Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number

229-25/295835

Otsuse kuupäev 06.11.2025

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus riigihanke

alusdokumentidele Põhja-Tallinna Valitsuse riigihankes

„Põhja-Tallinna linnaosa supluskohtade Stroomi ja

Pikakari hooldus 2026-2028 hooajal“ (viitenumber

295835)

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, esindaja

vandeadvokaat Kristina Uuetoa-Tepper

Hankija, Põhja-Tallinna Valitsus, esindaja Jevgeni

Jermolajev

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.RHS1 § 197 lg 1 p-i 3 alusel

Lõpetada vaidlustusmenetlus vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega Põhja-Tallinna

Valitsuse poolt Alusdokumendi lisa 1 Teenuse kirjeldus ja teenuse osutamise tingimused

p-i 27 ja Alusdokumendi lisa 2A Stroomi supluskoha hooldusnõuded p 2 alapunkti osas.

2. RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel

Rahuldada Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi vaidlustus osaliselt ja kohustada Põhja-Tallinna

Valitsust viima vastavusse õigusaktidega ettenähtud nõuetega:

1) Alusdokumendi lisa 11 lepingu projekt p 6.3;

2) Alusdokumendi lisa 11 lepingu projekt p 7.3.

3. RHS § 198 lg 2 alusel

Mõista Põhja-Tallinna Valitsuselt välja Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi lepingulise esindaja

kulud 1650 eurot (käibemaksuta) ning riigilõiv summas 960 eurot proportsionaalselt

vaidlustuse rahuldamisega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

1 Riigihangete seadus

2 (14)

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.09.2025 avaldas Põhja-Tallinna Valitsus (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega

riigihanke „Põhja-Tallinna linnaosa supluskohtade Stroomi ja Pikakari hooldus 2026-2028

hooajal.“ (viitenumber 295835) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid, sh Riigihanke alusdokument lisadega (edaspidi AD).

2. 10.10.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Tänavapuhastuse Aktsiaseltsi (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus AD-le.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 17.10.2025 kirjaga nr 12.2-10/229 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 27.10.2025 ja neile vastamiseks 31.10.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, Tänavapuhastuse Aktsiaselts, põhjendas vaidlustust järgmiselt.

4.1. RHS § 77 lg 1 kohaselt koostab hankija riigihanke alusdokumendid, mis mh peavad

sisaldama vähemalt hankelepingu eseme tehnilist kirjeldust ning hankelepingu tingimusi või

projekti. RHS § 87 lg 1 p 1 sätestab, et tehniline kirjeldus RHS-i tähenduses on hankelepingu

eseme kirjeldamiseks vastavas valdkonnas tegutsevatele isikutele arusaadavat terminoloogiat

ja täpsusastet kasutades hankija kehtestatud asjade või teenuste hankelepingu esemeks olevate

asjade või teenuste omaduste ja neile esitatavate nõuete loetelu. RHS § 88 lg 1 järgi peab

hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldustena koostatud

tehniline kirjeldus olema piisavalt täpne hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja

poolt ja hankelepingu sõlmimiseks.

4.2. Vaidlustuskomisjon on kinnitanud, et tehniline kirjeldus peab võimaldama mõistlikult

arukal ja hoolsal pakkujal hinnata, milline on hankelepingu täitmisel ette nähtud kohustuste

detailne sisu ja maht või kui seda ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik üheselt fikseerida, siis

vähemalt mõista, milline on kohustuste võimalik ligikaudne ulatus.

Olukorras, kus pakkujad lähtuvad erinevatest andmetest, ei ole pakkumused sisult võrreldavad.

Hinnakriteeriumi alusel pakkumuste hindamise eelduseks on aga nende võrreldavus.

4.3. Vaidlustuskomisjon on enda praktikas nentinud, et kuigi hankelepingu sisu ei ole RHS-is

eraldi reguleeritud, peab hankija riigihanke alusdokumentide lisaks oleva hankelepingu projekti

(hankelepingu tingimuste) ettevalmistamisel lähtuma sellest, et sõlmitava hankelepingu

tingimused peavad olema vastavuses sõlmitava hankelepingu esemega ja eesmärgiga ega tohi

pakkujaid diskrimineerida. Hankelepingu tingimused ei saa olla hankija suvaotsustus ning

tingimuste vaidlustamisel on nende kohasuse, lubatavuse põhjendamise kohustus hankijal,

3 (14)

kuivõrd hankijal lasub kohustus tagada riigihanke läbipaistvus ja kontrollitavus. Hankelepingu

tingimused ei saa olla meelevaldsed ning peavad tulenema hankija vajadustest, olema reaalsed

ja põhjendatud.

4.4. Hankija on kehtestanud põhjendamatud nõuded tehnikale:

1) AD üldosa p 5.2.2 sätestab mh: Pakkujal peab olemas olema järgmine tehnika ja

seadmed või tal peab olema kirjalik kokkulepe hankelepingu täitmiseks järgmise tehnika ja

seadmete omandamiseks või kasutusse võtmiseks:

• haagisena või iseseisev sõelumisagregaat, sõelumissügavus 0-200 mm, tootlikus

vähemalt 15000 m²/h;

• väiksem sõelumismasin (sõelumissügavus 0-200 mm) mänguväljakutelt, palliplatsilt jt

väike- ja raskesti ligipääsetavatelt aladelt liiva sõelumiseks; [...];

2) AD lisa 11 hankelepingu projekti (edaspidi Lisa 11 Leping) p-i 2.1.10 järgi töövõtja

kohustub mh: omama või rentima hooldustöödeks vastavalt alusdokumendi punktis 5.2.2.

nimetatud vajalikku tehnikat, mis on varustatud tehnika jälgimise süsteemiga:

• haagisena või iseseisev sõelumisagregaat, sõelumissügavus 0-200 mm, tootlikus 15000

m²/h;

• väiksem sõelumismasin (sõelumissügavus 0-200 mm) mänguväljakutelt, palliplatsilt jt

väike- ja raskesti ligipääsetavatelt aladelt liiva sõelumiseks; [...];

AD lisa 2A Stroomi supluskoha hooldusnõuded (edaspidi Lisa 2A Stroomi) p 1 alapunkti 6

(Etapp I), p 2 alapunkti 6 ja AD lisa 2B Pikakari supluskoha hooldusnõuded (edaspidi Lisa 2B

Pikakari) p 1 alapunkti 3 (Etapp I), p 2 alapunkti 6 kohaselt on nõutud liiva mehaaniline

sõelumine 15 cm ehk 150 mm sügavuselt.

Sõelumistööde tegemisel tavapäraselt kasutatavate väiksemate sõelujate töösügavus on

maksimaalselt 150 mm. Riigihanke tingimustega pakkujalt nõutav tehnika on märkimisväärselt

kallim Riigihanke tingimustega ettenähtud hooldusnõuete täitmiseks vajalikust tehnikast.

RHS § 3 p-i 5 kohaselt on hankija mh kohustatud riigihanke korraldamisel kasutama rahalisi

vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja

kvaliteedi suhte alusel. Hankelepinguga ettenähtud hooldusnõuete täitmiseks mittevajalike

seadmete nõudmine ei ole põhjendatud.

