Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ muutmine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Sotsiaalministeerium

Justiits- ja Digiministeerium

05.11.2025 nr 2-2/3779-1

Majandus- ja infotehnoloogiaministri

22. detsembri 2023. a määruse nr 69

„Töötukassa andmekogu põhimäärus“

muutmine

Esitan majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärusˮ muutmise määruse eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks.

Palun eelnõu kooskõlastada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri.

Lisaadressaadid: Eesti Töötukassa

Andmekaitse Inspektsioon

Statistikaamet

Riigi Infosüsteemi Amet

Ingrid Erm-Eks

[email protected]

1

EELNÕU

20.10.2025

MÄÄRUS

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärus“ muutmine

Määrus kehtestatakse töötuskindlustuse seaduse § 35 lõike 2 alusel.

§ 1. Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruses nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 punkt 6 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 7 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „raskusaste“ sõnadega „ning sellega

seotud tegutsemise ja osalemise piirangud“;

3) paragrahvi 8 lõike 2 punkt 6 sõnastatakse järgmiselt:

„6) isik õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega õppes, sealhulgas viibib

akadeemilisel puhkusel, ning andmed selle kohta, kas isik õpib statsionaarses õppes

keskhariduse tasemel või kutseõppes või täiskoormusega õppes kõrghariduse tasemel ja kas ta

vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele;“;

4) paragrahvi 8 lõike 2 punktis 7 asendatakse tekstiosa „aja-, asendus- või reservteenistuses“

tekstiosaga „ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises

reservasendusteenistuses“;

5) paragrahvi 14 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

6) paragrahvi 15 punktis 4 asendatakse sõna „koolitaja“ sõnaga „koolitusasutuse“;

7) paragrahvi 17 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 17 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) toetatud töölerakendamise tegevuskava ja tööturuteenuse osutaja hinnang teenuse

tulemuslikkuse ja eesmärkide saavutamise kohta ning selle andmise kuupäev.“;

9) paragrahvi 18 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;

10) paragrahvi 20 punkt 4 sõnastatakse järgmiselt:

„4) kaugus isiku elukoha ja tööturuteenuse osutamise asukoha vahel kilomeetrites;“;

11) määruse 3. peatüki 2. jao 5. jaotis tunnistatakse kehtetuks;

12) paragrahvi 24 punkti 4 täiendatakse enne sõna „töötuskindlustusstaaži“ sõnadega

„sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise määramisel“;

13) paragrahvi 24 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:

2

„41) baasmääras töötuskindlustushüvitise määramisel töötuskindlustuse seaduse § 61 lõike 1

punktis 2 nimetatud referentsperioodi jooksul kogunenud töötuskindlustusstaaži nulliks

lugemise päev, välja arvatud töötuskindlustuse seaduse § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute

kohta;“;

14) paragrahvi 25 punktis 7 asendatakse tekstiosa „aja-, asendus- või reservteenistuse“

tekstiosaga „ajateenistuse, korralise asendusteenistuse või erakorralise

reservasendusteenistuse“;

15) paragrahvi 25 punkti 12 täiendatakse enne sõna „ühe“ sõnadega „sissetulekupõhise

töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamisel saadud“;

16) paragrahvi 25 punkti 13 täiendatakse pärast sõna „kalendripäeva“ sõnaga

„sissetulekupõhise“;

17) paragrahvi 25 täiendatakse punktiga 131 järgmises sõnastuses:

„131) määratud baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus;“;

18) paragrahvi 34 lõike 1 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 40 lõike 2 punktis 1 asendatakse tekstiosa „kuni 8-aastaste“ tekstiosaga „alla 3-

aastaste“ ja samast punktist jäetakse välja tekstiosa „, alla 18-aastaste puudega laste nimed ja

isikukoodid“;

20) paragrahvi 40 lõike 6 punkti 9 täiendatakse pärast sõna „raskusastme“ sõnadega „ning

sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute“;

21) paragrahvi 40 lõikes 13 asendatakse tekstiosa „aja-, asendus- või reservteenistuses“

tekstiosaga „ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises

reservasendusteenistuses“;

22) paragrahvi 41 lõike 1 punktist 1 ja § 42 lõike 3 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa

„töötutoetuse,“;

23) paragrahvi 44 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Enne 2026. aasta 1. jaanuari määratud töötutoetuse määramise alusandmete ja töötutoetuse

maksmise andmete töötlemisele ja säilitamisele andmekogus kohaldatakse kuni 2026. aasta

1. jaanuarini kehtinud määruse redaktsiooni.“.

§ 2. Käesoleva määruse § 1 punktid 1, 3, 5‒9, 11‒13, 15‒20 ja 22‒23 jõustuvad 2026. aasta

1. jaanuaril.

Erkki Keldo

Majandus- ja tööstusminister

Ahti Kuningas

Kantsler

20.10.2025

Majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri 2023. a määruse nr 69 „Töötukassa

andmekogu põhimäärus“ muutmise määruse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määruse muutmise vajaduse on tinginud muudatused töötuskindlustuse seaduses (TKindlS),

tööturumeetmete seaduses (TöMS), töövõimetoetuse seaduses (TVTS) ja Vabariigi Valitsuse

29. septembri 2023. a määruses nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“ (edaspidi ka tööhõive-

programm). Eelnõukohase määrusega viiakse majandus- ja infotehnoloogiaministri 22. detsembri

2023. a määrus nr 69 „Töötukassa andmekogu põhimäärus“ (edaspidi põhimäärus) kooskõlla

eelnimetatud õigusaktide muudatustega.

Riigikogu poolt vastu võetud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega 519 SE1, kaotatakse 1. jaanuarist 2026. a töötutoetus ja töötuskind-

lustussüsteemi luuakse lisaks olemasolevale töötuskindlustushüvitisele uus hüvitise liik – baas-

määras töötuskindlustushüvitis. Seadusemuudatusega alustatakse baasmääras töötuskindlustus-

hüvitise maksmist isikutele, kellel on töötuna arvele võtmisele eelnenud 36 kuu jooksul vähemalt 8

kuud töötuskindlustusstaaži. Baasmääras töötuskindlustushüvitist makstakse kuni 180 päeva ja

hüvitise suurus on kõigile sama, 50% eelneva kalendriaasta töötasu alammäärast. Kui tööturu-

olukord on keerulisem, pikendatakse hüvitist 240 päevani. Muudatuse rakendamisega kaotatakse

töötutoetus, kuid 1. jaanuari 2026. a seisuga kehtivate perioodidega toetused makstakse lõpuni.

Seoses uue töötuskindlustushüvitise liigi lisandumisega nimetatakse hetkel kehtiv töötuskindlustus-

hüvitis ümber sissetulekupõhiseks töötuskindlustushüvitiseks, kuid selle saamise tingimused

võrreldes tänasega ei muutu. Baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmiseks jätkub isikuandmete

töötlus samas andmekogus, kus töödeldakse täna töötutoetuse ja kehtiva töötuskindlustushüvitise

andmeid (töötukassa andmekogu). Samaks jääb ka andmete töötleja (Eesti Töötukassa, edaspidi

töötukassa), vähesel määral muutub andmesubjektide ring ning väheneb andmekoosseis. Seaduse-

muudatusega toimub muutus õigustatud isikute ringis ja vähesel määral muutub andmete töötlemise

maht. Kõigi nende isikute puhul on tegemist töötuna arvel olevate isikutega, kellel on õigus muudele

tööturuteenustele ja -toetustele, kuid muutub konkreetse sihtrühma õigustatus konkreetsele hüviti-

sele.

Tööhõiveprogrammi muutmise määrusega muudetakse tööturuteenuste tingimusi. Dubleerimise

vähendamiseks lõpetatakse tööklubi ja tööharjutuse pakkumine. Tööklubi vajalikud elemendid

integreeritakse karjääriteenustesse ning tööharjutuse töövalmidust ja töövõimet toetavad tegevused

kaetakse toetatud töölerakendamise teenusega. Seejuures laiendatakse varasemaga võrreldes

toetatud töölerakendamise teenuse sihtrühma, et toetada erinevaid enam tuge vajavaid töötuid, mitte

vaid tervisest tuleneva takistusega inimesi.

