Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus

1

EELNÕU 30.10.2025

Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse muutmise seadus

§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Elektrituruseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 592 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesoleva seaduse §-des 59, 594 ja 596 nimetatud toetuse rahastamisest tekkiva kulu ning §-s 59, § 592 lõigetes 41–415 ja §-des 594–596 nimetatud toetuste haldamise, arvestuse, vähempakkumise läbiviimise, vaidlustega seotud ja taastuvenergia toetuste infosüsteemi

haldamise põhjendatud kulu ning energiamajanduse korralduse seaduse §-s 327 nimetatud biometaani, vesiniku, veeldatud gaasi, elektri, soojus- või jahutusenergia päritolutunnistuste elektroonilise andmebaasi haldamise ning vedelkütuse seaduse § 26 lõikes 2 nimetatud

digitaalse keskkonna haldamise põhjendatud kulu eest tasub tarbija, arvestades võrguteenuse tarbimise mahtu ja otseliini kaudu tarbitud elektrienergia kogust.“;

2) paragrahvi 592 täiendatakse lõigetega 41–415 järgmises sõnastuses: „(41) Elektrienergia tarbija võib käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud toetuse rahastamise

kulu katmisel taotleda, et tema suhtes rakendatakse sellist vähendamismäära, mis moodustab ümberpaigutumise riski puhul 25 protsenti ja märkimisväärse ümberpaigutumise riski puhul 15

protsenti samas lõikes nimetatud megavatt-tunnipõhisest kulust, kuid mitte vähem kui 0,5 eurot tarbitud elektrienergia megavatt-tunni kohta, kui ta: 1) aastane liitumispunktide põhine elektrienergia tarbimise maht on vähemalt kahel käesoleva

paragrahvi lõikes 46 nimetatud taotluse esitamisele eelnenud kolmest aastast üle 1 GWh, uue elektrienergia tarbija puhul peab 12 järgneva kuu liitumispunktide põhine prognoositav

elektritarbimise maht olema üle 1 GWh; 2) on taastuvelektrienergia tootjaga sõlminud käesoleva seaduse § 3 punktis 83 nimetatud elektrilepingu § 3 punktis 11 või punktis 17 nimetatud tarne teostamiseks ja tõendab

taastuvelektrienergia tarbimist nimetatud tootja taastuvelektrienergiale väljastatud päritolutunnistuste kustutamise kaudu, mille alusel tõendatakse, et taotleja kogutarbimisest

moodustab taastuvelektrienergia osa 2026. aastal vähemalt 10 protsenti, 2027. aastal 25 protsenti, 2028. aastal 35 protsenti ja alates 2029. aastast 50 protsenti; 3) teeb energiaauditi kas eraldiseisvana või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi või

keskkonnajuhtimissüsteemi raames Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2023/1791/EL artikli 11 kohaselt;

4) tegutseb põhitegevusalal, mis kuulub Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT C 80, 18.02.2022, lk 1–89) lisas nimetatud loetellu.

(42) Lõikes 41 nimetatud määra rakendamist saab taotleda alates lõike 49 kohase otsuse

tegemisele järgnevast kuust nii, et taotleja maksmisele kuuluvat igakuist taastuvenergia tasu vähendatakse samas ulatuses.

(43) Perioodil 1. jaanuar 2026 kuni käesoleva paragrahvi lõike 49 kohase otsuse tegemiseni võib lõikes 41 nimetatud määra rakendamist taotleda tagasiulatuvalt ühekordse tagasimaksena

selle perioodi jooksul tarbitud elektrienergia tarbimismahu eest.

2

(44) Käesoleva paragrahvi lõike 41 punktis 3 nimetatud energiaauditit esitav elektrienergia tarbija peab täitma vähemalt ühe järgmistest tingimustest:

1) rakendama auditiaruandes esitatud soovitusi, kui asjaomaste investeeringute tasuvusaeg ei ületa kolme aastat ja nende investeeringute kulud on proportsionaalsed;

2) vähendama oma elektritarbimise CO2 heidet ja katma vähemalt 30 protsenti oma elektritarbimisest CO2-vabadest allikatest; 3) investeerima vähemalt 50 protsenti toetussummast projektidesse, mis toovad kaasa rajatise

kasvuhoonegaaside heitkoguste olulise vähenemise.

(45) Käesoleva paragrahvi lõike 44 punktis 3 nimetatud investeering peab tooma kaasa märkimisväärse heitkoguste vähenemise võrreldes võrdlusalusega, mida kasutatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse

ühikute kauplemissüsteemis.

(46) Käesoleva paragrahvi lõike 44 kohustusest on vabastatud elektrienergia tarbija, kes rakendab sõltumatu asutuse poolt: 1) ISO 50001, ISO 14001 või EMAS standarditele sertifitseeritud energia- või

keskkonnajuhtimissüsteemi või 2) teiste asjakohaste Euroopa või rahvusvaheliste standardite alusel sertifitseeritud energia- või

keskkonnajuhtimissüsteemi, kui ta tõendab põhivõrguettevõtjale, et selline energia- või keskkonnajuhtimissüsteem sisaldab energiaauditit, mille aruanne vastab energiamajanduse korraldamise seaduse § 27 lõike 5 alusel sätestatud miinimumnõuetele.

(47) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamine isiku suhtes on Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses riigiabi, mille andmisel järgitakse Euroopa Komisjoni teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ ning Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist lubavat otsust. Abi antakse

üksnes pärast Euroopa Komisjoni heakskiitvat otsust.

(48) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra rakendamiseks esitab isik põhivõrguettevõtjale taotluse koos dokumentidega, mis tõendavad samas lõikes sätestatud nõuetele vastavust, ja volitab võrguettevõtjat tutvuma isiku mõõteandmetega käesoleva

seaduse §-s 421 nimetatud andmevahetusplatvormis.

(49) Põhivõrguettevõtja hindab isiku vastavust käesoleva paragrahvi lõikes 41 sätestatud tingimustele ning teeb kahe kuu jooksul lõikes 48 nimetatud nõuetekohase taotluse saamisest arvates otsuse samas lõikes nimetatud määra rakendamise kohta. Põhivõrguettevõtja teavitab

määra rakendamise otsusest taotlejat ja taotleja elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinihaldajat. Määra rakendatakse käesoleva paragrahvi lõike 42 alusel edasiulatuvalt otsuse

tegemisele järgnevast kalendrikuust alates ning lõike 43 alusel tagasiulatuvalt ühekordse tagasimaksena otsuse tegemisele eelnenud perioodi eest.

(410) Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium korraldab riigieelarvest hüvitise maksmise põhivõrguettevõtjale taastuvenergia tasu väiksema laekumise eest hiljemalt 1. juuliks taotletud

perioodi kohta. (411) Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra, esitab

põhivõrguettevõtjale iga aasta 1. veebruariks dokumendid, mis tõendavad, et tal on täidetud sama lõike punktide 1–4 tingimused. Põhivõrguettevõtja on kohustatud hindama makstud

abisumma vastavust lõikes 41 nimetatud määrale ning ülekompenseerimise korral teeb otsuse

3

abi tagasi nõudmiseks. Tagasimaksmisele kuuluv toetussumma tagastatakse hiljemalt järgneva aasta 1. juuliks.