4.5. Esineb ebaselgus nõutavates toimingutes ja nende mahus:

1) AD lisa 1 Teenuse kirjeldus ja teenuse osutamise tingimused (edaspidi Lisa 1 Teenuse

kirjeldus) p-i 27 alusel kohustub hankelepingu täitja: likvideerima ja utiliseerima rannaalal (mh

madalvee seisu ajal nähtavale tulevad) ohtlikud objektid ja konstruktsioonid;

2) Lisa 2A Stroomi p 2 alapunkt 23 sisaldab hankelepingu täitja kohustust: Vees olevate

objektide maismaale toomine ja utiliseerimine vastavalt Hankija esitatud nõudmisele.

Vaidlustaja hinnangul ei võimalda eeltoodud tingimused pakkujal hinnata hankelepinguga

võetavate kohustuste sisu ja mahtu. Tingimused on pakkuja jaoks ebaselged ning arvestades

nende kohustustega hõlmatud võimalikke juhte, mis on ilmselt oluliselt laiemad hankelepingu

esemeks oleva tööga mõistlikult hõlmatud toimingutest, muudavad need esitatud pakkumused

võrreldamatuks. Hankija ei telli Riigihanke objektiks olevaid töid esmakordselt. Hankijal on

võimalik oma kogemusele tuginedes määratleda Lisa 1 Teenuse kirjeldus p-iga 27 ja Lisa 2A

Stroomi p 2 alapunktiga 23 silmas peetavad toimingud sellise detailsusega, et pakkujal oleks

võimalik aru saada nende sisust ja mahust.

4.6. Lisa 11 Lepingu p 6.3 sätestab rikkumised, mille eest Hankijal on õigus töövõtjale

leppetrahve määrata. Hankijal on õigus leppetrahve määrata igakordselt, s.o määramata arv

kordi, kusjuures tingimuse tekstist järelduvalt ka sama rikkumise eest. Rikkumiste puhuks

sätestatud leppetrahvimäärad on kindlaksmääratud summad. Vaidlustuskomisjoni praktika

kohaselt ei tohi leppetrahvid olla meelevaldsed, ebamõistlikud ja põhjendamatult karmid.

Leppetrahvid peavad olema sõnastatud selgelt ja üheselt arusaadavalt, nad peavad lähtuma

4 (14)

sõlmitava hankelepingu eesmärgist ja olema mõistlikus suuruses.

AD lisa 8 kohaselt on hankelepingu esemesse kuuluva Stroomi supluskoha üldpind 93 400 m2

ja Pikakari supluskoha üldpind 22 536 m2. Mõlemad alad on avalikkusele ööpäevaringselt

ligipääsetavad. Töövõtjal ei ole võimalik konkreetseks kellaajaks või kuupäevaks tagada, et

kogu hankelepinguga hõlmatud maa-alal puudub meretaimestik, praht, prügikastid on tühjad,

rannainventari on omal kohal, iga laudis on laitmatu, maa-alal pole ühtegi surnud lindu või

looma, kõik duširuumid on töökorras, s.o neid ei ole pärast töövõtja poolt kontrollimist

kahjustatud. Kehtivas redaktsioonis võimaldab hankeleping töövõtjale määrata leppetrahve

meelevaldselt.

Lepingu p 6.3 on õigusvastane ka osas, milles see näeb ette leppetrahvid kindlaksmääratud

summades ega kohusta Hankijat arvestama rikkumise asjaoludega. Vaidlustaja leiab, et

leppetrahvide määrad on põhjendatud sätestada n-ö maksimummääradena („kuni“), mis

kohustaks Hankijat rikkumise korral määrama proportsionaalse sanktsiooni. Samuti peaks

leppetrahvide määramise eeltingimuseks olema korduv rikkumine, kuivõrd iga mõeldava

rikkumise ärahoidmine ei ole töövõtja mõjusfääris. Kuigi leppetrahvidel on arusaadavalt

survefunktsioon ning taoliste leppetrahvide sätestamine on iseenesest mõistetav ja ka

tavapärane, siis kehtivas redaktsioonis on need põhjendamatult karmid ja ebamõistlikud.

Hankija eesmärk nende kehtestamisel on sundida töövõtjat oma kohustusi nõuetekohaselt

täitma, kuid selle eesmärgi realiseerumine on juba piisavalt tagatud teiste hankelepingu

tingimustega ilma, et Hankijal oleks täiendav võimalus määrata iga rikkumise tuvastamise järel

koheselt, asjaolusid arvestamata, kindlaksmääratud summas leppetrahv. Muu hulgas sätestab

Lisa 11 Lepingu p 6.6, et kui töövõtja ei täida lepingulisi kohustusi ja p-is 4.3 (rikkumistele

reageerimise kohustus) ja/või p-is 4.6 (rikkumiste Hankija poolt määratud tähtajaks

kõrvaldamise kohustus) kirjeldatu on aset leidnud rohkem kui 3 korral lepingu kehtivuse aja

jooksul, on tellijal õigus ühepoolselt leping üles öelda ja/või nõuda leppetrahvi 30 000 eurot.

4.7. Lisa 11 Lepingu p-i 7.3 kohaselt: Tellijal on õigus leping üles öelda igal ajal ilma

põhjuseta, teatades sellest teisele lepinguosalisele 30 päeva ette. Tellija maksab töövõtjale

lepingu lõpetamise hetkeks tehtud töö eest.

Tegemist on hankelepingu täitjat ebamõistlikult kahjustava tüüptingimusega (VÕS § 35 jj).

VÕS-i § 42 lg 3 p 29 sätestab, et ebamõistlikult kahjustav on mh tüüptingimus, millega antakse

tingimuse kasutajale õigus lõpetada leping põhjust avaldamata, kui samasugust õigust ei anta

teisele lepingupoolele. Hankelepingu näol on pealkirja järgi ja ka olemuslikult tegemist

töövõtulepinguga (VÕS § 635 jj). Hankija kehtestatud tingimus kaldub oluliselt kõrvale

seadusega sätestatud tellija-töövõtja vahelise lepingulise suhte tasakaalust. Hankelepingu

täitmine nõuab pakkujalt suure ressursi planeerimist ja rakendamist 2,5 aastaseks perioodiks (vt

Lisa 11 Lepingu p 1.2). Kui Hankija soovib endale õigust hankeleping igal ajal üles öelda ilma,

et Hankija oleks kohustatud maksma kogu hankelepingu järgset tasu, siis tuleb vastav õigus

anda ka töövõtjale või siis kompenseerida töövõtjale sellisest ülesütlemisest tekkiv kahju (nt

koondamistasud, saamata jäänud tulu).

4.8. 27.10.2025 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4.8.1. Vastuses vaidlustusele palub Hankija jätta vaidlustus läbi vaatamata osas, milles

Vaidlustaja väidetud õigusrikkumised on kõrvaldatud. Käesoleva seisukoha esitamise ajaks ei

ole Hankija ühtegi AD või selle lisade muudatust avaldanud. Osas, milles Hankija kavatseb

AD-d muuta, on tegemist Vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisega (RHS § 197 lg 1 p 3).

4.8.2. Põhjendamatud nõuded tehnikale arvestades sõelumissügavust.

Lisa 2A Stroomi p 1 alapunkti 6 (Etapp I), p 2 alapunkti 6 ja Lisa 2B Pikakari p 1 alapunkti 3

(Etapp I), p 2 alapunkti 6 kohaselt on nõutud liiva mehaaniline sõelumine 15 cm sügavuselt.

Samas Lisa 11 Lepingu p-i 2.1.10 järgi (mida on korratud AD üldosa p-is 5.2.2 ning

Vastavustingimustes) nõutakse tehnikat kuni 20 cm sõelumissügavusega.