22. juunil 2025. a jõustusid puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (561 SE) tehtud muudatused TöMS-is ja TVTS-is.

Muudatustega võimaldatakse töötukassal töödelda puude raskusastme ning sellega seotud tegutse-

mise ja osalemise piirangute andmeid. Puude raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise

piirangute andmete vahetamise eesmärk on tagada töötukassale töövõime hindamiseks ja

1 Eelnõu - Riigikogu

tööturuteenuste pakkumiseks vajalikud puude raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise

piirangute andmed, tõhustades andmevahetust asutuste vahel selleks, et inimene ei peaks korduvalt

esitama erinevatele asutustele samu andmeid. Inimeste terviseseisundiga seotud tegutsemise ja

osalemise piirangute isikustatud andmed liiguvad Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ja

töötukassa infosüsteemide kaudu. Vastavaid andmeid töödeldakse töötukassa andmekogus.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi tööhõive

osakonna töötushüvitiste ja tööturutoetuste juht Ingrid Erm-Eks ([email protected],

5913 7380), õigusnõunik Ilona Säde ([email protected], 5667 4014), tööturuteenuste juht Kristi

Suur ([email protected], 5913 9212) ja nõunik Reine Hindrekus-Koppel (reine.hindrekus-

[email protected], 5379 0331). Eelnõu ettevalmistamisse on olulise panuse andnud Eesti Töötukassa

hüvitiste osakonna juhataja Marika Kaldre (marika.kaldre@tootukassa, 614 8553), töötuskindlus-

tushüvitise juht Vadim Djomin ([email protected], 614 8557), juriidilise osakonna

juhataja Ira Songisepp ([email protected], 614 8520) ja osakonnajuhataja asetäitja Irina

Borozdina ([email protected], 614 8644). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti

kontrollis Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Käddi

Tammiku ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse (519 SE) ja Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90

„Tööhõiveprogramm 2024–2029“ muutmise määruse 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate muudatustega.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse2 tähenduses.

Muutused toimuvad baasmääras töötuskindlustushüvitise saajate ning teatud tööturuteenuste

sihtrühmade osas, lisaks täpsustatakse andmete töötlemise korda töötukassale seadusega antud

ligipääsu puude raskusastme ja sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmete osas.

2. Määruse sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 4 punkt 6. Põhimääruse § 4 sätestab

dokumendid, mille alusel andmeid andmekogusse kantakse. Punkti 6 kohaselt on alusdokumenti-

deks töötutoetuse saamise avaldus ja sellele lisatud dokumendid. 1. jaanuarist 2026. a muutub

töötutoetuse määramise ja maksmise kord kehtetuks, mistõttu tunnistatakse kehtetuks ka

põhimääruse § 4 punkt 6.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse põhimääruse § 7 lõike 2 punkti 3 pärast sõna „raskusaste“

sõnadega „ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangud“. Muudatus on vajalik, et viia

põhimääruse säte kooskõlla TöMS § 5 lõike 7 punktiga 6.

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seadusega (561 SE) täiendati TöMS § 5 lõike 7 punkti 6, mis võimaldab hakata töötukassal pärima

SKA-lt andmeid puude raskusastmest tulenevate tegutsemise ja osalemise piirangute kohta, kui

selleks vajalik tehniline lahendus on loodud. Tegutsemise ja osalemise piirangu all mõeldakse

takistust, mida isik kogeb tegevuste sooritamisel või igapäevaelu olukordades. Hetkel saab

töötukassa SKA-lt pärida andmeid isikute puude raskusastme, liigi ja kestuse kohta, kuid tehnilise

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus), ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88.

lahenduse loomise järel on võimalus saada ka sellega seotud piirangute andmeid (RFK3 põhiselt),

mis on vajalikud tööturumeetmete pakkumiseks. Sotsiaalkaitseministri 5. märtsi 2019. a määruse

nr 12 „Sotsiaalkaitse infosüsteemi põhimäärus“ § 13 lõike 1 punkti 3 kohaselt kantakse SKAIS-i

puude raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmed, organismi

funktsioonide kõrvalekallete ja struktuuride kahjustuste andmed, keskkonnategurid, RFK koodid ja

viited allikatele. SKA kasutab puude raskusastme tuvastamise käigus piirangute RFK põhist

hindamist vanaduspensioniealistel (alates maist 2025. a) ning lastel (alates septembrist 2025. a).

Töötukassal on TöMS-is sätestatud ülesannete täitmiseks vajalik saada ka SKA poolt puude

raskusastme tuvastamisel hinnatud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid, kuna see

võimaldab isikute piiranguid ja vajadusi nõustamisel ja teenuste pakkumisel paremini arvesse võtta.

Tervisepiirangutega seotud andmed aitavad hinnata, millised terviseseisundist tulenevad piirangud

võivad mõjutada inimese töövõimet, töö otsimist, õppimist ja koostööd nõustajaga. Praegu on

töötukassal olemas andmed isiku puude raskusastme ja perioodi kohta, kuid puudub sisuline info

selle kohta, millises kehalise või vaimse võimekuse valdkonnas piirangud esinevad. Lisanduva

andmevahetuse eesmärk on tagada, et töötukassal oleks terviklik ja asjakohane ülevaade isiku

terviseseisundist tulenevatest piirangutest, et hinnata inimese tööalaseid võimalusi ja vajadusi

terviklikult ning pakkuda talle sobivaid teenuseid.

Info tervisepiirangute kohta on vajalik teenusevajaduse hindamisel (näiteks tööalane rehabilitat-

sioon, toetatud töölerakendamine, kogemusnõustamine, tugiisiku teenus, tööruumide ja töövahen-

dite kohandamine ning abivahendite pakkumine), sobiva töö ja töökoha kaalumisel, arvestades

inimese tervisest tulenevaid piiranguid ja võimalusi ning võrgustikutöö jätkutoe vajaduse

hindamisel. Täiendav andmevahetus on eriti oluline noorte ning pensioniealiste isikute puhul, kelle

töövõimet ei ole hinnatud ning kelle osas puuduvad töötukassal andmed nende tervisepiirangute

kohta, kuid kellele töötukassa osutab erinevaid teenuseid. Lisaks on info kliendi tervisepiirangute

ja teenusevajaduse kohta oluline karjäärinõustamisel, kui arutatakse tööalaste oskuste ümberõppe

või täiendõppe vajadust olukorras, kus senisel töökohal jätkamine ei ole tervisest tulenevalt võima-

lik.

Eelnõu § 1 punktidega 3 ja 4 muudetakse põhimääruse § 8 lõike 2 punkte 6 ja 7, korrastades teksti

vastavalt seadustes toimunud muudatustele. Tegemist on grammatiliste, mitte sisuliste

muudatustega.

Lõikes 2 on sätestatud töötuna arvelevõtmise otsustamise alusandmed, st TöMS-i §-s 8 sätestatud

andmed, mille põhjal töötukassa otsustab isiku töötuna arvelevõtmise. Kehtiva TöMS § 8 lõike 4

punkti 10 järgi ei võeta töötuna arvele isikut, kes õpib õppeasutuses statsionaarses õppes või

täiskoormusega õppes, välja arvatud juhul, kui keskhariduse tasemel toimuvas statsionaarses õppes,

kutseõppe statsionaarses õppes või kõrghariduse tasemel toimuvas täiskoormusega õppes õppiv isik

on viimase 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva hõivatud TöMS § 18 lõike 3 punktides 1–4

nimetatud tegevusega või viibib akadeemilisel puhkusel. Töötutoetust reguleeriv TöMS-i 6.

peatükk (sh § 18) tunnistatakse alates 1. jaanuarist 2026. a kehtetuks, mistõttu muutub ka TöMS §

8 lõike 4 punkti 10 sõnastus. Muudatuse kohaselt võetakse alates 1. jaanuarist 2026. a töötuna arvele

isik, kes õpib keskhariduse tasemel toimuvas statsionaarses õppes, kutseõppe statsionaarses õppes

või kõrghariduse tasemel toimuvas täiskoormusega õppes, kui ta vastab töötuskindlustuse seaduse

§ 6 lõike 1 punktis 2 ja lõikes 2 või § 61 lõike 1 punktis 2 või § 82 lõikes 1 sätestatud

töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele või viibib akadeemilisel puhkusel. Põhimääruse § 8

lõike 2 punkt 6 viiakse kooskõlla eeltoodud muudatusega. Töötuna arvelevõtmise otsustamise

alusandmed on andmed selle kohta, kas: isik õpib õppeasutuses statsionaarses või täiskoormusega

õppes, sealhulgas viibib akadeemilisel puhkusel, ning kas isik õpib keskhariduse tasemel toimuvas

3 RFK on klassifikatsioon, mille alusel on võimalik dokumenteerida inimese funktsioneerimisega ehk igapäevase

toimetulekuga seotud infot, kasutades kirjeldava hinnangu asemel koode ning probleemi ulatust väljendavaid

määrajaid.

statsionaarses õppes, kutseõppe statsionaarses õppes või kõrghariduse tasemel toimuvas

täiskoormusega õppes ja kas ta vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.

