Justiits- ja Digiministeerium
Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn
[email protected]
Justiitshalduspoliitika osakond
Kohtujuristide seisukoht uuele kohtute seaduse muutmise eelnõule (väljatöötamisel)
Uus kohtute seaduse muutmise eelnõu 24.10.2025 p 7 - kohtujuristiameti kaasajastamine: kohtujuristide karjäärisüsteemi loomine, millega kaasneb palga lahti sidumine kohtuniku palgast, võimaldamaks palku diferentseerida.
05.11.2025
Käesolevaga esitavad Harju Maakohtu kohtujuristid seisukoha eelnõu väljatöötamiskavatsuses sisalduva kavandatava muudatuse kohta, mis puudutab kohtujuristide palgakorraldust ja selle seost esimese astme kohtuniku palgaga. Peame vajalikuks pöörata Teie tähelepanu asjaolule, et kohtujuristide palgagarantii kaotamine on vastuolus kohtujuristide loomise eesmärkidega ning ohustab kohtusüsteemi efektiivsust ja jätkusuutlikkust.
1. Kohtujuristi institutsiooni eesmärk ja senine positiivne mõju
Kohtujuristi ametikoht loodi 2012. aastal kohtute seaduse (KS) muudatusega (eelnõu 281 SE)1, mille peamine eesmärk oli tõsta kohtuasja ettevalmistamisel kohtunikku abistavate kohtuametnike kvalifikatsiooni, suurendades seeläbi kohtute töökvaliteeti ja tõhustades menetlust, sh tagades mõistlikud menetlustähtajad.
Kohtujuristi ülesandeks sai iseseisvalt kohtuasjade ettevalmistamine menetlemiseks või vastavalt kohtuniku juhendamisele, kujundades nn tugeva ametniku, kes on oma töös seaduse piires iseseisev ja sõltumatu.2 Kohtujuristides nähti ka pikaajalist kohtunike järelkasvu tagamise allikat.
Tänaseks on selge, et kohtujuristi institutsiooni loomine on avaldanud kohtute efektiivsusele positiivset mõju: on lühenenud menetlustähtajad ja paranenud kohtulahendite kvaliteet.3 Paljud kohtujuristid on nimetatud esimese astme kohtunikeks ning vähenenud on kohtunike konkursside luhtumine. Kohtujuristid on peaaegu täielikult asendanud varasemad kohtukonsultandid, kelle kvalifikatsioon oli üldjuhul madalam.
2. Palgagarantii kehtestamise põhjendus ja praegune regulatsioon
Selleks, et vähendada personali voolavust kohtusüsteemis ning tuua ja hoida kohtusüsteemis piisavalt kõrge kvalifikatsiooniga kohtunike juriidilisi tugispetsialiste, kohtujuriste, kehtestati kohtujuristidele seadusega palgagarantii, sidudes nende palga esimese astme kohtuniku palgaga.
Kehtiva kohtute seaduse (KS) § 1251 lõige 6 sätestab, et kohtujuristi palk ei või ületada esimese astme kohtuniku ametipalka ja pärast katseaega olla väiksem kui pool esimese astme kohtuniku ametipalgast. Praktikas on see tagatis seni taganud nii palga konkurentsivõime kui ka indekseerimisest tuleneva iga-aastase palgatõusu. Kohtujuristide palgamudel on olnud senimaani aluseks ja eeskujuks teiste sarnaste kõrge kvalifikatsiooniga avaliku sektori juristide töötasustamise põhimõtete kujundamisel, tagades neile piisava palgagarantiiga süsteemi. Näiteks on mh prokuratuuriseaduse muutmise seaduse seletuskirjas abiprokuröride töötasu diferentseerimise võimaluse rõhutamisel (töö iseloomu alusel) eeskujuks võetud just kohtute seaduses sätestatud kohtujuristide palgasüsteem (sealhulgas alampalga nõue ja seotus kohtuniku palgaga, viidates KS § 125 lõikele 6).4 See näide kinnitab kohtujuristide palgasüsteemi tunnustamist stabiilsuse ja motiveerituse etalonina laiemas avalikus sektoris.
