi eest langetatakse õigel momendil seda varjav võsasein vms.

e. Planeeri UXO alale sihtmärkide alad, mille nurgad tähista objekti nimedega nt: R.1-R.2-R.3- R.4; S.1-S.2-S.3-S.4; F.1-F.2-F.3-F.4. Lisaks tähista sihtmärkide jooned objekti nimedega nt: K.1-K.2; V.1-V.2; U.1-U.2 ja üksikud sihtmärgid objekti nimedega nt: E.1, E.2 (nt TT sihtmärgid). (Vt joonis 58)

Joonis 58. Sihtmärkide planeerimine OBJ 2,- OBJ 3 piirkonda

39. Miinipilduja imitatsiooniks asukoha planeerimine ja ohuala joonestamine: 39.1. See vajadus tuleneb sellest, et lõhketööde läbiviija planeeriks koha, kuhu laengud tuleb asetada,

lähtudes kaasnevast ohuala raadiusest. 39.2. Planeeri, kus oleks ohutu initsieerimise asukoht, arvestades ka laskva üksuse asukohta lõhkamise

ajal, kas TP ala jääb ohualast välja jms. 39.3. Joonesta lõhkamise joon nt G.1- G.2 arvestusega, et laskev üksus ei jääks lõhkamise ohualasse (vt

joonis 58). 39.4. Joone otstest joonestage ohuala raadiusega poolkaared ja ühendage need omavahel paralleelsete

sirgjoontega, mis on ohuala raadiuse kaugusel lõhkamise joonest. 39.5. Imitatsiooni lõhketöö eeldab eraldi lõhketööde käsku, mis on lahinglaskmise käsu alalisa.

33/41

40. Lahinglaskeharjutuse läbiviimisel lähtu järgmistest planeeritud kriteeriumitest: 40.1. TP alade piirid; 40.2. SM asukohad; 40.3. Max sihtimisjooned ja/või LSPd.

41. Laskeharjutuse ohutu korraldamise ja tõkestamise alus on ohuala joonis (vt joonis 59).

Joonis 59. Lahinglaskeharjutuse ohuala joonis

VI. Laskekäsu lisade näidised ja nõuded

42. Ohuala joonis lisa 1 (vt joonis 59) peab sisaldama alljärgnevat informatsiooni:

Infoaknas Topograafilisel kaardil (mõõtkava 1:25 000 või 1:50 000)

Lisa nr ja nimi Ohuala piir

Koostaja nimi Ohuala piir(id) (relvade ja faaside kaupa)

Koostamise aeg Ohuala vastavalt: õhutõrje-/kaudtulerelvade- ja teiste eriala OE

nõuetele

Aluskaardi nimetus (vajadusel) Tulepositsioonide asukohad

Ohuala nimetus Harjutusvälja piir (osaliselt, kui ohuala piir ulatub harjutusvälja

piirini)

Tegevus Lõhkemata lõhkekeha (ingl UXO - unexploded ordnance) ala piir

(olemasolul)

Tegevuse aeg Max sihtimisjooned ja/või laskesektori piirajad (LSP)

Kasutatav relv Tõkestajate asukohad koos objekti nimedega

Laskemoona tüüp ja markeering Laskmise käigus mehitatud alad (punkrid, tulejuhtimispunktid jms)

Ohuala šablooni andmed Liikumisteed väljaõppeobjektile

Suunaparandi väärtus Päästeametiga koordineerimispunkt

Mõõtkava Tõkkepuude asukohad koos objekti nimega

Kui tulenevalt ohuala mõõtkavast on loetav - Sihtmärkide asukohad

34/41

43. Laskekäsu koostaja, kooskõlastaja ja kinnitaja peavad ohuala jooniselt välja lugema milliselt positsioonilt ja milliste laskesektori piirajate või direktsioonnurga näitude alusel lastakse? Seda iga laskmise faasi kohta vajadusel eraldi.

44. Ohuala joonise joonestaminel peab järgima dokumendi „Väljaõppeehitistele esitatavad tehnilised nõuded“ lisa 4 „Käsitulirelvade ohualade koostamine“ nõudeid.

45. Näide: Juhul kui viiakse läbi lahinglaskeharjutus L5.1 kompanii kaitsel päeval, siis peab laskmine sisaldama alljärgnevalt infot: 45.1. Lisa 1. Koondohuala2, kus on joonestatud kõikide laskmistel tekkivad ohualad:

Alalisa 1.1 on vastuvõtumeeskonna lahing (käsituli- ja TT-relvad). Alalisa 1.2 Lahingud põhipositsioonidel (käsituli- ja TT-relvad). Alalisa 1.2.1 Esimese rühma lahing (käsituli- ja TT-relvad, miinid). Alalisa 1.2.2 Teise rühma lahing (käsituli- ja TT-relvad, droon, miinid). Alalisa 1.2.3 Kolmanda rühma lahing (käsituli- ja TT relvad, miinid). Alalisa 1.2.4 Miinipilduja allüksuse tuletegevus kompanii positsioonide kaitsel (MP ohualad kompanii positsioonide ees). Alalisa 1.3 Rühma vasturünnak ja liikumisteed (käsituli- ja TT-relvad, käsigranaadid). Alalisa 1.3.1 Miinipilduja tuletegevus kompaniisisese vasturünnaku toetamisel (MP ohualad).

2 Kõikidel erinevate laskmiste ohualade koond, mille alusel tõkestatakse ohualale pääsemine.

46. Väljaõppeürituse skeem (LISA 2) (vt joonis 60, 61) peab sisaldama alljärgnevat informatsiooni:

Infoaknas Aerofotol

Lisa nr ja nimetus Ohuala piir(id) (osad)

Koostaja ees- ja perenimi Tulepositsioonide asukohad koos objekti nimedega

Koostamise aeg Sihtmärkide asukohad koos objekti nimedega

Aluskaardi nimetus, (vajadusel) Laskesektori piirajate asukohad koos objekti

nimedega (olemasolul)

Tegevus Max sihtimisjooned koos dir nurga väärtusega

(olemasolul)

Tegevuse aeg

Tulepositsioonide objekti nimed ja koordinaadid

Administratiivse tegevusega seotud alad/punktid:

Sihtmärkide objekti nimed ja koordinaadid 1. Ooteala

Laskesektori piirajate objekti nimed ja koordinaadid (olemasolul)

2. Administratiivala

Mõõtkava 3. Ettevalmistava harjutuse ala

4. Laskemoonapunkt

5. Meditsiinipunkt

6. Vaatlejate ala (vajadusel)

Lõhketöödel

Tähistatud lõhkamiskoht ja koordinaadid Tähistatud lõhkamiskoht

Varjumiskoht

Initsieerimiskoht

Joonis 60. Lahinglaskeharjutuse väljaõppeürituse skeem 1:6000

36/41

Joonis 61. Lahinglaskeharjutuse väljaõppeürituse skeem 1:3000

47. Laskekäsu koostaja, kooskõlastaja ja kinnitaja peavad skeemilt välja lugema, kuidas on tegevus

organiseeritud, kus asuvad tulepositsioonid, sihtmärgid ja administreerivad alad/punktid. Kus on LSP-d jne ning seda iga laskmise faasi kohta vajadusel eraldi.

48. Väljaõppeürituse skeem peab ühtima sündmuste lehega. 49. Juhul kui väljaõppeürituse skeemi andmed infoaknasse ei mahu, siis on võimalik andmeid riigikaitseliste

väljaõppealade andmekogust Brontos tabeli kujul alla laadida. 50. Lahinglaskeharjutuse puhul peab ruumiandmete tabeli alla laadima ja sinna lisama sihtmärkide ja

tulepositsioonide paigutuse/kirjelduse, märgistuse, täpsustavaid märkmed vt TeHN lisa 4, punkt 53. 51. Väljaõppeürituse skeemi koostamisel peab järgima dokumendi „Väljaõppeehitistele esitatavad tehnilised

nõuded“ lisa 4 „Käsitulirelvade ohualade koostamine“ nõudeid. 52. Juhul kui väljaõppeürituse skeem ei anna laskeharjutuse kohta piisavat ülevaadet (näiteks kaasneb vajadus

ehitada erikujulised seinad, sihtmärkide asetus on spetsiifilisem, laskuri liikumine vajab täpsemat selgitamist vms), peab koostama illustreeriva skeemi, mille alusel hoonet, sihtmärke või tulepositsioone ette valmistada ja ehitada (vt joonis 62). 52.1. Joonesta mõõtkavas hoone välispiirid. 52.2. Märgi mõõtmed, sihtmärkide-, uste ja akende asukohad; põhja suund; sidumispunkt (J.1). 52.3. Märkustesse kirjuta täiendav kirjeldus, mis aitab skeemi paremini mõista:

a. hoone seinte kõrgus on 2,2 m ilma laeta, seinte materjaliks puitsõrestikuga raam, mis on kaetud maskeerimisvõrguga.

52.4. Sihtmärkideks on papist poolkujud, kinnitatud puitvaiadele.

37/41

Joonis 62. Lahinglaskmise illustreeriv (hoone) skeem, lisa 2.3 (Väljaõppeürituse skeemid Lisa 2.1,2.2

Illustreeriv skeem, Lisa 2.3 Väljaõppeürituse skeemi andmed Lisa 2.4)

38/41

53. Lahinglaskeharjutuse L4.2, MP.6 väljaõppeürituse skeemi andmed lisa 2.4 (vt joonis 60, 61) juurde (NÄIDIS). Lisatakse vajadusel joonisel juurde kui joonis vajab rohkem täpsustust.

Tähis MGRS koordinaat Selgitus Märkused

Tulepositsioonid

A.1 35VNE19360 27479

A

A.1 – A.2 piiriks kruusatee. Maastikul tähistab punast värvi puuvai

A.2 35VNE19689 27480

A.3 35VNE19689 27331

A.4 35VNE19409 27331

B.1 35VNE19435 27479

B

A.4 – A.3 piiriks pinnastee. Maastikul tähistab punast värvi puuvai

B.2 35VNE19485 27331

B.3 35VNE19409 27331

B.4 35VNE19360 27479

C.1 35VNE19187 27542

C

C.1 – C.4 piiriks on kraav Maastikul tähistab lillat värvi puuvai

C.2 35VNE19261 27543

C.3 35VNE19260 27386

C.4 35VNE19187 27386

Sihtmärgid

L.1 35VNE19432 27472 L

Risttelje suund laskurile 16-00 6 x tõusvat SM. Paarisisene vahekaugus 3 m, paaride vaheline 5 m. Üks paarilisest püstkuju, teine poolkuju. Aktiveerida kahes eraldi grupis 2 tk ja 4 tk

L.2 35VNE19432 27442

L.3 35VNE19408 27459

T.1 35VNE19439 27444 T

Risttelje suund risti liikumissuunaga Külgvaates vineerist soomuki SM suuskadel. Algasend varjatud. Tõmmatakse nööride ja plokisüsteemiga joone A.1-A.3 tagant. Alustab liikumist punktist T1, T2 suunas, distants 30 m

T.2 35VNE19447 27395

N.1 35VNE19375 27454 N

Risttelje suund laskurile 30-00. 4 x tõusvat SM. Paarisisene vahekaugus 2 m, paaride vaheline 8 m. Aktiveerida kahes eraldi grupis

N.2 35VNE19403 27456

J.1 35VNE19202 27504 J 4 x tõusvat SM. Paarisisene vahekaugus 2 m, paaride vaheline 8 m. Aktiveerida kõik korraga

Risttelje suund laskurile 16-00 J.2 35VNE19198 27480

Laskesektori piirajad

P 35VNE 19043 27725 Kollane kolmnurk

V 35VNE 18806 27236 Metsaserv (eraldi märgistust ei ole)

Lõhkamiskoht

G.1 35VNE19154 27493 G Joonel 25 laengut a´ 300 g. Initsieeritakse elektriga, initsieerimise koht C.2, C.3 joone taga, tähistatud objekti nimega X.1

G.2 35VNE19154 27443

Jätkub …

39/41

54. Lahinglaskeharjutuse L4.2, MP.6 sündmuste leht lisa 3 (NÄIDIS)

Aeg (min) Sündmus Kuidas vastast (VA) imiteeritakse

Üksusse oodatav tegevus

Tulemus, märkused, piirangud

Aja jaotus, ettevalmis- tustele, lahingu läbiviimisele, igale sündmusele eraldi, et pidada aja arevestust ning sellest lähtuda

Iga planeeritud sündmus eraldi reana välja toodud, et kirjeldada sellele kuluvat aega, vastase imiteerimist, oodatavat tulemust ja selle kohta käivad täiendavaid märkusi, piiranguid.