13. juunist 2025. a jõustunud TöMS § 8 lõike 4 punkti 11 muudatuste kohaselt jääb töötuna arvele

võtmist välistavate asjaolude hulgast välja reservteenistus, sh reservasendusteenistus. Muudatus on

seotud 1. aprillist 2023. a muutunud asendusteenistuse korraldusega. Edaspidi ei võeta töötuna

arvele isikut, kes on ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises

reservasendusteenistuses. Reservteenistusse või reservasendusteenistusse asumise korral töötuna

arvelolekut enam ei lõpetata. Reservteenistus ja reservasendusteenistus on olemuselt lühiajalised

teenistused, mis ei avalda olulist mõju isiku töötuna arveloleku ajal töötu kohustuste täitmisele

pikema perioodi jooksul ning reserv- või reservasendusteenistuse ajaks pole seetõttu põhjendatud

töötuna arvelolekut lõpetada. Eeltoodust tulenevalt muudetakse ka põhimääruse paragrahvi 8 lõike

2 punkti 7, milles asendatakse tekstiosa „aja-, asendus- või reservteenistuses“ tekstiosaga

„ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises reservasendusteenistuses“.

Eelnõu § 1 punktiga 5 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 14 lõige 2 tulenevalt

tööhõiveprogrammi muudatustest, millega lõpetatakse alates 1. jaanuarist 2026. a tööklubi teenuse

pakkumine, et vähendada tööturuteenuste dubleerimist. Tööklubi vajalikud elemendid

integreeritakse karjääriteenustesse. Sellest tulenevalt ei ole enam vaja tööklubi teenusel osalemise

kokkuvõtete andmeid andmekogusse kanda.

Eelnõu § 1 punktiga 6 viiakse põhimääruse § 15 punkti 4 termin „koolitaja“ kooskõlla

tööhõiveprogrammi muudatustega, millega muudetakse määruse sõnastust ning sätestatakse

„koolitusasutuse“ termin, mida kasutatakse koolitustoetuse sätetes. Määruse tähenduses on

„koolitusasutus“ täienduskoolitusasutus või täiskasvanute koolituse seaduse § 15 lõikes 4 nimetatud

juhul muu täienduskoolituse pakkuja, kes korraldab koolitust. Põhimääruse § 15 punktis 4

asendatakse sõna „koolitaja“ sõnaga „koolitusasutuse“.

Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 17 punkt 1 tulenevalt

tööhõiveprogrammi muudatustest, millega lõpetatakse alates 1. jaanuarist 2026. a tööharjutuse

teenuse pakkumine, et vähendada tööturuteenuste dubleerimist. Tööharjutuse töövalmidust

toetavad tegevused kaetakse edaspidi toetatud töölerakendamise teenusega. Sellest tulenevalt ei ole

enam vaja tööharjutuse teenusel osalemise kokkuvõtete andmeid andmekogusse kanda.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse põhimääruse § 17 punktiga 5 tulenevalt tööhõiveprogrammi

muudatustest, millega viiakse toetatud töölerakendamise teenus alates 1. jaanuarist 2026 „töövõime

toetamise“ tööturumeetme alt „töövalmiduse toetamise“ meetme alla. Muudatus tuleneb toetatud

töölerakendamise teenuse sihtrühma laienemisest. Sellest tulenevalt on vajadus ka põhimääruse säte

kooskõlla viia ja teenus õige tööturumeetme alla tõsta.

Eelnõu § 1 punktiga 9 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 18 punkt 4 (vt eelnõu § 1 punkti 8

selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 10 viiakse põhimääruse § 20 punkti 4 sõnastus kooskõlla tööhõiveprogrammi

muudatustega, milles sõidu- ja majutustoetuse arvutamisel võetakse alguspunktiks inimese elukoht,

kust inimene liigub teenust saama. Kehtiva tööhõiveprogrammi § 45 lõike 2 kohaselt võetakse

toetuse arvutamisel alguspunktiks tööturuteenuse osutamise asukoht. Kuna töötukassa kasutab

rakendust Tark Tee, võib alguspunkt tulenevalt näiteks ühesuunalistest teedest või muudest

liikluskorralduslikest asjaoludest mõjutada arvesse võetava vahemaa pikkust ja seeläbi sõidu- ja

majutustoetuse suurust.

Eelnõu § 1 punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse 3. peatüki 2. jao 5. jaotis (töötutoetuse

andmed). Uusi töötutoetusi alates 1. jaanuarist 2026. a ei määrata (v.a 1. jaanuarist 2026. a jõustuva

TöMS § 33 lõigetes 5‒6 nimetatud juhtudel). Enne 1. jaanuari 2026. a määratud töötutoetused

makstakse lõpuni. Eeltoodut reguleerib eelnõus üleminekusäte.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse põhimääruse § 24 punkti 4. Kehtiva põhimääruse § 24 punkti

4 kohaselt kantakse andmekogusse töötuskindlustusstaaži arvestuse lõpetamise ja selle nulliks

lugemise päev, välja arvatud TKindlS § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta. Uue korra

kohaselt nimetatakse hetkel kehtiv töötuskindlustushüvitis ümber sissetulekupõhiseks

töötuskindlustushüvitiseks, mistõttu täpsustatakse § 24 punktis 4, et sissetulekupõhise

töötuskindlustushüvitise määramisel kantakse andmekogusse töötuskindlustusstaaži arvestuse

lõpetamise ja selle nulliks lugemise päev.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse põhimääruse § 24 punktiga 41, mille kohaselt kantakse

baasmääras töötuskindlustushüvitise määramisel andmekogusse TKindlS § 61 lõike 1 punktis 2

nimetatud referentsperioodi jooksul kogunenud töötuskindlustusstaaži nulliks lugemise päev, välja

arvatud TKindlS § 3 lõike 2 punktis 5 nimetatud isikute kohta. Uue korra kohaselt makstakse

isikutele lisaks sissetulekupõhisele töötuskindlustushüvitisele ka baasmääras töötuskindlustus-

hüvitist.

Eelnõu § 1 punktiga 14 asendatakse põhimääruse § 25 punktis 7 tekstiosa „aja-, asendus- või

reservteenistuse“ tekstiosaga „ajateenistuse, korralise asendusteenistuse või erakorralise reserv-

asendusteenistuse. Kehtiva põhimääruse § 25 punkti 7 kohaselt kantakse töötuskindlustushüvitise

taotlemise korral andmekogusse kindlustatule hüvitise määramise või määramata jätmise kohta aja-,

asendus- või reservteenistuse alguse ja lõppemise kuupäev. Kuni 12. juunini 2025. a kehtinud

TKindlS § 8 lõike 2 punkti 2 kohaselt, kui isikule määratud töötuskindlustushüvitise maksmine

lõpetati enne määratud perioodi lõppemist, oli kindlustatul õigus hüvitise kasutamata osale juhul,

kui ta oli pärast töötuna arveloleku lõpetamist aja-, asendus- või reservteenistuses. 13. juunil 2025. a

jõustusid TöMS § 8 lõike 4 punkti 11 ja TKindlS § 8 lõike 2 punkti 2 muudatused, millega viimane

tunnistati kehtetuks ja mille kohaselt töötuna arvelolekut ei lõpetata reservteenistuse ja

reservasendusteenistuse puhul (vt ka eelnõu § 1 punkti 4 selgitusi), mistõttu ei anna need tegevused

õigust ka hüvitise maksmise jätkamiseks. Põhimääruse § 25 punkti 7 sõnastus viiakse kooskõlla

eelnimetatud muudatustega.