5 (14)

4.8.2.1. Vaidlustaja põhjendas, et pakkujalt nõutav tehnika peab olema vastavuses

hooldusnõuetega. Juhul, kui Hankija muudab sõelumissügavust 15 cm-lt 20 cm-le (mitte ei

leevenda tehnika nõudeid vastavaks sõelumissügavusele 15 cm), siis kavatseb Vaidlustaja seda

vaidlustada.

4.8.2.2. Hankija väidab, et 20 cm sõelumissügavus on vajalik lähtudes ülekaalukast avalikust

huvist (kui ilmad on soojad ja kuivad, siis vajuvad ohtlikud objektid sageli sügavale liiva sisse)

ning 20 cm sõelumissügavus on mh olnud ka varasemas riigihankes „Põhja-Tallinna linnaosa

supluskohtade Stroomi ja Pikakari hooldus 2025 hooajal“ (viitenumber 292225) (edaspidi

Riigihange 292225).

Hankija väited seoses Riigihankega 292225 ei ole õiged. RHR-ist nähtub, sõelumissügavus oli

15 cm Sama nähtub ka riigihangete „Pirita puhkeranna hooldus 2025-2026“ (viitenumber

289731) ja „Pärnu randade hooldus 01.04.2025 kuni 31.10.2029“ (viitenumber 289182)

riigihanke alusdokumentidest.

4.8.3. Hankija on lubanud vaidlustatud Lisa 1 Teenuse kirjeldus p-ti 27 ja Lisa 2A Stroomi p 2

alap-ti 23 eemaldada.

4.8.4. Hankija leiab, et leppetrahvid on kehtestatud kujul õiguspärased, kuna Hankijal on üksnes

„õigus“, mitte kohustus leppetrahve määrata. Vaidlustaja on seisukohal, et see asjaolu ei muuda

konkreetetes summades kehtestatud leppetrahve õiguspäraseks.

4.8.4.1. Hankija ei ole esitanud ühegi leppetrahvi määra osas sisulisi põhjendusi, kuidas

olenemata asjaoludest on proportsionaalne leppetrahv 1000 eurot, 1500 eurot, 2000 eurot või

2500 eurot. Hankija viide, et kõrgeim leppetrahv 2500 eurot (mille võib määrata Lisa 11

Lepingu p-i 6.3.15 alusel mistahes ulatuses Stroomi rannal liiva sõelumistöödega viivitamisel

mistahes mahulises ulatuses ning olenemata viivituse kestvusest) vastab 1,6%-le teenuse

2025. a maksumusest, kinnitab leppetrahvi ebaproportsionaalsust, mitte õiguspärasust.

4.8.4.2. Kõigi leppetrahvi aluste osas, mis seostuvad kas viivitamisega, teenuse mingis osas

osutamata jätmisega või puudustega osutamisega, on Vaidlustaja seisukohal, et need ei saa

olenemata konkreetsest rikkumisest olla Hankija jaoks võimalike tagajärgede poolest

ühesugused ning seetõttu rikkumiste ühesugune sanktsioneerimine ei ole kooskõlas

põhimõttega, et kõik isikutele seatavad piirangud oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

4.8.4.3. 17.10.2025 otsuse nr 217-25/300076 p-is 5.7.1 on vaidlustuskomisjon nõustunud, et

teenuse maksumusele vastava leppetrahvi rakendamine ei ole põhjendatud kui mingis osas on

teenus osutamata või puudus, mida tuli kõrvaldada, on väheoluline või viivitus on olnud

lühiajaline. Käesoleval juhul ületaks leppetrahv (olenevalt rikkumisest 1000 eurot – 2500 eurot)

kordades vastava leppetrahvi aluseks olevat teenustasu.

4.8.5. Lisa 11 Lepingu p-i 7.3 osas leiab Vaidlustaja, et tegemist on VÕS-i mõistes tühise

tüüptingimusega, mis RHS-i kontekstis on ebaproportsionaalne ja asjakohatu (RHS § 3 p 2).

4.8.5.1. Hankija ei ole esitanud ühtegi sisulist põhjendust, miks on Hankijal objektiivselt vajalik

leping suvalisel ajal 30 päevase etteteatamisega ilma põhjuseta üles öelda. Hankija seisukohad

piirduvad arvamusega, et kui Vaidlustajale tingimus ei sobi, nt äririsk on liiga suur, siis on

Vaidlustajal õigus jätta pakkumus esitamata. Hankija ei ole tingimuse vajalikkust põhistanud.

4.8.5.2. Hankija põhjendab, et teenus on vajalik olulise avaliku huvi kaitseks (randade ohutus

külastajatele). Riigihanke objektiks on avalike randade hooldamine, millise teenuse järgi ei saa

Hankijal vajadus kuidagi n-ö ettenägematult kaduda. Pakkujal tuleb kolmel hooajal (2026,

6 (14)

2027, 2028) hankelepingu täitmiseks planeerida ressurss, millele suvalisel hetkel, niivõrd

lühikese etteteatamise tähtajaga nagu 30 päeva, ei ole võimalik leida uut rakendust, veel vähem

kogumahus: hankelepingu täitmiseks on vajalik nii olulises mahus käsitööjõudu kui ka

spetsiifilist tehnikat – liiva sõelumiseks ning seda nii ca 1,5 km pikkusel rannajoonel kui ka

Stroomi rannas väljaku esisel alal suurusega 7500 m. Kõik suured avalikud rannad, kus võiks

sellist ressurssi üldse rakendada, on kaetud vastavate hangete tulemusena sõlmitud, mitme

hooaja vältel kehtivate teenuselepingutega.

4.8.5.3. Riigihankes vajalike ressursside maht väljendub mh hanke eeldatavas maksumuses, mis

riigihangete registri järgi ületab rahvusvahelist piirmäära. Hankija vastuse kohaselt oli 2025. a

maksumuseks 156 100 eurot ehk järgneval kolmel hooajal vähemalt 500 000 eurot.

4.8.5.4. Riigikohus on selgitanud, et kasumi teenimine avalike rahaliste vahendite arvel peab

olema mõistlikus tasakaalus ettevõtja äririskiga. Proportsionaalseks ja mõistlikuks ei saa

lugeda hankelepingu tingimust, mille kohaselt juhul, kui Hankija ütleb hankelepingu üles ilma

põhjuseta ja seda enam lühikese etteteatamistähtajaga (s.o 30 päeva), siis jäävad kõik

hankelepingu ülesütlemisega seonduvad kahjud üksnes ettevõtja kanda.

4.8.5.5. Vaidlustuskomisjon on selgitanud, et: töövõtulepingu igal ajal ülesütlemisel VÕS § 655

lg 1 alusel tuleb töövõtjale tema nõudel maksta kokkulepitud tasu, millest tuleb maha arvata

töövõtja poolt ülesütlemise tõttu säästetud kulutused. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et

Hankijal on õigus sätestada selline Lepingu ülesütlemise alus, kuid pakkumuse esitamisest

huvitatud isikule peab hanke alusdokumentidest selguma ka see, et Hankija on ette näinud

kokkulepitud tasu maksmise ja ka selle, mis alustel arvestatakse sellest maha töövõtja säästetud

kulutused. Kuivõrd Lepingu p-s 8.4 on üksnes Hankija õigus Leping üles öelda igal ajal ilma

põhjuseta, teatades sellest teisele lepingupoolele 2 kuud ette, kuid puudub viide VÕS § 655 lg-

le 1 või regulatsioon sellise ülesütlemise puhul töövõtjale tasu maksmise ja sellest tasust

tehtavate mahaarvamiste kohta, siis on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lepingu p 8.4 on

vastuolus RHS § 3 p-s 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt

hankija on kohustatud tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse.