Kohtujuristide palgagarantiide kaotamine (alampalga kaotamine ja palga lahti sidumine kohtuniku palgast) loob põhjendamatu ebavõrdsuse olukorras, kus juristide vastutus ja panus on võrreldav teiste kõrge kvalifikatsiooniga avaliku sektori juristide omaga, kelle palgasüsteemid on samal ajal neilt eeskuju võtnud. Kohtujuristidel on äärmiselt oluline roll kohtule seatud eesmärkide täitmisel, aidates tagada kohtumenetluste tõhusust ja õigusmõistmise kvaliteeti. Nende panus on samaväärne teiste kõrgelt kvalifitseeritud avaliku sektori spetsialistide vastutuse ja rolliga ühiskonna ootustele vastamisel.
Lisaks eelnevale on kohtujuristide palgagarantiisid juba varasemalt vähendatud 7. detsembril 2023. aastal vastu võetud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja teiste seaduste täiendamise seadusega. Selle muudatusega vähendati kohtujuristide palgamäära indekseerimist poole võrra kuni 31. märtsini 2028. See meede on juba iseenesest oluliselt vähendanud kohtujuristide palgagarantiid ning muutnud töötasu võrreldes erasektoriga aastast aastasse vähem konkurentsivõimeliseks. Kuna puudub ka garantii, et indekseerimise määr tähtaja saabudes taastatakse, teeb see samm kohtujuristide töötasude stabiilsuse eriti ebakindlaks.
Juristide kvaliteedi ja motivatsiooni tagamiseks on kohtusüsteemis oluline säilitada minimaalse palga garantii (alampalga nõue ja seotus kohtuniku palgaga) ning vältida täiendavaid alampalga kaotamisega kaasnevaid ebakindlusi. Selline muudatus kohtute seaduse eelnõus on selgelt vastuolus nii olemasoleva süsteemi loogika kui ka varasemate regulatsioonide eeskujudega. See on kahjulik töötasustamise tasakaalule ja ühtsusele võrreldavatel ametikohtadel.
3. Vastulause palgagarantii kaotamisele
Meie, Harju Maakohtu kohtujuristid, palgagarantii kaotamisega ei nõustu. Leiame, et kavandatav muudatus pärsib kohtusüsteemi toimimist ning takistab selle edasist arengut, minnes vastuollu institutsiooni loomise eesmärgiga.
3.1. Diferentseerimise võimalus on ka kehtivas seaduses
Kavandatavat muudatust ei ole asjakohane põhjendada ainuüksi vajadusega tagada võimalus palkade diferentseerimiseks (sh kohtute sisese karjäärisüsteemi loomise korral). Nimelt ka kehtiv seadus võimaldab palkade diferentseerimist, kuid palgale on ette nähtud miinimumnõue.
Kehtiv seadus näeb ette palga ülemise piiri (kohtujuristi palk ei või ületada esimese astme kohtuniku ametipalka), seega on kohtujuristide palkade diferentseerimine ka praegu võimalik. Kehtiv seadus võimaldab palku diferentseerida vahemikus pool esimese astme kohtuniku ametipalgast kuni esimese astme kohtuniku ametipalgani. Vastav vahemik on piisav selleks, et soovi korral luua kohtutes karjäärisüsteeme diferentseeritud palgaga. Kohtujuristide palkade diferentseerimisele ei sea takistusi seaduses sätestatud palga ülempiir – st usutavasti ei looda kohtutes karjäärimudelit, kus kohtujuristil oleks võimalik teenida esimese astme kohtunikust enam. Seda järeldust toetab kohtusüsteemi struktuurimuudatuste finantsanalüüsi lõpphinnang.5 Kuna kehtiv seadus ei takista juba praegu miinimumnõudest suurema palga määramist, saab kavandatava muudatuse tegelikuks eesmärgiks pidada eeskätt võimaluse loomist vähendada (vähemalt osade) kohtujuristide palka alla praeguse seadusega sätestatud miinimumi (sh palkade külmutamist).
3.2. Palgagarantii on kõrge kvalifikatsiooni säilitamise võti
Kohtute seaduse (KS) § 1251 lg 4 kohaselt võib kohtujuristiks nimetada isiku, kes vastab käesoleva seaduse § 47 lõike 1 punktides 1–3 kehtestatud nõuetele. Kohtujuristiks ei või nimetada isikut, keda avaliku teenistuse seaduse kohaselt ei või võtta teenistusse ametnikuna. KS § 47 lg 1 kohaselt, kohtunikuks võib nimetada Eesti Vabariigi kodaniku, kes:
1) on omandanud õiguse õppesuunal vähemalt riiklikult tunnustatud magistrikraadi, sellele vastava kvalifikatsiooni Eesti Vabariigi haridusseaduse § 28 lõike 22 tähenduses või vastava sellele välisriigi kvalifikatsiooni; 2) oskab eesti keelt keeleseaduses sätestatud C1-tasemel või sellele vastaval tasemel; 3) on kõrgete kõlbeliste omadustega. Seega on kohtujuristile ette kirjutatud samad haridus-, keele- ja kõlbelisuse nõuded (KS § 47 lg 1 p-d 1–3) mis kohtunikule, lisaks keeld nimetada isik, keda ei või avaliku teenistuse seaduse kohaselt ametnikuna teenistusse võtta.
