Kiri

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 29.7.2025

COM(2025) 433 final

ANNEXES 1 to 2

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni

Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

ET 1 ET

1. LISA

Ministrite komitee 134. istung

(Luxembourg, 13.–14. mai 2025)

Euroopa Nõukogu konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu

PREAMBUL

Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja muud asjaomasele konventsioonile allakirjutanud riigid,

tuletades meelde Reykjaviki deklaratsiooni, mis võeti vastu Euroopa Nõukogu riigipeade ja

valitsusjuhtide neljandal tippkohtumisel (Reykjavik, 16.–17. mai 2023), kus Euroopa

Nõukogu riigipead ja valitsusjuhid väljendasid kindlat tahet tõhustada oma tööd Euroopa

Nõukogus keskkonna inimõigustega seotud aspektide valdkonnas, teha kindlaks planeedi

kolmikkriisist (reostus, kliimamuutused ja elurikkuse kadumine) tulenevad probleemid

inimõiguste jaoks ning aidata töötada välja sellele ühist lahendust;

tuletades meelde inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (ETS nr 5, 1950) ja selle

protokolle, Berni konventsiooni Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade

kaitse kohta (ETS nr 104, 1979) ja Euroopa Nõukogu maastikukonventsiooni (ETS nr 176,

2000);

võttes arvesse väljaandmise Euroopa konventsiooni (ETS nr 24, 1957) ja selle protokolle,

kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni (ETS nr 30, 1959) ja selle

protokolle, kohtuotsuste rahvusvahelise kehtivuse Euroopa konventsiooni (ETS nr 70, 1970),

kriminaalmenetluse ülevõtmise Euroopa konventsiooni (ETS nr 73, 1972), korruptsiooni

kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni (ETS nr 173), 1999), küberkuritegevuse

konventsiooni (ETS nr 185, 2001) ja selle protokolle ning rahapesu ning kriminaaltulu

avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitlevat Euroopa

Nõukogu konventsiooni (CETS nr 198, 2005);

võttes arvesse isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni

(ETS nr 108, 1981) ja protokolli, millega muudetakse isikuandmete automatiseeritud

töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (CETS nr 223, 2018);

tuletades meelde järgmisi ministrite komitee soovitusi Euroopa Nõukogu liikmesriikidele:

soovitus nr R (88) 18, milles käsitletakse juriidilise isiku staatusega ettevõtete vastutust nende

tegevuse käigus toime pandud süütegude eest, soovitus nr R (96) 8 Euroopa kriminaalpoliitika

kohta muutuste ajal, soovitus Rec(2001)11 organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse

juhtpõhimõtete kohta, soovitus CM/Rec(2014)7 rikkumisest teatajate kaitse kohta, soovitus

CM/Rec(2022)9 tunnistajate ja õiguskaitseasutustega koostööd tegevate isikute kaitse kohta

ning soovitus CM/Rec(2022)20 inimõiguste ja keskkonnakaitse kohta;

MINISTRITE KOMITEE CM-dokumendid CM(2025)52-final 14. mai 2025

ET 2 ET

tuletades meelde Euroopa Nõukogu ministrite komitee resolutsiooni (77) 28 kriminaalõiguse

panuse kohta keskkonnakaitsesse;

tuletades meelde Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 2398 (2021) ja

soovitust 2213 (2021) kriminaal- ja tsiviilvastutuse küsimuste käsitlemise kohta

kliimamuutuste kontekstis, resolutsiooni 2477 (2023) ja soovitust 2246 (2023)

relvakonfliktide keskkonnamõju kohta ning soovitust 2272 (2024), mis käsitleb turvalise,

puhta, tervisliku ja kestliku keskkonnaga seotud inimõiguse süvalaiendamist Reykjaviki

protsessis ning kutsutakse üles tunnistama ökotsiidi, mis on juba hõlmatud Euroopa Nõukogu

teatavate liikmesriikide õiguses ja mida arutatakse rahvusvahelisel tasandil;

võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, milles on sätestatud olulised inimõiguste

ja keskkonna kaitse standardid;

pidades silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta

direktiivi (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning

millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ;

pidades silmas 1992. aasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ning 1998. aasta

keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis

asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni;

pidades silmas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (2000) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

korruptsioonivastast konventsiooni (2003);

pidades silmas ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise

konventsiooni (1973) ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (1992);

pidades silmas rahvusvahelist laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni

(MARPOL, 1973) ja selle protokolle, rahvusvahelist konventsiooni inimelude ohutusest merel

(SOLASi konventsioon, 1974), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse

konventsiooni (UNCLOS, 1982), piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja

kasutamise konventsiooni (1992) ning IMO Hongkongi konventsiooni laevade ohutu ja

keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (2009);

pidades silmas tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni ja selle muudatust (1979),

piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni (1979), osoonikihti kahandavate ainete Montreali

protokolli (1987), Baseli konventsiooni ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise

kontrolli kohta (1989), piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (1991),

tuumaohutuse konventsiooni (1994), kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja

radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlevat ühiskonventsiooni (1997), püsivate

orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (2001) ja Minamata

elavhõbedakonventsiooni (2013);

tuletades meelde ÜRO inimkeskkonna konverentsi deklaratsiooni (1972) ning ÜRO Rio

keskkonna- ja arengudeklaratsiooni põhimõtteid (1992);

tuletades meelde ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi

21. istungjärgul (COP 21) 12. detsembril 2015 vastu võetud Pariisi kokkulepet, mis avati

allakirjutamiseks 22. aprillil 2016, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste

konverentsi 26. istungjärgul (COP 26) vastu võetud Glasgow kliimapakti, ÜRO

kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgul (COP 28) vastu

võetud esimese ülemaailmse kokkuvõtte tulemusi ning ÜRO bioloogilise mitmekesisuse

konventsiooni osaliste 18. detsembril 2022 vastu võetud Kunmingi-Montréali üleilmse

elurikkuse raamistikku;

ET 3 ET

tuletades meelde järgmisi ÜRO Peaassamblee resolutsioone: 16. detsembri 2020. aasta

resolutsioon A/RES/75/196 ÜRO kuritegevuse ennetamise ja kriminaalõiguse programmi,

eelkõige selle tehnilise koostöö suutlikkuse tugevdamise kohta; 16. detsembri 2021. aasta

resolutsioon A/RES/76/185 keskkonda mõjutavate kuritegude ennetamise ja nende vastu

võitlemise kohta; 28. juuli 2022. aasta resolutsioon A/RES/76/300, mis käsitleb inimõigust

puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale, ja 25. augusti 2023. aasta resolutsioon

A/RES/77/325, mis käsitleb võitlust looduslike liikidega kaubitsemise vastu;

tuletades meelde järgmisi ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu resolutsioone: 25. juuli

2013. aasta resolutsioon 2013/40, mis käsitleb kaitsealuste looduslike looma- ja

taimeliikidega ebaseadusliku kauplemise tõkestamist ja kriminaalõiguslikke meetmeid;

24. juuli 2008. aasta resolutsioon 2008/25 Rahvusvahelise koostöö kohta metsasaaduste,

sealhulgas puidu, eluslooduse ja muude metsa bioloogiliste ressurssidega ebaseadusliku

kauplemise tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel ning 23. juuli 1996. aasta

resolutsioon 1996/10 kriminaalõiguse rolli kohta keskkonnakaitses;

tuletades meelde Kyoto deklaratsiooni „Kuriteoennetuse, kriminaalõiguse ja õigusriigi

edendamine: kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamise suunas“, mis võeti

vastu 7.–12. märtsil 2021 Jaapanis Kyotos toimunud ÜRO kuriteoennetuse ja kriminaalõiguse

14. kongressil;

tuletades meelde rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni osaliste konverentsi järgmisi resolutsioone:

2022. aasta oktoobri resolutsioon 11/3, mis käsitleb riigiekspertide tehnilise abi töörühma ja

rahvusvahelise koostöö töörühma ühise temaatilise arutelu tulemusi seoses rahvusvahelise

organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

konventsiooni kohaldamisega keskkonda mõjutavate rahvusvaheliste organiseeritud

kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks; kuriteoennetuse ja

kriminaalõigusemõistmise komisjoni 2022. aasta mai resolutsioon 31/1, mis käsitleb

rahvusvahelise koostöö rahvusvahelise õigusraamistiku tugevdamist looduslike liikidega

kaubitsemise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, ning 2020. aasta oktoobri

resolutsioon 10/6, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate keskkonda

mõjutavate kuritegude ennetamist ja nende vastu võitlemist;

tunnistades riikide esmast rolli ja vastutust keskkonnakuritegude ennetamise ja nende vastu

võitlemise poliitika ja strateegiate määratlemisel;

võttes arvesse olemasolevaid uuringuid keskkonnakuritegevuse kulude kohta;

tunnistades, et organiseeritud keskkonnakuritegevus takistab ja õõnestab riikide jõupingutusi

kaitsta keskkonda, edendada õigusriiki ja saavutada kestlik areng;

tunnistades, et keskkonnakuritegudel on negatiivne mõju majandusele, rahvatervisele,

inimeste ohutusele, toiduga kindlustatusele, elatusvahenditele ja elupaikadele;

tunnistades tulemusliku rahvusvahelise koostöö põhjapanevat rolli keskkonnakuritegevuse

ennetamisel ja selle vastu võitlemisel ning tunnistades seepärast seda, kui oluline on tegeleda

sellist koostööd takistavate rahvusvaheliste probleemide ja tõketega, need kõrvaldada ja neile

tulemuslikult reageerida;

tunnistades ka teiste asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas erasektori, kodanikuühiskonna,

valitsusväliste organisatsioonide, meedia, akadeemiliste ja teadusringkondade olulist panust

keskkonnakuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel;

ET 4 ET

tunnistades ka, et keskkonnakaitse valdkonnas on kodanikuühiskonnal, sealhulgas

valitsusvälistel keskkonnaorganisatsioonidel oluline roll üldsuse teadlikkuse suurendamisel

keskkonnaküsimustes ning keskkonnakuritegude ennetamisel ja avastamisel;

tunnistades juriidiliste isikute hoolsuskohustuse olulisust keskkonnakaitse tagamisel ja

keskkonnakuritegude ennetamisel;

tunnistades, et keskkonnakuritegevusel on üha enam eksterritoriaalne mõju ja see esineb

rahvusvahelise ebaseadusliku kauplemise vormis, mis koos degradeerumisilmingute

(kliimamuutused, elurikkuse vähenemine, loodusvarade ammendumine, elupaikade

hävitamine jne) kiirenemisega tingivad vajaduse kriminaalõiguse üldiste miinimumnormide

järele osana ühisest ja koostööl põhinevast rahvusvahelisest raamistikust;

tunnistades, et keskkonnakuriteod võivad esineda mitmes vormis, mis tuleb õigusnormides

selgelt, tulemuslikult ja proportsionaalselt kindlaks määrata, määratleda ja kriminaliseerida,

järgides täielikult seaduslikkuse põhimõtet;

tunnistades, et mõned käesoleva konventsiooniga hõlmatud tahtlikud teod võivad keskkonda

eriti tõsiselt kahjustada ja et seda tuleks pidada eriti raskeks kuriteoks,

on kokku leppinud järgmises.

I peatükk – Eesmärgid, kohaldamisala, mõisted ja diskrimineerimiskeeld

Artikkel 1 – Konventsiooni eesmärgid

1. Konventsiooni eesmärgid on

(a) ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu võidelda;

(b) edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd

keskkonnakuritegude vastu võitlemisel;

(c) kehtestada miinimumnormid, millest riigid juhinduksid oma riigisisestes

õigusaktides,

ning seeläbi edendada ja tõhustada keskkonnakaitset.

2. Et tagada konventsiooni sätete tulemuslik rakendamine konventsiooniosaliste poolt,

nähakse konventsiooniga ette spetsiaalne järelevalvemehhanism.

Artikkel 2 – Konventsiooni kohaldamisala

1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse kooskõlas selle konventsiooniga

kindlaksmääratud kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise, nende eest

süüdistuse esitamise ja nende eest karistamise suhtes.

2. Konventsiooni kohaldatakse rahu ajal ning relvakonfliktide, sõjaaja ja okupatsiooni

korral.

Artikkel 3 – Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „õigusvastane“ – keskkonnakaitse eesmärgil vastu võetud riigisisese õigus- või

haldusnormi või pädeva asutuse otsuse rikkumine. Tegu on õigusvastane isegi

siis, kui see on toime pandud konventsiooniosalise pädeva asutuse loal, kui

luba saadi pettuse või korruptsiooni, väljapressimise või sundimise teel;

ET 5 ET

(b) „vesi“ – kõik pinnaveekogumite kategooriad, sealhulgas jõed, järved,

üleminekuvesi, rannikuvesi, kõik põhjaveekogumid ja kogu mereala,

sealhulgas ookeanid ja mered;

(c) „ökosüsteem“ – taime-, looma-, seene- ja mikroorganismikooslustest ning

nende eluta keskkonnast koosnev dünaamiline tervik, mis moodustab nende

vastastiktoimel põhineva funktsionaalse üksuse. See hõlmab elupaigatüüpe,

liikide elupaiku ja liikide populatsioone;

(d) „jäätmed“ – mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära

visata või on kohustatud ära viskama.

Artikkel 4 – Diskrimineerimiskeeld

Konventsiooni sätete rakendamine konventsiooniosaliste poolt tagatakse ilma

diskrimineerimiseta soo, rassi, nahavärvuse, keele, vanuse, usutunnistuse, poliitiliste või

muude veendumuste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, rahvusvähemusse kuulumise, varalise

seisundi, sünni, seksuaalse sättumuse, tervisliku seisundi, puude või muu seisundi alusel.

II peatükk – Lõimitud poliitika ja andmete kogumine

Artikkel 5 – Terviklik ja kooskõlastatud poliitika

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et

võtta vastu ja rakendada mõjusat, laiaulatuslikku ja kooskõlastatud poliitikat, mis

hõlmab asjakohaseid meetmeid kõigi asjaomase konventsiooni kohaselt

kindlaksmääratud kuritegude toimepanemise ennetamiseks ja nende vastu

võitlemiseks.

2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et luua

strateegilisel ja operatiivsel tasandil asjakohased kooskõlastus- ja

koostöömehhanismid kõigi oma pädevate asutuste vahel, kes osalevad käesoleva

konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamises ja nende vastu

võitlemises. Selliste mehhanismide eesmärk on

(a) tagada kriminaal- ja haldusõigusliku täitmise tagamise vaheliste seoste ühine

mõistmine ning ühiste prioriteetide ja tavade vastuvõtmine;

(b) teabevahetus strateegilistel ja operatiivsetel eesmärkidel riigisisese õiguse,

sealhulgas andmekaitsenormide piires, ning

(c) parimate tavade vahetamine.

3. Konventsiooniosalised kaaluvad ühe või mitme sellise organi määramist või loomist,

kes vastutaksid asjaomase konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude

ennetamise ja nende vastu võitlemise poliitika ja meetmete kooskõlastamise,

rakendamise, järelevalve ja hindamise eest, võttes arvesse oma põhiseaduslikke

tavasid, õigussüsteeme ja riigisiseseid olusid.

4. Käesoleva artikli kohaselt võetavad meetmed hõlmavad kõiki asjaomaseid osalejaid,

nagu valitsusasutused, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud parlamendid ja asutused,

sealhulgas kohtud, prokurörid, õiguskaitseasutused ja vajaduse korral valitsusvälised

organisatsioonid ning muud asjaomased organisatsioonid ja üksused.

5. Konventsiooniosalised kaaluvad selliste spetsialiseerunud uurimisüksuste,

prokuröride ja kohtunike määramist, kes tegeleksid käesoleva konventsiooni kohaselt

kindlaksmääratud kuritegude ennetamise, uurimise, nende eest süüdistuse esitamise

ET 6 ET

ja nendega seotud kohtuasjade lahendamisega, võttes arvesse oma põhiseaduslikke

tavasid, õigussüsteeme ja riigisiseseid olusid, ning võttes nõuetekohaselt arvesse

õigusala töötajate staatust ja ülesandeid reguleerivaid norme.

Artikkel 6 – Riiklik strateegia

Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et koostada ja

avaldada asjaomase konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamise ja nende

vastu võitlemise riiklik strateegia, milles käsitletakse järgmist:

(a) riikliku poliitika eesmärgid ja prioriteedid selles valdkonnas;

(b) pädevate asutuste ülesanded ja kohustused;

(c) vajalikud ressursid ja jõustamisega tegelevate töötajate spetsialiseerumise

toetamise võimalused;

(d) sellise riikliku strateegia eesmärkide saavutamise korrapärase hindamise kord

ning

(e) selliste rahvusvaheliste võrgustike abi, kes tegelevad küsimustega, mis on

otseselt seotud käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude

ja nendega seotud rikkumiste ennetamise ja nende vastu võitlemisega.

Artikkel 7 – Ressursid

Konventsiooniosalised eraldavad asjakohased rahalised vahendid ja inimressursid, et ennetada

käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude toimepanemist ja nende vastu

võidelda.

Artikkel 8 – Spetsialistide koolitamine

1. Konventsiooniosalised pakuvad asjakohast ja korrapärast valdkondadevahelist,

tehnilist ja õigusalast koolitust valdkonna spetsialistidele, kes tegelevad käesoleva

konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamise, avastamise,

uurimise, nende eest süüdistuse esitamise ja nendega seotud kohtuasjade

lahendamisega, võttes nõuetekohaselt arvesse õigusala töötajate staatust ja

ülesandeid reguleerivaid norme.

2. Konventsiooniosalised soodustavad asutustevahelise koordineeritud koostöö juhiste

lisamist käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koolitusse, et käesoleva konventsiooni

kohaselt kindlaksmääratud kuritegudega seotud juhtumeid oleks võimalik käsitleda

igakülgselt ja asjakohaselt.

Artikkel 9 – Andmete kogumine ja teadusuuringud

1. Konventsiooni rakendamiseks kohustuvad selle osalised

(a) koguma korrapäraselt asjakohaseid statistilisi andmeid käesoleva

konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegudega seotud juhtumite kohta

ning

(b) edendama teadusuuringuid keskkonnakuritegevuse valdkonnas, et uurida selle

algpõhjuseid ja mõju, esinemissagedusi ja süüdimõistmiste määra ning

konventsiooni rakendamiseks võetud meetmete tulemuslikkust.

2. Konventsiooniosalised esitavad konventsiooni artikli 46 kohasele

konventsiooniosaliste komiteele käesoleva artikli kohaselt kogutud teabe.

3. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et

tagada käesoleva artikli kohaselt kogutud teabe kättesaadavus üldsusele.

ET 7 ET

III peatükk – Ennetustegevus

Artikkel 10 – Üldised kohustused

Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et takistada

konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud mis tahes kuriteo toimepanemist füüsilise või

juriidilise isiku poolt, vajaduse korral koostöös kodanikuühiskonna ja valitsusväliste

organisatsioonidega.

Artikkel 11 – Teadlikkuse suurendamine

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et edendada ja korraldada

keskkonnakuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemisega seotud teavitus- ja

teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, vajaduse korral koostöös kodanikuühiskonna

ja valitsusväliste organisatsioonidega.

2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et üldsuse seas

levitatakse laialdaselt teavet konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude

ennetamiseks kasutatavate meetmete kohta.

IV peatükk – Kriminaalõigus

1. jagu – Reostus, tooted ja ained

Artikkel 12 – Ebaseadusliku reostusega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik teatava koguse materjalide või ainete,

energia või ioniseeriva kiirguse juhtimine, heitmine või viimine õhku, pinnasesse või vette,

mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või

olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

Artikkel 13 – Keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turulelaskmisega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona sellise toote turulelaskmine õigusvastaselt ja tahtlikult ning

keeldu või muud keskkonna kaitsmisele suunatud nõuet rikkudes, mille suuremahuline

kasutamine, nimelt toote kasutamine mitme kasutaja poolt olenemata nende arvust, toob kaasa

teatava koguse materjalide või ainete, energia või ioniseeriva kiirguse juhtimise, heitmise või

viimise õhku, pinnasesse või vette, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese

surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, vee või pinnase kvaliteedile või

loomadele või taimedele.

Artikkel 14 – Keemiliste ainetega seotud süüteod

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona selliste reguleeritud keemiliste ainete, mis võivad

olla puhasained, sisalduda segudes või toodetes, õigusvastane ja tahtlik tootmine,

turulelaskmine või turul kättesaadavaks tegemine, importimine, eksportimine või

kasutamine, sealhulgas nende lisamine toodetesse, kui selline tegu on keskkonna

kaitsmisele suunatud riigisisese õiguse alusel keelatud ja see põhjustab või võib

tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju

õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

2. Konventsiooniosalised võivad määrata kindlaks riigisisesed sätted, mille suhtes nad

otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.

ET 8 ET

Artikkel 15 – Radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik radioaktiivse materjali või radioaktiivsete

ainete valmistamine, tootmine, töötlemine, käitlemine, kasutamine, hoidmine, ladustamine,

transportimine, importimine, eksportimine või lõpphoiustamine, kui selline tegu põhjustab või

võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu,

pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

Artikkel 16 – Elavhõbedaga seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik elavhõbeda, elavhõbedaühendite ja -

segude ning elavhõbedat sisaldavate toodete valmistamine, kasutamine, ladustamine,

importimine või eksportimine, kui selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada

inimese surm või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile

või loomadele või taimedele.

Artikkel 17 – Osoonikihti kahandavate ainetega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik osoonikihti kahandavate ainete tootmine,

turule laskmine, importimine, eksportimine, kasutamine või keskkonda laskmine või selliste

toodete ja seadmete tootmine, turule laskmine, importimine, eksportimine, mis sisaldavad või

mille käitamiseks on vaja osoonikihti kahandavaid aineid.

Artikkel 18 – Fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik fluoritud kasvuhoonegaaside tootmine,

turule laskmine, importimine, eksportimine, kasutamine või keskkonda laskmine või selliste

toodete ja seadmete turule laskmine või importimine, mis sisaldavad või mille käitamiseks on

vaja fluoritud kasvuhoonegaase.

2. jagu – Jäätmed

Artikkel 19 – Jäätmete ebaseadusliku kogumise, käitlemise, veo, taaskasutamise,

kõrvaldamise või jäätmesaadetise vedamisega seotud süüteod

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik jäätmete kogumine,

töötlemine, vedu, taaskasutamine või kõrvaldamine, nimetatud protsesside

järelevalve ning ladustamiskohtade järelhooldus, kaasa arvatud toimingud

(jäätmekäitlus), mida teevad edasimüüjad või vahendajad, kui selline tegu

(a) hõlmab riigisisese õiguse kohaselt määratletud ohtlikke jäätmeid ja tegemist on

selliste jäätmete arvestatava kogusega või

(b) hõlmab muid kui käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud jäätmeid ning

põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid

tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või

loomadele või taimedele.

2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik piiriülene jäätmesaadetise

vedamine, kui tegemist on arvestatava kogusega, olenemata sellest, kas see toimub

ühe saadetisena või mitme saadetisena, mis näivad olevat omavahel seotud.

ET 9 ET

3. jagu – Rajatised

Artikkel 20 – Süüteod, mis on seotud sellise rajatise käitamise või sulgemisega, kus

toimub ohtlik tegevus

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona sellise rajatise õigusvastane ja tahtlik käitamine

või sulgemine, kus toimub ohtlik tegevus, kui selline tegu põhjustab või võib

tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju

õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

2. Konventsiooniosalised võivad määrata kindlaks riigisisesed sätted, mille suhtes nad

otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.

Artikkel 21 – Ohtlike ainetega seotud rajatise ebaseadusliku käitamise või sulgemisega

seotud süüteod

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona sellise rajatise õigusvastane ja tahtlik käitamine

või sulgemine, kus ladustatakse või kasutatakse ohtlikke aineid või segusid, kui see

tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid

tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele

või taimedele.

2. Konventsiooniosalised võivad määrata kindlaks riigisisesed sätted, mille suhtes nad

otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.

4. jagu – Laevad

Artikkel 22 – Laevade ebaseadusliku ringlussevõtuga seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona see, kui laevaomanik jätab õigusvastaselt ja tahtlikult täitmata

kohaldatavad nõuded, millega nähakse ette laeva ringlussevõtt nõutavatele

keskkonnastandarditele vastavates laevade ringlussevõtu kohtades.

Artikkel 23 – Laevadelt pärinevate saasteainete merreheitmisega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik laevadelt pärinevate saasteainete

merreheitmine, kui selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada vee kvaliteedi

halvenemist või kahjustada merekeskkonda.

5. jagu – Loodusvarad

Artikkel 24 – Pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik pinna- või põhjavee võtmine, mis

põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada olulist kahju pinnaveekogude ökoloogilisele

seisundile või potentsiaalile või põhjaveekogumite kvantitatiivsele seisundile.

Artikkel 25 – Ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemisega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik ebaseaduslikult ülestöötatud puidu või

sellest saadud toodete turule laskmine, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole arvestatava

kogusega.

ET 10 ET

Artikkel 26 – Ebaseadusliku kaevandamisega seotud süüteod

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik kaevandamistegevus, mille

puhul on riigisisese õiguse kohaselt nõutav keskkonnamõju hindamine või

samaväärne keskkonnamenetlus, kui see toimub ilma riigisisese õiguse alusel

kehtestatud keskkonnaaspekte käsitleva õiguslikult nõutava arendusloata ning see

põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid

tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele

või taimedele.

2. Konventsiooniosalised võivad kindlaks määrata riigisisesed sätted, mille suhtes nad

otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.

6. jagu – Elurikkus

Artikkel 27 – Kaitsealuse loodusliku looma- või taimeliikide ebaseadusliku tapmise,

hävitamise, äravõtmise ja omamisega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik kaitsealuste looduslike looma- või

taimeliikide isendi või isendite tapmine, hävitamine, äravõtmine või omamine, kaasa arvatud

isendite osade või neist saadu võtmine või omamine, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole

selliste isendite arvestatava kogusega, võttes vajaduse korral arvesse liigi kaitsestaatust.

Artikkel 28 – Kaitsealuse loodusliku loomastiku või taimestikuga ebaseadusliku

kauplemisega seotud süüteod

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik kaitsealuste looduslike

looma- või taimeliikide isendi või isendite või nende osade või neist saadu müük või

müügiks pakkumine, välja arvatud juhtudel, kui tegemist ei ole selliste isendite

arvestatava kogusega, võttes vajaduse korral arvesse liigi kaitsestaatust.

2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik piiriülene kauplemine

kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikide isendite või nende osade või neist

saaduga, välja arvatud juhtudel, kui tegemist ei ole selliste isendite arvestatava

kogusega, võttes vajaduse korral arvesse liigi kaitsestaatust.

Artikkel 29 – Kaitseala elupaikade ebaseadusliku halvendamisega seotud süüteod

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik tegevus, mis põhjustab

kaitsealal elupaiga halvenemist või häirib kaitsealuste loomaliike kaitsealal, nagu on

määratletud riigisiseses õiguses, kui selline halvenemine või häirimine on

märkimisväärne.

2. Konventsiooniosalised võivad kindlaks teha kaitsealal asuvad elupaigad ja

kaitsealused loomaliigid, mille suhtes nad otsustavad kohaldada käesoleva artikli

lõiget 1, ning teavitada neist sekretariaati.

Artikkel 30 – Invasiivsete võõrliikidega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda riigisiseses

õiguses kuriteona selliste invasiivsete võõrliikide õigusvastane ja tahtlik toomine riigi

territooriumile, turule laskmine, pidamine, aretamine, vedu, kasutamine, vahetamine,

paljunemise võimaldamine, pidamine või kasvatamine, keskkonda laskmine või levitamine,

ET 11 ET

mis on määratletud riigisisestes õigusaktides keskkonna jaoks probleemsete liikidena, kui

selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid

tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või

taimedele.

7. jagu – Eriti raske kuritegu

Artikkel 31 – Eriti raske kuritegu

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et käsitada kõiki

konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuritegusid eriti raske kuriteona, kui need on toime

pandud tahtlikult ja kui sellised kuriteod põhjustavad hävingut või tekitavad pöördumatut,

ulatuslikku ja olulist kahju või pikaajalist, ulatuslikku ja olulist kahju märkimisväärse suuruse

või keskkonnaväärtusega ökosüsteemile või kaitsealal asuvale elupaigale või õhu, pinnase või

vee kvaliteedile.

8. jagu – Kriminaalõiguse üldsätted

Artikkel 32 – Süüteole kihutamine, sellele kaasaaitamine ja süüteokatse

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

kuriteona õigusvastane ja tahtlik konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud

kuritegude toimepanemisele kihutamine või neile kaasaaitamine.

2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

kuriteona konventsiooni artiklite 12–21, 23–25, artikli 28 lõike 2 ja artikli 30

kohaselt kindlaks määratud kuriteo toimepanemise katse, kui see on õigusvastane ja

tahtlik.

3. Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike meetmete võtmist, et

määratleda kuriteona konventsiooni artikli 27 ja artikli 28 lõike 1 kohaselt kindlaks

määratud kuriteo toimepanemise katse, kui see on õigusvastane ja tahtlik.

Artikkel 33 – Jurisdiktsioon

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et kehtestada

jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo suhtes,

(a) mis pannakse toime nende territooriumil;

(b) mis pannakse toime nende lipu all sõitva laeva pardal;

(c) mis pannakse toime nende seaduste alusel registreeritud õhusõiduki pardal või

(d) mille paneb toime nende kodanik.

2. Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike meetmete võtmist, et

kehtestada jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo suhtes,

kui kuritegu on toime pandud tema kodaniku vastu.

3. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et kehtestada

jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuriteo suhtes, kui

väidetavad toimepanijad viibivad nende territooriumil ja neid ei saa teisele riigile

välja anda üksnes nende kodakondsuse alusel.

4. Kui rohkem kui üks konventsiooniosaline taotleb jurisdiktsiooni konventsiooni

kohaselt kindlaksmääratud väidetava kuriteo suhtes, konsulteerivad asjaomased

konventsiooniosalised vajaduse korral üksteisega, et määrata kindlaks kõige sobivam

jurisdiktsioon süüdistuse esitamiseks.

