Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Välisministeerium [email protected] Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Välisministeerium on saatnud Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks Vabariigi Valitsuse korralduse „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu heakskiitmine” eelnõu ja „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmise seaduse“ eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab eelnõud märkustega. Vabariigi Valitsuse reglemendi kohaselt võib välislepingut käsitleva korralduse ja seaduse eelnõu kooskõlastada samal ajal, kui välislepingu rakendamiseks ei ole vaja muuta või välja töötada õigusakte ning eelnõude seletuskiri vastab seaduse eelnõu seletuskirjale esitatavatele nõuetele. Palume arvesse võtta käesolevale kirjale lisatud seletuskirja failis tehtud märkused, et tagada seletuskirja vastavus neile nõuetele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: seletuskirja fail Justiits- ja Digiministeeriumi märkustega

Teie 24.10.2025 nr 15.1-4/3734-4 , VÄM/25-1172/-1K

Meie 05.11.2025 nr 8-2/8660

2

Katariina Kärsten 53888918 [email protected]

1

Vabariigi Valitsuse korralduse „Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo

eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise

kokkuleppe eelnõu heakskiitmine” eelnõu ja „Ukraina vastu toime pandud

agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu

laiendatud osalise kokkuleppe heakskiitmise seaduse“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Eesti välis- ja julgeolekupoliitika nurgakiviks alates Venemaa Föderatsiooni

agressioonisõja algusest 24.02.2022 on Ukraina toetamine ja agressioonikuriteo eest

vastutajate, sh Venemaa juhtkonna, vastutusele võtmine ning agressioonikuriteo

eritribunali asutamine. Eesti rõhutab rahvusvahelisel tasandil rahvusvahelise reeglitel

põhineva maailmakorra tagamist ja rahvusvaheliste lepingute, sh ÜRO põhikirja,

üleilmset järgmist ning mõistab hukka rahvusvahelise õiguse rikkumise. Vahetult

pärast Venemaa agressioonisõja algust kutsus Ukraina kokku agressioonikuriteo

eritribunali asutamist arutanud mitteametliku tuumikgrupi, mille tööst võttis osa 40 riiki

ning Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu esindajad. Eesti osales tuumikgrupi töös alates

selle kokku kutsumisest. Tuumikgrupp lõpetas töö 2025 kevadel agressioonikuriteo

eritribunali alusdokumentide projektide koostamisega. Eritribunali asutamiseks

vajalikud alusdokumendid on Ukraina-Euroopa Nõukogu vaheline eritribunali

asutamise kokkulepe koos eritribunali statuudiga ning eritribunali halduskomitee

asutamise Euroopa Nõukogu laiendatud osaline kokkulepe (edaspidi kokkulepe).

Ukraina esitas eritribunali asutamisdokumendid 14.05.2025 Euroopa Nõukogule.

Euroopa Nõukogu ministrite 14.05.2025 kohtumisel Luksemburgis tervitasid ministrid

Ukraina eritribunali asutamise taotlust. Euroopa Nõukogu Ministrite Asemike Komitee

(MAK) andis 24.06.2025. aasta otsusega1, mis võeti vastu häälteenamusega (vastu

Serbia, Türgi ja Ungari; ei hääletanud Armeenia, Aserbaidžaan ja Gruusia) Euroopa

Nõukogu peasekretärile volituse Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahelise eritribunali

asutamise kokkuleppe allakirjutamiseks koos eritribunali statuudiga.2 MAK andis

samuti loa sõlmida Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali

halduskomitee asutamise laiendatud osalise kokkulepe, mille tekst koos halduskomitee

statuudiga sisaldub resolutsioonis. 3

Euroopa Nõukogu peasekretär ning Ukraina president kirjutasid kahepoolsele

eritribunali asutamiskokkuleppele alla 25.06.2025. Ukraina parlament ratifitseeris

asutamiskokkuleppe 15.07.2025. Agressioonikuriteo eritribunal, mille haldamiseks

kokkulepe sõlmitakse, on Euroopa Nõukogu ja Ukraina vahelise kokkuleppe alusel

moodustatud rahvusvaheline kohus, millel on pädevus uurida ja kohut pidada

agressioonikuriteo toime pannud isikute üle, sh pärast ametiaja lõppu ka Venemaa

Föderatsiooni tippjuhtkonna üle. Eritribunalil on pädevus agressioonikuriteo

1 https://search.coe.int/cm#{%22CoEIdentifier%22:[%220900001680b6762d%22],%22sort%22:[%22Co EValidationDate%20Descending%22]} 2 CM(2025)104-final; CM(2025)103-final, 3 https://search.coe.int/cm/eng?i=0912594880265e04

2

toimepanemises ametisikuid süüdi mõista ning neile karistuse määrata. Eritribunali

käivitamiseks vajalik järgmine samm on MAK poolt resolutsiooni vastuvõtmine,

millega kehtestatakse kokkulepe koos halduskomitee statuudiga. Kokkuleppe

kehtestamine ja halduskomitee asutamine riikide poolt on vajalik eritribunali

haldamiseks, mis hõlmab eritribunali rahastamist. Riigid, kes osalevad MAK istungil

ja võtavad vastu resolutsiooni kokkuleppe kehtestamiseks, saavad kokkuleppe

osalisriigiks või assotsieerunud riigiks MAK resolutsiooni vastuvõtmise päevast alates.

Lisaks on eritribunali tegevuse alustamiseks vajalik, et Madalmaad, kes on andnud

nõusoleku hakata eritribunali asukohariigiks, sõlmiksid eritribunaliga

asukohakokkuleppe.

Kokkuleppe osaliseks võivad saada Euroopa Nõukogu osalisriigid, samuti riigid, kes

on hääletanud ÜRO Peaassamblee 23.02.2023 resolutsiooni poolt, milles rõhutati

vastutusele võtmist Ukrainas toime pandud kõige kuritegude eest, ning Ukraina vastase

agressiooni eritribunali asutamise tuumikgrupi töös osalenud riigid.