(412) Isiku õigus kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra lõpeb hetkel, kui ta ei vasta enam samas lõikes sätestatud tingimustele. Isik, kelle suhtes rakendatakse käesoleva

paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra, teavitab põhivõrguettevõtjat viivitamata, kui ta ei vasta enam samas lõikes sätestatud tingimustele.

(413) Kui põhivõrguettevõtja saab käesoleva paragrahvi lõikes 412 sätestatud teavituse või tuvastab, et isik, kelle suhtes rakendatakse lõikes 41 nimetatud määra, ei vasta enam samas

lõikes sätestatud tingimustele, teeb ta otsuse isiku suhtes lõikes 41 nimetatud määra rakendamise lõpetamise kohta. Otsuses määratakse aeg, millest alates rakendatakse isiku suhtes lõike 4 alusel kindlaks määratud kulu suurust tarbitud elektrienergia ühe kilovatt-tunni

kohta.

(414) Põhivõrguettevõtja teavitab käesoleva paragrahvi lõikes 413 nimetatud otsusest viivitamata isikut, kelle suhtes lõikes 41 nimetatud määra rakendamine lõpetati, ja tema elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat.

(415) Pärast abi saamist on abisaaja kohustatud kolmel järgneval aastal iga aasta esimesel

poolaastal esitama põhivõrguettevõtjale käesoleva paragrahvi lõikes 417 nimetatud ministri määruses sätestatud aruanded tingimuste täitmise kohta. Tingimuste mittetäitmise tuvastamise korral teeb põhivõrguettevõtja otsuse nõuda abi koos viivisega tagasi. Uuesti saab abi taotleda

pärast rikkumise kõrvaldamist.

(416) Käesoleva paragrahvi lõikes 41 nimetatud määra ei rakendata isikule, kes on raskustes olev isik Euroopa Komisjoni teatise „Suunised raskustes olevate mittefinantsettevõtjate päästmiseks ja ümberkorraldamiseks antava riigiabi kohta“ (ELT C 249, 31.07.2014, lk 1-28)

kohaselt või kes ei ole täitnud Euroopa Komisjoni otsuse alusel ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks tunnistatud riigiabi tagasimaksmise kohustust.

(417) Toetuse andmise täpsemad tingimused, arvutusmetoodika, tõendite loetelu, vorminõuded, abi kumuleerimise tingimused, avalikustamise ja aruandluse nõuded

kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“;

§ 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse § 203 lõige 3 punkt 1 muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

„1) ettevõtja põhitegevusala ega kõrvaltegevusala ei kuulu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1893/2006 I lisa jao D ossa 35 „Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine”, seejuures kõrvaltegevusalaks ei peeta ettevõtja

põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks kasutatava elektri- ja soojusenergia tootmist ega elektrienergia salvestamist;“.

§ 3. Jõustumine

Käesoleva seaduse § 592 lõikes 43 nimetatud määra rakendatakse tagasiulatuvalt alates

2026. aasta 1. jaanuarist.

4

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, …. ……. 2025 ___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus Tallinn, …. ……. 2025

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Justiits- ja Digiministeerium

Rahandusministeerium Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

06.11.2025 nr 1-4/25/4844

Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, ja

elektriaktsiisi seaduse täiendamise seaduse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuna eelnõu on kiireloomuline, palume esitada tagasiside viie tööpäeva

jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri 3. Määruse kavand

Lisaadressaadid: Maksu- ja Tolliamet

Koopia:Elering AS , Eesti Kaubandus-Tööstuskoda , Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda,

Eesti Suurettevõtjate Assotsiatsioon, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskoda, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liit.

Regina Hermandi, 625 6479

[email protected]

1

Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja

elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Elektrituruseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu eesmärk on võimaldada elektrienergia suurtarbijatele madalamat taastuvenergia tasumäära ja seeläbi suurendada nende konkurentsivõimet ning Eesti konkurentsivõimet uute

tööstusinvesteeringute Eestisse toomisel.

Eelnõukohase seadusega diferentseeritakse elektrituruseaduses (edaspidi ka ELTS) taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud elektrienergia toetusskeemi finantseerimise tasu suurtarbijatele (ettevõtted, kelle aastane elektritarbimine ületab 1 GWh ja

kes tegutsevad riigiabi suuniste lisas 1 nimetatud sektorites). Täienduse tulemusena luuakse kord, mis võimaldab elektrienergia praegustel ja tulevastel suurtarbijatel alates 2026. aastast

maksta senisest madalamas määras taastuvenergia tasu (15–25% igakuisest taastuvenergia tasust varasema 100% asemel). Taastuvenergia tasule soodusmäära seadmine parandab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Ettevõtluse ning Innovatsiooni Sihtasutuse

hinnangul Eestis tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet ja annab suurtarbijatest investoritele lisamotivatsiooni investeeringuid Eestisse tuua.

Elektri lõpphind suurtarbijatele (aastane tarbimisvahemik 70-149,9 GWh) on 2025 I poolaasta aasta seisuga 150,3 €/MWh ning keskmisele kodutarbijale (aastane tarbimisvahemik 2,5-4,999

MWh) 229,8 €/MWh. Elektri lõpphinna kujunemise dünaamika on viimastel aastatel oluliselt muutunud, seda nii elektri päev-ette turul toimunud muutuste kui ka arvel uute

komponentidetulevase1 lisandumise tõttu. Samuti on elektrienergia börsihinnad muutunud päeva sees muutlikuks, millel, juhul kui ei kasutata fikseeritud hinnapakette, on omakorda mõju Eesti energiaintensiivsetele tööstustele ja nende konkurentsivõimele laiemalt.

Tööstusettevõtted Eestis on pidevalt otsimas võimalusi tootmiskulude vähendamiseks, et väljakutseid pakkuvas majanduskeskkonnas konkurentsivõimeliseks jääda.

Lisaks võimaldavad eelnõuga kavandatud muudatused ettevõtetel edaspidi rajada salvestusseadmeid ilma, et nad kaotaksid oma intensiivse gaasitarbimisega ettevõtte staatuse

ning seeläbi gaasiaktsiisi soodusmäära. Üheks võimaluseks on näiteks energiakulude optimeerimine energiasalvestusüksuse rajamise läbi. Elektrienergia salvestamine võimaldaks

ettevõtjal elektrienergia tarbimist kauplemisperioodide lõikes nihutada ning seeläbi vähendada energiakulusid (madala elektrienergia hinnaga tundidel elektrienergiat salvestades ning kõrge elektrienergia hinnaga tundidel salvestatud elektrienergiat tarbides).

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ka ATKEAS) muutmise eesmärgiks on tühistada elektrienergia salvestamine ühe piiranguna intensiivse

gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel. Gaasiaktsiisi soodustuse meedet on rakendatud Eestis alates 2019. aastast. Aktsiisisoodustuse saamiseks peab ettevõtja gaasitarbimise

1 2026. aastast kajastuvad sagedusreservide ja varustuskindluse hoimisega seotud kuluread tarbijatele esitatavatel

arvetel eraldi. Varasemalt on need kulud olnud teiste kuluridade sees.

2

intensiivsus olema keskmiselt 13% või rohkem. Soodusaktsiisimäär on 11,30 eurot. Soodustus

ei laiene ettevõtjatele, kelle põhi- või kõrvaltegevusala on soojuse või elektrienergia tootmine või varustamine. Täpsemalt tuginetakse välistuse puhul Euroopa Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusele (EÜ) nr 1893/2006 (edaspidi NACE), kus on loetletud, mida loetakse elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamiseks. Selle hulka loetakse ka elektrienergia salvestamine.