ET 12 ET

5. Ilma et see piiraks rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaldamist, ei välistata

konventsiooniga konventsiooniosalise poolt riigisisese õiguse kohaselt teostatavat

kriminaaljurisdiktsiooni.

Artikkel 34 – Juriidiliste isikute vastutus

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et

juriidilist isikut saab võtta vastutusele käesoleva konventsiooni kohaselt

kindlaksmääratud kuritegude eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või

juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud füüsiline isik, kellel on juhtiv koht

juriidilises isikus ja kellel on:

(a) juriidilise isiku esindamise õigus;

(b) juriidilise isiku nimel otsuste tegemise õigus või

(c) juriidilises isikus kontrolli teostamise õigus.

2. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud juhtudele võtavad konventsiooniosalised

vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab vastutusele

võtta, kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku järelevalve või kontrolli

puudumine on teinud võimalikuks konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo

toimepaneku selle juriidilise isiku kasuks selle juriidilise isiku antud volitustega

füüsilise isiku poolt.

3. Lähtuvalt konventsiooniosalise õiguspõhimõtetest võib juriidilise isiku vastutus olla

kriminaal-, tsiviil- või haldusvastutus.

4. Selline vastutus ei piira kuriteo toime pannud füüsilise isiku kriminaalvastutust.

Artikkel 35 – Karistused ja meetmed

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et

konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest, mille on toime pannud

füüsilised isikud, kohaldatakse mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi,

mille puhul võetakse arvesse kuriteo raskust. Karistused hõlmavad vangistust ja

võivad hõlmata ka rahalisi karistusi.

2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et

artikli 34 kohaselt vastutusele võetud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse

mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mis hõlmavad

kriminaalõiguslikke või muid rahalisi karistusi ning võivad hõlmata muid meetmeid,

näiteks:

(a) ettevõtluskeeld;

(b) riiklike hüvitiste ja abi saamise õigusest ilmajätmine;

(c) avaliku sektori rahastuse saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas

hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest ja kontsessioonidest

ilmajätmine, ning lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine;

(d) kohtuliku järelevalve alla võtmine;

(e) sundlõpetamine;

(f) nende lubade ja volituste peatamine, tagasi võtmine või kehtetuks

tunnistamine, mis on antud tegevuseks, mille tulemusel asjaomane kuritegu

toime pandi;

ET 13 ET

(g) toimepandud keskkonnakuritegu käsitleva kohtulahendi täielik või osaline

avaldamine, kui selleks on avalik huvi, ilma et see piiraks eraelu puutumatust

või andmekaitsenormide kohaldamist, või

(h) kohustus luua hoolsuskohustuse süsteemid, millega parandada

keskkonnastandardite järgimist.

3. Konventsiooniosalised võtavad oma riigisisestes õigussüsteemides võimalikult

suures ulatuses seadusandlikke ja muid meetmeid, mis on vajalikud, et oleks

võimalik külmutada, arestida ja konfiskeerida

(a) kuriteovahendid – vara, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada mis tahes

viisil, täielikult või osaliselt konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo

või kuritegude toimepanemiseks, ning

(b) kriminaaltulu, mis on saadud konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud

kuritegude toimepanemisega, või vara, mille väärtus vastab sellisele tulule.

4. Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike ja muude meetmete võtmist

kooskõlas oma riigisisese õigusega, et lisada keskkonna seisundi taastamine

füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate karistuste ja meetmete hulka

vastavalt järgmistele sätetele:

(a) teatavatel tingimustel võib pädev asutus anda seoses konventsiooni kohaselt

kindlaksmääratud kuriteoga korralduse keskkonna seisundi taastamiseks ning

(b) pädev asutus võib anda korralduse täita keskkonna seisundi taastamise

korraldus, mida ei ole täidetud, selle isiku arvel, kelle suhtes korraldus on

tehtud, või võidakse isiku suhtes selle asemel või sellele lisaks kohaldada muid

kriminaalkaristusi või muid karistusi.

Artikkel 36 – Raskendavad asjaolud

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et üht

või mitut järgmistest asjaoludest, kui need ei kuulu juba kuriteo koosseisu tunnuste

hulka, võib kooskõlas riigisisese õiguse asjakohaste sätetega võtta konventsiooni

kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest karistuste määramisel arvesse

raskendavate asjaoludena, täpsemalt järgmist:

(a) kuritegu tekitas ökosüsteemile tõsise ja laiaulatusliku või tõsise ja pikaajalise

või tõsise ja pöördumatu kahju;

(b) kuritegu pandi toime kuritegeliku organisatsiooni raames;

(c) toimepanija kasutas kuriteo toimepanemisel vale- või võltsitud dokumente;

(d) kuriteo pani(d) toime ametiisik või ametiisikud oma ülesannete täitmisel;

(e) kuriteo toimepanija on varem konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud

kuritegudes lõplikult süüdi mõistetud või

(f) kuriteoga kaasnes või eeldati, et sellega kaasneb, oluline rahaline kasu või

otsene või kaudne oluliste kulude vältimine, kui sellist kasu või kulude

vältimist on võimalik kindlaks teha.

2. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud raskendavat asjaolu ei kohaldata

käesoleva konventsiooni artiklis 31 nimetatud kuriteo suhtes.

ET 14 ET

Artikkel 37 – Teise konventsiooniosalise varem mõistetud karistused

Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike meetmete võtmist, et näha ette

võimalus võtta karistuste määramisel arvesse teise konventsiooniosalise poolt käesoleva

konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest mõistetud lõplikke karistusi.

V peatükk – Uurimine, süüdistuse esitamine ja menetlusõigus

Artikkel 38 – Menetluse algatamine ja jätkamine

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et

konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude uurimine või nende eest süüdistuse

esitamine ei sõltu kaebuse olemasolust ning et menetlus võib jätkuda ka pärast kaebuse

tagasivõtmist.

Artikkel 39 – Õigus osaleda menetluses

Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike ja muude meetmete võtmist

kooskõlas oma riigisisese õigusega, et anda isikutele, kellel on piisav huvi või kes väidavad,

et õigust on rikutud, samuti keskkonnakaitset edendavatele valitsusvälistele

organisatsioonidele õigus osaleda kriminaalmenetlustes, mis puudutavad konventsiooni

kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid, ulatuses, milles selliste isikute ja organisatsioonide

nimetatud menetlusõigused on konventsiooniosaliste riigisisestes õigussüsteemides ette

nähtud muude kuritegude puhul järgitavates menetlustes, näiteks õigus osaleda

tsiviilhagejana.

VI peatükk – Rahvusvaheline koostöö

Artikkel 40 – Rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades

1. Konventsiooniosalised teevad üksteisega võimalikult ulatuslikku koostööd vastavalt

käesoleva konventsiooni sätetele ning kohaldades kriminaalasjades tehtavat koostööd

käsitlevaid asjakohaseid rahvusvahelisi ja piirkondlikke õiguslikke vahendeid ning

ühtsete või mõlemapoolsete õigusaktide ja riigisisese õiguse alusel sõlmitud

kokkuleppeid, et:

(a) ennetada konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid, nende vastu

võidelda ja nende eest süüdistus esitada, mis hõlmab ka vara külmutamist,

arestimist ja konfiskeerimist;

(b) kaitsta tunnistajaid ja isikuid, kes teatavad konventsiooni kohaselt

kindlaksmääratud kuritegudest ja teevad õigusasutustega koostööd, ning

osutada neile abi;

(c) uurida ja menetleda konventsioonis kindlaksmääratud kuritegusid ning

(d) täita konventsiooniosaliste kohtuasutuste asjakohaseid kriminaalasjades tehtud

kohtulahendeid.

2. Kui konventsiooniosaline, kes seab väljaandmise või kriminaalasjades antava

vastastikuse abistamise sõltuvusse lepingu olemasolust, saab konventsiooniosaliselt,

kellega tal sellist lepingut ei ole, väljaandmistaotluse või taotluse õigusabiks

kriminaalasjades, võib ta täielikus kooskõlas oma rahvusvahelisest õigusest

tulenevate kohustustega ja taotluse saanud konventsiooniosalise riigisiseses õiguses

sätestatud tingimustel käsitada asjaomast konventsiooni väljaandmise või

kriminaalasjades antava vastastikuse õigusabi õigusliku alusena seoses kuritegudega,

ET 15 ET

mis on määratletud vastavalt konventsioonile, ning võib sel eesmärgil kohaldada

mutatis mutandis rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni artikleid 16 ja 18.

Artikkel 41 – Teave

1. Konventsiooniosaline võib oma riigisisese õiguse piires ilma eelneva taotluseta

edastada teisele konventsiooniosalisele teavet, mis on saadud tema enda uurimise

käigus, kui ta leiab, et sellise teabe avalikustamine võib aidata vastuvõtval

konventsiooniosalisel ennetada konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid

või algatada või läbi viia uurimisi või menetlusi seoses asjaomaste kuritegudega, või

et selline avalikustamine võib tuua kaasa asjaomase konventsiooniosalise

koostöötaotluse käesoleva konventsiooni artikli 40 alusel.

2. Konventsiooniosaline, kes saab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt mis tahes teavet,

esitab sellise teabe oma pädevatele asutustele, et algatada menetlus, kui seda

peetakse asjakohaseks, või selleks, et asjaomast teavet võiks võtta arvesse

asjaomastes tsiviil- ja kriminaalmenetlustes.

3. Teavet edastav konventsiooniosaline võib oma riigisisese õiguse kohaselt kehtestada

tingimusi, mille alusel teavet saav konventsiooniosaline sellist teavet kasutab. Need

tingimused on vastuvõtva konventsiooniosalise jaoks siduvad.

Artikkel 42 – Andmekaitse

Konventsiooniosaline edastab isikuandmeid käesoleva konventsiooni artiklite 40 ja 41 alusel

üksnes juhul, kui on täidetud isikuandmete kaitset reguleerivates kohaldatavates õigusaktides

ja rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tingimused.

VII peatükk – Kaitsemeetmed

Artikkel 43 – Ohvrite seisund kriminaaluurimises ja -menetluses

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et

kaitsta ohvrite õigusi ja huve kriminaaluurimise ja -menetluse kõigis etappides

kooskõlas oma riigisisese õigusega, eelkõige

(a) teavitades neid nende õigustest ja nende käsutuses olevatest teenustest ning

taotluse korral nende kaebuse suhtes võetud järelmeetmetest, esitatud

süüdistustest ja kriminaalmenetluse seisust, välja arvatud erandjuhtudel, kui

selline teavitamine võib kahjustada juhtumi nõuetekohast menetlemist, ning

nende rollist selles ja nende juhtumite tulemustest;

(b) võimaldades neil kooskõlas riigisisese õiguse menetlusnormidega olla ära

kuulatud, esitada tõendeid ning valida vahendid oma seisukohtade, vajaduste ja

murede esitamiseks ja kaalumiseks kas otse või vahendaja kaudu;

(c) pakkudes neile asjakohaseid tugiteenuseid, et nende õigused ja huvid oleksid

adekvaatselt esitatud ja arvesse võetud, ning

(d) tagades meetmete olemasolu, et kaitsta ohvreid ja nende pereliikmeid teisese ja

korduva ohvristamise, hirmutamise ja kättemaksu eest.

2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et

tagada ohvritele alates esimesest kokkupuutest pädevate asutustega juurdepääs

teabele asjaomaste kohtu- ja haldusmenetluste kohta.

ET 16 ET

3. Konventsiooniosalised tagavad, et kuriteoohvritel on juurdepääs õigusabile, kui nad

on kriminaalmenetluse osalised. Tingimused või menetlusnormid, mille alusel

ohvritel on juurdepääs õigusabile, määratakse kindlaks riigisisese õigusega.

4. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid

tagamaks, et sellise kuriteo ohvrid, mis on määratud kindlaks konventsiooni kohaselt

ja mis on toime pandud muu konventsiooniosalise territooriumil kui see, kus nad

elavad, saavad esitada kaebuse oma elukohariigi pädevatele asutustele, kui nad ei saa

seda teha selle konventsiooniosalise territooriumil, kus kuritegu toime pandi, või kui

tegemist on raske kuriteoga selle konventsiooniosalise riigisisese õiguse tähenduses,

kus nad ei soovi seda teha.

5. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et anda

rühmade, sihtasutuste, ühenduste või valitsus- või valitsusväliste organisatsioonide

liikmetele võimalus abistada ja/või toetada ohvreid nende nõusolekul konventsiooni

kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid käsitlevas kriminaalmenetluses, kui ei ole

tehtud vastupidist põhjendatud otsust.

Artikkel 44 – Tunnistajate kaitse

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et

tagada kriminaalmenetluses, milles käsitletakse konventsiooni kohaselt

kindlaksmääratud kuritegusid, tunnistajate ning vajaduse korral nende sugulaste ja

teiste lähedaste jaoks tulemuslik ja asjakohane kaitse mis tahes vormis kättemaksu

või hirmutamise eest.

2. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse ka ohvrite suhtes, kui nad on tunnistajad.

Artikkel 45 – Kuriteost teatavate või õigusasutustega koostööd tegevate isikute kaitse

Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et tagada

tulemuslik ja asjakohane kaitse neile, kes teatavad konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud

kuritegudest või teevad uurimise või süüdistuse esitamise eest vastutavate asutustega muul

viisil koostööd.

VIII peatükk – Järelevalvemehhanism

Artikkel 46 – Konventsiooniosaliste komitee

1. Konventsiooniosaliste komitee koosneb konventsiooniosaliste esindajatest.

2. Konventsiooniosaliste komitee kutsub kokku Euroopa Nõukogu peasekretär. Selle

esimene koosolek peetakse ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist

kümnenda allakirjutanud riigi suhtes, kes on selle ratifitseerinud. Seejärel tuleb

komitee kokku iga kord, kui vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest või

peasekretär seda taotleb.

3. Konventsiooniosaliste komitee võtab vastu oma töökorra.

4. Konventsiooniosaline, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige, osaleb

konventsiooniosaliste komitee tegevuse rahastamises. Euroopa Nõukogusse

mittekuuluva liikme rahalise osaluse määravad ühiselt kindlaks ministrite komitee ja

kõnealune liige.

ET 17 ET

Artikkel 47 – Muud esindajad

1. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, inimõiguste volinik, Euroopa

Kriminaalasjade Komitee ja muud asjaomased Euroopa Nõukogu valitsustevahelised

komiteed nimetavad igaüks konventsiooniosaliste komiteesse oma esindaja.

2. Ministrite komitee võib kutsuda teisi Euroopa Nõukogu organeid nimetama pärast

konventsiooniosaliste komiteega konsulteerimist komiteesse esindaja.

3. Kodanikuühiskonna ja eelkõige valitsusväliste organisatsioonide esindajaid võivad

saada loa osaleda konventsiooniosaliste komiteesse vaatlejatena, järgides Euroopa

Nõukogu asjakohaste normidega kehtestatud menetlust.

4. Käesoleva artikli lõigete 1–3 kohaselt määratud esindajad osalevad

konventsiooniosaliste komitee koosolekutel ilma hääleõiguseta.

Artikkel 48 – Konventsiooniosaliste komitee ülesanded

1. Konventsiooniosaliste komitee jälgib konventsiooni rakendamist.

Konventsiooniosaliste komitee töökorras määratakse kindlaks konventsiooni

rakendamise hindamise kord.

2. Konventsiooniosaliste komitee hõlbustab teabe, kogemuste ja heade tavade

kogumist, analüüsi ja vahetamist riikide vahel, et parandada nende suutlikkust kaitsta

keskkonda kriminaalõiguse kaudu.

3. Konventsiooniosaliste komitee teeb vajaduse korral järgmist:

(a) hõlbustab konventsiooni tulemuslikku kasutamist ja rakendamist, sealhulgas

võimalike probleemide ja konventsiooni alusel tehtud avalduste või

reservatsioonide mõju kindlakstegemist, ning

(b) avaldab arvamust kõikides konventsiooni kohaldamisega seotud küsimustes

ning hõlbustab teabevahetust olulise õigusliku, poliitilise või tehnoloogilise

arengu kohta.

4. Konventsiooniosaliste komiteed abistab käesoleva artikli kohaste ülesannete täitmisel

Euroopa Nõukogu sekretariaat.

5. Euroopa Kriminaalasjade Komiteed teavitatakse korrapäraselt käesoleva artikli

lõigetes 1–3 nimetatud tegevustest.

IX peatükk – Seos muude rahvusvahelise õiguse allikatega

Artikkel 49 – Seos muude rahvusvahelise õiguse allikatega

1. Konventsioon ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest

tavaõigusest ja muudest rahvusvahelistest konventsioonidest, mille osalised

konventsiooniosalised on või mille osalisteks nad saavad ning mis sisaldavad sätteid

asjaomase konventsiooniga reguleeritavate küsimuste kohta.

2. Konventsiooniosalised võivad omavahel sõlmida kahe- või mitmepoolseid

kokkuleppeid konventsiooniga hõlmatud küsimustes eesmärgiga täiendada või

karmistada konventsiooni sätteid või aidata kaasa selles sisalduvate põhimõtete

kohaldamisele.

3. Konventsioon ei piira rahvusvahelisel õigusel põhinevaid riikide ja üksikisikute

õigusi, kohustusi ega vastutust.

ET 18 ET

X peatükk – Konventsiooni muudatused

Artikkel 50 – Konventsiooni muudatused

1. Kõigist konventsiooniosalise tehtud konventsiooni muudatusettepanekutest

teavitatakse Euroopa Nõukogu peasekretäri, kes edastab ettepanekud Euroopa

Nõukogu liikmesriikidele, kõikidele allakirjutanutele, kõikidele

konventsiooniosalistele, Euroopa Liidule, kõikidele riikidele, kes on vastavalt

artiklile 53 kutsutud konventsioonile alla kirjutama, ja kõikidele riikidele, kes on

vastavalt artiklile 54 kutsutud konventsiooniga ühinema.

2. Euroopa Nõukogu ministrite komitee võtab pakutud ettepaneku kaalumisele ning

olles konsulteerinud konventsiooniosalistega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed,

võib võtta muudatuse vastu häälteenamusega, nagu on ette nähtud Euroopa Nõukogu

statuudi artikli 20 punktis d.

3. Ministrite komitees käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastuvõetud muudatuse tekst

edastatakse konventsiooniosalistele heakskiitmiseks.

4. Kõik käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud muudatused jõustuvad selle kuu

esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele kuupäevast, mil kõik

konventsiooniosalised on teatanud Euroopa Nõukogu peasekretärile omapoolsest

vastuvõtmisest.

XI peatükk – Lõppsätted

Artikkel 51 – Konventsiooni mõju

1. Konventsiooni sätted ei piira riigisisese õiguse sätteid ega siduvaid rahvusvahelisi

kokkuleppeid, mis on juba jõus või mis võivad jõustuda ning millega antakse praegu

või tulevikus isikutele keskkonnakuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel

soodsamad õigused.

2. Konventsiooniosalised, kes on Euroopa Liidu liikmesriigid, kohaldavad oma

vastastikustes suhetes Euroopa Liidu norme, millega reguleeritakse konventsiooni

kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi. See ei piira konventsiooni täielikku

kohaldamist nende suhetes teiste konventsiooniosalistega.

Artikkel 52 – Vaidluste lahendamine

1. Konventsiooni sätete kohaldamise või tõlgendamisega seoses tekkida võiva vaidluse

pooled püüavad seda esmalt lahendada läbirääkimiste, lepituse või vahekohtu abil

või muul rahumeelsel viisil, mis on vastastikusel kokkuleppel heaks kiidetud.

2. Euroopa Nõukogu ministrite komitee võib kehtestada vaidluste lahendamise

protseduurid, mida konventsiooniosalised võivad vaidluste puhul kasutada, kui nad

peaksid selles kokku leppima.

Artikkel 53 – Allakirjutamine ja jõustumine

1. Konventsioon on avatud allakirjutamiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele,

konventsiooni väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele ja Euroopa Liidule.

2. Konventsioon ratifitseeritakse või kiidetakse heaks. Ratifitseerimis- või

heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

3. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu

möödumisele päevast, mil kümme allakirjutanut, kellest vähemalt kaheksa on

ET 19 ET

Euroopa Nõukogu liikmesriiki, on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt väljendanud oma

nõusolekut end konventsiooniga siduda.

4. Iga käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riigi või Euroopa Liidu suhtes, kes hiljem

väljendab oma nõusolekut end sellega siduda, jõustub konventsioon selle kuu

esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis- või

heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevast.

Artikkel 54 – Konventsiooniga ühinemine

1. Pärast konventsiooni jõustumist võib Euroopa Nõukogu ministrite komitee pärast

konventsiooniosalistega konsulteerimist ja nende ühehäälse nõusoleku saamist

kutsuda riigi, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige ega ole osalenud konventsiooni

väljatöötamises, konventsiooniga ühinema Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20

punktis d sätestatud häälteenamusega ja ministrite komitees osalevate

konventsiooniosaliste esindajate ühehäälse otsusega.

2. Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb

kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu

peasekretärile.

Artikkel 55 – Territoriaalne kohaldamine

1. Iga riik või Euroopa Liit võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või

ühinemiskirja hoiule andes nimetada territooriumi või territooriumid, mille suhtes

käesolevat konventsiooni kohaldatakse.

2. Iga konventsiooniosaline võib hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud

avaldusega laiendada konventsiooni kohaldamisala muule avalduses nimetatud

territooriumile, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on

volitatud tegutsema. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu

esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele asjaomase avalduse

laekumisest peasekretärile.

3. Kahe eelmise lõike alusel tehtud avalduse võib asjaomases avalduses nimetatud mis

tahes territooriumi suhtes tagasi võtta, saates Euroopa Nõukogu peasekretärile

sellekohase teate. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb

kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär teate kätte sai.

Artikkel 56 – Reservatsioonid

1. Käesoleva konventsiooni sätete suhtes ei või teha reservatsioone, välja arvatud

käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 käsitletud juhtudel.

2. Iga riik või Euroopa Liit võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või

ühinemiskirja hoiuleandmisel Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud avaldusega

deklareerida, et jätab endale õiguse mitte kohaldada või kohaldada üksnes erijuhtudel

või -tingimustel sätteid, mis on sõnastatud konventsiooni artikli 33 lõike 1 punktis d.

3. Piirkondliku integratsiooni organisatsioon ja selle organisatsiooni liikmesriigid

võivad oma ühtlustatud õiguse alusel allakirjutamisel või ratifitseerimis-,

heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel Euroopa Nõukogu peasekretärile

saadetud avaldusega täpsustada

(a) konventsiooni artikli 3 punktis a kasutatud mõiste „õigusvastane“ ulatuse ning

ET 20 ET

(b) konventsiooni artiklites 13 ja 14, 19–22 ja 26–30 sätestatud kuritegude

määratlemisel kasutatavate mõistete „riigisisene õigus“, „riigisisesed sätted“,

„kaitstud“ ja „nõue“ ulatuse.

4. Iga konventsiooniosaline võib reservatsiooni täielikult või osaliselt tagasi võtta,

teavitades sellest Euroopa Nõukogu peasekretäri avaldusega. Avaldus jõustub

päeval, mil peasekretäri selle kätte sai.

Artikkel 57 – Denonsseerimine

1. Konventsiooniosaline võib konventsiooni igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu

peasekretärile saadetava teatega.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu

möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

Artikkel 58 – Teavitamine

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni

väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele, kõigile allakirjutanutele, kõigile

konventsiooniosalistele, Euroopa Liidule ja kõigile konventsiooniga ühinema kutsutud

riikidele teatavaks iga

(a) allakirjutamise;

(b) ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;

(c) konventsiooni artiklite 53 ja 54 kohase jõustumiskuupäeva;

(d) iga artikli 50 kohaselt vastu võetud muudatuse ja sellise muudatuse jõustumise

kuupäeva;

(e) artikli 56 kohaselt tehtud reservatsioonid ja reservatsioonide tagasivõtmise;

(f) artikli 57 sätete kohase denonsseerimise või

(g) konventsiooniga seotud muu akti, teate või teadaande.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud [...] [...] [202x] inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on

autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab

tõestatud koopiad kõikidele Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni

väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele, Euroopa Liidule ning konventsiooniga

ühinema kutsutud riikidele.

ET 21 ET

2. LISA

Reservatsioon seoses teatavate mõistete määratlemisega Euroopa Nõukogu

konventsioonis, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu

Konventsiooni (mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu) (edaspidi

„konventsioon“) artikli 56 lõike 3 kohaselt deklareerib Euroopa Liit, et Euroopa Liidu puhul

tähendab mõiste „riigisisene õigus“, mida kasutatakse mõiste „õigusvastane“ määratlemiseks

konventsiooni artikli 3 punktis a, liidu õigust, mille eesmärk on saavutada liidu

keskkonnapoliitika mõnda eesmärki, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 191 lõikes 1, samuti Euroopa Liidu liikmesriigi õigus- või haldusnormi või liikmesriigi

pädeva asutuse otsust, millega jõustatakse asjaomast liidu õigust. Sama tähendus kehtib

mõistete „riigisisene õigus“ ja „riigisisesed sätted“ puhul, mida kasutatakse asjaomase teo

määratlemiseks konventsiooni artiklite 14, 19, 20, 21, 26, 29 ja 30 raames. Lisaks

tõlgendatakse mõisteid „kaitstud“ ja „nõue“, mida kasutatakse asjaomase teo määratlemiseks

konventsiooni artiklite 13, 22, 27, 28 ja 29 raames, kooskõlas riigisisese õigusega, mis on

määratletud eespool.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 29.7.2025

COM(2025) 433 final

2025/0243 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni

Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

ET 1 ET

SELETUSKIRI

Käesolev ettepanek käsitleb Euroopa Nõukogu konventsiooni, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu, (edaspidi „konventsioon“) Euroopa Liidu nimel allkirjastamist.

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Keskkonnakuriteod tekitavad keskkonnale, inimeste tervisele ja majandusele olulist kahju

ning neist on saanud ELi ja kogu maailma jaoks üha suurem murekoht. Keskkonnakuriteod on

uimastikaubanduse, inimkaubanduse ja piraatkaubanduse järel maailmas suuruselt neljas

organiseeritud kuritegevuse liik. Keskkonnakuritegevus kasvab aastas 5–7 %1. Sellised

kuriteod nagu ebaseaduslik raadamine, vee-, õhu- ja pinnasereostuse põhjustamine,

osoonikihti kahandavate ainetega kauplemine, salaküttimine ja muud kuriteod kahjustavad

oluliselt elurikkust, kahjustavad inimeste tervist ja hävitavad terveid ökosüsteeme. Sellest

tulenev keskkonnakahju ja keskkonnaseisundi halvenemine, millega on sageli seotud

rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, on üleilmse mõjuga ning nõuab otsustavat

tegutsemist ja tugevat rahvusvahelist koostööd, mis põhineb ühisel arusaamal

keskkonnakuritegude kategooriatest, karistustest ja piiriülesest koostööst.

Viimastel aastakümnetel on EL järk-järgult suurendanud jõupingutusi, et reguleerida

keskkonnale kahjulikku tegutsemist. Praegu on paljudes ELi õigusaktides, peamiselt

direktiivides, sätestatud asjakohased normid ja piirangud mitmesugustes

keskkonnavaldkondades ning kaasnevad kohustused kohustatud isikutele. Selleks et veelgi

tõhustada keskkonnakaitset ja karmistada võitlust keskkonnakuritegude vastu, võttis EL vastu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1203, mis käsitleb

keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ

ja 2009/123/EÜ (edaspidi „keskkonnakuritegude direktiiv“). Keskkonnakuritegude

direktiiviga kehtestatakse selleks, et keskkonda tulemuslikumalt kaitsta, kuritegude ja

karistuste määratlemise ühised miinimumeeskirjad, samuti keskkonnakuritegude ennetamise

ja nende vastu võitlemise ning liidu keskkonnaõiguse normide tulemusliku täitmise tagamise

meetmed. Keskkonnakuritegude direktiiv jõustus 20. mail 2024 ja selle kohaselt peavad

liikmesriigid võtma vajalikud ülevõtmismeetmed vastu 20. maiks 2026.

Euroopa Nõukogu, kes võttis 1998. aastal vastu konventsiooni, mis käsitleb keskkonna

kaitsmist kriminaalõiguse kaudu,2 (edaspidi „1998. aasta konventsioon“), mis on esimene

rahvusvaheline õigusakt keskkonnakuritegude vastu võitlemiseks, tunnistab samuti, et nende

kuritegude vastu võitlemiseks on vaja tõhusamat rahvusvahelist lähenemisviisi.

1998. aasta konventsioon ei jõustunud, sest vajalikku minimaalset ratifitseerimiste ja

ühinemiste arvu ei saavutatud.

Seepärast moodustas Euroopa Nõukogu kuritegevuse ennetamise ja kontrolli valdkonna

tegevuse järelevalve ja koordineerimise juhtkomitee („Euroopa Kriminaalasjade Komitee“)

ekspertidest koosneva töörühma, mille tegevusala on keskkonna kaitsmine kriminaalõiguse

kaudu, et kaaluda teostatavusuuringus3 võimalikke edasisi samme ja hinnata, kas olemasoleva

1998. aasta konventsiooni asendamiseks uue konventsiooni väljatöötamine on teostatav ja

1 UNEP-INTERPOL Rapid Response Assessment: „The Rise of Environmental Crime“

(Keskkonnakuritegevuse kasv), juuni 2016. 2 Konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu (ELS nr 172), vastu võetud

4. novembril 1998. 3 Teostatavusuuring keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (CDPC (2021)9-Fin).

ET 2 ET

asjakohane; töörühm otsustas 2022. aasta juunis, et uue konventsiooni koostamine on

teostatav ja asjakohane.

23. novembril 2022 võttis Euroopa Nõukogu ministrite komitee vastu volitused uue

ekspertide komitee jaoks, mis tegeleb keskkonna kaitsmisega kriminaalõiguse kaudu

(edaspidi „ekspertide komitee“)4. Ekspertide komitee loodi ministrite komitee ja Euroopa

Kriminaalasjade Komitee alluvuses ning sellele usaldati ülesanne töötada välja uus

konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu.