Vahendid, võimlaused jms, kuidas vastavalt sündmusele seda lastakse harjutavale üksusele välja paista, mis peab tegevuse esile kutsuma

Oodatav üksuse poolne tegevus peale vastava sündmuse imiteerimist. Üksuse suunamine korraldaja poolt, juhul kui üksuse tegevus ei vastanud oodatavale tegevusele

Tulemus, milleni sooviti läbiviija kavatsuses jõuda. Lisanduvad märkused ja piirangud, mis selgitavad taktikalisi- ja ohutust tagavaid aspekte.

H – 240 (30)

Laskeharjutuse tutvustus ja ohutusjuhenda mine

Rida on tühi (ROT)

ROT

Toimub: administratiivalal. Läbiviija organiseerib ohutusnõuete tundmise kontroll-lehele allkirjade kogumise. Liikumine kuivtreeningu alasse

H – 210 (30)

KÜ lahingukäsk kuivtreeninguk s

ROT

RÜ eelkäsk. Üksus teostab kõik vajalikud ettevalmistused enne RÜ käsu andmise alustamist

Toimub: kuivtreeningu alas.

H – 180 (30)

RÜ lahingukäsk kuivtreeninguk s

ROT JÜ-d annavad kiire lahingukäsu

Toimub: kuivtreeningu alas. Üksus on kuivtreeninguks valmis

H – 150 (50)

Kuivtreeningu läbiviimine

VA imiteerimine pappsihtmärkidega

Üksus tegutseb vastavalt ülemate käskudele

Läbiviija veendub, kas üksuse tegutsemine on piisaval tasemel, mis võimaldab siirduda lahinglaskmisele. Vajadusel kordamine kui tegutsemisega ei saa rahule jääda.

H - 100 (20)

Tagasiside ROT ROT

Läbiviija KÜ rollis annab tagasiside RÜ-le. JÜ kontrollijad jaoülematele. Üle rõhutada ohutustehnilised vead.

H - 80 (10)

Üksuse liikumine ootealale

ROT ROT ROT

40/41

H - 70 (30)

KÜ lahingukäsk lahinglaskmise ks

ROT

RÜ eelkäsk. Üksus teostab kõik vajalikud ettevalmistused enne RÜ käsu andmise alustamist

Toimub: ootealas Üksus on lahinglaskmiseks valmis

H - 40 (30)

RÜ lahingukäsk lahinglaskmise ks

ROT JÜ-d annavad kiire lahingukäsu

Juhised lahinguks ettevalmistumiseks: ohutustehniliste piirangute kordamine

H - 10

Üksuse ootealast liikuma hakkamine

ROT

Üksus alustab kästud formatsioonis liikumist lahinglaskmise operatsiooniala suunas.

Formatsioon vastab käsule ja taktikalisele olukorrale

H hetk Üksus ületab lähtejoone

ROT RÜ juhib üksust ROT

H + 5 Üksus ületab etapijoone

Aktiveeri SMgr L 2 x SM. (5 sek üleval, 5 sek maas)

Üksuse liikmed, kes vastast märkavad, avavad tule ja osutavad VA asukohta. JÜ, RÜ ettekanded

Kui üksus ei märka sihtmärke siis tulepositsiooni kontrollija suunab tegevust. Vastane on osutatud, toimub tulejuhtimise käsu andmine.

H + 10 Üksus on kontaktis OBJ1

Aktiveeri SMgr T ja L (lisandub 4 x SM) T liikumiskiirus ca 5 km/h L (5 sek üleval, 5 sek maas)

Üksuse liikmed suruvad VA maha. RÜ peab otsustama, millist manöövrit ründamiseks kasutab

TT sihtmärgi laskmiseks kasutada ainult alakaliibrit ja müraimitaatorit. RÜ valikud on frontaal ja tiibrünnak (ainult vasakult)

H + 15 TeVa1 frontaalrünnak

Aktiveeri SMgr L 2 ja 4 SM vaheldumisi, 5 sek Peatada üksuse jõudmisel 50 m kaugusele SM-st. SMgr N ei aktiveeri

Üksus ründab frontaalis

Järgida ohutusnurka ja MAX sihtimisjooni. Peatada laskmine 50 m kaugusel sihtmärkidest

H + 15 TeVa2 tiibrünnak

Aktiveeri SMgr L 2 ja 4 SM vaheldumisi 5s seni kuni tiibav üksus pole veel ohutusnurka jõudnud

Katteüksus liigub soodsatele positsioonidele ja katab ründavat üksust. Ründav üksus liigub vasakule tiivale ja ründab sealt.

Jälgida, et ohutusnurka jõudmisel üksus koordineeriks tule suunamise paremale, võimaldamaks ründava üksuse manöövrit.

H + 15 TeVa2 tiibrünnak

Kui ründav üksus jõuab ohutusnurka lõpeta SMGr L aktiveerimine. Aktiveeri SMgr N 4

Kattev üksus on tule lõpetanud või katab parememale ohustamata ründavat üksust.

Järgida ohutusnurka ja max sihtimisjooni. Peatada laskmine 50 m kaugusel sihtmärkidest. Katteüksus peab liikuma

41/41

SM vaheldumisi. 5 sek. Peatada üksuse jõudmisel 50 m kaugusele SM-st

Ründav üksus surub VA maha ja ründab OBJ1. Ründav üksus kontrollib objekti, julgestab ründesuuna kattev üksus liigub järgi

sama teed, mis läbi ründegrupp

H + 30 Reorg ROT RÜ organiseerib julgestuse ja käsib reorg protseduurid.

Üksus on teinud reorganiseerimise protseduurid ning valmis edasi liikuma

H + 40

Üksus jätkab liikumist ja ületab C.2 – C.3 TP ala piiri

TP alasse jõudes aktiveeri SMGr J (3 sek üleval, 3 sek maas) Peatada üksuse jõudmisel 50 m kaugusele SM-st

Üksuse liikmed, kes vastast märkavad, avavad tule ja osutavad VA asukohta. JÜ, RÜ ettekanded Üksus ründab frontaalis

Järgida ohutusnurka ja LSP-d. Peatada laskmine 50 m kaugusel sihtmärkidest

H+ 55 Hoone ründamine ja kontroll

Sihtmärgid on statsionaarsed, kui saavad nähtavaks on aktiivsed

Hoones ja selle ümbruses saavad kõik SM hävitatud

Kontrollida hoones, et keegi ei satuks ohutusnurka

Jätkub… … … … …

KEHTESTATUD

LISA 5

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses peadirektori 05.11.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/77

Sisukord

I. Kaudtulerelvade tulepositsiooniala.................................................................................................... 2

Miinipildujate tulepositsioonid .......................................................................................................... 2

Liikursuurtüki tulepositsioon .............................................................................................................. 2

II. Kaudtulerelvade sihtmärkide ala ....................................................................................................... 2

2/3

I. Kaudtulerelvade tulepositsiooniala

1. Kaudtulerelvade tulepositsioonid vajavad väheseid püsiehitisi, nende loomine on otstarbekas

üksnes harjutusväljadel. Esmase tähtsusega on tulepositsiooniala paiknemine ning maastiku

iseloom. Peatükis on kirjeldatud tulepositsiooni alale esitatavad nõuded.

2. Kaudtulerelvade tulepositsioonide jaoks valitud maa-ala suurus ja paiknemine peab võimaldama

laskva üksuse taktikalist liikumist ning tuletegevuseks kasutatavate relvasüsteemide optimaalset

laskekaugust (kuni 70 % relva maksimaalsest laskekaugusest). Eelplaneerimise käigus tuleb esialgse

asendiplaani määramisel arvestada järgnevate faktoritega:

Miinipildujate tulepositsioonid

3. Miinipildujad paigutatakse üksteisest keskmiselt 30 m kaugusele, ruumipuudusel võib vahemaad

vähendada 20 m.

4. Miinipildujapatarei tulepositsioonide keskmine laius on 600-1500 m ja sügavus 500-1000 m.

5. Tulerühmade kaugus teineteisest on 300-600 m.

6. Püsipositsiooni olemasolul võib nõuda ettevalmistatud aluseid.

7. Juurdepääsutee ja manööverdusala peavad võimaldama liikuda kuni 5 t kaaluvatel masinatel.

8. Laskeasendis oleva miinipilduja torust 45°-st ülespoole ja sihikuliinil 30-60 m kaugusel relvatorust

ei tohi olla takistusi.

Liikursuurtüki tulepositsioon

9. Positsioonialale juurdepääsuks kasutatav tee ja relvasüsteemi tulepositsioon peavad võimaldama

liikuda täismassiga vähemalt 47 t.

10. Tulepositsioonil ei tohi olla maapinnast üle 20 cm ulatuvaid tahkeid kehasid.

11. Tulepositsiooni maapinna maksimaalne külgkalle +/- 01-50 (u 8,4°).

12. Relvasüsteeme peab olema võimalik paigutada üksteisest vähemalt 20 m kaugusele.

13. Koordinaatmeetodil laskmistel ei tohi maastiku või taimestiku poolt moodustatud varjenurk

laskesuunas ületada laskedistantsile määratud minimaalset tõstenurka.

14. Otselaskmise korral ei tohi relvasuudmest minimaalselt 800 m ulatuses olla takistusi.

II. Kaudtulerelvade sihtmärkide ala

15. Kuna kautulerelvadest laskmistel on võimalus UXO tekkimisteks, peab sihtmärkide aladeks

kasutama UXO alasid.

16. UXO ala on ehitatud ja ette valmistatud sihtmärkide paigutamiseks ning sinna laskmiseks lõhkeva

laske-, lahingumoonaga.

a. Kui UXO ala kasutatakse lahinglaskeharjutusteks koos jalaväe laskmistega, tuleb UXO ala

planeerimisel arvestada jalaväe üksuste tulepositsioonidega.

b. Väljaõppeliselt on UXO ala optimaalne suurus 2000 x 2000 m, minimaalne suurus 500 x 500 m.

c. UXO alale on soovitav rajada tehislikud ja/või looduslikud orientiirid (merekonteinerid,

soomukivrakid, suured kivid, üksikud puud või salud ning künkad).

d. Sihtmärkide planeerimisel tuleb arvestada, et sihtmärke ei tohi paigutada veekogudele (jõed,

järved jne) lähemale kui 50 m.

e. UXO alal on soovitav kõvem pinnas, et vältida lõhkemata lõhkekehade tekkimist (pehmesse

pinnasesse langev mürsk või miin ei pruugi lõhkeda).

f. Pinnas ei tohi olla kergesti süttiv.

3/3

g. UXO ala peab olema 80 - 95% ulatuses lage.

h. UXO ala peab võimaldama vähemalt 2-3 erinevat kaudtulerelvade sihtmärgi paigutamist.

Sihtmärkide vaheline kaugus peab olema vähemalt 3% laskekaugusest, kuid soovitavalt mitte

alla 400 m.

i. Sihtmärgid peavad olema tulejuhtimispunktist nähtavad (tuleb arvestada maastikureljeefi

iseärasusi).

UXO ala koondmärgid peab paigaldama minimaalselt igale kolmandale piiritähisele vt. lisa 8.

17. UXO ala tähistuse märgid (lisa 8) paigaldatakse ala piirile või UXO alale viiva tee serva. Paigalduseks

valida optimaalne koht, kus väljaõppe käigus märgi hävimise võimalus oleks minimaalne ja info

märgatavus võimalikult hea.

