| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/95-3 |
| Registreeritud | 06.11.2025 |
| Sünkroonitud | 07.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA |
| Saabumis/saatmisviis | Põhja-Eesti Regionaalhaigla SA |
| Vastutaja | Pille Saar (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Terviseala asekantsleri vastutusvaldkond, Tervishoiuteenuste osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Sotsiaalministeerium Suur-Ameerika 1 10122 Tallinn [email protected]
Teie 14.10.2025 nr 1.2-2/95-1 Meie 05.11.2025 nr 1.1-9/8119-1
Väljatöötamiskavatsus: Analüüs ja ettepanekud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmiseks. Põhja-Eesti Regionaalhaigla seisukoht. Lugupeetud Karmen Joller
Põhja-Eesti Regionaalhaigla tervitab algatust vaadata üle tervishoiuteenuste korraldamise seadus ning selle alusel kehtestatud määrused eesmärgiga kaasajastada tervishoiuteenuse osutamise tegevuslubade taotlemise ja väljastamise protsess.
Nõustume Sotsiaalministeeriumi esitatud probleemikirjeldusega, et kehtivad tegevusloa nõuded on liigselt keskendunud tehnilistele aspektidele – nagu ruumide pindala, seadmete loetelud ja valamute paiknemine – ning põhjustavad ebamõistlikku halduskoormust ja ebaefektiivset ressursikasutust nii loa taotlejate kui ka hindajate jaoks.
Leiame, et praegu kehtivad nõuded on ajakohastamata ja üledetailiseeritud, mis piiravad ruumide ja seadmete paindlikku kasutust ning ei toeta piisavalt teenuse sisulise kvaliteedi ja ohutuse arendamist. Ressurss, mis praegu kulub tehniliste parameetrite dokumenteerimisele ja kontrollimisele, tuleks suunata tegevustele, mis otseselt toetavad teenuse kvaliteedi, ohutuse ja patsiendikesksuse tagamist.
Me ei poolda tervishoiuteenuste tegevuslubade regulatsiooni ajakohastamises esitatud mitteregulatiivseid lahendusi. Olemasoleva olukorra säilitamine või pelgalt paindlikum rakendamine ei lahenda protsessi juurprobleeme ega loo tervishoiusüsteemile lisandväärtust. Näiteks need, “kes teavad, kuidas asjad käivad”, oskavad regulatsioonide jäikust praktikas lahendada, samas kui uued tulijad, kes soovivad tegutseda vastavalt seadusele, jäävad hätta ja kulutavad ebamõistlikult ressursse oma tegevuslubade saamiseks. Lisaks ei soodusta olemasolev süsteem tervikuna kvaliteedi (sh patsiendiohutuse) parendust ega riskipõhist lähenemist.
Me ei toeta ka regulatiivset alternatiivi, milleks on üksnes määruse isoleeritud muutmine. Kitsalt ruumidele, seadmetele ja muudele tehnilistele detailidele keskendunud kvaliteedinõuded ei sobitu tervishoiu ja ühiskonna ootuste kiire arenguga ning aeguvad sageli juba enne kehtima hakkamist. Näiteks mõjutavad teenuse osutamist järjest enam digitaalsed lahendused, tehisaru ja uued ravivõimalused, mille arengutega ei suuda õigusloome piisavalt kiiresti ja paindlikult kohaneda.
2 (4)
Kokkuvõtvalt pooldame alternatiivi 1, mille kohaselt vaadatakse üle ka Tervishoiuteenuste korraldamise seadus (TTKS) , et tuua süsteemi rohkem paindlikkust ja sisulist väärtust. Samas on meil väljapakutava alternatiivi osas ka mitmeid tähelepanekuid ja ettepanekuid.
1. Suund kvaliteedi/ohutuse tagamisele ja parendamisele
1.1 Kaalumist väärt on ettepanek, et nõuda tegevusluba taotlevalt teenuseosutajalt kavandatava
teenuse kirjeldust, et mõista, kas teenust hakatakse osutama kvaliteetselt ja ohutult. Täiendavat
selgitust vajab, mida see kirjeldus täpsemalt tähendab ja kuidas seda standardiseerida, et vähendada
segadust taotlejate seas. Hindamisalused peavad olema selged nii taotlejale kui ka hindajale, et
vältida ajakulu.