Liit pidas konventsiooni üle läbirääkimisi, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 216 lõike 1 neljandale võimalusele, mille kohaselt

võib liit pidada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu üle ja sõlmida selle, kui see leping „võib

mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala“.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4 esindas liitu konventsiooni üle

peetud läbirääkimistel Euroopa Komisjon vastavalt nõukogu otsusele, millega anti Euroopa

Komisjonile luba osaleda5.

Liit on osalenud aktiivselt läbirääkimistel ja püüdnud tagada konventsiooni kooskõla liidu

õigusega, kooskõla keskkonnakuritegude direktiiviga ning konventsiooni kvaliteedi ja

lisaväärtuse rahvusvahelisel tasandil.

Pärast mitut läbirääkimisvooru6 jõudis ekspertide komitee 4.–7. juunil 2024 toimunud

neljandal kohtumisel uue konventsiooni tekstis kokkuleppele.

Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis konventsiooni vastu [...] ja avas selle

allkirjastamiseks [...].

Käesoleva ettepaneku eesmärk on algatada protsess konventsiooni allkirjastamiseks liidu

poolt, et see seejärel sõlmida, ja teha nõukogule ettepanek võtta vastu otsus, millega antakse

liidule luba konventsioonile alla kirjutada vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218

lõikele 5.

Konventsioon on täielikult kooskõlas liidu õigusega üldiselt ja eelkõige keskkonnakuritegude

direktiiviga ning sellega edendatakse keskkonnakuritegevust käsitleva liidu lähenemisviisi

põhiideid üleilmselt teiste Euroopa Nõukogu liikmete ja peamiste rahvusvaheliste partnerite

seas, kellest võivad saada konventsiooniosalised.

• Konventsiooni sisu

Konventsiooni eesmärk on ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu

võidelda, edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning kehtestada

miinimumeeskirjad, millest riigid juhinduksid oma siseriiklikes õigusaktides.

Konventsiooni kohaldatakse kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise, nende eest

vastutusele võtmise ja karistamise suhtes ning selles määratletakse terminid „õigusvastane“,

„vesi“, „ökosüsteem“ ja „jäätmed“. Need määratlused on täielikult kooskõlas ELi õiguses

sätestatud asjakohaste määratluste ja mõistetega.

4 Euroopa Kriminaalasjade Komitee – keskkonna kriminaalõiguse kaudu kaitsmise ekspertide komitee

(PC-ENV) volitused (CM(2022)148-add2final). 5 Nõukogu 28. septembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2170, millega antakse Euroopa Komisjonile luba

osaleda Euroopa Liidu nimel läbirääkimistel Euroopa Nõukogu konventsiooni üle, millega tühistatakse

ja asendatakse 1998. aasta konventsioon keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu

(ELS nr 172). 6 Läbirääkimisvoorud toimusid 16.–18. oktoobril 2023, 27.–29. veebruaril 2024 ja 4.–7. juunil 2024.

ET 3 ET

Konventsiooniga kohustatakse osalisi võtma vajalikke meetmeid konventsiooni sätete

vastuvõtmiseks. Nende hulka kuuluvad meetmed, mille eesmärk on määratleda siseriiklikus

õiguses kuriteona konventsiooniga hõlmatud õigusvastased teod ning näha ette asjakohased

karistused ning mitu meedet, muu hulgas ressursside, koolituse, koostöö ja strateegiliste

lähenemisviiside valdkonnas, et tagada tulemuslik võitlus keskkonnakuritegude vastu.

Olulises kriminaalõiguse peatükis osutatakse õigusvastastele ja tahtlikele rikkumistele, mis on

seotud reostusega, keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turulelaskmisega, kuritegudega, mis

on seotud keemiliste ainete, radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega, elavhõbeda,

osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaasidega, jäätmete, käitiste,

laevadega, samuti pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmise, ebaseaduslikult ülestöötatud

puiduga kauplemise, ebaseadusliku kaevandamise ning kaitsealuse loodusliku taimestiku või

loomastiku tapmise, hävitamise, äravõtmise ja omamisega, kaitsealuse elusloodusega

kauplemisega, elupaikade ebaseadusliku halvendamisega kaitsealal ning invasiivsete

võõrliikidega seotud kuritegudega.

Samuti on konventsiooniga ette nähtud, et eriti raske kuriteona käsitatakse kõiki

konventsiooniga hõlmatud kuritegusid, kui need on toime pandud tahtlikult ja põhjustavad

eriti tõsist kahju või hävingut.

Kriminaalõiguse üldsätteid käsitlev eraldi jagu sisaldab sätteid, mis käsitlevad kuriteole

kihutamist, kuriteole kaasaaitamist ja kuriteokatset, jurisdiktsiooni, juriidiliste isikute

vastutust, karistusi ja meetmeid, raskendavaid asjaolusid ning teise konventsiooniosalise poolt

varem mõistetud karistuste arvessevõtmist. Füüsilistele isikutele määratavate karistuste hulka

peaks kuuluma vangistus ja võiks kuuluda ka rahalised karistused. Juriidiliste isikute suhtes

kohaldatavate karistuste hulka peaks kuuluma kriminaalõiguslikud või muud rahalised

karistused ning nende hulka võiks kuuluda muud meetmed, nagu äritegevuse keeld,

ilmajätmine õigusest saada avalikke hüvesid, abi või juurdepääsu avaliku sektori rahastusele

ning kohtuliku järelevalve alla võtmine. Konventsiooniosalised peaksid ka võimaldama

käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuritegude toimepanemise vahendite ja

kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist.

Kuritegude uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine ei tohiks sõltuda kaebusest. Isikutel,

kellel on piisav huvi või kelle õigusi rikutakse, ja keskkonnakaitset edendavatel

valitsusvälistel organisatsioonidel peaks olema õigus osaleda kriminaalmenetluses, kui

sellised õigused on konventsiooniosalisel olemas muude kuritegudega seotud menetlustes.

Konventsiooniga kohustatakse selle osalisi tegema koostööd ja kooskõlastama oma tegevust

vastavalt konventsioonile ning kriminaalasjades tehtavat koostööd käsitlevate asjakohaste

rahvusvaheliste ja piirkondlike õigusaktide kohaldamise kaudu. Samuti võimaldab see

konventsiooniosalistevahelist teabevahetust, kuid järgida tuleb andmekaitse-eeskirju.

Lisaks nähakse konventsiooniga ette meetmed ohvrite ja tunnistajate või nende isikute

kaitseks, kes teatavad kuritegudest või teevad muul viisil õiguskaitseasutustega koostööd.

Luuakse konventsiooniosaliste esindajatest koosnev konventsiooniosaliste komitee, mis jälgib

järelevalvemehhanismi kaudu konventsiooni rakendamist ning hõlbustab teabe, kogemuste ja

heade tavade kogumist, analüüsimist ja vahetamist konventsiooniosaliste vahel.

Konventsiooniga nähakse konventsiooniosalistele ette ka alus kasutada teatavaid

reservatsioone, sealhulgas piirkondliku integratsiooni organisatsioonide võimalust täpsustada

konventsiooni teatavate mõistete ulatust, tuginedes oma ühtlustatud õigusele.

ET 4 ET

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Konventsiooni üle peeti läbirääkimisi vastavalt põhjalikele läbirääkimisjuhistele, mille

nõukogu võttis vastu 28. septembril 2023 koos loaga pidada läbirääkimisi.

Konventsioon on täielikult kooskõlas liidu eesmärgiga tagada kõrgetasemeline

keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine, nagu on sätestatud ELi lepingu

artikli 3 lõikes 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 191.

Konventsioon kajastab täpselt keskkonnakuritegude direktiivi kohaldamisala, ülesehitust ja

sisu, hõlmates aluslepingutes määratletud liidu pädevusse kuuluvaid küsimusi.

Konventsioonis esitatud õiguslikud määratlused ja terminoloogia on kooskõlas ELi õiguses

sätestatud asjakohaste õiguslike määratluste ja mõistetega, näiteks „ökosüsteemi“ määratlus

keskkonnakuritegude direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis c ja konventsiooni artikli 3 punktis c.

Konventsioonis esitatud kuriteokategooriad vastavad keskkonnakuritegude direktiivis

nimetatud kuritegudele, samuti on kooskõlas sätted isikute vastutuse ja karistuste,

menetlusõiguste ja koostöö kohta; ennetusmeetmete ja kodanikuühiskonna osalemise kohta.

Konventsioonis nimetatud keskkonnakuriteod ja nende ulatus on selgelt määratletud ja

kooskõlas ELi õigusega, eelkõige keskkonnakuritegude direktiivi artikli 3 lõikes 2 esitatud

kuritegude loeteluga. Konventsiooniga hõlmatud kuritegude loetelus on esitatud tahtlikud ja

õigusvastased teod ning see on täielikult kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivis nimetatud

kuritegudega. Kuriteoliik „ebaseaduslik kalapüük“, mis sisaldus Euroopa Nõukogu esialgses

eelnõus, ei sisaldu eksperditasandil kokku lepitud tekstis, kuna konventsiooniosalised ei

jõudnud kokkuleppele. Samuti ei jõutud kokkuleppele kuriteoliigi „ebaseaduslik mineraalide

ja metallide kaevandamine ning nendega kauplemine“ ulatuse ja määratluse osas, mis pakuti

välja Euroopa Nõukogu esialgses eelnõus. Asjaomane säte sõnastati ümber ja see hõlmab

nüüd üksnes kaevandamist, mis toimub ilma õiguslikult nõutava tegevusloata, ning on

kooskõlas keskkonnakuritegude direktiiviga. Lisaks määratletakse konventsioonis samamoodi

nagu keskkonnakuritegude direktiivis „eriti raske kuritegu“ hävimise või pöördumatu,

ulatusliku ja olulise kahju korral või pikaajalise, ulatusliku ja olulise kahju korral

märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemile või kaitsealal asuvale

elupaigale või õhu, pinnase või vee kvaliteedile.

Euroopa Nõukogu konventsiooni esialgse eelnõu sätted, mis käsitlevad riigi kohustusi ja

hoolsuskohustust, valitsusväliseid organisatsioone ja kodanikuühiskonda, haridust, erasektori

osalemist ja meediat ning keskkonnaväidete hindamist, jäeti välja ning need ei kajastu

konventsiooni lõpptekstis.

Konventsiooni sätteid ennetuse ja teadlikkuse suurendamise, spetsialistide koolitamise ja

andmete kogumise kohta muudeti ja need viidi sisuliselt vastavusse keskkonnakuritegude

direktiivi vastavate sätetega (nt keskkonnakuritegude direktiivi artiklid 16 ja 18).

Konventsioonis sisalduvad üldised kriminaalõiguse sätted, nagu kuriteole kihutamine,

kuriteole kaasaaitamine ja kuriteokatse, jurisdiktsioon, juriidiliste isikute vastutus, karistused

ja meetmed, arestimine ja konfiskeerimine ning raskendavad asjaolud, on suures osas

kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivi vastavate sätetega. Lisaks sellele kajastuvad need

sätted ka muudes ELi kriminaalõiguse õigusaktides, nagu direktiiv (EL) 2024/1226 (direktiiv,

mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende

eest mõistetavaid karistusi) või direktiiv (EL) 2017/1371 (direktiiv, mis käsitleb võitlust liidu

finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil) ning direktiiv (EL) 2024/1260

(direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist).

Konventsiooni artiklis 34 sätestatud juriidiliste isikute vastutus on täielikult kooskõlas

keskkonnakuritegude direktiivi artikliga 6, kuna mõlema puhul kohaldatakse samu tingimusi

ET 5 ET

ja kasutatakse sama sõnastust. Samuti on jurisdiktsiooni käsitlev konventsiooni artikkel 33

kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivi artikliga 12, kuna mõlemaga määratakse kindlaks

sarnased kohustuslikud jurisdiktsiooni määramise alused ning konventsiooni rohkem kui ühe

osalise jurisdiktsiooninõudeid käsitlev säte vastab sisult ja laadilt keskkonnakuritegude

direktiivi sättele.

Konventsiooni sätted, mis käsitlevad füüsilistele isikutele määratavaid karistusi, kohustavad

konventsiooniosalisi tagama, et konventsioonis kuritegudena määratletud teod on karistatavad

vangistusega (ilma et kehtestataks siiski maksimaalse vangistuse konkreetseid alammäärasid,

nagu on sätestatud keskkonnakuritegude direktiivis). Konventsiooniosalised võivad

kehtestada ka rahalisi karistusi. Need füüsilistele isikutele määratavaid karistusi käsitlevad

sätted on kooskõlas keskkonnakuritegude direktiiviga ja sisalduvad ka muudes ELi

kriminaalõiguse vahendites, näiteks direktiivis (EL) 2024/1226. Mõlemas õigusraamistikus on

sätestatud rahalised karistused juriidilistele isikutele ning lisakaristused või -meetmed, nagu

äritegevuse keeld, avaliku sektori vahendite saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas

hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest, kontsessioonidest ning litsentsidest ja

lubadest ilmajätmine. Kõik konventsioonis sisalduvate karistuste ja meetmete liigid

sisalduvad ka keskkonnakuritegude direktiivis ning need on kooskõlas muude ELi

kriminaalõigusaktidega, näiteks direktiivi (EL) 2017/1371 artikliga 9 ja

direktiivi (EL) 2024/1226 artikliga 7.

Keskkonnakuriteo toimepanemise vahendite ja neist kuritegudest saadud tulu arestimine ja

konfiskeerimine, mis on kehtestatud vastavas õigusraamistikus, on sätestatud konventsiooni

artikli 35 lõikes 3 ja keskkonnakuritegude direktiivi artiklis 10. Lisaks on konventsiooni

artikli 35 lõikes 3 sätestatud kuriteo toimepanemise vahendite ja tulu arestimise ja

konfiskeerimise mõiste kooskõlas direktiiviga (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu

tuvastamist ja konfiskeerimist, ning määrusega (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja

konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist. Sarnased sätted kuriteo toimepanemise

vahendite ja tulu arestimise ja konfiskeerimise kohta on esitatud ka direktiivi (EL) 2024/1226

artiklis 10 ja direktiivi (EL) 2017/1371 artiklis 10.

Mõlemas õigusraamistikus on ette nähtud raskendavad asjaolud – konventsiooni artiklis 36 ja

keskkonnakuritegude direktiivi artiklis 8. Kuigi konventsioon sisaldab samu raskendavaid

asjaolusid nagu keskkonnakuritegude direktiiv, loetletakse keskkonnakuritegude direktiivis

veel muid raskendavaid asjaolusid, nagu tõendite hävitamine või tunnistajate või kaebuse

esitajate hirmutamine õigusrikkuja poolt. Lisaks peegeldavad direktiivi (EL) 2024/1226

artiklis 8 sisalduvad raskendavad asjaolud peaaegu täielikult konventsioonis sisalduvaid

asjaolusid.

Seda, kui olulised on nende inimeste õigused osaleda menetlustes, kellel on piisav huvi või

kelle õigusi rikutakse, ning keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide

õigused osaleda menetlustes, on rõhutatud nii konventsiooni artiklis 39 kui ka

keskkonnakuritegude direktiivi artiklis 15.

Kui keskkonnakuritegude direktiivi kohaldatakse Euroopa Liidus keskkonnakuritegude

suhtes, on konventsioonil laiem geograafiline ulatus, kuna see hõlmab Euroopa Nõukogu

liikmeid ja konventsiooniga ühineda võivaid kolmandaid riike kogu maailmas. Seega kujutab

konventsioon endast ainulaadset võimalust edendada rahvusvahelise õiguslikult siduva

lepinguga keskkonnakaitset väljaspool liitu.

Läbirääkimisjuhiste kohaselt tuleks saavutada olukord, kus konventsioon on kooskõlas liidu

acquis’ga, mis aitab kaasa liidu keskkonnakaitsepoliitika eesmärkide saavutamisele ja

kajastab võimalikult palju uue keskkonnakuritegude direktiivi kohaldamisala. Reservatsioon,

milles täpsustatakse konventsiooni artikli 56 lõikes 3 nimetatud terminite tähendust ja ulatust,

ET 6 ET

on vahend, millega tagatakse, et konventsioon on kooskõlas liidu acquis’ga, sealhulgas

eelkõige keskkonnakuritegude direktiiviga.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Konventsioon on täielikult kooskõlas ELi muude poliitikavaldkondadega ega nõua ELilt

eeskirjade, määruste või normide muutmist üheski reguleeritud valdkonnas.

Konventsioonil on ühised eesmärgid ka muude liidu poliitikavaldkondade ja õigusaktidega,

mille eesmärk on rakendada liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi.

Eelkõige on konventsioonis sätestatud mittediskrimineerimise põhimõte täielikult kooskõlas

liidu diskrimineerimisvastaste õigusaktidega ja edendab võrdõiguslikkuse kaalutluste

integreerimist konventsiooni rakendamisse.

Konventsioon on kooskõlas ka ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisega, millega

antakse liidule pädevus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Lisaks

keskkonnakuritegude direktiivile on Euroopa Liit võtnud vastu ulatusliku õigusaktide kogumi,

et tõkestada muu kuritegevuse hulgas ka keskkonnakuritegevust. Sellesse õigusraamistikku

kuuluvad järgmised õigusaktid:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673

rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937

liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1260, mis

käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega

asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis

käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega

asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK,

2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL,

millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse

miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK;

• nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud

kuritegevuse vastase võitluse kohta.

Lisaks on konventsioon kooskõlas liidu andmekaitsealase õigustikuga, sealhulgas

isikuandmete kaitse üldmääruse7 ja õiguskaitse valdkonnas isikuandmete kaitset käsitleva

direktiiviga8. Konventsioon on kooskõlas ka praegu kehtiva või läbivaatamisel oleva

põhjaliku liidu keskkonnaõiguse normistikuga, mida hõlmab uus keskkonnakuritegude

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,

avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil

ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

raamotsus 2008/977/JSK.

ET 7 ET

direktiiv kui horisontaalne õigusakt. Liidu keskkonnaõigus ja keskkonnakuritegude direktiiv

on omavahel seotud sel viisil, et keskkonnakuritegude direktiivis sätestatud kuriteokoosseisud

tähendavad seadusevastast käitumist, st liidu keskkonnaõiguses määratletud kohustuste

rikkumist.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepanek võtta vastu otsus, millega antakse luba konventsioon liidu nimel allkirjastada,

esitatakse nõukogule vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele 5.

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 5 on sätestatud otsused, „millega antakse luba

lepingule alla kirjutada“. Kuna ettepaneku eesmärk on saada luba konventsiooni

allkirjastamiseks, on menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli 218 lõige 5.

Materiaalõiguslik alus sõltub ennekõike kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust.

Kohtupraktikas on sedastatud, et kui liidu meetme kontrollimise käigus selgub, et sellega

taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte valdkonda ning üks neist on määratletav

peamise või ülekaalukana, samas kui teine on kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema

üksainus õiguslik alus, st peamisest või ülekaalukast eesmärgist või valdkonnast tulenev

õiguslik alus.

Konventsioon kattub suurel määral keskkonnakuritegude direktiiviga. Kuna konventsiooni

peamine eesmärk on kehtestada miinimumeeskirjad asjaomaste kuritegude määratlemiseks,

kehtestada karistuste alammäärad ja näha ette keskkonnakuritegude tulemuslikumaks

tõkestamiseks võetavate muude meetmete alammäärad, on keskkonnakuritegude direktiivi

õiguslik alus – ELi toimimise lepingu artikli 83 lõige 2 – ka konventsiooni sõlmimise

materiaalõiguslik alus.

• Liidu pädevus

Rahvusvaheliste lepingute olemus („ELi ainupädevusse kuuluv leping“ või „segaleping“)

sõltub liidu pädevusest konkreetses valdkonnas.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et liidu ainupädevusse

kuulub „rahvusvahelise lepingu sõlmimine, [...] kui selle sõlmimine võib mõjutada

ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala“. Euroopa Kohus on selgitanud, et „[n]iisuguse

ohu [et rahvusvahelised kohustused mõjutavad ELi õigusnorme või muudavad nende

reguleerimisala] tuvastamine ei eelda, et rahvusvaheliste kohustuste ja liidu õigusnormidega

hõlmatud valdkonnad täielikult kattuksid“, vaid et „sellised kohustused [võivad] liidu

ühiseeskirjade reguleerimisala mõjutada või muuta ka siis, kui kohustused kuuluvad

valdkonda, mis on juba suures osas selliste eeskirjadega hõlmatud“9. Liidu pädevuse olemuse

analüüsimisel tuleb arvesse võtta nii ELi õigusnormide kui ka kavandatava lepingu sätetega

hõlmatud valdkondi, nende prognoositavaid arengusuundi ning nende normide ja sätete

olemust ja sisu, selleks et kontrollida, kas kõnealune leping võib kahjustada liidu

õigusnormide ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist ning nendega kehtestatud süsteemi

nõuetekohast toimimist10.

Kuna konventsiooni kohaldamisala kattub suurel määral keskkonnakuritegude direktiivi

kohaldamisalaga, võib konventsiooni sõlmimine mõjutada liidu ühiseeskirju või muuta nende

kohaldamisala ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses.

9 Kohtuasi C-114/12, komisjon vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2014:2151, punktid 69 ja 70. 10 14. oktoobri 2014. aasta arvamus 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303, punkt 74.

ET 8 ET

Uus konventsioon peegeldab hästi keskkonnakuritegude direktiivi ülesehitust, olemust, sisu ja

kohaldamisala. Mõlemad sisaldavad ühtlustavaid sätteid eesmärgi ja kohaldamisala,

terminoloogia ja määratluste, kuritegude, juriidiliste isikute vastutuse, jurisdiktsiooni,

karistuste ja muude meetmete, raskendavate asjaolude, menetlusõiguste ja koostöö,

ennetusmeetmete ja kodanikuühiskonna osalemise kohta. Lisaks jäeti läbirääkimiste käigus

välja mitu ekspertide komitee esitatud sätet, mis sisaldusid konventsiooni esialgses eelnõus, ja

see viis konventsiooni teksti veelgi enam kooskõlla keskkonnakuritegude direktiiviga. Näiteks

puudutasid väljajäetud sätted riigi kohustusi ja hoolsuskohustust, valitsusväliseid

organisatsioone ja kodanikuühiskonda, haridust, erasektori osalemist ja meediat,

keskkonnaväidete hindamist, ebaseaduslikku kalapüüki, keskkonnakaitse ja

keskkonnakuritegude vastaste meetmete eksperdirühma loomist, parlamendi osalemist

järelevalves ning reservatsioonide kehtivust ja läbivaatamist. Võrreldes esialgse eelnõuga

tehti olulisi muudatusi ka mitmes sättes, näiteks „õigusvastase“ ja eriti raske kuriteo (varem

„ökotsiid“) määratluses, mis kajastavad nüüd täpselt keskkonnakuritegude direktiivi sisu.

Liidu normid keskkonnakuritegude kohta on kehtinud alates 2008. aastast ning arvestades

nende kuritegude kasvavat tähtsust ja mõju, on need normid jätkuvalt prioriteetsed ja

muutuvad liidu tasandil.

Kuna konventsioon kuulub valdkonda, mida suures osas reguleeritakse ELi ühiste

õigusnormidega, peaks liidul olema ainuvälispädevus konventsioon kui ELi ainupädevusse

kuuluv leping liidu nimel allkirjastada.

Konventsioonis on sätestatud, et see on avatud allkirjastamiseks Euroopa Liidule (artikli 53

lõige 1). Konventsioon sisaldab ka sätteid reservatsioonide kohta, mis võimaldavad

deklaratsioonis täpsustada sellise mõiste nagu „õigusvastane“ ja selliste mõistete nagu

„siseriiklik õigus“, „siseriiklikud sätted“, „kaitstud“ ja „nõue“ ulatust, mida kasutatakse

konventsioonis määratletud teatavate kuritegude puhul.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata.

• Proportsionaalsus

Konventsioon ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik keskkonnakuritegudevastase võitluse

poliitikaeesmärkide saavutamiseks, ning on seega kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4

sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Liit on juba keskkonnakuritegude direktiivi

vastuvõtmise kaudu teostanud selles valdkonnas sisemist pädevust.

Keskkonnakuritegude direktiivi suhtes kohaldatavad kaalutlused kehtivad ka konventsiooni

suhtes, kuna keskkonnakuritegude mõju ja keskkonnakaitse olulisus on piiriülesed ning

nõuavad rahvusvahelist lähenemisviisi. Konventsioonis määratletakse kuritegude ulatus nii, et

need hõlmaksid kõiki asjakohaseid tegusid, piirdudes siiski sellega, mis on vajalik ja

proportsionaalne. Nii konventsioonis sätestatud kuriteod kui ka karistused piirduvad

keskkonnaõiguse oluliste rikkumistega ja on seega proportsionaalsed.

• Vahendi valik

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 5 on sätestatud, et komisjon või liidu välisasjade ja

julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitab ettepanekud nõukogule, kes võtab vastu otsuse,

millega antakse luba rahvusvaheline leping allkirjastada. Võttes arvesse kavandatava lepingu

eset, on asjakohane, et komisjon esitab sellekohase ettepaneku.

ET 9 ET

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Euroopa komisjon ei ole selle ettepaneku üle sidusrühmadega eraldi konsulteerinud.

Konventsiooni töötasid ühise jõupingutusena välja Euroopa Nõukogu ekspertide komitee, mis

tegeleb keskkonna kaitsmisega kriminaalõiguse kaudu, ja kaasatud olid nii Euroopa Nõukogu

liikmesriigid kui ka vaatlejariigid, sealhulgas Püha Tool.

Kooskõlas Euroopa Nõukogu võetud kohustusega teha mitmesuguste sidusrühmadega

koostööd, hõlmas konventsiooni väljatöötamine ka kodanikuühiskonna esindajate ja muude

rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP), ÜRO

narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC), looduslike liikidega seotud kuritegevuse

lõpetamise ülemaailmse algatuse (EWC), programmi Wild Legal ja organisatsiooni Wildlife

Justice Commission panust.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Konventsiooni käsitlevad liidu läbirääkimisseisukohad on koostatud nõukogu

kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmaga (COPEN) konsulteerides.

• Mõju hindamine

Ei kohaldata.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

• Põhiõigused

Konventsiooni eesmärk on parandada keskkonda, kuna selle suhtes kohaldatakse Euroopa

Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 37, ja seega ka kodanike heaolu ning

mõjutada positiivselt õigust elule (harta artikkel 2), õigust isikupuutumatusele (artikkel 3),

laste eest hoolitsemist ja nende heaolu (artikkel 24), õigust tervislikele töötingimustele

(artikkel 31) ja õigust ennetavale tervishoiule (artikkel 35).

Konventsiooniga tagatakse, et iga isikuandmete kaitse riive on vajalik ja proportsionaalne,

kuna on tagatud piisavad andmekaitsemeetmed konventsiooni artikli 42 kohaselt edastatavate

isikuandmete kaitseks vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele

lepingutele.

Konventsioonis käsitletakse järgmisi põhiõigusi:

– ettevõtlusvabadus, kehtestades artiklis 34 juriidiliste isikute vastutuse ja määrates

selgelt kindlaks, millistel juhtudel võetakse juriidiline isik keskkonnakuritegude eest

vastutusele, ning nähes artikli 35 lõikes 2 ette juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad

karistused, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tagama

seega ettevõtlusvabaduse riive vajalikkuse ja proportsionaalsuse;

– artiklis 35 sätestatud kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse

põhimõtted (harta artikkel 49), nähes ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad

meetmed, mille puhul võetakse arvesse kuriteo raskust, ning käsitledes artiklis 31

eriti rasket kuritegu ja artiklis 36 raskendavaid asjaolusid;

ET 10 ET

– artiklis 37 sätestatud mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld sama kuriteo

eest kriminaalmenetluses (harta artikkel 50 – ne bis in idem), nähes ette võimaluse

võtta arvesse teise konventsiooniosalise kehtestatud lõplikke karistusi.

Konventsiooniosalised peaksid neid rakendama ja kohaldama, austades nõuetekohaselt neid

õigusi.

4. MÕJU EELARVELE

Konventsiooniga nähakse ette Euroopa Nõukogusse mittekuuluvate riikide rahaline panus

konventsiooniosaliste komitee tegevusse. Kui kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid maksavad

oma osa Euroopa Nõukogu tavapärase eelarve kaudu vastavalt Euroopa Nõukogu statuudile,

siis konventsiooniosalised, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, teevad eelarveväliseid

osamakseid. Euroopa Nõukogusse mittekuuluva liikme rahalise osaluse määravad ühiselt

kindlaks ministrite komitee ja kõnealune liige.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Konventsiooniga nähakse ette järelevalvemehhanism, mille kohaselt konventsiooni

rakendamist jälgib konventsiooniosaliste esindajatest koosnev konventsiooniosaliste komitee.

Samuti hõlbustab see teabe, kogemuste ja heade tavade kogumist, analüüsimist ja vahetamist

osaliste vahel, vajaduse korral ka konventsiooni tulemuslikku kasutamist ja rakendamist ning

avaldab arvamust kõigis selle kohaldamisega seotud küsimustes.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 selgitatakse konventsiooni eesmärki.

Artiklis 2 määratletakse konventsiooni kohaldamisala.

Artikkel 3 sisaldab konventsiooni oluliste mõistete määratlusi.

Artiklis 4 sätestatakse diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaldamine seoses konventsiooniga.

Artiklis 5 kehtestatakse konventsiooniosaliste terviklik ja kooskõlastatud poliitika.

Artiklis 6 sätestatakse riikliku strateegia koostamine ja avaldamine.

Artiklis 7 nähakse ette, et konventsiooniosalised eraldavad rahalisi vahendeid ja

inimressursse.

Artiklis 8 sätestatakse spetsialistide koolitamine konventsiooniosaliste poolt.

Artiklis 9 kehtestatakse andmete kogumise ja uurimise ulatus.

Artiklis 10 sätestatakse konventsioonist tulenev üldine kohustus võtta vajalikke

seadusandlikke või muid meetmeid konventsioonis käsitletud kuritegude ennetamiseks.

Artiklis 11 nähakse ette teadlikkuse suurendamise meetmed.

Artiklis 12 käsitletakse ebaseadusliku reostamisega seotud kuritegusid.

Artiklis 13 käsitletakse keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turulelaskmisega seotud

kuritegusid.

Artiklis 14 käsitletakse keemiliste ainetega seotud kuritegusid.

ET 11 ET

Artiklis 15 käsitletakse radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega seotud kuritegusid.

Artiklis 16 käsitletakse elavhõbedaga seotud kuritegusid.

Artiklis 17 käsitletakse osoonikihti kahandavate ainetega seotud kuritegusid.

Artiklis 18 käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud kuritegusid.

Artiklis 19 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud jäätmete ebaseadusliku kogumise,

käitlemise, veo, taaskasutamise, kõrvaldamise või saadetisega.

Artiklis 20 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud ohtliku tegevusega seotud käitise

ebaseadusliku käitamise või sulgemisega.

Artiklis 21 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud ohtlike ainetega seotud käitise

ebaseadusliku käitamise või sulgemisega.

Artiklis 22 käsitletakse laevade ebaseadusliku ringlussevõtuga seotud kuritegusid.

Artiklis 23 käsitletakse laevadelt pärinevate saasteainete merreheitmisega seotud kuritegusid.

Artiklis 24 käsitletakse pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud kuritegusid.

Artiklis 25 käsitletakse ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemisega seotud

kuritegusid.

Artiklis 26 käsitletakse ebaseadusliku kaevandamisega seotud kuritegusid.

Artiklis 27 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud kaitsealuse loodusliku loomastiku või

taimestiku ebaseadusliku tapmise, hävitamise, äravõtmise ja omamisega.

Artiklis 28 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud kaitstud loodusliku loomastiku või

taimestikuga ebaseadusliku kauplemisega.

Artiklis 29 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud elupaikade ebaseadusliku halvendamisega

kaitsealal.

Artiklis 30 käsitletakse invasiivsete võõrliikidega seotud kuritegusid.

Artiklis 31 sätestatakse, mida tuleb pidada eriti raskeks kuriteoks.

Artiklis 32 käsitletakse kuriteole kihutamist, sellele kaasaaitamist ja kuriteokatset.

Artiklis 33 sätestatakse, millistel juhtudel määravad konventsiooniosalised kindlaks oma

pädevuse seoses konventsiooniga.

Artiklis 34 sätestatakse juriidiliste isikute vastutus.

Artiklis 35 sätestatakse karistused ja meetmed.

Artiklis 36 sätestatakse raskendavad asjaolud.

Artikliga 37 nähakse ette võimalus võtta arvesse teise konventsiooniosalise tehtud varasemaid

süüdimõistvaid kohtuotsuseid.

Artiklis 38 käsitletakse menetluse algatamist ja jätkamist.

Artiklis 39 loetletakse juhud, mil konventsiooniosalised peaksid kaaluma isikutele ja

valitsusvälistele organisatsioonidele menetluses osalemise õiguse andmist.

Artiklis 40 sätestatakse rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades.

Artikliga 41 nähakse ette võimalus edastada teavet konventsiooniosaliste vahel ilma eelneva

taotluseta.

ET 12 ET

Artiklis 42 sätestatakse, et isikuandmete kaitset reguleerivates kohaldatavates õigusaktides ja

rahvusvahelistes lepingutes sätestatud isikuandmete kaitse norme tuleb järgida.

Artiklis 43 käsitletakse ohvrite seisundit kriminaaluurimises ja -menetluses.

Artiklis 44 nähakse ette konventsioonikohane tunnistajate kaitse.

Artikliga 45 nähakse ette selliste isikute kaitse, kes teatavad kuritegudest või teevad

konventsiooni alusel koostööd õiguskaitseasutustega.

Artikliga 46 nähakse ette konventsiooniosaliste komitee koosseis ja selle sisemenetlused.

Artiklis 47 loetletakse muud esindajad, kes nimetatakse või võidakse nimetada

konventsiooniosaliste komiteesse.

Artiklis 48 loetletakse konventsiooniosaliste komitee ülesanded.

Artiklis 49 käsitletakse suhet muude rahvusvahelise õiguse allikatega.

Artiklis 50 käsitletakse konventsiooni muudatusi.

Artiklis 51 käsitletakse konventsiooni mõju.

Artikliga 52 reguleeritakse konventsiooniga seotud vaidluste lahendamise mehhanismi.

Artiklis 53 käsitletakse konventsiooni allkirjastamist ja selle jõustumist.

Artiklis 54 käsitletakse konventsiooniga ühinemist.

Artiklis 55 käsitletakse konventsiooni territoriaalset kohaldamist.

Artiklis 56 nähakse ette võimalus teha reservatsioone konventsiooni teatavate sätete suhtes,

eelkõige piirkondliku integratsiooni organisatsioonide võimalus täpsustada konventsiooni

teatavate mõistete ulatust, tuginedes oma ühtlustatud õigusele.

Artiklis 57 käsitletakse konventsiooni denonsseerimist.

Artiklis 58 nähakse ette juhud, mil Euroopa Nõukogu peasekretär esitab teated.

• Konventsiooni allkirjastamine ja tekst

Konventsiooni tekst esitatakse nõukogule koos käesoleva ettepanekuga.

Reservatsiooni tekst esitatakse koos käesoleva ettepanekuga.

Aluslepingute kohaselt peab komisjon tagama konventsiooni allkirjastamise, eeldusel et see

sõlmitakse hilisemal kuupäeval.

ET 13 ET

2025/0243 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni

Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 83 lõiget 2 koostoimes

artikli 218 lõikega 5,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut

ning arvestades järgmist:

(1) 28. septembril 2023 andis nõukogu komisjonile loa osaleda liidu nimel läbirääkimistel

Euroopa Nõukogu konventsiooni üle, mis käsitleb keskkonna kaitsmist

kriminaalõiguse kaudu (edaspidi „konventsioon“)1.

(2) Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis konventsiooni vastu [...] ja see on kavas

avada allkirjastamiseks [...].

(3) Konventsiooni artiklis 53 on sätestatud, et konventsioon on avatud allkirjastamiseks

Euroopa Liidule.

(4) Konventsioonis sätestatakse konventsiooni eesmärk ja kohaldamisala, õiguslikud

määratlused ja terminoloogia, kuriteod, juriidiliste isikute vastutus, karistused ja muud

meetmed, raskendavad ja leevendavad asjaolud, menetlusõigused ja koostöö,

ennetusmeetmed ja kodanikuühiskonna osalemine seoses keskkonnakuritegudega.

(5) 11. aprillil 2024 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 83 lõike 2 alusel vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2024/1203,2 mis on konventsiooniga suures osas kooskõlas.

(6) Võttes arvesse, et konventsiooni kohaldamisala ja sisulised sätted kattuvad suurel

määral direktiiviga (EL) 2024/1203, võib konventsiooni sõlmimine mõjutada liidu

ühiseid norme või muuta nende kohaldamisala Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 3 lõike 2 tähenduses. Seega on liidul konventsiooni allkirjastamiseks

ainuvälispädevus.

(7) Selleks et tagada konventsiooni ja direktiivi (EL) 2024/1203 kooskõla, peaks liit

kasutama konventsiooni artikli 56 lõikes 3 sätestatud võimalust täpsustada

reservatsiooniga mõiste „õigusvastane“ ja muud mõisted, mida kasutatakse

konventsiooni kohaste kuritegude määratlemisel.

1 Nõukogu 28. septembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2170, millega antakse Euroopa Komisjonile luba

osaleda Euroopa Liidu nimel läbirääkimistel Euroopa Nõukogu konventsiooni üle, millega tühistatakse

ja asendatakse 1998. aasta konventsioon keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu

(ELS nr 172) (ELT L, 2023/2170, 16.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2170/oj). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb

keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ

ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1203/oj).

ET 14 ET

(8) Seepärast tuleks konventsioon liidu nimel allkirjastada ja reservatsioon heaks kiita.

(9) [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21

(Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud [... kirjaga] oma soovist

osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.] või [Euroopa Liidu lepingule

ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja

Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes)

artiklite 1 ja 2 kohaselt, ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist,

ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega

kohaldatav.]

(10) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22

(Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse

vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

(11) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/17253 artikli 42

lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse

[XXXX]4,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Nõukogu konventsiooni, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu,

liidu nimel allkirjastamiseks antakse luba, eeldusel et nimetatud konventsioon sõlmitakse5.

Artikkel 2

Reservatsioon kiidetakse heaks6.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub […].

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj). 4 ELT C […], […], lk […]. 5 Konventsiooni tekst avaldatakse koos selle sõlmimise otsusega. 6 Reservatsioon on avaldatud ELT L, [...].

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 29.7.2025

COM(2025) 434 final

ANNEXES 1 to 2

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: Nõukogu otsus

kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni

Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

ET 1 ET

1. LISA

Ministrite komitee 134. istung

(Luxembourg, 13.–14. mai 2025)

Euroopa Nõukogu konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu

PREAMBUL

Euroopa Nõukogu liikmesriigid ja muud asjaomasele konventsioonile allakirjutanud riigid,

tuletades meelde Reykjaviki deklaratsiooni, mis võeti vastu Euroopa Nõukogu riigipeade ja

valitsusjuhtide neljandal tippkohtumisel (Reykjavik, 16.–17. mai 2023), kus Euroopa

Nõukogu riigipead ja valitsusjuhid väljendasid kindlat tahet tõhustada oma tööd Euroopa

Nõukogus keskkonna inimõigustega seotud aspektide valdkonnas, teha kindlaks planeedi

kolmikkriisist (reostus, kliimamuutused ja elurikkuse kadumine) tulenevad probleemid

inimõiguste jaoks ning aidata töötada välja sellele ühist lahendust;

tuletades meelde inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (ETS nr 5, 1950) ja selle

protokolle, Berni konventsiooni Euroopa floora ja fauna ning nende kasvu- ja elupaikade

kaitse kohta (ETS nr 104, 1979) ja Euroopa Nõukogu maastikukonventsiooni (ETS nr 176,

2000);

võttes arvesse väljaandmise Euroopa konventsiooni (ETS nr 24, 1957) ja selle protokolle,

kriminaalasjades vastastikuse abistamise Euroopa konventsiooni (ETS nr 30, 1959) ja selle

protokolle, kohtuotsuste rahvusvahelise kehtivuse Euroopa konventsiooni (ETS nr 70, 1970),

kriminaalmenetluse ülevõtmise Euroopa konventsiooni (ETS nr 73, 1972), korruptsiooni

kriminaalõigusliku reguleerimise konventsiooni (ETS nr 173), 1999), küberkuritegevuse

konventsiooni (ETS nr 185, 2001) ja selle protokolle ning rahapesu ning kriminaaltulu

avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitlevat Euroopa

Nõukogu konventsiooni (CETS nr 198, 2005);

võttes arvesse isikuandmete automatiseeritud töötlemisel isiku kaitse konventsiooni

(ETS nr 108, 1981) ja protokolli, millega muudetakse isikuandmete automatiseeritud

töötlemisel isiku kaitse konventsiooni (CETS nr 223, 2018);

tuletades meelde järgmisi ministrite komitee soovitusi Euroopa Nõukogu liikmesriikidele:

soovitus nr R (88) 18, milles käsitletakse juriidilise isiku staatusega ettevõtete vastutust nende

tegevuse käigus toime pandud süütegude eest, soovitus nr R (96) 8 Euroopa kriminaalpoliitika

kohta muutuste ajal, soovitus Rec(2001)11 organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse

juhtpõhimõtete kohta, soovitus CM/Rec(2014)7 rikkumisest teatajate kaitse kohta, soovitus

CM/Rec(2022)9 tunnistajate ja õiguskaitseasutustega koostööd tegevate isikute kaitse kohta

ning soovitus CM/Rec(2022)20 inimõiguste ja keskkonnakaitse kohta;

MINISTRITE KOMITEE CM-dokumendid CM(2025)52-final 14. mai 2025

ET 2 ET

tuletades meelde Euroopa Nõukogu ministrite komitee resolutsiooni (77) 28 kriminaalõiguse

panuse kohta keskkonnakaitsesse;

tuletades meelde Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee resolutsiooni 2398 (2021) ja

soovitust 2213 (2021) kriminaal- ja tsiviilvastutuse küsimuste käsitlemise kohta

kliimamuutuste kontekstis, resolutsiooni 2477 (2023) ja soovitust 2246 (2023)

relvakonfliktide keskkonnamõju kohta ning soovitust 2272 (2024), mis käsitleb turvalise,

puhta, tervisliku ja kestliku keskkonnaga seotud inimõiguse süvalaiendamist Reykjaviki

protsessis ning kutsutakse üles tunnistama ökotsiidi, mis on juba hõlmatud Euroopa Nõukogu

teatavate liikmesriikide õiguses ja mida arutatakse rahvusvahelisel tasandil;

võttes arvesse Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat, milles on sätestatud olulised inimõiguste

ja keskkonna kaitse standardid;

pidades silmas Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta

direktiivi (EL) 2024/1203, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning

millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ;

pidades silmas 1992. aasta ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni ning 1998. aasta

keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis

asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni;

pidades silmas rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni (2000) ja Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

korruptsioonivastast konventsiooni (2003);

pidades silmas ohustatud looduslike looma- ja taimeliikidega rahvusvahelise kauplemise

konventsiooni (1973) ja ÜRO bioloogilise mitmekesisuse konventsiooni (1992);

pidades silmas rahvusvahelist laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni

(MARPOL, 1973) ja selle protokolle, rahvusvahelist konventsiooni inimelude ohutusest merel

(SOLASi konventsioon, 1974), Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni mereõiguse

konventsiooni (UNCLOS, 1982), piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja

kasutamise konventsiooni (1992) ning IMO Hongkongi konventsiooni laevade ohutu ja

keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta (2009);

pidades silmas tuumamaterjali füüsilise kaitse konventsiooni ja selle muudatust (1979),

piiriülese õhusaaste kauglevi konventsiooni (1979), osoonikihti kahandavate ainete Montreali

protokolli (1987), Baseli konventsiooni ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja kõrvaldamise

kontrolli kohta (1989), piiriülese keskkonnamõju hindamise konventsiooni (1991),

tuumaohutuse konventsiooni (1994), kasutatud tuumkütuse käitlemise ohutust ja

radioaktiivsete jäätmete käitlemise ohutust käsitlevat ühiskonventsiooni (1997), püsivate

orgaaniliste saasteainete Stockholmi konventsiooni (2001) ja Minamata

elavhõbedakonventsiooni (2013);

tuletades meelde ÜRO inimkeskkonna konverentsi deklaratsiooni (1972) ning ÜRO Rio

keskkonna- ja arengudeklaratsiooni põhimõtteid (1992);

tuletades meelde ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi

21. istungjärgul (COP 21) 12. detsembril 2015 vastu võetud Pariisi kokkulepet, mis avati

allakirjutamiseks 22. aprillil 2016, ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste

konverentsi 26. istungjärgul (COP 26) vastu võetud Glasgow kliimapakti, ÜRO

kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 28. istungjärgul (COP 28) vastu

võetud esimese ülemaailmse kokkuvõtte tulemusi ning ÜRO bioloogilise mitmekesisuse

konventsiooni osaliste 18. detsembril 2022 vastu võetud Kunmingi-Montréali üleilmse

elurikkuse raamistikku;

ET 3 ET

tuletades meelde järgmisi ÜRO Peaassamblee resolutsioone: 16. detsembri 2020. aasta

resolutsioon A/RES/75/196 ÜRO kuritegevuse ennetamise ja kriminaalõiguse programmi,

eelkõige selle tehnilise koostöö suutlikkuse tugevdamise kohta; 16. detsembri 2021. aasta

resolutsioon A/RES/76/185 keskkonda mõjutavate kuritegude ennetamise ja nende vastu

võitlemise kohta; 28. juuli 2022. aasta resolutsioon A/RES/76/300, mis käsitleb inimõigust

puhtale, tervislikule ja kestlikule keskkonnale, ja 25. augusti 2023. aasta resolutsioon

A/RES/77/325, mis käsitleb võitlust looduslike liikidega kaubitsemise vastu;

tuletades meelde järgmisi ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu resolutsioone: 25. juuli

2013. aasta resolutsioon 2013/40, mis käsitleb kaitsealuste looduslike looma- ja

taimeliikidega ebaseadusliku kauplemise tõkestamist ja kriminaalõiguslikke meetmeid;

24. juuli 2008. aasta resolutsioon 2008/25 Rahvusvahelise koostöö kohta metsasaaduste,

sealhulgas puidu, eluslooduse ja muude metsa bioloogiliste ressurssidega ebaseadusliku

kauplemise tõkestamisel ja selle vastu võitlemisel ning 23. juuli 1996. aasta

resolutsioon 1996/10 kriminaalõiguse rolli kohta keskkonnakaitses;

tuletades meelde Kyoto deklaratsiooni „Kuriteoennetuse, kriminaalõiguse ja õigusriigi

edendamine: kestliku arengu tegevuskava 2030 eesmärkide saavutamise suunas“, mis võeti

vastu 7.–12. märtsil 2021 Jaapanis Kyotos toimunud ÜRO kuriteoennetuse ja kriminaalõiguse

14. kongressil;

tuletades meelde rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud

Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni osaliste konverentsi järgmisi resolutsioone:

2022. aasta oktoobri resolutsioon 11/3, mis käsitleb riigiekspertide tehnilise abi töörühma ja

rahvusvahelise koostöö töörühma ühise temaatilise arutelu tulemusi seoses rahvusvahelise

organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni

konventsiooni kohaldamisega keskkonda mõjutavate rahvusvaheliste organiseeritud

kuritegude ennetamiseks ja nende vastu võitlemiseks; kuriteoennetuse ja

kriminaalõigusemõistmise komisjoni 2022. aasta mai resolutsioon 31/1, mis käsitleb

rahvusvahelise koostöö rahvusvahelise õigusraamistiku tugevdamist looduslike liikidega

kaubitsemise ennetamiseks ja selle vastu võitlemiseks, ning 2020. aasta oktoobri

resolutsioon 10/6, mis käsitleb rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni kohaldamisalasse kuuluvate keskkonda

mõjutavate kuritegude ennetamist ja nende vastu võitlemist;

tunnistades riikide esmast rolli ja vastutust keskkonnakuritegude ennetamise ja nende vastu

võitlemise poliitika ja strateegiate määratlemisel;

võttes arvesse olemasolevaid uuringuid keskkonnakuritegevuse kulude kohta;

tunnistades, et organiseeritud keskkonnakuritegevus takistab ja õõnestab riikide jõupingutusi

kaitsta keskkonda, edendada õigusriiki ja saavutada kestlik areng;

tunnistades, et keskkonnakuritegudel on negatiivne mõju majandusele, rahvatervisele,

inimeste ohutusele, toiduga kindlustatusele, elatusvahenditele ja elupaikadele;

tunnistades tulemusliku rahvusvahelise koostöö põhjapanevat rolli keskkonnakuritegevuse

ennetamisel ja selle vastu võitlemisel ning tunnistades seepärast seda, kui oluline on tegeleda

sellist koostööd takistavate rahvusvaheliste probleemide ja tõketega, need kõrvaldada ja neile

tulemuslikult reageerida;

tunnistades ka teiste asjaomaste sidusrühmade, sealhulgas erasektori, kodanikuühiskonna,

valitsusväliste organisatsioonide, meedia, akadeemiliste ja teadusringkondade olulist panust

keskkonnakuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel;

ET 4 ET

tunnistades ka, et keskkonnakaitse valdkonnas on kodanikuühiskonnal, sealhulgas

valitsusvälistel keskkonnaorganisatsioonidel oluline roll üldsuse teadlikkuse suurendamisel

keskkonnaküsimustes ning keskkonnakuritegude ennetamisel ja avastamisel;

tunnistades juriidiliste isikute hoolsuskohustuse olulisust keskkonnakaitse tagamisel ja

keskkonnakuritegude ennetamisel;

tunnistades, et keskkonnakuritegevusel on üha enam eksterritoriaalne mõju ja see esineb

rahvusvahelise ebaseadusliku kauplemise vormis, mis koos degradeerumisilmingute

(kliimamuutused, elurikkuse vähenemine, loodusvarade ammendumine, elupaikade

hävitamine jne) kiirenemisega tingivad vajaduse kriminaalõiguse üldiste miinimumnormide

järele osana ühisest ja koostööl põhinevast rahvusvahelisest raamistikust;

tunnistades, et keskkonnakuriteod võivad esineda mitmes vormis, mis tuleb õigusnormides

selgelt, tulemuslikult ja proportsionaalselt kindlaks määrata, määratleda ja kriminaliseerida,

järgides täielikult seaduslikkuse põhimõtet;

tunnistades, et mõned käesoleva konventsiooniga hõlmatud tahtlikud teod võivad keskkonda

eriti tõsiselt kahjustada ja et seda tuleks pidada eriti raskeks kuriteoks,

on kokku leppinud järgmises.

I peatükk – Eesmärgid, kohaldamisala, mõisted ja diskrimineerimiskeeld

Artikkel 1 – Konventsiooni eesmärgid

1. Konventsiooni eesmärgid on

(a) ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu võidelda;

(b) edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd

keskkonnakuritegude vastu võitlemisel;

(c) kehtestada miinimumnormid, millest riigid juhinduksid oma riigisisestes

õigusaktides,

ning seeläbi edendada ja tõhustada keskkonnakaitset.

2. Et tagada konventsiooni sätete tulemuslik rakendamine konventsiooniosaliste poolt,

nähakse konventsiooniga ette spetsiaalne järelevalvemehhanism.

Artikkel 2 – Konventsiooni kohaldamisala

1. Käesolevat konventsiooni kohaldatakse kooskõlas selle konventsiooniga

kindlaksmääratud kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise, nende eest

süüdistuse esitamise ja nende eest karistamise suhtes.

2. Konventsiooni kohaldatakse rahu ajal ning relvakonfliktide, sõjaaja ja okupatsiooni

korral.

Artikkel 3 – Mõisted

Käesolevas konventsioonis kasutatakse järgmisi mõisteid:

(a) „õigusvastane“ – keskkonnakaitse eesmärgil vastu võetud riigisisese õigus- või

haldusnormi või pädeva asutuse otsuse rikkumine. Tegu on õigusvastane isegi

siis, kui see on toime pandud konventsiooniosalise pädeva asutuse loal, kui

luba saadi pettuse või korruptsiooni, väljapressimise või sundimise teel;

ET 5 ET

(b) „vesi“ – kõik pinnaveekogumite kategooriad, sealhulgas jõed, järved,

üleminekuvesi, rannikuvesi, kõik põhjaveekogumid ja kogu mereala,

sealhulgas ookeanid ja mered;

(c) „ökosüsteem“ – taime-, looma-, seene- ja mikroorganismikooslustest ning

nende eluta keskkonnast koosnev dünaamiline tervik, mis moodustab nende

vastastiktoimel põhineva funktsionaalse üksuse. See hõlmab elupaigatüüpe,

liikide elupaiku ja liikide populatsioone;

(d) „jäätmed“ – mis tahes ained või esemed, mille valdaja ära viskab, kavatseb ära

visata või on kohustatud ära viskama.

Artikkel 4 – Diskrimineerimiskeeld

Konventsiooni sätete rakendamine konventsiooniosaliste poolt tagatakse ilma

diskrimineerimiseta soo, rassi, nahavärvuse, keele, vanuse, usutunnistuse, poliitiliste või

muude veendumuste, rahvusliku või sotsiaalse päritolu, rahvusvähemusse kuulumise, varalise

seisundi, sünni, seksuaalse sättumuse, tervisliku seisundi, puude või muu seisundi alusel.

II peatükk – Lõimitud poliitika ja andmete kogumine

Artikkel 5 – Terviklik ja kooskõlastatud poliitika

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et

võtta vastu ja rakendada mõjusat, laiaulatuslikku ja kooskõlastatud poliitikat, mis

hõlmab asjakohaseid meetmeid kõigi asjaomase konventsiooni kohaselt

kindlaksmääratud kuritegude toimepanemise ennetamiseks ja nende vastu

võitlemiseks.

2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et luua

strateegilisel ja operatiivsel tasandil asjakohased kooskõlastus- ja

koostöömehhanismid kõigi oma pädevate asutuste vahel, kes osalevad käesoleva

konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamises ja nende vastu

võitlemises. Selliste mehhanismide eesmärk on

(a) tagada kriminaal- ja haldusõigusliku täitmise tagamise vaheliste seoste ühine

mõistmine ning ühiste prioriteetide ja tavade vastuvõtmine;

(b) teabevahetus strateegilistel ja operatiivsetel eesmärkidel riigisisese õiguse,

sealhulgas andmekaitsenormide piires, ning

(c) parimate tavade vahetamine.

3. Konventsiooniosalised kaaluvad ühe või mitme sellise organi määramist või loomist,

kes vastutaksid asjaomase konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude

ennetamise ja nende vastu võitlemise poliitika ja meetmete kooskõlastamise,

rakendamise, järelevalve ja hindamise eest, võttes arvesse oma põhiseaduslikke

tavasid, õigussüsteeme ja riigisiseseid olusid.

4. Käesoleva artikli kohaselt võetavad meetmed hõlmavad kõiki asjaomaseid osalejaid,

nagu valitsusasutused, riiklikud, piirkondlikud ja kohalikud parlamendid ja asutused,

sealhulgas kohtud, prokurörid, õiguskaitseasutused ja vajaduse korral valitsusvälised

organisatsioonid ning muud asjaomased organisatsioonid ja üksused.

5. Konventsiooniosalised kaaluvad selliste spetsialiseerunud uurimisüksuste,

prokuröride ja kohtunike määramist, kes tegeleksid käesoleva konventsiooni kohaselt

kindlaksmääratud kuritegude ennetamise, uurimise, nende eest süüdistuse esitamise

ET 6 ET

ja nendega seotud kohtuasjade lahendamisega, võttes arvesse oma põhiseaduslikke

tavasid, õigussüsteeme ja riigisiseseid olusid, ning võttes nõuetekohaselt arvesse

õigusala töötajate staatust ja ülesandeid reguleerivaid norme.

Artikkel 6 – Riiklik strateegia

Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et koostada ja

avaldada asjaomase konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamise ja nende

vastu võitlemise riiklik strateegia, milles käsitletakse järgmist:

(a) riikliku poliitika eesmärgid ja prioriteedid selles valdkonnas;

(b) pädevate asutuste ülesanded ja kohustused;

(c) vajalikud ressursid ja jõustamisega tegelevate töötajate spetsialiseerumise

toetamise võimalused;

(d) sellise riikliku strateegia eesmärkide saavutamise korrapärase hindamise kord

ning

(e) selliste rahvusvaheliste võrgustike abi, kes tegelevad küsimustega, mis on

otseselt seotud käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude

ja nendega seotud rikkumiste ennetamise ja nende vastu võitlemisega.

Artikkel 7 – Ressursid

Konventsiooniosalised eraldavad asjakohased rahalised vahendid ja inimressursid, et ennetada

käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude toimepanemist ja nende vastu

võidelda.

Artikkel 8 – Spetsialistide koolitamine

1. Konventsiooniosalised pakuvad asjakohast ja korrapärast valdkondadevahelist,

tehnilist ja õigusalast koolitust valdkonna spetsialistidele, kes tegelevad käesoleva

konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude ennetamise, avastamise,

uurimise, nende eest süüdistuse esitamise ja nendega seotud kohtuasjade

lahendamisega, võttes nõuetekohaselt arvesse õigusala töötajate staatust ja

ülesandeid reguleerivaid norme.

2. Konventsiooniosalised soodustavad asutustevahelise koordineeritud koostöö juhiste

lisamist käesoleva artikli lõikes 1 osutatud koolitusse, et käesoleva konventsiooni

kohaselt kindlaksmääratud kuritegudega seotud juhtumeid oleks võimalik käsitleda

igakülgselt ja asjakohaselt.

Artikkel 9 – Andmete kogumine ja teadusuuringud

1. Konventsiooni rakendamiseks kohustuvad selle osalised

(a) koguma korrapäraselt asjakohaseid statistilisi andmeid käesoleva

konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegudega seotud juhtumite kohta

ning

(b) edendama teadusuuringuid keskkonnakuritegevuse valdkonnas, et uurida selle

algpõhjuseid ja mõju, esinemissagedusi ja süüdimõistmiste määra ning

konventsiooni rakendamiseks võetud meetmete tulemuslikkust.

2. Konventsiooniosalised esitavad konventsiooni artikli 46 kohasele

konventsiooniosaliste komiteele käesoleva artikli kohaselt kogutud teabe.

3. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et

tagada käesoleva artikli kohaselt kogutud teabe kättesaadavus üldsusele.

ET 7 ET

III peatükk – Ennetustegevus

Artikkel 10 – Üldised kohustused

Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke või muid meetmeid, et takistada

konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud mis tahes kuriteo toimepanemist füüsilise või

juriidilise isiku poolt, vajaduse korral koostöös kodanikuühiskonna ja valitsusväliste

organisatsioonidega.

Artikkel 11 – Teadlikkuse suurendamine

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke meetmeid, et edendada ja korraldada

keskkonnakuritegude ennetamise ja nende vastu võitlemisega seotud teavitus- ja

teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, vajaduse korral koostöös kodanikuühiskonna

ja valitsusväliste organisatsioonidega.

2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud meetmed tagamaks, et üldsuse seas

levitatakse laialdaselt teavet konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude

ennetamiseks kasutatavate meetmete kohta.

IV peatükk – Kriminaalõigus

1. jagu – Reostus, tooted ja ained

Artikkel 12 – Ebaseadusliku reostusega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik teatava koguse materjalide või ainete,

energia või ioniseeriva kiirguse juhtimine, heitmine või viimine õhku, pinnasesse või vette,

mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või

olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

Artikkel 13 – Keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turulelaskmisega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona sellise toote turulelaskmine õigusvastaselt ja tahtlikult ning

keeldu või muud keskkonna kaitsmisele suunatud nõuet rikkudes, mille suuremahuline

kasutamine, nimelt toote kasutamine mitme kasutaja poolt olenemata nende arvust, toob kaasa

teatava koguse materjalide või ainete, energia või ioniseeriva kiirguse juhtimise, heitmise või

viimise õhku, pinnasesse või vette, mis põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese

surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, vee või pinnase kvaliteedile või

loomadele või taimedele.