Kokkuleppel saab olema eraldi eelarve, mille katavad kokkuleppe osalisriigid.

Kokkuleppe kehtestamise menetlus on kaheastmeline. Esmalt peab MAK andma loa

kokkuleppe sõlmimiseks ning seejärel peab MAK vastu võtma resolutsiooni, millega

kiidetakse heaks kokkuleppe kehtestamine koos kokkuleppega. Esimene etapp

kokkuleppe kehtestamiseks on Euroopa Nõukogus 24.06 läbitud, kui MAK andis

resolutsiooniga loa kokkuleppe sõlmimiseks koos halduskomitee põhikirjaga. Järgmine

etapp on Euroopa Nõukogu MAK resolutsiooni vastuvõtmine asjaosaliste riikide poolt,

milleks on vaja vähemalt 1/3 Euroopa Nõukogu osalisriigi ehk 16 riigi osalust. Kuna

kokkuleppega nähakse ette eritribunali rahastamine, oleks vajalik võimalikult suure

arvu riikide osalemine, kuna mida väiksem on osalejate arv, seda suurem on

osalisriikide rahaline osamakse. EN võib vajadusel otsustada, et kokkuleppe

heakskiitmiseks on vaja suurema riikide arvu toetust kui 16 riiki, kuid hetkel sellist

otsust ei ole tehtud. Vastavalt Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe

osaliseks saamise korrale, saab riik laiendatud osalise kokkuleppe osalisriigiks, kui

osaleb Euroopa Nõukogu MAK resolutsiooni vastuvõtmisel, millega laiendatud osaline

kokkulepe heaks kiidetakse.4

Euroopa Nõukogu kutsub üles riike, kes seda soovivad, ja Euroopa Liitu üles teatama

peasekretärile kirjalikult oma kavatsusest laiendatud osalise kokkuleppes osalemisest.

Riik peab kirjalikult informeerima Euroopa Nõukogu peasekretäri oma kavatsusest

saada kokkuleppe osaliseks ning kinnitama oma valmisolekut rahaliste kohustuste

võtmiseks. Seejärel on teada, kes saavad olema resolutsiooni vastuvõtvad ja EPA

kehtestavad riigid. Pärast EPA kehtestamist resolutsiooniga, on teistel riikidel hiljem

võimalik EPAga liituda.

Eesti välispoliitiline huvi ja soov on olla kokkuleppe osalisriik selle kehtestamisest

alates. Välispoliitiliselt ja pidades silma üldist julgeoleku olukorda, on Eesti jaoks

kokkuleppes osalemine väga oluline. Sellega anname signaali, et agressioonikuritegu

ei jää karistamata ning selle toimepanijad peavad kandma vastutust. Pärast kokkuleppe

heakskiitmist Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus saadab Välisministeerium Euroopa

Nõukogu peasekretärile teate, et soovib saada kokkuleppe osaliseks ning on valmis

4https://search.coe.int/cm#{%22CoEIdentifier%22:[%2209000016805c7ca0%22],%22sort%22:[%22Co EValidationDate%20Descending%22]}

3

rahalise kohustuse kandmiseks. Seejärel kantakse Eesti kokkuleppe osalisriikide

nimekirja resolutsiooni eelnõus ja resolutsiooniga kokkuleppe kehtestamise päeval on

Eesti selle osaline.

Kokkuleppe sisu osas on riigid Euroopa Nõukogus saavutanud kokkuleppe

kompromisside teel. Sisulistes küsimustes kokkuleppes muudatuste tegemine eeldaks

kokkuleppe avamist ja uut menetlust Euroopa Nõukogus, milleks ei ole riigid soovi

avaldanud. Kokkuleppes on siiski vaja teha mõningad tehnilised täiendused, mis ei

olnud MAK resolutsiooni vastuvõtmisel teada ning sõltusid eritribunali

asutamisdokumentide menetluse ajagraafikust. Sellest tulenevalt ei avaldata

kokkuleppe teksti Riigi Teatajas mitte seaduse avaldamise samaaegselt, vaid pärast

kokkuleppe kehtestamist Euroopa Nõukogu resolutsiooniga.

Kokkuleppes osalemine on täielikult kooskõlas Eesti välis- ja julgeolekupoliitikaga

ning Eesti peab tegema kõik endast oleneva, et Ukraina vastase agressioonikuriteo

eritribunal saaks võimalikult kiiresti tegevust alustada ning et selleks on olemas vajalik

rahastamine. Kuna tegemist on välis- ja julgeolekupoliitilise prioriteediga, siis tuleb

riigi eelarves tagada vajalikud rahalised vahendid kokkuleppe osamakse tasumiseks

kuni eritribunali ja selle järelmehhanismi tegevuse lõpuni. Ukraina toetamine Venemaa

agressioonisõjas ja agressioonikuriteo ja teiste kõige raskemate rahvusvaheliste

kuritegude toimepanijate vastutusele võtmine on Eesti välispoliitika prioriteet. Eesti on

aktiivselt osalenud agressioonikuriteo eritribunali asutamise aruteludel ja tõstatanud

Venemaa juhtkonna vastutusele võtmise küsimust rahvusvahelisel tasandil. Venemaa

ei ole oma seisukohti muutnud ja soovib jätkuvalt oma imperialistlike eesmärkide

täitmist Ukraina suhtes ning kontrolli saamist kogu Ukraina territooriumi ja rahva üle.

Eesti jaoks on oluline Venemaa jaoks agressiooni hinna tõstmine, mille üheks oluliseks

elemendiks on vastutusele võtmine ja agressiooni eritribunali asutamine ja selle tööle

hakkamine, mis viiks reaalse kohtupidamiseni agressioonikuriteo toimepanijate üle.

Hetkel ühelgi teisel rahvusvahelisel kohtul seda pädevust ei ole.