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse põhimääruse § 25 punktis 12 sõna „ühe“ ees sõnadega

„sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise suuruse arvutamisel saadud“. Kehtiva sätte kohaselt

kantakse töötuskindlustushüvitise taotlemise korral andmekogusse kindlustatule hüvitise

määramisel ühe kalendripäeva keskmine töötasu. Töötuskindlustussüsteemi uue hüvitise -

baasmääras töötuskindlustushüvitise – lisandumisega on vajalik sättes täpsustada, et ühe

kalendripäeva keskmine töötasu kantakse edaspidi andmekoguse üksnes sissetulekupõhise

töötuskindlustushüvitise puhul. Baasmääras töötuskindlustushüvitise puhul kindlustatu ühe

kalendripäeva keskmist töötasu ei arvutata, kuna hüvitist makstakse kõigile ühes suuruses ning see

ei sõltu kindlustatu varasemast töötasust.

Eelnõu § 1 punktiga 16 täiendatakse põhimääruse § 25 punkti 13 pärast sõna „kalendripäeva“

sõnaga „sissetulekupõhise“. Kehtiva § 25 punkti 13 kohaselt kantakse töötuskindlustushüvitise

taotlemise korral andmekogusse kindlustatule määratud ühe kalendripäeva töötuskindlustushüvitise

suurus esimesest kuni 100. kalendripäevani ja alates 101. kalendripäevast. Sissetulekupõhise töö-

tuskindlustushüvitise suurus 101. kalendripäevast muutub, kuid baasmääras hüvitise suurus ei

muutu (vt ka eelnõu § 1 punkti 15 selgitusi). Muudatusega täpsustakse, et punkt 13 kehtib edaspidi

üksnes sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise puhul.

Eelnõu § 1 punktiga 17 täiendatakse põhimääruse § 25 uue punktiga 131. Alates 1. jaanuarist

2026. a on võimalik kindlustatutel taotleda baasmääras töötuskindlustushüvitist, mistõttu on vaja

täiendada § 25 punktiga 131, mille kohaselt kantakse edaspidi andmekogusse kindlustatule

baasmääras töötuskindlustushüvitise määramisel ka baasmääras töötuskindlustushüvitise suurus.

Eelnõu § 1 punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks põhimääruse § 34 lõike 1 punkt 9. Kehtiva TVTS

§ 13 lõike 6 kohaselt, kui osalise või puuduva töövõimega isikule määratakse töövõimetoetus

perioodi eest, mille eest talle maksti töötutoetust, vähendatakse sama perioodi eest makstavat

töövõimetoetust töötutoetuse summa võrra. Põhimääruse § 34 lõike 1 punkti 9 kohaselt kantakse

andmekogusse töövõimetoetuse suurust mõjutavad töötutoetuse maksmise andmed (periood ja

suurus). Alates 1. jaanuarist 2026. a enam töötutoetust ei määrata, mistõttu tunnistatakse

põhimääruse § 34 lõike 1 punkt 9 kehtetuks. Uue, baasmääras töötuskindlustushüvitise maksmine

ei mõjuta töövõimetoetuse suurust.

Eelnõu § 1 punktiga 19 asendatakse põhimääruse § 40 lõike 2 punktis 1 tekstiosa „kuni 8-aastaste“

tekstiosaga „alla 3-aastaste“ ja jäetakse välja tekstiosa „, alla 18-aastaste puudega laste nimed ja

isikukoodid“. Põhimääruse § 40 sätestab andmeandjad ja andmevahetuse teiste andmekogudega.

§ 40 lõike 2 punkti 1 kohaselt on rahvastikuregistrist õigus saada füüsilise isiku kuni 8-aastaste laste

nimed ja isikukoodid ning alla 18-aastaste puudega laste nimed ja isikukoodid. Kuni 8-aastaste

laste ja alla 18-aastaste puudega laste andmed on kehtiva TöMS § 18 lõike 5 punkti 1 kohaselt

vajalikud töötutoetuse määramisel. Töötutoetust makstakse töötule, kes on töötuna arvelevõtmisele

eelnenud 12 kuu jooksul vähemalt 180 päeva kasvatanud ühe vanemana või eestkostjana kuni 18-

aastast keskmise, raske või sügava puudega last, alla 8-aastast last või 8-aastast last kuni esimese

klassi lõpetamiseni. Töötutoetuse kaotamisega enam eeltoodud andmeid ei vajata, kuid jätkuvalt on

vaja alla 3-aastaste laste andmeid töövõimetoetuse maksmiseks, kuna osalise töövõimega isikul on

TVTS § 12 lõike 1 punkti 9 kohaselt õigus töövõimetoetusele, kui ta kasvatab vähemalt ühte alla

kolmeaastast last. Eeltoodust tulenevalt tehakse vastavad muudatused põhimääruse § 40 lõike 2

punktis 1.

Eelnõu § 1 punktiga 20 täiendatakse põhimääruse § 40 lõike 6 punkti 9 pärast sõna „raskusastme“

sõnadega „ning sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute“. Selle muudatuse järgselt on

töötukassal sotsiaalkaitse infosüsteemist õigus saada andmeid nii puude ja selle raskusastme kui ka

sellega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute kohta (vt ka eelnõu § 1 punkti 2 selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 21 asendatakse põhimääruse § 40 lõike 13 tekstis aja-, asendus- või

reservteenistuse andmed ajateenistuse, korralises asendusteenistuse või erakorralises reservasen-

dusteenistuse andmetega (vt eelnõu § 1 punktide 4 ja 14 selgitusi).

Eelnõu § 1 punktiga 22 jäetakse põhimääruse § 41 lõike 1 punktist 1 ja § 42 lõike 3 punktist 2

välja viited töötutoetusele, kuna alates 1. jaanuarist 2026. a uusi töötutoetusi ei määrata.

Eelnõu § 1 punktis 23 esitatakse põhimääruses üleminekusäte. Paragrahvi 44 täiendatakse lõikega

3, millega sätestatakse, et töötukassa kohaldab enne 2026. a 1. jaanuari määratud töötutoetuste

andmete edasise töötlemise osas kuni 2026. a 1. jaanuarini kehtinud määruse redaktsiooni.

Üleminekusätet kohaldatakse kuni isikustatud andmete säilitamise tähtaja lõpuni.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Eelnõu mõjud

Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: (1) sotsiaalne, sh

demograafiline mõju ja (2) mõju riigivalitsemisele. Infotehnoloogiale ja infoühiskonnale

avalduvaid mõjusid on analüüsitud riigivalitsemise mõjude all. Eelnõu mõjude olulisuse

tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise

sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud

muudatused ei mõjuta majandust, regionaalarengut, haridust, kultuuri ja sporti; riigikaitset ja

välissuhteid ning siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes valdkondades

hinnatud.

4.1. Sotsiaalne, sh demograafiline mõju

Mõjutatud sihtrühm: 18-aastane kuni pensioniealine tööjõud

Muudatused mõjutavad potentsiaalselt kogu Eesti 18-aastast kuni pensioniealist tööjõudu (2024. a

702 400 inimest4), kes võivad tööelu jooksul töötutoetuse või sissetulekupõhise või baasmääras

töötuskindlustushüvitisega kokku puutuda ja millest tulenevalt kogub ja töötleb töötukassa ka

nendega seotud andmeid, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus suur.

Muudatus 1: töötutoetuse kaotamisega ja baasmääras töötuskindlustushüvitise loomisega

seotud muudatused

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega

kaotatakse alates 1. jaanuarist 2026. a töötutoetus ja luuaks lisas olemasolevale

töötuskindlustushüvitisele baasmääras töötuskindlustushüvitis. Kuna eelnevast tulenevalt alates

1.jaanuarist 2026. a enam uusi töötutoetusi ei määrata, on vajalikud muudatused ka

töötuskindlustuse andmekogu põhimääruses – süsteem viiakse kooskõlla uute seadusesätetega ning

eemaldatakse töötutoetusega seotud sätted.

Muudatused, millega kogutavate andmete koosseis või sihtrühma kohta käivate andmete töötlemise

maht väheneb:

 Lõpetatakse töötutoetuse avalduse ja sellega seotud dokumentide alusel töötukassa

andmekogusse andmete kogumine (punkt 1).

 Lõpetatakse töötutoetuse taotlemise, määramise, arvutamise ja maksmisega seotud andmete

kogumine ja töötlemine (punkt 11).

 Lõpetatakse töötutoetuse andmete kogumine (töötutoetuse maksmise periood ja suurus)

toovõimetoetuse suuruse ja väljamaksmise jaoks (punkt 18).

 Väheneb töötukassa jaoks Rahvastikuregistrist saadav andmekoosseis. Edaspidi ei ole

töötukassal enam õigust saada Rahvastikuregistrist andmeid füüsilise isiku 4-8-aastaste laste

ja alla 18-aastaste puudega laste kohta (laste nimed ja isikukoodid), mis olid siiani vajalikud

töötutoetuse määramisel. Säilib töötukassa õigus saada andmeid füüsilise isiku kuni 3-

aastaste laste kohta (laste nimed ja isikukoodid), mida kasutatakse töövõimetoetuse

määramisel (punkt 19).

 Kuna alates 01.01.2026 uusi töötutoetusi ei määrata, siis ei säilitata edaspidi töötukassa

andmekogus ka isikustatud andmeid töötutoetuse maksmise kohta5 (punkt 22).

Muudatused, millega andmekoosseis või sihtrühma kohta käivate andmete töötlemise maht ei

muutu:

 Täpsustatakse olemasoleva sätte sõnastust viisil, et andmeid töötuskindlustusstaaži

arvestuse lõpetamise ja selle nulliks lugemise päeva kohta kogutakse sissetulekupõhise

töötuskindlustushüvitise saamise korral (punkt 12).

 Täpsustatakse olemasoleva sätte sõnastust viisil, et ühe kalendripäeva keskmise töötasu

kohta kogutakse andmeid sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise korral (punkt

15).

 Täpsustatakse olemasoleva sätte sõnastust viisil, et ühe kalendripäeva keskmise töötasu

suuruse kohta kogutakse andmeid esimesest kuni 100.kalendripäevani ning alates

101.kalendripäevast sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise saamise korral (punkt 16).

4 Statistikaamet (2025). Tööpoliitika näitajad 5 Enne 01.01.2026 määratud töötutoetuste puhul töödeldakse ja säilitatakse andmeid kuni 1. jaanuarini 2026 kehtinud

redaktsioonis sätestatud tingimustel ja korras.

 Töötuna arvelevõtmise alused viiakse kooskõlla uue tööturumeetmete seadusega, mille

tulemusena kasutatakse töötuna arvelevõtmise otsustamiseks õppurite puhul edaspidi

viimase 12 kuu töötamise episoodide asemel andmeid selle kohta, kas õppur vastab

töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele (punkt 3).

Muudatused, millega andmekoosseis või sihtrühma kohta käivate andmete töötlemise maht kasvab:

 Hakatakse koguma andmeid ka baasmääras töötuskindlustusstaaži arvestuse lõpetamise ja

selle nulliks lugemise päeva kohta (punkt 13).

 Hakatakse koguma andmeid määratud baasmääras töötuskindlustushüvitise suuruse kohta

(punkt 17).

Kuigi potentsiaalselt võib muudatustega kokku puutuda kogu tööealine elanikkond, on otseselt

muudatustest siiski mõjutatud tänased töötutoetuse saajad ning uues süsteemis baasmääras

töötuskindlustushüvitise saajad. Andmete töötlemise maht väheneb nende inimeste jaoks, kes hetkel

kehtiva süsteemi järgi kvalifitseeruvad töötutoetusele, kuid kellel uues süsteemis õigus

töötushüvitisele kaob. Töötuskindlustushüvitise taotlemisega seotud andmeid kogutakse nende

kohta ka uues süsteemis (eeldusel, et nad esitavad taotluse). Vastavalt Töötuskindlustuse seaduse

muutmise mõjude analüüsile jääks töötukassa prognoosi kohaselt uues süsteemis töötushüvitiseta

hinnanguliselt 13,6% uutest registreeritud töötutest (10 234 inimest)6.

Töödeldavate andmete maht kasvab nende inimeste jaoks, kellel hetkel kehtiva süsteemi kohaselt

õigust töötushüvitisele ei ole, kuid kellel tekib uues süsteemis õigus baasmääras

töötuskindlustushüvitisele (ca 9,3%- uutest registreeritud töötutest ehk 7035 inimest) (samas) ning

millest tulenevalt on vajalik nende andmeid töödelda töötushüvitise määramiseks ja

väljamaksmiseks.

Andmete töötlemise maht ei muutu oluliselt nende inimeste jaoks, kellel töötushüvitise saamise

õigus säilib (vanas süsteemis töötutoetus või töötuskindlustushüvitis, uues süsteemis baasmääras

või sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis). 2021. a arvele tulnud uutest töötutest 54,5% (41 164

inimest) (samas) kvalifitseeruksid töötushüvitisele nii praeguste tingimuste alusel (töötutoetusele

või töötuskindlustushüvitisele) kui ka uue süsteemi kohaselt (baasmääras või sissetulekupõhisele

töötuskindlustushüvitisele). Nende inimeste jaoks, kes hetkel kehtivas süsteemis saaksid

töötutoetust ja uues süsteemis baasmääras töötuskindlustushüvitist, muutub vähesel määral

töödeldavate andmete koosseis, kuivõrd töötuskindlustushüvitise määramiseks ja maksmiseks

vajalik töödeldavate andmete koosseis on mõnevõrra erinev. Nende inimeste jaoks, kes saavad

hetkel kehtiva süsteemi järgi töötuskindlustushüvitist, mis uues süsteemis kannab nime

sissetulekupõhine töötuskindlustushüvitis, töödeldavate andmete koosseis ja maht ei muutu.

Töötuna arvel olevate õppurite jaoks muutub samuti vaid töödeldavate andmete koosseis, kuivõrd

viimase 12 kuu töötamise episoodide asemel töödeldakse edaspidi andmeid selle kohta, kas õppur

vastab töötuskindlustushüvitise saamise tingimustele.

Kokkuvõttes on andmekoosseisu ja andmete töötlemise muudatused vajalikud

töötuskindlustushüvitise määramiseks ja väljamaksmiseks. Kuigi andmekoosseis ja töötlemise

maht võrreldes hetkel kehtiva süsteemiga muutub mõnevõrra sõltuvalt sihtrühmast, jäävad

andmetöötluse põhimõtted ja eesmärk tervikuna samaks ehk sihtrühma kuuluvate inimeste andmeid

on vajalik töödelda töötuskindlustushüvitise maksmiseks. Muudatused suurendavad sihtrühma

vaatest õigusselgust, kuivõrd töötuskindlustussüsteemi korrastamise tulemusel rakendatakse

edaspidi ühtseid andmete töötlemise põhimõtteid nii baasmääras kui sissetulekupõhise

töötuskindlustushüvitise taotlemisel ja maksmisel (täna on erinevused töötutoetuse ja

töötuskindlustushüvitise andmekoosseisus). Tervikuna on mõju ulatus sihtrühma jaoks siiski väike.

Mõju sagedus kogu sihtrühma vaatest on ebaregulaarne, mõjutades sihtrühma vaid töötuse

6 Töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 519 SE Eelnõu -

Riigikogu

perioodil, samas on mõju sagedus aga regulaarne töötuse perioodil ja ka töötuse perioodi järgselt,

kuna andmeid säilitatakse vastavalt säilitamistähtaegadele. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Muudatus 2: asendusteenistuse korralduse muutmisest tingitud muudatused

Mõjutatud sihtrühm: kaitseväekohuslaste reservi kuuluv tööjõud

1.jaanuari 2024. a seisuga oli Kaitseväekohuslaste Registri järgi reservis olevaid mehi ja naisi kokku

ca 247 tuhat7, keda on võimalik erinevatel ajahetkedel kutsuda reservõppekogunemisele. Siiski on

muudatustest otseselt mõjutatud sihtrühm oluliselt väiksem, kuna reservteenistusse kutsutute arv

aastas on märkimisväärselt madalam. 2023. a kutsuti reservteenistusse ca 28 900 reservis olevat

inimest. Otseselt mõjutatud sihtrühm muutub veelgi kitsamaks kui arvestada, et muudatused

mõjutavad neid inimesi, kes on reservteenistusse kutsumise ajahetkel töötuna registreeritud.

Töötukassa andmetel lõpetati 2023. a töötuna arvelolek reservteenistusse või

reservasendusteenistusse asumise tõttu ca 500-l inimesel.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Töötuna arvelevõtmise alused viiakse kooskõlla tööturumeetmete seadusega ning 1. aprillist 2023.

a muutunud asendusteenistuse korraldusega, mistõttu alates 13.06.2025 ei lõpetata enam töötuna

arvelolekut reservteenistusse või reservasendusteenistusse asumise korral.

Muudatused, millega kogutavate andmete koosseis või sihtrühma kohta käivate andmete töötlemise

maht väheneb:

 Lõpetatakse andmete kogumine reservteenistusse või reservasendusteenistusse asumise

kuupäevade kohta töötuna arvelevõtmise otsustamiseks (punkt 4) ning

töötuskindlustushüvitise taotlemisel (punkt 14).

 Eelnevast tulenevalt täpsustatakse, et töötukassal on Kaitseväekohustuslaste registrist õigus

saada andmeid isiku ajateenistuses, korralises asendusteenistuses või erakorralises

reservasendusteenistuses viibimise kohta, kuid võrreldes hetkel kehtiva andmekogu

põhimäärusega, ei ole enam edaspidi õigus saada andmeid reservteenistuses ja

reservasendusteenistuses viibimise kohta (punkt 21).

Muudatused on seotud töötuna arvelevõtmise aluste täpsustamisega, ühtlustades selleks vajalik

töödeldavate andmete koosseis tööturumeetmete seadusega ning suurendades seeläbi õigusselgust

ning vähendades töödeldavate andmete mahtu, kuna lühiajaline reservteenistus ei mõjuta enam

edaspidi registreeritud töötu staatust. Samas säilib töötukassal õigus saada andmeid pikaajaliste

teenistuste kohta, mis mõjutavad töötuna arvele võtmist (ajateenistuse, korralise asendusteenistuse

ning erakorralise reservasendusteenistuse kohta). Kuna töödeldavate andmete koosseis väheneb

minimaalselt, on mõju ulatus sihtrühma jaoks väike. Sihtrühma suurus on samuti väike ning mõju

sagedus harv, avaldudes vaid neile registreeritud töötutele, keda kutsutakse just töötuse perioodil

reservteenistusse. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Muudatus 3: Tööhõiveprogrammi muudatustest tingitud muudatused

Mõjutatud sihtrühm: tööturuteenuseid ja -toetusi saavad inimesed

Tööklubi teenust alustas 2024. a 1057 unikaalset inimest ning tööharjutuse teenust 539 unikaalset

inimest. Kõikidest 2024. a unikaalsetest inimestest, kes vastaval aastal mõne teenusega alustasid8

(ca 84 300) moodustasid tööklubi ja tööharjutuse teenusel osalejad 2024. a väikese osa (1,9%),

mistõttu on muudatusest mõjutatud sihtrühma suurus väike.

7 Kaitseministeerium (2024). ARUANNE KAITSEVÄEKOHUSTUSE TÄITMISEST JA

KAITSEVÄETEENISTUSE KORRALDAMISEST 2023. AASTAL. Veebilehel: 20240513_VVAruanne23.pdf 8 Välja arvatud mitteisikustatud teenused

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

„Tööhõiveprogrammi 2024–2029“ muutmisega lõpetatakse dubleerimise vähendamiseks tööklubi

ja tööharjutuse pakkumine ning sellest tulenevalt lõpetatakse ka nende teenustega seotud andmete

kogumine.

Muudatused, millega kogutavate andmete koosseis või sihtrühma kohta käivate andmete töötlemise

maht väheneb:

 Tööklubi teenuse pakkumine lõpetatakse, seega ei koguta enam selle kohta edaspidi enam

andmeid (teenusel osalemise kokkuvõtet) (punkt 5).

 Tööharjutuse teenuse pakkumine lõpetatakse, seega ei koguta enam nimetatud teenuse kohta

ka andmeid (teenusel osalemise kokkuvõtet) (punkt 7).

Muudatused, millega andmekoosseis või sihtrühma kohta käivate andmete töötlemise maht ei

muutu:

 Koolitustoetuse saamise korral kantakse andmekogusse koolitaja asemel koolitusasutus

(punkt 6).

 Toetatud töölerakendamise teenus viiakse töövõime toetamise meetme alt töövalmiduse

toetamise meetme alla, kuid selle käigus ei muutu teenuse kohta kogutav andmekoosseis

(punktid 8 ja 9).

 Sõidu- ja majutustoetuse arvutamise põhimõtetes vahetatakse kauguse arvestamisel algus ja

lõppsihtkoha järjekord, edaspidi on alguspunktiks inimese elukoht ning lõpp punktiks

teenuse osutamise asukoht (täna on vastupidi). Muudatusega ei muutu kogutav

andmekoosseis ega andmemaht (punkt 10).

Muudatuste käigus lõpetatakse küll tööklubi ja tööharjutuse teenustega seotud andmete kogumine,

kuid kuna sihtrühma kuuluvaid inimesi toetab töötukassa edasi teiste tööturuteenustega (nt

karjääriteenused, toetatud töölerakendamine), millega kaasneb samuti nende kohta käivate andmete

töötlemine, siis säilib nende isikute andmetöötlus teiste teenuste raames. Muudatused on eeskätt

õigusselgust suurendavad, et erinevate õigusaktide vahel ei esineks vastuolusid. Kuna muudatused

ei mõjuta enamiku teenusekasutajate õigusi ega andmetöötluse mahtu, on mõju ulatus sihtrühma

jaoks väike. Mõju sagedus on regulaarne tööturuteenuste saamise perioodil ning selle järgselt, kuna

andmeid säilitatakse vastavalt säilitamistähtaegadele. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Muudatus 4: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega tehtud muudatused

Mõjutatud sihtrühm: 16+ vanuses tööjõud, kellel on tuvastatud puue

Muudatused mõjutavad potentsiaalselt kogu Eesti 16+ vanuses tööjõudu, kellel on tuvastatud puue

ning kes võivad tööelu jooksul töötukassa tööturuteenustega kokku puutuda ning millest tulenevalt

töötleb töötukassa ka nendega seotud andmeid. 2024. a oli 16-89-aastaseid tööjõu hulka kuuluvaid

tuvastatud puudega inimesi kokku 20 400, mis moodustab 36% kõikidest 16-pensioniealistest

vähenenud töövõimega inimestest9, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine. Praktikas

on otseselt mõjutatud sihtrühma suurus siiski väiksem, kuivõrd tehnilise lahenduse loomise järgselt

plaanitakse käivitada andmevahetus vaid RFK põhiste tegutsemise ja osalemise piirangutega seotud

andmete vahetamiseks. Tegutsemise ja osalemise piiranguid RFK järgi hindab SKA hetkel alla 16-

aastastel ja pensioniealistel inimestel. Seega kuuluksid tänase regulatsiooni järgi andmevahetuse

käivitudes muudatustest otseselt mõjutatud sihtrühma hulka vaid need inimesed, kellel on lapse eas

puue hinnatud ja puudega pensioniealised, kes vajavad tööturuteenuseid.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

9 2024. a oli 16-pensioniealisi tööjõu hulka kuuluvaid vähenenud töövõimega (püsiv töövõimetus või puuduv või

osaline töövõime) inimesi kokku 57 400. Allikas: Statistikaamet (2025). Tööpoliitika näitajad.

Muudatused võimaldavad töötukassal peale tehnilise lahenduse loomist saada ja töödelda

detailsemaid andmeid puude raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute kohta, mis

on vajalikud tööturumeetmete osutamiseks.

Muudatused, millega andmekoosseis või sihtrühma kohta käivate andmete töötlemise maht kasvab:

 Töötukassal tekib õigus töödelda puude raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise

piirangute andmeid (punkt 2).

 Töötukassal on edaspidi õigus Sotsiaalkaitse Infosüsteemist saada andmeid lisaks isiku

puude ja selle raskusastme kohta ka puudega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute

kohta (punkt 20).

Kuna sihtrühma vaatest liiguvad Sotsiaalkaitse Infosüsteemist Töötukassa Andmekogusse inimese

tervist puudutavad andmed, mis on oma olemuselt tundlikud, on mõju ulatus keskmine. Samas

hindab alates 2016. a töövõimet töötukassa, mistõttu töötleb töötukassa juba täna suure osa

sihtrühma kohta töövõime hindamisega seotud andmeid. 2024. a oli 16-pensioniealise tööjõu hulka

kuuluvaid inimesi 16 500, kellel oli tuvastatud nii vähenenud töövõime kui ka puue. Kokkuvõttes

suureneb muudatuste tulemusel võrreldes hetkel kehtiva regulatsiooniga sihtrühma kohta kogutav

andmekoosseis ning töötukassa poolt töödeldavate andmete maht. Samas aitab muudatus tagada

parema teenuste sihitamise, arvestades teenuste pakkumisel inimese tervisliku seisundiga ja vältida

olukordi, kus inimene peab korduvalt esitama enda kohta samu andmeid. Kuivõrd TöMSis ei ole

sätestatud konkreetseid teenuseid, mille puhul on töötukassal õigus nimetatud andmeid kasutada,

siis annab see töötukassale võimaluse kasutada neid andmeid vastavalt vajadusele ja paindlikult

kõikide tööturumeetmete osutamiseks. Eeskätt teenusevajaduse hindamiseks teenuste puhul, kus

puue on õigustatuse aluseks või siis töökesksel nõustamisel ja karjäärinõustamisel, kus

tervisepiirangute info on oluline kvaliteetse nõustamise tagamiseks. Kuigi töötukassa juba töötleb

töövõime hindamisega seotud terviseandmeid, võib uute terviseandmete lisandumine suurendada

sihtrühma vaatest andmete väärkasutamisega ja privaatsusega seotud riske, iseäranis kuna TöMS ei

sätesta suletud teenuste loetelu. Kokkuvõttes on mõjutatud sihtrühma suurus ja mõju ulatus

keskmine. Mõju sagedus on regulaarne tööturuteenuste saamise perioodil ning selle järgselt, kuna

andmeid säilitatakse vastavalt säilitamistähtaegadele. Eelnevast tulenevalt on muudatustel

sihtrühma jaoks oluline mõju.

4.2. Mõju riigivalitsemisele

Mõjutatud sihtrühm: töötukassa, Kaitseressursside Amet (muudatus 2), SKA (muudatus 4)

Kõik muudatused mõjutavad töötukassat, muudatus 2 mõjutab ka Kaitseressursside Ametit ning

muudatus 4 SKA-d.

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Muudatus 1: töötutoetuse kaotamisega ja baasmääras töötuskindlustushüvitise loomisega

seotud muudatused

Muudatused toovad kaasa ulatuslikud muudatused Töötukassa andmekogus, mis on seotud

töötutoetusega seotud andmete kogumise lõpetamisega ja andmekoosseisu korrastamisega

baasmääras ja sissetulekupõhise töötuskindlustushüvitise määramiseks ja maksmiseks. Töötukassa

peab kohandama oma infosüsteeme, tööprotsesse ja andmevahetuse loogikat, et tagada vastavus

uuele regulatsioonile, mistõttu on mõju ulatus keskmine. Mõju sagedus on harv, kuna muudatuste

elluviimine on ühekordne tegevus.

Muudatus 2: asendusteenistuse korralduse muutmisest tingitud muudatused

Muudatused vähendavad töötukassa ja Kaitseressursside Ameti vahel vahetatavate andmete mahtu,

kuna lühiajaline reservteenistus ei mõjuta enam töötuna arvelolekut. Kaitseressursside Ameti

hallatavast Kaitseväekohuslaste Registrist saadavate andmete koosseis muutub kitsamaks, mis

nõuab vähesel määral mõlemalt osapoolelt andmevahetuse tehnilist kohandamist. Mõju sagedus on

harv, kuna muudatuste elluviimine on ühekordne tegevus.

Muudatus 3: Tööhõiveprogrammi muudatustest tingitud muudatused

Muudatused toovad kaasa tööklubi ja tööharjutuse teenuste lõpetamise ning nendega seotud

andmete kogumise lõpetamise. Töötukassa peab uuendama oma infosüsteeme, et eemaldada viited

lõpetatud teenustele ning tagada andmekogu vastavus kehtivatele teenustele. Mõju ulatus on väike,

kuna puudutab vaid kahte teenust. Mõju sagedus on harv, kuna infosüsteemide ja andmekogu

korrastamine toimub ühekordselt.

Muudatus 4: Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste

seaduste muutmise seadusega tehtud muudatused

SKA-lt töötukassale edastatavate andmete koosseis laieneb, hõlmates edaspidi ka puude

raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise piiranguid. Mõju ulatus on keskmine, kuna andmete

koosseis laieneb, mis nõuab mõlemalt osapoolelt infosüsteemide arendust ja andmevahetuse

kohandamist, samuti andmekaitse tagamist, et tagada andmete turvaline ja sihipärane kasutamine.

Mõju sagedus on suur, kuna töötukassal on õigus saada nimetatud andmeid regulaarselt

tööturuteenuste osutamiseks. Kuigi tundlikke terviseandmeid töödeldakse juba täna, tuleb ka uute

terviseandmete lisandumisel tagada, et nende liikumine ja töötlemine vastab asjakohastele

turvanõuetele.

Kokkuvõttev hinnang mõju olulisusele

Muudatused nõuavad mitmete töötukassa protsesside ja tehniliste lahenduste ümberkujundamist,

samuti arendusi töötukassa andmekogus ja infosüsteemides. Kuigi eraldiseisvalt on muudatused

pigem väiksed, suurendab kõikide muudatuste elluviimine siiski märkimisväärselt töötukassa

töökoormust. Seejuures toovad muudatused kaasa tundlike andmete töötlemise mahu kasvu.

Kokkuvõttes on mõju ulatus töötukassa jaoks keskmine, teiste asutuste jaoks väike. Mõju sagedus

on enamike muudatuste puhul ühekordne, kuid puudega seotud terviseandmete andmevahetuse

puhul regulaarne.

4.3. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Määruse muutmine on tingitud Riigikogu poolt vastu võetud töötuskindlustuse seaduse muutmise

ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (519 SE), puuetega inimeste

sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega (561

SE)10 ja Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

muutmise määrusega ning vajalik vastavate muudatuste rakendamiseks. Eelnõu § 1 punktides 2 ja

20 nimetatud muudatusega kaasnevad mõjud, sh andmekaitsealane mõjuhinnang, on analüüsitud

puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse (561 SE) seletuskirjas.

Kuivõrd määrus täpsustab seadusmuudatusi ning andmekogu põhimääruse muutmisel on oluline

rõhk just isikuandmete töötlemisel ja kaitsmisel, on järgnevalt täpsustatud määruse muudatuste

andmekaitselist mõju.

Töötukassa andmekogu eesmärk on töötukassa ülesannete täitmise võimaldamine ning andmetele

juurdepääs on sellest tulenevalt piiratud nii väliselt (põhimääruse § 38 ja muud asjakohased

õiguslikud alused andmete saamiseks) kui ka sisemiselt, võimaldades juurdepääsu üksnes

konkreetse töökoha ülesannete täitmise raames (minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtteid

järgides). Töötukassa järgib andmekogu haldamisel Eesti infoturbestandardit ja rakendab selles

nõutud turvameetmeid, sh rakendab tehnilisi ja organisatsioonilisi meetmeid. Tehniliste

meetmetena jälgitakse andmete turvalisust igas töötlemise etapis, tagades nende tervikluse,

kättesaadavuse ja konfidentsiaalsuse. Organisatsiooniliste meetmetena on välja töötatud tööjuhised,

mida uuendatakse rutiinselt ning töötajaid koolitatakse regulaarselt, sh intsidentidest või võimalike

kõrvalekallete märkamisest teavitamiseks. Nii töötajatele kui andmete volitatud töötlejatele kehtib

konfidentsiaalsuskohustus. Töötukassa tagab andmesubjektile võimaluse oma õiguseid teostada

10 Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/3807a6b2-d933-44d6-b38d-334d8d378d69/

võimalikult lihtsalt viisil (näiteks õigust tutvuda enda andmetega rõhutab ka põhimääruse § 38 lõige

5, kus töötukassa poolt on loodud lihtne võimalus elektroonilise kanali näol). Töötukassa järgib

seadusega andmekogus säilitatavate andmete osas määratletud säilitustähtaegu, isikuandmed

pseudonüümitakse peale aktiivse kasutuse lõppu ning säilitustähtaja möödumisel anonüümitakse

(TKindlS § 35 lõiked 6-8, põhimääruse 5. peatükk).

Baasmääras töötuskindlustushüvitise loomisega seonduvad muudatused ei too töötukassale kaasa

suuri muudatusi andmete töötlemisel. Muutub vähesel määral andmete töötlemise maht, vähenedes

laste andmete töötlemisel – töötutoetuse kaotamise tõttu ei töötle töötukassa enam kuni 8-aastaste

laste ning kuni 18-aastaste puudega laste nimesid ja isikukoode. Rahvastikuregistrist laste nimesid

ja isikukoode vajatakse üksnes kuni 3-aastaste laste puhul töövõimetoetuse määramisel (eelnõu § 1

punkt 19). Tehniliselt tagatakse muudatuse sujuv rakendamine: baasmääras

töötuskindlustushüvitise taotlusele vastavaid välju ei lisata ning töövõimetoetuse taotluses on

tegemist kehtiva andmeväljaga. Selliselt maandatakse risk ilma aluseta andmete ekslikult

küsimiseks ja edasiseks töötlemiseks. Eeltoodust tulenevalt ei too muudatus kaasa suuri riske

andmetöötluses. Samuti tuleb rõhutada, et töötukassa töötajaid koolitatakse töötutoetuselt

baasmääras töötuskindlustushüvitisele ülemineku ja muudatuste osas, võimaldades küsimuste

korral taotluse esitajale muudatusi, sh laste andmete mittevajalikkust, selgitada.

Puude raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmeid hakkab töötukassa

töötlema töövõime hindamisel ja tööturumeetmete pakkumisel paremini sihitatud teenuste

pakkumiseks isikule. Tegutsemise ja osalemise piirangute andmed võimaldavad vältida olukorda,

kus inimesele pakutakse teenuseid, mis inimese piirangutest tulenevalt talle ei sobi. Puudeandmed

ei anna alati teadmisi tegutsemise ja osalemise piirangute kohta, mistõttu võimaldab nende andmete

töötlemine töötukassal abistada inimest talle sobival viisil. Andmete töötlemisel tuleb arvestada, et

tegemist on eriliigiliste andmetega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses (IKÜM art 9), mis

tähendab, et andmete töötlemisel tuleb nende tundlikust iseloomust lähtuvalt tagada eriline kaitse

võimalike riivete eest. Töötukassa poolt andmete töötlemise aluseks üldmääruses on töövõime

hindamisel IKÜM art 9 lg h) ning sobivate tööturumeetmete pakkumisel IKÜM art 9 lg b). Nii

töövõime hindamisel kui ka tööturumeetmete pakkumisel puutuvad töötukassa vastavad töötajad

igapäevaselt kokku eriliigiliste ja tundlike andmetega, sealhulgas inimese terviseseisundi

kirjeldusega või puude andmetega. Töötajad on teadlikud enda kohustustest konfidentsiaalsete

andmetega töötamisel. Töötukassa tagab läbi töötajate koolituste ja tehniliste ligipääsupiirangute

täiendavalt saadavate andmete eesmärgipärase töötlemise. Tegutsemise ja osalemise piirangute

andmed liiguvad SKA ja töötukassa turvaliste infosüsteemide kaudu. Täiendavate andmete

töötlemisest tulenevat riski inimese õigustele ja kohustustele võib eeltoodust tulenevalt pidada

väheseks.

Vähesel määral muutub andmete töötlemine ka töölerakendamise teenuse sihtrühma suurenemise

läbi. Eelnõu punktiga 8 täiendatakse töövalmiduse toetamist töölerakendamise teenusega, mida

varasemalt pakuti üksnes töövõime toetamise all (seotud eelnõu § 1 punkti 5 ja punkti 7

muudatustega teenuste integreerimisel). Seeläbi võimaldatakse teenust edaspidi laiemale

sihtrühmale, mitte ainult tervisest tuleneva takistusega inimestele. Täpsemalt on muudatuse mõju

sihtrühmale selgitatud tööhõiveprogrammi muutmise seletuskirjas.11 Toetatud töölerakendamise

teenuse sihtrühma laienemine ei too kaasa negatiivseid mõjusid inimese õigustele või vabadustele,

vaid annab võimaluse teenust inimesele pakkuda. Inimene saab ise otsustada teenusel osalemise

üle. Samuti ei too muudatus eeldatavalt kaasa riske töötukassa töötajate poolt laiemale sihtrühmale

teenuse pakkumisel andmete töötlemisel. Töötajaid koolitatakse inimesele sobivate teenuste

pakkumiseks, võttes sealhulgas arvesse inimese vajadusi ja seisundit haavatavas sihtrühmas.

Arvestades andmete töötlemise mahu muudatusi (nii vähenemist laste andmete töötlemisel kui ka

suurenemist puude raskusastmega seotud tegutsemise ja osalemise piirangute andmete ning

töölerakendamise sihtrühma suurenemise osas) ei tekita muudatused eelduslikult

11 https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/8fe3f1c9-b454-497b-b206-4dde99565850

kohanemisraskusi. Muudatustega on infosüsteemide arendamisel arvestatud, tagades ka tehniliste

meetmetega muudatuste õige rakendumine. Kokkuvõtlikult võib muudatuste andmekaitsealast

mõju pidada väikeseks nii organisatsioonile (töötukassa) kui ka inimesele, kuna muudatused ei too

kaasa suures mahus muutusi töötukassa andmetöötluses ega loo uusi või täiendavaid riske

puudutatud inimese õigustele või kohustustele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu rakendamisega ei kaasne riigieelarvele lisakulusid.

6. Määruse jõustumine

Määruse punktid 1, 3, 5-9, 11‒13, 15‒20 ja 22-23 jõustuvad 1. jaanuaril 2026. a, samaaegselt

töötuskindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (519

SE) ja Vabariigi Valitsuse 29. septembri 2023. a määruse nr 90 „Tööhõiveprogramm 2024–2029“

muutmise määruse 1. jaanuaril 2026. a jõustuvate muudatustega.

Eelnõu ülejäänud sätted jõustuvad üldises korras, s.o kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas

avaldamist (haldusmenetluse seadus § 93 lõige 2).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Määruse eelnõu saadetakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Justiitsministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse

Inspektsioonile, Eesti Töötukassale, Statistikaametile ja Riigi Infosüsteemi Ametile