18. UXO ala tuleohutuse tagamine

a. Tuleohtliku madala taimestikuga UXO ala ümber peab rajama vähemalt 2,5 m laiuse

mineraliseeritud tuletõkestusriba.

b. Turbapinnasega UXO ala ümber peab kaevama kraavi, mille sügavus ulatub mineraalhorisondini

või allapoole pinnavee taset.

c. Metsas peab rajama vähemalt 40 m laiused tuletõkestusvööndid. Vööndi keskel peab asetsema

tõke, milleks võib olla tee, kraav, jõgi või 2,5 m laiune mineraliseeritud tuletõkestusriba.

Mõlemal pool tõket peab soovituslikult asetsema vähemalt 20 m laiune lehtmetsa vöönd (70%

lehtpuud). Kui kasvutingimuste tõttu pole lehtpuu vööndit võimalik teha, siis peab mõlemal

pool tõket asetsema vähemalt 20 m laiune risust, raiejäätmetest, okaspuu järelkasvust ja

alusmetsast puhastatud vöönd, kus okaspuudel alates II vanuseklassist on 1,5 - 2 m kõrguseni

ära lõigatud alumised oksad;

d. Teedele, sihtidele või mineraliseeritud tuletõkestusribadele on keelatud lähemale kui 10 m

lehtpuu- või segametsas ning 25 m okaspuumetsas paigutada raie- ja kahjustatud puude

jäätmeid.

19. UXO ala vahetus läheduses peavad olema ehitatud tuletõrje veevõtukohad.

a. Veevõtukohtade ehitamisel loodusliku veekogu kaldale peavad olema kaldad toestatud ja

kindlustatud.

b. Looduslike veevõtukohtade valikul tuleb arvestada vajalikku veetaset põuaperioodil.

c. Veevõtukohtadesse viivad teed peavad olema sõidetavad.

d. Veevõtukohad peavad olema tähistatud ja kantud harjutusvälja kaardile, mida on võimalik näha

kõigil harjutusvälja kasutajatel.

e. Looduslikest veevõtukohtadest talvel vee saamiseks tuleb jäässe raiuda vähemalt 0,6 x 0,6 m

suurused augud, mis tuleb hoida kasutamiskõlblikena ning tähistada.

20. Ohutuskontrolli läbiviimiseks ning väljaõppeprotsessi tõhustamiseks on vajalik tagada UXO ala

jälgitavus. UXO ala jälgimiseks kasutatakse vaatluspunkte, mis paigutatakse kas looduslikele

kõrgendikele või selleks otstarbeks ehitatud tehiskõrgendikele või vaatlustornidesse.

a. Vaatluspunkti asukoht ja konstruktsioon peab võimaldama vajadusel sideühenduste loomist

kõigi laskeharjutusel osalevate allüksustega ning ohutustehnilise sidevõrguga.

b. Vaatluspunkti konstrueerimisel ja ehitamisel peab tagama kogu UXO ala takistusteta

vaadeldavuse ning maapinnast kõrgemal paikneva vaatluspunkti korral personali ohutuse

vaatluspunkti sisenemisel ja sealt väljumisel.

21. Vaatluspunkti peab tõkestama kõrvaliste isikute ligipääsu.

22. Teed. UXO alal olevad teed peavad võimaldama ala hooldust, sihtmärkide paigutamist, kontrollimist

ja tulekustutustöid. Kasutatavad teed peavad olema kergesti kontrollitavad.

KEHTESTATUD

LISA 6

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses peadirektori 05.11.2025 käskkirjaga 1-1/25/77

Sisukord I. KÄSIGRANAADI HEITEALA ................................................................................................................ 2

Käsigranaadi heite- ja ohuala projekteerimise andmed ................................................................. 2

Ooteala ............................................................................................................................................ 2

Heitekoht ......................................................................................................................................... 2

Sihtmärkide ala ................................................................................................................................ 3

2/3

I. KÄSIGRANAADI HEITEALA

Käsigranaadi heite- ja ohuala projekteerimise andmed

1. Käsigranaadi heiteala ohuala projekteerimise lähteandmeteks on: granaadi ohuala raadius, heitekoht ja sihtmärkide ala. Ohuala koosneb õhuohualast (ÕOA), granaadi ohuala raadiusest arvestatuna sihtmärkide ala keskpunktist. Kui planeerida käsigranaadi heiteala ehitust, peaks arvestama maa-alaga, kus heitekohalt 300m raadiuses ei oleks teisi väljaõppeehitisi.

2. Heiteala on spetsiaalne ehitis käsigranaadi heitmise harjutamiseks. 3. Käsigranaadi heiteala peab olema vähemalt visuaalselt vaadeldav 100 m x 100 m lage. 4. Käsigranaadi heiteala koosneb: ootealast, lahingumoona punktist, heitekohast ja sihtmärkide alast

(vt joonis 1).

Joonis 1. Käsigranaadi heiteala näide

Ooteala

5. Ooteala on heitekohast eemale jääv ohutu ala. 6. Kui ooteala on planeeritud ohualasse, siis peab see olema killukaitsega, st pealt kinni (nt pinnasega

kaetud merekonteiner avausega ohutusse suunda). 7. Kui ooteala on planeeritud ohualast väljapoole, siis alale nõuded puuduvad, kuid see peab olema

selgete maamärkidega tähistatud.

Heitekoht

8. Heitekohti võib-olla ühe sihtmärkide ala kohta mitu. 9. Heitekoht võib-olla nii betoonist moodulina (vt joonisel 2 ja 3) kui liivakottidest. 10. Liivakottidest ehitades peab 1500 mm kõrge sein olema kahekihiline, vähemalt 500 mm paksune ja

omavahel seotud ning selliselt laotud, et killud ei tungiks liivakottide vahelt läbi. 400 mm kõrgune sein võib olla ehitatud liivakottidest ühekihilisena.

11. Aluspinnas peab olema geotekstiiliga maapinnast eraldatud. 12. Aluspinnase kihi paksus peab olema min 150 mm, materjaliks kuni 40 mm fraktsiooniga

täitematerjal. 13. Aluspinna peab katma min 100 mm paksuse kattematerjaliga, milleks kasutada kuni 20 mm

fraktsiooniga kruusa, mille peab tasandama ja tihendama. 14. Vajadusel paigaldatakse drenaaž.

3/3

Joonis 2. Heitekoht 1, betoonist moodul

Joonis 3. Heitekoht 2, betoonist moodul

Sihtmärkide ala

15. Sihtmärkide ala raadius peab olema keskkohast mõõdetuna vähemalt 25 m. 16. Aluspinnas peab olema geotekstiiliga maapinnast eraldatud. 17. Aluspinnase kihi paksus peab olema min 30 kuni 40 mm fraktsiooniga täitematerjal. 18. Aluspinna peab katma min 300 mm paksuse liivaga. 19. Vajadusel paigaldatakse lompide vältimiseks drenaaž.

KEHTESTATUD

LISA 7

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses peadirektori 05.11.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/77

Sisukord I. PIONEERI ÕPPEKOHA NÕUDED ....................................................................................................... 2

Lõhkamise õppekoht ja lahingumoona demineerimise õppekoht ................................................. 2

Veealuse lõhketöö õppekoht .......................................................................................................... 2

Demineerimise ala (üksikeha hävitamine) ...................................................................................... 2

Pinnase lõhketööde õppekoht ........................................................................................................ 3

Miiniväljade ja puistemiiniväljade demineerimise õppekoht ......................................................... 4

Taktikalise vesitõkke ületamise õppekoht ...................................................................................... 4

Keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva (KBRT) õppekoht ........................................................ 4

2/4

I. PIONEERI ÕPPEKOHA NÕUDED

Lõhkamise õppekoht ja laske-, lahingumoona demineerimise õppekoht

1. Lõhkamise õppekohas võib purustada erinevaid lõhkemeetodeid kasutades erinevaid materjale. 2. Laske-, lahingumoona demineerimise õppekohas võib lõhkekehadele paigaldada laenguid ja neid

lõhata. Ala saab kasutada lõhkamise õppekohana. 3. Erinevate materjalide lõhkamise õppekohale ja laske-, lahingumoona demineerimise õppekohale

esitavad nõuded. a. Peab olema kandva pinnasega minimaalselt 100 x 100 m ala. b. Peab olema tagatud aastaringne ligipääs rasketranspordiga ja treileriga. c. võimalusel ala 4 m kõrguste kaitsevallidega.

Veealuse lõhketöö õppekoht

4. Veealuse lõhketöö õppekoht on veekogu, kus suvisel perioodil viiakse läbi veealuseid lõhke- ja demineerimistöid ning talvisel perioodil jääkatte lõhkamist.

5. Veealuste lõhketööde õppekohale esitatavad nõuded a. Peab olema minimaalselt 100 x 50 m lage ala, mille keskel asub tiik mõõtmetega min 50 x 30 m. b. Tiigi kaldad peavad olema kindlustatud varisemise vastu. c. Tiigi põhja materjal peab olema savi, liiv või kruus (mitte mudane). d. Tiigis ei tohi olla kalu ega muid veeloomi, et väljaõppetegevusele ei tekiks keskkonnakaitselisi

piiranguid. e. Tiigi juurde peab olema tagatud rasketranspordiga aastaringne ligipääs. f. Tiiki võib kasutada tuletõrjeveevõtu kohana. g. Tiik peab olema minimaalselt 3 m sügav.

Demineerimise ala (üksikeha hävitamine)

6. Demineerimisala võib ehitada üksikobjektina või objektide kogumina. Demineerimisala on mõeldud kuni 155 mm lõhkekeha hävitamiseks, TNT NEQ ei tohi ületada 20 kg.

7. Demineerimiskoht peaks paiknema looduslikult kuivemas ja tugevama aluspinnasega kohas. 8. Demineerimiskoha sissesõidutee peab olema suletav tõkkepuuga, mis paikneb väljaspool ohuala.

Lisaks tuleb planeerida demineerimiskoha vahetusse lähedusse betoonist varjumispunker isikkoosseisu ja tehnika kaitseks.

9. Demineerimiskoht on planeeritud selliselt, et lõhkekeha plahvatusel tekkivad kuni 45° tõusunurga killud püütakse kinni maapinna ja kaitsemüüriga. Sellest tulenevalt on võimalik vähendada üldist kildudest tekkivat ohuala.

Joonis 1. Lõhkekeha plahvatuse näidis

10. Kaitsemüür peaks olema tehtud müüritis ehitustehnilisel põhimõttel (nt. ehitatud gabioonidest).

Müüritise sisepinnad peavad olema kaetud kildusid püüdva topisega (nt. kummist konveierlint).

3/4

11. Demineerimiskoha mõõtude puhul on lähtutud eesmärgist kinni püüda killud kuni 45° tõusunurga, sellest tuleb ala optimaalne sisemine mõõt ja müüri kõrgus.

12. Demineerimisalale esitatavad nõuded: a. Demineerimisala pinnas peab olema väikese fraktsiooniga materjal (nt. liiv). b. Müüri paksus peab olema vähemalt 1,5 m. c. Müüri konstruktsioon peab ulatuma maa tasapinnast alla pool vähendamaks lõhkamisest

tuleneva pinnase vajumise ja vibratsiooni mõju müüridele. d. Demineerimiskoha sissepääsu mõõtmed peavad olema sellised, et oleks võimalik opereerida

KV-s kasutusel oleva laadurekskavaatoriga. e. Pildil 2 on punasega märgitud demineerimiseks lubatud ala. f. Lähemal kui 2 m müürile ei ole lubatud lõhata. g. Demineerimisala keskel on pinnasesse kaevatud süvend, kuhu paigutatakse lõhkekeha. h. Süvend demineerimisalas tagab, et enamus kildudest püüab kinni maapind. i. Süvend peab olema vähemalt 700 mm sügav. j. Süvendi ava raadius maapinnal ei tohi olla suurem süvendi sügavusest, et tagada 45° kaitstus.