Artikkel 14 – Keemiliste ainetega seotud süüteod

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona selliste reguleeritud keemiliste ainete, mis võivad

olla puhasained, sisalduda segudes või toodetes, õigusvastane ja tahtlik tootmine,

turulelaskmine või turul kättesaadavaks tegemine, importimine, eksportimine või

kasutamine, sealhulgas nende lisamine toodetesse, kui selline tegu on keskkonna

kaitsmisele suunatud riigisisese õiguse alusel keelatud ja see põhjustab või võib

tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju

õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

2. Konventsiooniosalised võivad määrata kindlaks riigisisesed sätted, mille suhtes nad

otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.

ET 8 ET

Artikkel 15 – Radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik radioaktiivse materjali või radioaktiivsete

ainete valmistamine, tootmine, töötlemine, käitlemine, kasutamine, hoidmine, ladustamine,

transportimine, importimine, eksportimine või lõpphoiustamine, kui selline tegu põhjustab või

võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu,

pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

Artikkel 16 – Elavhõbedaga seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik elavhõbeda, elavhõbedaühendite ja -

segude ning elavhõbedat sisaldavate toodete valmistamine, kasutamine, ladustamine,

importimine või eksportimine, kui selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada

inimese surm või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile

või loomadele või taimedele.

Artikkel 17 – Osoonikihti kahandavate ainetega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik osoonikihti kahandavate ainete tootmine,

turule laskmine, importimine, eksportimine, kasutamine või keskkonda laskmine või selliste

toodete ja seadmete tootmine, turule laskmine, importimine, eksportimine, mis sisaldavad või

mille käitamiseks on vaja osoonikihti kahandavaid aineid.

Artikkel 18 – Fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik fluoritud kasvuhoonegaaside tootmine,

turule laskmine, importimine, eksportimine, kasutamine või keskkonda laskmine või selliste

toodete ja seadmete turule laskmine või importimine, mis sisaldavad või mille käitamiseks on

vaja fluoritud kasvuhoonegaase.

2. jagu – Jäätmed

Artikkel 19 – Jäätmete ebaseadusliku kogumise, käitlemise, veo, taaskasutamise,

kõrvaldamise või jäätmesaadetise vedamisega seotud süüteod

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik jäätmete kogumine,

töötlemine, vedu, taaskasutamine või kõrvaldamine, nimetatud protsesside

järelevalve ning ladustamiskohtade järelhooldus, kaasa arvatud toimingud

(jäätmekäitlus), mida teevad edasimüüjad või vahendajad, kui selline tegu

(a) hõlmab riigisisese õiguse kohaselt määratletud ohtlikke jäätmeid ja tegemist on

selliste jäätmete arvestatava kogusega või

(b) hõlmab muid kui käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud jäätmeid ning

põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid

tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või

loomadele või taimedele.

2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik piiriülene jäätmesaadetise

vedamine, kui tegemist on arvestatava kogusega, olenemata sellest, kas see toimub

ühe saadetisena või mitme saadetisena, mis näivad olevat omavahel seotud.

ET 9 ET

3. jagu – Rajatised

Artikkel 20 – Süüteod, mis on seotud sellise rajatise käitamise või sulgemisega, kus

toimub ohtlik tegevus

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona sellise rajatise õigusvastane ja tahtlik käitamine

või sulgemine, kus toimub ohtlik tegevus, kui selline tegu põhjustab või võib

tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid tervisekahjustusi või olulist kahju

õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või taimedele.

2. Konventsiooniosalised võivad määrata kindlaks riigisisesed sätted, mille suhtes nad

otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.

Artikkel 21 – Ohtlike ainetega seotud rajatise ebaseadusliku käitamise või sulgemisega

seotud süüteod

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona sellise rajatise õigusvastane ja tahtlik käitamine

või sulgemine, kus ladustatakse või kasutatakse ohtlikke aineid või segusid, kui see

tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid

tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele

või taimedele.

2. Konventsiooniosalised võivad määrata kindlaks riigisisesed sätted, mille suhtes nad

otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.

4. jagu – Laevad

Artikkel 22 – Laevade ebaseadusliku ringlussevõtuga seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona see, kui laevaomanik jätab õigusvastaselt ja tahtlikult täitmata

kohaldatavad nõuded, millega nähakse ette laeva ringlussevõtt nõutavatele

keskkonnastandarditele vastavates laevade ringlussevõtu kohtades.

Artikkel 23 – Laevadelt pärinevate saasteainete merreheitmisega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik laevadelt pärinevate saasteainete

merreheitmine, kui selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada vee kvaliteedi

halvenemist või kahjustada merekeskkonda.

5. jagu – Loodusvarad

Artikkel 24 – Pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik pinna- või põhjavee võtmine, mis

põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada olulist kahju pinnaveekogude ökoloogilisele

seisundile või potentsiaalile või põhjaveekogumite kvantitatiivsele seisundile.

Artikkel 25 – Ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemisega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik ebaseaduslikult ülestöötatud puidu või

sellest saadud toodete turule laskmine, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole arvestatava

kogusega.

ET 10 ET

Artikkel 26 – Ebaseadusliku kaevandamisega seotud süüteod

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik kaevandamistegevus, mille

puhul on riigisisese õiguse kohaselt nõutav keskkonnamõju hindamine või

samaväärne keskkonnamenetlus, kui see toimub ilma riigisisese õiguse alusel

kehtestatud keskkonnaaspekte käsitleva õiguslikult nõutava arendusloata ning see

põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid

tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele

või taimedele.

2. Konventsiooniosalised võivad kindlaks määrata riigisisesed sätted, mille suhtes nad

otsustavad kohaldada käesoleva artikli lõiget 1, ja teavitada neist sekretariaati.

6. jagu – Elurikkus

Artikkel 27 – Kaitsealuse loodusliku looma- või taimeliikide ebaseadusliku tapmise,

hävitamise, äravõtmise ja omamisega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda oma

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik kaitsealuste looduslike looma- või

taimeliikide isendi või isendite tapmine, hävitamine, äravõtmine või omamine, kaasa arvatud

isendite osade või neist saadu võtmine või omamine, välja arvatud juhul, kui tegemist ei ole

selliste isendite arvestatava kogusega, võttes vajaduse korral arvesse liigi kaitsestaatust.

Artikkel 28 – Kaitsealuse loodusliku loomastiku või taimestikuga ebaseadusliku

kauplemisega seotud süüteod

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik kaitsealuste looduslike

looma- või taimeliikide isendi või isendite või nende osade või neist saadu müük või

müügiks pakkumine, välja arvatud juhtudel, kui tegemist ei ole selliste isendite

arvestatava kogusega, võttes vajaduse korral arvesse liigi kaitsestaatust.

2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

oma riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik piiriülene kauplemine

kaitsealuste looduslike looma- või taimeliikide isendite või nende osade või neist

saaduga, välja arvatud juhtudel, kui tegemist ei ole selliste isendite arvestatava

kogusega, võttes vajaduse korral arvesse liigi kaitsestaatust.

Artikkel 29 – Kaitseala elupaikade ebaseadusliku halvendamisega seotud süüteod

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

riigisiseses õiguses kuriteona õigusvastane ja tahtlik tegevus, mis põhjustab

kaitsealal elupaiga halvenemist või häirib kaitsealuste loomaliike kaitsealal, nagu on

määratletud riigisiseses õiguses, kui selline halvenemine või häirimine on

märkimisväärne.

2. Konventsiooniosalised võivad kindlaks teha kaitsealal asuvad elupaigad ja

kaitsealused loomaliigid, mille suhtes nad otsustavad kohaldada käesoleva artikli

lõiget 1, ning teavitada neist sekretariaati.

Artikkel 30 – Invasiivsete võõrliikidega seotud süüteod

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda riigisiseses

õiguses kuriteona selliste invasiivsete võõrliikide õigusvastane ja tahtlik toomine riigi

territooriumile, turule laskmine, pidamine, aretamine, vedu, kasutamine, vahetamine,

paljunemise võimaldamine, pidamine või kasvatamine, keskkonda laskmine või levitamine,

ET 11 ET

mis on määratletud riigisisestes õigusaktides keskkonna jaoks probleemsete liikidena, kui

selline tegu põhjustab või võib tõenäoliselt põhjustada inimese surma või raskeid

tervisekahjustusi või olulist kahju õhu, pinnase või vee kvaliteedile või loomadele või

taimedele.

7. jagu – Eriti raske kuritegu

Artikkel 31 – Eriti raske kuritegu

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et käsitada kõiki

konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuritegusid eriti raske kuriteona, kui need on toime

pandud tahtlikult ja kui sellised kuriteod põhjustavad hävingut või tekitavad pöördumatut,

ulatuslikku ja olulist kahju või pikaajalist, ulatuslikku ja olulist kahju märkimisväärse suuruse

või keskkonnaväärtusega ökosüsteemile või kaitsealal asuvale elupaigale või õhu, pinnase või

vee kvaliteedile.

8. jagu – Kriminaalõiguse üldsätted

Artikkel 32 – Süüteole kihutamine, sellele kaasaaitamine ja süüteokatse

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

kuriteona õigusvastane ja tahtlik konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud

kuritegude toimepanemisele kihutamine või neile kaasaaitamine.

2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et määratleda

kuriteona konventsiooni artiklite 12–21, 23–25, artikli 28 lõike 2 ja artikli 30

kohaselt kindlaks määratud kuriteo toimepanemise katse, kui see on õigusvastane ja

tahtlik.

3. Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike meetmete võtmist, et

määratleda kuriteona konventsiooni artikli 27 ja artikli 28 lõike 1 kohaselt kindlaks

määratud kuriteo toimepanemise katse, kui see on õigusvastane ja tahtlik.

Artikkel 33 – Jurisdiktsioon

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et kehtestada

jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo suhtes,

(a) mis pannakse toime nende territooriumil;

(b) mis pannakse toime nende lipu all sõitva laeva pardal;

(c) mis pannakse toime nende seaduste alusel registreeritud õhusõiduki pardal või

(d) mille paneb toime nende kodanik.

2. Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike meetmete võtmist, et

kehtestada jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo suhtes,

kui kuritegu on toime pandud tema kodaniku vastu.

3. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed, et kehtestada

jurisdiktsioon konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuriteo suhtes, kui

väidetavad toimepanijad viibivad nende territooriumil ja neid ei saa teisele riigile

välja anda üksnes nende kodakondsuse alusel.

4. Kui rohkem kui üks konventsiooniosaline taotleb jurisdiktsiooni konventsiooni

kohaselt kindlaksmääratud väidetava kuriteo suhtes, konsulteerivad asjaomased

konventsiooniosalised vajaduse korral üksteisega, et määrata kindlaks kõige sobivam

jurisdiktsioon süüdistuse esitamiseks.

ET 12 ET

5. Ilma et see piiraks rahvusvahelise õiguse üldnormide kohaldamist, ei välistata

konventsiooniga konventsiooniosalise poolt riigisisese õiguse kohaselt teostatavat

kriminaaljurisdiktsiooni.

Artikkel 34 – Juriidiliste isikute vastutus

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et

juriidilist isikut saab võtta vastutusele käesoleva konventsiooni kohaselt

kindlaksmääratud kuritegude eest, mille on tema kasuks toime pannud eraisikuna või

juriidilise isiku organi liikmena tegutsenud füüsiline isik, kellel on juhtiv koht

juriidilises isikus ja kellel on:

(a) juriidilise isiku esindamise õigus;

(b) juriidilise isiku nimel otsuste tegemise õigus või

(c) juriidilises isikus kontrolli teostamise õigus.

2. Lisaks käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud juhtudele võtavad konventsiooniosalised

vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et juriidilist isikut saab vastutusele

võtta, kui käesoleva artikli lõikes 1 nimetatud füüsilise isiku järelevalve või kontrolli

puudumine on teinud võimalikuks konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo

toimepaneku selle juriidilise isiku kasuks selle juriidilise isiku antud volitustega

füüsilise isiku poolt.

3. Lähtuvalt konventsiooniosalise õiguspõhimõtetest võib juriidilise isiku vastutus olla

kriminaal-, tsiviil- või haldusvastutus.

4. Selline vastutus ei piira kuriteo toime pannud füüsilise isiku kriminaalvastutust.

Artikkel 35 – Karistused ja meetmed

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et

konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest, mille on toime pannud

füüsilised isikud, kohaldatakse mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi,

mille puhul võetakse arvesse kuriteo raskust. Karistused hõlmavad vangistust ja

võivad hõlmata ka rahalisi karistusi.

2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et

artikli 34 kohaselt vastutusele võetud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse

mõjusaid, proportsionaalseid ja hoiatavaid karistusi, mis hõlmavad

kriminaalõiguslikke või muid rahalisi karistusi ning võivad hõlmata muid meetmeid,

näiteks:

(a) ettevõtluskeeld;

(b) riiklike hüvitiste ja abi saamise õigusest ilmajätmine;

(c) avaliku sektori rahastuse saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas

hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest ja kontsessioonidest

ilmajätmine, ning lubade ja volituste kehtetuks tunnistamine;

(d) kohtuliku järelevalve alla võtmine;

(e) sundlõpetamine;

(f) nende lubade ja volituste peatamine, tagasi võtmine või kehtetuks

tunnistamine, mis on antud tegevuseks, mille tulemusel asjaomane kuritegu

toime pandi;

ET 13 ET

(g) toimepandud keskkonnakuritegu käsitleva kohtulahendi täielik või osaline

avaldamine, kui selleks on avalik huvi, ilma et see piiraks eraelu puutumatust

või andmekaitsenormide kohaldamist, või

(h) kohustus luua hoolsuskohustuse süsteemid, millega parandada

keskkonnastandardite järgimist.

3. Konventsiooniosalised võtavad oma riigisisestes õigussüsteemides võimalikult

suures ulatuses seadusandlikke ja muid meetmeid, mis on vajalikud, et oleks

võimalik külmutada, arestida ja konfiskeerida

(a) kuriteovahendid – vara, mida kasutatakse või kavatsetakse kasutada mis tahes

viisil, täielikult või osaliselt konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuriteo

või kuritegude toimepanemiseks, ning

(b) kriminaaltulu, mis on saadud konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud

kuritegude toimepanemisega, või vara, mille väärtus vastab sellisele tulule.

4. Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike ja muude meetmete võtmist

kooskõlas oma riigisisese õigusega, et lisada keskkonna seisundi taastamine

füüsiliste ja juriidiliste isikute suhtes kohaldatavate karistuste ja meetmete hulka

vastavalt järgmistele sätetele:

(a) teatavatel tingimustel võib pädev asutus anda seoses konventsiooni kohaselt

kindlaksmääratud kuriteoga korralduse keskkonna seisundi taastamiseks ning

(b) pädev asutus võib anda korralduse täita keskkonna seisundi taastamise

korraldus, mida ei ole täidetud, selle isiku arvel, kelle suhtes korraldus on

tehtud, või võidakse isiku suhtes selle asemel või sellele lisaks kohaldada muid

kriminaalkaristusi või muid karistusi.

Artikkel 36 – Raskendavad asjaolud

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et üht

või mitut järgmistest asjaoludest, kui need ei kuulu juba kuriteo koosseisu tunnuste

hulka, võib kooskõlas riigisisese õiguse asjakohaste sätetega võtta konventsiooni

kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest karistuste määramisel arvesse

raskendavate asjaoludena, täpsemalt järgmist:

(a) kuritegu tekitas ökosüsteemile tõsise ja laiaulatusliku või tõsise ja pikaajalise

või tõsise ja pöördumatu kahju;

(b) kuritegu pandi toime kuritegeliku organisatsiooni raames;

(c) toimepanija kasutas kuriteo toimepanemisel vale- või võltsitud dokumente;

(d) kuriteo pani(d) toime ametiisik või ametiisikud oma ülesannete täitmisel;

(e) kuriteo toimepanija on varem konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud

kuritegudes lõplikult süüdi mõistetud või

(f) kuriteoga kaasnes või eeldati, et sellega kaasneb, oluline rahaline kasu või

otsene või kaudne oluliste kulude vältimine, kui sellist kasu või kulude

vältimist on võimalik kindlaks teha.

2. Käesoleva artikli lõike 1 punktis a osutatud raskendavat asjaolu ei kohaldata

käesoleva konventsiooni artiklis 31 nimetatud kuriteo suhtes.

ET 14 ET

Artikkel 37 – Teise konventsiooniosalise varem mõistetud karistused

Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike meetmete võtmist, et näha ette

võimalus võtta karistuste määramisel arvesse teise konventsiooniosalise poolt käesoleva

konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude eest mõistetud lõplikke karistusi.

V peatükk – Uurimine, süüdistuse esitamine ja menetlusõigus

Artikkel 38 – Menetluse algatamine ja jätkamine

Konventsiooniosalised võtavad vajalikud seadusandlikud meetmed tagamaks, et

konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegude uurimine või nende eest süüdistuse

esitamine ei sõltu kaebuse olemasolust ning et menetlus võib jätkuda ka pärast kaebuse

tagasivõtmist.

Artikkel 39 – Õigus osaleda menetluses

Konventsiooniosalised kaaluvad vajalike seadusandlike ja muude meetmete võtmist

kooskõlas oma riigisisese õigusega, et anda isikutele, kellel on piisav huvi või kes väidavad,

et õigust on rikutud, samuti keskkonnakaitset edendavatele valitsusvälistele

organisatsioonidele õigus osaleda kriminaalmenetlustes, mis puudutavad konventsiooni

kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid, ulatuses, milles selliste isikute ja organisatsioonide

nimetatud menetlusõigused on konventsiooniosaliste riigisisestes õigussüsteemides ette

nähtud muude kuritegude puhul järgitavates menetlustes, näiteks õigus osaleda

tsiviilhagejana.

VI peatükk – Rahvusvaheline koostöö

Artikkel 40 – Rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades

1. Konventsiooniosalised teevad üksteisega võimalikult ulatuslikku koostööd vastavalt

käesoleva konventsiooni sätetele ning kohaldades kriminaalasjades tehtavat koostööd

käsitlevaid asjakohaseid rahvusvahelisi ja piirkondlikke õiguslikke vahendeid ning

ühtsete või mõlemapoolsete õigusaktide ja riigisisese õiguse alusel sõlmitud

kokkuleppeid, et:

(a) ennetada konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid, nende vastu

võidelda ja nende eest süüdistus esitada, mis hõlmab ka vara külmutamist,

arestimist ja konfiskeerimist;

(b) kaitsta tunnistajaid ja isikuid, kes teatavad konventsiooni kohaselt

kindlaksmääratud kuritegudest ja teevad õigusasutustega koostööd, ning

osutada neile abi;

(c) uurida ja menetleda konventsioonis kindlaksmääratud kuritegusid ning

(d) täita konventsiooniosaliste kohtuasutuste asjakohaseid kriminaalasjades tehtud

kohtulahendeid.

2. Kui konventsiooniosaline, kes seab väljaandmise või kriminaalasjades antava

vastastikuse abistamise sõltuvusse lepingu olemasolust, saab konventsiooniosaliselt,

kellega tal sellist lepingut ei ole, väljaandmistaotluse või taotluse õigusabiks

kriminaalasjades, võib ta täielikus kooskõlas oma rahvusvahelisest õigusest

tulenevate kohustustega ja taotluse saanud konventsiooniosalise riigisiseses õiguses

sätestatud tingimustel käsitada asjaomast konventsiooni väljaandmise või

kriminaalasjades antava vastastikuse õigusabi õigusliku alusena seoses kuritegudega,

ET 15 ET

mis on määratletud vastavalt konventsioonile, ning võib sel eesmärgil kohaldada

mutatis mutandis rahvusvahelise organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemise

Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni konventsiooni artikleid 16 ja 18.

Artikkel 41 – Teave

1. Konventsiooniosaline võib oma riigisisese õiguse piires ilma eelneva taotluseta

edastada teisele konventsiooniosalisele teavet, mis on saadud tema enda uurimise

käigus, kui ta leiab, et sellise teabe avalikustamine võib aidata vastuvõtval

konventsiooniosalisel ennetada konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid

või algatada või läbi viia uurimisi või menetlusi seoses asjaomaste kuritegudega, või

et selline avalikustamine võib tuua kaasa asjaomase konventsiooniosalise

koostöötaotluse käesoleva konventsiooni artikli 40 alusel.

2. Konventsiooniosaline, kes saab käesoleva artikli lõike 1 kohaselt mis tahes teavet,

esitab sellise teabe oma pädevatele asutustele, et algatada menetlus, kui seda

peetakse asjakohaseks, või selleks, et asjaomast teavet võiks võtta arvesse

asjaomastes tsiviil- ja kriminaalmenetlustes.

3. Teavet edastav konventsiooniosaline võib oma riigisisese õiguse kohaselt kehtestada

tingimusi, mille alusel teavet saav konventsiooniosaline sellist teavet kasutab. Need

tingimused on vastuvõtva konventsiooniosalise jaoks siduvad.

Artikkel 42 – Andmekaitse

Konventsiooniosaline edastab isikuandmeid käesoleva konventsiooni artiklite 40 ja 41 alusel

üksnes juhul, kui on täidetud isikuandmete kaitset reguleerivates kohaldatavates õigusaktides

ja rahvusvahelistes lepingutes sätestatud tingimused.

VII peatükk – Kaitsemeetmed

Artikkel 43 – Ohvrite seisund kriminaaluurimises ja -menetluses

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et

kaitsta ohvrite õigusi ja huve kriminaaluurimise ja -menetluse kõigis etappides

kooskõlas oma riigisisese õigusega, eelkõige

(a) teavitades neid nende õigustest ja nende käsutuses olevatest teenustest ning

taotluse korral nende kaebuse suhtes võetud järelmeetmetest, esitatud

süüdistustest ja kriminaalmenetluse seisust, välja arvatud erandjuhtudel, kui

selline teavitamine võib kahjustada juhtumi nõuetekohast menetlemist, ning

nende rollist selles ja nende juhtumite tulemustest;

(b) võimaldades neil kooskõlas riigisisese õiguse menetlusnormidega olla ära

kuulatud, esitada tõendeid ning valida vahendid oma seisukohtade, vajaduste ja

murede esitamiseks ja kaalumiseks kas otse või vahendaja kaudu;

(c) pakkudes neile asjakohaseid tugiteenuseid, et nende õigused ja huvid oleksid

adekvaatselt esitatud ja arvesse võetud, ning

(d) tagades meetmete olemasolu, et kaitsta ohvreid ja nende pereliikmeid teisese ja

korduva ohvristamise, hirmutamise ja kättemaksu eest.

2. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et

tagada ohvritele alates esimesest kokkupuutest pädevate asutustega juurdepääs

teabele asjaomaste kohtu- ja haldusmenetluste kohta.

ET 16 ET

3. Konventsiooniosalised tagavad, et kuriteoohvritel on juurdepääs õigusabile, kui nad

on kriminaalmenetluse osalised. Tingimused või menetlusnormid, mille alusel

ohvritel on juurdepääs õigusabile, määratakse kindlaks riigisisese õigusega.

4. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid

tagamaks, et sellise kuriteo ohvrid, mis on määratud kindlaks konventsiooni kohaselt

ja mis on toime pandud muu konventsiooniosalise territooriumil kui see, kus nad

elavad, saavad esitada kaebuse oma elukohariigi pädevatele asutustele, kui nad ei saa

seda teha selle konventsiooniosalise territooriumil, kus kuritegu toime pandi, või kui

tegemist on raske kuriteoga selle konventsiooniosalise riigisisese õiguse tähenduses,

kus nad ei soovi seda teha.

5. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et anda

rühmade, sihtasutuste, ühenduste või valitsus- või valitsusväliste organisatsioonide

liikmetele võimalus abistada ja/või toetada ohvreid nende nõusolekul konventsiooni

kohaselt kindlaksmääratud kuritegusid käsitlevas kriminaalmenetluses, kui ei ole

tehtud vastupidist põhjendatud otsust.

Artikkel 44 – Tunnistajate kaitse

1. Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et

tagada kriminaalmenetluses, milles käsitletakse konventsiooni kohaselt

kindlaksmääratud kuritegusid, tunnistajate ning vajaduse korral nende sugulaste ja

teiste lähedaste jaoks tulemuslik ja asjakohane kaitse mis tahes vormis kättemaksu

või hirmutamise eest.

2. Käesoleva artikli lõiget 1 kohaldatakse ka ohvrite suhtes, kui nad on tunnistajad.

Artikkel 45 – Kuriteost teatavate või õigusasutustega koostööd tegevate isikute kaitse

Konventsiooniosalised võtavad vajalikke seadusandlikke ja muid meetmeid, et tagada

tulemuslik ja asjakohane kaitse neile, kes teatavad konventsiooni kohaselt kindlaksmääratud

kuritegudest või teevad uurimise või süüdistuse esitamise eest vastutavate asutustega muul

viisil koostööd.

VIII peatükk – Järelevalvemehhanism

Artikkel 46 – Konventsiooniosaliste komitee

1. Konventsiooniosaliste komitee koosneb konventsiooniosaliste esindajatest.

2. Konventsiooniosaliste komitee kutsub kokku Euroopa Nõukogu peasekretär. Selle

esimene koosolek peetakse ühe aasta jooksul pärast konventsiooni jõustumist

kümnenda allakirjutanud riigi suhtes, kes on selle ratifitseerinud. Seejärel tuleb

komitee kokku iga kord, kui vähemalt üks kolmandik konventsiooniosalistest või

peasekretär seda taotleb.

3. Konventsiooniosaliste komitee võtab vastu oma töökorra.

4. Konventsiooniosaline, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige, osaleb

konventsiooniosaliste komitee tegevuse rahastamises. Euroopa Nõukogusse

mittekuuluva liikme rahalise osaluse määravad ühiselt kindlaks ministrite komitee ja

kõnealune liige.

ET 17 ET

Artikkel 47 – Muud esindajad

1. Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee, inimõiguste volinik, Euroopa

Kriminaalasjade Komitee ja muud asjaomased Euroopa Nõukogu valitsustevahelised

komiteed nimetavad igaüks konventsiooniosaliste komiteesse oma esindaja.

2. Ministrite komitee võib kutsuda teisi Euroopa Nõukogu organeid nimetama pärast

konventsiooniosaliste komiteega konsulteerimist komiteesse esindaja.

3. Kodanikuühiskonna ja eelkõige valitsusväliste organisatsioonide esindajaid võivad

saada loa osaleda konventsiooniosaliste komiteesse vaatlejatena, järgides Euroopa

Nõukogu asjakohaste normidega kehtestatud menetlust.

4. Käesoleva artikli lõigete 1–3 kohaselt määratud esindajad osalevad

konventsiooniosaliste komitee koosolekutel ilma hääleõiguseta.

Artikkel 48 – Konventsiooniosaliste komitee ülesanded

1. Konventsiooniosaliste komitee jälgib konventsiooni rakendamist.

Konventsiooniosaliste komitee töökorras määratakse kindlaks konventsiooni

rakendamise hindamise kord.

2. Konventsiooniosaliste komitee hõlbustab teabe, kogemuste ja heade tavade

kogumist, analüüsi ja vahetamist riikide vahel, et parandada nende suutlikkust kaitsta

keskkonda kriminaalõiguse kaudu.

3. Konventsiooniosaliste komitee teeb vajaduse korral järgmist:

(a) hõlbustab konventsiooni tulemuslikku kasutamist ja rakendamist, sealhulgas

võimalike probleemide ja konventsiooni alusel tehtud avalduste või

reservatsioonide mõju kindlakstegemist, ning

(b) avaldab arvamust kõikides konventsiooni kohaldamisega seotud küsimustes

ning hõlbustab teabevahetust olulise õigusliku, poliitilise või tehnoloogilise

arengu kohta.

4. Konventsiooniosaliste komiteed abistab käesoleva artikli kohaste ülesannete täitmisel

Euroopa Nõukogu sekretariaat.

5. Euroopa Kriminaalasjade Komiteed teavitatakse korrapäraselt käesoleva artikli

lõigetes 1–3 nimetatud tegevustest.

IX peatükk – Seos muude rahvusvahelise õiguse allikatega

Artikkel 49 – Seos muude rahvusvahelise õiguse allikatega

1. Konventsioon ei mõjuta õigusi ega kohustusi, mis tulenevad rahvusvahelisest

tavaõigusest ja muudest rahvusvahelistest konventsioonidest, mille osalised

konventsiooniosalised on või mille osalisteks nad saavad ning mis sisaldavad sätteid

asjaomase konventsiooniga reguleeritavate küsimuste kohta.

2. Konventsiooniosalised võivad omavahel sõlmida kahe- või mitmepoolseid

kokkuleppeid konventsiooniga hõlmatud küsimustes eesmärgiga täiendada või

karmistada konventsiooni sätteid või aidata kaasa selles sisalduvate põhimõtete

kohaldamisele.

3. Konventsioon ei piira rahvusvahelisel õigusel põhinevaid riikide ja üksikisikute

õigusi, kohustusi ega vastutust.

ET 18 ET

X peatükk – Konventsiooni muudatused

Artikkel 50 – Konventsiooni muudatused

1. Kõigist konventsiooniosalise tehtud konventsiooni muudatusettepanekutest

teavitatakse Euroopa Nõukogu peasekretäri, kes edastab ettepanekud Euroopa

Nõukogu liikmesriikidele, kõikidele allakirjutanutele, kõikidele

konventsiooniosalistele, Euroopa Liidule, kõikidele riikidele, kes on vastavalt

artiklile 53 kutsutud konventsioonile alla kirjutama, ja kõikidele riikidele, kes on

vastavalt artiklile 54 kutsutud konventsiooniga ühinema.

2. Euroopa Nõukogu ministrite komitee võtab pakutud ettepaneku kaalumisele ning

olles konsulteerinud konventsiooniosalistega, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed,

võib võtta muudatuse vastu häälteenamusega, nagu on ette nähtud Euroopa Nõukogu

statuudi artikli 20 punktis d.

3. Ministrite komitees käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastuvõetud muudatuse tekst

edastatakse konventsiooniosalistele heakskiitmiseks.