Eritribunali asutamisel ja tööle hakkamisel on agressioonikuriteo toimepanijatele

heidutav mõju, nad peavad arvestama sellega, et eritribunal saab toime pandud

kuritegusid uurida ja nende toimepanijaid süüdi mõista. Ehkki Venemaa tippjuhtkonda

ei ole nende ametis oleku ajal võimalik eritribunali ette tuua, on võimalik alustada

tõendite kogumist ning ka tippjuhtkonna saab anda kohtu alla pärast ametist

vabastamist. Eritribunalil on laiem rahvusvaheline heidutav mõju, sest ka teised isikud,

kes panevad toime agressioonikuriteo, peavad arvestama eritribunali asutamise

võimalusega rahvusvahelist õigust, sh ÜRO põhikirja väärtustavate riikide poolt. Eesti

jaoks on oluline, et kõige raskemate rahvusvaheliste kuritegude toimepanijad

kannaksid õiguslikku vastutust ning ei pääseks karistusest. Eesti seisab selle eest, et

kokkuleppe oleks võimalik võimalikult kiiresti kehtestada ja selles osaleks võimalikult

palju riike, mis tagaks eritribunali tegevuse alustamise ja selleks vajaliku rahastamise.

1.1 Sisukokkuvõte

Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise

Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppega loob eritribunali halduse ning

rahastamise mehhanismi. Kokkuleppega asutatakse agressioonikuriteo eritribunali

halduskomitee ning reguleeritakse komitee asutamise ja tegevusega seotud küsimusi.

Kokkuleppes osalemine toob endaga kaasa eritribunali rahastamises kohustuse. Eesti

4

soovib esimesel võimalusel saada kokkuleppe osalisriigiks ning osaleda koos teiste

toetajariikidega MAK resolutsiooni vastuvõtmisel, millega kokkulepe kehtestatakse.

Kokkuleppe kehtestatakse asjakohase MAK resolutsiooniga toetajariikide poolt, mis

saab sisaldama kokkuleppe osalisriikide nimekirja. MAK 24.06 resolutsioon sisaldas

juba kokkuleppe teksti ning selles ei plaanita teha enam sisulisi muudatusi, kuid

võimalikud on mõned tehnilised täpsustused. Kui piisav arv Euroopa Nõukogu riike

ja/või teisi riike, kellel on õigus saada kokkuleppe osalisriigiks, on teada andnud oma

soovist saada kokkuleppe osaliseks, saab MAK vastu võtta resolutsiooni, millega

kehtestatakse kokkulepe. Asjast huvitatud riigid, kes osalevad resolutsiooni

vastuvõtmisel kantakse kokkuleppe osalisriikide asutajate nimekirja resolutsiooni

eelnõus ja resolutsiooniga kokkuleppe heakskiitmise päevast alates on need riigid, sh

Eesti, kokkuleppe osalisriigiks. Selliselt saab Eesti kokkuleppe halduskomitee

osalisriigiks.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Korralduse eelnõu ja seaduse eelnõu kavandi ning seletuskirja koostas

Välisministeeriumi juriidilise osakonna rahvusvahelise õiguse büroo jurist Mai Hion

(tel: 637 7413; e-post: [email protected]). Kokkuleppe tõlkis eesti keelde vandetõlk

Terje Arro (626 4282; [email protected]). Korralduse eelnõu ja seaduse eelnõu on

keeletoimetanud Välisministeeriumi tõlkija ja keeletoimetaja Kaisa Kaer

([email protected]).

1.3 Märkused

Eelnõu on kooskõlas Vabariigi Valitsus 29.05.2025 istungil heaks kiidetud Eesti

seisukohtadega Ukraina vastu toimepandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise

kohta:

1.1. Eesti toetab agressioonikuriteo eritribunali asutamist Euroopa Nõukogu raames

Ukraina ja Euroopa Nõukogu kokkuleppe alusel ning agressioonikuriteo eritribunali

asutamisdokumentide heakskiitmist Euroopa Nõukogus.

1.2. Eesti peab oluliseks efektiivse ja elujõulise agressioonikuriteo eritribunali kiiret

tööle hakkamist.

1.3. Eesti toetab Euroopa Liidu osalemist Euroopa Nõukogu laiendatud osalises

kokkuleppes agressioonikuriteo eritribunali haldamiseks.

Kokkuleppel on oma eelarve, mida rahastavad selle osalisriigid. EN esialgne arvestus

eritribunali aastaseks kuluks on 60-70 miljonit eurot, mis jagatakse kokkuleppe

osalisriikide vahel, kuid see ei ole eeldatavalt lõplik suurus ning eritribunali

toimimiseks vajalik eelarve on sellest summast pigem suurem kui väiksem. Kui

üldjuhul näevad laiendatud osalised kokkulepped ette, et need on toimivad kolmeks

aastaks, siis käesolev kokkulepe ajalist piirangut ette ei näe ning riigi rahaline kohustus

saab olema pikaajaline. Kokkuleppega asutatava halduskomitee ülesandeks on

eritribunali rahastamise tagamine ning kokkuleppe osalisriikide vahel jagatakse

eritribunali toimimiseks vajalikud kulud. Eritribunali tegevuse iga-aastased kulutused

ning nende jagunemine riikide vahel ei ole teada enne kokkuleppe rakendamiseks

vajaliku EN resolutsiooni vastuvõtmist. Kokkuleppe kehtestamisel määrab

halduskomitee edaspidi kindlaks nii liikmete iga-aastaste sissemaksete kui ka

assotsieerunud liikmete soovituslike vabatahtlike sissemaksete summad. Üheks kulude

5

jagamise võimaluseks on lähtumine Euroopa Nõukogu makseskaalast, teine võimalus

on kulude jagamine osalisriikide vahel võrdselt. Seletuskirjas on arvestatud kulude

jagamisest kokkuleppe osalisriikide vahel võrdses suuruses, lähtudes asjaolust, et

Euroopa Nõukogu suuremad liikmesriigid, st suurmaksjad EN eelarvesse, ei ole

avaldanud valmisolekut kiiresti kokkuleppe osalisriigiks saamisel, kuna riigisisesed

menetlused võtavad aega. Mõned riigid on juba avaldanud vastuseisu praegusel

majanduslikult keerulisel ajal uueks suuremahuliseks rahaliseks kohustuseks. Seni on

kokkuleppele toetust avaldanud pigem Euroopa Nõukogu väiksemad liikmesriigid,

kelle osamaks suurus EN eelarvesse on tagasihoidlik. Pikemas perspektiivis on aga

liitumissoovi avaldanud nt Saksamaa. Eesti teeb välissuhtluses jõupingutusi, et veenda

võimalikult paljusid riike kokkuleppe osalisriigiks saamise vajaduses. Eeskätt saame

teistele riikidele olla eeskujuks, kui oleme juba alustanud või läbi viinud menetluse

kokkuleppe heakskiitmist. Täpsem eelarve kujunemise perspektiiv on esitatud

seletuskirja osas 5.