Joonis 2. Demineerimiskoha näidis

13. Hooldamine:

a. Enne ja peale igat demineerimist tuleb veenduda visuaalselt, et rajatise konstruktsioonid oleksid terved.

b. Peale igat demineerimistööd tuleb suuremad lõhkekeha tükid kokku korjata ja utiliseerida vastavalt eeskirjadele.

c. Hooldustööde sagedus sõltub rajatise kasutamise intensiivsusest ja demineeritavate lõhkekehade suurusest.

d. Lahtised kaitsematid tuleb kinnitada. e. Katkised kaitsematid tuleb asendada. f. Pinnase tasandamist tuleb teostada, kui demineerimisalas kraatri sügavus muutub tööde

tegemiseks ebapraktiliseks või kui kraatri raadius muutub suuremaks kui on kraatri sügavus. g. Pinnase juurdeveol tuleb jälgida, et säiliks müüritise minimaalne kõrgus, mis on sisemisest

maapinnast mõõdetuna 4,5 m. h. Kui kasutatakse pinnasega täidetavat müürilahendust siis pinnase vajumise ja tihenemisest

tekkinud vaba ruum tuleb täita.

Pinnase lõhketööde õppekoht

14. Pinnase lõhketööde õppekoht võimaldab lehtertõkete ja kraavide rajamist väljapaiskelaengutega ning kasutada tehnikarühma õppekohana, kus on võimalik pinnast siluda ja kaevata.

15. Pinnase lõhketööde õppekohale esitatavad nõuded a. Peab olema tagatud aastaringne ligipääs rasketranspordiga. b. Platsi pind peab olema kandev pinnas, soovituslikult liivapinnasega. c. Teetammi lõhkamise harjutamiseks peab olema rajatud vähemalt 2 meetri kõrgune, 6-10 m

laiune ja 50 m pikkune tihendatud teetamm.

4/4

Miiniväljade ja puistemiiniväljade demineerimise õppekoht

16. Miiniväljade/ puistemiiniväljade demineerimise õppekoht võimaldab miinivälja demineerimist ja jao poolt läbipääsu rajamist läbi miinivälja või tõkke pikendatud laenguga.

17. Miiniväljade/puistemiiniväljade demineerimise õppekohale esitatavad nõuded a. Peab olema minimaalselt 100 x 100 m ala. b. Peab võimaldama laskeharjutuse läbiviimist jao tulirelvadega. c. Peab olema aastaringne ligipääs rasketranspordiga.

Taktikalise vesitõkke ületamise õppekoht

18. Taktikalise vesitõkke ületamise õppekoht võimaldab taktikaliselt sildade praktilist maha panemist ja üles võtmist.

19. Taktikalise vesitõkke ületamise õppekohale esitavad nõuded a. Võib rajada loodusliku vesitõkke baasil või tehisliku vesitõkkena (tuletõrje veevõtu koht), aga

kaldad tuleb kindlustada, välistades sissesõidu võimalus masinatega. b. Ala peaks olema ristkülikukujuline min 300 x 200 m, mille keskel on vesitõke. c. Vesitõkke sügavus kaldaservast veepõhjani peaks olema min 1,7m, max 3,5m. d. Laius peab olema min 10-20 m. e. Kallaste omavaheline kõrguste vahe ei tohi ületada 10 kraadi. f. Vesitõke peab võimaldama ligipääsu rasketranspordiga mõlemalt lähenemissuunalt.

Keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva (KBRT) õppekoht

20. KBRT (keemia-, bio-, radioloogilise ja tuumarelva) õppekoht peab olema: a. minimaalselt 100 x 30 m lage ala või 30m³ hoone / punker, millel on kaks väljapääsu

vastaskülgedel. Hoonel peaks olema läbipaistvad (plastist) väljapoole avanevad uksed; b. ümbritsetud ringkraaviga ja varustatud settekaevuga; c. õppekohas peab olema tuulelipp.

KEHTESTATUD

LISA 8

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses peadirektori 05.11.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/77

Sisukord I. Märgistamine ..................................................................................................................................... 2

Piiritähised .......................................................................................................................................... 2 Märgid ................................................................................................................................................ 3 Ohutuslint ........................................................................................................................................... 4 Tõkkepuu ............................................................................................................................................ 4 Piirdetara ............................................................................................................................................ 5 Infotahvel ........................................................................................................................................... 5 Signaalmärgistus ................................................................................................................................ 7

II. Harjutusväljadel kasutatavad märgid ................................................................................................. 8 Keelumärgid………………………………………………………………………………………………………………………………….8 Hoiatusmärgid .................................................................................................................................... 8 Kohustusmärgid ................................................................................................................................. 9 UXO ala märgistus……………………………………………………………………………………………………….……………..…9

2/9

I. Märgistamine

1. Tagamaks harjutusväljade ja väljaõppeehitiste ohutus kasutajatele ja kõrvalistele isikutele, peab need tähistama nõuetekohaste vahenditega.

2. Ohtlike tegevuste piirid, mis seavad ohtu elu, tervise või vara, peavad olema maismaal ja veekogu kallastel nõuetekohaselt tähistatud, et keelata, hoiatada, informeerida avalikkust või takistada pääsu ohualale.

3. Õhuohuala piirid on kantud visuaalselennukaardile. 4. Harjutusvälja või eraldiseisva väljaõppeehitise välispiir peab olema tähistatud valge-punase

märgistusega. 5. Harjutusvälja või väljaõppeehitise alaline ohuala (nt UXO ala, lõhkealad jne) peab olema tähistatud

kollase-musta märgistusega ning on ehitise osa. 6. Alaline lasketiir, mis ei asu harjutusväljal (s.h ohuala), peab olema tähistatud kollase-musta

märgistusega ning on ehitise osa. 7. Harjutusväljadel ja väljaõppeehitistel olevad teed tuleb märgistada sarnaselt avalike teedega. 8. Märgistusvahendid tuleb paigutada kohtadesse, kus inimesed eeldavad nende olemasolu: piiretele,

väravatele, ristmikele, parklatesse, jalgradadele, sihtidele jne. Märgistusvahendeid ei tohi varjata taimestik, avatud väravad, pargitud sõidukid või muud takistused. Liiga suur märkide hulk võib mõjuda segadusse ajavalt.

9. Harjutusvälja ümber peab olema ehitatud ja hooldatud piirisiht laiusega 2 kuni 4m. 10. Eraldiseisva väljaõppeehitise ümber peab olema ehitatud ja hooldatud piirisiht laiusega vähemalt

2m.

Piiritähised

11. Piiritähisele esitatavad nõuded vt joonis 1 ja 2. a. Piiritähised võivad olla metallist või PVC materjalist. Piiritähise kleebised peavad olema

vastavalt EVS 613:2023 ja EVS-EN 12899-1 kohaselt RA2 klass (kile/kleebis peab säilitama vähemalt 10 aasta vältel vähemalt 70% ulatuses oma valguspeegeldavuse).

b. Harjutusvälja või eraldiseisva väljaõppeehitise maa-ala piiritähis peab olema valget värvi, kuhu on kantud kolm punast 100 mm laiust triipu 100 mm vahedega. Esimene punane triip algab valge osa ülemisest servast 400 mm kauguselt.

c. Ohuala piiritähis peab olema kollast värvi, kuhu on kantud kolm musta 100 mm laiust triipu 100 mm vahedega. Esimene must triip algab kollase osa ülemisest servast 400 mm kauguselt.

d. Piiritähise maapinnast välja ulatuva osa pikkus peab olema vähemalt 1500mm. e. Piiritähisel olev must nool peab osutama harjutusvälja/väljaõppeehitise või ohuala suunas. f. Piiritähis peab olema käsitsi väljatõmbamise vastaselt ankurdatud. g. Piiritähiste vahel peab olema tagatud nähtavus, kuid piiritähiste omavaheline kaugus ei tohi

ületada 75 m. h. Olenevalt tähistuse asukohast võib paigutada piiritähistele täiendavad märgid vastutava isiku

telefoninumbriga. i. Piiritähist ei pea paigaldama, kui on olemas püsiv välispiire, mis on tähistatud piirimärgiga. j. Piiritähised, mis on paigaldatud enne käesoleva dokumendi kinnitamist, vahetatakse välja

esimesel võimalusel.

3/9

Joonis 1. Harjutusväla piiritähis Joonis 1 Ohuala piiritähis

Märgid

12. Märkidele esitatavad nõuded a. Peab paigaldama maapinnast vähemalt 1500 mm kõrgusele. b. Peab olema sümbol ja vajadusel selgitav tekst lisatahvlil. c. Peab paigaldama statsionaarsete tõkkepuude juurde. d. Peab paigaldama teede äärde, mis viivad lasketiiru, lõhkealale või lõhkemata lõhkekehadega

alale. e. Peab paigaldama avalikult kasutatava veekogu ohuala välispiiril olevale kaldale. f. Puudava ohumärgi töötab välja RKIK. g. Mitme ohumärgi samaaegsel kasutamisel võib need panna ühele märgile. h. Märkide mõõtmed on kirjeldatud tabelis 1 ja joonisel 3. i. Märkide näidised on punktis II.

Eeldatav lähenemiskiirus tahvlile

Tahvli kõrgus

(a) Tahvli laius (b)

Tahvlil oleva märgi geomeetrilise laius (c)

Tähtede kõrgus/ geomeetrilise kujundi joone laius

Jalgsi 400 mm 340 mm 240 mm 20 mm Kuni 10 km/h 600 mm 510 mm 360 mm 30 mm Kuni 20 km/h 800 mm 680 mm 480 mm 40 mm kuni 30 km/h 1000 mm 850 mm 600 mm 50 mm kuni 50 km h 1200 mm 1020 mm 720 mm 60 mm Kuni 90 km/h 1400 mm 1200 mm 900 mm 80 mm Tabel 1. Märkide mõõtmed

4/9

Joonis 3. Märkide mõõtmed

Ohutuslint

13. Harjutusväljal või eraldiseisval väljaõppeehitisel tohib kasutada ajutiselt ohutuslinti, mille värvikombinatsioon on punane-valge (ajutise piiritähisena) või kollane-must (ajutise ohuala piiritähisena).

Tõkkepuu

14. Kõrvaliste isikute juhusliku sattumise vältimiseks ohualasse tuleb harjutusväljale ja eraldiseisvale väljaõppeehitisele suubuvatele teedele paigaldada tõkkepuud.

15. Statsionaarsel tõkkepuul vt joonis 4 peab (peavad) olema: a. punast värvi toepostid, mille külge saab tõkkepuud lukustada lahtisesse ja kinnisesse asendisse; b. põiklatt, mille hoiatusvärvid on vaheldumisi 100 mm laiused, peab olema vähemalt 4000 mm

pikk ja vähemalt olemasoleva tee laiune; c. põiklatt värvitud värvikombinatsioonis: valge-punane (harjutusvälja piir, sisemised tõkkepuud)

või kollane-must (ohuala piir, UXO ala piir); d. postid ankurdada maast väljatõmbamise vältimiseks; e. hoiatusvärvid helkivad või vähemalt kolm valgust peegeldavat triipu mõlemal postil ning

põiklati keskel; f. keelumärk; g. tähistatud tõkkepuu numbriga.

Joonis 4. Statsionaarne tõkkepuu

5/9

16. Tõkkepuu number peab olema:

a. vähemalt 3 mm paksusest alusmaterjalist; b. välismõõtudega 150 x 150 mm; c. musta tekstiga (Arial Black Bold), kirjakõrgus 220 ja tsentseeritud keskele; d. numbripoolne taust peab olema reflekteeriv kollane; e. tähistusega kombinatsioonides: T (välimised tõkkepuud), S (sisemised tõkkepuud), U ( UXO ala

tõkkepuud).

Joonis 2. Tõkkepuu number

17. Ajutine tõkkepuu peab olema:

a. kergesti paigaldatav ja eemaldatav; b. pikkusega, mis vastab tee laiusele ning hoiatusvärvid on vaheldumisi 100 mm laiused või

ümbritsetud vastavas värvikombinatsioonis lindiga; c. varustatud pimedal ajal võimalusel valgusallikaga, mis paigaldatakse suletud tõkkepuu keskele; d. tähistatud keelumärgiga;

Piirdetara

18. Riskianalüüsist tulenevalt tuleb suure ohuga aladele ehitada tara. Valikut mõjutavate faktorite hulka kuuluvad: a. juurdepääsu ulatus - lubadega, lubadeta; b. ohu liik ning riski suurus; c. pinnase seisukord - tara ehitamise praktiline pool; d. puude või pinnasevormide võimalik tarast üle ulatumine; e. kas tara võib saada tabamuse; f. kas loomad või linnud võivad tarasse kinni jääda.

19. Tarad peavad olema varustatud nähtavate märkidega. 20. Tara peab olema piisavalt kõrge, et takistada juurdepääsu. Kõrgema riskitasemega aladel peab tara

olema 2000 mm kõrge ning väljapoole kaldus ülaosaga. Madalama riskitasemega aladel peab tara olema 1400 mm kõrge.

21. Tarastatud väljaõppeehitistele on vajalik paigaldada sobivates mõõtudes väravad. Väravate arv peab tagama hädavajaliku pääsu.

Infotahvel

22. Harjutusvälja või eraldiseisva väljaõppeehitise juurde sisenevate teede äärde paigaldatakse kollast värvi musta joonega ääristatud infotahvlid.

23. 1500 x 2000 mm suurused infotahvlid (vt joonis 6) paigaldatakse harjutusväljale või eraldiseisva väljaõppeehitisele suunduva kattega tee äärde tõkkepuude juurde ning piiriäärsetesse parklatesse. Infotahvlil peab olema kirjas (eesti ning soovitavalt vene ja inglise keeles) a. Koha nimetus ja aadress. b. Vastutava isiku kontaktandmed. c. Koha skeem koos tähtsamate objektidega (järved, jõed, asulad jms). d. Koha tähistamise ja sulgemise kord (tõkkepuude, signaallipu jms kasutamine). e. Väljavõtted kehtivatest õigusaktidest ebaseadusliku sisenemise kohta kaitseväe territooriumile

6/9

või väljaõppe asukohta ja karistused tähistusvahendite rikkumise eest. f. Harjutusvälja või väljaõppeehitise vähemalt ühe nädala kasutamise graafik.

Joonis 3. 1500 x 2000 mm suurune infotahvli näide

24. 850 x 500 mm suurused infotahvlid (vt joonis 7) paigaldatakse harjutusväljale ja/või

väljaõppeehitisele suunduvate teede tõkkepuude kõrvale: a. Värv: pulbervärv Ral 1003; b. Kleebis: 3M™ Engineer Grade Reflective Sheeting 3290DR; c. Klaas: löögikindel 4mm polükarbonaat mono, kahepoolse UV kaitsega; d. Infotahvlitel peab olema kirjas (eesti ning soovitavalt vene ja inglise keeles).

i. Käimasolev tegevus, mille ajal on alal viibimine keelatud. ii. Koha ühe kuni kahe nädala kasutamise graafik.

iii. Vastutava isiku kontaktandmed.

Joonis 7. 850 x 500 mm infotahvli näide

7/9

25. Harjutusvälja ja väljaõppeehitise kasutajatele igapäevaseks informatsiooni saamiseks paigaldatakse

infotahvel (mille suurus sõltub vajadusest) administratiivhoone või peasissepääsu juurde. Infotahvlil peab olema kirjas: a. informatsioon ööpäevaste piirangute kohta (nt tuleohutuse astmed, teede sulgemine,

tähistamine, ohuala kaart jms); b. harjutusvälja ja väljaõppeehitise ühe kuni kahe nädala kasutamise graafik.

Signaalmärgistus

26. Harjutusväljal ja/või väljaõppeehitisel peab olema paigaldatud signaalmastid. Signaalmasti võib paigutada tõkkepuu kõrvale, vaatlustorni olemasolul selle katusele ning tiheda asustusega alal harjutusvälja ja/või väljaõppeehitise piirile. Ohtliku tegevuse ajaks paigaldatakse signaalmasti signaalmärgistus: a. Signaalmärgistus peab olema maapinnast 5 - 10 m kõrgusel. b. Päevasel ajal ilmastiku- ja pleekimiskindlast õhemast lipukangast (115 g/m2) valmistatud

punane signaallipp (1050 x 1650 mm) või ilmastiku- ja pleekimiskindlast materjalist signaalpall läbimõõduga 1000 mm.

c. pimedal ajal ilmastiku- ja põrutuskindel punane signaaltuli. 27. Laskeharjutuse ajal peab mehitatud püsikindlustatud punker olema varustatud punase

märgistuslipuga (lipu suurus 1,2 x 0,9 m) ning pimedal ajal punase valgustusvahendiga, mis heisatakse ohu korral (kui on katkenud ohutusside, kui meeskond hakkab väljuma punkrist jne) selleks ettenähtud kohast.

28. Laskeharjutuse ajal peab mehitatud juhtimisruumil olema heisatud punane signaalmärgistus (lipu suurus 1,2 x 0,9 m). Pimedal ajal peab põlema punane valgustusvahend, mis on juhtimisruumist aktiveeritav. Juhtimisruumi signaalmast peab paiknema sissepääsu kõrval ja olema valmistatud puidust, alumiiniumtorust või muust rikošeteerumist mitte tekitavast komposiitmaterjalist.

Joonis 8. Punase lipuga signaalmast

8/9

II. Harjutusväljadel kasutatavad märgid

Keelumärgid

Märk 1a Märk 1b Märk 2a Märk 2b

Märk 3a Märk 3b Märk 4

Hoiatusmärgid

Märk 5 Märk 6 Märk 7a Märk 7b

Märk 8 Märk 9a Märk 9b

9/9

Kohustusmärgid

Märk 10 Märk 11 Märk 12

UXO ala märgistus

UXO ala koondmärk UXO ala üldmärk (200x400 mm)

1/7

KEHTESTATUD

LISA 9

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses peadirektori 05.11.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/77

I. Lasketiirude hooldamine

1. Lasketiire peab jätkusuutlikkuse tagamiseks pidevalt hooldama vastavalt hooldusjuhendile.

2. Hooldusjuhendiga sätestatakse VÕE hooldusjuhised tagamaks garantii säilimine ja jätkusuutlik

kasutamine.

3. Ehitise projekteerimise käigus määratakse lasketiiru kõikide elementide hooldustööde detailne sisu ja

teostamissagedus, mis on vajalik ehitise seisukorra hoidmiseks projektijärgsel tasemel.

4. Vastavad hooldusnõuded kajastatakse ehitusprojekti lõppstaadiumi seletuskirjas eraldi peatükina.

Hooldusnõuete koostamisel peab ehitaja ja projekteerija tegema koostööd tellijaga lasketiiru seisukorra

miinimumnõuete ja perspektiivse kasutuskoormuse hindamiseks.

5. Hooldusjuhendi järgset hooldust jälgib ja hooldustöid planeerib lasketiiru valdaja.

6. Kui hooldusjuhendit pole projekteerimise käigus koostatud siis peab selle koostama valdaja.

7. Kõiki lasketiiru kaitseehitisi, mis jäävad tulekoonuse alasse, peab lasketiiru valdaja peale igat lasketiiru

kasutamist (igapäevaselt) visuaalselt kontrollima. Kontrolliga tuvastatakse kulumise ja purustuste iseloom

ning ulatus. Kontrollimiseks tuleks valida kohad, mis asuvad kõige enam kasutatavate tulepositsioonidega

kohakuti või mis võivad saada muul moel kõige enam kuulitabamusi.

8. Kord kuus peab veenduma, et kuulipüüdjad vastaksid nõuetele ja seal ei oleks süvendeid.

9. Iga 2 aasta tagant peab toimuma põhjalikum lasketiiru ülevaatus, eemaldades igalt lasketiiru

kaitseelemendilt (põrkeplaat, kaitsesein jne) puitkatte vähemalt 3m pikkuselt alalt vähemalt kahest

kohast iga elemendi kohta.

10. Iga 5 aasta tagant peab kontrollima lasketiirude kaitseelementide vastavust projektile geodeetilise

mõõtmisega. Erinevuste ilmnemisel tuleb taastada projektijärgne olukord (mõõtmisjärgselt võib koostada

analüütilise mudeli tulekoonuste kontrollimiseks, kuna erinevuste ilmnemisel ei pruugi enam ohutust

tagada).

11. Lasketiiru kasutamise käigus tuleb pidevalt jälgida kuulipüüdjate seisundit. Kuulipüüdja ja tagavalli

korrektne hooldamine on tiiru ohutuse seisukohast kõige määravama tähtsusega.

12. Kuulipüüdjad jagunevad ehituslikult vertikaalseteks (puit-, metall-, kumm-, tigu kuulipüüdjad) ja kaldus

olevateks puistematerjalideks (liiv-, puiduhakke-, kummihakke jne kuulipüüdjad).

a. Kaldus kuulipüüdja kalle peab vastama juhtprusside kaldele (30-34°). Laskmine tekitab

kuulipüüdjasse süvendeid, mis on vaja igapäevaselt kõrvaldada kas tasandamisega (kui on

tekkinud juhtprussidest risti mõõdetuna sügavam kui 30cm) või täitmisega tagamaks vastav kalle.

b. Kaldus kuulipüüdjale tehakse põhjalik hooldus kehtestatud laskude arvu (ühel rajal) täitumisel,

kus eemaldatakse puistematerjalist metall ja taastakse 34° esikalle.

c. Kaldus kuulipüüdjate täitematerjali peab välja vahetama, kui on näha, et liiv sh. kumm, hake jne

on muutunud peeneks tolmuks ning kuulipüüdjal ei õnnestu enam 34° kallet hoida.

d. Kaldus kuulipüüdjatele lisatakse talvisel perioodil külmumise vältimiseks soola vastavalt juhistele.

2/7

e. Kaldus kuulipüüdja külmumist hinnatakse abivahendiga, milleks on teravatipuline 8mm

läbimõõduga metallvarras. Nimetatud abivahend peab keskmist inimjõudu rakendades tungima

kuulipüüdja täitematerjali vähemalt 30 cm ulatuses. Katsemõõtmist tuleb teostada kolme vabalt

valitud sihtmärgi taga oleval kuulipüüdjal. Kui abivahend ei tungi vähemalt ühes katsepaigas

nõutud sügavusele, tunnistatakse kuulipüüdja külmunuks.

f. Vertikaalse kuulipüüdja puhul jälgitakse, et kuulipüüdjasse poleks tekkimas läbivaid auke

(kummikardin, puidust kuulipüüdja) ega kulumit (metalli nurgad ja servad oleks nõutud

nurkadega). Nende tekkimisel tuleb laskmine peatada ja kuulipüüdja viia vastavuse projektiga.

13. Visuaalsel vaatlusel avastatud purunenud puitdetailid tuleb jooksvalt asendada samaväärsete

puitdetailidega.

14. Vigastatud raudbetoonkonstruktsioonid tuleb remontida nõuetekohaselt selleks ettenähtud sobivate

toodetega, taastades konstruktsioonide projektijärgse kuju nii, et oleks tagatud armatuuri projektijärgne

betoonikaitsekiht.

15. Vajadusel tuleb teraslehtede ja puitkatte vigastatud kinnitusankrud asendada uutega nii, et alati oleks

vähemalt 75% kinnititest töökorras.

16. Kuulitabamustest täielikult amortiseerunud teraslehed tuleb asendada sama tugevusklassi, paksuse ja

korrosioonikaitsega teraslehtedega.

17. Lasketiiru põrand peab olema tasane ja seal ei tohi olla vett, mis tõstab lasketiiru rikošetti tekitavat pinda.

18. Lasketiiru põrandasse või vallidesse tekivad vihma poolt uhtekraavid, mis tuleb likvideerida esimesel

võimalusel.

19. Lasketiirus oleva heina/muru kõrgus ei tohi ületada 20 cm, et oleks tagatud nähtavus ka lamades

laskeasendist.

20. Hoolduse ajal kontrollitavad osad ja minimaalne hoolduse sagedus on ära toodud alalisa 1. ja kehtib

kõikidele välilasketiirudele ja alalisa 2. täiendab alalisa 1. siselasketiirude osalt.

II. Kaudtulerelvade sihtmärgiala hooldamine

21. Juurdepääsu- ja siirdumisteede läbitavus peab olema tagatud vastavalt RKIK-is kehtestatud teedeehituse

klassidele.

22. Ala tuleb regulaarselt kontrollida ja tuleb puhastada vähemalt kord aastas. Ohutusespetsialist peab

omama kaarti alast, kuhu on kantud lõhkemata laske- ja lahingumoona asukohad. Sellealast infot peavad

ohutuse vanemspetsialistile edastama laskeharjutuse läbiviijad.

23. Ohutusespetsialist teostab vastavalt kasutuseeskirjale ala kontrolli:

a. ala märgistus ja suletus.

b. Ala nähtavus ja puhtus kergesti süttivatest jäätmetest. Vaatluspunktide seisukord.

c. Ala teede kontroll ja hooldus ning lõhkekehade demineeritus.

d. Ala on puhastatud prügist.

e. Sihtmärkide õige paigutus.

f. Tuletõkestusribad ja veevõtukohad.

24. Tuletõkestusribad peavad olema hooldatud vähemalt 2 korda aastas.

25. Alale ega selle ümbrusesse ei tohi lasta prügil (vanad sihtmärgid) kuhjuda. Prügi kogumiskohad või

konteinerite asukohad, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele, peab olema määratud ja üksustele

teada.

3/7

III. Käsigranaadi heitekoha hooldamine

26. Sihtmärkide ala peab olema tasane ja õige paksusega. Paigast nihkunud, kadunud täitematerjal tuleb taastada ja tasandada.

27. Enne iga heiteharjutust tuleb sihtmärkide ala tasandada, vähendamaks granaatide veeremise võimalust.

28. Pärast iga heiteharjutust tuleb väljaõppeehitis kahjustuste suhtes üle kontrollida.

29. Heitekoha põrand peab olema tasaseks täidetud ja rehitsetud.

30. Prügi peab olema koristatud.

31. Sihtmärkide ala taimestik on niidetud.

32. Talvisel ajal peab sihtmärkide ala olema lumest koristatud.

4/7

Alalisa 1. Välilasketiiru kontrollitavad osad ja hoolduse sagedus näidis

Element Minimaalne kontrolli/ hoolduse tihedus

Märkused

Dokumentatsiooni olemasolu -

Projekt või teostus- dokumentatsioon

Valmimisel

Kasutuseeskiri 1 kord aastas

Lasketiiru kasutuse registreerimise raamat

Igapäevane täitmine, 1 kord aastas

Vt näidist p 22.

Hooldusjuhendid* 1 kord aastas

*Kuulipüüdja 1 kord aastas

*Sihtmärgisüsteemid 1 kord aastas

*Muu lasketiirus olevad süsteemid 1 kord aastas

Hoolduse päevik 1 kord kuus

Tagavall ja kuulipüüdja

Ülemäärase kulumise ja purustuse iseloom ning ulatus

Igapäevane

Soola lisamine kuulipüüdjale Ennem külma aega

Kuulipüüdja puiste kalde taastamine ja süvendite likvideerimine

1 kord kuus

Kuulipüüdja raamistiku hooldus 1 kord aastas

Kuulipüüdjast kuulikogumite eemaldamine

1 kord aastas

Taustavalli kaldenurk ja kõrgus 5 aastat Maksimaalne lubatud kulumisaste on 10%.

Kuulipüüdjate hooldusvälp Vastavalt laskude arvu täitumisele

Vt TeHN lisa 1

Kuulisuunaja Iga 2 aasta tagant

Põrkeplaat Iga 2 aasta tagant

Kaitsesein Iga 2 aasta tagant

Põrand

Rikošetti tekitavate esemete likvideerimine

Enne laskmist Vastavalt vajadusele

Muru niitmine 1 kord kvartalis või 20 cm (v.a.talvel)

Tulepositsioonid

Tulepositsiooni numbrid 1 kord aastas Vastavalt vajadusele

Kauguse märgistus 1 kord aastas Vastavalt vajadusele

Tulepositsioonide hooldus 1 kord aastas Vastavalt vajadusele

Elektrisüsteemide ülevaatus 1 kord aastas Vastavalt vajadusele

Sihtmärgid ja nende süsteemid

Sihtmärkide kõrgusmärgid 1 kord aastas

Sihtmärgi hoidjad 1 kord aastas

5/7

Sihtmärgi süsteemide hooldus 1 kord aastas Elektroonilised sihtmärgid, tõstukid, siinid, nöörid, rullikud, projektorid, programmid jne

Sihtmärgi valgustuse ülevaatus 1 kord aastas

Muud elemendid

Külgvall/ sein 1 kord aastas

Signaalmast 1 kord aastas

Tõkkepuu 1 kord aastas

Infotahvel 1 kord aastas

Üldine märgistus Enne laskmist

Üldvalgustus Enne laskmist

Kuivendussüsteemid 1 kord aastas

Piirdeaed 1 kord aastas

6/7

Alalisa 2. Siselasketiiru ülevaatuse/hoolduse ajal kontrollitavad lasketiiru osad ja hoolduse tihedus

Element Minimaalne kontrolli/ hoolduse tihedus

Märkused

Dokumentatsiooni olemasolu

Sisekorraeeskiri Vastavalt vajadusele- valmimisel Vajalik siis, kui tiiru juures paikneb rohkem ruume.

Valgustuse mõõtmise protokoll Vastavalt vajadusele Tulejoon, sihtmärkide joon

Sisekliima mõõtmise protokoll 1 kord aastas Peab olema fikseeritud kahjulikud elemendid, vähemalt CO ja plii

Müra mõõtmise protokoll Vastavalt vajadusel- valmimisel

Lasketiiru koristamise päevik 1 kord aastas

Kuiv-, märg-, sügavpuhastuse sagedused*. PÄRAST IGA LASKMIST TULEB TIIRU PÕRANDAT KORISTADA.

Hooldusjuhendid 1 kord aastas

Ventilatsioonisüsteem 1 kord aastas

Tuleohutuse süsteemi

ATS Vastavalt seadusele

Pulberkustuti Vastavalt seadusele

Vooliksüsteem Vastavalt seadusele

Muud lasketiirus olevad süsteemid

välisuste, lukkude, linkide, hingede, sulgurite, automaatika korrasolekut kontrollitakse neli korda aastas.

Piirded

Seinad, põrand, lagi Vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem kui üks kord aastas.

Lubatud kahjustused kuni 10% Iganädalaselt tuleb tiiru koristada. PÄRAST IGA LASKMIST TULEB TIIRU PÕRANDAT KORISTADA.

Ventilatsioon

Vastavalt filtrite mustumise tasemele. Kontrollida regulaarselt, et oleks tagatud süsteemi häireteta töö ning tuleohutusnõuete täitmine

Hoolduse ajal tuleb kindlasti kontrollida torustiku ja ka lõppseadmete, näiteks restide puhtust

*Siselasketiiru sügavpuhastuse vajadus vastavalt laskmiste arvule

Laskude arv aastas Sügavpuhastuse vajadus

0 - 5000 lasku Iga 2 aasta tagant

5 000 – 10 000 lasku Igal aastal

Üle 10 000 lasu ½ aasta tagant

7/7

Alalisa 3. Lasketiiru kasutuse registreerimise raamatu näidis

Kuupäev Kasutaja Kasutatud sihtmärgid

Laske- või lahingumoona tüüp

Sooritatud laskude arv kokku

Kasutajate arv

Märkused, intsidendid, õnnetused jne

KEHTESTATUD

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskuses peadirektori 05.11.2025 käskkirjaga nr 1-1/25/77

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

VÄLJAÕPPEEHITISTELE ESITATAVAD TEHNILISED NÕUDED

Tallinn 2025

2/9

Sisukord

I. ÜLDSÄTTED .................................................................................................................................................. 3 II. VÄLJAÕPPEEHITISED .................................................................................................................................... 4

Üldine…………………………………………………………………………………………………………………………………………………….4

Terminid ja lühendid ................................................................................................................................................ 4

III. VÄLJAÕPPEEHITISE DOKUMENTATSIOON ................................................................................................... 8 Kasutuseeskiri ............................................................................................................................................................ 8

Hooldusjuhend .......................................................................................................................................................... 9

Keskkonnakorralduskava ......................................................................................................................................... 9

LISAD:

Lisa 1. Lasketiirudele nõuded Lisa 2. Siselasketiirude nõuded Lisa 3. Käsitulirelvade relvalaskeharjutuste ohualade algandmed Lisa 4. Käsitulirelvade ohualade koostamine Lisa 5. Kaudtulerelvade tulepositsiooni ja sihtmärkide ala nõude Lisa 6. Käsigranaadi heiteala nõuded Lisa 7. Pioneeriõppekoha ala nõuded Lisa 8. Väljaõppeehitiste tähistamis kord Lisa 9. Lasketiirude hooldusjuhend

3/9

I. ÜLDSÄTTED

1. Väljaõppeehitistele esitatavate tehniliste nõuete (edaspidi TeHN) eesmärk on kirjeldada sõjaväelise

väljaõppe (edaspidi väljaõppe) läbiviimiseks väljaõppeehitisi (edaspidi VÕE vt tabel 1) ja nende

projekteerimise ja ehitamise tehnilisi nõudeid vastavalt KaM määrus „Kaitseväe ja Kaitseliidu

harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja kasutamise kord“.

Tabel 1. VÕE liigid

Kaitseministeeriumi valitsemisala väljaõppe taristu 1. Väljaõppeehitistele

esitatavad

tehnilised nõuded (TeHN)

1.1. Sõjaväelise väljaõppe

ehitised - harjutusväljad (VÕE-

de kogum) ja eraldiseisvad

VÕE-d

1.1.1. Harjutusväli, lasketiir,

käsigranaadi heiteala, pioneeri

väljaõppekoht, laskeväli,

taktikaala jne

2. Ehitusseadustik,

kasutusjuhend jms

2.1. Toetav taristu

2.1.1. Teeninduslinnak,

auditoorium, õppeklass,

majutusala, ladu, tee, õppeväli,

õppesõiduväli, staadion,

võimlemislinnak jne

Eraõiguslikud füüsilised ja juriidilised isikud

Eraõiguslike füüsiliste ja juriidiliste isikute omandis olevad maad (harjutusalad) ja objektid (lasketiirud)

2. Kaitseväe VÕE valdaja on Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus (edaspidi RKIK), mille peadirektor kehtestab

VÕE-de kasutuseeskirjad ja korraldab järelevalvet nõuete täitmise üle. Lisaks kuuluvad KaM

valitsemisalasse VÕE-d, mille valdaja on Kaitseliit. Nende VÕE-de kasutus-eeskirjad kehtestab Kaitseliit ja

korraldab järelvalvet nõuete täitmise üle koostöös RKIK-ga kui tehniliste nõuete haldajaga.

3. Tehnilisi nõudeid haldab RKIK.

4. Tehniliste nõuete koostamisel on arvesse võetud alljärgnevaid dokumente:

a. relvaseadus;

b. kaitseministri määrus “Kaitseväe ja Kaitseliidu harjutusväljale ja lasketiirule esitatavad nõuded ja

kasutamise kord”;

c. NATO dokument ARSP-1 Weapon danger areas/zones for unguided weapons - determninistic

methodology – applications;

d. NATO dokument ARSP-2 Guidance on the development of weapon danger areas/zones probabilistic

methodology – general principles;

e. NATO dokument ARSP-3 Guidance on the development of weapon danger areas/zones – data

acquisition and analysis – fragmentation data;

f. Suurbritannia dokument DSA 03.OME Part 3 Volume 2 - Defence Code of Practice (DCOP) and

Guidance Notes for Ranges.

5. Tehnilistes nõuetes sätestamata VÕE kasutamisel/rajamisel tuleb ehitise kirjeldamisel lähtuda parimast

praktikast ja käesoleva dokumendi põhimõtetest, mis seejärel võetakse aluseks uute ohutusnõuete ja

VÕE-de kasutuseeskirjade väljatöötamisel.

6. VÕE-dega seotud väljaõppe- ja ehitusalast nõu, järelevalvet ning tehnilist seisukorda kontrollib

erialaspetsialistidest koosnev komisjon (VÕE-de komisjon, edaspidi VõEK), mille koosseisu kinnitab RKIK-i

peadirektor ning kuhu kuuluvad lisaks RKIK-ile ka Kaitseväe (edaspidi KV) ja Kaitseliidu (edaspidi KL)

esindajad. Mis tahes erandid ja eripärad, mis ei ole oma olemuselt VÕE kavandamisel tavapärased, tuleb

4/9

lisada lähteülesandesse.

7. VÕE ohutuse eest vastutab VÕE valdaja.

8. Käesolevad nõuded kehtivad tingimustel, et:

a. väljaõppes osalejatele on tutvustatud VÕE kasutamist ja ohutusnõudeid;

b. kasutatakse ainult antud VÕE kasutuseeskirjas lubatud relvi, tehnikat ja muid väljaõppeks

vajaminevaid vahendeid;

c. VÕE kasutamisel järgitakse ohutuseeskirju ja teisi väljaõpet reguleerivaid dokumente.

II. VÄLJAÕPPEEHITISED

Üldine

9. VÕE-d paiknevad harjutusväljal või eraldiseisvate ehitistena.

10. Alaline VÕE on ehitatud väljaõppeks harjutusväljal või eraldiseisva ehitisena.

11. Ajutine VÕE on kohandatud kindlal ajavahemikul toimuva väljaõppe või katsetamise tarbeks ning ei ole

reeglina mõeldud püsiva ehitisena.

12. VÕE peab ehitama ja neid tuleb kasutada selliselt, et need ei kujutaks ohtu inimeste tervisele. Kui

olemasolevaid hooneid ehitatakse ümber VÕE-ks, peavad need vastama käesoleva dokumendi nõuetele.

13. VÕE projekteerimiseks tuleb koostada lähteülesanne, mis peab käsitlema järgmisi küsimusi:

a. missuguseid relvi, laske-, lahingumoona ja varustust VÕE-s kasutatakse?

b. milline on VÕE prognoositav kasutuskoormus?

c. millist väljaõppeüritust on plaanis VÕE-s korraldada?

d. millised peaksid olema VÕE lähteandmed (laskedistantsid, tulepositsioonid, tulejoonte ja

toetusruumid arv jne)?

e. kas VÕE asub olemasoleva ehitise sees või on eraldiseisev?

14. VÕE planeerimisel tuleb jälgida, et suurekaliibriliste relvade (20 mm kaliibrist ja 50 g TNT ekvivalent

kogusest suuremad relvad ja vahendid) puhul ei tohi harjutusvälja piiril ja sellest väljaspool üksiku

mürasündmuse maksimaalne C-korrigeeritud heli ekspositsioonitase LCE (ehk ühe lasu/lõhkamisega

kaasnev hetkeline müratase) ületada 110 dB. Vastasel juhul tuleb kehtestada täiendavad meetmed VÕE

kasutuseeskirjaga.

15. VÕE ja selle ümbruse ohutus tagatakse lähteülesande alusel koostatud ehitusprojektiga, mille alusel VÕE

on ehitatud või rekonstrueeritud.

Terminid ja lühendid

16. Fikseeritud ohuala on kehtestatud väljaõppeehitisele, eesmärgiga lihtsustada väljaõppe ettevalmistamist

ja läbiviimist. Fikseeritud ohula kehtib ainult selleks ettenähtud harjutuste puhul.

17. Fragmenteerumisala (FA) on ala, kus esineb kuuli ja pinnase fragmentide sadu, mis tekib kuuli tabamisel

pinnast 30-55 kraadise nurga all. Fragmenteerumisalas viibimine võib olla ohtlik ja seal viibimisel on

soovitav vältida katmata nahapinda. Fragmenteerumisala ulatumisel väljaspoole VÕE-d hinnatakse selle

mõju ja selle maandamiseks ettevõetavaid meetmeid (nt teavitamine, ala piiramine, tähistamine,

servituudi seadmine jne) VÕE põhiselt ja sätestatakse kasutuseeskirjaga.

18. Kaitseehitis on ehitis, mille ülesanne on vähendada või tõkestada VÕE-l toimuva tegevuse või

kasutatavate vahendite mõju väljapoole ehitise piire, et tagada ohutus ja kaitsta keskkonda, vara või

isikuid.

a. Kaitsevall laskesuunast vähemalt 30 kraadi all olev pinnasvall, mille eesmärgiks on kaitsta lasketiirus

selle taga olevaid objekte.

5/9

b. Kuulipüüdja eesmärgiks on vähendada reostust ja paiskemõju. Kuulipüüdja peab olema

projekteeritud ja ehitatud vastavalt kasutatavate relvade tulekoonustele (vt lisa 4). Kuulipüüdja peab

katma vähemalt tiheda tulekoonuse ala, mis püssi puhul on sihtmärgi (SM) keskpunktist raadiusega

vähemalt 7 tuhandikku.

c. Kuulisuunaja eesmärgiks on kaitsta valgusteid, ventilatsiooni- ja küttesüsteemi ning lage ja sihtmärki

hoidvaid süsteeme.

d. Külgvall/-sein on sihtimisjoone äärel asuv kaitseehitis, takistab juhuslikku liikumist lasketiiru. Võib

piirata ohtliku vea käigus kuuli edasist lendu, vajadus sõltub riskianalüüsist.

e. Põrkeplaat eesmärk on piirata tulekoonust pikkadelt distantsidelt. Põrkeplaadid on reeglina

vertikaalsed või horisontaalsed. Need peab projekteerima lähtuvalt tulepositsioonist ja laskeasendist,

mistõttu tohib tulistada ainult kindlatelt tulepositsioonidelt ja laskeasenditest.

f. Tagavall on 30-55 kraadine rajatis/maapind, mis looduslikult või tehisvalli kujul tõuseb vahetult

sihtmärkide taga. Tagavalli eesmärgiks on takistada otseste laskude edasine lend ning seeläbi

suurendada ohutust ja tulekoonuse katmisel ka vähendada ohuala. Tagavalli nõuded ja eesmärgid on

kajastatud tagavalli peatükis vt. lisa 1.

g. Tagasein on 55-90 kraadine rajatis/maapind, mis looduslikult või tehiskujul tõuseb vahetult

sihtmärkide taga. Tagaseina eesmärgiks on takistada otseste laskude edasine lend ning seeläbi

suurendada ohutust ja tulekoonuse katmisel ka vähendada ohuala. Tagasein tekitab paiskemõju, kui

pole kaetud vastava kattega.

19. Kuulide suurim külgkõrvalekalle (KSK) näitab maksimaalset kaugust, kuhu võib rikošettinud lendkeha

tulekoonusest väljapoole lennata. Kõrvalekalde ulatus oleneb rikošetitava pinnase ja sihtmärgi tüübist.

Kui rikošett toimub pehmelt pinnaselt või sihtmärgilt, siis see tähistatakse KSKp ning kui kõvalt pinnaselt,

siis KSKk.

20. Kõva pind (sh pinnas) on betoon, kivimid, vesi, metall, külmunud või neile sarnaste omadustega materjal.

21. Külm aeg on periood, kui õhutemperatuur võib langeda alla nulli ja pinnas võib külmuda - ohualade

planeerimisel arvestada selleks perioodi 01. novembrist – 30.aprillini.

22. Laske-ja lahingumoona ohuala on ruumiline ala, mis tekib laske-, lahingumoona sihipärasel aktiveerimisel

(nt mürsu plahvatus) ja see võib põhjustada ohtu kehtestatud piirides.

23. Laskesektori piirajad on looduslikud- või tehisobjektid, mis peavad kehtestatud tulepositsioonilt nähtavad

olema ja lubatud on lasta ainult laskesektorite piirides, st laskesektori piirajate vahelt.

24. Laskmine on lasu sooritamine tulirelvast.

25. Lennukiirus on rauasuudmest väljuva lendkeha kiirus. Kui lennukiirus on väiksem helikiirusest (340 m/s),

loetakse seda aeglaseks lennukiiruseks. Kui lennukiirus ületab helikiirust, on tegu kiire lennukiirusega.

26. Liikumiselt laskmine on tegevus, kus laskja või relvasüsteem liigub lasu ajal.

27. Lõhkemata laske-, lahingumoon/UXO (ingl unexploded ordnance) on moon, mis on jäänud lõhkemata ja

on seetõttu ohtlik isikutele, varustusele, tehnikale ja rajatistele.

28. Lõhkemata laske-, lahingumoona ala/UXO ala, on ala, kuhu võib lasta lõhkevat moona. UXO ala on

tähistatud ohuala piiritähistega. Ohutu tegevuskord UXO alal kirjeldatakse VÕEe kasutuseeskirjas.

29. Lähiohuala (LOA) on relva ümber moodustunud ohuala. Lähiohualas tohib viibida ainult laskmise

läbiviimisega seotud isikud ja relvameeskond, kes peavad kandma nägemis- ja kuulmiskaitsevahendeid

ning muud kaitse- ja erivarustust.

30. Müra on häiriv või tervist kahjustav heli.

31. Tõstenurk (TN) on väljalennupunkti läbiva horisontaalpinna ja lasu hetkel oleva relva rauaõõne

teljepikenduse vaheline nurk – väärtus saadakse sihtimisjoone ja horisontaalpinna vahelise nurga ning

tulekoonuse raadiuse liitmisel.

6/9

32. Ohtlik kaugus (OK) on maksimaalne kaugus, kuhu võivad tulepositsioonilt lastud lendkehad mööda

ballistilist trajektoori teatud tingimuste korral lennata. Kui tingimusi on mingite meetmetega piiratud (nt

relva tõstenurk, ehituslikud meetmed jms), kasutatakse vähendatud ohutlikku kaugust (OKv).

33. Ohuala on ruumiline ala, kuhu laskmiste, lõhketööde, käsigranaatide heitmisharjutuste ja muu ohtliku

tegevuse ajal peab ligipääs kõrvalistele isikutele olema piiratud märgistuse, tõkete või tõkestajatega, kuna

seal viibimine on eluohtlik.

34. Ohuala šabloon on ettenähtud lähteandmete põhjal koostatud ohuala joonestamiseks aluskaardile

vastavas mõõtkavas tekkivat ohtu prognoosiv kujutis. Ohuala šabloon võib olla: 1) graafilise joonisega kile,

2) välispiiri mööda välja lõigatud pleksiklaas, 3) arvutiprogrammiga koostatud elektrooniline joonis.

35. Ohutuse vanemspetsialist on isik, kes kooskõlastab ja koordineerib laskmisega seotud tegevusi ning

tegutseb vastavalt harjutusvälja kasutuseeskirjale. Ohutuse vanemspetsialisti puudumisel asendab teda

harjutusvälja ohutusspetsialist.

36. Paigalt laskmine on tegevus, kus laskja või relvasüsteem lasu ajal ei liigu.

37. Paiskemõju (PM) on kuuli-, granaadi-, miini-, mürsu- või sihtmärgikildude paiskumine löögi mõjul

mistahes nurga all laskja poole tagasi.

38. Pehme pind sh pinnas, on muld, murumätas (mis ei sisalda üle 30 mm läbimõõduga kive), pehme puit või

neile sarnaste omadustega materjal.

39. Reostus on laskeväljaõppe tulemusel tekkinud ülenormatiivne raskemetallide ja muude ohtlike ainete (nt

õlid) kontsentratsioon vees või pinnases ning müra, valgus ja vibratsioon.

