Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja andmete muutmine (Tallinn)

MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 06.11.2025 nr 165

Kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja

andmete muutmine (Tallinn)

Muinsuskaitseseaduse § 20 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 alusel:

1. Muudan kultuuriministri 08.02.2008 käskkirja nr 41 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 1.1 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 28339,

asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rävala pst 10, KÜ

78401:102:0240) nimetust ja määran uueks nimetuseks Eesti Teaduste Akadeemia

raamatukogu hoone.

2. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Eesti Teaduste Akadeemia raamatukogu hoone (kultuurimälestiste

registri nr 28339, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,

Rävala pst 10, KÜ 78401:102:0240) lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

1566 Pannoo, L. Mikko, 1964

(fresko, keraamika)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 339

3. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punkti 339.

4. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tallinna Rahumäe kalmistu (kultuurimälestiste registri nr 1211,

asukoht Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Rahumäe tee 8, KÜ

78404:402:0083, 78404:402:0094, 78404:402:0097, 78401:101:4444, 78407:703:0084,

78401:101:2207, 78404:402:0113, 78404:402:0095, 78407:703:0082) lahutamatute

osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

1370 K. Veebri hauamonument,

J. Koort, 1929 (graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 113

1371 Perekond Vinnali

hauamonument, J. Koort,

1930 (graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 114

1372 H. Namsingi

hauamonument, J. Koort,

1925 (Saaremaa marmor)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 115

1373 E. ja J. Olliku

hauamonument, J. Koort,

1922–1923 (graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 116

1374 Perekond Uusmanni

hauamonument, J. Koort,

1932 (graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 117

1599 Hauasammas tuletõrjujatele,

K. Lüüs (graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 372

1600 Sepistara perek. H. Reimelti

matmispaigas, L. Truberg,

20. saj. I pool (raud)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 373

1601 Perekond Aule

hauamonument, H. Halliste,

1938 (graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 374

1602 Karl Hannuse hauasammas,

R. Haavamägi, 1937 (graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 375

1603 Perekond Jaigi hauasammas,

H. Halliste, 1933 (graniit,

pronks)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 376

1604 Perekond Luide-Vettiku

hauakujundus, A. Vomm

(graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 377

1605 Perekond Maureri

hauasammas, A. Vladovski

(graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 378

1606 Kunstikoguja Alfred Rõude

hauakivi, J. Raudsepp, 1971

(graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 379

1607 Perekond Pedusaare

hauamonument, J. Raudsepp,

1934 (graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 380

1608 K. A. Rütmani hauasammas,

A. Starkopf, 1938 (graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 381

1609 Valentin Savi hauasammas,

A. Starkopf, 1956 (graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 382

1610 Hans Suklesi hauakujundus,

K. Lüüs, 1930 (graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995

määruse nr 19/2 lisa 2 punkt 383

8536 Rahumäe kalmistu Kaarli

koguduse kabel

kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 21

punkt 81

8537 Rahumäe kalmistu

Pühavaimu koguduse kabel

kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 21

punkt 82

8803 Rahumäe Juudi kalmistu

kabel

kultuuriministri 18.08.1997 määruse nr 55

punkt 92

5. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktid 113–117 ja 372–383 ning

kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 21 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

punktid 81–82 ja 18.08.1997 määruse nr 55 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“

punkti 92.

6. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tallinna Siselinna kalmistu (kultuurimälestiste registri nr 1238,

asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Toonela tee 7, KÜ

78401:116:0023) lahutamatute osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

1375 Perekond Jürgensonide

hauamonument,

J. Raudsepp, 1939

(graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 118

1376 O. Mülbachi

hauamonument (graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 119

1377 Perekond Ristide

hauamonument,

V. Vomm, 1934–1937

(graniit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 120

8140 Al. Nevski kalmistu

nn. punane kabel

kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 25

punkt 24

8231 Vana-Kaarli kalmistu

väravaehitis-kabel

kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 25

punkt 119

7. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktid 118–120 ning kultuuriministri

13.05.1997 määruse nr 25 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktid 24 ja 119.

8. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tallinna Liiva kalmistu (kultuurimälestiste registri nr 1081, asukoht

Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Kalmistu tee 34, KÜ 78404:403:0081,

78404:403:1910, 78404:403:0071, 78404:403:0013, 78404:403:0063, 78404:403:0077,

78404:403:0078, 78404:403:0024, 78404:403:0079) lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

8159 Liiva kalmistu kabel kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 25

punkt 46

9. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 25

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 46.