Kohtujuristide kõrge kvalifikatsiooni säilitamiseks kehtestati palgagarantii, mille eesmärk oli tagada, et palk vastaks tehtava töö hulgale ja raskusastmele ning garanteeriks kvalifitseeritud ja kogemustega ametnike püsimise kohtusüsteemis.
Kui palk ei ole konkurentsivõimeline, on tagajärg vastupidine: suureneb kohtunike töökoormus ja pikenevad menetlustähtajad, kuna võimekad ja kohtusüsteemi kogemusega kohtujuristid lahkuvad erasektorisse või mujale avalikku teenistusse.
Kohtujuristide ametikoha eesmärk on kohtusse tulnud asjade kvaliteetseks lahendamiseks ettevalmistamine, kohtudokumentide projektide koostamine ja kohtunike juriidiline abistamine viisil, mis tagab kohtu töö efektiivsuse. Palgagarantii kaotamine avaldab otsest mõju nii kohtumenetluste kestusele kui ka kohtute töö üldisele kvaliteedile.6
Palgagarantii kaotamisega kaasnev suurenenud personali voolavus toob riigile kaasa olulise rahalise kulu. Uue kvalifitseeritud ametniku värbamise, koolitamise ja sisseelamise kulu, mis hõlmab töökuulutusi, uute ametnike valikuga kaasnevat ajakulu ja lünka töötulemustes, ületab kordades praeguse palgagarantiiga kaasneva stabiilse kulu. Pikaajaline rahaline kokkuhoid saavutatakse stabiilse ja efektiivse tööjõuga, mitte palga külmutamisega. Seejuures on kohtujuristide näol tegemist spetsialistidega, kelle koolitamine on aeganõudev, kulukas ja spetsiifiline.
3.3. Kohtujuristide panus tagab kohtunike fookuse keerulisematele juriidilistele küsimustele ja lahendite sisulisele koostamisele
Kohtujuristi institutsioon on loodud eelkõige selleks, et tagada õigusemõistmise järjepidevus ja lühemad menetlustähtajad olukorras, kus kohtunikud on tõendatult ülekoormatud. Peame vajalikuks märkida, et kohtunike ülekoormatuse tõttu on muuhulgas ka kohtulahendite sisuline ettevalmistamine kohtuniku suuniste järgi kohtujuristide asendamatu tööülesanne. Kohtujuristide lahkumise tagajärjel langeb sisulise tugipersonali puudumise tõttu kogu töökoormus kohtunikele. Kohtuniku (kelle palk on kohtujuristi miinimumpalgast vähemalt kahekordne) aeg läheb seejärel lihtsamate, rutiinsemate ülesannete täitmiseks. Selline efektiivsuse kaotus tähendab de facto kallimate töötundide kasutamist odavamate asenduseks ning pikendab menetlustähtaegu, mis omakorda toob riigile kaasa täiendava kulu menetlusaegade ületamise eest. Kohtujuristide panus on seega kulu optimeerimise meetod, mitte kuluartikkel. Kaalumisel oleva kohtureformi üheks eesmärgiks on koormust stabiliseerida, kuid ilma kohtujuristide asendamatu panuseta ohustab eelnõu kavatsus seda eesmärki enne reformi täielikku mõju saavutamist.
4. Järeldus ja ettepanek
Eelnevat arvestades palume jätta kohtute seaduse muutmise uuest eelnõust välja kohtujuristide palga lahti sidumine esimese astme kohtunike palgast. Ka kehtiv regulatsioon pakub piisavalt paindlikkust palkade diferentseerimiseks ning karjäärisüsteemi loomiseks, säilitades samal ajal olulise tagatise kvalifitseeritud ametnike kvaliteedi ja stabiilsuse hoidmiseks.
Lugupidamisega,
Harju Maakohtu kohtujuristid
(arvamust toetavad ka Harju Maakohtu kohtunikud)
Allkirjastatud Harju Maakohtu juhtivkohtujuristide poolt kohtujuristide nimel