Lisa 11 Lepingu p-ti 7.3 järgi ei ole töövõtjale mingit hüvitist ette nähtud ka siis, kui töövõtja

on korrektselt lepingut täitnud. Tingimus on vastuolus nii VÕS § 655 lg-ga 1 kui ka VÕS § 42

lg 3 p-iga 29 ja seeläbi õigusvastane RHS §-i 3 alusel.

5. Hankija, Põhja-Tallinna Valitsus, vaidleb vaidlustusele vastu, paludes jätta vaidlustus läbi

vaatamata osas, milles Vaidlustaja väidetud õigusrikkumine on kõrvaldatud ning ülejäänud osas

rahuldamata.

5.1. Vaidlustaja väidab, et sõelumistööde tegemisel tavapäraselt kasutatavate väiksemate

sõelujate töösügavus on maksimaalselt 150 mm ning kuni 200 mm sügavusega

sõelumisagregaadi ja sõelumismasina nõudmine ei ole põhjendatud.

Hankija kehtestas 200 mm sügavusega sõelumisagregaadi ja sõelumismasina nõude lähtudes

ülekaalukast avalikust huvist. Rannahooajal külastavad randa tuhanded inimesed, kellest jäävad

maha ohtlikud esemed: purgid, pudelid, konservikarbid, samuti klaasikillud või muud teravad

esemed, mis on ohtlikud inimeste elule ja tervisele ning reostavad randa. Kui ilmad on soojad

ja liiv kuiv, vajuvad ohtlikud objektid sageli sügavale liiva sisse ega paista sealt välja. Seega on

vajalik kasutada 200 mm sügavust sõelumisagregaati, et ohtlikud objektid liivast välja sõeluda.

Selline nõue on olnud Hankija riigihanke alusdokumentides aastaid. Hankija nõustub

Vaidlustajaga, et dokumentides on erinevad numbrilised andmed, mille Hankija muudab nii, et

tehnika sõelumissügavuse kui ka tehnilises kirjelduses kehtestatud töösügavuse nõuded oleksid

ühtselt 200 mm.

7 (14)

5.2. Eeltoodud nõue ei diskrimineeri pakkujaid, kuna ka varasemates riigihangetes, kus Põhja-

Tallinna Valitsus on nõudnud tehnikat sügavusega 200 mm (nt Riigihange 292225) esitas

pakkumuse neli erinevat ettevõtjat.

5.3. Vaidlustaja väidab, et Lisa 1 Teenuse kirjeldus p-is 27 ja Lisa 2A Stroomi p-i 2 alapunktis

23 toodud tingimused ei võimalda pakkujal hinnata hankelepinguga võetavate kohustuste sisu

ja mahtu.

Hankija kustutab need punktid.

5.4. Vaidlustaja leiab, et leppetrahvi määrad on põhjendamatult karmid ja pakkujal ei ole

võimalik tagada, et kogu ala oleks hooldatud konkreetseks ajaks ning et kehtivas redaktsioonis

võimaldab hankeleping töövõtjale määrata leppetrahve meelevaldselt.

Võttes arvesse, et 2025. aasta randade hoolduse ühe aasta maksumus oli 156 100 eurot ning

Lisa 11 Lepingu p-is 6.3 kõrgeim trahvimäär on 2500 eurot, siis see on ainult 1,6% lepingu

aastamaksumusest, mis ei ole ilmselgelt põhjendamatult karm.

Arvestada tuleb ka seda, et tegemist on avalikkusele olulise teenusega ja isegi väike rikkumine

(nt linnu surnukeha või katkiste pudelite koristamata jätmine) võib tekitada suure kahju nii

inimese tervisele kui ka keskkonnale. Juhul, kui leppetrahvi määramine osutub vajalikuks, kuid

pakkuja sellega ei nõustu, on tal võimalus taotleda leppetrahvi vähendamist, pöördudes vastava

nõudega kohtusse.

5.5. Vaidlustaja väidab, et tal ei ole võimalik tagada, et kogu ala oleks hooldatud õigeks ajaks.

Hankija Vaidlustajaga ei nõustu, kuna varasemates lepingutes on töövõtjad sellega korrektselt

hakkama saanud. Lisa 11 Lepingu p-i 6.3 alusel on Hankijal õigus määrata leppetrahv ja

Hankija kasutab leppetrahvi ainult juhul, kui töövõtja ei täida enda ülesandeid isegi siis, kui

tööandja juhib puudusele tähelepanu.

5.6. Vaidlustaja hinnangul on Lisa 11 Lepingu p 7.3 ebamõistlikult kahjustav ja kaldub kõrvale

seadusega sätestatud tellija-töövõtja vahelise lepingulise suhte tasakaalust.

Ükski õigusakt, sh RHS ja VÕS, ei näe ette, et Hankija peab hankelepingu tingimuste

määratlemisel rangelt lähtuma asjaomase lepinguliigi kohta VÕS-is sätestatust. Vastupidi,

erinevad RHS-i sätted nii eraldi kui kogumis (eeskätt RHS § 4 p 17 ja § 77 lg 4 p 4) näevad

ette, et riigihanke alusdokumentide tingimused, sh hankelepingu tingimused, on Hankija

määrata. Liiatigi on VÕS § 655 lg 1 teine lause sama seaduse §-st 5 tulenevalt dispositiivne,

mistõttu ei keela isegi VÕS töövõtulepingus teistsugust regulatsiooni ette näha. Seega jääb

Hankija Lisa 11 Lepingu p-is 7.3 märgitud sõnastuse juurde ja juhul kui Vaidlustaja hinnangul

selline tingimus talle ei sobi, on tal õigus pakkumust mitte esitada.

5.7. Tallinna Halduskohus on 06.09.2019 otsuse nr 3-19-1443 p-is 13 rõhutanud, et RHS § 3

p-ide 1 ja 2 tähenduses ei peeta hanketingimuste proportsionaalsuse all silmas mitte seda, et

hankes kehtestatud tingimused oleksid igal juhul vastuvõetavad pakkujale. Hanketingimuste

proportsionaalsus tähendab seda, et hanke eseme ja muude hanketingimuste määratlemisel ei

seaks hankija hankeeset silmas pidades põhjendamatuid piiranguid, mis välistavad ausa ja

läbipaistva konkurentsi või et tingimused oleks ilma mõistliku põhjenduseta piiravad.

Teisisõnu, kui hankija poolt kehtestatud tingimused on sellised, mis on kõigile potentsiaalsetele

pakkujatele ühtmoodi ebasoodsad või ebameeldivad, siis võivad need küll olla ebaotstarbekad,

ent need pole vastuolus õigusaktidega sel määral, et potentsiaalne pakkuja saaks iseenda

subjektiivsete õiguste kaitse eesmärgil nende muutmist (õigusaktidega kooskõlla viimist)

nõuda. [---] Hankijal ei ole kohustust kehtestada potentsiaalsetele pakkujatele meelepäraseid

hanketingimusi ning samuti ei saa võimalikud pakkujad hankedokumentide vaidlustamisega

kaubelda endale sobilikke või soodsamaid hankelepingu tingimusi.

8 (14)

5.8. Hankija leiab, et Vaidlustaja on käitunud pahauskselt. Kõik vaidlustuses esitatud asjaolud

või RHAD-is esinevad vastuolud oleks olnud võimalik lahendada selgituste küsimisega.