Kehtiv ATKEASe regulatsioon ei võimalda intensiivse gaasitarbimise ettevõtjal jätkata

soodusaktsiisimääraga maksustatud maagaasi tarbimist, kui tegeletakse elektrienergia salvestamisega. Intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja aktsiisisoodustuse regulatsiooni kehtestamise ajal ei

olnud elektrienergia salvestamine laialt levinud. Sel ajal ei kajastanud NACE I lisa jao D osa 35 elektrienergia salvestamist eraldi alajaotusena. Alles 2025. aasta 1. jaanuarist jõustunud uus

NACE versioon eristab eraldi alajaotusena elektrienergia salvestamist (klass 35.16). Varasemalt kajastati elektrienergia salvestamist NACE kohaselt elektrienergia tootmise alajaotuse osana. Tehnoloogiliste arengute tulemusel on akulahendustel põhinevad

salvestustehnoloogiad muutunud majanduslikult mõistlikuks, mistõttu leiame, et energiasalvestusüksuse rajamine ja salvestatud elektrienergia omatarbeks kasutamine

tootmisprotsessi toetava tegevusena ei peaks olema välistuseks soodusaktsiisimääraga maagaasi tarbimisel.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna nõunik Regina Hermandi ([email protected], 625 6479), Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettevõtluskeskkonna ja tööstuse osakonna õigusnõunik Maris

Ots ([email protected]) ja sama osakonna tööstusvaldkonna juht Kaspar Peek ([email protected]). Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna

peaspetsialist Lauri Lelumees ([email protected], 5885 1404). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis ATKEASe muudatuse osas Rahandusministeeriumi personali- ja õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected], 5885 1493). Eelnõu

ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]). Eelnõu õigusekspertiisi tegi

Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunik Kristel Soodla ([email protected], 5687 2650).

1.3. Märkused

Eelnõukohase seadusega muudetakse: 1) elektrituruseadust (RT I, 08.07.2025, 41); 2) alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse 1. jaanuaril 2026. a jõustuvat

redaktsiooni (RT I, 12.07.2025, 3). Eelnõukohase seadusega tehtavate täienduste rakendamine elektrituruseaduse osas eeldab

Euroopa Komisjoni asjakohast riigiabi andmist võimaldavat otsust. Riigiabiluba on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt taotlemisel eelnõu menetlemisega paralleelselt.

31.07.2025 anti Vabariigi Valitsuse majanduskabineti nõupidamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesanne koostöös Kliimaministeeriumiga töötada välja

ELTSi muudatused taastuvenergia tasu vähendamise rakendamiseks 2026. aasta alguseks. Seega ei ole eelnõu kiireloomulisuse tõttu eelnenud väljatöötamiskavatsust (VTK-d). Samuti ei

3

ole ATKEAS´e muudatuse osas väljatöötamiskavatsust koostatud, sest eelnõuga muudetakse

vaid üht sätet. Muudatus on tehnilist laadi ja sellega ei kaasne olulist mõju, mistõttu väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav HÕNTE § 1 lõike 2 punktist 5 tulenevalt.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

2. Seaduse eesmärk

Täienduse tulemusena luuakse kord, mis võimaldab elektrienergia praegustel ja tulevastel suurtarbijatele alates 2026. aastast rakendada senisest madalamas määras taastuvenergia tasu.

Taastuvenergia tasule soodusmäära seadmine parandab Eestis tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõimet ja annab suurtarbijatest investoritele lisastiimuli investeeringuid Eestisse tuua.

Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse (edaspidi ka ATKEAS) muutmise

eesmärgiks on tühistada elektrienergia salvestamine ühe piiranguna intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaks kvalifitseerumisel.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest esimesega täiendatakse elektrituruseadust, teise paragrahviga täiendatakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust ja kolmanda paragrahviga sätestatakse ühe paragrahvi tagasiulatuv jõustumine.

§ 1. Elektrituruseaduse muutmine

Eesti energiaintensiivsetele ettevõtetele kehtivad taastuvenergia tasud on keskmiselt ligikaudu

1,6 korda kõrgemad ELi keskmisest (aastal 2024 10,5 €/MWh vs. ELi keskmine 6,4 €/MWh)2, mis seab Eesti suurtarbijad lähiriikidega võrreldes nõrgemasse konkurentsipositsiooni.

Elektri lõpphind on eriti oluline suuremahuliste välisinvesteeringute toomiseks tehtavate väärtuspakkumiste kontekstis, kuna moodustab mitmele tööstusharule (nt puidu- ja

keemiatööstus) olulise osa sisendite hinnast.

2 [nrg_pc_205_c] Electricity prices components for non-household consumers - annual data (from 2007

onwards).

4

Joonis 1. 2024. a elektri lõpphind (€/MWh) Euroopa Liidu keskmisena (EL-27) ning valitud

riikides: Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu, Soome ja Rootsi, Eurostat.

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse andmetel on potentsiaalsete välisinvesteeringute projektide maht, mille puhul on investeeringu tegemisel oluline tegur elektrihind, 5,1 mlrd eurot. Nende projektide realiseerumisel tuleks Eesti majandusse ehitusfaasis 2 mlrd eurot ja

loodaks 3300 uut töökohta. Eesti töötleva tööstuse lisandväärtus on 2,26 mln eurot GWh kohta, millest ligi kolmandik on maksutulu riigile3. 500 GWh tarbimise lisandumisel on maksutulu

eeldatavasti 376 mln eurot aastas. Elektrihinna soodustus ei ole kindlasti ainus tegur, mida ettevõtjad investeerimisotsuste tegemisel arvesse võtavad, kuid on üks olulisi aspekte, mida kaalutluskohana välja tuuakse. Väheoluline pole ka riigi toetusmeetmetega antav signaal, et

tööstus ja investeeringud on riiki oodatud ning riik on valmis investeeringute Eestis hoidmiseks ja Eestisse toomiseks samme astuma.

Eesti peamised konkurendid välisinvesteeringutele ja olemasolevate ettevõtjate omavahelises konkurentsis on teised regioonis paiknevad ettevõtted. Selliste ettevõtjate potentsiaalsed

asukohad on Läti, Leedu, Soome ja Rootsi, vähemal määral Poola ja Taani. Kõigis neis riikides on sisendite maksustamisele erinev lähenemine. Suurema tööstuse osakaaluga riigid, nagu

Soome ja Rootsi on teinud mitmesuguseid soodustusi tööstusettevõtjatele ning ka Läti ja Leedu on vastavalt vajadusele seadnud erisusi.

Joonis 2. Elektrihinda mõjutavad riiklikud tasud ja maksud tarbimisel 2–20 GWh 2024. a eurot MWh kohta (riigis kehtivate soodustusteta), Eurostat

3 MKM analüüs.

5

 Allikas: Eurostat; nrg_pc_205_c 

   Viimastel aastatel on lähiriikides elektrienergia lõpphind olnud olulise tähelepanu all. Näiteks

on Läti valitsus juba 12.10.2020 kabinetiistungil otsustanud4, et elektrointensiivsete tarbijate taastuvenergia tasu tuleb vähendada. Selleks otsustati suunata riigieelarvest 2021. a ca 20 mln €, 2022. a ca 32 mln € ja 2023. a ca 21,5 mln € elektrointensiivsete tarbijate taastuvenergia tasu

vähendamiseks.