Kokkulepe kuulub ratifitseerimisele Riigikogus. Põhiseaduse § 121 punkt 4 alusel

ratifitseerib ja denonsseerib Riigikogu Eesti Vabariigi lepingud, millega Eesti Vabariik

võtab endale sõjalisi või varalisi kohustusi. VäSS § 20 punkt 5 täpsustab, et välisleping

ratifitseeritakse Riigikogus, kui välislepinguga võtab Eesti Vabariik avalik-õiguslikes

suhetes varalisi kohustusi, mille täitmiseks ei ole riigieelarves vahendeid ette nähtud

või mis ületavad riigieelarves kehtestatud varalise kohustuse piirmäärasid, mille

ulatuses on välislepingu volitatud sõlmima Vabariigi Valitsus.

Kooskõlas PS § 121 mõttega on VäSS-is peetud silmas välislepinguid, millega Eesti

Vabariik võtab endale rahvusvahelise avaliku õiguse valdkonda kuuluvaid varalisi

kohustusi või mille rakendamine toob kaasa olulisi varalisi kulutusi. Varalise kohustuse

piirmäär, mille ulatuses on välislepingu volitatud sõlmima Vabariigi Valitsus,

kehtestatakse iga-aastases riigieelarve seaduses. Seni on selleks olnud välislepingud,

millest ühelgi eesseisval eelarveaastal Eesti Vabariigile tulenevate varaliste kohustuste

või saamata jääva tulu maht ei ületa 3 protsenti riigiasutusele, kelle algatusel välisleping

sõlmitakse, jooksvaks eelarveaastaks ettenähtud kulude summast.

Välisministeeriumi 2026. aasta eelarve kuludest 112,6 miljonit eurot on 3% 3,369

miljonit eurot. Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu koostöös on eritribunali

ettevalmistusteks eraldamisel 10 MEUR EL eelarvest, mis võimaldaks

ettevalmistusmeeskonnal alustada tööd 2026. aasta alguses. Kuna Eesti kokkuleppe

osamaks võib ületada järgnevatel eelarveaastatel eeldatavalt Välisministeeriumi eelarve

kuludest 3%, on vaja kokkulepe heaks kiita seadusega. Igal juhul saab kokkuleppe

osamaks olema märgatavalt suurem senistest Euroopa Nõukogu laiendatud osalistest

kokkulepetest.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Kooskõlas Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome

ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 2 punktiga 3 ei ole koostatud eelnõu

väljatöötamiskavatsust.

Vabariigi Valitsuse reglemendi § 6 lõike 7 kohaselt võib välislepingut käsitleva

korralduse ja seaduse eelnõu kooskõlastada samal ajal, kui välislepingu rakendamiseks

ei ole vaja muuta või välja töötada õigusakte ning eelnõude seletuskiri vastab seaduse

6

eelnõu seletuskirjale esitatavatele nõuetele. Lähtuvalt nimetatust on kooskõlastusringile

esitatud nii kokkuleppe heakskiitmise korralduse eelnõu kui kokkuleppe heakskiitmise

seaduse eelnõu ning seletuskiri on koostatud seaduseelnõu seletuskirjale kehtestatud

hea õigusloome ja normitehnika eeskirja reegleid järgides.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Korralduse eelnõu kohaselt kiidab Vabariigi Valitsus heaks Ukraina vastu toime

pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise Euroopa Nõukogu

laiendatud osalise kokkuleppe eelnõu.

Seaduse eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga kiidetakse heaks

Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee asutamise

Euroopa Nõukogu laiendatud osaline kokkulepe. Teise paragrahviga nähakse ette

seaduse jõustumine kiirendatud korras ehk Riigi Teatajas avaldamisele järgneval

päeval.

Kokkuleppe sisu

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsioon, millega kehtestatakse

kokkulepe annab kokkuleppele õigusliku ja poliitilise aluse. Resolutsiooni lisa sisaldab

eritribunali halduskomitee statuuti, mis koosneb 16 artiklist.

Resolutsioon on sissejuhatava ja selgitava iseloomuga. Resolutsioonis avaldatakse

igakülgset toetust Ukrainale ja tema territoriaalsele terviklikkusele ning see sisaldab

viiteid asjakohastele ÜRO resolutsioonidele, milles mõistetakse hukka Venemaa

Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu, mis rikub ÜRO põhikirja ning

rahvusvahelise õiguse põhimõtteid. Samuti on välja toodud viiteid Euroopa Nõukogu

resolutsioonidele ning teistele dokumentidele, mis käsitlevad Venemaa Föderatsiooni

väljaarvamist Euroopa Nõukogust tulenevalt agressiooniaktist, riigi vastutusele oma

tegude eest, käsitlevad inimõiguste kaitset ja karistamatust inimõiguste raskete

rikkumiste eest ning viitavad sõjakahjude hüvitamise kohustusele. Kuna Rooma

statuudis kehtestatud agressioonikuriteo jurisdiktsioonirežiim piirab Rahvusvahelise

Kriminaalkohtu jurisdiktsiooni Venemaa agressioonisõjas Ukraina vastu, oli vajalik

agressioonikuriteo eritribunali asutamine.