4. Kõik käesoleva artikli lõike 2 kohaselt vastu võetud muudatused jõustuvad selle kuu

esimesel päeval, mis järgneb ühe kuu möödumisele kuupäevast, mil kõik

konventsiooniosalised on teatanud Euroopa Nõukogu peasekretärile omapoolsest

vastuvõtmisest.

XI peatükk – Lõppsätted

Artikkel 51 – Konventsiooni mõju

1. Konventsiooni sätted ei piira riigisisese õiguse sätteid ega siduvaid rahvusvahelisi

kokkuleppeid, mis on juba jõus või mis võivad jõustuda ning millega antakse praegu

või tulevikus isikutele keskkonnakuritegude ennetamisel ja nende vastu võitlemisel

soodsamad õigused.

2. Konventsiooniosalised, kes on Euroopa Liidu liikmesriigid, kohaldavad oma

vastastikustes suhetes Euroopa Liidu norme, millega reguleeritakse konventsiooni

kohaldamisalasse kuuluvaid küsimusi. See ei piira konventsiooni täielikku

kohaldamist nende suhetes teiste konventsiooniosalistega.

Artikkel 52 – Vaidluste lahendamine

1. Konventsiooni sätete kohaldamise või tõlgendamisega seoses tekkida võiva vaidluse

pooled püüavad seda esmalt lahendada läbirääkimiste, lepituse või vahekohtu abil

või muul rahumeelsel viisil, mis on vastastikusel kokkuleppel heaks kiidetud.

2. Euroopa Nõukogu ministrite komitee võib kehtestada vaidluste lahendamise

protseduurid, mida konventsiooniosalised võivad vaidluste puhul kasutada, kui nad

peaksid selles kokku leppima.

Artikkel 53 – Allakirjutamine ja jõustumine

1. Konventsioon on avatud allakirjutamiseks Euroopa Nõukogu liikmesriikidele,

konventsiooni väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele ja Euroopa Liidule.

2. Konventsioon ratifitseeritakse või kiidetakse heaks. Ratifitseerimis- või

heakskiitmiskirjad antakse hoiule Euroopa Nõukogu peasekretärile.

3. Konventsioon jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu

möödumisele päevast, mil kümme allakirjutanut, kellest vähemalt kaheksa on

ET 19 ET

Euroopa Nõukogu liikmesriiki, on käesoleva artikli lõike 2 kohaselt väljendanud oma

nõusolekut end konventsiooniga siduda.

4. Iga käesoleva artikli lõikes 1 osutatud riigi või Euroopa Liidu suhtes, kes hiljem

väljendab oma nõusolekut end sellega siduda, jõustub konventsioon selle kuu

esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele ratifitseerimis- või

heakskiitmiskirja hoiuleandmise kuupäevast.

Artikkel 54 – Konventsiooniga ühinemine

1. Pärast konventsiooni jõustumist võib Euroopa Nõukogu ministrite komitee pärast

konventsiooniosalistega konsulteerimist ja nende ühehäälse nõusoleku saamist

kutsuda riigi, kes ei ole Euroopa Nõukogu liige ega ole osalenud konventsiooni

väljatöötamises, konventsiooniga ühinema Euroopa Nõukogu statuudi artikli 20

punktis d sätestatud häälteenamusega ja ministrite komitees osalevate

konventsiooniosaliste esindajate ühehäälse otsusega.

2. Ühineva riigi suhtes jõustub konventsioon selle kuu esimesel päeval, mis järgneb

kolme kuu möödumisele ühinemiskirja hoiuleandmisest Euroopa Nõukogu

peasekretärile.

Artikkel 55 – Territoriaalne kohaldamine

1. Iga riik või Euroopa Liit võib alla kirjutades või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või

ühinemiskirja hoiule andes nimetada territooriumi või territooriumid, mille suhtes

käesolevat konventsiooni kohaldatakse.

2. Iga konventsiooniosaline võib hiljem Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud

avaldusega laiendada konventsiooni kohaldamisala muule avalduses nimetatud

territooriumile, mille rahvusvaheliste suhete eest ta vastutab või mille nimel ta on

volitatud tegutsema. Sellise territooriumi suhtes jõustub konventsioon selle kuu

esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu möödumisele asjaomase avalduse

laekumisest peasekretärile.

3. Kahe eelmise lõike alusel tehtud avalduse võib asjaomases avalduses nimetatud mis

tahes territooriumi suhtes tagasi võtta, saates Euroopa Nõukogu peasekretärile

sellekohase teate. Tagasivõtmine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb

kolme kuu möödumisele päevast, mil peasekretär teate kätte sai.

Artikkel 56 – Reservatsioonid

1. Käesoleva konventsiooni sätete suhtes ei või teha reservatsioone, välja arvatud

käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 käsitletud juhtudel.

2. Iga riik või Euroopa Liit võib allakirjutamisel või ratifitseerimis-, heakskiitmis- või

ühinemiskirja hoiuleandmisel Euroopa Nõukogu peasekretärile saadetud avaldusega

deklareerida, et jätab endale õiguse mitte kohaldada või kohaldada üksnes erijuhtudel

või -tingimustel sätteid, mis on sõnastatud konventsiooni artikli 33 lõike 1 punktis d.

3. Piirkondliku integratsiooni organisatsioon ja selle organisatsiooni liikmesriigid

võivad oma ühtlustatud õiguse alusel allakirjutamisel või ratifitseerimis-,

heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmisel Euroopa Nõukogu peasekretärile

saadetud avaldusega täpsustada

(a) konventsiooni artikli 3 punktis a kasutatud mõiste „õigusvastane“ ulatuse ning

ET 20 ET

(b) konventsiooni artiklites 13 ja 14, 19–22 ja 26–30 sätestatud kuritegude

määratlemisel kasutatavate mõistete „riigisisene õigus“, „riigisisesed sätted“,

„kaitstud“ ja „nõue“ ulatuse.

4. Iga konventsiooniosaline võib reservatsiooni täielikult või osaliselt tagasi võtta,

teavitades sellest Euroopa Nõukogu peasekretäri avaldusega. Avaldus jõustub

päeval, mil peasekretäri selle kätte sai.

Artikkel 57 – Denonsseerimine

1. Konventsiooniosaline võib konventsiooni igal ajal denonsseerida Euroopa Nõukogu

peasekretärile saadetava teatega.

2. Denonsseerimine jõustub selle kuu esimesel päeval, mis järgneb kolme kuu

möödumisele päevast, mil peasekretär on teate kätte saanud.

Artikkel 58 – Teavitamine

Euroopa Nõukogu peasekretär teeb Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni

väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele, kõigile allakirjutanutele, kõigile

konventsiooniosalistele, Euroopa Liidule ja kõigile konventsiooniga ühinema kutsutud

riikidele teatavaks iga

(a) allakirjutamise;

(b) ratifitseerimis-, heakskiitmis- või ühinemiskirja hoiuleandmise;

(c) konventsiooni artiklite 53 ja 54 kohase jõustumiskuupäeva;

(d) iga artikli 50 kohaselt vastu võetud muudatuse ja sellise muudatuse jõustumise

kuupäeva;

(e) artikli 56 kohaselt tehtud reservatsioonid ja reservatsioonide tagasivõtmise;

(f) artikli 57 sätete kohase denonsseerimise või

(g) konventsiooniga seotud muu akti, teate või teadaande.

Selle kinnituseks on täievolilised esindajad konventsioonile alla kirjutanud.

Koostatud [...] [...] [202x] inglise ja prantsuse keeles ühes eksemplaris; mõlemad tekstid on

autentsed ja antakse hoiule Euroopa Nõukogu arhiivi. Euroopa Nõukogu peasekretär edastab

tõestatud koopiad kõikidele Euroopa Nõukogu liikmesriikidele, konventsiooni

väljatöötamises osalenud mitteliikmesriikidele, Euroopa Liidule ning konventsiooniga

ühinema kutsutud riikidele.

ET 21 ET

2. LISA

Reservatsioon seoses teatavate mõistete määratlemisega Euroopa Nõukogu

konventsioonis, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu

Konventsiooni (mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu) (edaspidi

„konventsioon“) artikli 56 lõike 3 kohaselt deklareerib Euroopa Liit, et Euroopa Liidu puhul

tähendab mõiste „riigisisene õigus“, mida kasutatakse mõiste „õigusvastane“ määratlemiseks

konventsiooni artikli 3 punktis a, liidu õigust, mille eesmärk on saavutada liidu

keskkonnapoliitika mõnda eesmärki, nagu on sätestatud Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 191 lõikes 1, samuti Euroopa Liidu liikmesriigi õigus- või haldusnormi või liikmesriigi

pädeva asutuse otsust, millega jõustatakse asjaomast liidu õigust. Sama tähendus kehtib

mõistete „riigisisene õigus“ ja „riigisisesed sätted“ puhul, mida kasutatakse asjaomase teo

määratlemiseks konventsiooni artiklite 14, 19, 20, 21, 26, 29 ja 30 raames. Lisaks

tõlgendatakse mõisteid „kaitstud“ ja „nõue“, mida kasutatakse asjaomase teo määratlemiseks

konventsiooni artiklite 13, 22, 27, 28 ja 29 raames, kooskõlas riigisisese õigusega, mis on

määratletud eespool.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 29.7.2025

COM(2025) 434 final

2025/0244 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni

Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

ET 1 ET

SELETUSKIRI

Käesolev ettepanek käsitleb Euroopa Nõukogu konventsiooni, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu, (edaspidi „konventsioon“) Euroopa Liidu nimel sõlmimist.

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Keskkonnakuriteod tekitavad keskkonnale, inimeste tervisele ja majandusele olulist kahju

ning neist on saanud ELi ja kogu maailma jaoks üha suurem murekoht. Keskkonnakuriteod on

uimastikaubanduse, inimkaubanduse ja piraatkaubanduse järel maailmas suuruselt neljas

organiseeritud kuritegevuse liik. Keskkonnakuritegevus kasvab aastas 5–7 %1. Sellised

kuriteod nagu ebaseaduslik raadamine, vee-, õhu- ja pinnasereostuse põhjustamine,

osoonikihti kahandavate ainetega kauplemine, salaküttimine ja muud kuriteod kahjustavad

oluliselt elurikkust, kahjustavad inimeste tervist ja hävitavad terveid ökosüsteeme. Sellest

tulenev keskkonnakahju ja keskkonnaseisundi halvenemine, millega on sageli seotud

rahvusvaheline organiseeritud kuritegevus, on üleilmse mõjuga ning nõuab otsustavat

tegutsemist ja tugevat rahvusvahelist koostööd, mis põhineb ühisel arusaamal

keskkonnakuritegude kategooriatest, karistustest ja piiriülesest koostööst.

Viimastel aastakümnetel on EL järk-järgult suurendanud jõupingutusi, et reguleerida

keskkonnale kahjulikku tegutsemist. Praegu on paljudes ELi õigusaktides, peamiselt

direktiivides, sätestatud asjakohased normid ja piirangud mitmesugustes

keskkonnavaldkondades ning kaasnevad kohustused kohustatud isikutele. Selleks et veelgi

tõhustada keskkonnakaitset ja karmistada võitlust keskkonnakuritegude vastu, võttis EL vastu

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiivi (EL) 2024/1203, mis käsitleb

keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ

ja 2009/123/EÜ (edaspidi „keskkonnakuritegude direktiiv“). Keskkonnakuritegude

direktiiviga kehtestatakse selleks, et keskkonda tulemuslikumalt kaitsta, kuritegude ja

karistuste määratlemise ühised miinimumeeskirjad, samuti keskkonnakuritegude ennetamise

ja nende vastu võitlemise ning liidu keskkonnaõiguse normide tulemusliku täitmise tagamise

meetmed. Keskkonnakuritegude direktiiv jõustus 20. mail 2024 ja selle kohaselt peavad

liikmesriigid võtma vajalikud ülevõtmismeetmed vastu 20. maiks 2026.

Euroopa Nõukogu, kes võttis 1998. aastal vastu konventsiooni, mis käsitleb keskkonna

kaitsmist kriminaalõiguse kaudu,2 (edaspidi „1998. aasta konventsioon“), mis on esimene

rahvusvaheline õigusakt keskkonnakuritegude vastu võitlemiseks, tunnistab samuti, et nende

kuritegude vastu võitlemiseks on vaja tõhusamat rahvusvahelist lähenemisviisi.

1998. aasta konventsioon ei jõustunud, sest vajalikku minimaalset ratifitseerimiste ja

ühinemiste arvu ei saavutatud.

Seepärast moodustas Euroopa Nõukogu kuritegevuse ennetamise ja kontrolli valdkonna

tegevuse järelevalve ja koordineerimise juhtkomitee („Euroopa Kriminaalasjade Komitee“)

ekspertidest koosneva töörühma, mille tegevusala on keskkonna kaitsmine kriminaalõiguse

kaudu, et kaaluda teostatavusuuringus3 võimalikke edasisi samme ja hinnata, kas olemasoleva

1998. aasta konventsiooni asendamiseks uue konventsiooni väljatöötamine on teostatav ja

1 UNEP-INTERPOL Rapid Response Assessment: „The Rise of Environmental Crime“

(Keskkonnakuritegevuse kasv), juuni 2016. 2 Konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu (ELS nr 172), vastu võetud

4. novembril 1998. 3 Teostatavusuuring keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu (CDPC (2021)9-Fin).

ET 2 ET

asjakohane; töörühm otsustas 2022. aasta juunis, et uue konventsiooni koostamine on

teostatav ja asjakohane.

23. novembril 2022 võttis Euroopa Nõukogu ministrite komitee vastu volitused uue

ekspertide komitee jaoks, mis tegeleb keskkonna kaitsmisega kriminaalõiguse kaudu

(edaspidi „ekspertide komitee“)4. Ekspertide komitee loodi ministrite komitee ja Euroopa

Kriminaalasjade Komitee alluvuses ning sellele usaldati ülesanne töötada välja uus

konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu.

Liit pidas konventsiooni üle läbirääkimisi, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 216 lõike 1 neljandale võimalusele, mille kohaselt

võib liit pidada läbirääkimisi rahvusvahelise lepingu üle ja sõlmida selle, kui see leping „võib

mõjutada ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala“.

Kooskõlas ELi toimimise lepingu artikli 218 lõigetega 3 ja 4 esindas liitu konventsiooni üle

peetud läbirääkimistel Euroopa Komisjon vastavalt nõukogu otsusele, millega anti Euroopa

Komisjonile luba osaleda5.

Liit on osalenud aktiivselt läbirääkimistel ja püüdnud tagada konventsiooni kooskõla liidu

õigusega, kooskõla keskkonnakuritegude direktiiviga ning konventsiooni kvaliteedi ja

lisaväärtuse rahvusvahelisel tasandil.

Pärast mitut läbirääkimisvooru6 jõudis ekspertide komitee 4.–7. juunil 2024 toimunud

neljandal kohtumisel uue konventsiooni tekstis kokkuleppele.

Euroopa Nõukogu ministrite komitee võttis konventsiooni vastu [...] ja avas selle

allkirjastamiseks [...].

Konventsioon on täielikult kooskõlas liidu õigusega üldiselt ja eelkõige keskkonnakuritegude

direktiiviga ning sellega edendatakse keskkonnakuritegevust käsitleva liidu lähenemisviisi

põhiideid üleilmselt teiste Euroopa Nõukogu liikmete ja peamiste rahvusvaheliste partnerite

seas, kellest võivad saada konventsiooniosalised.

Konventsiooni sisu

Konventsiooni eesmärk on ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu

võidelda, edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning kehtestada

miinimumeeskirjad, millest riigid juhinduksid oma siseriiklikes õigusaktides.

Konventsiooni kohaldatakse kuritegude ennetamise, avastamise, uurimise, nende eest

vastutusele võtmise ja karistamise suhtes ning selles määratletakse terminid „õigusvastane“,

„vesi“, „ökosüsteem“ ja „jäätmed“. Need määratlused on täielikult kooskõlas ELi õiguses

sätestatud asjakohaste määratluste ja mõistetega.

Konventsiooniga kohustatakse osalisi võtma vajalikke meetmeid konventsiooni sätete

vastuvõtmiseks. Nende hulka kuuluvad meetmed, mille eesmärk on määratleda siseriiklikus

õiguses kuriteona konventsiooniga hõlmatud õigusvastased teod ning näha ette asjakohased

karistused ning mitu meedet, muu hulgas ressursside, koolituse, koostöö ja strateegiliste

lähenemisviiside valdkonnas, et tagada tulemuslik võitlus keskkonnakuritegude vastu.

4 Euroopa Kriminaalasjade Komitee – keskkonna kriminaalõiguse kaudu kaitsmise ekspertide komitee

(PC-ENV) volitused (CM(2022)148-add2final). 5 Nõukogu 28. septembri 2023. aasta otsus (EL) 2023/2170, millega antakse Euroopa Komisjonile luba

osaleda Euroopa Liidu nimel läbirääkimistel Euroopa Nõukogu konventsiooni üle, millega tühistatakse

ja asendatakse 1998. aasta konventsioon keskkonna kaitsmise kohta kriminaalõiguse kaudu

(ELS nr 172) (ELT L, 2023/2170, 16.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2023/2170/oj). 6 Läbirääkimisvoorud toimusid 16.–18. oktoobril 2023, 27.–29. veebruaril 2024 ja 4.–7. juunil 2024.

ET 3 ET

Olulises kriminaalõiguse peatükis osutatakse õigusvastastele ja tahtlikele rikkumistele, mis on

seotud reostusega, keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turulelaskmisega, kuritegudega, mis

on seotud keemiliste ainete, radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega, elavhõbeda,

osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaasidega, jäätmete, käitiste,

laevadega, samuti pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmise, ebaseaduslikult ülestöötatud

puiduga kauplemise, ebaseadusliku kaevandamise ning kaitsealuse loodusliku taimestiku või

loomastiku tapmise, hävitamise, äravõtmise ja omamisega, kaitsealuse elusloodusega

kauplemisega, elupaikade ebaseadusliku halvendamisega kaitsealal ning invasiivsete

võõrliikidega seotud kuritegudega.

Samuti on konventsiooniga ette nähtud, et eriti raske kuriteona käsitatakse kõiki

konventsiooniga hõlmatud kuritegusid, kui need on toime pandud tahtlikult ja põhjustavad

eriti tõsist kahju või hävingut.

Kriminaalõiguse üldsätteid käsitlev eraldi jagu sisaldab sätteid, mis käsitlevad kuriteole

kihutamist, kuriteole kaasaaitamist ja kuriteokatset, jurisdiktsiooni, juriidiliste isikute

vastutust, karistusi ja meetmeid, raskendavaid asjaolusid ning teise konventsiooniosalise poolt

varem mõistetud karistuste arvessevõtmist. Füüsilistele isikutele määratavate karistuste hulka

peaks kuuluma vangistus ja võiks kuuluda ka rahalised karistused. Juriidiliste isikute suhtes

kohaldatavate karistuste hulka peaks kuuluma kriminaalõiguslikud või muud rahalised

karistused ning nende hulka võiks kuuluda muud meetmed, nagu äritegevuse keeld,

ilmajätmine õigusest saada avalikke hüvesid, abi või juurdepääsu avaliku sektori rahastusele

ning kohtuliku järelevalve alla võtmine. Konventsiooniosalised peaksid ka võimaldama

käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuritegude toimepanemise vahendite ja

kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist.

Kuritegude uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine ei tohiks sõltuda kaebusest. Isikutel,

kellel on piisav huvi või kelle õigusi rikutakse, ja keskkonnakaitset edendavatel

valitsusvälistel organisatsioonidel peaks olema õigus osaleda kriminaalmenetluses, kui

sellised õigused on konventsiooniosalisel olemas muude kuritegudega seotud menetlustes.

Konventsiooniga kohustatakse selle osalisi tegema koostööd ja kooskõlastama oma tegevust

vastavalt konventsioonile ning kriminaalasjades tehtavat koostööd käsitlevate asjakohaste

rahvusvaheliste ja piirkondlike õigusaktide kohaldamise kaudu. Samuti võimaldab see

konventsiooniosalistevahelist teabevahetust, kuid järgida tuleb andmekaitse-eeskirju.

Lisaks nähakse konventsiooniga ette meetmed ohvrite ja tunnistajate või nende isikute

kaitseks, kes teatavad kuritegudest või teevad muul viisil õiguskaitseasutustega koostööd.

Luuakse konventsiooniosaliste esindajatest koosnev konventsiooniosaliste komitee, mis jälgib

järelevalvemehhanismi kaudu konventsiooni rakendamist ning hõlbustab teabe, kogemuste ja

heade tavade kogumist, analüüsimist ja vahetamist konventsiooniosaliste vahel.

Konventsiooniga nähakse konventsiooniosalistele ette ka alus kasutada teatavaid

reservatsioone, sealhulgas piirkondliku integratsiooni organisatsioonide võimalust täpsustada

konventsiooni teatavate mõistete ulatust, tuginedes oma ühtlustatud õigusele.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Konventsiooni üle peeti läbirääkimisi vastavalt põhjalikele läbirääkimisjuhistele, mille

nõukogu võttis vastu 28. septembril 2023 koos loaga pidada läbirääkimisi.

Konventsioon on täielikult kooskõlas liidu eesmärgiga tagada kõrgetasemeline

keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine, nagu on sätestatud ELi lepingu

artikli 3 lõikes 3 ja ELi toimimise lepingu artiklis 191.

ET 4 ET

Konventsioon kajastab täpselt keskkonnakuritegude direktiivi kohaldamisala, ülesehitust ja

sisu, hõlmates aluslepingutes määratletud liidu pädevusse kuuluvaid küsimusi.

Konventsioonis esitatud õiguslikud määratlused ja terminoloogia on kooskõlas ELi õiguses

sätestatud asjakohaste õiguslike määratluste ja mõistetega, näiteks „ökosüsteemi“ määratlus

keskkonnakuritegude direktiivi artikli 2 lõike 2 punktis c ja konventsiooni artikli 3 punktis c.

Konventsioonis esitatud kuriteokategooriad vastavad keskkonnakuritegude direktiivis

nimetatud kuritegudele, samuti on kooskõlas sätted isikute vastutuse ja karistuste,

menetlusõiguste ja koostöö kohta; ennetusmeetmete ja kodanikuühiskonna osalemise kohta.

Konventsioonis nimetatud keskkonnakuriteod ja nende ulatus on selgelt määratletud ja

kooskõlas ELi õigusega, eelkõige keskkonnakuritegude direktiivi artikli 3 lõikes 2 esitatud

kuritegude loeteluga. Konventsiooniga hõlmatud kuritegude loetelus on esitatud tahtlikud ja

õigusvastased teod ning see on täielikult kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivis nimetatud

kuritegudega. Kuriteoliik „ebaseaduslik kalapüük“, mis sisaldus Euroopa Nõukogu esialgses

eelnõus, ei sisaldu eksperditasandil kokku lepitud tekstis, kuna konventsiooniosalised ei

jõudnud kokkuleppele. Samuti ei jõutud kokkuleppele kuriteoliigi „ebaseaduslik mineraalide

ja metallide kaevandamine ning nendega kauplemine“ ulatuse ja määratluse osas, mis pakuti

välja Euroopa Nõukogu esialgses eelnõus. Asjaomane säte sõnastati ümber ja see hõlmab

nüüd üksnes kaevandamist, mis toimub ilma õiguslikult nõutava tegevusloata, ning on

kooskõlas keskkonnakuritegude direktiiviga. Lisaks määratletakse konventsioonis samamoodi

nagu keskkonnakuritegude direktiivis „eriti raske kuritegu“ hävimise või pöördumatu,

ulatusliku ja olulise kahju korral või pikaajalise, ulatusliku ja olulise kahju korral

märkimisväärse suuruse või keskkonnaväärtusega ökosüsteemile või kaitsealal asuvale

elupaigale või õhu, pinnase või vee kvaliteedile.

Euroopa Nõukogu konventsiooni esialgse eelnõu sätted, mis käsitlevad riigi kohustusi ja

hoolsuskohustust, valitsusväliseid organisatsioone ja kodanikuühiskonda, haridust, erasektori

osalemist ja meediat ning keskkonnaväidete hindamist, jäeti välja ning need ei kajastu

konventsiooni lõpptekstis.

Konventsiooni sätteid ennetuse ja teadlikkuse suurendamise, spetsialistide koolitamise ja

andmete kogumise kohta muudeti ja need viidi sisuliselt vastavusse keskkonnakuritegude

direktiivi vastavate sätetega (nt keskkonnakuritegude direktiivi artiklid 16 ja 18).

Konventsioonis sisalduvad üldised kriminaalõiguse sätted, nagu kuriteole kihutamine,

kuriteole kaasaaitamine ja kuriteokatse, jurisdiktsioon, juriidiliste isikute vastutus, karistused

ja meetmed, arestimine ja konfiskeerimine ning raskendavad asjaolud, on suures osas

kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivi vastavate sätetega. Lisaks sellele kajastuvad need

sätted ka muudes ELi kriminaalõiguse õigusaktides, nagu direktiiv (EL) 2024/1226 (direktiiv,

mis käsitleb liidu piiravate meetmete rikkumisega seotud kuritegude määratlemist ja nende

eest mõistetavaid karistusi) või direktiiv (EL) 2017/1371 (direktiiv, mis käsitleb võitlust liidu

finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil) ning muudes õigusaktides, nagu

direktiiv (EL) 2024/1260 (direktiiv, mis käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist).

Konventsiooni artiklis 34 sätestatud juriidiliste isikute vastutus on täielikult kooskõlas

keskkonnakuritegude direktiivi artikliga 6, kuna mõlema puhul kohaldatakse samu tingimusi

ja kasutatakse sama sõnastust. Samuti on jurisdiktsiooni käsitlev konventsiooni artikkel 33

kooskõlas keskkonnakuritegude direktiivi artikliga 12, kuna mõlemaga määratakse kindlaks

sarnased kohustuslikud jurisdiktsiooni määramise alused ning konventsiooni rohkem kui ühe

osalise jurisdiktsiooninõudeid käsitlev säte vastab sisult ja laadilt keskkonnakuritegude

direktiivi sättele.

ET 5 ET

Konventsiooni sätted, mis käsitlevad füüsilistele isikutele määratavaid karistusi, kohustavad

konventsiooniosalisi tagama, et konventsioonis kuritegudena määratletud teod on karistatavad

vangistusega (ilma et kehtestataks siiski maksimaalse vangistuse konkreetseid alammäärasid,

nagu on sätestatud keskkonnakuritegude direktiivis). Konventsiooniosalised võivad

kehtestada ka rahalisi karistusi. Need füüsilistele isikutele määratavaid karistusi käsitlevad

sätted on kooskõlas keskkonnakuritegude direktiiviga ja sisalduvad ka muudes ELi

kriminaalõiguse vahendites, näiteks direktiivis (EL) 2024/1226. Mõlemas õigusraamistikus on

sätestatud rahalised karistused juriidilistele isikutele ning lisakaristused või -meetmed, nagu

äritegevuse keeld, avaliku sektori vahendite saamise võimalusest ilmajätmine, sealhulgas

hankemenetlustest kõrvalejätmine ning toetustest, kontsessioonidest ning litsentsidest ja

lubadest ilmajätmine. Kõik konventsioonis sisalduvate karistuste ja meetmete liigid

sisalduvad ka keskkonnakuritegude direktiivis ning need on kooskõlas muude ELi

kriminaalõigusaktidega, näiteks direktiivi (EL) 2017/1371 artikliga 9 ja

direktiivi (EL) 2024/1226 artikliga 7.

Keskkonnakuriteo toimepanemise vahendite ja neist kuritegudest saadud tulu arestimine ja

konfiskeerimine, mis on kehtestatud vastavas õigusraamistikus, on sätestatud konventsiooni

artikli 35 lõikes 3 ja keskkonnakuritegude direktiivi artiklis 10. Lisaks on konventsiooni

artikli 35 lõikes 3 sätestatud kuriteo toimepanemise vahendite ja tulu arestimise ja

konfiskeerimise mõiste kooskõlas direktiiviga (EL) 2024/1260, mis käsitleb kriminaaltulu

tuvastamist ja konfiskeerimist, ning määrusega (EL) 2018/1805, mis käsitleb arestimis- ja

konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist. Sarnased sätted kuriteo toimepanemise

vahendite ja tulu arestimise ja konfiskeerimise kohta on esitatud ka direktiivi (EL) 2024/1226

artiklis 10 ja direktiivi (EL) 2017/1371 artiklis 10.

Mõlemas õigusraamistikus on ette nähtud raskendavad asjaolud – konventsiooni artiklis 36 ja

keskkonnakuritegude direktiivi artiklis 8. Kuigi konventsioon sisaldab samu raskendavaid

asjaolusid nagu keskkonnakuritegude direktiiv, loetletakse keskkonnakuritegude direktiivis

veel muid raskendavaid asjaolusid, nagu tõendite hävitamine või tunnistajate või kaebuse

esitajate hirmutamine õigusrikkuja poolt. Lisaks peegeldavad direktiivi (EL) 2024/1226

artiklis 8 sisalduvad raskendavad asjaolud peaaegu täielikult konventsioonis sisalduvaid

asjaolusid.

Seda, kui olulised on nende inimeste õigused osaleda menetlustes, kellel on piisav huvi või

kelle õigusi rikutakse, ning keskkonnakaitset edendavate valitsusväliste organisatsioonide

õigused osaleda menetlustes, on rõhutatud nii konventsiooni artiklis 39 kui ka

keskkonnakuritegude direktiivi artiklis 15.

Kui keskkonnakuritegude direktiivi kohaldatakse Euroopa Liidus keskkonnakuritegude

suhtes, on konventsioonil laiem geograafiline ulatus, kuna see hõlmab Euroopa Nõukogu

liikmeid ja konventsiooniga ühineda võivaid kolmandaid riike kogu maailmas. Seega kujutab

konventsioon endast ainulaadset võimalust edendada rahvusvahelise õiguslikult siduva

lepinguga keskkonnakaitset väljaspool liitu.

Läbirääkimisjuhiste kohaselt tuleks saavutada olukord, kus konventsioon on kooskõlas liidu

acquis’ga, mis aitab kaasa liidu keskkonnakaitsepoliitika eesmärkide saavutamisele ja

kajastab võimalikult palju uue keskkonnakuritegude direktiivi kohaldamisala. Reservatsioon,

milles täpsustatakse konventsiooni artikli 56 lõikes 3 nimetatud terminite tähendust ja ulatust,

on vahend, millega tagatakse, et konventsioon on kooskõlas liidu acquis’ga, sealhulgas

eelkõige keskkonnakuritegude direktiiviga.

ET 6 ET

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Konventsioon on täielikult kooskõlas ELi muude poliitikavaldkondadega ega nõua ELilt

eeskirjade, määruste või normide muutmist üheski reguleeritud valdkonnas.

Konventsioonil on ühised eesmärgid ka muude liidu poliitikavaldkondade ja õigusaktidega,

mille eesmärk on rakendada liidu põhiõiguste hartas sätestatud põhiõigusi.

Eelkõige on konventsioonis sätestatud mittediskrimineerimise põhimõte täielikult kooskõlas

liidu diskrimineerimisvastaste õigusaktidega ja edendab võrdõiguslikkuse kaalutluste

integreerimist konventsiooni rakendamisse.

Konventsioon on kooskõlas ka ELi toimimise lepingu kolmanda osa V jaotisega, millega

antakse liidule pädevus vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal. Lisaks

keskkonnakuritegude direktiivile on Euroopa Liit võtnud vastu ulatusliku õigusaktide kogumi,

et tõkestada muu kuritegevuse hulgas ka keskkonnakuritegevust. Sellesse õigusraamistikku

kuuluvad järgmised õigusaktid:

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673

rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/1937

liidu õiguse rikkumisest teavitavate isikute kaitse kohta;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1260, mis

käsitleb kriminaaltulu tuvastamist ja konfiskeerimist;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. novembri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1727

Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ameti (Eurojust) kohta ning millega

asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsus 2002/187/JSK;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. mai 2016. aasta määrus (EL) 2016/794, mis

käsitleb Euroopa Liidu Õiguskaitsekoostöö Ametit (Europol) ning millega

asendatakse ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu otsused 2009/371/JSK,

2009/934/JSK, 2009/935/JSK, 2009/936/JSK ja 2009/968/JSK;

• Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta direktiiv 2012/29/EL,

millega kehtestatakse kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse

miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus 2001/220/JSK;

• nõukogu 24. oktoobri 2008. aasta raamotsus 2008/841/JSK organiseeritud

kuritegevuse vastase võitluse kohta.

Lisaks on konventsioon kooskõlas liidu andmekaitsealase õigustikuga, sealhulgas

isikuandmete kaitse üldmääruse7 ja õiguskaitse valdkonnas isikuandmete kaitset käsitleva

direktiiviga8.

Konventsioon on kooskõlas ka praegu kehtiva või läbivaatamisel oleva põhjaliku liidu

keskkonnaõiguse normistikuga, mida hõlmab uus keskkonnakuritegude direktiiv kui

horisontaalne õigusakt. Liidu keskkonnaõigus ja keskkonnakuritegude direktiiv on omavahel

7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste

isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise,

avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil

ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu

raamotsus 2008/977/JSK.

ET 7 ET

seotud sel viisil, et keskkonnakuritegude direktiivis sätestatud kuriteokoosseisud tähendavad

seadusevastast käitumist, st liidu keskkonnaõiguses määratletud kohustuste rikkumist.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Käesolev ettepanek esitatakse nõukogule vastavalt ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikele

6.

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõike 6 kohase otsuse materiaalõiguslik alus sõltub eelkõige

kavandatava õigusakti eesmärgist ja sisust. Kohtupraktikas on sedastatud, et kui liidu meetme

kontrollimise käigus selgub, et sellega taotletakse kahte eesmärki või reguleeritakse kahte

valdkonda ning üks neist on määratletav peamise või ülekaalukana, samas kui teine on

kõrvalise tähtsusega, peab õigusaktil olema üksainus õiguslik alus, st peamisest või

ülekaalukast eesmärgist või valdkonnast tulenev õiguslik alus.

Konventsioon langeb suures osas kokku keskkonnakuritegude direktiiviga. Kuna

konventsiooni peamine eesmärk on kehtestada miinimumeeskirjad asjaomaste kuritegude

määratlemiseks, kehtestada karistuste alammäärad ja näha ette keskkonnakuritegude

tulemuslikumaks tõkestamiseks võetavate muude meetmete alammäärad, on

keskkonnakuritegude direktiivi õiguslik alus – ELi toimimise lepingu artikli 83 lõige 2 – ka

konventsiooni sõlmimise materiaalõiguslik alus.

Kuna ettepanek puudutab valdkonda, kus kohaldatakse seadusandlikku tavamenetlust (ELi

toimimise lepingu artikli 83 lõige 2), on menetlusõiguslik alus ELi toimimise lepingu artikli

218 lõike 6 teise lõigu punkti a alapunkt v, ning seetõttu on vaja Euroopa Parlamendi

nõusolekut.

• Liidu pädevus

Rahvusvaheliste lepingute olemus („ELi ainupädevusse kuuluv leping“ või „segaleping“)

sõltub liidu pädevusest konkreetses valdkonnas.

Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 3 lõikes 2 on sätestatud, et liidu ainupädevusse

kuulub „rahvusvahelise lepingu sõlmimine, [...] kui selle sõlmimine võib mõjutada

ühiseeskirju või muuta nende reguleerimisala“. Euroopa Kohus on selgitanud, et „[n]iisuguse

ohu [et rahvusvahelised kohustused mõjutavad ELi õigusnorme või muudavad nende

reguleerimisala] tuvastamine ei eelda, et rahvusvaheliste kohustuste ja liidu õigusnormidega

hõlmatud valdkonnad täielikult kattuksid“, vaid et „sellised kohustused [võivad] liidu

ühiseeskirjade reguleerimisala mõjutada või muuta ka siis, kui kohustused kuuluvad

valdkonda, mis on juba suures osas selliste eeskirjadega hõlmatud“9. Liidu pädevuse olemuse

analüüsimisel tuleb arvesse võtta nii ELi õigusnormide kui ka kavandatava lepingu sätetega

hõlmatud valdkondi, nende prognoositavaid arengusuundi ning nende normide ja sätete

olemust ja sisu, selleks et kontrollida, kas kõnealune leping võib kahjustada liidu

õigusnormide ühetaolist ja järjepidevat kohaldamist ning nendega kehtestatud süsteemi

nõuetekohast toimimist10.

Kuna konventsiooni kohaldamisala langeb suures osas kokku keskkonnakuritegude direktiivi

kohaldamisalaga, võib konventsiooni sõlmimine mõjutada liidu ühiseeskirju või muuta nende

kohaldamisala ELi toimimise lepingu artikli 3 lõike 2 tähenduses.

9 Kohtuasi C-114/12, komisjon vs. nõukogu, ECLI:EU:C:2014:2151, punktid 69 ja 70. 10 14. oktoobri 2014. aasta arvamus 1/13, ECLI:EU:C:2014:2303, punkt 74.

ET 8 ET

Uus konventsioon peegeldab hästi keskkonnakuritegude direktiivi ülesehitust, olemust, sisu ja

kohaldamisala. Mõlemad sisaldavad ühtlustavaid sätteid eesmärgi ja kohaldamisala,

terminoloogia ja määratluste, kuritegude, juriidiliste isikute vastutuse, jurisdiktsiooni,

karistuste ja meetmete, raskendavate asjaolude, menetlusõiguste ja koostöö, ennetusmeetmete

ja kodanikuühiskonna osalemise kohta. Lisaks jäeti läbirääkimiste käigus välja mitu

ekspertide komitee esitatud sätet, mis sisaldusid konventsiooni esialgses eelnõus, ja see viis

konventsiooni teksti veelgi enam kooskõlla keskkonnakuritegude direktiiviga. Näiteks

puudutasid väljajäetud sätted riigi kohustusi ja hoolsuskohustust, valitsusväliseid

organisatsioone ja kodanikuühiskonda, haridust, erasektori osalemist ja meediat,

keskkonnaväidete hindamist, ebaseaduslikku kalapüüki, keskkonnakaitse ja

keskkonnakuritegude vastaste meetmete eksperdirühma loomist, parlamendi osalemist

järelevalves ning reservatsioonide kehtivust ja läbivaatamist. Võrreldes esialgse eelnõuga

tehti olulisi muudatusi ka mitmes sättes, näiteks „õigusvastase“ ja eriti raske kuriteo (varem

„ökotsiid“) määratluses, mis kajastavad nüüd täpselt keskkonnakuritegude direktiivi sisu.

Liidu normid keskkonnakuritegude kohta on kehtinud alates 2008. aastast ning arvestades

nende kuritegude kasvavat tähtsust ja mõju, on need normid jätkuvalt prioriteetsed ja

muutuvad liidu tasandil. Kuna konventsioon kuulub valdkonda, mida suures osas

reguleeritakse ELi ühiste õigusnormidega, peaks liidul olema ainuvälispädevus konventsioon

kui ELi ainupädevusse kuuluv leping liidu nimel sõlmida.

Konventsioonis on sätestatud, et see on avatud allakirjutamiseks Euroopa Liidule (artikli 53

lõige 1). Konventsioon sisaldab ka sätteid reservatsioonide kohta, mis võimaldavad

deklaratsioonis täpsustada sellise mõiste nagu „õigusvastane“ ja selliste mõistete nagu

„siseriiklik õigus“, „siseriiklikud sätted“, „kaitstud“ ja „nõue“ ulatust, mida kasutatakse

konventsioonis määratletud teatavate kuritegude puhul.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Ei kohaldata.

• Proportsionaalsus

Konventsioon ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik keskkonnakuritegudevastase võitluse

poliitikaeesmärkide saavutamiseks, ning on seega kooskõlas ELi lepingu artikli 5 lõikes 4

sätestatud proportsionaalsuse põhimõttega. Liit on juba keskkonnakuritegude direktiivi

vastuvõtmise kaudu teostanud selles valdkonnas sisemist pädevust.

Keskkonnakuritegude direktiivi suhtes kohaldatavad kaalutlused kehtivad ka konventsiooni

suhtes, kuna keskkonnakuritegude mõju ja keskkonnakaitse olulisus on piiriülesed ning

nõuavad rahvusvahelist lähenemisviisi. Konventsioonis määratletakse kuritegude ulatus nii, et

need hõlmaksid kõiki asjakohaseid tegusid, piirdudes siiski sellega, mis on vajalik ja

proportsionaalne. Nii konventsioonis sätestatud kuriteod kui ka karistused piirduvad

keskkonnaõiguse oluliste rikkumistega ja on seega proportsionaalsed.

• Vahendi valik

ELi toimimise lepingu artikli 218 lõikes 6 on sätestatud, et komisjon või liidu välisasjade ja

julgeolekupoliitika kõrge esindaja esitab ettepanekud nõukogule, kes võtab vastu otsuse,

millega rahvusvahelise lepingu sõlmimise kohta. Võttes arvesse kavandatava lepingu eset, on

asjakohane, et komisjon esitab sellekohase ettepaneku.

ET 9 ET

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Ei kohaldata.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Euroopa komisjon ei ole selle ettepaneku üle sidusrühmadega eraldi konsulteerinud.

Konventsiooni töötasid ühise jõupingutusena välja Euroopa Nõukogu ekspertide komitee, mis

tegeleb keskkonna kaitsmisega kriminaalõiguse kaudu, ja kaasatud olid nii Euroopa Nõukogu

liikmesriigid kui ka vaatlejariigid, sealhulgas Püha Tool.

Kooskõlas Euroopa Nõukogu võetud kohustusega teha mitmesuguste sidusrühmadega

koostööd, hõlmas konventsiooni väljatöötamine ka kodanikuühiskonna esindajate ja muude

rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO Keskkonnaprogrammi (UNEP), ÜRO

narkootikumide ja kuritegevuse büroo (UNODC), looduslike liikidega seotud kuritegevuse

lõpetamise ülemaailmse algatuse (EWC), programmi Wild Legal ja organisatsiooni Wildlife

Justice Commission panust.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Konventsiooni käsitlevad liidu läbirääkimisseisukohad on koostatud nõukogu

kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö töörühmaga (COPEN) konsulteerides.

• Mõju hindamine

Ei kohaldata.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ei kohaldata.

• Põhiõigused

Konventsiooni eesmärk on parandada keskkonda, kuna selle suhtes kohaldatakse Euroopa

Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklit 37, ja seega ka kodanike heaolu ning

mõjutada positiivselt õigust elule (harta artikkel 2), õigust isikupuutumatusele (artikkel 3),

laste eest hoolitsemist ja nende heaolu (artikkel 24), õigust tervislikele töötingimustele

(artikkel 31) ja õigust ennetavale tervishoiule (artikkel 35).

Konventsiooniga tagatakse, et iga isikuandmete kaitse riive on vajalik ja proportsionaalne,

kuna on tagatud piisavad andmekaitsemeetmed konventsiooni artikli 42 kohaselt edastatavate

isikuandmete kaitseks vastavalt kohaldatavatele õigusaktidele ja rahvusvahelistele

lepingutele.

Konventsioonis käsitletakse järgmisi põhiõigusi:

– ettevõtlusvabadus, kehtestades artiklis 34 juriidiliste isikute vastutuse ja määrates

selgelt kindlaks, millistel juhtudel võetakse juriidiline isik keskkonnakuritegude eest

vastutusele, ning nähes artikli 35 lõikes 2 ette juriidiliste isikute suhtes kohaldatavad

karistused, mis peavad olema tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad ning tagama

seega ettevõtlusvabaduse riive vajalikkuse ja proportsionaalsuse;

– artiklis 35 sätestatud kuritegude ja karistuste seaduslikkuse ja proportsionaalsuse

põhimõtted (harta artikkel 49), nähes ette tõhusad, proportsionaalsed ja hoiatavad

ET 10 ET

meetmed, mille puhul võetakse arvesse kuriteo raskust, ning käsitledes artiklis 31

eriti rasket kuritegu ja artiklis 36 raskendavaid asjaolusid;

– artiklis 37 sätestatud mitmekordse kohtumõistmise ja karistamise keeld sama kuriteo

eest kriminaalmenetluses (harta artikkel 50 – ne bis in idem), nähes ette võimaluse

võtta arvesse teise konventsiooniosalise kehtestatud lõplikke karistusi.

Konventsiooniosalised peaksid neid rakendama ja kohaldama, austades nõuetekohaselt neid

õigusi.

4. MÕJU EELARVELE

Konventsiooniga nähakse ette Euroopa Nõukogusse mittekuuluvate riikide rahaline panus

konventsiooniosaliste komitee tegevusse. Kui kõik Euroopa Nõukogu liikmesriigid maksavad

oma osa Euroopa Nõukogu tavapärase eelarve kaudu vastavalt Euroopa Nõukogu statuudile,

siis konventsiooniosalised, kes ei ole Euroopa Nõukogu liikmed, teevad eelarveväliseid

osamakseid. Euroopa Nõukogusse mittekuuluva liikme rahalise osaluse määravad ühiselt

kindlaks ministrite komitee ja kõnealune liige.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Konventsiooniga nähakse ette järelevalvemehhanism, mille kohaselt konventsiooni

rakendamist jälgib konventsiooniosaliste esindajatest koosnev konventsiooniosaliste komitee.

Samuti hõlbustab see teabe, kogemuste ja heade tavade kogumist, analüüsimist ja vahetamist

osaliste vahel, vajaduse korral ka konventsiooni tulemuslikku kasutamist ja rakendamist ning

avaldab arvamust kõigis selle kohaldamisega seotud küsimustes.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ei kohaldata.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Artiklis 1 selgitatakse konventsiooni eesmärki.

Artiklis 2 määratletakse konventsiooni kohaldamisala.

Artikkel 3 sisaldab konventsiooni oluliste mõistete määratlusi.

Artiklis 4 sätestatakse diskrimineerimiskeelu põhimõtte kohaldamine seoses konventsiooniga.

Artiklis 5 kehtestatakse konventsiooniosaliste terviklik ja kooskõlastatud poliitika.

Artiklis 6 sätestatakse riikliku strateegia koostamine ja avaldamine.

Artiklis 7 nähakse ette, et konventsiooniosalised eraldavad rahalisi vahendeid ja

inimressursse.

Artiklis 8 sätestatakse spetsialistide koolitamine konventsiooniosaliste poolt.

Artiklis 9 kehtestatakse andmete kogumise ja uurimise ulatus.

Artiklis 10 sätestatakse konventsioonist tulenev üldine kohustus võtta vajalikke

seadusandlikke või muid meetmeid konventsioonis käsitletud kuritegude ennetamiseks.

Artiklis 11 nähakse ette teadlikkuse suurendamise meetmed.

Artiklis 12 käsitletakse ebaseadusliku reostamisega seotud kuritegusid.

ET 11 ET

Artiklis 13 käsitletakse keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turulelaskmisega seotud

kuritegusid.

Artiklis 14 käsitletakse keemiliste ainetega seotud kuritegusid.

Artiklis 15 käsitletakse radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega seotud kuritegusid.

Artiklis 16 käsitletakse elavhõbedaga seotud kuritegusid.

Artiklis 17 käsitletakse osoonikihti kahandavate ainetega seotud kuritegusid.

Artiklis 18 käsitletakse fluoritud kasvuhoonegaasidega seotud kuritegusid.

Artiklis 19 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud jäätmete ebaseadusliku kogumise,

käitlemise, veo, taaskasutamise, kõrvaldamise või saadetisega.

Artiklis 20 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud ohtliku tegevusega seotud käitise

ebaseadusliku käitamise või sulgemisega.

Artiklis 21 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud ohtlike ainetega seotud käitise

ebaseadusliku käitamise või sulgemisega.

Artiklis 22 käsitletakse laevade ebaseadusliku ringlussevõtuga seotud kuritegusid.

Artiklis 23 käsitletakse laevadelt pärinevate saasteainete merreheitmisega seotud kuritegusid.

Artiklis 24 käsitletakse pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmisega seotud kuritegusid.

Artiklis 25 käsitletakse ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga kauplemisega seotud

kuritegusid.

Artiklis 26 käsitletakse ebaseadusliku kaevandamisega seotud kuritegusid.

Artiklis 27 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud kaitsealuse loodusliku loomastiku või

taimestiku ebaseadusliku tapmise, hävitamise, äravõtmise ja omamisega.

Artiklis 28 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud kaitstud loodusliku loomastiku või

taimestikuga ebaseadusliku kauplemisega.

Artiklis 29 käsitletakse kuritegusid, mis on seotud elupaikade ebaseadusliku halvendamisega

kaitsealal.

Artiklis 30 käsitletakse invasiivsete võõrliikidega seotud kuritegusid.

Artiklis 31 sätestatakse, mida tuleb pidada eriti raskeks kuriteoks.

Artiklis 32 käsitletakse kuriteole kihutamist, sellele kaasaaitamist ja kuriteokatset.

Artiklis 33 sätestatakse, millistel juhtudel määravad konventsiooniosalised kindlaks oma

pädevuse seoses konventsiooniga.

Artiklis 34 sätestatakse juriidiliste isikute vastutus.

Artiklis 35 sätestatakse karistused ja meetmed.

Artiklis 36 sätestatakse raskendavad asjaolud.

Artikliga 37 nähakse ette võimalus võtta arvesse teise konventsiooniosalise tehtud varasemaid

süüdimõistvaid kohtuotsuseid.

Artiklis 38 käsitletakse menetluse algatamist ja jätkamist.

Artiklis 39 loetletakse juhud, mil konventsiooniosalised peaksid kaaluma isikutele ja

valitsusvälistele organisatsioonidele menetluses osalemise õiguse andmist.

Artiklis 40 sätestatakse rahvusvaheline koostöö kriminaalasjades.

ET 12 ET

Artikliga 41 nähakse ette võimalus edastada teavet konventsiooniosaliste vahel ilma eelneva

taotluseta.

Artiklis 42 sätestatakse, et isikuandmete kaitset reguleerivates kohaldatavates õigusaktides ja

rahvusvahelistes lepingutes sätestatud isikuandmete kaitse norme tuleb järgida.

Artiklis 43 käsitletakse ohvrite seisundit kriminaaluurimises ja -menetluses.

Artiklis 44 nähakse ette konventsioonikohane tunnistajate kaitse.

Artikliga 45 nähakse ette selliste isikute kaitse, kes teatavad kuritegudest või teevad

konventsiooni alusel koostööd õiguskaitseasutustega.

Artikliga 46 nähakse ette konventsiooniosaliste komitee koosseis ja selle sisemenetlused.

Artiklis 47 loetletakse muud esindajad, kes nimetatakse või võidakse nimetada

konventsiooniosaliste komiteesse.

Artiklis 48 loetletakse konventsiooniosaliste komitee ülesanded.

Artiklis 49 käsitletakse suhet muude rahvusvahelise õiguse allikatega.

Artiklis 50 käsitletakse konventsiooni muudatusi.

Artiklis 51 käsitletakse konventsiooni mõju.

Artikliga 52 reguleeritakse konventsiooniga seotud vaidluste lahendamise mehhanismi.

Artiklis 53 käsitletakse konventsioonile allakirjutamist ja selle jõustumist.

Artiklis 54 käsitletakse konventsiooniga ühinemist.

Artiklis 55 käsitletakse konventsiooni territoriaalset kohaldamist.

Artiklis 56 nähakse ette võimalus teha reservatsioone konventsiooni teatavate sätete suhtes,

eelkõige piirkondliku integratsiooni organisatsioonide võimalus täpsustada konventsiooni

teatavate mõistete ulatust, tuginedes oma ühtlustatud õigusele.

Artiklis 57 käsitletakse konventsiooni denonsseerimist.

Artiklis 58 nähakse ette juhud, mil Euroopa Nõukogu peasekretär esitab teated.

• Konventsiooni tekst ja teated

Konventsiooni tekst esitatakse nõukogule koos käesoleva ettepanekuga.

Reservatsiooni tekst esitatakse koos käesoleva ettepanekuga.

Aluslepingute kohaselt peab komisjon esitama liidu nimel konventsiooni artiklis 58

ettenähtud teate, et väljendada liidu nõusolekut konventsiooni siduvuse kohta.

Aluslepingute kohaselt peab komisjon esitama ka konventsiooni artikli 14 lõikes 2, artikli 20

lõikes 2, artikli 21 lõikes 2, artikli 26 lõikes 2 ja artikli 29 lõikes 2 ettenähtud teated.

ET 13 ET

2025/0244 (NLE)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS

kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni

Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 83 lõiget 2 koostoimes

artikli 218 lõike 6 teise lõigu punktiga a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust1

ning arvestades järgmist:

(1) Kooskõlas nõukogu […] otsusega [XXX]2 allkirjastati […] Euroopa Nõukogu

konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu (edaspidi

„konventsioon“), eeldusel et see hiljem sõlmitakse.

(2) Konventsioonis sätestatakse konventsiooni eesmärk ja kohaldamisala, õiguslikud

määratlused ja terminoloogia, kuriteod, juriidiliste isikute vastutus, karistused ja muud

meetmed, raskendavad ja leevendavad asjaolud, menetlusõigused ja koostöö,

ennetusmeetmed ja kodanikuühiskonna osalemine seoses keskkonnakuritegudega.

(3) 11. aprillil 2024 võtsid Euroopa Parlament ja nõukogu Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 83 lõike 2 alusel vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2024/1203,3 mis on konventsiooniga suures osas kooskõlas.

(4) Võttes arvesse, et konventsiooni kohaldamisala ja sisulised sätted kattuvad suurel

määral direktiiviga (EL) 2024/1203, võib konventsiooni sõlmimine mõjutada liidu

ühiseid norme või muuta nende kohaldamisala Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikli 3 lõike 2 tähenduses. Seepärast on liidul konventsiooni sõlmimiseks

ainuvälispädevus.

(5) Selleks et tagada konventsiooni ja direktiivi (EL) 2024/1203 kooskõla, peaks liit

kasutama konventsiooni artikli 56 lõikes 3 sätestatud võimalust täpsustada

reservatsiooniga mõiste „õigusvastane“ ja muud mõisted, mida kasutatakse

konventsiooni kohaste kuritegude määratlemisel.

(6) Konventsioon ja reservatsioon tuleks heaks kiita.

(7) [Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21

(Ühendkuningriigi ja Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel

rajaneva ala suhtes) artikli 3 kohaselt on Iirimaa teatanud [... kirjaga] oma soovist

1 Nõusolek avaldatud ELT L […]. 2 ELT L […], […], lk […]. 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1203, mis käsitleb

keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid 2008/99/EÜ

ja 2009/123/EÜ (ELT L, 2024/1203, 30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1203/oj).

ET 14 ET

osaleda käesoleva otsuse vastuvõtmisel ja kohaldamisel.] või [Euroopa Liidu lepingule

ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 21 (Ühendkuningriigi ja

Iirimaa seisukoha kohta vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala suhtes)

artiklite 1 ja 2 kohaselt, ilma et see piiraks nimetatud protokolli artikli 4 kohaldamist,

ei osale Iirimaa käesoleva otsuse vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega

kohaldatav.]

(8) Euroopa Liidu lepingule ja Euroopa Liidu toimimise lepingule lisatud protokolli nr 22

(Taani seisukoha kohta) artiklite 1 ja 2 kohaselt ei osale Taani käesoleva otsuse

vastuvõtmisel ning see ei ole tema suhtes siduv ega kohaldatav,

(9) Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2018/17254 artikli 42

lõikele 1 konsulteeriti Euroopa Andmekaitseinspektoriga, kes esitas oma arvamuse

XXXX5,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

Artikkel 1

Euroopa Nõukogu konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu,

kiidetakse heaks6.

Artikkel 2

Reservatsioon kiidetakse heaks7.

Artikkel 3

Käesolev otsus jõustub […]8.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj). 5 ELT C […], […], lk. […]. 6 Konventsiooni tekst on avaldatud ELT L, […]. 7 Reservatsioon on avaldatud ELT L, [...]. 8 Konventsiooni jõustumise kuupäev avaldatakse Euroopa Liidu Teatajas.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 31.10.2025 Kehtib kuni: 31.10.2030 Alus: AvTS § 35 lg 1 p 3

Teabevaldaja: Justiits- ja Digiministeerium Riigikantselei [email protected] Rahukohtu 3 15161, Tallinn Seisukohad EL nõukogu otsuste eelnõude kohta Esitame Teile Vabariigi Valitsuse istungile edastamiseks Eesti seisukohad Euroopa Liidu nimel kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni allkirjastamist ja sõlmimist käsitlevate Euroopa Liidu Nõukogu otsuste eelnõude kohta. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Protokollilise otsuse eelnõu 2. Seletuskiri 3. Nõukogu otsuste eelnõud ja lisad

Meie 05.11.2025 nr 7-1/8940

2

Kristiina Krause 51933390 [email protected]

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

Tallinn, Stenbocki maja

.11.2025

Päevakorrapunkt nr …

Eesti seisukohad Euroopa Liidu nimel kriminaalõiguse kaudu keskkonna

kaitsmist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni allkirjastamist ja sõlmimist

käsitlevate Euroopa Liidu Nõukogu otsuste eelnõude kohta

1. Kiita heaks justiits- ja digiministri esitatud seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu

otsuste eelnõude kohta, millega antakse Euroopa Komisjonile luba Euroopa Liidu

nimel kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitlev Euroopa Nõukogu

konventsioon allkirjastada ja sõlmida:

1.1 Eesti toetab Euroopa Liidu ühinemist konventsiooniga ja selleks vajalike otsuste

vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogus. Konventsiooniga liitumine tõhustab

keskkonnaalase kriminaalmenetlusega seotud rahvusvahelist koostööd eelkõige

kolmandate riikidega. Konventsiooniga ei minda samas kaugemale Euroopa Liidu

keskkonnakuritegude direktiivi miinimumnõuetest.

1.2 Eesti leiab, et konventsiooni allkirjastamisel ja sõlmimisel on liikmesriikidel ja

Euroopa Liidul jagatud pädevus, mistõttu on oluline Euroopa Liidu Nõukogu

otsustes selgesõnaliselt sätestada, et Euroopa Liidule antakse luba konventsioon

allkirjastada ja sõlmida üksnes Euroopa Liidu pädevuse ulatuses.

1.3 Konventsiooni allkirjastamine ja sõlmimine Euroopa Liidu poolt ei piira Eesti

õigust ühineda konventsiooniga ulatuses, mis kuulub liikmesriikide pädevusse.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu erinevatel tasanditel väljendada ülaltoodud

seisukohti.

3. Riigikantseleil esitada punktis 1 nimetatud eelnõud ja seisukohad Riigikogu

juhatusele.

Kristen Michal

Peaminister Keit Kasemets

Riigisekretär

1

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse seisukohad antakse järgmiste Euroopa Liidu Nõukogu otsuste eelnõude

(edaspidi otsuste eelnõud või eelnõud) kohta:

- Nõukogu otsuse eelnõu kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa

Nõukogu konventsiooni (Convention on the Protection of the Environment through

Criminal Law) Euroopa Liidu nimel allkirjastamise kohta1;

- Nõukogu otsuse eelnõu kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitleva Euroopa

Nõukogu konventsiooni Euroopa Liidu nimel sõlmimise kohta2.

Nõukogu otsuste eelnõudega kiidetakse heaks ja antakse Euroopa Liidule (EL) luba

allkirjastada ja sõlmida Euroopa Nõukogu kriminaalõiguse kaudu keskkonna kaitsmist käsitlev

Euroopa Nõukogu konventsioon (edaspidi konventsioon), mis kiideti Euroopa Nõukogu

ministrite komitee poolt heaks 14. mail 2025.

Komisjoni esitatud nõukogu otsuste eelnõudest esimene käsitleb konventsiooni allkirjastamist

ning teine konventsiooni sõlmimist ehk ratifitseerimist. Otsuste eelnõude juures on lisana

konventsiooni lõpptekst ja Euroopa Liidu reservatsioon seoses teatavate mõistete

määratlemisega konventsioonis.

Konventsiooni eesmärk on ennetada tulemuslikult keskkonnakuritegusid ja nende vastu

võidelda, edendada ja tõhustada riiklikku ja rahvusvahelist koostööd ning kehtestada

miinimumeeskirjad, millest riigid juhinduksid oma siseriiklikes õigusaktides. Otsuste eelnõude

kohaselt aitab konventsiooni allkirjastamine ja sõlmimine kaasa Euroopa Liidu

keskkonnakaitsepoliitika eesmärkide saavutamisele. Konventsioon on sisult täielikult

vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. aprilli 2024. aasta direktiiviga (EL) 2024/1203,

mis käsitleb keskkonna kaitsmist kriminaalõiguse kaudu ning millega asendatakse direktiivid

2008/99/EÜ ja 2009/123/EÜ (edaspidi keskkonnakuritegude direktiiv), kuid võimaldab

saavutada Euroopa Liidu keskkonnakaitselised eesmärgid laiemal territooriumil ja

jurisdiktsioonides.

Otsuste eelnõude kohaselt on konventsiooni allkirjastamine ja sõlmimine Euroopa Liidu

ainuvälispädevuses. Eesti selle seisukohaga ei nõustu ja taotleb pädevustesse puutuvalt otsuste

muutmist. Otsustes tuleb selgesõnaliselt sedastada, et konventsiooniga ühinemine kuulub

Euroopa Liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse, ning seega konventsiooni allkirjastamine ja

sõlmimine Euroopa Liidu poolt ei piira Eesti õigust ühineda konventsiooniga ulatuses, mis

kuulub liikmesriikide pädevusse.

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Justiits- ja Digiministeeriumi

kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Anna Leena Neering

([email protected]), Euroopa Liidu asjade ja väliskoostöö juht Kristiina Krause

([email protected]) ning kommunikatsiooni ja väliskoostöö talituse nõunik Reet

1 COM(2025)433 2 COM(2025)434

2

Kase ([email protected]). Valdkonna eest vastutab asekantsler Laidi Surva

([email protected]).

2. Eelnõude menetlemise hetkeseis

Nõukogu otsuste õiguslik alus:

Nõukogu otsuste menetlusõiguslikuks aluseks on Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikkel 218 lõige 5 (otsus lepingule alla kirjutamise kohta) ja lõige 6 (otsus lepingu sõlmimise

kohta).

Kuna konventsioon kattub suurel määral keskkonnakuritegude direktiiviga, st ka konventsiooni

peamine eesmärk on kehtestada miinimumeeskirjad asjaomaste kuritegude määratlemiseks,

kehtestada karistuste alammäärad ja näha ette keskkonnakuritegude tulemuslikumaks

tõkestamiseks võetavate muude meetmete alammäärad, on keskkonnakuritegude direktiivi

õiguslik alus – Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 83 lõige 2 – ka konventsiooni

allkirjastamise ja sõlmimise materiaalõiguslik alus.

Hetkeseisu lühikirjeldus:

Euroopa Komisjon esitas nõukogu otsuste eelnõud 29. juulil 2025. Otsuste eelnõusid arutati

esmakordselt EL nõukogu COPEN töögrupi kohtumisel 15. septembril 2025 ja seejärel uuesti

3. oktoobril 2025, kus jätkus arutelu teemal, kas konventsiooni allkirjastamine ja sõlmimine on

Euroopa Liidu ainuvälispädevuses või jagatud pädevuses. Kuigi Euroopa Komisjon koostas

selleks kohtumiseks pädevuste jaotumist analüüsiva vastavustabeli, et kinnitada oma seisukohta

ainuvälispädevuse kohta, siis ei nõustunud liikmesriikide enamus vastava hinnanguga ja olid

jagatud pädevust pooldaval seisukohal. Hetkel ei ole teada, millal on eesistujal plaanis otsuste

vastuvõtmisega edasi liikuda.

Konventsioon kiideti Euroopa Nõukogu ministrite komitee poolt heaks 14. mail 2025.

Hetkeseisuga on plaanis konventsioon avada allkirjastamiseks 3. detsembril 2025 Strasbourgis.

Konventsiooniga saavad ühineda nii Euroopa Nõukogu liikmesriigid, konventsiooni

väljatöötamises osalenud mitteliikmesriigid kui ka Euroopa Liit. Nii Euroopa Komisjon kui ka

mitmed Euroopa Nõukogu liikmesriigid on varasemalt väljendanud seisukohta, mille kohaselt

nad soovivad konventsiooni allkirjastada juba detsembris Strasbourgis toimuval tseremoonial.

3. Eelnõude sisu

Keskkonnakuriteod tekitavad keskkonnale, inimeste tervisele ja majandusele olulist kahju ning

neist on saanud ELi ja kogu maailma jaoks üha suurem murekoht. Keskkonnakuriteod on

uimastikaubanduse, inimkaubanduse ja piraatkaubanduse järel maailmas suuruselt neljas

organiseeritud kuritegevuse liik. Keskkonnakuritegevus kasvab aastas 5–7 %. Sellised kuriteod

nagu ebaseaduslik raadamine, vee-, õhu- ja pinnasereostuse põhjustamine, osoonikihti

kahandavate ainetega kauplemine, salaküttimine ja muud kuriteod kahjustavad oluliselt

elurikkust ja inimeste tervist ning hävitavad terveid ökosüsteeme. Sellest tulenev

keskkonnakahju ja keskkonnaseisundi halvenemine, millega on sageli seotud rahvusvaheline

organiseeritud kuritegevus, on üleilmse mõjuga ning nõuab otsustavat tegutsemist ja tugevat

rahvusvahelist koostööd, mis põhineb ühisel arusaamal keskkonnakuritegude kategooriatest,

karistustest ja piiriülesest koostööst.

3

Viimastel aastakümnetel on EL järk-järgult suurendanud jõupingutusi, et reguleerida

keskkonnale kahjulikku tegutsemist. Praegu on paljudes ELi õigusaktides, peamiselt

direktiivides, sätestatud asjakohased normid ja piirangud mitmesugustes

keskkonnavaldkondades ning kaasnevad kohustused kohustatud isikutele. Selleks et veelgi

tõhustada keskkonnakaitset ja karmistada võitlust keskkonnakuritegude vastu, võttis EL vastu

uue keskkonnakuritegude direktiivi. Selle direktiivi eesmärk on kaitsta keskkonda senisest

tulemuslikumalt, kehtestada keskkonnakuritegude ja karistuste määratlemise ühised

miinimumeeskirjad, samuti ennetada keskkonnakuritegusid ja nende vastu võidelda ning võtta

meetmed liidu keskkonnaõiguse normide tulemusliku täitmise tagamiseks.

Keskkonnakuritegude direktiiv jõustus 20. mail 2024 ja selle kohaselt peavad liikmesriigid

võtma vajalikud ülevõtmismeetmed vastu 20. maiks 2026.

Euroopa Nõukogu, kes võttis 1998. aastal vastu konventsiooni, mis käsitleb keskkonna

kaitsmist kriminaalõiguse kaudu (edaspidi 1998. aasta konventsioon), tunnistab samuti, et

keskkonnakuritegude vastu võitlemiseks on vaja tõhusamat rahvusvahelist lähenemisviisi. See

oli esimene rahvusvaheline õigusakt keskkonnakuritegude vastu võitlemiseks, mis küll ei

jõustunud, sest vajalikku minimaalset ratifitseerimiste ja ühinemiste arvu ei saavutatud.

Seepärast moodustas Euroopa Nõukogu kuritegevuse ennetamise ja kontrolli valdkonna

tegevuse järelevalve ja koordineerimise juhtkomitee (edaspidi Euroopa Kriminaalasjade

Komitee) ekspertidest koosneva töörühma, et kaaluda teostatavusuuringus võimalikke edasisi

samme ja hinnata, kas olemasoleva 1998. aasta konventsiooni asendamiseks uue konventsiooni

väljatöötamine on teostatav ja asjakohane. Töörühm otsustas 2022. aasta juunis, et uue

konventsiooni koostamine on teostatav ja asjakohane.

23. novembril 2022 moodustas Euroopa Nõukogu ministrite komitee uue ekspertide komitee,

mis tegeleb keskkonna kaitsmisega kriminaalõiguse kaudu (edaspidi ekspertide komitee).

Ekspertide komitee loodi ministrite komitee ja Euroopa Kriminaalasjade Komitee alluvusse

ning sellele usaldati ülesanne töötada välja uus konventsioon, mis käsitleb keskkonna kaitsmist

kriminaalõiguse kaudu.

Euroopa Liit pidas konventsiooni üle läbirääkimisi, tuginedes Euroopa Liidu toimimise lepingu

artikkel 216 lõike 1 neljandale võimalusele, mille kohaselt võib liit pidada läbirääkimisi

rahvusvahelise lepingu üle ja sõlmida selle, kui see leping „võib mõjutada ühiseeskirju või

muuta nende reguleerimisala“. Kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 218

lõigetega 3 ja 4 esindas liitu konventsiooni üle peetud läbirääkimistel Euroopa Komisjon

vastavalt nõukogu otsusele, millega anti Euroopa Komisjonile luba läbirääkimistel osaleda. Liit

on osalenud aktiivselt läbirääkimistel ja püüdnud tagada konventsiooni kooskõla nii liidu

õigusega kui ka keskkonnakuritegude direktiiviga ning taganud konventsiooni kõrge kvaliteedi

ja lisaväärtuse rahvusvahelisel tasandil.

Pärast mitut läbirääkimisvooru jõudis ekspertide komitee 4.–7. juunil 2024 toimunud neljandal

kohtumisel uue konventsiooni tekstis kokkuleppele. Euroopa Nõukogu ministrite komitee

võttis konventsiooni vastu 14. mail 2025.

Konventsioon on kooskõlas Euroopa Liidu acquis’ga, st eelkõige keskkonnakuritegude

direktiiviga, ning sellega edendatakse keskkonnakuritegevust käsitleva liidu lähenemisviisi

põhiideid üleilmselt teiste Euroopa Nõukogu liikmete ja peamiste rahvusvaheliste partnerite

seas, kellest võivad saada konventsiooniosalised.

4

Konventsiooni kohaldatakse keskkonnakuritegude ennetamise, avastamise, uurimise, nende

eest vastutusele võtmise ja karistamise suhtes ning selles määratletakse terminid

„õigusvastane“, „vesi“, „ökosüsteem“ ja „jäätmed“. Need määratlused on täielikult kooskõlas

ELi õiguses sätestatud asjakohaste määratluste ja mõistetega.

Konventsiooniga kohustatakse osalisi võtma vajalikke meetmeid konventsiooni sätete

vastuvõtmiseks. Nende hulka kuuluvad meetmed, mille eesmärk on määratleda riigisiseses

õiguses kuriteona konventsiooniga hõlmatud õigusvastased teod ja näha nende eest ette

asjakohased karistused, ning tagada tulemuslik võitlus keskkonnakuritegude vastu, muu hulgas

ressursside, koolituse, koostöö ja strateegiliste lähenemisviiside valdkonnas.

Olulises kriminaalõiguse peatükis osutatakse õigusvastastele ja tahtlikele rikkumistele, mis on

seotud reostusega, keskkonnanõudeid rikkuvate toodete turule laskmisega, kuritegudega, mis

on seotud keemiliste ainete, radioaktiivse materjali või radioaktiivsete ainetega, elavhõbeda,

osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaasidega, jäätmete, käitiste, laevadega,

samuti pinna- või põhjavee ebaseadusliku võtmise, ebaseaduslikult ülestöötatud puiduga

kauplemise, ebaseadusliku kaevandamise ning kaitsealuse loodusliku taimestiku või

loomastiku tapmise, hävitamise, äravõtmise ja omamisega, kaitsealuse elusloodusega

kauplemisega, elupaikade ebaseadusliku halvendamisega kaitsealal ning invasiivsete

võõrliikidega seotud kuritegudega.

Samuti on konventsiooniga ette nähtud, et eriti raske kuriteona käsitatakse kõiki

konventsiooniga hõlmatud kuritegusid, kui need on toime pandud tahtlikult ja põhjustavad eriti

tõsist kahju või hävingut.

Kriminaalõiguse üldsätteid käsitlev eraldi jagu sisaldab sätteid, mis käsitlevad kuriteole

kihutamist, kuriteole kaasaaitamist ja kuriteokatset, jurisdiktsiooni, juriidiliste isikute vastutust,

karistusi ja meetmeid, raskendavaid asjaolusid ning teise konventsiooniosalise poolt varem

mõistetud karistuste arvesse võtmist. Füüsilistele isikutele määratavate karistuste hulka peaks

kuuluma vangistus ja võiksid kuuluda ka rahalised karistused. Juriidiliste isikute suhtes

kohaldatavate karistuste hulka peaksid kuuluma kriminaalõiguslikud või muud rahalised

karistused ning nende hulka võiksid kuuluda muud meetmed, nagu äritegevuse keeld,

ilmajätmine õigusest saada avalikke hüvesid, abi või juurdepääsu avaliku sektori rahastusele

ning kohtuliku järelevalve alla võtmine. Konventsiooniosalised peaksid ka võimaldama

käesoleva konventsiooni kohaselt kindlaks määratud kuritegude toimepanemise vahendite ja

kriminaaltulu arestimist ja konfiskeerimist.

Kuritegude uurimine ja nende eest süüdistuse esitamine ei tohiks sõltuda kaebusest. Isikutel,

kellel on piisav huvi või kelle õigusi rikutakse, ja keskkonnakaitset edendavatel valitsusvälistel

organisatsioonidel peaks olema õigus osaleda kriminaalmenetluses, kui sellised õigused on

konventsiooniosaline ette näinud muude kuritegudega seotud menetlustes.

Konventsiooniga kohustatakse selle osalisi tegema koostööd ja kooskõlastama oma tegevust

vastavalt konventsioonile, sealhulgas kohaldama rahvusvahelisi ja piirkondlikke õigusakte, mis

käsitlevad kriminaalasjades tehtavat koostööd. Samuti võimaldab see konventsiooniosalistel

vahetada teavet kui järgitakse andmekaitse-eeskirju.

Lisaks nähakse konventsiooniga ette meetmed ohvrite ja tunnistajate ning nende isikute

kaitseks, kes teatavad kuritegudest või teevad muul viisil õiguskaitseasutustega koostööd.

5

Luuakse konventsiooniosaliste esindajatest koosnev konventsiooniosaliste komitee, mis jälgib

järelevalvemehhanismi kaudu konventsiooni rakendamist ning hõlbustab teabe, kogemuste ja

heade tavade kogumist, analüüsimist ja vahetamist konventsiooniosaliste vahel.

Konventsiooniga nähakse konventsiooniosalistele ette ka alus kasutada teatavaid

reservatsioone, sealhulgas võimalust piirkondlikku integratsiooni toetavatele

organisatsioonidele täpsustada konventsiooni teatavate mõistete ulatust, tuginedes oma

ühtlustatud õigusele. Et tagada konventsiooni ja keskkonnakuritegude direktiivi kooskõla,

kasutab Euroopa Liit otsuste eelnõudes reservatsiooni võimalust täpsustades mõistet

„õigusvastane“ ja muid mõisteid, mida kasutatakse konventsiooni kohaste kuritegude

määratlemisel.

4. Eesti seisukohad

1.1. Eesti toetab Euroopa Liidu ühinemist konventsiooniga ja selleks vajalike otsuste

vastuvõtmist Euroopa Liidu Nõukogus. Konventsiooniga liitumine tõhustab

keskkonnaalase kriminaalmenetlusega seotud rahvusvahelist koostööd eelkõige

kolmandate riikidega. Konventsiooniga ei minda samas kaugemale Euroopa Liidu

keskkonnakuritegude direktiivi miinimumnõuetest.

Konventsiooniga liitumine toob kaasa lisaväärtust ja tõhustab keskkonnaalase

kriminaalmenetlusega seotud rahvusvahelist koostööd eelkõige kolmandate riikidega.

Konventsiooniga ühinemine võimaldab Euroopa Liidul ja liikmesriikidel tõhustada

keskkonnakaitset senisest suuremal geograafilisel territooriumil - Euroopa Nõukogul on 46

liikmesriiki.

1.2. Eesti leiab, et konventsiooni allkirjastamisel ja sõlmimisel on liikmesriikidel ja

Euroopa Liidul jagatud pädevus, mistõttu on oluline Euroopa Liidu Nõukogu

otsustes selgesõnaliselt sätestada, et Euroopa Liidule antakse luba konventsioon

allkirjastada ja sõlmida üksnes Euroopa Liidu pädevuse ulatuses.

Kuigi Eesti toetab otsuste eelnõusid, mille kohaselt Euroopa Liit allkirjastab ja sõlmib

konventsiooni, siis ei saa nõustuda seisukohaga, et Euroopa Liidul on konventsiooni

allkirjastamiseks ja sõlmimiseks ainuvälispädevus.

Konventsiooni enamus sätteid peegeldavad küll keskkonnakuritegude direktiivi sisu, kuid

konventsiooniga reguleeritakse ka selliseid küsimusi, mille harmoneerimine ei ole EL

pädevuses.

Näiteks kuulub liikmesriikide pädevusse konventsiooni artikkel 40, mis loob aluse

konventsiooni osalisriikide omavaheliseks koostööks, sh väljaandmise küsimustes. Euroopa

Kohus on oma 6. septembri 2016. aasta kohtuasjas Petruhhin öelnud, et: „Nagu enamik

Euroopa Kohtule oma seisukohad esitanud liikmesriike väitsid, vastab selles suhtes tõele, et kui

liidu ja asjaomase kolmanda riigi vahel ei ole sõlmitud välislepingut, kuulub väljaandmist

reguleerivate õigusnormide kehtestamine liikmesriikide pädevusse.“ Euroopa Liidul ei ole

tõenäoliselt kõigi Euroopa Nõukogu riikidega kõigis rahvusvahelise koostöö, sh väljaandmise

küsimustes eraldi välislepinguid, ning seega jäävad väljaandmise küsimused liikmesriikide

pädevusse.

6

Enamus ELi liikmesriike on samuti seisukohal, et konventsiooni allkirjastamine ja sõlmimine

kuulub Euroopa Liidu ja liikmesriikide jagatud pädevusse. Kuna Eestil ei ole soovi loovutada

oma pädevust Euroopa Liidule küsimustes, mis ei ole aluslepingutega antud Euroopa Liidu

pädevusse, siis peame oluliseks sõnastada otsustes selgesõnaliselt, et Euroopa Liit allkirjastab

ja sõlmib konventsiooni üksnes oma pädevuse ulatuses. Otsustest tuleb seega jätta välja need

tekstiosad, mille kohaselt on Euroopa Liidul konventsiooni allkirjastamise ja sõlmimise

ainuvälispädevus.

1.3. Konventsiooni allkirjastamine ja sõlmimine Euroopa Liidu poolt ei piira Eesti

õigust ühineda konventsiooniga ulatuses, mis kuulub liikmesriikide pädevusse.

Nõukogu otsustes tuleb määratleda võimalikult selge pädevuste jaotus Euroopa Liidu ja

liikmesriikide vahel ning tagada, et liikmesriikidel on õigus ühineda konventsiooniga ulatuses,

mis kuulub liikmesriikide pädevusse.

5. Otsuste eelnõude vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttele

Kuna komisjoni hinnangul on tegemist ainupädevusse kuuluva valdkonnaga, siis ei ole

komisjon subsidiaarsuse küsimust nõukogu otsuste eelnõudes analüüsinud. Nagu eespool

selgitatud, on Eesti seisukohal, et konventsiooni allkirjastamine ja sõlmimine on EL-i ja

liikmesriikide jagatud pädevuses.

Jagatud pädevust toetava tõlgenduse puhul on nõukogu otsuste eelnõud kooskõlas

subsidiaarsuse põhimõttega. Keskkonnaga seotud kuritegevusel on sageli piiriülene mõõde,

kuna teatud keskkonnakuriteod võivad mõjutada mitut riiki või avaldada piiriülest mõju, nagu

näiteks õhu, vee ja pinnase piiriülese saastumise korral. Seetõttu on oluline, et liikmesriikide

pädevad asutused teeksid piiriülest koostööd. Uue keskkonnakuritegude konventsiooni eesmärk

on tagada keskkonnakuritegude menetlemiseks ühtlustatud õigusraamistik ja lihtsustada

piiriülest koostööd ning seda laiemalt kui ainult EL tasandil.

Nõukogu otsuste eelnõud vastavad ka proportsionaalsuse põhimõttele. Konventsioon ei lähe

kaugemale sellest, mis on vajalik keskkonnakuritegude vastase võitluse poliitikaeesmärkide

saavutamiseks, ning on seega kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artikkel 5 lõikes 4 sätestatud

proportsionaalsuse põhimõttega. Liit on keskkonnakuritegude direktiivi vastuvõtmise kaudu

juba teostanud selles valdkonnas sisemist pädevust.

Keskkonnakuritegude direktiivi suhtes kohaldatavad kaalutlused kehtivad ka konventsiooni

suhtes, kuna keskkonnakuritegude mõju ja keskkonnakaitse olulisus on piiriülesed ning

nõuavad rahvusvahelist lähenemisviisi. Konventsioonis määratletakse kuritegude ulatus nii, et

need hõlmaksid kõiki asjakohaseid tegusid, piirdudes siiski sellega, mis on vajalik ja

proportsionaalne. Nii konventsioonis sätestatud kuriteod kui ka karistused piirduvad

keskkonnaõiguse oluliste rikkumistega ja on seega proportsionaalsed.

6. Otsuste majanduslikud, sotsiaalsed ja õiguslikud mõjud

Konventsiooniga ühinemine annab Eestile võimaluse tagada laiemaulatuslik elu- ja

looduskeskkonna kaitse inimtegevuse eest. Elu- ja looduskeskkonna kaitsmiseks sätestatud

normide eesmärk on hoida ära keskkonnakahju tekkimine ning seeläbi on need suunatud ka

inimeste elukeskkonna ja selle kvaliteedi halvenemise ära hoidmisele. Keskkonna kaitsmine

7

aitab parandada inimeste füüsilist heaolu, sh nende tervist, mis on osa inimväärikusest, ning

seega tagada põhiseaduse §-s 53 nimetatud põhiõigust elu ja looduskeskkonnale.

Kuigi karistusõiguslik sekkumine ei aita üldiselt keskkonna seisundit parandada, võib

karistusõiguse heidutav mõju aidata keskkonnakahju tekkimist ennetada. Keskkonnaalase

kriminaalõiguse tugevdamine ja õigusraamistiku ajakohastamine aitab ellu viia nullsaaste

tegevuskava, ringmajanduse tegevuskava ja elurikkuse strateegiat aastani 2030. Seoses

keskkonnakuritegude direktiiviga ülevõtmisega – tähtajaga mai 2026 – peab Eesti täiendama

karistusseadustikku ja muutma osaliselt kriminaalmenetluse seadustikku. Konventsiooniga ei

kaasne Eestile täiendavaid vajadusi õigusloomelisteks muudatusteks.

Keskkonnakuritegudega seonduvate muudatuste sihtgrupp on kõik asutused, kes tegelevad

karistusseadustikus sätestatud kuriteokoosseisude menetlemisega, st Keskkonnaamet, Politsei-

ja Piirivalveamet, prokuratuur ning kohtumenetluses kohtud. Arvestades keskkonnakuritegude

võrdlemisi väikest arvu Eestis, ei ole tegemist olulise mõjuga ja ei saa rääkida tööülesannete

märkimisväärsest kasvust. Aastal 2024 registreeriti Eestis 50 karistusseadustiku 20. peatükis

sätestatud keskkonnavastast süütegu, mida oli küll 25 rohkem kui sellele eelnenud aastal, kuid

sellele vaatamata on tegemist väikese arvuga. Nii keskkonnakuritegude direktiiv kui ka

konventsioon seavad küll eesmärgiks senisest tõhusama keskkonnakuritegevuse vastase

võitluse, mistõttu võib eeldada registreeritud juhtumite ja kriminaalmenetluste mõningast

tõusu, kuid ei ole põhjust eeldada niivõrd hüppelist kasvu, et esineks oluline mõju märgitud

asutuste töökoormusele.

Kõiki võimalikke kulutusi seoses konventsiooni rakendamisega menetletakse tulevikus

vastavalt riigi majanduslikele võimalustele vastavate aastate riigi eelarvestrateegia ja

riigieelarve protsessis.

7. Kooskõlastamine

Otsuste eelnõud esitati arvamuse avaldamiseks Kliimaministeeriumile, Siseministeeriumile ja

Välisministeeriumile. Ministeeriumid on seisukohad kooskõlastanud EL

koordinatsioonikogus.

Kliimaministeerium esitas otsuste eelnõude kohta alljärgnevad sisulised märkused.

Kliimaministeerium toetab keskkonnakuritegude konventsiooni allkirjastamist, kuivõrd

konventsioonil on samasisulisest EL direktiivist laiem geograafiline ulatus ja rohkemate riikide

osalus tugevdab keskkonnakaitseliste eesmärkide saavutamist. Kliimaministeerium peab

positiivseks, et keskkonnakuritegude kataloog laieneb, saab rohkem tähelepanu ja tänu sellele

laienevad ilmselt ka uurimis- ja menetlusõigused, mida on soovitanud ka meie õigussüsteemi

välised hindajad (nt GENVAL).

Mõjude osas peab Kliimaministeerium positiivseks, et uus konventsioon keskendub muuhulgas

saastatuse teemadele, nagu tooted ja ohtlikud ained. Kolmekordse planetaarse kriisi teemadest

on senini kahjuks globaalsel tasandil ja ka kohalikel tasanditel kõige vähem tähelepanu saanud

saastatuse valdkond. Seetõttu näeme, et uus keskkonnakuritegude konventsioon saab tõhusa

rakendamise puhul olla kõigil tasanditel väga mõjusaks instrumendiks saastatuse valdkonnale

suurema tähelepanu saamiseks.

Näiteks konventsiooni artikkel 14, mis kohustab konventsiooniosalisi ohtlike ainetega seotud

kuritegudega tegelema, keskendub väga olulisele valdkonnale, mis teiste

8

keskkonnaprobleemide kõrval on seni vähem tähelepanu saanud. Selle artikli alla paigutuvad

ka püsivad orgaanilised saasteained, mis on reguleeritud Stockholmi konventsiooni ja EL

tasandil püsivate orgaaniliste saasteainete määrusega. Püsivad orgaanilised saasteained on

probleemiks, mis nii globaalsel kui ka EL tasandil on saamas aina enam tähelepanu. Tegu on

nö igaveste kemikaalidega, mis põhjustavad erinevaid terviseprobleeme. Neid aineid leidub

väga erinevates toodetes (ka tavatarbijatele mõeldud tooted) ja protsessides ning sellised ained

levivad kaugele ja püsivad pikalt looduskeskkonnas. Kuna selliste ainete puhul on tegu

nähtamatu saastega, siis on väga oluline teadlikkust tõsta ning võimestada tegevusi, mis aitavad

sellise saastega seotud probleeme avastada ja vähendada. Seetõttu peab Kliimaministeerium

uue konventsiooni juures suureks väärtuseks just seda, et teiste keskkonnateemade kõrval

keskendutakse konkreetsemalt ka ohtlikele ainetele.

Merenduse vaatest tõi Kliimaministeerium välja oma toetuse konventsiooni artiklitele 22 ja 23.

Seoses artikliga 22 nentis Kliimaministeerium, et paralleelselt keskkonnatundliku laevade

ringlussevõtu arendamisega tuleb tagada ka ringlussevõtu jätkusuutlikkuse põhimõte. On

oluline määratleda kuriteod, tuginedes mh Rahvusvahelise Mereorganisatsiooni (IMO)

Hongkongi konventsioonile laevade ohutu ja keskkonnahoidliku ringlussevõtu kohta, et vältida

keskkonnastandardite rikkumist laevade ringlussevõtus. Laevade ringlussevõtt hõlmab olulisel

määral ohtlike ainete käitlemist ja seda enamasti tundliku merekeskkonna läheduses.

Meretööstuse laienemisega seoses kasvab keskkonnastandarditele mittevastavuse risk. Artikli

23 kohta avaldas Kliimaministeerium arvamust, et laevadelt pärinevate saasteainete merre

heitmine kahjustab merekeskkonda, mistõttu tuleb määratleda kuriteod, toetudes 1973. aasta

rahvusvahelisele laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsioonile (MARPOL).

Laevadelt pärinevad saasteained võivad mereelustikule põhjustada reproduktiivsuse probleeme

ja nõrgestada nende immuunsust, mõjutades terveid toiduahelaid ning põhjustades

eutrofeerumist. Saastunud merevesi kujutab ka ohtu inimorganismidele läbi saastunud

mereandide tarbimise.

Lisaks tundis Kliimaministeerium huvi selle vastu, kas konventsioonist tuleneb

Kliimaministeeriumile ja selle haldusala asutustele (nt Keskkonnaametile) täiendavaid

kohustusi. Nagu eespool märgitud, on konventsioonis nimetatud keskkonnakuriteod ja nende

ulatus selgelt määratletud ning suurel määral kattuv ELi õigusega, eelkõige

keskkonnakuritegude direktiivi artikli 3 lõikes 2 esitatud kuritegude loeteluga. Ka on

keskkonnakuritegude direktiiviga täpses vastavuses konventsiooni sätted ennetuse ja

teadlikkuse suurendamise, spetsialistide koolitamise ja andmete kogumise kohta. Sarnaselt

konventsiooni artiklile 6, mille kohaselt peavad konventsiooniosalised koostama ja avaldama

riikliku strateegia, mis katab konventsiooni rakendamiseks vajalikke teemasid, tuleneb Eestile

keskkonnakuritegude vastase võitluse riikliku strateegia koostamise ja avaldamise kohustus ka

keskkonnakuritegude direktiivi artiklist 21.

Üldises plaanis ei kaasne seega Kliimaministeeriumile ja selle haldusala asutustele

konventsiooni allkirjastamise ja sõlmimisega täiendavaid kohustusi. Küll aga tuleb siiski

arvestada, et kuna konventsioonil on võrreldes keskkonnakuritegude direktiiviga laiem

geograafiline ulatus, võib konventsiooni (tõhus) rakendamine suurendada rahvusvahelist

koostööd ja seega mõningal määral Kliimaministeeriumi haldusala asutuste, st eelkõige

Keskkonnaameti, töökoormust. Lisaks nähakse konventsiooni artiklites 46–48 ette ka

konventsiooni rakendamise järelevalvemehhanism, millega kaasneb konventsiooniga liitumise

korral ilmselt kõigile seotud ministeeriumitele ja asutustele täiendav aruandmise kohustus, mis

siiski olulist mõju asutuste töökoormusele kaasa ei too.