1.2 Tunnust väärib asjaolu, et kavandatav tegevusloa taotlemise ja väljastamise protsess on suunatud kvaliteedi ja ohutuse parendamisele. Siinkohal peab tegevusloa taotlemise protsess olema seotud määrusega „Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ (edaspidi kvaliteedi määrus) ning nõudeid erinevates õigusaktides peavad olema integreeritud, mis on hea õigusloome aluseks. Näiteks ei ole vajalik nõudeid dubleerida või siis seada sisult vastukäivaid kohustusi. Kui tegevusloa protsess toetub ka kvaliteedi määrusele, siis on vajalik vastavas määruses olevad nõudeid täpsustada, et tagada ühemõttelisus. Näiteks kehtiv määrus nõuab, et tervishoiuteenuse osutajal oleks kvaliteedisüsteem, kuid ei kirjelda, kuidas selle toimivust hinnatakse või tunnustatakse. Kehtivas määruse tekstis ei ole selge, kas Terviseamet aktsepteerib haigla sisemist kvaliteedikäsiraamatut või nõuab välist sertifikaati. Selgete nõuete olemasolul väldime olukorda, kus erinevaid teenuseosutajaid hinnatakse subjektiivselt. 1.3 Mõistame soovi anda Terviseametile rohkem kaalutlusõigust teenuste ohutuse ja kvaliteedi üle otsustamisel. Küsimusi tekitab riigi võimekus omada piisava väljaõppega personali teenuste hindamiseks olukorras, kus tegu on kitsalt spetsialiseeritud erialateenusega, näiteks neurokirurgia või reumatoloogia. Spetsialistide arv Eestis, kes oskavad sisuliselt hinnata sääraste teenuste kvaliteeti, on väga piiratud, ning nende aega on vaja hinnatavate teenuste osutamiseks. Läbipaistvuse ja objektiivsuse tagamiseks on vajalik luua selged kriteeriumid ja indikaatorid kvaliteedi ning ohutuse hindamiseks, mis põhinevad näiteks olemasoleval õigusloomel, teenuseosutajate ja erialaühenduste tagasisidel, rahvusvahelisel praktikal jms. 2. Tegevusloa muutmine, lihtsustatud korras tegevusloa taotlemine ja tegevuslubade tähtaegsus 2.1 Võimaldada teatud tingimustel pikalt tegutsenud tervishoiuteenuse osutajatel lihtsustatud
korras taotleda tegevusloa muutmist- näiteks kui teenuse osutaja soovib kolida uude üksusesse
vms. Muudatuse aluseks on eeldus, et riigil on riskipõhine hindamissüsteem, mis põhineb näiteks
tulemuslikkusel, protsessi sujuvusel ja patsientide tagasisidel. Riiklik järelevalve võiks sellises
olukorras käivituda vaid siis, kui teenuseosutaja tegevuse osas on tekkinud kahtlusi - näiteks
ravitulemuste olulisel langemisel või korduvate samasisuliste kaebuste laekumisel jt.
2.2 Arvestades riigi väiksust, võiks kaaluda tegevusloa lihtsustatud taotlemist ja automaatset
uuendamist olukorras, kus osutatav teenus on akrediteeritud/sertifitseeritud kolmanda osapoole
poolt, näiteks rahvusvaheline assessor, või kui teenus on akrediteeritud Eesti
Akrediteerimiskeskuses. Näiteks ISO 15189 alusel akrediteeritud laboriteenused võiks automaatselt
lugeda tegevusluba omavateks.
3 (4)
2.3 Kui eesmärgiks on pidev suund kvaliteedi jälgitavusele ja parendamisele, siis võiksid olla tegevusload tähtajalised ja/või tähtajalisus võiks põhineda Terviseameti riskihindamissüsteemil. Vastavat kontrolli teostav institutsioon (Terviseamet) peaks kaasama erialaseltsid, kellel on pädevus oma erialase teenuse kvaliteedistandardite väljatöötamiseks.
3.Täpsustused väljatöötamiskavatsuse tekstis 3.1 Funktsioonipõhine lähenemisviis Väljatöötamiskavatsuses on mainitud, et ruumide ja vahendite nõuetes võetakse aluseks funktsioonipõhine lähenemisviis. Siinkohal on vajalik selgitada, mida tähendab, funktsioonipõhine lähenemisviis, mille kohaselt tuleb tagada teenuse osutamiseks vajalikud vahendid, kuid ei ole vaja sätestada nende üksikasjalikku loetelu. Selgusetuks jääb, kuidas funktsioonipõhine lähenemisviis erineb vahendite üksikasjalikust loetelust. Üks võimalus on kirjeldada määrustes ühemõtteliselt, et tehniliste nõuete loetelu (nt aparatuur, ruumid, pindala) ei ole ammendav ega siduv, vaid esitatakse vajadusel juhisena, mille alusel hinnatakse funktsionaalsust ja riskitaset. 3.2 Kohandatud Tervisekassa rahastusmudel Selgitust vajab ettepanek, et “kohandada Tervisekassa rahastusmudelit nii, et see ei sõltuks ülemäära tegevusloa loetelupõhistest ruumi- ja seadmenõuetest, võimaldades arvestada kvaliteeti, sisulist põhjendatust ja kaasaegseid teenusekorraldusmudeleid”. Lisaks eelnevale on vajalik täpsustada, kuidas see muudatus haakub TTKS-i ja sellega seotud määruste muutmisega. 4. Piirkondliku haigla võimaluste laiendamine Toetame mõtet, et piirkondlik haigla võiks osutada laboriteenust oma tütarhaigla ruumides ilma, et tütarhaiglal endal peaks olema eraldi laborimeditsiini tegevusluba või tööle võetud laboriarst, tingimusel, et on tagatud vastutuse kandmine ja järelevalve selgus.
Samuti tuleks kaaluda võimalust laiendada sarnast põhimõtet teistele teenustele, mida on mõistlik osutada tütarhaiglate või kodulähedase ravi raames, arvestades teenuste tsentraliseerimise ja detsentraliseerimise tasakaalu. Näiteks võiks see puudutada süsteemravi osalist teostamist väiksemas haiglas, kus ei ole võimalik taotleda eraldi tegevusluba, kuid kus on oluline tagada patsiendile kodulähedane ravi. Sellistel juhtudel osutatakse sageli mitte tervikteenust (nt kogu keemiaravi tsüklit), vaid üksikuid teenuse osi, mis on vastava personali ja tehnilise võimekusega võimalik kohapeal teostada. Praegu on tegevusloa väljastamine seotud tervikteenusega, mistõttu tuleks kaaluda õigusliku raamistiku täpsustamist, et võimaldada tegevusloa andmist või teenuse osutamist modulaarse või koostööl põhineva mudeli alusel.
5. Olemasolevate võimaluste kasutamine tegevusloa taotlemise, hindamise ja uuendamise protsessis 5.1 Ressursside optimaalseks kasutamiseks lisada selgesõnaline erisus labori- ja radioloogiateenuste ning teiste eriregulatsiooniga tegevuste kohta, millele kehtivad täiendavad nõuded eriseaduste või rahvusvaheliste standardite alusel. Väljatöötamisel kaasata Keskkonnaametit, Ravimiametit jt asutusi, kes tegelevad vastavate tegevuslubade väljastamisega. Nimetatud valdkonnad on juba reguleeritud eriseadustega (nt Kiirgusseadus). Kui kehtestame paralleelseid ruumi või seadmenõudeid, siis tekiks dubleerimine ja vastuolu. 5.2 Soovitame kaardistada ja siduda olemasolevad regulatiivsed nõuded tegevusloa menetlusega, et vältida kattuvusi ja vähendada halduskoormust. Näiteks on töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
4 (4)
juba eraldi seadusandlusega reguleeritud. 6. Tegevuslubade ühendamise piiritlemine riskitaseme järgi Kaaluda põhimõtte kehtestamist, et tegevuslubade ühendamine on lubatud ainult juhul, kui:
teenused on samal riskitasemel (nt esmatasand, ambulatoorne, statsionaarne),
tegevus toimub samades ruumides või sama kvaliteedisüsteemi raames,
vastutus on üheselt määratletud.
Riskipõhine lävend aitab vältida, et „ühe tegevusloaga“ hakatakse katma liiga eriilmelisi ja riskantseid teenuseid, mis nõuavad erinevat järelevalvet. Täname Sotsiaalministeeriumi väljatöötamiskavatsuse koostamise eest ning kinnitame valmisolekut jätkuvalt panustada tegevuslubade regulatsiooni väljatöötamisse.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Agris Peedu Juhatuse esimees
Priit Tohver [email protected] Maaris Lõkk [email protected] Marge Kütt [email protected] Tiina Unukainen [email protected] Kaidi Usin [email protected]