Ministrite Komitee resolutsioon annab osalemisvõimaluse kokkuleppes ka Euroopa

Nõukogusse mitte kuuluvatele riikidele, et võidelda karistamatusega rahvusvaheliste

kuritegude puhul. Resolutsioon kutsub kõiki riike ja rahvusvahelisi organisatsioone

üles saama kokkuleppe osaliseks halduskomitee põhikirja kohaselt, mis on esitatud

resolutsiooni lisas. Samuti kutsutakse üles tegema koostööd halduskomiteega ja

eritribunaliga, et hõlbustada nende tööd ja kohustuste täitmist

Ministrite Komitee resolutsiooni lisa sisaldab eritribunali halduskomitee statuuti.

Kokkulepe ja halduskomitee tegevus on osa ühisest Ukraina vastase agressioonikuriteo

üle kohtupidamise süsteemist. Halduskomitee abistab ja rahastab eritribunali toimimist

ning selle tegevus ei saa toimida isoleeritult väljaspool eritribunali mehhanismi.

Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali halduskomitee

statuut

7

Artikkel 1. Halduskomitee eesmärk Artiklis tuuakse välja halduskomitee eesmärk, milleks on Ukraina vastu toime pandud

agressioonikuriteo eritribunali rahastamine ning abistamine haldus- ja

juhtimisküsimustes, mis võimaldada eritribunalil täita oma ülesandeid. Vastavalt

eritribunali statuudile on eritribunal oma ülesannete täitmisel sõltumatu ja iseseisev

ning ei või saada juhiseid riikidelt. Eritribunal on juriidiline isik.

Halduskomitee on valitsuste vaheline koostöö platvorm, mis tegutseb Euroopa

Nõukogu institutsionaalses raamistikus.

Artikkel 2. Halduskomitee ülesanded Artikkel sätestab halduskomitee ülesanded. Tuuakse selgelt välja, et komitee peab

tagama eritribunali, samuti halduskomitee ja sekretariaadi rahastuse. Halduskomitee

võtab vastu eritribunali aastaeelarve, mille koostab Euroopa Nõukogu peasekretär, kes

eelarve koostamise käigus konsulteerib eritribunali kohtusekretäriga. Halduskomitee

kiidab heaks eritribunali esimehe esitatud eritribunali tegevusaruande, annab nõu ja

suuniseid eritribunali tegevuse haldusaspektides, sh eritribunali tegevuse tõhususe

küsimustes ning soovitusi eritribunali ja halduskomitee eesmärkide edendamiseks.

Halduskomitee koostab oma tegevuskorra ja muud tööks vajalikud korraldused ning

vaatab läbi eritribunali poolt vastu võetud menetluse ja tõendite esitamise korra ja selle

muudatused.

Vajadusel arutab ja võtab halduskomitee vastu eritribunalile piirkonnaülest toetust

edendavad strateegiad. Eritribunali kohtunikele esitatavad nõuded sätestab eritribunali

põhikiri. Kohtunik peab olema kõrge moraaliga, erapooletu ja aus ning tal peab olema

oma riigi kõige kõrgemasse kohtuorganisse nimetamiseks nõutav kvalifikatsioon.

Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed võivad esitada kandidaate kohtunike

nimekirja, mis koosneb 15 kohtunikust. Eesti jaoks on oluline kokkuleppe osaliseks

saamine kohe alguses, mis võimaldaks halduskomitee liikmena esitada eritribunali

kohtuniku kandidaat. Eritribunali satuudi kohaselt nimetab sõltumatu nõuanderühm

halduskomiteele kõige sobivamad kohtunikud kohtunike valikunimekirja.

Nõuanderühm koosneb 7 kõrgelt kvaliftseeritud juristist, kes on või on olnud riigi

kõrgema kohtu või rahvusvahelise kriminaal kohtu kohtunikud või teiste kõrge

moraaliga juristide seast, kellel on märkimisväärne kogemus rahvusvahelises õiguses,

sh kriminaalõiguses. Halduskomitee nimetab nõuanderühma liikmed ning valib

salajasel hääletamisel valikunimekirja 9 aastaks kohtunikud. Halduskomitee valib

eritribunali prokuröri ja aseprokuröri(d). Eritribunali statuudi kohaselt saavad

kokkuleppe osalisriigid ja assotsieerunud riigid esitada prokuröri ja aseprokuröri

kandidaate. Nõuanderühm esitab halduskomiteele kõige sobivamad kandidaadid ning

halduskomitee valib salajasel hääletusel 7 aastaks eritribunali prokurör4i ja

aseprokuröri. Halduskomitee liikmeks olemine annab samuti võimaluse esitada

prokuröri ja aseprokuröri ning nõuanderühma liikme kandidaate, kuid olulisem on

kahtlemata võimalus esitada kohtuniku kandidaat. Hiljem tuleks konsultatsioonide

käigus kujundada seisukoht ja saavutada kokkulepped, kuidas ametikohti täidetakse.

Halduskomitee tagab liikmete ja assotsieerunud liikmete tõhusa koostöö kõigis

asjaomastes sektorites, tuginedes koormuse jagamise süsteemile ning korraldab

ülemineku eritribunali järeltegevuse mehhanismile, pööratakse tähelepanu tunnistajate

kaitsele, karistuste täideviimise jälgimisele, vabastamistaotluste läbivaatamisele ning

8

eritribunali tõendite ja toimikute säilitamisele. Samuti on halduskomitee ülesanne

järeltegevusega seotud ülesannete rahastamine.

Halduskomitee pädevuses on eritribunali kohtuväliste järeltegevusega seotud

ülesannete korraldamine nagu toimikute ja arhiivide haldamine.

Halduskomitee arutab mehhanisme, mis abistaks kokkuleppe liikmeid ja assotsieerunud

liikmeid kulude kandmisega, mis on seotud karistuste täitmise, süüdimõistetud isikute

vabastamise ning tunnistajate kaitsega pärast kokkuleppe lõppemist, sealhulgas

võimaliku usaldusfondi asutamist. Halduskomitee täidab samuti muid ülesandeid, mis

on vajalikud tema mandaadi elluviimiseks.