5.9. 31.10.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

5.9.1. Vaidlustaja väidab, et 200 mm sõelumissügavuse nõue on põhjendamatu ning Hankija

pole varasemate riigihangete alusdokumentides sellist nõuet kehtestanud. Lisaks väidab

Vaidlustaja, et ka teistes suurimates randades ei ole nõutav liiva sõelumissügavus enam kui 150

mm.

Vaidlustaja väide, ei vasta tõele. Riigihanke 292225 alusdokumentidest on nii suure

sõelumisagregaadi kui ka väiksema sõelumismasina sõelumissügavuse nõue 0-200 mm (AD p

5.3.5 ja töövõtulepingu projekti p-d 2.1.9.1 ja 2.1.9.2). Sama nõue oli ka 2024. aasta riigihankes

viitenumber 279866.

Hankija nõustub, et ka varasemates riigihanke alusdokumentides esines vastuolu tehnika

sõelumissügavuse ja tehnilises kirjelduses kehtestatud töösügavuse nõuetes.

5.9.2. Asjaolu, et teiste suurte randade hoolduse riigihangetes nõutav sõelumissügavus on 150

mm ei oma tähtsust, kuna 200 mm nõuete kehtestamisel lähtus Hankija Stroomi ja Pikakari

randade spetsiifikast ja reostuse tasemest - Stroomi ranna reostuse tase on kõrgem kui Pirita

rannas. Sügavam sõelumine on vajalik selleks, et mikroplast välja sõeluda ja rand puhastada.

Lisaks mikroplastile on palju klaasikilde ja muud prügi ning reostuse suuremat taset näitavad

ka viimastel aastatel korraldatud mitu saneerimistööde hanget Stroomi rannas (nt viitenumber

281431). 200 mm nõue on vajalik, et katkised purgid ja pudelid, konservikarbid, klaasikillud,

mikroplast ja muud esemed, mis on ohtlikud inimesele ja keskkonnale oleksid likvideeritud.

See nõue ei piira konkurentsi ja ei ole pakkujatele ebamõistlikult koormav (2025 esitati neli

pakkumust). Vaidlustaja ei põhjenda, kuidas 200 mm nõude kehtestamine rikub tema

subjektiivseid õigusi.

5.9.3. Hankija ei nõustu Vaidlustaja hinnanguga, et leppetrahvi määrad ei ole proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud.

Tegemist on avalikkusele olulise teenusega ja isegi väike rikkumine võib põhjustada suure

kahju nii inimese tervisele kui ka keskkonnale.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

Vaidlustuse osaline põhjendatuks tunnistamine Hankija poolt

6. 16.10.2025 vastuses vaidlustusele teatas Hankija muuhulgas, et:

1) [---] oleme nõus vaidlustajaga2 selles, et dokumentides on erinevad numbrilised

andmed, mille hankija muudab nii, et nii tehnika sõelumissügavus, kui ka tehnilises kirjelduses

kehtestatud töösügavuse nõuded oleksid ühtsed, ehk 200 mm;

2) Vaidlustuse punktides 11-13 väidab vaidlustaja, et AD lisas 13 punktis 27 ja AD lisas

2A4 punktis 2 alapunktis 23 toodud tingimused ei võimalda pakkujal hinnata hankelepinguga

võetavate kohustuste sisu ja mahtu. Hankija kustutab need punktid, et vältida ebaselgust.

7. 06.11.2025 tegi Hankija riigihangete alusdokumentides järgmised muudatused:

1) Lisa 2A Stroomi p 1 alapunktis 6 (Etapp I) ja p 2 alapunktis 6 ning Lisa 2B Pikakari

p 1 alapunktis 3 (Etapp I) ja p 2 alapunktis 6 kehtestati liiva mehaanilise sõelumise sügavuseks

2 Hankija vastuses on sõna vaidlustaja asemel vastustaja, mis on ilmselge eksimus. 3 Lisa 1 Teenuse kirjeldus. 4 Lisa 2A Stroomi.

9 (14)

20 cm;

2) Lisa 1 Teenuse kirjeldusest jäeti välja p 27 (sõnastuses: Pakkuja kohustub

likvideerima ja utiliseerima rannaalal (mh madalvee seisu ajal nähtavale tulevad) ohtlikud

objektid ja konstruktsioonid) ja Lisa 2A Stroomi jäeti välja p 2 alapunkt 23 (sõnastuses: Vees

olevate objektide maismaale toomine ja utiliseerimine vastavalt Hankija esitatud nõudmisele).

8. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on tunnistanud vaidlustuse põhjendatuks Lisa

1 Teenuse kirjeldus p-i 27 ja Lisa 2A Stroomi p 2 alapunkti 23 osas, mis Vaidlustaja hinnangul

ei võimaldanud pakkujal hinnata hankelepinguga võetavate kohustuste sisu ja mahtu.

Samas leiab vaidlustuskomisjon, et kõrvaldades AD üldosas ja lisades esineva vastuolu

sõelumismasinatele kehtestatud nõuete (sõelumissügavus 0-200 mm) ning Lisa 2A Stroomi p 1

alapunkti 6 (Etapp I) ja p 2 alapunkti 6 ning Lisa 2B Pikakari p 1 alapunkti 3 (Etapp I) ja p 2

alapunkti 6 vahel (kus oli nõutud liiva mehaaniline sõelumine 15 cm sügavuselt) ei saa selle

vastuolu kõrvaldamist viisil, et nõudeid muudeti nii, et nii tehnika sõelumissügavus, kui ka

tehnilises kirjelduses kehtestatud töösügavuse nõuded on ühtsed, ehk 200 mm) käsitleda selles

osas vaidlustuse põhjendatuks tunnistamisena, kuna Vaidlustaja eesmärk eelpool kirjeldatud

vastuolu välja toomisel on vaidlustuskomisjoni hinnangul vastupidine – tõendada, et kuna liiva

sõelumist nõutakse vaid 150 mm sügavuselt, on põhjendamatu nõuda pakkujatelt

sõelumismasinate olemasolu, mille sõelumissügavus on 0-200 mm.

Nõuded tehnikale

9. AD üldosa p 5.2.2 sätestab mh: Pakkujal peab olemas olema järgmine tehnika ja seadmed

või tal peab olema kirjalik kokkulepe hankelepingu täitmiseks järgmise tehnika ja seadmete

omandamiseks või kasutusse võtmiseks:

• haagisena või iseseisev sõelumisagregaat, sõelumissügavus 0-200 mm, tootlikus

vähemalt 15000 m²/h;

• väiksem sõelumismasin (sõelumissügavus 0-200 mm) mänguväljakutelt, palliplatsilt jt

väike- ja raskesti ligipääsetavatelt aladelt liiva sõelumiseks; [...];

Nõue, et pakkuja peab omama või rentima hooldustöödeks AD üldosa p-i 5.2.2 nõuetele vastava

tehnika on sätestatud ka Lisa 11 Lepingu p-is 2.1.10.