Seetõttu on kasulik ka Eestil astuda samme, et parandada elektrienergia suurtarbijate konkurentsipositsiooni. Eelnõukohase seaduse eesmärk on suurendada suurtarbijatele elektrienergia lõpphinna konkurentsivõimet võrreldes naaberriikide ettevõtetega.

Praeguses majandusolukorras peab riik kiirelt looma reeglid ettevõtjate toetamiseks. Eelnõu

järgi vähendatakse elektrienergia suurtarbijate taastuvenergia tasu, mis omakorda aitab suurendada soodustustest kasu saavate isikute konkurentsivõimet. Seetõttu on eelnõu väljatöötamine kiireloomuline ning eelnõule ei ole eelnenud väljatöötamiskavatsust (VTK).

Ühtlasi anti 31.07.2025 Vabariigi Valitsuse majanduskabineti nõupidamisel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ülesanne koostöös Kliimaministeeriumiga töötada välja

ELTSi muudatused taastuvenergia tasu vähendamise rakendamiseks 2026. aasta alguseks. § 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmine

Muudatuse peamiseks eesmärgiks on tõsta kõrge gaasitarbimise intensiivsusega ettevõtete

konkurentsivõimet, võimaldades neil aktsiisivabastusloa alusel tarbida soodusaktsiisimääraga maksustatavat maagaasi ka juhul kui kõrvaltegevusena salvestatakse võrguettevõtjalt või võrguväliselt soetatud elektrienergiat ning kasutatakse seda hiljem oma tootmises. Kõnealuse

piirangu kaotamine annab ettevõtjaile avaramad võimalused investeeringute abil vähend ada elektrienergia tarbimisega kaasnevaid kulutusi ja parandab potentsiaalselt ka

konkurentsivõimet ja ekspordipotentsiaali. Eelnõu § 1 käsitleb elektrituruseaduse muudatusi.

4 Väljavõte Läti Vabariigi Valitsuse 12.10.2020 kabinetiistungi otsustest -

https://likumi.lv/doc.php?id=317922&version_date=14.10.2020 .

6

Paragrahvi 592 lõiget 1 täiendatakse, lisades tarbija kanda jäävate kulude hulka ka kulud, mis

on seotud lõigetes 41–415 loetletud Elering ASi (edaspidi Elering) tehtavate tegevustega. Lisatud lõiked 41–415 reguleerivad taastuvenergia tasu vähendamise tehnilist poolt ja nõudeid

madalama määraga maksustatud isikutele. Lõikega 41 nähakse ette taastuvenergia tasu soodustus nendele elektritarbijatele, kelle tegevus

on eriti tundlik elektrihinna muutustele ning kellel on seetõttu suurem risk oma tootmist ümber paigutada. Komisjoni teatise – kliima-, keskkonnakaitse- ja energiaalase riigiabi suunised alates

aastast 2022 (edaspidi riigiabi suunised) punkti 408 kohaselt võib soodustuse summa olla maksimaalselt 75%–85%, olenevalt sellest, kas tarbija tegutseb märkimisväärse ümberpaigutamise riskiga sektoris või ümberpaigutamise riskiga sektoris. Teisisõnu peavad

toetusesaajad maksma 15–25% taastuvenergia tasust olenevalt sektori riskitasemest. Need sektorid on nimetatud riigiabi suuniste lisas 1 ning on eelkõige energiamahukad

tööstusettevõtted, mille konkurentsivõime võib olla ohus, kui nende elektrikulud kasvavad võrreldes teiste riikide ettevõtetega ebaproportsionaalselt. Et toetus oleks kooskõlas riigiabi reeglitega ja proportsionaalne, ei tohi soodusmäära rakendamine viia elektrienergia hinda alla

miinimumtaseme, milleks on 0,5 €/MWh.

Lõike 41 punktis 1 sätestatakse kriteerium, mille alusel elektrienergia tarbija saab taotleda taastuvenergia tasu vähendatud määras rakendamist. Selleks peab tarbija liitumispunktidepõhine elektrienergia tarbimine olema vähemalt kahel taotlusele eelnenud

kolmest aastast ületanud 1 GWh. See tingimus aitab tagada, et soodusmäär rakendub eelkõige suurema tarbimisega ettevõtetele, kellel võib olla suurem ümberpaigutumise risk ning seeläbi

ka suurem vajadus kulude leevendamiseks. 2023. a andmete järgi oli 1 GWh ja rohkem elektrienergiat tarbivaid isikuid ca 79, kelle aastane tarbimine on ca 277,3 GWh.

Uue elektrienergia tarbija puhul, kellel eelmiste aastate tarbimine puudub, loetakse kriteerium täidetuks, kui tema prognoositav tarbimine järgneva 12 kuu jooksul ületab 1 GWh.

Lõike 41 punkti 2 kohaselt kvalifitseerub tarbija vähendatud tasumäärale, kui ta tõendab taastuvelektrienergia tarbimist samas lõikes kehtestatud osakaalus. Selleks peab ta olema

sõlminud taastuvelektrienergia tootjaga § 3 punktis 83 nimetatud elektrilepingu (Power Purchase Agreement) § 3 punktis 11 nimetatud avatud tarne või punktis 17 nimetatud määratud

tarne teostamiseks ja tõendab taastuvelektrienergia tarbimist nimetatud tootja taastuvelektrienergiale väljastatud päritolutunnistuste kustutamise kaudu. Nimetatud dokumentide alusel tõendatakse, et taotleja kogutarbimisest moodustab taastuvelektrienergia

osa 2026. aastal vähemalt 10%, 2027. aastal 25%, 2028. aastal 35% ja alates 2029. aastast 50%.

Nõude eesmärk on suunata suurtarbijaid järk-järgult suurendama taastuvenergia kasutust oma elektritarbimises, et toetada riiklikke kliimaeesmärke, vähendada sõltuvust fossiilkütustest ning edendada keskkonnasäästlikku majandustegevust. Samal ajal toimib see mehhanismina, mis

soodustab taastuvelektrienergia tootmise kasvu – kas uute tootjate turule tuleku kaudu või olemasolevate tootmisvõimsuste laiendamise teel. Selline lähenemine aitab kaasa

taastuvenergia turu arengule, varustuskindluse tagamisele pikemas perspektiivis. Lõike 41 punkti 3 eesmärk on tagada, et soodustus rakenduks üksnes nendele tarbijatele, kes

astuvad teadlikke ja süsteemseid samme oma energiatõhususe parandamiseks ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Selleks peavad toetuse saajad olema teinud

energiaauditi kas eraldiseisvana või sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi või keskkonnajuhtimissüsteemi kaudu. Eraldiseisva energiaauditi eeldatav maksumus on 10 000 –

7

15 000 eurot ning kehtivus neli aastat. Sertifitseeritud energiajuhtimissüsteemi

sertifitseerimistasu on 3000–7000 eurot ning järelevalve tasud 1000–3000 eurot aastas. Energiaauditi nõue juba kehtib direktiivi 2012/27/EL alusel suurettevõtetele ja hakkab

direktiivi 2023/1791 alusel 2026. aastast kehtima kõigile ettevõtetele, mille energiatarbimine (elekter, gaas, soojus, transpordikütused) on rohkem kui 2,7 GWh aastas. Energiajuhtimissüsteemi kasutuselevõtmise nõue hakkab aastast 2027 kehtima ka ettevõtetele,

mille kogu energia tarbimine ületab 23,6 GWh aastas.