40. Rikošeteerumine on lendkeha või selle osa põrkumine maapinnalt või mistahes takistuselt.

41. Relvasüsteem on kasutaja(te) poolt teenindatav statsionaarne, veetav või iseliikuv relv või lahingutehnika

(nt lahingutank, jalaväe lahingumasin, hävituslennuk, sõjalaev, laevatõrje raketisüsteem, keskmaa

õhutõrje süsteem, tankitõrje raketisüsteem jne). Mõni suurem relvasüsteem võib koosneda mitmest

väiksemast relvasüsteemist.

42. Relva ohuala on tulepositsiooni ja selle lähiümbrusesse laskmisel tekkiv ohtlik ala, millele on kehtestatud

lisaohutusabinõud.

43. Rikošeteerumisnurk (RN) näitab, kui palju võib lastud lendkeha alates (vint-)raua suudme väljumise

algsest laskesuunast rikošettides kõrvale kalduda. RN jaguneb avanevaks (ARN) ja sulguvaks (SRN)

nurgaks.

44. Väljaõppeürituse skeem on laske-, käsigranaadiheite- või lõhkeharjutuse käsu lisa, ohuala joonist

täpsustav, väiksemas mõõtkavas (st detailsem), konkreetse toimumiskoha graafiline dokument, kuhu

kantakse info, mida mõõtkavast tulenevalt on ohuala joonisele loetavuse seisukohast keeruline kuvada.

45. Sihtmärk on tabamiseks valitud objekt. Sihtmärgi või sihtmärgisüsteemiga imiteeritakse reaalse sihtmärgi

üht, mitut või kõiki iseloomulikke tunnuseid: mõõtmeid, kuju, vormi, värvust, liikumisviisi, -kiirust vms.

Sihtmärgid jagunevad vastavalt liikumisele ja kõvadusele:

a) Seisev sihtmärk ei liigu mööda maapinda (lisaks kuuluvad siia staatilised tõusvad sihtmärgid).

b) Liikuv sihtmärk liigub iseseisvalt või seda on võimalik liigutada mööda maapinda või läbi õhu.

c) Kõva sihtmärk on teras, kõva puit (nt tamm, saar, jalakas), betoon.

d) Pehme sihtmärk on vineer, papp, pehme puit, liiv, plastik, alumiinium jne.

46. Sihtmärkide ala on ala, mille sees asuvad üksikud sihtmärgid või sihtmärkide grupid. Kasutada juhul, kui

üksikute sihtmärkide kuvamine ei ole mõistlik, kuna need sümboliseerivad üht vastase üksust, nt jagu,

mille kujutamiseks kasutatavad sihtmärgid ei asu ühel joonel, vaid alana üksteisest erinevatel kaugustel.

47. Sihtmärkide joon on joon, millel paiknevad üksikud sihtmärgid joonel, nt A.1 - automaadi laskeharjutus,

vastase pooljagu kujutavad sihtmärgid joonel vms.

48. Soe aeg on periood, kui ööpäevane õhutemperatuur on plussis ja pinnas ei külmu – ohualade

7/9

planeerimisel arvestada selleks perioodiks 01. mai - 31. oktoober.

49. Tankitõrjerelvade tagaplahvatusala (TPA) on gaaside mõjul tekkiv ala, ehk on relva taga olev ala, kus ei

tohi laskmise ajal olla takistusi ja isikkoosseisu. Tagaplahvatusala antakse relva teljest kraadides.

50. Tankitõrjerelvade tagaohuala (TOA) gaaside mõjul tekkiv ohuala, kus on varustuse ja isikkoosseisu

viibimine lasu hetkel lubatud läbiviija sätestatud tingimustel. Tagaohuala antakse relva teljest kraadides.

51. Tuhandik on NATO militaarmõõtühik 1/6400 täisringist (6400). Tuhandik (sümbol v, tähistatakse tavaliselt

nelja numbriga 00-00v ) on ühe meetrise lõigu nurklaius 1000 meetri kaugusel asuvast ringjoonest. Üks

kraad on 17,78 v. Üks tuhandik on 0,05625°.

52. Tulekoonus (TK) on laskmisel sihtimisjoone ümber moodustuv koonus, mis arvestab laskuri võimalikust

eksimusest, ilmastikust ning relva laske- ja lahingumoona töötlemis- või tootmishälvetest lubatud

piiridesse jäävaid lendkeha kõrvalekaldeid.

53. Tulejoon on joon/ala, kus asuvad üksikud tulepositsioonid.

54. Tulepositsioon (TP) on üks kindlaks määratud maastikupunkt, kus laskur laskmise ajal paikneb.

55. Tulepositsioonide ala on ala, mille piirides asuvad üksikud TP-d või tulejooned.

56. Tulirelv (edaspidi relv) on ette nähtud objekti hävitamiseks või kahjustamiseks lendkehaga, mille suunatud

väljalaskmiseks kasutatakse püssirohu- või muud laengut. Käsitulirelv on tulirelv, millest lastakse käelt,

õlalt, harkjalalt või kolmjalalt.

57. Väljaõppeala on igasugune maa-, mere-, õhu ala, kus toimub sõjaväeline väljaõpe:

a. Harjutusväli (HV) on maa- või mereala koos selle kohal oleva õhuruumiga ja seal asetsevate VÕE-de

kompleksiga, kus korraldatakse Kaitseväe ja Kaitseliidu struktuuriüksuste (edaspidi üksuste)

taktikalisi harjutusi, õppusi, laskmisi ja lõhketöid ning katsetatakse relvi, laske-, lahingumoona,

lahingu- ja muud tehnikat.

b. Linnaku lähiala (LLA) on Kaitseväe ja Kaitseliidu linnakus paiknev või linnaku vahetus läheduses asuv

maa-ala koos seal paiknevate väljaõppeehitistega, mille kasutuseesmärk on üksustele vajalike

põhilaskeharjutuste, taktikaliste tegevuste ning erialaoskustega seotud väljaõppe läbiviimise

võimaldamine lihtsustatud korras. Lähiala võib koosneda erinevatest väljaõppeehitistest sõltuvalt

linnakus paiknevate üksuste vajadustest.

58. Väljaõppeobjekt on ehitis või ala, kus viiakse läbi sõjaväelist väljaõpet.

a. Väljaõppeehitis (VÕE) on sõjaväelise väljaõppe läbiviimiseks ehitatud ehitis (nt lasketiir, laskeväli,

käsigranaadi heitekoht jne) koos seadmetega, kus volitatud ja kvalifitseeritud personal viib tegevusi

läbi vastavalt VÕE kasutuseeskirjale.

b. Taktikaala on ala (objekt), kus viiakse läbi harjutusi ja õppusi ning seal kasutatakse

imitatsioonivahendeid (paukpadrun, valgusrakett jne) ning mille ohuala on väljaõppe läbiviija

visuaalse kontrolli ulatuses. Taktikaalal ei pea olema kasutuseeskirja.

c. Maastikusõidu ala on ala, mida kasutada maastikusõidu harjutamiseks.

59. Õhuohuala (ÕOA) on kas laske-, lahingumoona või selle osade lennu tippkõrgus (olenevalt

paiskelaengust) või selle maksimaalse rikošeti vertikaalne kõrgus maapinnast.

8/9

III. VÄLJAÕPPEEHITISE DOKUMENTATSIOON

Kasutuseeskiri

60. Igal harjutusväljal ja VÕE-l peab olema kasutuseeskiri, mille koostab ja kinnitab valdaja.

61. Kasutuseeskirjas kirjeldatakse nõudeid, mida peab valdaja ja kasutaja teadma ning täitma tagamaks ohutu

tegevus ja väljaõppeehitise jätkusuutlik kasutamine.

62. Valdaja määrab harjutusvälja/väljaõppeehitise kasutamise eest vastutavaks isikuks ohutuse

vanemspetsialisti.

63. Harjutusväljade üldeeskirjas peab olema:

a. eeskirja kinnitamise kuupäev;

b. valdaja üksus/asutus;

c. eeskirjas kasutatud mõisted ja nende lühendid;

d. harjutusväljade paiknemise skeem ja tähistamise kord;

e. üldised harjutusväljadel lubatavad tegevused ja vahendid;

f. üldised liikumispiirangud ja kõrvaliste isikute omavolilise sisenemise tõkestamise kord;

g. harjutusväljade kasutamise planeerimise kord;

h. harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti kohustused ja õigused;

i. väljaõppe läbiviija kohustused ja õigused;

j. elanikkonna ja ametivõimude teavitamise kord;

k. keskkonnakaitse;

l. tuleohutuse tagamise kord;

m. lõhkemata jäänud lõhkekehade tähistamise ja demineerimise kord.

64. Harjutusvälja kasutuseeskirjas peab olema:

a. eeskirja kinnitamise kuupäev;

b. valdaja üksuse/asutuse nimetus ja märgitud aadress ning kontaktandmed;

c. harjutusvälja üldskeem;

d. lubatavad tegevused ja vahendid erinevate VÕE kaupa (harjutused, relvad jm);

e. liikumispiirangud ja kõrvaliste isikute omavolilise sisenemise tõkestamise kord;

f. harjutusvälja kasutamise planeerimise kord;

g. harjutusvälja ohutuse vanemspetsialisti kohustused ja õigused;

h. väljaõppe läbiviija kohustused ja õigused;

i. elanikkonna ja ametivõimude teavitamise kord;

j. keskkonnakaitse;

k. tuleohutuse tagamise kord;

l. alaliste ohualade paiknemine.

65. Harjutusväljal paikneva väljaõppeehitise kasutuseeskirjas peab olema (kuulub harjutusvälja

kasutuseeskirja juurde):

a. eeskirja kinnitamise kuupäev;

b. lubatavad tegevused ja vahendid (harjutused, relvad jm);

c. väljaõppeehitise ohuala joonis ja skeem;

d. keskkonnakaitse ja tuleohutuse tagamise kord.

9/9

66. Eraldiseisva väljaõppeehitise kasutuseeskirjas peab olema:

a. eeskirja kinnitamise kuupäev;

b. valdaja üksuse/asutuse nimetus ja märgitud aadress ning kontaktandmed;

c. eeskirjas kasutatud mõisted ja nende lühendid;

d. väljaõppeehitise ohuala joonis ja skeem ning nende tähistamise kord;

e. liikumispiirangud ja kõrvaliste isikute omavolilise sisenemise tõkestamise kord;

f. ohutuse vanemspetsialisti kohustused;

g. väljaõppe läbiviija kohustused;

h. elanikkonna ja ametivõimude teavitamise kord;

i. lubatavad tegevused ja vahendid (harjutused, relvad jm);

j. keskkonnakaitse;

k. tuleohutuse tagamise kord.

Hooldusjuhend

67. Ehitise projekteerimise käigus määratakse väljaõppeehitiste kõikide elementide hooldustööde detailne

sisu ja teostamissagedus, mis on vajalik ehitise seisukorra hoidmiseks projektijärgsel tasemel.

68. Hooldusjuhendiga sätestatakse väljaõppeehitisele hooldusjuhised tagamaks selle seisukorra säilimine ja

jätkusuutlik kasutamine valdaja või tema määratud isiku poolt.

69. Hooldusnõuded kirjeldatakse ehitusprojekti lõppstaadiumi hoolduskavasse. Hooldusnõuete koostamisel

peab ehitaja ja projekteerija tegema koostööd tellijaga väljaõppeehitise seisukorra ja perspektiivse

kasutuskoormuse hindamiseks.

70. Hooldusjuhendi järgset hooldust jälgib ja hooldustöösid planeerib väljaõppeehitise valdaja.

Keskkonnakorralduskava

71. Keskkonnakorralduskava on dokument, milles esitatakse harjutusvälja keskkonnaülevaatus, selle

kasutamisega seotud võimalikud keskkonnamõjud ja -riskid ning tegevuskava nende vähendamiseks,

maandamiseks ja keskkonnajärelevalve läbiviimiseks.

72. Keskkonnakorralduskava ei koostata eraldisseisvatele väljaõppeehitistele.