9.1. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija nõue, et pakkujal peab olema tehnika, mille

sõelumissügavus on kuni 200 mm, on vastuolus RHS § 3 p-is 5 kehtestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõttega, mille kohaselt hankija peab kasutama rahalisi vahendeid

säästlikult ja otstarbekalt ning sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi

suhte aluse. Seda järgmistel põhjustel:

1) sõelumistööde tegemisel tavapäraselt kasutatavate väiksemate sõelujate töösügavus

on maksimaalselt 150 mm, kuni 200 mm töösügavusega sõelujad oluliselt kallimad;

2) Lisa 2A Stroomi p 1 alapunkti 6 (Etapp I) ja p 2 alapunkti 6 ning Lisa 2B Pikakari p

1 alapunkti 3 (Etapp I) ja p 2 alapunkti 6 kohaselt on nõutud liiva mehaaniline sõelumine 15

cm sügavuselt, seega puudub Riigihankes ettenähtud hooldusnõuete täitmiseks vajadus tehnika

järele, mille sõelumissügavus on kuni 200 mm;

3) varasemate riigihangete, mis on korraldatud randade hoolduseks, nt „Pirita

puhkeranna hooldus 2025-2026“ (viitenumber 289731) ja „Pärnu randade hooldus 01.04.2025

kuni 31.10.2029“ (viitenumber 289182), riigihanke alusdokumentides on sõelumissügavuseks

olnud 150 mm.

Hankija väitel kehtestas ta 200 mm sügavusega sõelumisagregaadi ja sõelumismasina nõude

lähtudes ülekaalukast avalikust huvist. Soojade ilmade ja kuiva liiva puhul vajuvad ohtlikud

esemed (klaasikillud, konservikarbid jms) sügavale liiva sisse ega paista sealt välja. Hankija on

200 mm nõude kehtestamisel arvestanud Stroomi ja Pikakari ranna spetsiifikat ja reostuse taset

- nt Pirita rannaga võrreldes on Stroomi ranna reostuse tase kõrgem. Hankija on ka varasemates

riigihangetes Stroomi ja Pikakari randade hoolduseks (Riigihange 292225, Riigihange 279866)

10 (14)

esitanud nõude, et seadmete sõelumissügavuseks peab olema 0-200 mm.

9.2. Mõlemad pooled on viidanud oma argumentatsioonis Riigihankega sarnaste varasemate

riigihangete puhul kehtestatud liiva sõelumissügavuse nõuetele või kasutatavale tehnikale

kehtestatud nõuetele. Vaidlustuskomisjon jääb kohtu- ja vaidlustuspraktika juurde, mille

kohaselt iga riigihanget tuleb vaadelda iseseisvalt ning varasemates riigihangetes kehtestatud

riigihanke alusdokumentidest või tehtud otsustest ei tulene mingeid kohustusi nendega

arvestamiseks hilisemates riigihangetes, isegi siis, kui tegemist on sama hankijaga. Järelikult

see, milliseid nõudeid liiva sõelumissügavusele või sõelumiseks kasutatavale tehnikale Põhja-

Tallinna Valitsus või mõni teine hankija on varasemates riigihangetes kehtestanud, ei oma

käesolevas vaidluses tõenduslikku väärtust.

9.3. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses selgitanud, miks rikub Hankija poolt sõelumisseadmete

sõelumissügavusele kehtestatud nõue (0-200 mm) tema huve.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et isegi, kui on õige Vaidlustaja väide, et 200 mm

töösügavusega sõelumisseadmed, mille olemasolu Hankija AD üldosa p-is 5.2.2 ja Lisa 11

Lepingu p-is 2.1.10 pakkujatelt nõuab, on oluliselt kallimad, kui sõelumistööde tegemisel

tavapäraselt kasutatavad väiksemad sõelujad, töösügavusega maksimaalselt 150 mm, ei muuda

see Hankija nõuet õigusvastaseks ning sellest ei tulene ka vastuolu RHS § 3 p-is 5 sätestatud

riigihanke korraldamise üldpõhimõttega. RHS ei sätesta, et hankija peaks hankima võimalikult

odava asja või teenuse. RHS § 3 p-i 5 kohaselt hankija [---] sõlmib hankelepingu parima

võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel [---]. Hankija kehtestatud nõue kehtib ühtlaselt kõigi

hankemenetluses osalemisest huvitatud isikute suhtes ning objektiivselt ei ole see

Vaidlustajatele koormavam kui teistele isikutele ja kõik pakkujad saavad ja peavad maandama

vastavad kulud pakkumuse hinnas. Vaidlustaja ei ole tõendanud ega isegi väitnud, et 200 mm

töösügavusega sõelumisseadmete nõudmine Hankija poolt tekitaks Riigihankes arvestatava

piirangu konkurentsile. Asjaolu, et teistsugustel, Vaidlustajale sobivamatel, tingimustel võiks

pakkujate ring olla suurem ei tähenda, et olemasolevate tingimustega oleks Hankija rikkunud

nt konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet (RHS § 3 p 3). Kõik isikud, kes tegutsevad

turul vastavas valdkonnas, ei pea igal juhul saama endale sobivatel tingimustel riigihankes

osaleda ja pakkumust esitada.

9.4. Vaidlustaja leidis vaidlustuses, et kuivõrd Lisa 2A Stroomi p 1 alapunkt 6 (Etapp I) ja p 2

alapunkt 6 ning Lisa 2B Pikakari p 1 alapunkt 3 (Etapp I) ja p 2 alapunkt 6 nägid (kuni

06.11.2025) ette, et nõutav on liiva mehaaniline sõelumine 15 cm sügavuselt, siis ei ole

sõelumisseadmete sõelumissügavusele kehtestatud nõue (0-200 mm) vastavuses

hooldusnõudega. Vastuses vaidlustusele teatas Hankija, et kõrvaldab Vaidlustaja poolt

vaidlustuses välja toodud vastuolu nii, et tehnika sõelumissügavus ning ka tehnilises kirjelduses

kehtestatud töösügavuse nõuded oleksid ühtsed, ehk 200 mm. 06.11.2025 muudatustega

riigihanke alusdokumentides Hankija seda ka tegi (vt käesoleva otsuse p 7).

Kuna Riigihanke hankemenetlus ei olnud peatatud, oli Hankijal õigus 06.11.2025 riigihanke

alusdokumente muuta, kuid sellega seoses ei ole vaidlustuskomisjonil võimalik arvestada Lisa

2A Stroomi p 1 alapunkti 6 (Etapp I) ja p 2 alapunkti 6 ning Lisa 2B Pikakari p 1 alapunkti 3

(Etapp I) ja p 2 alapunkti 6 sellises redaktsioonis nagu need kehtisid enne 06.11.2025

muudatusi. Käesoleva otsuse avalikult teatavaks tegemise ajal on Hankija vastuolu riigihangete

alusdokumentides likvideerinud.

9.5. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et esineb avalik huvi, et Stroomi ja Pikakari rannad

oleksid seal viibijatele ohutud ning liivas ei leiduks esemeid, mis võivad põhjustada vigastusi.

Hankijal on õigus arvestada Stroomi ja Pikakari ranna eripäraga ning kui talle on teada, et nt

Stroomi rannas on reostustase kõrgem kuni Pirital, siis võib Hankija seda sõelumistööde

tegemise sügavuse määramisel (200 mm) ka arvestada.

11 (14)

9.6. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija poolt AD üldosa p-is

5.2.2 ja Lisa 11 Lepingu p-is 2.1.10 sõelumisseadmete sõelumissügavusele kehtestatud nõue

(0-200 mm) on õiguspärane.

Leppetrahvid

10. Lisa 11 Lepingu p-is 6.3 on Hankija kehtestanud tabeli, milles nähakse ette leppetrahvid

(igakordse summana) töövõtja võimalike lepingu rikkumiste eest.