Lõike 41 punktiga 4 nähakse ette, et soodustustust saab rakendada vaid riigiabi suuniste lisas 1 nimetatud majandustegevusaladele. Need on süsinikulekke ohuga tegevusalad ehk tegevusalad, mis on eriti avatud rahvusvahelisele kaubandusele ja sõltuvad väärtuse loomisel suurel määral

elektrienergiast. Kui nad peavad tasuma energia- ja keskkonnapoliitika eesmärke rahastavaid elektritarbimise makse täies mahus, võib suureneda oht, et majandustegevus viiakse väljapoole

Euroopa Liitu kohtadesse, kus keskkonnaeesmärgid puuduvad või on vähem ambitsioonikad. Lõikes 42 nähakse ette, et lõikes 41 nimetatud määra rakendamist saab taotleda alates lõike 49

kohase otsuse tegemisele järgnevast kuust nii, et taotleja maksmisele kuuluvat igakuist taastuvenergia tasu vähendatakse elektriarvel samas ulatuses. Selline igakuine tasu

vähendamine tagab parema prognoositavuse ja ettevõtja rahavoogude juhtimise. Lõikes 43 nähakse ette, et perioodil 1. jaanuar 2026 kuni käesoleva paragrahvi lõike 49 kohase

otsuse tegemiseni võib lõikes 41 nimetatud määra rakendamist taotleda tagasiulatuvalt ühekordse tagasimaksena selle perioodi jooksul tarbitud elektrienergia tarbimismahu eest.

Lõikes 44 on sätestatud lisanõuded toetust saavatele suurettevõtetele5. Säte tugineb riigiabi suuniste ja energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artikli 8 nõuetele ja selle kohaselt peavad

suurettevõtted panustama energiatõhususe ja keskkonnahoidlikkuse eesmärkidesse, täites vähemalt ühe kolmest tingimusest, mis on seotud energiaauditi tulemuste või investeeringutega

kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks. Tingimused on järgmised: Lg 44 punkt 1. Energiaauditi soovituste rakendamine – ettevõtja peab rakendama auditiaruandes

esitatud soovitusi, kui nende investeeringute tasuvusaeg ei ületa kolme aastat ja kulud on proportsionaalsed. See tagab, et toetuse saajad ei piirdu vaid energiaauditi tegemisega, vaid

võtavad ka reaalseid samme energiatõhususe parandamiseks. Lg 44 punkt 2. CO₂-jalajälje vähendamine – ettevõte peab katma vähemalt 30% oma

elektritarbimisest CO₂-vabadest allikatest. See tingimus soodustab taastuvenergia kasutuselevõttu ja aitab kaasa kliimaeesmärkide täitmisele.

Lg 44 punkt 3. Investeeringud heitkoguste vähendamisse – vähemalt 50% saadud abist tuleb investeerida projektidesse, mis vähendavad märkimisväärselt kasvuhoonegaaside heitkoguseid.

Investeeringute eesmärk on aidata saavutada kliimaeesmärke, mistõttu on seatud nõue, et investeering peab tooma kaasa kasvuhoonegaaside heitkoguste olulise vähenemise võrreldes

võrdlusalusega, mida kasutatakse tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamisel. Lõikega 45 sätestatakse, et käesoleva paragrahvi lõike 43 punktis 3 nimetatud investeering peab

tooma kaasa märkimisväärse heitkoguste vähenemise võrreldes võrdlusalusega, mida

5 VKE-d on nõudest vabastatud energiatõhususe direktiivi 2012/27/EL artikli 8 kohaselt.

8

kasutatakse lubatud heitkoguse ühikute tasuta eraldamiseks Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse ühikute kauplemissüsteemis.

Lõige 46 näeb ette erandi lõikes 44 sätestatud kohustusest. Erand kehtib nendele tarbijatele, kes rakendavad sõltumatu asutuse poolt sertifitseeritud energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi, mis vastab rahvusvahelistele standarditele ISO 50001 (energiajuhtimine), ISO 14001

(keskkonnajuhtimine) või EMAS (Eco-Management and Audit Scheme). Lõike 44 kohustusest on vabastatud ka elektrienergia tarbija, kes rakendab sõltumatu asutuse poolt teistele

asjakohastele Euroopa või rahvusvahelisetele standarditele sertifitseeritud energia- või keskkonnajuhtimissüsteemi, kui ta tõendab Eleringile, et selline energia- või keskkonnajuhtimissüsteem sisaldab energiaauditit, mille aruanne vastab energiamajandamise

korraldamise seaduse § 27 lõike 5 alusel sätestatud miinimumnõuetele.

Lõike 47 kohaselt on taastuvenergia tasu vähendamine riigiabi. Kavandatud skeemi rakendamiseks on vaja küsida esiteks Euroopa Komisjonilt luba ning teiseks järgida skeemi kasutamisel riigiabi suuniseid. Riigiabiluba on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi

poolt taotlemisel eelnõu menetlemisega paralleelselt.

Lõige 48 sätestab, et taastuvenergia tasu vähendamiseks peab isik esitama asjakohase taotluse Eleringile. Taotlusele tuleb lisada dokumentatsioon tõestamaks, et isik vastab lõikes 41 nimetatud kriteeriumitele. Ühtlasi peab tasu vähendamist taotlev isik volitama võrguettevõtjat

tutvuma isiku elektrienergia tarbimisandmetega andmevahetusplatvormis. Muudatuse eesmärk on tagada, et võrguettevõtjal oleks õiguslik alus kontrollida taotleja vastavust nõuetele.

Lõikes 49 sätestatakse taotluse menetlemise kord ja kohustused Eleringile. Elering hindab, kas isik vastab lõikes 41 sätestatud tingimustele, ning teeb nõuetekohase taotluse saamisest kahe

kuu jooksul otsuse vähendada isiku taastuvenergia tasu. ning teeb kahe kuu jooksul lõikes 48 nimetatud nõuetekohase taotluse saamisest arvates otsuse. Otsuse tegemisel teavitab

põhivõrguettevõtja soodusmäära rakendamisest kõiki osalisi: taotlejat ning taotleja elektripaigaldisega ühendatud võrguettevõtjat või liinihaldajat. Soodusmäära rakendatakse edasiulatuvalt otsuse tegemisele järgnevast kalendrikuust ning sellele eelnenud perioodi eest

tagatakse hüvitis ühekordse tagasimaksena.

Lõike 410 kohaselt korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium riigieelarvest hüvitise maksmise põhivõrguettevõtjale taastuvenergia tasu väiksema laekumise eest hiljemalt 1. juuliks taotletud perioodi kohta.

Lõikega 411 nähakse ette kohustused toetuse saajale. Sätte kohaselt tuleb isikul esitada igal

aastal hiljemalt 1. veebruariks Eleringile dokumendid, mis tõendavad lõike 41 punktides 1–4 sätestatud tingimuste täitmist. Sätestatu tagab, et soodusmäära rakendamine põhineb objektiivsetel ja kontrollitavatel alustel. Samuti tuleb Eleringil hinnata makstud abisumma

vastavust sätestatud määrale. Ülekompenseerimise tuvastamisel teeb Elering otsuse toetuse osaliseks või täielikuks tagasinõudmiseks. Tagasimaksmisele kuuluv summa tuleb tagastada

hiljemalt järgneva aasta 1. juuliks. Selline järelkontrollimehhanism aitab vältida riigiabi ülemäärast maksmist, tagab toetuste sihipärase kasutamise ning toetab elektrituru läbipaistvust ja usaldusväärsust.