Artikkel 3. Osalemine Artikli kohaselt võivad kokkuleppe osaliseks või assotsieerunud osaliseks saada lisaks

Euroopa Nõukogu liikmesriikide või vaatlejariikidele ja Euroopa Liidule iga ÜRO

Peaassamblees 23. novembri 2023. aasta resolutsiooni A/RES/ES-11/6 poolt

hääletanud riik, samuti iga riik ja rahvusvahelised organisatsioon, mis on osalenud

Ukraina vastu toime pandud agressioonikuriteo eritribunali asutamise tuumikgrupis,

Kokkuleppe osaliseks saamiseks tuleb saata asjakohane teavitus Euroopa Nõukogu

peasekretärile. Halduskomitee võib lubada taotluse esitanud riigil või rahvusvahelisel

organisatsioonil ühineda halduskomiteega kui liige või assotsieerunud liige.

Kokkuleppe assotsieerunud liige võib saada liikmeks, teatades sellest peasekretärile.

Artikkel 4. Koosseis Artikkel sätestab, et iga liige ning assotsieerunud liige võib nimetada halduskomiteesse

kuni kahe esindajaga delegatsiooni, kelle seast nimetatakse üks delegatsiooni juhiks.

Halduskomitee valib oma liikmete hulgast esimehe ja kaks aseesimeest

mittepikendatavaks kolmeaastaseks perioodiks.

Artikkel 5. Koosolekud Artikkel reguleerib halduskomitee töökorraldust ja koosolekuid. Halduskomitee

koguneb vastavalt vajadusele, kuid vähemalt kord aastas. Liikmed ja assotsieerunud

liikmed katavad ise oma reisi- ja majutuskulud. Otsuseid võib teha ka kirjalikult ja

elektrooniliselt. Esimese koosoleku kutsub kokku peasekretär, edasised koosolekud ja

nende asukohad määrab halduskomitee. Otsused langetatakse kahekolmandikulise

häälteenamusega, igal liikmel on üks hääl; menetlusküsimused lahendatakse

lihthäälteenamusega.

Assotsieerunud liikmed võivad koosolekutel osaleda ilma hääleõiguseta ning teha

suulisi või kirjalikke avaldusi. Kui nad on teinud vabatahtliku sissemakse

halduskomitee määratud summas, omandavad nad täisliikme õigused vastavaks

majandusaastaks. Peasekretär võib koosolekutel osaleda või olla esindatud ilma

hääleõiguseta. Halduskomitee võib kutsuda koosolekutele Euroopa Nõukogu organite,

rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid ja eksperte, samuti ilma hääleõiguseta,

vastavalt päevakorra teemadele.

Artikkel 6. Sekretariaat

Artikkel reguleerib sekretariaadi tööd. Halduskomiteed toetab peasekretäri loodud

sekretariaat, mida juhib täitevsekretär. Täitevsekretäril on õigus halduskomitee

heakskiidul sõlmida lepinguid ja kokkuleppeid ning ta vastutab koosolekute

9

kokkukutsumise, sekretariaadi igapäevase haldamise ja haldusliku toe eest. Samuti

korraldab ta suhtlust eritribunali, asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste

organisatsioonidega ning asukohariigi ja Ukraina valitsusega, täites kõiki statuudiga

määratud ülesandeid. Täitevsekretär täidab ka muid halduskomitee antud ülesandeid.

Sekretariaadil on täielik halduslik autonoomia Euroopa Nõukogust ja tema organitest,

ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 6 kohaldamist ning nende suhtes kohaldatakse

Euroopa Nõukogu personalieeskirju vastavalt käesoleva statuudi artiklile 11.

Artikkel 7. Sõltumatus Artikkel sätestab, et eritribunali kohtunikud, prokurör, aseprokurör(id), töötajad ja

sekretariaat tegutsevad oma ülesannete täitmisel sõltumatult. Halduskomitee liikmed,

assotsieerunud liikmed ning Euroopa Nõukogu ja tema organid kohustuvad seda

sõltumatust austama ega tohi püüda neid mõjutada. Sekretariaadi liikmed ei tohi oma

tööülesannete täitmisel küsida ega vastu võtta juhiseid üheltki valitsuselt,

ametiasutuselt, valitsusväliselt organisatsioonilt ega muult kolmandalt isikult.

Artikkel 8. Rahastamine ja eelarve

Artikkel sätestab, et kokkuleppel on oma eelarve, mis koosneb eritribunali ja

halduskomitee kulude eelarvest. Eritribunali ja halduskomitee rahastus koosneb

liikmete iga-aastastest sissemaksetest ja assotsieerunud liikmete vabatahtlikest

sissemaksetest.

Halduskomitee määrab kindlaks liikmete iga-aastaste sissemaksete ning assotsieerunud

liikmete soovituslike vabatahtlike sissemaksete summad. Sissemaksed põhinevad

Euroopa Nõukogu eelarvesse tehtavate riikide iga-aastase sissemaksete kriteeriumidel

ning neid võib kohandada võttes samuti arvesse muid sissemakseid.

Halduskomitee võib kasutada täiendavaid vabatahtlikke toetusi ja sissemakseid, sh

mitterahalisi sissemakseid ja lähetatud töötajaid.

Halduskomitee kiidab igal aastal heaks eritribunali eelarve vastavalt peasekretäri

ettepanekule, kes on eelnevalt konsulteerinud eritribunali kohtusekretäriga.

Halduskomitee võtab vastu oma ja oma sekretariaadi eelarve, mille on koostanud

peasekretär.

Halduskomitee kiidab igal aastal heaks peasekretariaadi koostatud kokkuleppe

majandusaasta aruande, millele on lisatud välisaudiitori aruanne. Peasekretär ei vastuta

halduskomitee majandusaasta aruande eest, mille esitab täitevsekretär ministrite

komiteele koos oma kinnituse või märkustega ning välisaudiitori aruandega.

Euroopa Nõukogu finantseeskirju kohaldatakse kokkuleppe eelarve vastuvõtmisel ja

haldamisel arvestades halduskomitee statuudi erisusi.

Halduskomitee rahaliste vahendite suhtes kohaldatakse Euroopa Nõukogu privileegide

ja immuniteetide üldkokkulepet. Üldkokkulepe tagab varade, omandi, hoonete,

territooriumi arhiivide jmt puutumatuse, samuti on Euroopa Nõukogu varad ja omand

vabastatud maksudest.

Artikkel 9. Koostöö Artikkel reguleerib halduskomitee koostööd asjaomaste riiklike ja rahvusvaheliste

partneritega oma mandaadi täitmiseks. Samutigi teeb iga liige või assotsieerunud liige

10

vastavalt riigisisesele õigusele koostööd halduskomitee, Ukraina ja asukohariigiga.

Idee on tagada koormuse õiglane jaotus kõigis asjaomastes eritribunaliga tehtava

koostöö vormides ning arutada eelistatavaid koostööviise eritribunali ja halduskomitee

liikmete ja assotsieerunud liikmete vahel. Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud

liikmed püüavad sõlmida vajalikud lepingud ja kokkulepped, et hõlbustada eritribunali

tõhusat toimimist, sealhulgas sellistes küsimustes nagu isikute tuvastamine ja asukoht;

dokumentide kättetoimetamine; isikute vahistamine, üleandmine ja kinnipidamine;

tunnistajate kaitse ja ümberpaigutamine; ning karistuste täitmisele pööramine.

Artikli lõikes 4 tuuakse välja, et asukohariigi lepingu jõustumine, mis lubab eritribunali

jurisdiktsiooni asukohariigi territooriumil ellu viia, sõltub [x] koostöölepingu

sõlmimisest ja minimaalsest arvust kohustustest, mis on seotud koostööga järgmistes

valdkondades: tunnistajate kaitse ja ümberpaigutamine; karistuste täitmisele

pööramine; vabastamine, sealhulgas ajutine vabastamine. Madalmaad on avaldanud

valmisolekut olla eritribunali asukohariik, kuid on samas öelnud, et enne lõpliku

nõusoleku andmist on vajalik piisava arvu koostöölepingute olemasolu.

Vajalikus koostöölepingute arvus ei ole esialgu veel kokkulepet. Euroopa Nõukogu

raames on välja töötatud näidis koostöökokkuleppe projekt, mida riigid saavad

kohandada oma vajadustele ja seadustele. Eesti peab samuti sõlmima eritribunaliga

koostöö kokkuleppe ning kokku leppima sellega endale võetud kohustused. Eesti on

sõlminud ÜROga kokkuleppe endise Jugoslaavia tribunal poolt süüdimõistetud

isikutele mõistetud isikutele vanglakaristuse täideviimiseks ning 4 isikut kannavad selle

alusel karistust Tartu vanglas. Tunnistajate kaitseks ja ümberpaigutamiseks ei ole Eesti

seni sõlminud ei kahepoolseid ega rahvusvahelisi lepinguid. Samuti puuduvad Eestil

kokkulepped vangide vabastamiseks või ajutiseks vabastamiseks. Ka nendes

valdkondades tuleks pädevatel asutustel rahvusvahelisele koostööle enam tähelepanu

pöörata. Kuna Ukraina toetamine Venemaa agressioonisõjas on Eesti välispoliitika

prioriteet, siis peaks koostöölepingute sõlmimine olema Eesti jaoks olulisel kohal ning

tuleb astuda samme, et koostööleping(ute) sõlmimise ettevalmistamine toimuks

kiiremas korras.

Artikkel 10. Konfidentsiaalsus Artikkel käsitleb halduskomitee koosolekuid ja dokumente konfidentsiaalsena, kui ei

otsustata teisiti.

Artikkel 11. Erandid Euroopa Nõukogu eeskirjadest Artikli alusel võib halduskomitee ministrite komitee heakskiidul kalduda kõrvale

kohaldatavatest Euroopa Nõukogu eeskirjadest, kui see on vajalik halduskomitee

ülesannete tõhusaks täitmiseks.

Artikkel 12. Muudatused Artikkel sätestab, et halduskomitee statuuti võib muuta ministrite komitee otsusega,

mille tegemisel osalevad üksnes halduskomitee liikmetest riikide esindajad.

Muudatuste tegemine toimub identselt halduskomitee asutamisega. Euroopa Nõukogu

statuudi artikkel 20 punkt d kohaselt on ministrite komitee resolutsiooni vastuvõtmiseks

vajalik hääletamisest osavõtvate esindajate kahe kolmandiku häälteenamust ja komitee

liikmete enamust

Artikkel 13. Kestus

Artikkel lubab kokkuleppe kestuse osas erandi üldisest Euroopa Nõukogu laiendatud

osalise kokkulepetele kehtestatud kolmeaastasest tähtajast, mis on vajalik, et kaitsta

eritribunali kohtunike sõltumatust ning tagada eritribunal tõhus toimine.

11

Ministrite komitee võib halduskomitee soovitusel kokkuleppe lõpetada.

Halduskomitee võib soovitada eritribunali lõpetamist ja järelmehhanismi asutamist, kui

eritribunal on oma mandaadi täitnud ja eritribunali esimees sellest halduskomiteed

teavitanud. Halduskomitee vaatab läbi eritribunali järelmehhanismi asutamise

tingimused ning võtab vastu üksikasjaliku üleminekukava, mis hõlmab eelkõige

tunnistajate kaitset; karistuste täideviimise jälgimist; ennetähtaegse, ajutise ja lõpliku

vabastamise taotluste läbivaatamist; eritribunali tõendite ja toimikute säilitamist ning

rahastamist. Halduskomitee liikmed ja assotsieerunud liikmed teevad koostööd, et

tagada eritribunali tegevuse nõuetekohane lõpetamine. Rahvusvahelise

kriminaaltribunali mandaadi täitmisel vastava järelmehhanismi asutamine on

tavapärane rahvusvaheline praktika, millele antakse üle eritribunali tegevusest jäänud

ülesanded ning dokumendid. Näitena võib tuua endise Jugoslaavia ja Rwanda

eritribunali järelmehhanismi, kes jätkab eritribunali mõistetud karistuste täitmist ning

täidab muid asjakohaseid ülesandeid.

Artikkel 14. Vaidluste lahendamine Artikkel sätestab, et halduskomitee statuudi kohaldamisest või tõlgendamisest

tulenevad vaidlused lahendamist rahumeelsel viisil. Ükski rahumeelne vahend pole

seejuures välistatud. Vaidluste rahumeelse lahendamise viisid on loetletud ÜRO

põhikirja artiklis 33.

Artikkel 15. Väljaastumine ja väljaheitmine Artikkel reguleerib kokkuleppest väljaastumist ja kokkuleppest väljaheitmist.

Kokkuleppest saab igal ajal välja astuda, saates asjakohase teate Euroopa Nõukogu

peasekretärile. Osalus kokkuleppes lõppeb rahandusaasta lõppemisega, kui teade on

saadetud enne 1. juunit. Kui teade jõudis kohale hiljem kui 1. juunil, lõpeb osalus

järgmise rahandusaasta lõpus. Assotsieerunud riikide osalus lõpeb teate kättesaamise

päeval.

Halduskomiteel on õigus tema määratud kuupärvast alates peatada liikme või

assotsieerunud liikme liikmesuse, kui tema tegevus ei ole kooskõlas halduskomitee

mandaadiga või ta takistab halduskomitee ülesannete täitmist.

4. Eelnõu terminoloogia

Korralduse eelnõus ei esine õigusaktides varem kasutamata termineid.

Lepingu tõlkimisel on võimaluse korral lähtutud eelkõige Euroopa Nõukogu laiendatud

osalepetes kasutatud mõistetest.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõul ei ole puutumust Euroopa Liidu õigusega. Eesti toetab Euroopa Liidu

osalemist kokkuleppes.

6. Korralduse mõjud

Kokkulepe ei avalda sotsiaalset, sealhulgas demograafilist, mõju elu- ja

looduskeskkonnale ega ka riigi regionaalarengule või riigiasutuste ja kohaliku

12

omavalitsuse korraldusele. Kokkulepe mõjutab positiivselt riigi välissuhteid ja

julgeolekut.

Välispoliitiliselt ja pidades silma riigi julgeolekut on Eesti olnud väga aktiivne

Venemaa Föderatsiooni agressiooniga seonduvatel teemadel ning aktiivselt toetanud nii

agressioonikuriteo eritribunali loomist, sõjakahjude hüvitamist kui muid Ukraina vastu

toime pandud agressiooniga seonduvaid teemasid. Aktiivsus nimetatud teemadel on

välispoliitiliselt oluline rahvusvahelise õiguse järgimise, sh karistamatuse, aspektist,

kuid kaugemale vaatavalt tagavad meie riigi julgeolekut. Väga oluline on anda signaal,

et agressioon ei jää ning et rahvusvaheline üldsus ei jäta agressioonile reageerimata.

Pikem kirjeldus välispoliitilisest mõjust on tood ka seletuskirja sissejuhatavas osas.

7. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja rakendamise

eeldatavad tulud

Korralduse rakendamisega kaasnevad lisakulud riigi eelarvele. Kokkuleppes osalemine

toob endaga kaasa iga-aastase osamakse tasumise, mis lähtub kokkuleppe osaliste

arvust. Kui eritribunali täismahus tööle asumisel võib Eesti omaosalus ulatuda ca 4

miljoni euroni, siis esimeses ehk eritribunali käivitamise staadiumis on kokkuleppe

osalisriikide rahaline kohustus väiksem ning selle suurusjärk on eeldatavasti võrreldav

Euroopa Nõukogu Venemaa Föderatsiooni Ukraina-vastase agressiooni tekitatud

kahjude registri loomise Euroopa Nõukogu laiendatud osalise kokkuleppe Eesti

osamaksega, mis on 2025. aastal 28842,51 eurot. Edaspidi võib ulatuda osamakse kuni

4 miljoni euroni, kui eritribunali kulud jäävad 70 miljoni piiridesse ja kuuluvad

jagamisele võrdselt 16 EN väiksema osalisriigi vahel. Ei ole välistatud, et eritribunali

tegevuskulud saavad olema suuremad, kui tribunal on täies mahus tööle hakanud, kuid

sel juhul peavad kokkuleppe osalisriigid kulude katmise eraldi kokku leppima. Kui

eritribunal lõpetab oma kohtupidamisega seotud tegevuse ning käivitub

järelmehhanismi, siis hakkavad ka riikide kulutused vähenema. Igal juhul peavad

kokkuleppe osalisriigid arvestama sellega, et agressiooni eritribunali tegevuse

rahastamine toob endaga kaasa pikaajalise rahalise kohustuse, millega tuleb edaspidi

riigi eelarves arvestada.

8. Korralduse ja seaduse jõustumine

Korraldus jõustub üldkorras. Seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval

päeval.

Kokkulepe jõustub Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee resolutsiooni vastuvõtmise

päeval nende riikide suhtes, kes on teavitanud soovist olla kokkuleppe osaliseks ja kes

on valmis võtma rahalisi kohustusi. Eesti soovib välispoliitilistel eesmärkidel teavitada

oma osalusest kokkuleppes nii, et Eesti oleks nimetatud Ministrite Komitee

resolutsioonis kokkuleppe osalisriigina.

Kokkulepe ja selle tõlge eesti keelde avaldatakse Riigi Teatajas pärast kokkuleppe

kehtestamist Euroopa Nõukogus, kuna kuni selle hetkeni võidakse teha kokkulepe

tekstis tehnilisi parandusi

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

13

Eelnõu edastatakse ministeeriumitele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse

andmiseks EIS kaudu.