10.1. Iga järgneva töö tegemata jätmisel hommikul kella 9.00-ks tellijal on õigus teha

leppetrahv 1000 eurot igakordselt vastavalt järgnevale loetelule:

1) rannaalalt meretaimestik likvideerimata;

2) rannaalalt praht ära viimata;

3) prügikast tühjendamata;

4) rannainventar algsesse asendisse vastavalt lisale 1 paigaldamata;

5) laudteed ja tugimüür laudist remontimata;

6) linnu või looma keha ära viimata;

7) dušisüsteemid pole töökorras (remontimata).

10.2. Iga järgneva töö tegemata jätmisel seoses supluskoha ettevalmistus- või hooaja

lõpetamistöödega tellijal on õigus teha leppetrahv igakordselt 2 000 eurot vastavalt järgnevale

loetelule:

1) inventar (pingid, prügikastid) paigaldamata/likvideerimata;

2) liivatõke paigaldamata/likvideerimata;

3) meretaimestik likvideerimata;

4) laudteed remontimata/paigaldamata/likvideerimata;

5) kahele kiigealusele liiv lisamata;

6) dušisüsteemid pole paigaldatud/töökorras/hooldatud.

10.3. Töövõtja ei ole teinud supluskoha liiva sõelumistöid tähtaegselt:

1) Pikakari ranna liivaalad - leppetrahv 1 500 eurot;

2) Stroomi ranna liivaalad - leppetrahv 2 500 eurot.

10.4. Töövõtja ei ole paigaldanud dušisüsteeme tähtaegselt:

dušisüsteemid 2 komplekti (1 Stroomi rannaalal, 1 Pikakari rannaalal) – leppetrahv 1 500 eurot.

11. Vaidlustaja leiab, et Lisa 11 Lepingu p 6.3 on õigusvastane, kuna leppetrahvi määrad on

põhjendamatult suured, lisaks on leppetrahvid nähtud ette kindlaksmääratud summades ning

Hankija pole kohustatud arvestama rikkumise asjaoludega. Vaidlustaja arvates tuleks

leppetrahvide määrad sätestada maksimummääradena („kuni“), mis kohustaks Hankijat

rikkumise korral määrama proportsionaalse sanktsiooni. Samuti peaks leppetrahvide

määramise eeltingimuseks olema korduv rikkumine, kuivõrd iga mõeldava rikkumise

ärahoidmine ei ole töövõtja mõjusfääris.

Hankija on seisukohal, et Lisa 11 Lepingu p-is 6.3 kehtestatud leppetrahvi määrad ei ole

hankelepingu maksumust arvestades liiga kõrged. Kuna tegemist on avalikkusele olulise

teenusega, võib ka väike rikkumine põhjustada olulise kahju.

12. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lisa 11 Lepingu p-is 6.3 kehtestatud leppetrahvid on

vastuolus RHS § 3 p-ides 1 ja 2 kehtestatud riigihangete korraldamise üldpõhimõttega, mille

kohaselt hankija tegutseb riigihanke korraldamisel proportsionaalselt ning kõik isikutele

seatavad piirangud ja kriteeriumid peavad olema riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed,

asjakohased ja põhjendatud.

12 (14)

12.1. Kõik Lisa 11 Lepingu p-is 6.3 kehtestatud leppetrahvid (vt käesoleva otsuse p-id 10.1-

10.4) on kehtestatud absoluutsummadena, mis ei võimalda Hankijal arvestada ega kohusta

arvestama leppetrahvi määramisel rikkumise objektiivsete asjaoludega. Vaidlustuskomisjoni

arvates on selline leppetrahvide kehtestamine ebaproportsionaalne. Leppetrahvide määramise

alused ja nende rikkumiste asjaolud võivad olla erineva kaaluga ja võimalike rikkumiste

sanktsioneerimine ühesuguse trahvisummaga on vastuolus RHS § 3 p-ides 1 ja 2 kehtestatud

proportsionaalsuse üldpõhimõttega.

12.2. Vaidlustuskomisjonile ei ole arusaadav, mida peab Vaidlustaja silmas selle all, et

leppetrahvide määramise eeltingimuseks peaks olema korduv rikkumine, kuivõrd iga mõeldava

rikkumise ärahoidmine ei ole töövõtja mõjusfääris. Arusaamatuks jääb, kas Vaidlustaja on

seisukohal, et tellija peaks saama kohaldada töövõtjale leppetrahvi üksnes siis, kui töövõtja on

juba sama rikkumise toime pannud, talle on selle kohta tähelepanu juhitud ning töövõtja pole

ikkagi midagi teinud (nt sama prügikast on teist päeva tühjendamata või sama linnu korjus on

rannalt ka teisel päeval koristamata) või on korduv rikkumine see, kui lepinguperioodi jooksul

on nt fikseeritud, et rannaalalt on praht koristamata (selle eest leppetrahvi kohaldada ei saa),

kui järgmisel päeval on prügikast tühjendamata (rikkumine on korduv ning tellija võib

leppetrahvi kohaldada). Sisustamaks seda, mida tähendaks korduv rikkumine, on ka teisi

erinevaid võimalusi.

Vaidlustuskomisjoni arvates puudub Vaidlustajal õigus nõuda riigihanke alusdokumentide

muutmist Vaidlustajale soodsamaks viisil, et Hankija peaks arvestama leppetrahvi

kohandamisel üksnes korduvaid rikkumisi.

12.3. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lisa 11 Lepingu p 6.3 on

vastuolus õigusaktidega ettenähtud nõuetega ning tuleb viia nendega kooskõlla.

Hankelepingu ennetähtaegne üles ütlemine tellija poolt

13. Lisa 11 Lepingu p 7.3 sätestab: Tellijal on õigus leping üles öelda igal ajal ilma põhjuseta,

teatades sellest teisele lepinguosalisele 30 päeva ette. Tellija maksab töövõtjale lepingu

lõpetamise hetkeks tehtud töö eest.

Vaidlustaja on seisukohal, et Lisa 11 Lepingu p 7.3 on VÕS mõistes tühine tüüptingimus, mis

RHS-i kontekstis on ebaproportsionaalne ja asjakohatu (RHS § 3 p 2). Hankija ei ole esitanud

ka ühtegi sisulist põhjendust, miks Hankijal on objektiivselt vajalik leping suvalisel ajal 30

päevase etteteatamisega ilma põhjuseta üles öelda. Samuti leiab Vaidlustaja, et õigusvastane on

see, et töövõtulepingu üles ütlemisel Lisa 11 Lepingu p-i 7.3 alusel ei ole Hankija näinud

töövõtjale ette mingit hüvitist.

Hankija on seisukohal, et riigihangete alusdokumentide tingimused on Hankija määrata.

13.1. Lisa 11 Lepingu p-is 7.3 on Hankija sätestanud tellija õiguse Riigihanke tulemusel

sõlmitav töövõtuleping ilma mistahes põhjenduseta 30 päevase etteteatamisega üles öelda.

Hankija ei ole vaidlustusmenetluses sisuliselt põhjendanud selle tingimuse kehtestamist ning

viidanud üksnes sellele, et hankelepingu tingimused on Hankija määrata.

Vaidlustuskomisjon märgib, et riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu tingimused on

RHS § 77 lg 4 p-i 4 kohaselt riigihanke alusdokumentide kohustuslik osa. RHS § 77 lg 4 p-is 4

esitatud nõude eesmärk on tagada muuhulgas, et hankemenetluses osalemisest huvitatud isikud

saaksid riigihanke alusdokumentidest teada neile hankelepinguga esitatavatest tingimustest.