Lõige 412 sätestab, et isiku õigus soodusmäära kasutada lõpeb hetkest, mil ta ei vasta enam

lõikes 41 sätestatud tingimustele ning isik on kohustatud sellest Eleringile viivitamata teatama.

9

Lõige 413 sätestab, et juhul, kui isik teatab Eleringile, et ta ei vasta enam lõikes 41 soodusmäära

kasutamise tingimustele või kui Elering avastab nõuetele mittevastavuse regulaarse kontrolli käigus lõike 48 kohaselt saadud volituse alusel või lõike 415 alusel järelkontrolli käigus, teeb ta

otsuse soodustuse rakendamise lõpetamiseks ja määrab aja, millest alates rakendatakse isiku suhtes lõike 4 alusel kindlaks määratud kulu suurust tarbitud elektrienergia ühe kilovatt -tunni kohta. Selline otsus võib olla ka tagasiulatuv, mille tulemusena peab soodusmäära ebaõiglaselt

kasutanud isik tasuma taastuvenergia tasu tagasiulatuvalt täies ulatuses hetkest, mil ta enam madalamale määrale ei kvalifitseerunud.

Lõikes 414 sätestatakse Eleringile kohustus lõikes 413 nimetatud otsusest viivitamata teavitada isikut, kelle suhtes lõikes 41 nimetatud määra rakendamine lõpetati, ja tema elektripaigaldisega

ühendatud võrguettevõtjat või liinivaldajat. Sätte eesmärk on tagada, et nii elektritarbija kui ka võrguoperaator oleksid teadlikud soodusmäära rakendamise lõpetamisest, mis võib mõjutada

elektrivarustuse tingimusi, arvestusmeetodeid või muid tehnilisi ja halduslikke aspekte. Lõikes 415 sätestatud aruandluskohustuse eesmärk on tagada, et abisaaja täidab talle antud

toetuse tingimused ka pärast abi saamist. Seetõttu peab ta kolmel järjestikusel aastal pärast abi saamist esitama iga aasta esimesel poolaastal Eleringile aruandeid, mis on ette nähtud lõikes

417 nimetatud ministri määruses. Kui aruannete alusel ilmneb, et abisaaja ei vasta tingimustele, on Eleringil kohustus antud abi koos viivisega tagasi nõuda. Sellisel juhul ei ole abisaaja uue abi saamiseks kõlblik kuni rikkumise kõrvaldamiseni.

Lõige 416 sätestab riigiabi nõuetest tulenevad kitsendused isikule, kes ei tohi kõnealust toetust

saada. Näiteks kui isik on riigiabi reeglite kohaselt raskustes olev või ei ole täitnud Euroopa Komisjoni otsusega pandud ebaseadusliku ja siseturuga kokkusobimatu abi tagastamise kohustust, ei tohi see isik taastuvenergia tasu madalamat määra kasutada.

Lõike 417 kohaselt kehtestab toetuse andmise täpsemad tingimused valdkonna eest vastutav

minister määrusega. Antud määruse osas on valdkonna eest vastutavaks ministriks majandus- ja tööstusminister. Määruses tuuakse välja arvutusmetoodika, tõendite loetelu, vorminõuded, abi kumuleerimise tingimused, nõuded avalikustamisele ja aruandlusele.

Eelnõu § 2 käsitleb alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muudatust.

Eelnõuga muudetakse ATKEAS-e paragrahvi 203 lõike 3 punkti 1, sätestades, et intensiivse gaasitarbimisega ettevõtja puhul ei peeta kõrvaltegevusalaks elektrienergia salvestamist oma

põhitegevusalal toodetavate toodete tootmiseks. Jätkuvalt peab ettevõtja tulenevalt NACE määrusest tagama, et salvestatud elektrienergiat kasutatakse omatarbeks, sest selle müük või

edastamine teistele tarbijatele ei ole lubatud. Eelnõu §-ga 3 sätestatakse § 592 lõike 43 tagasiulatuv jõustumine

Paragrahv 3 sätestab võimaluse rakendada käesoleva seaduse § 592 lõikes 43 nimetatud määra tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. jaanuarist. Antud tagasiulatuv jõustumine ei ole vastusolus

Eesti Vabariigi Põhiseadusega, sest loob võimaluse taastuvenergia tasu soodustuse alates 01.01.2026. aastast nendele elektritarbijatele, kelle tegevus on eriti tundlik elektrihinna muutustele ning kellel on seetõttu suurem risk oma tootmist ümber paigutada.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu terminoloogia on eestikeelne, uusi termineid ei kasutata.

10

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

ELTSi muudatused eelnõus on kooskõlas Euroopa Komisjoni teatisega „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ (ELT L 80, 18.2.2022, lk 1–89). Enne eelnõus sätestatud muudatuste rakendamist tuleb saada Euroopa Komisjonilt

asjakohane riigiabi andmist võimaldav otsus. Riigiabiluba on Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi poolt taotlemisel eelnõu menetlemisega paralleelselt.

Eelnõuga kavandatav muudatus ATKEASes on kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Direktiivis 2003/96/EÜ (edaspidi energiamaksustamise direktiiv) sätestatakse liikmesriikidele teatav

raamistik, mida maagaasi soodusmäära rakendamisel tuleb järgida. Energiamaksustamise direktiivi artikli 17 lõike 1 punkt a kohaselt võib maksuvähendust kohaldada samas direktiivis

sätestatud tingimustele vastavatele energiamahukatele ettevõtjatele. Tegemist on EL-i poolt pakutava globaalse konkurentsivõime tagamise meetmega, mida mitmed liikmesriigid kasutavad. Energiamaksustamise direktiivis on määratletud vaid miinimumlävendid, millele

energiamahukas ettevõte peab vastama, andes samaaegselt liikmesriikidele paindlikkuse etteantud piirides määratleda aktsiisisoodustuseks kvalifitseerumise tingimused.

6. Seaduse mõjud

6.1. Elektrituruseaduse täiendamisega kaasnevad mõjud:

Muudatuse eesmärk on suurendada Eesti tööstussektori konkurentsivõimet võrreldes lähiriikidega kulutaseme vähendamise kaudu.

Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse andmetel on potentsiaalsete välisinvesteeringute

projektide maht, mille puhul on investeeringu tegemisel oluline faktor elektrihind, 5,1 mld eurot. Nende projektide realiseerumisel tuleks Eesti majandusse ehitusfaasis 2 mlrd eurot ja loodaks 3300 uut töökohta6. Eeldatavalt on tegu uute ja kõrgemapalgaliste töökohtadega, mis

suurendab otseselt inimeste sotsiaalset kindlustunnet. Parem sotsiaalne kaitse mõjutab pikemas perspektiivis loodetavasti positiivselt ka demograafilist situatsiooni.

Muudatuse jõustumise järel ühegi teise tarbija jaoks taastuvenergia tasu võrreldes eelnõu koostamise ajal kehtinuga ei tõuse. Diferentseerimise järel tekkiv kogutava taastuvenergia tasu puudujääk kaetakse riigieelarvest.

Mõju majandusele

Eesti kui investeeringute sihtriigi ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime seisukohalt on oluline vähendada elektrienergia lõpphinna vahet konkurentriikidega. Kui 2025. aasta esimese

poolaasta võrdluses Soomega on Eesti väikese elektritarbimisega (0,02–0,5 GWh aastas) ettevõtete kulu kuus Soomest 79 eurot MWh kohta suurem, siis suure elektritarbimisega (50–

150 GWh aastas) on kulu vahe juba 102 eurot MWh kohta. Märkimisväärne hinnavahe tuleneb sellest, et Soomes rakendatakse suurtarbijatele erinevaid maksusoodustusi. Taastuvenergia tasule ülempiiri seadmine parandaks Eesti konkurentsivõimet ja annaks suurtarbijatest

investoritele lisamotivatsiooni investeeringuid Eestisse tuua.

6 MKM analüüs

11

Perioodil 2026–2028 vähendaks meede soodustusest kasu saavale ettevõttele 1 MWh hinda

keskmiselt 6,8 eurot aastas.

Tabel 1. Kulude muutused erinevate tarbimismahtude puhul

Tarbija Kulu muutus 2026–2028

keskmiselt kuus, €

Keskmine ettevõte (nt piimatööstus,

puidutööstus, metallitööstus); 7 GWh aastas –3 967

Suurettevõte (graanulitehas,

süsinikuneutraalse tsemendi tehas,

biokütuste tehas); 50 GWh aastas –28 333

Suurettevõte (uus investeering, 2x suurem

kui Estonian Cell); 450 GWh aastas. –255 000

Sektoritest oleks suurem mõju puidu- ja paberitööstusele, toiduainetetööstusele ja keemiatööstusele. Need on sektorid, kus elektrihinnal on kogukuludes suurem tähtsus. Näiteks

2023. aastal moodustas elektrikulu paberitööstuses 20% kogukuludest, keemiatööstuses 2,6%, puidutööstuses 2,4% ja toiduainetööstuses 1,7%. Seejuures paberitööstuses kulus elektrile sama palju raha kui teeniti ärikahjumit.

Statistikaameti 2023. aasta andmete põhjal on Eestis 79 sellist ettevõtet, kes tarbivad enam kui

1 GWh elektrienergiat ja kes samal ajal vastaks Euroopa Komisjoni riigiabi teatise „Kliima-, keskkonnakaitse ja energiaalase riigiabi suunised alates aastast 2022“ kohaselt kasu saavatele majandustegevusaladele (peamiselt töötlev tööstus).

Tabel 2. Elektritarbimine mahu alusel 2023

  Ettevõtete arv  Tarbimismaht

kokku, GWh 

Tarbimine

väljapool

Harjumaad

Tarbimismaht

0,5–0,999 GWh

40 26,3 73%

Tarbimine 1–9,99

GWh aastas

79 277,3 72,2%

Tarbimine 10+

GWh aastas 

18 661 83,3%

Allikas: Statistikaamet

Halduskoormuse kasv soodustust soovivale ettevõtjale on eelduslikult väike. Soodustust sooviv suurtarbija peab esitama taotluse soodusmäära rakendamiseks.

Toetuse rakendamise mõjul taastuvenergia toetusest puudu jääv osa on plaanitud kompenseerida kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute kauplemise süsteemi (EL HKS)

tuludest. Direktiiv (2003/87/EÜ) lubab kasutada neid tulusid kliimaga seotud eesmärkide saavutamiseks, sealhulgas energiatõhususe suurendamiseks ja taastuvenergiale üleminekuks.

Eelnõu (§ 592 lg 41 p 3, lg-d 43 ja 44) järgi rakenduks taastuvenergia tasude vähendamise skeem vaid suurtarbijatele, kes parendavad pidevalt oma energiatõhusust ja vähendavad energiatarbimist, mis omakorda tagab vähese heitega tööstuse arendamist. Seega on meede

kooskõlas ELi HKS direktiivi eesmärkidega ning motiveerib vähese süsinikusisaldusega tööstuse arengut, mistõttu on heitkoguse ühikute kauplemissüsteemi tulude kasutamine

taastuvenergia tasude puudujäägi katmiseks põhjendatud ja asjakohane.

12

Riigieelarvest puudujäägi kompenseerimine võimaldab ära hoida lisasurvet väiketarbijate taastuvenergia tasudele.

Mõju elu- ja looduskeskkonnale Mõju elu ja looduskeskkonnale on positiivne. Kuna seaduseelnõu näeb ette, et soodustust

taotleval ettevõttel peab olema energiajuhtimissüsteem, mis tagab energia tõhusa kasutamise (nt vastavus ISO 50001 standardile), siis toob see endaga kaasa soovi suurendada veelgi

energiasäästu. Energia efektiivsem kasutamine tähendab väiksemat survet looduskeskkonnale. Lisaks tuleb arvestada, et oma energiajuhtimissüsteemi vastavusse viimine standardiga ISO 50001 ei ole tõenäoliselt jõukohane kõigile ettevõtetele. Nõuete täitmine tähendab lisaks

sertifitseerimise kuludele (kuni 10 000 € aastas) ka vajalikke investeeringuid. Need kulud aga ei pruugi olla kõigi ettevõtjate jaoks väiksemad kui potentsiaalne tulu taastuvenergia tasu

vähendamisest. Seega arvestades, et Eestis on ettevõtjaid üle 50 000, on mõju ulatus siiski väike.

Mõju regionaalarengule Seadusemuudatus mõjutab positiivselt regionaalarengut, arvestades suurtarbijatest tööstuste

paiknemist Eestis. Statistikaameti andmetel paikneb soodustusele kvalifitseeruvatest 1–9,9 GWh aastase tarbimisega ettevõtetest 72% väljaspool Harjumaad ja 91% väljaspool Tallinna. Enam kui 10 GWh aastase tarbimisega ettevõtetest paikneb väljaspool Harjumaad koguni 83%

ja Tallinnast väljaspool 94%. Rohkem kõrgemapalgalisi töökohti väljapool Tallinna ja Harjumaa piirkonda tähendab piirkondlike arengulõhede vähenemist ning sissetulekute

tasakaalustumist. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Kohalikes omavalitsustes võib ette näha töökoormuse kasvu, mis kaasneb planeeringute ja erinevate lubade menetlemisega, kui hakatakse rajama uusi ettevõtteid. Kohaliku omavalitsuse

üksused ei vaja muudatuste tõttu koolitust, sest kasvab üksustele tuttavate kohustuste hulk. Samalaadseid ehituslube jms on üksused ka varem väljastanud.

Muudatused suurendavad ennekõike Eleringi ning võrguettevõtjate halduskoormust. Eleringile lisanduvad uued ülesanded riigiabi andmise otsustamisel, järelkontrolli teostamisel ja

võimalike vaidluse lahendamisel, mille katteks on suure tõenäosusega vajalik täiendav lisarahastus. Eelnõu koostamise ajal on lisarahastuse vajadus hindamata.

6. 2. Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse täiendamisega kaasnevad

mõjud:

6.2.1. Kavandatav muudatus: intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjatele soodusaktsiisimääraga maksustatud maagaasi tarbimise võimaldamine kui kõrvaltegevusena kasutakse enda

salvestatud elektrienergiat.

Kaasnev mõju: mõju majandusele Sihtrühm: muudatus avaldab mõju kõigile intentsiivse gaasitarbimisega ettevõtjatele, kellel on

kehtiv luba soodusmääraga maagaasi tarbimiseks. Aktsiisisoodustuse kogukulu 2024. aastal oli 0,66 miljonit eurot. Gaasiaktsiisi soodustust saavad viis ettevõtjat. Teadaolevalt on üks

ettevõtja, kes on üles näidanud huvi elektrienergia salvestusseadmete soetuseks ja kasutuselevõtuks.

13

Mõju ulatus: mõju piirdub esialgu ühe ettevõttega, kuid potentsiaalne mõju on suurem, sest muudatus puudutab tulevikus nii neid intensiivse gaasitarbimisega ettevõtjaid, kes juba

aktsiisisoodustust saavad kui potentsiaalseid uusi aktsiisisoodustuse taotlejaid. Mõju olulisus: mõju majandusele tervikuna ei ole oluline. Eelnõu parandab kõrge

energiamahukusega maagaasi kasutavate ettevõtjate konkurentsivõimet, kuid seda vaid juhul kui ettevõtjad võtavad kasutusele elektrienergia salvestusseadmed.

Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Eelnõul puuduvad muud HÕNTE §-s 46 kirjeldatud mõjud.

Mõju sihtgrupi halduskoormusele: regulatsiooni jõustumisel peab intensiivse gaasitarbimisega

ettevõtja eelnevalt kooskõlastama Maksu- ja Tolliametiga aktsiisivabastuse loa taotlemise aluseks olnud andmete muutmise, sealhulgas elektrienergia salvestustegevuse (ATKEAS § 696 lg 1 p 8). Tegemist on kehtiva nõudega. Mõju on väheoluline.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Meetme rakendamine toob kaasa maksutulu kasvu, aitab säilitada töökohti, seda eelkõige

puitmassi tootmise sektoris. Eesti suurim puitmassitootja annab tööd ligi 80 inimesele otse ja kokku 500 väärtusahela kaudu. Nendelt laekub aastas ca 13 mln eurot tööjõumakse, mida tehase

seiskumise korral ei pruugi laekuda. Seaduse rakendamisega kaasneb riigile lisakulu. Tasu diferentseerimisega kaasnev kulu

perioodil 2026–2028 on 34,8 miljonit eurot. Raha on eraldatud riigieelarve reservist.

ATKEASe muudatuse jõustumine ei mõjuta riigieelarve laekumisi, kulu Maksu- ja Tolliametile puudub.

8. Rakendusaktid

Seoses ELTSi muutmisega luuakse Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi poolt ELTS § 592 lõike 415 alusel uus volitusnorm, sätestades valdkonna eest vastutavale ministrile õiguse kehtestada määrusega toetuse andmise täpsemad tingimused. Rakendusakti kavand on

esitatud seletuskirja lisas. ATKEASe muudatuse jõustumisel puudub vajadus rakendusaktide kehtestamiseks või

muutmiseks. 9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub üldkorras. Jõustumisnormi sätestades on arvestatud, et seaduses ettenähtud

õiguste ja kohustuste muudatustega tutvumiseks on küll väga lühike aeg, kuid seaduse muudatus on sihtrühmale positiivne ning korralduslikuks ja halduslikuks eeltööks on piisavalt aega ning seaduse rakendamiseks on eelarvelised vahendid tagatud.

Seaduse § 592 lõige 43 jõustub tagasiulatuvalt alates 2026. aasta 1. jaanuarist.

14

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Justiits- ja

Digiministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Maksu- ja Tolliametile ning Rahandusministeeriumile ning ettepanekute esitamiseks Elering AS-ile, Eesti Taastuvenergia Kojale, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Toiduainetööstuse Liidule, Eesti Põllumajandus- Kaubanduskojale, Eesti Kaitse- ja Kosmosetööstuse Liidule. Eelnõu edastatakse ettepanekute

tegemiseks lisaks eelpool mainitud organisatsioonidele ka erialaliitudele läbi meililist : [email protected].

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus xx. xxxxil 2025. a

Seletuskirja lisa

Määruse kavand

Toetuse andmise tingimused, arvutusmetoodika, tõendite loetelu, vorminõuded, abi

kumuleerimise tingimused, avalikustamise ja aruandluse nõuded

§ 1. Reguleerimisala ja eesmärk

Määrusega kehtestatakse ELTS § 592 lõike 415 alusel toetuse andmise täpsemad tingimused, arvutusmetoodika, tõendite loetelu, vorminõuded, abi kumuleerimise, avalikustamise ja

aruandluse kord.

§ 2. Terminid

- defineeritakse mõisted, mida eelnõus kasutatakse.

§ 3. Meetme elluviijad

(1) Meetme viib ellu põhivõrguettevõtja.

(2) Ministeerium sõlmib meetme elluviimiseks koostöökokkulepped riigi osalusega juriidilise isikuga (edaspidi põhivõrguettevõtja).

§ 4. Nõuded taotlejale

- kriteeriumid, millele peab taotleja ja tema seaduslik esindaja vastama.

§ 5. Nõuded taotlusele

-kriteeriumid, millele peab taotlus vastama.

§ 6. Kompensatsiooni arvutamise metoodika

– protsendid (15% või 25% jääktasu); – alampiir 0,0005 €/kWh; – metoodika ülekompensatsiooni välistamiseks (arvesse võetakse muud saadud toetused);

– mõõteandmete kasutamise kord.

§ 7. Põhivõrguettevõtja toimingud

– taotleja, taotluse ja dokumentide vastavuse kontroll 60 päeva jooksul; – abi andmise otsuse tegemise kord;

– tähtaeg; – riigieelarvest hüvitise maksmine Eleringile vähemlaekunud taastuvenergia tasu eest

(hiljemalt 1. juuliks);

§ 9. Järelkontroll ja aruandlus

– abisaaja kohustus kolme aasta jooksul esitada iga aasta esimesel poolel kinnitatud aruanded; – lubatud tõendid (audit ja investeeringud, otseste heitmete vähendamine, RES-instrumendid);

– aruannete vorm ja sisu; – aruannete kontrollimise kord põhivõrguettevõtja poolt.

§ 10. Tingimuste rikkumine ja abi tagasinõue

– kord, kuidas tuvastatakse rikkumine;

– põhivõrguettevõtja otsus tagasinõude kohta; – intressi arvestamise kord;

– keeld taotleda uut abi kuni rikkumise kõrvaldamiseni.

§ 11. Abi kumuleerimise kord

– selgitatakse, kuidas välditakse ülekompensatsiooni; – kohustus esitada andmed saadud muudest toetustest; – kumuleerimise piirangud.

§ 12. Avalikustamine ja läbipaistvus

– abi avalikustamise kord (komisjonile ja avalikkusele); – andmete säilitamise tähtaeg; – viide läbipaistvusnõuetele (12 kuu jooksul avalikustamine).

§ 13. Järelevalve

–põhivõrguettevõtja ülesanded järelevalves; – andmete kogumise ja säilitamise kord; – kohustus esitada Euroopa Komisjonile aruandeid.

§ 14. Andmetöötlus ja andmekaitse

– milliseid mõõteandmeid töödeldakse; – töötlemise eesmärk ja ulatus; – säilitustähtajad;

– turvameetmed ja logimine.