10. Muudan kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 25 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 22 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 8138,

asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, F. R. Kreutzwaldi tn 14 //

Gonsiori tn 21, KÜ 78401:101:6963) nimetust ja määran uueks nimetuseks

Uus Raadiomaja.

11. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Uus Raadiomaja (kultuurimälestiste registri nr 8138, asukoht Harju

maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, F. R. Kreutzwaldi tn 14 // Gonsiori tn 21, KÜ

78401:101:6963) lahutamatute osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

1535 Pannoo „Raadiolill“,

E. Põldroos, 1972

(mosaiik)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 305

1538 Skulptuur „Tuvi“,

R. Kuld, 1975

(klaasplast)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 308

12. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktid 305 ja 308.

13. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tallinna Kaitseväe kalmistu (kultuurimälestiste registri nr 27300,

asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tehnika tn 173, KÜ

78401:116:0019) lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

8137 Kaitseväe kalmistu

väravaehitis

kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 25

punkt 21

14. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 25

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 21.

15. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa 2 punktis 457 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri

nr 3119, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 67, KÜ

78401:110:0003) nimetust ja määran uueks nimetuseks Lutheri villa.

16. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Lutheri villa (kultuurimälestiste registri nr 3119, asukoht Harju

maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 67, KÜ 78401:110:0003)

lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

2203 Maja interjöörid

tervikuna,

L. Zaporožets,

S. Uusbek, 1982

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 960

17. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punkti 960.

18. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tallinna Metsakalmistu (kultuurimälestiste registri nr 1088,

asukoht Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Kloostrimetsa tee 33, KÜ

78402:209:0014) lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

3106 Tallinna Metsakalmistu

kabel, 1935–1936

kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 lisa 2

punkt 443

19. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punkti 443.

20. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktides 181–182 ning kultuuriministri

30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktis 433

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1245, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Vene tn 14a, KÜ 78401:101:0207) nimetust ja määran

uueks nimetuseks Tallinna dominiiklaste klooster ja Tallinna Peeter Pauli kirik.

21. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tallinna dominiiklaste klooster ja Tallinna Peeter Pauli kirik

(kultuurimälestiste registri nr 1245, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna

linnaosa, Vene tn 14a, KÜ 78401:101:0207) lahutamatute osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

1999 Peaportaal, 14. saj.

II pool (paas)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 736

2000 Portaal, 14. saj. algus

(paas)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 737

2016 Väravaportaal ja värav,

14/15. saj. (paas, puit,

raudsepis)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 753

2017 Väravaportaal ja värav,

14/15. saj. (paas, puit,

raudsepis)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 754

22. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktid 736–737 ja 753–754.

23. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktis 173 ning kultuuriministri

30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktis 465

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1237, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Toompea tn 10, KÜ 78401:101:4050) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Tallinna Kaarli kirik.

24. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tallinna Kaarli kirik (kultuurimälestiste registri nr 1237, asukoht

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Toompea tn 10, KÜ 78401:101:4050)

lahutamatute osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

1668 Altarimaal „Kristuse

sündimine“,

K. T. v. Neffi järgi

S. v. Kügelgen, 1889

(fresko)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 432

1669 Altarimaal „Püha

õhtusöömaaeg“,

K. T. v. Neffi järgi

S. v. Kügelgen, 1889

(fresko)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 433

1670 Altarimaal „Kristuse

taganutmine“,

K. T. v. Neffi järgi

S. v. Kügelgen, 1889

(fresko)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 434

25. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktid 432–434.

26. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktis 133 ning kultuuriministri

30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktis 392

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1197, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Apteegi tn 1 // Raekoja plats 11 // Saiakang 2, KÜ

78401:101:0014) nimetust ja määran uueks nimetuseks Tallinna Raeapteegi hoone.

27. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tallinna Raeapteegi hoone (kultuurimälestiste registri nr 1197,

asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Apteegi tn 1 // Raekoja

plats 11 // Saiakang 2, KÜ 78401:101:0014) lahutamatute osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

23018 Tahveluks, 18. saj. (puit,

raud)

kultuuriministri 15.09.1999 määruse nr 21

punkt 1

23020 Lükanduks, 20. saj.

I pool (puit, klaas,

metall)

kultuuriministri 15.09.1999 määruse nr 21

punkt 3

23021 Lükanduks, 20. saj.

I pool (puit, klaas,

metall)

kultuuriministri 15.09.1999 määruse nr 21

punkt 4

28. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 15.09.1999 määruse nr 21

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktid 1 ja 3–4.

29. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktis 132 ning kultuuriministri

30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktis 382

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1196, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pühavaimu tn 2, KÜ 78401:101:0185) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Tallinna Püha Vaimu kirik.

30. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tallinna Püha Vaimu kirik (kultuurimälestiste registri nr 1196,

asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pühavaimu tn 2, KÜ

78401:101:0185) lahutamatute osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

1328 Tekstitahvel, 1597

(paas)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 71

1703 Hauaplaadi detail,

14/15. saj. (paas)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 456

31. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktid 71 ja 456.

32. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Kochide perekonnakalmistu (kultuurimälestiste registri nr 1193,

asukoht Harju maakond, Tallinn, Pirita linnaosa, Rummu tee 3d, KÜ

78402:202:0005) lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

1193 a) Koch’ide kabeli

varemed koos

perekonnakalmistuga;

b) Kochide kabel ja

perekonnakalmistu

a) kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 21

punkt 92;

b) kultuuriministri 09.08.2013 käskkirja nr 235

punkt 4

33. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 21

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 92 ja kultuuriministri 09.08.2013

käskkirja nr 235 „Kultuurimälestiste nimetuste muutmine“ punkti 4.

34. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktis 37 ning kultuuriministri

30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktis 322

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1101, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lossi plats 1a, KÜ 78401:101:2740) nimetust ja määran

uueks nimetuseks Toompea linnus Riigikogu hoonega.

35. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Toompea linnus Riigikogu hoonega (kultuurimälestiste registri

nr 1101, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lossi plats 1a, KÜ

78401:101:2740) lahutamatute osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

1386 Kamin, 18. saj. (marmor) kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 154

1387 Kamin, 18. saj. (marmor) kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 155

36. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktid 154–155.

37. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktis 33 ning kultuuriministri

30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktis 358

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1097, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lai tn 50, KÜ 78401:101:0206) nimetust ja määran

uueks nimetuseks Tallinna Oleviste kirik.

38. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tallinna Oleviste kirik (kultuurimälestiste registri nr 1097, asukoht

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lai tn 50, KÜ 78401:101:0206)

lahutamatute osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

1315 J. Burchardti hauaplaat

tekstitahvlitega

rullisornament-

raamistuses, 1636,

(paas)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 58

1316 J. Hoeppeneri hauaplaat

vappide, tekstikartusside

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 59

ja pahkmikornamendiga,

1677 (paas)

1317 A. Fonne hauaplaat

vappide, loorberipärja,

inglifiguuride ja

tekstitahvlitega, 17. saj.

(paas)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 60

2136 Uks, 19. saj. (puit) kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 894

2137 Uks, O. W. Heinrichson,

1839 (puit)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 895

2282 Uks, 19. saj. (tamm) kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 896

2143 Peaportaal, 15. saj.

(paas)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 903

2144 Portaal, 15. saj. (paas) kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 904

2145 Sakramendinišš, 15. saj.

(paas, polükroomia)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 905

2146 Päiskivid, 14.–15. saj.

(paas, polükroomia)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 906

2154 Päikesekell, A. Passer,

1602 (paas)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 914

39. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktid 58–60, 894–896, 903–906 ja 914.

40. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktis 23 ning kultuuriministri

30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktis 330

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1087, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Toom-Kooli tn 6, KÜ 78401:101:0184) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Tallinna Toomkirik.

41. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tallinna Toomkirik (kultuurimälestiste registri nr 1087, asukoht

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Toom-Kooli tn 6, KÜ 78401:101:0184)

lahutamatute osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

2267 Tuulelipp,

D. Fr. Baldauff, 1779

(metall)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 826

2093 Võrevärav, 19. saj. (puit,

peits, lakk)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 830

2094 Uks, 16. saj. (raudplekk) kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 831

2095 Uks, 16. saj. (raudplekk) kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 832

2096 Peaportaal, 1300 (paas) kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 833

2097 Portaal, 14. saj. (paas) kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 834

2098 Portaal, 14. saj. (paas) kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 835

2099 Portaal, 15. saj. (paas) kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 836

2100 Sakramendinišš, 15. saj.

(paas)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 837

2101 Sakramendinišš, 15. saj.

(paas)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 838

2102 Reljeef „Maarja

lapsega“, 18. saj. (paas)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 839

2274 Päikesekell, 18. saj.

I pool (paas, metall)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 843

42. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktid 826, 830–839 ja 843.

43. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktis 14 ning kultuuriministri

30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktis 442

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1078, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Liivalaia tn 38, KÜ 78401:111:0019) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Tallinna Kaasani Jumalaema sünni kirik.

44. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tallinna Kaasani Jumalaema sünni kirik (kultuurimälestiste

registri nr 1078, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Liivalaia

tn 38, KÜ 78401:111:0019) lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

1948 Lae- ja seinamaalid,

18. ja 19. saj. (õli)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 680

45. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punkti 680.

46. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktis 7 ning kultuuriministri

30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktis 439

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1071, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Estonia pst 4 // G. Otsa tn 9, KÜ 78401:102:0110)

nimetust ja määran uueks nimetuseks „Estonia“ teatrihoone.

47. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise „Estonia“ teatrihoone (kultuurimälestiste registri nr 1071, asukoht

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Estonia pst 4 // G. Otsa tn 9, KÜ

78401:102:0110) lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

1542 Laemaal, E. Kits,

R. Sagrits, E. Okas,

1947 (tempera)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 312

48. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punkti 312.

49. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Hiiu-Rahu kalmistu (kultuurimälestiste registri nr 1077, asukoht

Harju maakond, Tallinn, Nõmme linnaosa, Hiiu-Suurtüki tn 1, KÜ 78404:406:0128,

78404:406:0120, 78404:406:0062, 78404:406:3940) lahutamatute osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

1612 Olaf Karro hauasammas,

V. Mellik, 1934 (graniit,

pronks)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 385

1613 Jaan Kiige hauasammas,

V. Mellik, 1936 (graniit,

pronksbareljeef

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 386

50. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktid 385–386.

51. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Kalamaja kalmistu (kultuurimälestiste registri nr 1239, asukoht

Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kungla tn 63, KÜ

78408:801:0194, 78408:801:4740, 78408:801:0221, 78408:801:0326, 78408:801:0215,

78408:801:2230) lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

8550 Kalamaja kalmistu

värav-kellatorn

kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 24

punkt 98

52. Tunnistan kehtetuks kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 24

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punkti 98.

53. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa 2 punktis 362 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri

nr 3037, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lai tn 14 // Pikk tn

17, KÜ 78401:101:2210) nimetust ja määran uueks nimetuseks Suurgildi hoone ja

Börsi käik.

54. Lõpetan järgmiste mälestiste kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Suurgildi hoone ja Börsi käik (kultuurimälestiste registri nr 3037,

asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lai tn 14 // Pikk tn 17, KÜ

78401:101:2210) lahutamatute osadega:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

2038 Portaal, 1410 (paas) kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 783

2039 Suurgildi vapp (2 tk.),

1410 (paas,

polükroomia)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 784

2040 Siseportaal,

M. Steinwerter (?) 1551

(paas, polükroomia)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 785

2041 Siseportaal,

M. Steinwerter (?) 1551

(paas, polükroomia)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 786

2042 Laternaalus, 16. saj.

algus (paas)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 787

2043 Reljeef, 1669 (paas,

polükroomia)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 788

2044 Piilarikapiteeli katked,

15. saj. (paas,

madalreljeef)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 789

2045 Piilarikapiteeli katked,

15. saj. (paas,

madalreljeef)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 790

2046 Kapiteel

lehtornamendiga, 1410

(paas, madalreljeef)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 791

2047 Kapiteel

loomornamendiga, 1410

(paas, madalreljeef)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 792

2262 Kapiteel draakoni,

lehemotiivi ja

daatumiga, 1410 (paas,

madalreljeef)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 793

2048 Hüpokausti katteplaat,

15. saj. (paas)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 794

2049 Hüpokausti katteplaat,

15. saj. (paas)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 795

2052 Tuulelipp, D. Pöppel,

1644 (raudsepis)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 796

2053 Tuulelipp, 1890

(raudsepis)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 797

2054 Latern, 18. saj. keskpaik,

uuendatud 1860 (metall,

puit, vitraaž)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 798

2056 Kapp, 19. saj. (puit,

lakk)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 800

2057 Seinakapp, 19. saj. (puit) kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 801

2058 Trepp, 19. saj. lõpp

(puit, lakk)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 802

2059 Uks, 19. saj. (?) (tamm,

sepisnaelad)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 803

2060 Vahesein uksega, 19. saj.

lõpp (puit, lakk)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 804

2061 Tiibuks vapiga, 19. saj.

lõpp (puit, lakk)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 805

2062 Tiibuks vapiga, 19. saj.

lõpp (puit, lakk)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 806

2063 Tiibuks vapiga, 19. saj.

lõpp (puit, lakk)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 807

2064 Uks, 19. saj. lõpp (puit,

lakk)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 808

2050 Koputi, M. Seifert, 1430

(pronks)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 1080

2051 Koputi, M. Seifert, 1430

(pronks)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 1081

55. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktid 783–798, 800–808 ja 1080–1081.

56. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa 2 punktis 424 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri

nr 3093, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Vabaduse väljak 8,

KÜ 78401:101:3660) nimetust ja määran uueks nimetuseks Tallinna Kunstihoone.

57. Lõpetan järgmise mälestise kultuurimälestiseks olemise, sest tegemist on

kinnismälestise Tallinna Kunstihoone (kultuurimälestiste registri nr 3093, asukoht

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Vabaduse väljak 8, KÜ

78401:101:3660) lahutamatu osaga:

Kultuuri-

mälestiste

registri nr

Kultuurimälestise

nimetus Mälestiseks tunnistamise õigusakt

2216 Skulptuurid „Ilu“ ja

„Töö“, J. Raudsepp,

1937 (pronks)

kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse

nr 19/2 lisa 2 punkt 966

58. Tunnistan kehtetuks kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punkti 966.

59. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa 2 punktis 463 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri

nr 22252, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Tartu mnt 16a, KÜ

78401:104:0009) nimetust ja määran uueks nimetuseks Tallinna Jaani seegi kirik.

60. Muudan kultuuriministri 18.08.1997 määruse nr 55 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 88 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 8799,

asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, F. Kuhlbarsi tn 4 // J. Pärna

tn 2, KÜ 78401:112:0730) nimetust ja määran uueks nimetuseks Lastepäevakodu

hoone.

61. Muudan kultuuriministri 18.08.1997 määruse nr 55 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 43 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 8754,

Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Kopli tn 104, KÜ

78408:808:0048) nimetust ja määran uueks nimetuseks Kopli Lastepäevakodu

hoone.

62. Muudan kultuuriministri 18.08.1997 määruse nr 55 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 11 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 8723,

Harju maakond, Tallinn, Mustamäe linnaosa, Ehitajate tee 5, KÜ 78405:501:0145)

nimetust ja määran uueks nimetuseks Tallinna Polütehnilise Instituudi peahoone.

63. Muudan kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 21 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 2 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 8470,

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Ahtri tn 7 // Paadi tn 2, KÜ

78401:114:0119) nimetust ja määran uueks nimetuseks Tallinna Püha Siimeoni ja

Naisprohvet Hanna kirik.

64. Muudan kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 25 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 120 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 8232,

Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Treiali tn 6, KÜ 78408:808:0258)

nimetust ja määran uueks nimetuseks Tallinna Nikolai Imetegija kirik.

65. Muudan kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 25 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 104 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 8216,

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Islandi väljak 1, KÜ 78401:105:0130)

nimetust ja määran uueks nimetuseks Administratiivhoone.

66. Muudan kultuuriministri 13.05.1997 määruse nr 25 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ punktis 79 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 8191,

Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pirita tee 26, KÜ 78401:115:0840)

nimetust ja määran uueks nimetuseks Lillepaviljon.

67. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa 2 punktis 461 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr

3123, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Roheline aas 24, KÜ

78401:115:0003) nimetust ja määran uueks nimetuseks Kadrioru staadioni tribüün.

68. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa 2 punktis 456 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr

3118, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pärnu mnt 5, KÜ

78401:102:0050) nimetust ja määran uueks nimetuseks Tallinna Saksa Teatri hoone.

69. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa 2 punktis 452 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr

3115, asukoht Harju maakond, Tallinn, Põhja-Tallinna linnaosa, Vesilennuki tn 6 //

8, KÜ 78401:101:0355) nimetust ja määran uueks nimetuseks Tallinna

Lennusadama vesilennukite angaarid.

70. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa 2 punktis 383 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr

3057, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pühavaimu tn 6, KÜ

78401:101:2780) nimetust ja määran uueks nimetuseks Tallinna Püha Vaimu seek.

71. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa 2 punktis 365 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr

3040, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Pikk tn 26 // Pühavaimu

tn 9, KÜ 78401:101:7041) nimetust ja määran uueks nimetuseks Tallinna Oleviste

gildi ja Mustpeade vennaskonna hooned.

72. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa 2 punktis 357 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr

3034, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Lai tn 47, KÜ

78401:101:0077) nimetust ja määran uueks nimetuseks Tallinna hobuveski.

73. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktis 184 ning kultuuriministri

30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktis 436

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1248, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Vene tn 24, KÜ 78401:101:1722) nimetust ja määran

kultuurimälestise nimetuseks Püha Nikolai Imetegija kirik.

74. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktides 166–167 ning kultuuriministri

30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktis 416

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1230, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Suur-Kloostri tn 10 // 16, KÜ 78401:101:2240) nimetust

ja määran uueks nimetuseks Tallinna naistsistertslaste klooster ja Tallinna Issanda

Muutmise kirik.

75. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktis 152 ning kultuuriministri

30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktis 404

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1216, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Rüütli tn 9, KÜ 78401:101:2970) nimetust ja määran

uueks nimetuseks Tallinna Uus seek.

76. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktis 151 ning kultuuriministri

30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktis 359

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1215, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Niguliste tn 3, KÜ 78401:101:2290) nimetust ja määran

uueks nimetuseks Tallinna Niguliste kirik.

77. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktis 135 ning kultuuriministri

30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktis 388

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1199, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Raekoja plats 1, KÜ 78401:101:0540) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Tallinna Raekoda.

78. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktis 135 ning kultuuriministri

13.05.1997 määruse nr 21 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ punktis 37

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1109, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Mere pst 3, KÜ 78401:101:3910) nimetust ja määran

uueks nimetuseks Tallinna Seitsmenda päeva adventistide palvela.

79. Muudan kultuuri- ja haridusministri 19.07.1995 määruse nr 19/2

„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 1 punktis 2 ning kultuuriministri

30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ lisa 2 punktis 473

kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr 1066, asukoht Harju maakond,

Tallinn, Kesklinna linnaosa, A. Weizenbergi tn 39, KÜ 78401:115:2430) nimetust ja

määran uueks nimetuseks Vabariigi Presidendi kantselei hoone.

80. Muudan kultuuriministri 30.08.1996 määruse nr 10 „Kultuurimälestiseks

tunnistamine“ lisa 2 punktis 472 kultuurimälestise (kultuurimälestiste registri nr

1065, asukoht Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, A. Weizenbergi tn 37,

KÜ 78401:115:0750) nimetust ja määran uueks nimetuseks Kadrioru loss.

Muinsuskaitseametil teha käskkiri teatavaks menetlusosalistele, kanda mälestiseks olemise

lõpetamised kultuurimälestiste registrisse ja ajakohastada andmed riigi maakatastris.

Käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul käskkirja avaldamisest Riigi Teatajas,

esitades kaebuse halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja

korras.

Mälestiseks olemise lõpetamise asjaolud ja menetluse läbiviimine

Muinsuskaitseseaduse § 20 lõike 1 punkti 3 alusel võib mälestiseks olemise lõpetada, kui

mälestis on teise mälestise lahutamatu osa. Näiteks ei ole olukorras, kus kirikuhoone on

tunnistatud ehitismälestiseks, põhjendatud tunnistada eraldi mälestiseks ka mõni kirikuhoone

detail. Maa-alalised mälestised, nagu park, kirikuaed või kalmistu, on terviklik kooslus, mille

väärtusliku ansambli/keskkonna lahutamatud osad on seal asuvad ajaloolised rajatised,

haljastuselemendid, struktuur ja arhitektuursed väikevormid (näiteks piirdemüür, värav,

paviljon, kabel, ajaloolised hauatähised).

Muinsuskaitseamet kogus kokku Tallinna linnas asuvate mälestiste andmed ning analüüsis

nende võimalikku käsitlemist teise mälestise osana, kasutades selleks peamiselt

kultuurimälestiste registrist, aga ka arhiiviallikatest ning valdkonna spetsialistidelt ja

paikvaatlustelt kogutud teavet.

Ülevaatuse tulemusena leiti, et teise mälestise lahutamatu osa on 103 mälestist. Nendest 94 on

kunstimälestised, mis on peamiselt hoonetes asuvad reljeefid ja skulptuurid. Ehitismälestisi on

üheksa, mis on peamiselt kalmistu kabelid.

Käskkirjas nimetatud Tallinna linnas asuvad mälestised on tunnistatud kultuurimälestisteks

aastatel 1997–1999. Mälestised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse, on enamjaolt sisuliselt

ehitise või rajatise juurde kuuluvad detailid või rajatised. Näiteks on kinnismälestise Estonia

teatrihoone (kultuurimälestiste registri nr 1071) lahutamatu osa Laemaal, E. Kits, R. Sagrits,

E. Okas, 1947 (tempera) (kultuurimälestiste registri nr 1542), mis jääb mälestise Estonia

teatrihoone osaks.

Kuivõrd käskkirjas nimetatud mälestiste riiklik kaitse jätkub, ei ole muudatusel sisulist mõju

mälestiste kaitse korraldusele. Muudatus on tehniline ning sellega väheneb mälestiste arv

kultuurimälestiste registris. Käskkirjas nimetatud mälestiseks olemise lõpetamise kaalumisel

riikliku kaitse kriteeriumeid ei hinnatud, sest mälestised, mille kultuurimälestiseks olemine

lõpetatakse, on teise mälestise lahutamatu osa ning nende riiklik kaitse jätkub senises ulatuses.

Nendele mälestistele, mille kultuurimälestiseks olemine lõpetatakse, sest need on

kinnismälestise lahutamatu osa, jääb kehtima selle kinnismälestise kaitsevöönd, mille

lahutamatu osa mälestis on.

Lisaks parandatakse ja ühtlustatakse kinnismälestiste nimekujusid. Kultuurimälestise nimetuste

kontrollimisel tuvastati neis ebatäpsusi ja erinevusi nimetuste andmisel. Sel juhul nimetusi

ühtlustatakse. Juhul, kui mälestise nimetuses on ära toodud hoone ehitamise oletatav daatum,

on see otstarbekam eemaldada. Ehitusaeg ja muud mälestise andmed tuuakse ära mälestise

kirjelduses. Kokku täpsustatakse 36 kultuurimälestise nimetust, millega mälestiste senist

avalik-õiguslikku seisundit ei muudeta.

Käskkirjas nimetatud mälestiste kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja nimetuse muutmine

puudutab 370 omanikku. Neile kuuluva hoone või rajatise lahutamatuks osaks jäävad

kultuuriväärtuslikud detailid või rajatised, mille mälestiseks olemine lõpetatakse või nimetust

muudetakse. Mälestiste omanikele selle muudatusega täiendavaid negatiivseid mõjusid ei

kaasne, vaid selgineb mälestise käsitlus. Hoone või rajatis on tervik koos oma lahutamatute

osadega. Nende puhul ei pea tööde ja tegevuste planeerimisel eraldi arvestama sellega, milline

mälestise lahutamatu detail või rajatis on eraldi kaitse all ning kas töödes tuleb samal ajal

arvestada nii vallas- kui ka kinnismälestisele kehtivaid nõudeid. Mõnevõrra väheneb mälestise

omanike halduskoormus ja Muinsuskaitseameti töökoormus.

Muinsuskaitseamet algatas kultuurimälestiste lõpetamise ja andmete muutmise menetluse ning

edastas eelnõu 30.05.2025 tutvumiseks Tallinna linnale ja mälestiste katastriüksuste omanikele.

Arvamuste ja ettepanekute esitamise tähtaeg oli 14 päeva ehk kuni 16.06.2025. Laekus kaks

arvamust. SA Eesti Kunstimuuseum tegi 03.06.2025 saadetud e-kirjas ettepaneku mälestiste

nimetustena jätta kasutusele Niguliste kirikuhoone ja Kadrioru lossihoone. Muinsuskaitseamet

kaalus ettepanekut, kuid jäi seisukohale, et kultuurimälestiste nimetusteks peab jääma sarnaselt

teistele analoogsetele mälestistele Niguliste kirik ja Kadrioru loss. Tallinna Linnavalitsuse

Linnaplaneerimise Amet nõustus 06.06.2025 saadetud kirjas eelnõuga.

Muinsuskaitse Nõukogu tutvus ja nõustus eelnõuga 27.08.2025 toimunud koosolekul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga