MTÜ Looduse ja Inimeste Eest_vastus

Urmas Maranik

MTÜ Looduse ja Inimeste Eest

[email protected]

Teie 05.11.2025

Meie 06.11.2025 nr 14-5/252182/2507992

Austatud Urmas Maranik

Küsisite veelkord hinnangut sellele, kas taastuvenergia kasutuselevõttu käsitlevad õigusnormid on

kooskõlas põhiseaduse preambuli ja paragrahvidega 5, 25 ja 53.

Õiguskantsler ei saa anda Teie palutud hinnangut. Te ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis Teie

arvates on põhiseadusega vastuolus. Õiguskantslerile esitatavas avalduses peab olema esitatud

põhjendused, milles vastuolu põhiseadusega nähakse (õiguskantsleri seaduse § 15 lg 1).

Põhjendustes tuleb välja tuua ka vastavad õigusnormid.

Võib üksnes eeldada, et peate põhiseadusega vastuolus olevaks olukorda, kus taastuvenergia

tootmisüksuseid kavandatakse looduslikele aladele (metsa, rohevõrgustiku aladele). Näete

probleemi selles, et tuuleparke kavandatakse sinna, kuhu see on võimalik, eelistamata ennekõike

teisi sobivamaid alasid (näiteks kasutusest välja jäänud tööstusalasid või degradeerunud maastikke).

Need seisukohad pole seotud mõne konkreetse õigusnormi põhiseadusvastasusega, vaid energia- ja

keskkonnapoliitikas tehtud valikutega ja väärtushinnangutega. Need valikud ja hinnangud on

seadusandja ja valitsuse pädevuses.

Põhiseaduse § 5 ja § 53 kohaselt tuleb Eesti loodusvarasid kasutada säästlikult ning igaühel on

kohustus hoida loodust ja elukeskkonda. Need sätted seavad eesmärgiks tagada loodusvarade

mõistlik kasutus ja keskkonnakaitse, kuid ei näe ette, milliseid energiaallikaid või tehnoloogiaid

peab kasutama ega millistel aladel neid eelistatult arendada tuleks.

See, milline tasakaal (majandus)arengu, eesti rahvuse, kultuuri säilimise ja keskkonnahoiu vahel on

õige, on poliitilise otsustuse, mitte põhiseadusliku järelevalve küsimus.

Seadused näevad ette menetlusreeglid, kuidas taastuvenergiat arendamisel otsuseid teha tuleb.

Taastuvenergia arendamisel tuleb järgida kõiki asjakohaseid keskkonna- ja ehitusnõuded ning

planeerimisreegleid. Kõik kaalutlusotsused tuleb teha õiguspäraselt, võttes arvesse olulisi asjaolusid

ja kaaludes põhjendatud huve.

Olulised on asukohapõhised üksikotsused (nt planeeringud, ehitusload jmt). Nende õiguspärasus on

kohtulikult kontrollitav. Kui see peaks vajalikuks osutuma, saab ka kohtumenetluses taotleda

asjassepuutuva õigusnormi põhiseadusega vastuolus olevaks tunnistamist.

Õigusnormi põhiseadusele vastavuse osas tuleb arvestada ka põhiseaduskonformse tõlgendamise

reegliga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et kui õigusnormi saab tõlgendada ja rakendada

põhiseadusega kooskõlas, siis ei saa see õigusakt olla põhiseadusega vastuolus. Seda põhimõtet

peab ka õiguskantsler järgima.

2

Nii tuleb taastuvenergia kasutusele võtmist käsitlevate õigusnormide puhul kõigepealt hinnata, kas

see õigusnorm toob vältimatult kaasa põhiseadusega vastuolus oleva otsuse. Pole teada, et mõni

õigustloov oleks selline, mis vältimatult tooks kaasa õigusvastaseid üksikotsuseid.

Põhiseaduse § 25, mis tagab õiguse nõuda riigi või kohaliku omavalitsuse õigusvastase tegevusega

tekitatud kahju hüvitamist, ei ole Teie avalduse puhul asjakohane. Teie avalduses ei ole selgitatud,

kuidas Teile on õigusvastaselt tekitatud moraalset või materiaalset kahju. Igal juhul on Eesti

õiguskorras on olemas reeglid, kuidas põhiseaduse §-s 25 sätestatud põhiõigust kaitsta

(riigivastutuse seadus).

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Evelin Lopman

ettevõtluskeskkonna osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik

õiguskantsleri volitusel

Ago Pelisaar 693 8407 [email protected]