Hankelepingu tingimused peavad seejuures olema kooskõlas RHS §-is 3 sätestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõtetega. Nagu eespool märgitud, on Vaidlustaja seisukohal, et Lisa 11

Lepingu p 7.3 on vastuolus RHS § 3 p-iga 2, mille kohaselt hankija peab jälgima, et kõik

isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes

proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud.

13 (14)

13.2. Esmalt rõhutab vaidlustuskomisjon veelkord, et Hankija ei ole esitanud

vaidlustusmenetlus mingeid põhjendusi Lisa 11 Lepingu p-i 7.3 kehtestamise kohta. Kuigi

riigihangete alusdokumentides ei pea hankija kehtestatavaid nõudeid põhjendama, tuleb seda

vaidluse korral teha vaidlustusmenetluses. Kuna käesoleval juhul ei ole Hankija ka

vaidlustusmenetluses põhjendanud Lisa 11 Lepingu p-i 7.3 kehtestamist, on vaidlustuskomisjon

seisukohal, et Lisa 11 Lepingu p 7.3 on vastuolus RHS § 3 p-is 1 kehtestatud riigihanke

korraldamise üldpõhimõttega, et hankija peab tegutsema kontrollitavalt.

13.3. Vaidlustuskomisjon möönab, et Lisa 11 Lepingu p-i 7.3 tingimus vastab VÕS § 35 lg 1

(tüüptingimused) tunnustele. Õigusvastane on vastavalt VÕS § 42 lg-le 1 selline tingimus, mis

kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult või millega rikutakse lepingust tulenevate õiguste ja

kohustuste tasakaalu oluliselt teise lepingupoole kahjuks. Sellisele järeldus tuleneb RHS § 3

p-ides 1-2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest.

VÕS § 42 lg 1 kohaselt on tüüptingimus tühine, kui see kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult. Käesoleval juhul pole töövõtjal õigust ilma põhjendusteta hankelepingut üles

öelda, mistõttu saaks töövõtja nõuda tühise tingimuse, st Lisa 11 Lepingu p-i 7.3, kohaldamata

jätmist. Sellest tulenevalt ei saaks Lisa 11 Lepingu p 7.3 rikkuda Vaidlustaja õigusi ega

kahjustada tema huve, kuid vaidlus on ka selles, kas sellise Lepingu ülesütlemise korral peaks

olema töövõtjale ette nähtud rahaline kompensatsioon.

13.4. VÕS § 655 lg 1 kohaselt tellija võib töövõtulepingu igal ajal üles öelda, kuid VÕS § 655

lg 1 teine lause sätestab: Kui tellija on töövõtulepingu üles öelnud, on töövõtjal õigus nõuda

kokkulepitud tasu, millest on maha arvatud see, mille ta lepingu ülesütlemise tõttu kokku hoidis

või mille ta oma tööjõu teistsuguse kasutamisega omandas või oleks võinud mõistlikult

omandada. Seega töövõtulepingu igal ajal ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 alusel tuleb töövõtjale

tema nõudel maksta kokkulepitud tasu, millest tuleb maha arvata töövõtja poolt ülesütlemise

tõttu säästetud kulutused.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal on õigus sätestada Lisa 11 Lepingus

hankelepingu ennetähtaegse ülesütlemise alus, kuid olukorras, kus Hankija seda õigust kasutab,

võib hankemenetluses osalemisest huvitatud isik nõuda ka seda, et riigihanke

alusdokumentidest selguks ka see, et Hankija on ette näinud kokkulepitud tasu maksmise ja

mis alustel arvestatakse sellest maha töövõtja säästetud kulutused.

13.5. Kuivõrd Lisa 11 Lepingu p-is 7.3 on üksnes tellija õigus hankeleping igal ajal ilma

põhjuseta üles öelda, teatades sellest teisele lepinguosalisele 30 päeva ette, kuid puudub viide

VÕS § 655 lg-le 1 või regulatsioon sellise ülesütlemise puhul töövõtjale tasu maksmise ja sellest

tasust tehtavate mahaarvamiste kohta, siis on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lisa 11

Lepingu p 7.3 on vastuolus RHS § 3 p-is 2 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttega,

mille kohaselt hankija on kohustatud tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse.

13.6. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Lisa 11 Lepingu p 7.3 on

vastuolus õigusaktidega ettenähtud nõuetega ning tuleb viia nendega kooskõlla.

14. Vaidlustusmenetluse kulud

Vaidlustusmenetluse lõppemisel RHS § 197 lg 1 p-is 5 nimetatud vaidlustuse osalise

rahuldamisega kuulub kohaldamisele RHS § 198 lg 2 (vaidlustusmenetluses tasutud riigilõiv,

tasutud või tasumisele kuuluv eksperditasu ja lepingulise esindaja kulud jagatakse

proportsionaalselt vaidlustuse või kahju hüvitamise taotluse rahuldamisega, arvestades

eksperditasu ja lepingulise esindaja kulude puhul tasu ja kulude põhjendatust ja vajalikkust).

RHS § 198 lg 7 kohaselt kui vaidlustuskomisjon vaatab vaidlustuse läbi kas või ühe vaidlustuses

sisalduva nõude osas, ei kuulu tasutud riigilõiv riigilõivuseaduse alusel tagastamisele.

14 (14)

14.1. Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse vaidlustuse esitamiseks tasutud riigilõivu

(1280 eurot) ja lepingulise esindaja kulude, 10 tunni õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 220

eurot, kogusummas 2200 eurot (käibemaksuta) Hankijalt välja mõistmiseks.

Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja töömahukust arvestades on Vaidlustaja

lepingulise esindaja kulud täies ulatuses vajalikud ja põhjendatud.

14.2. RHS § 198 lg 6 järgi lähtub vaidlustuskomisjon juhul, kui vaidlustus hõlmab mitut

erinevat nõuet ja vaidlustusmenetlus lõpeb nende osas erinevatel alustel, vaidlustusmenetluse

kulude jaotamisel iga nõude osas eraldi sama paragrahvi lg-des 1–4 ja 8 sätestatust.

14.3. Käesoleval juhul hõlmas vaidlustus kokkuvõttes nelja erinevat nõuet (vaidlustuskomisjon

on seisukohal, et nõuete mahud on omavahel võrreldavad):

1) nõuded tehnikale (AD üldosa p 5.2.2 ning AD lisa 11 Lepingu p 2.1.10);

2) ebaselgus nõutavates toimingutes ja nende mahus (Lisa 1 Teenuse kirjeldus p 27 ja

Lisa 2A Stroomi p 2 alapunkt 23);

3) leppetrahvid (Lisa 11 Lepingu p 6.3);

4) lepingu ülesütlemine (Lisa 11 Lepingu p 7.3).

Hankija tunnistas vaidlustuse põhjendatuks Lisa 1 Teenuse kirjeldus p-i 27 ja Lisa 2A Stroomi

p 2 alapunkti 23 osas (ebaselgus nõutavates toimingutes ja nende mahus).

Ülejäänud kolmest nõudest rahuldas vaidlustuskomisjon kaks (Lisa 11 Lepingu p-i 6.3

(leppetrahvid) ja Lisa 11 Lepingu p-i 7.3 (lepingu ülesütlemine).

Järelikult tuleb Vaidlustajale välja mõista kulud proportsioonis 3 4-st. Seega tuleb Hankijalt

Vaidlustaja kasuks välja mõista lepingulise esindaja tasu 1 650 eurot ning riigilõiv summas 960

eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik