Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise seadus

1

EELNÕU

04.11.2025

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud töötajate

töötingimuste seaduse ning maksukorralduse seaduse muutmise

seadus

§ 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõike 3 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Käesolevat seadust, välja arvatud § 12 lõikeid 4–9, §-e 122–125 ja § 24 lõiget 2, ei kohaldata

osaühingu suhtes, mille ainuosanik on ühtlasi selle osaühingu ainus juhatuse liige ja töötaja.“;

3) paragrahvi 13 lõike 1 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 13 lõike 1 punkt 14 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„14) töökeskkonna riskianalüüsi alusel koostama ohutusjuhendi kasutatava töövahendi kohta, välja

arvatud töövahendile, millele tootja ei ole kohustatud kasutusjuhendit koostama või millele

koostatud tootja kasutusjuhend sisaldab teavet töövahendi ohutuks kasutamiseks;“;

5) paragrahvi 13 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist

võib tööandja kontrollida põhjendatud kahtluse korral. Kui töötaja tööülesanded hõlmavad

suurema ohu allika valitsemist, ei pea tööandjal töötaja kontrollimiseks olema põhjendatud

kahtlust.

(4) Tööandjal on õigus töödelda töötaja terviseandmeid ulatuses, mis on vajalik töötaja alkoholi-,

narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemise kontrollimiseks.“;

6) paragrahvi 131 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõna „nelja“ sõnaga „kuue“;

7) paragrahvi 131 lõige 12 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(12) Tööandja, kelle ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat, korraldab käesoleva paragrahvi

lõike 3 punktis 2 nimetatud analüüsi vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.“;

8) paragrahvi 132 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses:

„(11) Tööandja ei pea esmaabiandjat määrama, kui ettevõtte töötajad töötavad üksinda või kui

ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorralduses.

2

(12) Esmaabiandjat ei pea määrama tervishoiuteenuse osutaja.“;

9) paragrahvi 133 lõike 1 esimene lause ja teise lause sissejuhatav lauseosa muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

„Tööandja, võttes arvesse töötaja töö eripära ja ohtlikkust, juhendab töötajat ja korraldab töötajale

enne tööle asumist väljaõppe, tehes eelkõige teatavaks:“;

10) paragrahvi 133 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

11) paragrahvi 134 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Tööandja, kelle ettevõttes töötab vähemalt kümme töötajat, koostab riskianalüüsi

töökeskkonna andmekogus või edastab selle kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis

töökeskkonna andmekogusse.“;

12) paragrahvi 16 lõige 9 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(9) Kui tööandja ei ole määranud töökeskkonnaspetsialisti, siis eeldatakse, et tööandja täidab

töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid ise. Kui tööandja täidab töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid,

peavad tal olema töökeskkonnaalased teadmised ja oskused.“;

13) paragrahvi 16 lõige 10 tunnistatakse kehtetuks;

14) paragrahvi 17 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Ettevõttes, kus vähemalt kümme protsenti ettevõtte, selle struktuuriüksuse või vahetuse

töötajatest avaldab soovi valida töökeskkonnavolinik, tuleb tööandjal korraldada valimised. Kui

töökeskkonnavoliniku valimiseks soovi ei avaldata või töökeskkonnavolinikku ei valita, on

tööandja kohustatud konsulteerima tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes töötajatega.“;

15) paragrahvi 17 lõige 3 ja lõike 4 neljas lause tunnistatakse kehtetuks;

16) paragrahvi 18 lõike 2 esimene ja teine lause muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„Ettevõttes moodustatakse tööandja algatusel või juhul, kui vähemalt kümme protsenti ettevõtte

töötajatest avaldab selleks soovi, töökeskkonnanõukogu, kus on võrdselt tööandja määratud ja

töötajate valitud esindajaid.“;

17) paragrahvi 18 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) kontrollib, kas tööandja täidab töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, ning vajaduse korral teeb

ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks;“;

18) paragrahvi 201 punkt 2, § 21 ja § 23 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 24 lõikes 4 asendatakse sõnad „kaitsjale kirjalikult“ sõnaga „kaitsjale“;

3

20) paragrahvi 24 lõike 41 teine lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Tööandja koostab tööõnnetuse uurimise tulemuste kohta raporti töökeskkonna andmekogus või

kirjalikult ja esitab selle töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikult Tööinspektsioonile ning

kannatanule või tema huvide kaitsjale.“;

21) paragrahvi 24 lõiked 6 ja 7 ning § 25 lõike 5 punkt 3 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahv 276 loetakse §-ks 278 ja selles asendatakse tekstiosa „275“ tekstiosaga „276“;

23) seadust täiendatakse §-dega 276 ja 277 järgmises sõnastuses:

„§ 276. Töötaja poolt isikukaitsevahendite kasutamata jätmine või mittenõuetekohane

kasutamine

Töötaja poolt tööandja väljastatud nõuetekohaste isikukaitsevahendite mittenõuetekohase

kasutamise või kasutamata jätmise eest, kui sellega kaasnes oht töötaja enda või teiste töötajate

tervisele või elule, –

karistatakse rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

§ 277. Lühimenetluses menetletavad väärteod ja kohaldatavad mõjutustrahvi määrad

(1) Kohtuväline menetleja kohaldab väärteomenetluse alustamisel lühimenetlust käesoleva seaduse

§ 271 lõikes 1, § 272 lõikes 1, § 273 lõikes 1, § 274 lõikes 1, § 275 lõikes 1 ja §-s 276 sätestatud

väärteokoosseisude korral.

(2) Käesoleva seaduse § 271 lõikes 1, § 272 lõikes 1, § 273 lõikes 1, § 274 lõikes 1 ja § 275 lõikes 1

nimetatud väärteokoosseisude korral määratakse mõjutustrahv suurusega 160 eurot.

(3) Käesoleva seaduse §-s 276 nimetatud väärteokoosseisu korral määratakse mõjutustrahv

suurusega 80 eurot.“.

§ 2. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse § 51 lõike 1 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja

sõnastatakse järgmiselt:

„Lähetatud töötaja tööandja, välja arvatud jae- ja hulgikaubanduse ning finants- ja

kindlustustegevuse valdkonnas tegutsev tööandja, esitab Tööinspektsioonile lähetuse kohta

järgmised andmed:“.

§ 3. Maksukorralduse seaduse muutmine

Maksukorralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 täiendatakse lõikega 8 järgmises sõnastuses:

4

„(8) Käesoleva seaduse §-des 252, 2511 ja 2512 sätestatud kohustuste täitmise üle teeb järelevalvet

lisaks maksuhaldurile Tööinspektsioon töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse

seaduses sätestatud järelevalve käigus. Tööinspektsioon võib järelevalve teostamiseks kohaldada

korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid ning

määrata sunniraha vastavalt käesoleva seaduse §-des 25¹⁵ lõikes 1 ja 25⁸ lõikes 1 sätestatule.“;

2) paragrahvide 258 ja 2515 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „maksuhaldur“ sõnadega „või

Tööinspektsioon“.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................2025. a

Algatab Vabariigi Valitsus

„.....“.......................2025. a

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning

maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa

EELNÕU KAVANDID

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muudatustega

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 3 lõike 5, § 5 lõike 4 ja § 24 lõike

10 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite

valimise ja kasutamise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise kord“ § 2 lõike 6 punkt 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruse nr 13 „Töövahendi kasutamise

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määruses nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 125 lõike 2 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Tööandja tagab redelite kontrollimise regulaarselt, arvestades valmistaja antud

kasutusjuhendit“.

§ 3. Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja

kutsehaigestumise registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määruse nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise

registreerimise, teatamise ja uurimise kord“ § 4 lõike 5 teine lause sõnastatakse järgmiselt:

„Tööandja esitab lõikes 41 nimetatud raporti kannatanule või tema huvide kaitsjale kirjalikult

või töökeskkonna andmekogu kaudu kolme tööpäeva jooksul pärast tööõnnetuse uurimise

lõpetamist.“.

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Tervise- ja tööministri ning sotsiaalministri määruse muutmine seoses töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse muudatustega

Määrus kehtestatakse Vabariigi Valitsuse seaduse § 42 lõike 1 ja § 49 lõike 1 punkti 10 ning

töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 21 lõike 4 ja § 241 lõike 5 alusel.

§ 1. Sotsiaalministri 18. oktoobri 2007. a määruse nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“ § 9

punkt 8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“ § 8 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks.

1

04.11.2025

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning

maksukorralduse seaduse muutmise seadus

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on ajakohastada töötervishoiu ja tööohutuse seadust (edaspidi TTOS), vähendada

tööandjate ja Tööinspektsiooni (edaspidi TI) halduskoormust ning tõhustada TI järelevalvet. TTOS-

i ajakohastamist toetab Vabariigi Valitsuse koalitsioonilepe 2025–20271, mille üks eesmärk on

lihtsustada töötervishoiu ja tööohutuse seadust, vähendades bürokraatiat ning efektiivistades TI

järelevalvet.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) koondas perioodil 31.03.–

11.04.2025 töötervishoiu ja tööohutuse valdkonna ekspertide, sh sotsiaalpartnerite2 ja TI

ettepanekuid TTOS-i ja selle alusel vastu võetud rakendusaktide võimalike muudatuste kohta, sh

ettepanekuid halduskoormuse vähendamiseks. Ettepanekutest lähtudes koondas MKM võimalikud

muudatused ning esitas need 8. mail 2025 valitsuse majanduskabineti nõupidamisele, kus valitsus

andis muudatusettepanekutele oma toetuse.3

Ettepanekutest lähtudes on eelnõuga planeeritavad muudatused suunatud küll peamiselt tööandjate

ja TI halduskoormuse vähendamisele, kuid seejuures on jälgitud, et muudatuste järel säiliks töötaja

jaoks ohutu ja tervist hoidev töökeskkond.

Tööandjate ja TI halduskoormuse vähendamise eesmärgil kavandatakse eelnõuga eelkõige

muudatusi, mille jõustumise järel:

 ei kohaldu TTOS täies ulatuses ettevõttele, kus ettevõtte ainuosanik, juhatuse liige ja

ettevõtte ainus töötaja on üks ja sama isik;

 ei pea määrama esmaabiandjat, kui töötajad töötavad üksinda või kui ettevõtted, kes töötavad

ühisel töökohal, on kokku leppinud ühises esmaabikorralduses või kui tegu on tervishoiuteenuse

osutajatega;

 on kohustuslik valida/moodustada töökeskkonnavolinik ja -nõukogu, kui vähemalt kümme

protsenti töötajatest seda soovib;

 ei pea tööandja enam TI-d teavitama määratud töökeskkonnaspetsialistist või valitud

töökeskkonnavolinikust;

 ei pea ettevõte, kus on alla kümne töötaja, töökeskkonna riskianalüüsi TI töökeskkonna

andmekogusse üles laadima või TI-le edastama ega töötervishoiu olukorra analüüsi korraldama;

 kaob TI kohustus kontrollida uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust

kehtestatud nõuetele.

1 Eesti Reformierakonna ja Erakonna Eesti 200 valitsusliidu alusleping. 9.4. Tööjõupoliitika.

https://valitsus.ee/valitsuse-eesmargid-ja-tegevused/valitsemise-alused/koalitsioonilepe-2025-2027/toojoupoliitika. 2 Tööandjate esindusorganisatsioonidelt, Eesti Kaubandus-Tööstuskojalt (KTK), Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate

Assotsiatsioonilt (EVEA) ja Eesti Tööandjate Keskliidult (ETKL) saabus kokku ca 68 ettepanekut muudatusteks või

olukorra lihtsustamiseks, millest 50% on ettepanekud, mida MKM planeerib eelisjärjekorras töötervishoiu ja tööohutuse

õigusaktide muutmisel arvesse võtta ja mis on kajastatud kõnesolevas eelnõus. 3 8.05.2025. a kabinetinõupidamine. Vähendame töökeskkonna ja -ohutusega seonduvaid aegunud nõudeid. Otsused

majanduse elavdamiseks ja bürokraatia vähendamiseks | Eesti Vabariigi Valitsus.

2

Samuti näeb eelnõu ette võimaluse, et TI viib väärteomenetlusi läbi lühimenetluses. Muudatus

võimaldab menetlusi lahendada kiiremini ja tõhusamalt, vähendades nii menetlusosaliste kui ka TI

halduskoormust. Lühimenetluse rakendamine aitab tagada kiirema reageerimise õigusrikkumistele.

Maksukorralduse seaduses tehtavad muudatused annavad TI-le õiguse teha järelevalvet Maksu- ja

Tolliameti töövõtuahela ja töötamise kestuse andmekogusse (edaspidi TTKI) esitatavate andmete

üle, et tagada ehitusvaldkonna tööohutuse järelevalve tõhusus. Samuti antakse TI-le õigus teha

järelevalvet töötamise registrisse (TÖR) andmete esitamise kohustuste järgimise üle.

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehtava muudatuse eesmärk on vabastada teatud

vähese riskiga sektorites tegutsevad tööandjad lähetusdeklaratsiooni esitamise kohustusest, kui nad

lähetavad töötaja Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja

töökeskkonna osakonna nõunikud Eneken Sepa (teenistussuhe peatunud), Dana Kadanik (5912

6091, [email protected]), Stella Vogt (5886 4172, [email protected]) ning sama osakonna

töökeskkonna juht Eva Põldis (5913 6476, [email protected]).

Eelnõu mõjuanalüüsi on hinnanud töövaldkonna andmete nõunikud Ingel Kadarik (5451 0226,

[email protected]) ja Deisi Tamme (teenistussuhe peatunud). Eelnõule tegi õiguslikke

ettepanekuid õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse

toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse:

1) töötervishoiu ja tööohutuse seaduse redaktsiooni (RT I, 30.01.2025, 11);

2) Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse redaktsiooni (RT I, 17.04.2025, 18);

3) maksukorralduse seaduse redaktsiooni (RT I, 02.10.2025, 4).

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõule ei eelnenud väljatöötamiskavatsuse koostamist, kuivõrd tegemist on Vabariigi Valitsuse

koalitsioonileppes 2025–2027 oleva ülesandega, mille tähtaeg on 2025. aasta IV kvartal.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse (edaspidi IKÜM)4

tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 5. punktis.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on vähendada tööandjate ja TI halduskoormust.

4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679, 27. aprill 2016. a, füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete

töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus).

3

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist. Eelnõu §-ga 1 muudetakse TTOS-i, §-ga 2 Eestisse lähetatud

töötajate töötingimuste seadust ning §-ga 3 maksukorralduse seadust.

Eelnõu § 1 punktidega 1 ja 2 muudetakse TTOS-i kohaldamisala.

Kehtiva õiguse kohaselt tuleb ka ettevõttel, kus ainuosanik on osaühingu ainus juhatuse liige ja

samal ajal ka ainus töölepinguga töötaja, järgida kõiki töötervishoiu ja tööohutuse õigusaktides

sätestatud nõudeid (näiteks ohutusjuhendite koostamine, riskide hindamine, tervisekontrolli

korraldamine töötervishoiuarsti juures jms).

Eelnõuga tehtavate muudatustega:

Eelnõu § 1 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks säte, mille kohaselt kohaldatakse seadust ka

juriidilise isiku juhatuse või teda asendava juhtorgani liikme tööle (TTOS-i § 1 lõige 3 punkt 3).

Tegemist on eksitava sõnastusega, mis annab alust arvata sõnastuse kohaselt nagu kohalduks TTOS

juriidilise isiku juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle olukorras, kus töölepingut ei

sõlmita. TTOS üldine eeldus on selle kohaldumine töölepingulistele suhetele ja lisaks olukordadele,

mis on nimetatud TTOS § 1 lõikes 3. TTOS kohaldamise põhimõte ei ole muutunud ehk kui juhatuse

liikmega töölepingut sõlmitud ei ole, siis talle TTOS-i sätted ei kohaldu (ei ole kohaldunud ka

varasemalt) ning ta täidab üksnes ettevõtte juhtimise funktsiooni. Töölepingu seadus (TLS) § 1 lõige

5 näeb samuti ette, et töölepingu kohta sätestatut ei kohaldata juriidilise isiku juhtorgani liikmele.

Juhul, kui isik on alguses olnud ettevõttes töötaja ja seejärel valitud sama ettevõtte juhatuse liikmeks,

siis tuleb selgelt määratleda, kas juhatuse liikmeks valimiseks nõusoleku andmisega on poolte

kokkuleppel tööleping lõppenud või ta jätkab töötamist nii töölepingu alusel kui ka juhatuse liikme

lepingu alusel. Selline olukord on võimalik siis, kui töölepingu alusel täidetakse tööülesandeid, mis

ei kattu juhatuse liikme kohustustega (nt. raamatupidaja, müügispetsialist, insener vm). Just sellisel

juhul, kui juhatuse liikmel on lisaks juhatuse liikme lepingule olemas tööleping, kohaldub talle

TTOS, sest TTOS kohaldumise aluseks on ennekõike töölepinguline suhe. Muudatusega

parandatakse seega õigusselgust, kuivõrd juhatuse liikme suhtes, kellega on sõlmitud ka tööleping,

kohaldub TTOS-i § 1 lõige 1, mille kohaselt kehtestab TTOS töötajate ja ametnike tööle esitatavad

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Praeguses sõnastuses on punkt 3 tekitanud segadust, kuna

võimaldab ekslikult arvata, et TTOS kohaldub juhatuse liikmele ka juhul, kui temaga eraldi

töölepingut sõlmitud ei ole. Pelgalt juhatuse liikmeks olemisega ei kaasne TTOS-i kohaldumine,

seda ei tulene ka varasemast praktikast.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse seadust uue lõikega, mille kohaselt ei kohaldata edaspidi TTOS-

i täies ulatuses ettevõtetele, kus osaühingu ainuosanik, ainus juhatuse liige ja ainus töötaja on sama

isik. Erandina jäävad siiski kohaldatavaks TTOS-i § 12 lõiked 4–9, §-d 122–125 ja § 24 lõige 2.

Näiteks kui selline ettevõte teostab töid töökohal, kus töötavad ka teise tööandja või teenuseosutaja

töötajad, peab nimetatud ettevõte teavitama oma tegevusega seotud ohtudest, ning kui tööõnnetus

toimub sellise ettevõttega, teeb tööõnnetusega seotud toimingud töid korraldav isik või tema

puudumisel tööandja, kelle töökeskkonnas töid teostatakse. Muudatuste eesmärk on täpsustada

seaduse kohaldamisala ja vähendada ebaproportsionaalset halduskoormust ettevõtetele, kelle puhul

isik täidab ise nii juhatuse liikme, osaniku kui ka ettevõtte ainsa töötaja rolli ühes.

Eelkirjeldatud olukorras ei ole otstarbekas, et ettevõte peab järgima kõiki tööandjale kehtestatud

töötervishoiu ja tööohutuse kohustusi, kuna tööandja ja töötaja on üks ja sama isik ehk tööandjaks

olev isik vastutab tegelikkuses ise enda tervise ja ohutuse eest. Sama põhimõte kehtib praegu FIE-

4

de puhul – TTOS-i nõuded ei kohaldu FIE-dele või näiteks töövõtulepingu alusel teenuse osutajatele,

kuivõrd nad vastutavad ise enda teenuse ja ohutuse eest. Tuleb arvestada, et kui FIE või osaühing

võtab lisaks endale ühe töötaja tööle, peab nii FIE kui ka osaühing, kus ainuosanik on samaaegselt

kolmes rollis, täitma TTOS-ist ja selle alusel kehtestatud õigusaktidest tulenevaid ohutusnõudeid.

Tööandjal tuleb arvestada, et kui ta kasutab tööülesannete täitmiseks renditööjõudu, on TTOS-i §

12 lõike 1 teise lause kohaselt kasutajaettevõttel kohustus tagada töötervishoiu ja tööohutuse nõuete

täitmine kasutajaettevõttes. See tähendab, et tööandja on kohustatud hindama töökeskkonnas

esinevaid riske ja neid maandama, korraldama töötajate juhendamise, tagama isikukaitsevahendid

jne isegi juhul, kui ta ei ole kohustatud neid meetmeid rakendama enda kui ettevõtte ainsa töötaja

suhtes.

Samuti tuleb iseendale tööandjaks oleval inimesel edaspidi arvestada, et:

 õnnetused, mis temaga juhtuvad, ei kvalifitseeru tööõnnetuseks ning seega ei ole tal õigust

haigushüvitisele alates teisest päevast 100% ulatuses (õnnetused loetakse olmevigastuseks ja

haigushüvitist makstakse sarnaselt tavahaigestumisega, st Tervisekassa maksab hüvitist alates

üheksandast haigestumise päevast 70% määraga);

 tal ei ole õigust kutsehaiguse diagnoosile ega selle alusel Sotsiaalkindlustusameti makstavale

kahjuhüvitisele, kui tööandja on õigusjärglaseta likvideeritud.

Kui osaühingus on selle ainuosanik ja ainus juhatuse liige ennast tööle võtnud ning tegemist on selle

osaühingu ainsa töötajaga, siis tegemist on siiski formaalselt selle ettevõtte töötajaga, mistõttu

jäävad osaühingu puhul töötaja suhtes kehtima ja kohaldatavaks TTOS §-d 122–125. See tähendab,

et tööandja maksab töötajale hüvitist haiguse, vigastuse või karantiini korral neljanda kuni

kaheksanda kalendripäeva eest 70 protsenti töölepingu seaduse § 29 lõikes 8 sätestatud korras

arvutatud töötaja keskmisest töötasust (TTOS § 122). Tööandja võib maksta töötajale

töövõimetuslehe alusel lisaks TTOS § 122 alusel makstud haigushüvitisele ning ravikindlustuse

seaduses või selle alusel antud määruses sätestatud kindlustusjuhtumi korral makstud

töövõimetushüvitisele vabatahtlikku töövõimetushüvitist (TTOS § 123). Töötajal ja tööandjal on

õigus kirjalikus vormis kokku leppida ajutiselt terviseseisundile vastava töö tegemises haiguslehe

alusel, kui töötaja haiguslehele märgitud töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastuse päevast

on möödas rohkem kui 60 kalendripäeva ja töö- või teenistuskohustuste täitmisest vabastus kestab

vähemalt 90 kalendripäeva, kuni ravikindlustuse seaduse § 57 lõikes 1 sätestatud tähtajani (TTOS

§ 124). Rasedal ja emapuhkuse õigusega töötajal on õigus nõuda ajutiselt terviseseisundile vastavat

tööd haiguslehe alusel, kui tema terviseseisund ei võimalda ettenähtud tööülesandeid kokkulepitud

tingimustel täita (TTOS § 125).

Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks sätted, mis kehtestavad tööandja kohustuse teha

süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli.

Kehtiva õiguse kohaselt on tööandjal kohustus teha süstemaatilist töökeskkonna sisekontrolli, mille

käigus kavandatakse, korraldatakse ja jälgitakse töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes.

Samuti on tööandja kohustatud igal aastal läbi vaatama sisekontrolli korralduse ja analüüsima selle

tulemusi. Täpsemalt ei ole seda, kuidas sisekontrolli tehakse ning kuidas läbivaatuse tulemusi

analüüsitake, õigusaktis sätestatud.

Sisekontrolli kui tegevuse sisu seisneb TTOS-i nõuete täitmise monitoorimises ettevõtte sees.

Tegemist on töötervishoiu ja tööohutuse korralduse loomuliku osaga, mis toimub ettevõttes

riskianalüüsi ja muude seadusest tulenevate kohustuste täitmise käigus (nt töötervishoiu

tervisekontrolli otsused ja tagasiside tööandjale, tööõnnetuste uurimise kord jm). Riskianalüüs

5

sisaldab tegevuskava, milles nähakse ette kõikidel ettevõtte tegevusaladel ja juhtimistasanditel

rakendatavad abinõud töötajate terviseriski vältimiseks ja vähendamiseks, samuti abinõude

rakendamise ajakava ja rakendajad. Samuti näeb TTOS-i § 134 lõige 4 ette, millistes olukordades on

tööandjal vaja riskianalüüsi uuendada ehk vaadata uuesti oma töökeskkond üle. Seetõttu ei ole

otstarbekas säilitada seaduses eraldi sisekontrolli kohustust, kuna riskianalüüs on töökeskkonnale ja

selles toimuvatele muutustele vastav dokument, sisekontroll ei loo sisulist lisandväärtust ega

paranda töökeskkonna ohutust, vaid dubleerib suuresti riskianalüüsist ja muudest kohustustest

tulenevat põhimõtet.

TTOS-i § 13 lõike 1 punkti 12 kohaselt peab tööandja kontrollima töötervishoiu ja tööohutuse nõuete

täitmist. Seda nõuet eelnõuga ei muudeta. Tööandja peab oma ettevõtte spetsiifikast ja vajadustest

lähtudes läbi mõtlema töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise ja selle kontrollimise põhimõtted.

Muudatus ei vabasta tööandjat üldisest kohustusest tagada ohutu töökeskkond ja jälgida

töökeskkonnas toimuvaid muutusi ega ka riskianalüüsi tegemisest, vaid lihtsustab regulatsiooni,

jättes ettevõtetele suurema paindlikkuse tööohutuse korraldamisel.

Eelnõu § 1 punktiga 4 täpsustatakse, milliste tööde ja töövahendite kohta on tööandjal vaja

koostada ohutusjuhendid.

Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja koostama töökeskkonna riskianalüüsi alusel ohutusjuhendi

tehtava töö ja kasutatava töövahendi kohta. Seega, kui ettevõttes on tööl ehitajad, peab tööandja

koostama ehitustöö ohutusjuhendi ja ehitustöö käigus kasutatavate töövahendite ohutusjuhendid

(näiteks ketassaag, trell, teemantlõikur). Praktikas on tehtava töö ohutusjuhendid sageli üldsõnalised

ja kordavad juba teistes tööohutuse dokumentides (näiteks töökeskkonna riskianalüüsis, töövahendi

ohutusjuhendis) sisalduvat teavet, mistõttu on tegemist pigem formaalse kohustusega, mis ei pruugi

suurendada töötajate teadlikkust ega parandada töökeskkonna ohutust. Kuivõrd töökeskkonnas

esinevad riskid on sageli seotud töövahendite kasutamisega5, on otstarbekam keskenduda

töövahendi ohutusjuhendile, mis annab konkreetsed juhised töövahendi ohutuks käsitsemiseks.

Eelnõuga tehtavate muudatustega tunnistatakse kehtetuks kohustus koostada tehtava töö

ohutusjuhend, jättes alles vaid kohustuse koostada kasutatava töövahendi ohutusjuhend. Erisustena

tuuakse välja, et töövahendi ohutusjuhendit ei pea koostama, kui:

 tootja ei ole kehtivate õigusaktide kohaselt kohustatud koostama töövahendile kasutusjuhendit;

 tootja koostatud töövahendi kasutusjuhend sisaldab piisavat teavet töövahendi ohutuks

kasutamiseks.

Seda, kas tootja koostab kasutusjuhendi või jätab selle koostamata, reguleerivad järgnevad

õigusaktid:

 tarbijakaitseseaduse6 § 6 lõiked 1 ja 2, mille kohaselt peab tootja tehniliselt keerukale,

ohtlikke aineid sisaldavale või kasutamisel erioskust nõudvale kaubale lisama kasutusjuhendi, mis

peab sisaldama tarbijale vajalikku teavet kauba ohutuks, sihipäraseks ja säästlikuks kasutamiseks

ning kauba õigeks kokkupanemiseks, paigaldamiseks, ühendamiseks, hooldamiseks või

säilitamiseks ja vajaduse korral ka hävitamiseks;

5 Masinad ja käsitööriistad, millega juhtub enim tööõnnetusi, on näiteks kreissaag, höövelpink, lintsaag, nuga (kõige

enam kipsinuga), haamer/vasar, ketassaag. Tööinspektsiooni aastaraamat 2024, lk 25. Tööinspektsiooni aastaraamat

2024_0.pdf. 6 Tarbijakaitseseadus, RT I, 08.07.2025, 32. https://www.riigiteataja.ee/akt/108072025032?leiaKehtiv.

6

 toote nõuete vastavuse seaduse7 § 11 lõige 1, mille kohaselt kohaldatakse ettevõtjale Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/988 III peatükis ning internetipõhise kauplemiskoha

pakkujale IV peatükis sätestatud nõudeid. Määruse (EL) 2023/988 artikli 9 lõike 7 kohaselt peab

tootja tagama, et tema tootele on lisatud selged juhendid ja ohutusteave tarbijatele kergesti

arusaadavas keeles, mille on kindlaks määranud liikmesriik, kus toode turul kättesaadavaks tehakse.

Seda nõuet ei kohaldata, kui toodet saab kasutada ohutult ja tootja ettenähtud viisil ka ilma juhendite

ja ohutusteabeta. Näiteks võivad sellisteks töövahenditeks olla kruvikeeraja, kontoritarbed jms

töövahendid, mis ei kujuta otsest ohtu ja mida on võimalik kasutada ilma erioskuste ja väljaõppeta.

Tööandja peab arvestama, et tööinspektor võib nõuda erandlikes olukordades vastava juhendi

koostamist, kui järelevalve käigus ilmneb, et tööandja kasutab ohtlikku seadet (tarbijakaitseseaduse

§-le 6 lõike 1 kirjeldusele vastavat seadet), millel puudub ohutusjuhend või kasutusjuhend ja mis

võib töötajale ohtlik olla. Järelevalves on levinud olukorrad, kus tööandja kasutab nt puidu

lõhkumismasinat, mille tellis Hiinast ja millega ühtegi kasutusjuhendit kaasas ei olnud. Järelevalve

käigus näeb inspektor, et tegemist on ohtliku seadmega, mis nõuab töötajalt selle kasutamise

erioskusi (nt ohutud töövõtted, teadmine, kuidas kasutada masinat, milliseid isikukaitsevahendeid

kasutada jne), mis vastasel juhul võib põhjustada ohtu töökeskkonnas, töötajale endale või teistele

töökeskkonnas viibivatele isikutele. Olukorras, kus inspektor tuvastab ohtliku seadme kasutamise ja

tööandjal puudub sellele vastav ohutusjuhend või kasutusjuhend on Tööinspektsiooni inspektoril

järelevalve käigus õigus nõuda vastava ohtliku seadme juhendi koostamist.

Planeeritavad muudatused aitavad vähendada tööandjate halduskoormust, võimaldades keskenduda

sisuliselt olulistele ohutusmeetmetele. Lisaks tööandja halduskoormusele väheneb ka töötaja

infokoormus, st töötaja ei pea tutvuma mitme sarnase sisuga dokumendiga, mille dubleeriv sisu võib

tekitada rohkem segadust kui suurendada teadlikkust. Kui töötajal on vaja tutvuda kümnete eri

dokumentidega (nt tehtava töö ohutusjuhend, töövahendi juhend, riskianalüüs jne), võib oluline

teave jääda märkamata või mitte jõuda töötajani piisavalt selgelt. Kui fookus on töövahendi

ohutusjuhendil, mis on koostatud riskianalüüsi ja töövahendi kasutusjuhendi põhjal ning sisaldab

kogu vajalikku infot, on töötajal lihtsam mõista, kuidas konkreetset töövahendit ohutult kasutada.

Eelnõuga tehtavad muudatused ei mõjuta tööandja kohustust korraldada töötaja juhendamine ja

väljaõpe (TTOS-i § 133), sh tutvustada töötajale tööga seotud riske, nende maandamise meetmeid

ning ohutuid töövõtteid.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täpsustatakse, et tööandjal on põhjendatud kahtluse korral õigus kontrollida

alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist ning õigus neid

andmeid töödelda.

TTOS-i § 13 lõike 1 punkti 15 kohaselt on tööandja kohustatud kõrvaldama töölt alkoholi-,

narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all oleva töötaja. Samas ei ole aga

kehtivas seaduses õiguslikku alust ega korda tööandjale joobe mõõtmiseks. See on tekitanud

praktikas olukorra, kus tööandjal on seaduse tasandil kohustus, kuid puudub selge õiguslik alus selle

täitmiseks.

Tööandjale ei anta korrakaitseseadusest (KorS)8 tulenevaid õigusi ja pädevusi. Eelnõuga tehtavate

muudatuste eesmärk on luua sätted, mis võimaldavad tööandjal põhjendatud kahtluse korral

kontrollida töötaja joovet ning töödelda selleks vajalikke terviseandmeid, tagades samas töötaja

7 Toote nõuetele vastavuse seadus, RT I, 11.03.2025, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/111032025003?leiaKehtiv. 8 Korrakaitseseadus, RT I, 05.07.2025, 12, kättesaadav: Korrakaitseseadus–Riigi Teataja

7

õiguste kaitse. Õigusliku aluse puudumisele on juhtinud tähelepanu varasemalt nii Andmekaitse

Inspektsioon9 kui ka Riigikohus10.

Isiku terviseseisund kuulub delikaatsete isikandmete hulka. Seetõttu on ka joobe tuvastamine

käsitatav isikuandmete töötlemisena isikuandmete kaitse seaduse (IKS) § 5 tähenduses.

Andmesubjekti nõusolekuta võib IKS § 14 lg 1 p 1 kohaselt isikuandmeid töödelda seaduse alusel.

Selline seadusesäte, mis volitaks tööandjat või asutuse administratsiooni tuvastama isiku

joobeseisundit isiku nõusolekuta kehtivas õiguses puudub11.

Andmekaitse Inspektsioon (AKI) on oma pöördumises muuhulgas välja toonud, et juba täna

kontrollib osa tööandjaid alkomeetritega töötajate joovet, ent kuna joove on terviseseisund, kaasneb

selle kontrollimisega töötajate terviseandmete töötlemine ehk riive inimese eraelu puutumatusele,

mistõttu peaks seda tegema selgel õiguslikul alusel, et kaitsta töötajate terviseandmeid. AKI toob

välja, et levinud arvamuse kohaselt võib töötaja joovet kontrollida tema enda nõusolekul, mida siiski

ei saa pidada sobivaks aluseks, kuivõrd tööandja on töötaja suhtes jõupositsioonil ning pole võimalik

tagada, et töötaja nõusolek on tegelikult vabatahtlik. Nõusolek saab olla kohane alus nendes

olukordades, kus töötajatele ei kaasne selle andmisega negatiivseid tagajärgi, olenemata sellest, kas

nad annavad nõusoleku või mitte.

Joobe on defineeritud KorS §-s 36, millele tööandja võib tugineda, mis KorS mõttes on alkoholi,

narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes

funktsioonides ja reaktsioonides. Joobeseisundi liigid on:

1) alkoholijoove; 2) narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud

joove. Tööandja võib joobeseisundile viitavate tunnuste puhul tugineda sotsiaalministri 26. juuni

2014.a määruses nr 37 „Joobeseisundile viitavate tunnuste loetelu ja nende tunnuste esinemise või

mitteesinemise tuvastamise viisid“ §-is 2 sätestatud tunnustele. Samuti võib tööandja tugineda joobe

tuvastamisel eelnimetatud määruse §-is 3 sätestatud viisidele (isiku küsitlemine ja isiku väline

vaatlus).

Tööandjal tekib eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt õigus kontrollida töötaja alkoholi-,

narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist ainult juhul, kui tööandjal

on selleks põhjendatud kahtlus, näiteks kui tööülesannete täitmine on takistatud, töötaja on seadnud

joobest tulenevalt töökeskkonnas ohtu või võib seada ohtu nii ennast kui ka teisi töötajaid või muul

sarnasel juhul. Samuti juhul, kui töötaja tuleb tööle joobele viitavate tunnustega, nagu ebastabiilne

kõnnak, häiritud kõne, mida töötajal tavapäraselt ei esine, vms, ja mille tõttu tööandjal tekib kahtlus,

et töötaja on joobes ja seab seetõttu ohtu nii ennast kui ka teisi töötajaid.

Joobe kontrollimine on oluline töökeskkonnas ohutuse tagamise eesmärgil. Joobe kontrollimine ei

anna õigust tööandjale kontrollida kõiki töötajaid tööle tulemise hetkel pelgalt isikliku huvi mitte

ohutuse tagamise eesmärgil. Seejuures on oluline tööandjal arvestada, et igasugune organismi

muutunud reaktsioon või talitusfunktsioon ei tähenda automaatselt joovet, nt kui töötaja viibib

töökeskkonnas šokiseisundis või indikaatorvahendiga on tuvastatud joove, mis on põhjustatud nt

ravimi tarvitamisest, mida töötaja saab tõendada. Riigikohus on selgitanud, et joobe tuvastamine ei

eelda kindlat alkoholikontsentratsiooni veres ega väljahingatavas õhus ehk puudub numbriline

9 Töötajate joobe kontrollimist võimaldav eelnõu valmib enne aasta lõppu | Eesti | ERR 10 Riigikohtunik Indrek Koolmeistri eriarvamus halduskolleegiumi 26. oktoobri 2011. a otsuse kohta asjas nr 3-3-1-45-

11, p 4 11 Samas.

8

piirmäär, mille tuvastamisel saaks öelda, et tegu on joobega. Samas eeldab töötaja joobe hindamine

isiku tüüpiliste kehaliste või psüühiliste funktsioonide või reaktsioonide muutumise või häirumise

tuvastamist. Riigikohus on samuti leidnud, et joobeseisundi tuvastamiseks ei ole pädevad üksnes

politseiametnikud ja joobeseisundi tõendamiseks võib kasutada menetlusosalise seletusi,

dokumentaalseid tõendeid, asitõendeid, tunnistaja ütlusi, eksperdi arvamust12.

Juhul kui töötaja töö osa on valitseda suurema ohu allikat, võib tööandja töötajat kontrollida ka ilma

kahtluseta, näiteks selliste tööde puhul, kus töötaja vastutab ka teiste elu ja tervise eest (näiteks

bussijuhid). Suurema ohu allikas on defineeritud võlaõigusseaduse § 1056 lõikes 2, mille kohaselt

loetakse asja või tegevust suurema ohu allikaks, kui selle olemuse või selle juures kasutatud ainete

või vahendite tõttu võib isegi asjatundjalt oodatava hoolsuse rakendamise korral tekkida suur kahju

või võib kahju tekkida sageli.

Tööandja võib töökorralduse sisekorra reeglite alusel kehtestada kindla korra, kuidas toimub joobe

tuvastamine, mis vahenditega, kuidas positiivset tulemust menetletakse ja kui kaua andmeid

säilitatakse. Tööandja peab kehtestama korra töötaja õiguste kaitseks, nt joobe tuvastamisel peab

töötajale tutvustama tema õigusi, nt õigus vaidlustada tulemust, õigus kordustestile, õigus teada

toimingu põhjust ja eesmärki, õigus keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest ja millised

tagajärjed keeldumisega kaasnevad, jne. Töötajale peaks olema tagatud teise testi võimalus (nt

alkoholi joobe puhul teine puhumine peale kindla aja möödumist, nt 15 minutit) või võimalust teha

proovitest enne kui tööandja joovet tuvastama asub (nt proovipuhumine või test riietusruumis).

Töölepingu seadus § 81 lõiked 1 punkt 4 ja lõiked 3 koosmõjus toovad välja, et kui joobe

tuvastamisega kaasneb töölepingu ülesütlemine, siis ei saa see toimuda üldjuhul peale esimest

positiivset tulemust. Tööandja võib töölepingu töötaja kohustuse rikkumise tõttu üles öelda, kui

ülesütlemisele on eelnenud tööandja hoiatus. Seega, kui tööandja tuvastab positiivse tulemuse

töötaja joobe määramisel ja kõrvaldab töötaja töökeskkonnast, tuleb töötajat hoiatada, et korduv

käitumine toob tagajärjena kaasa töölepingu ülesütlemise.

Juhul kui näiteks joobe kontrollimiseks on määratud konkreetne töötaja, lasub tal TTOS-i § 14 lõike

11 kohaselt kohustus hoida töötaja terviseandmeid tähtajatult saladuses. Tööandja peab vajalikud

kontrolliprotseduurid ette nägema töökeskkonna riskianalüüsis või muus ettevõtte asjakohases

dokumendis ning tutvustama seda töötajatele. Näiteks on tööandjal võimalik alkoholijoovet

kontrollida alkomeetriga, narkootilise ja toksilise joobe ning psühhotroopse mõju all olemise

kontrollimiseks on tööandjal võimalik kaasata töötervishoiuarst või muu tervishoiutöötaja. Lisaks

on tööandjal õigus töötajalt küsida, kas ta on joobes, samuti on võimalik fikseerida töötaja

seisund/tunnused, mille alusel tööandja töötajal joovet kahtlustas. Töötajal on õigus keelduda joobe

kontrollimisest, kuid sellisel juhul on tegemist töökohustuste rikkumisega.

Tööandja peab andmete töötlemisel järgima kõiki IKÜM-i põhimõtteid, sh tagama minimaalsuse

põhimõtte täitmise (võimalikult väheste andmete kogumine) ja andmete turvalisuse (võtma nii

tehnilisi kui ka organisatoorseid turvalisusmeetmeid). Tööandja ei tohi joobe mõõtmiste tulemusi

säilitada, kui positiivset leidu ei tuvastatud. Positiivsete tulemuste säilitamise tähtaja määrab

tööandja vastavalt oma sisekorrareeglitele. Nt on põhjendatud andmeid säilitada vaidluste

lahendamise lõpuni või sarnaselt töötervishoiuteenuse raames terviseandmetele kuni 10 aastat, kui

tööandja näeb selleks põhjendatud vajadust. Samuti peab tööandja arvestama, et positiivse leiu

korral on soovituslik tulemus protokollida, lisades muuhulgas kuupäev, kellaaeg, töötaja nimi, keda

kontrolliti, indikaatorvahendi tüüp ja selle näit jms, mis on asjakohane ning hoiab ära valearusaamad

või ebatäpsused hilisema vaidluse korral.

12 Riigikohtu 26. oktoobri 2011. a otsus nr 3-3-1-45-11

9

Eelnõuga tehtavate muudatuste raames saab tööandja joovet kontrollides teada töötaja

terviseandmetena analüüsi tulemuse ehk asjaolu, kas töötaja on joobes või mitte. Muid

terviseandmeid tööandja teada ei saa. Tööandja ei säilita kontrolli tulemusi, kui töötajal joovet ei

tuvastata.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse töötaja tööle asumise järgset tervisekontrolli korraldamise

tähtaega. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja korraldama töötaja tervisekontrolli esimese nelja

kuu jooksul töötaja tööle asumisest arvates (TTOS-i § 131 lõike 6 esimene lause).

Eelnõu kohaselt peab tööandja edaspidi korraldama tervisekontrolli kuni kuue kuu jooksul töötaja

tööle asumisest arvates. Muudatuse eesmärk on arvestada tervisekontrolli korraldamise tähtaja puhul

töötajatele enamasti rakendatava katseajaga, asjaoluga, et katseaeg võib pikeneda (TLS § 101 lg 4)

ning sellega, et tervisekontrollide tegemiseks peab tööandjale jääma piisav aeg tervisekontrolli

korraldamiseks. Katseaeg kestab töölepingu seaduse kohaselt üldjuhul neli kuud. Lisaks toob TLS

välja, millist aega katseaja hulka ei arvestata – kui töötajal oli tööülesannete täitmine takistatud,

eelkõige kui töötaja oli ajutiselt töövõimetu, täitis haiguslehe alusel töötamise ajal tavapärasest

erinevaid tööülesandeid või kasutas puhkust. Näiteks kui töötaja viibis töötamise esimese nelja kuu

jooksul kaks kuud töövõimetuslehel ning kokku oli lepitud neljakuulises katseajas, lõpeb töötaja

katseaeg esialgu planeeritust kaks kuud hiljem. Eeltoodut arvestades sätestatakse eelnõuga esimese

tervisekontrolli aeg kuus kuud pärast töötaja tööle asumist. Muudatus võimaldab tööandjal katseaja

jooksul hinnata töötaja sobivust tööle ning korraldada tervisekontroll alles pärast katseaja lõppu,

vältides vajadust teha seda töötajaga, kelle töösuhe võib lõppeda katseaja jooksul töötaja või

tööandja soovil.

Katseaja eesmärk on veenduda töötaja sobivuses töökohale, seda nii töötaja- kui tööandjapoolselt.

Katseajal veendutakse, kas töötaja teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused, aga ka tervis

vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. Tööandja saab katseajal veenduda töötaja tervise

sobivuses töökohale, korraldades selleks töötajale tervisekontrolli katseaja ajal, et veenduda, et

töötajal puuduvad töö tegemist välistavad tervislikud seisundid. Vastasel korral võib selguda töötaja

tööle mittesobivus katseaja möödumisel, mis teeb töölepingu ülesütlemise pooltele keerulisemaks.

Tööandja peab tervisekontrolli korraldama riskianalüüsi tulemustest lähtudes ning võib selle

korraldada ka varem kui kuuenda kuu saabumisel, sh kui katseaeg kestab vähem (nt 1 kuu), näiteks

kui töö iseloomu ja töökeskkonna riskide tõttu on oluline veenduda juba katseaja jooksul, kas töötaja

tervis võimaldab konkreetset tööd teha, eriti kui tegemist on ohtlike töödega või töödega, mis

vajavad erioskusi, nt kõrgustes töötamine, üksinda töötamine, ohtlike kemikaalidega töö jms.

TTOS § 131 lõike 6 teises lauses sätestatud korda ei muudeta. Kui töötaja on viimase kuue kuu

jooksul läbinud teise tööandja juures tervisekontrolli samade töökeskkonna ohutegurite ja sama töö

laadi suhtes, võib tööandja korraldada tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsuses

märgitud ajal ega pea tegema tööle asumisest arvates töötajale tervisekontrolli esimese kuue kuu

jooksul.

Samuti säilib teatud töökeskkonna ohuteguritega kokkupuute korral kohustus korraldada

tervisekontroll enne tööle asumist. Tervisekontroll tuleb korraldada enne bioloogiliste ohutegurite,

kantserogeenide, mutageenide, reproduktiivtoksiliste ainete, plii ja selle ühendite ning

asbestitolmuga kokkupuute algust ning öötöötaja tervisekontroll enne öötööle asumist (TTOS-i

§ 131 lg 7).

10

Eelnõu § 1 punktiga 7 kitsendatakse tööandjate ringi, kellel on kohustus korraldada ettevõtte

töötervishoiu olukorra analüüs vähemalt üks kord kolme aasta jooksul.

Tervikliku töötervishoiu analüüsi kohustus jõustus 1. jaanuaril 2023 ning esmase analüüsi peavad

tellima kõik ettevõtted, kus töötab vähemalt üks töölepinguline töötaja, 1. jaanuariks 2026. Küll aga

on sotsiaalpartnerid väljendanud muret, et terviklik töötervishoiu analüüs ei loo ettevõtetele

lisandväärtust ning on suur lisakulu, eriti mikroettevõtete puhul, kelle töötajate ja seega ka

tervisekontrollide hulk on sedavõrd väike, et võimaldab nii töötervishoiuteenuse osutajal kui ka

tööandjal endal lihtsamalt teha järeldusi ettevõtte kui terviku kohta ilma põhjalikuma analüüsi

vajaduseta.

Eeltoodust lähtudes ei pea eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt töötervishoiu olukorra analüüsi

korraldama tööandja, kelle ettevõttes töötab püsivalt alla kümne töötaja. Ettevõtetes, kus on

regulaarne töötajate arvu kõikumine, mis on nt põhjustatud hooajalistest töödest, tuleb teha terviklik

töökeskkonna analüüs nendel ettevõtetel, kellel on püsivalt tööl vähemalt kümme töötajat,

arvestades muuhulgas töötajate arvu muutusi.

Planeeritav muudatus vähendab mikroettevõtte halduskoormust, arvestades seejuures, et

mikroettevõttes on riskid sageli paremini hallatavad. Tööandjal, kellel on alla kümne töötaja, küll

säilib õigus teha ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi, kuid enam seadus teda selleks ei kohusta.

Ehk tööandjal on võimalik tellida terviklik analüüs soovi korral ka siis, kui ettevõttes on alla kümne

töötaja, kui tööandja tahab parandada ja investeerida oma töökeskkonda.

Eelnõuga tehtavad muudatused ei mõjuta tööandja ja töötervishoiuteenuse osutaja omavahelist

koostööd töökeskkonna parandamisel. Töötervishoiuarstil säilib kohustus ja võimalus teha vajaduse

korral tööandjale ettepanekuid töökeskkonna parandamise ja töötaja tervise edendamise kohta ning

tööandja peab neid ettepanekuid arvesse võtma ja vajaduse korral riskianalüüsi tegevuskavasse

hõlmama.

Eelnõu § 1 punktiga 8 sätestatakse erandid, mille korral ei pea tööandja ettevõttes esmaabiandjat

määrama.

Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja määrama töötajate hulgast vähemalt ühe esmaabiandja, võttes

arvesse töötajate arvu, tervisekahjustuste esinemise sagedust, ettevõtte piirkondlikku jagunemist ja

tegevuse iseloomu. Praktikas tähendab see, et esmaabiandja tuleb määrata näiteks haiglates (sh iga

vahetuse jaoks) ja kaubanduskeskuse enamikus kauplustes.

Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt ei pea tööandja esmaabiandjat määrama, kui:

 ettevõtte töötajad töötavad üksinda;

 ühises töökeskkonnas tegutsevad tööandjad lepivad kokku ühises esmaabikorralduses

(näiteks kaubanduskeskuses on esmaabiandjaks turvatöötajad ja kõigi kaupluste töötajaid on sellest

teavitatud);

 tegemist on tervishoiuteenuse osutajaga tervishoiuteenuste korraldamise seaduse

tähenduses.

Muudatuse eesmärk on suurendada õigusselgust ning viia kehtiv õigus kooskõlla senise järelevalve

ja praktikaga. Tööinspektsioon ei ole seni nõudnud, et tööandja määraks eraldi esmaabiandja

olukorras, kus töötaja töötab töökeskkonnas, kus tegutseb samaaegselt mitu erinevat tööandjat, või

kus esmaabi on korraldatud mitme ettevõtte ühise lahendusena. Sellisteks ühisteks

töökeskkondadeks on näiteks kaubanduskeskused või muud hooned, kus mitme tööandja töötajad

11

tegutsevad samal pinnal ja on kokku leppinud ühtses esmaabi korralduses. Seetõttu peab iga

tööandja läbi mõtlema oma esmaabi korralduse ning vajaduse korral tegema koostööd teiste samas

kohas tegutsevate tööandjatega. Ühise töökeskkonnana käsitatakse nii siseruume kui ka

välistingimustes olevaid töökohti – näiteks ehitusobjekte, ärihoonete eri korruseid, jaemüügi

poepindasid jne.

Üksi töötav töötaja viibib töökeskkonnas ilma teiste töötajate juuresolekuta – seal ei tööta teiste

tööandjate töötajad ega jagata ühist üüripinda. Sellisteks olukordadeks on näiteks väikeses kaupluses

või tanklas üksi töötav müüja, valvur öösel laohoones, korteriühistu koristaja, püsivalt kodukontoris

kaugtööd tegev töötaja või objektil üksinda töötav fassaaditööde tegija. Üksi töötavate töötajate

puhul on oluline tagada vajalikud esmaabivahendid ning selged juhised tegutsemiseks õnnetuse või

terviserikke korral.

Tervishoiuteenuse osutajad on aga ise piisavalt pädevad esmaabi andma ning seetõttu ei ole

otstarbekas nõuda neilt esmaabiandja määramist. Tervishoiuteenuse osutajad ei pea eraldi

esmaabiandjat määrama, küll aga on neil kohustus esmaabi andmine läbi mõelda ehk töötajatele

peab vajaduse korral olema esmaabi kättesaadav.

Eelnõu § 1 punktidega 9 ja 10 muudetakse töötajate juhendamise ja väljaõppe sätteid.

Kehtiva õiguse kohaselt juhendab tööandja töötajat enne tööle asumist, mille käigus tehakse

teatavaks näiteks ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ja töökeskkonna riskide hindamise

tulemused (TTOS-i § 133 lõige 1). Lisaks korraldab tööandja töötajale väljaõppe ohutute töövõtete

omandamiseks, võttes arvesse töö eripära ja ohtlikkust (TTOS-i § 133 lõige 2).

Eelnõuga tehtavate muudatustega täpsustatakse, et tööandja peab juhendama ja korraldama

väljaõppe enne töötaja tööle asumist, arvestades muu hulgas töö eripära ja ohtlikkust. Tööandja peab

juhendamise ja väljaõppe korraldama enne tööle asumist. Muudatuse eesmärk on TTOS-is selgemalt

välja tuua juhendamise ja väljaõppe seos (eelnõu § 1 punkt 11). Kui kehtiva TTOS-i sõnastuse puhul

võis jääda mulje, et juhendamine ja väljaõpe on kaks eraldi tegevust, siis tegelikkuses on

juhendamine ja väljaõpe tööandja ja töötaja jaoks üks terviklik protsess, mida korraldatakse lähtudes

töö iseloomust. Näiteks keeruliste töövahendite ja tööprotsesside puhul on oluline korraldada nii

teoreetiline juhendamine kui ka praktiline väljaõpe, samas kui kontoritöö puhul piisab ka

juhendamisest.

Tööandja peab juhendamise ja väljaõppe registreerima ning töötaja peab selle kinnitama. Kuivõrd

tegemist on ühe tervikprotsessiga, võib juhendamise ja väljaõppe registreerida ühel korral ning

töötajal pole vaja eraldi juhendamist ja väljaõpet kinnitada. Küll aga saab tööandja oma ettevõtte

vajadustest lähtudes korraldada ka registreerimise nii, et eraldi kinnitatakse nii juhendamine kui ka

praktiline väljaõpe.

Eelnõu kohaselt tunnistatakse kehtetuks TTOS-i § 133 lõige 2, kuivõrd eelnõuga tehtavate

muudatustega lisatakse töötajate väljaõpet puudutav säte sama paragrahvi esimesse lõikesse (eelnõu

§ 1 punkt 13).

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse tööandjate ringi, kes on kohustatud koostama töökeskkonna

andmekogus töökeskkonna riskianalüüsi või esitama selle TI töökeskkonna andmekogusse

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

12

Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja, kellel on vähemalt üks töölepinguline töötaja, koostama

töökeskkonna riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või edastama selle kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis TI-le. Sätte eesmärk on olnud tagada, et kõigil asjassepuutuvatel ja õigustatud

huviga isikutel oleks ligipääs ettevõtte töökeskkonna riskianalüüsile võimalikult lihtne. Samuti on

töökeskkonna andmekogus oleva riskianalüüsi mooduli üks eesmärk olnud võimaldada just

väikeettevõtetele kasutada tööriista, mille abil kiiremini ja lihtsamini riskianalüüsi koostada.13

Praktikas aga näevad väikeettevõtted seda pigem ebamõistliku halduskoormusena, kuna peavad

koostama riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus või selle sinna üles laadima.

Eelnõuga tehtava muudatuse kohaselt ei ole tööandjad, kelle ettevõttes töötab alla kümne töötaja,

kohustatud enam riskianalüüsi töökeskkonna andmekogus koostama või seda sinna esitama, kuid

soovi korral on neil jätkuvalt see võimalus ja õigus. Muudatuse eesmärk on vähendada

mikroettevõtete halduskoormust, säilitades samas võimaluse kasutada riskianalüüsi moodulit

töökeskkonnas esinevate riskide hindamiseks.

Endiselt säilib kõikidele tööandjatele kohustus koostada riskianalüüsi kirjalik dokument.

Juhul kui alla kümne töötajaga tööandja ei esita riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse, peab ta

riskianalüüsi esitama tööinspektorile järelevalve raames. Selleks et tagada sujuv ja kiirem

järelevalve, on soovitatav, et ka alla kümne töötajaga tööandja siiski riskianalüüsi töökeskkonna

andmekogusse esitaks. Lisaks tuleb arvestada, et juhul kui riskianalüüsid on andmekogusse

kandmata, suurendab see tõenäosust, et ettevõte satub TI järelevalve valimisse, kuna muul viisil pole

TI-l võimalik veenduda, kas tööandja on täitnud oma kohustust riskianalüüs teha.

Riskianalüüsi töökeskkonna andmekogusse esitamine vähendab ka tööandjate halduskoormust

paberdokumentide säilitamisel (töökeskkonna andmekogusse esitamata riskianalüüse peab tööandja

säilitama ise 55 aastat).

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse TTOS-i § 16 lõike 9 sõnastust. Igas ettevõttes peab olema isik

(töökeskkonnaspetsialist), kes vastutab töötervishoiu ja -ohutuse eest ettevõttes. Tööandja võib ise

täita töökeskkonnaspetsialisti kohustusi, kui tal on töökeskkonnaalased teadmised ja oskused. Kui

kehtiva õiguse kohaselt tööandja ei olnud eraldi määranud ettevõttes töökeskkonnaspetsialisti, siis

sellist spetsialisti ettevõttes ei olnud. Juhul kui tööandja soovis ise töökeskkonnaspetsialisti

kohtuseid täita (nt ettevõtte juhatuse liige), siis tuli läbi viia bürokraatlik volitamine. Eelnõuga

vähendatakse tööandja halduskoormust ja edaspidi ei pea tööandja eraldi töökeskkonnaspetsialisti

määrama, kui tööandja leiab, et ta soovib ise töökeskkonnaspetsialisti ülesandmeid täita. Kui

tööandja eraldi töökeskkonnaspetsialisti ei määra, siis eeldatakse, et tööandja täidab seda rolli ise.

Seeläbi on nii töötajatele kui ka TI-le järelevalve käigus selge, kelle ülesanne on töötervishoiu ja -

ohutusealaste ülesannete täitmine, kui ettevõttes eraldi töökeskkonnaspetsialisti määratud ei ole.

Siinkohal on oluline juhtida tähelepanu, et töökeskkonnaspetsialistil on töökeskkonnas ohutuse

tagamisel keskne roll, mistõttu on ääretult oluline, et isik, kes täidab töökeskkonnaspetsialisti rolli,

oleks selleks pädev. Kui tööandja tunneb, et tal ei ole piisavalt teadmisi ja oskusi töökeskkonna

ja -ohutuse küsimustega tegeleda, saab tööandja volitada selleks pädevama isiku enda ettevõttes ja

pädeva isiku puudumisel tellida ettevõttevälise spetsialisti. Samuti on tööandjal võimalik koolitada

ennast või ettevõttes määratud töökeskkonnaspetsialisti vajalike pädevuste ja oskuste

omandamiseks.

13 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus 257 SE. Seletuskirja lk: Eelnõu - Riigikogu.

13

Eelnõu § 1 punktiga 13 tunnistatakse kehtetuks tööandja kohustus teavitada TI-d määratud

töökeskkonnaspetsialistist.

Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja esitama TI-le kümne päeva jooksul määramisest või

valimisest arvates andmed töökeskkonnaspetsialisti kohta, sealhulgas nende nimed, ametikohad

ning kontaktandmed. Seda tuleb teha kas töökeskkonna andmekogu kaudu või kirjalikku

taasesitamist võimaldavas vormis.

Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on vähendada tööandjate halduskoormust. Praktikas on

ilmnenud, et andmekogus ei pruugi olla asjakohane teave ega kajastuda ettevõtte tegelik olukord.

Samas saab TI inspektor järelevalvemenetluse käigus kontrollida, kas ettevõttes on

töökeskkonnaspetsialist määratud. Lisaks säilib tööandjal võimalus ja õigus esitada need andmed TI

töökeskkonna andmekogusse, kui ta seda soovib. Töökeskkonnaspetsialisti andmete sisestamine

töökeskkonna andmekogusse kiirendab inspektori järelevalvet töökeskkonnas.

Eelnõu § 1 punktidega 14–16 muudetakse töökeskkonnavoliniku valimise ja

töökeskkonnanõukogu moodustamise korda.

Kehtiva õiguse kohaselt tuleb:

 töökeskkonnavolinik valida igas ettevõttes, kus töötab vähemalt kümme või rohkem töötajat;

 ettevõttes, mis koosneb mitmest territoriaalselt eraldatud struktuuriüksusest või kus

töötatakse vahetustega ja kus struktuuriüksuses või vahetuses töötab korraga üle kümne töötaja,

valida igasse struktuuriüksusse või vahetusse üks töökeskkonnavolinik;

 tööandjal moodustada töökeskkonnanõukogu vähemalt 150 töötajaga ettevõttes, kus on

võrdselt tööandja määratud esindajaid ja töötajate valitud esindajaid.

Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt peab tööandja korraldama töökeskkonnavoliniku

valimised, kui vähemalt kümme protsenti ettevõtte, selle struktuuriüksuse või vahetuse töötajatest

avaldab soovi valida töökeskkonnavolinik (eelnõu § 1 punkt 14 ja 15). Sarnast lähenemist

kasutatakse ka töötajate usaldusisiku seaduses14, kus usaldusisiku valimiseks võib üldkoosoleku

kokku kutsuda vähemalt 10% tööandja töötajatest. Samuti säilib tööandja kohustus konsulteerida

tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes töötajatega, kui töökeskkonnavoliniku valimiseks soovi ei

avaldata või töökeskkonnavolinikku ei valita (TTOS-i § 12 lg 3). Töökeskkonnanõukogu

moodustatakse eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt tööandja algatusel või kui vähemalt 10%

ettevõtte töötajatest selleks soovi avaldab (eelnõu § 1 punkt 16).

Samuti kaotatakse töökeskkonnanõukogu kohustuslik liikmete arv, rõhutades seda, et töötajate ja

tööandjate esindajaid peab töökeskkonnanõukogus olema võrdselt. Kuivõrd edaspidi saab

töökeskkonnanõukogu moodustada ka väiksem kui 150 töötajaga ettevõte, võib mõne väiksema

ettevõtte puhul olla neli liiget liiga koormav. Töökeskkonnanõukogu saab otsustada ise oma liikmete

arvu olenevalt töökeskkonnast ja töökeskkonnanõukogus kerkivatest küsimustest.

Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on suurendada paindlikkust ja arvestada paremini ettevõtte

suuruse ning töötajate tegeliku huvi ja vajadustega. Muudatused võimaldavad vältida olukordi, kus

töökeskkonnavolinik on valitud või töökeskkonnanõukogu moodustatud formaalsuse tõttu, kuid

sisuline vajadus selle jaoks ettevõttes tööandja ja töötajate hinnangul puudub. TI järelevalve

praktikas on ilmnenud jätkuvalt, et tööandjad korraldavad töökeskkonnavoliniku valimise, kuid

töötajate vähese huvi tõttu töökeskkonnavolinikku siiski ei valita. See toob kaasa valimisprotsessi

14 Töötajate usaldusisiku seadus, RT I, 07.01.2025, 3. https://www.riigiteataja.ee/akt/112112021018?leiaKehtiv.

14

kordumise, mis tähendab aja- ja ressursikulu nii tööandjale kui ka töötajatele, ilma et sünniks sisulist

kasu ohutu töökeskkonna loomisel.

Muudatused säilitavad töötajate õiguse esindatusele, kuid võimaldavad selle rakendamist

paindlikumalt ja vajaduspõhiselt, mis tähendab, et töötajad võivad nõuda töökeskkonnavoliniku

valimist või töökeskkonnanõukogu moodustamist. Oluline on, et tööandja teavitab töötajaid sellise

võimaluse olemasolust ning tagab, et otsused tehakse läbipaistvalt ja töötajate kaasamisel.

Samuti kaotatakse tööandja kohustus esitada valitud töökeskkonnavoliniku andmed töökeskkonna

andmekogusse. Muudatuste eesmärk on vähendada tööandjate halduskoormust. Praktikas on

ilmnenud, et andmekogus ei pruugi olla asjakohane teave ega kajastuda ettevõtte tegelik olukord.

Samas saab TI inspektor järelevalvemenetluse käigus kontrollida, kas ettevõttes

töökeskkonnavolinik määratud. Lisaks säilib tööandjal võimalus ja õigus esitada need andmed TI

töökeskkonna andmekogusse, kui ta seda soovib.

Eelnõu § 1 punktiga 17 täpsustatakse, millega peab töökeskkonnanõukogu tutvuma. Kehtiva õiguse

kohaselt tutvub töökeskkonnanõukogu ettevõtte töökeskkonna sisekontrolli tulemustega ning

vajaduse korral teeb ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks.

Eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt tutvub töökeskkonnanõukogu edaspidi sellega, kuidas

tööandja täidab töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid, ning teeb vajaduse korral

ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks. Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 3, millega

tunnistatakse kehtetuks töökeskkonna sisekontrolli kohustus. Muudatus ei mõjuta

töökeskkonnanõukogu rolli töökeskkonna ohutuse küsimustega tegelemisel.

Eelnõu § 1 punktiga 18 tunnistatakse kehtetuks sätted, mille kohaselt edastab TI hiljemalt iga aasta

1. märtsiks Terviseametile eelmise aasta kutsehaigestumiste ja tööst põhjustatud haigestumiste

statistilised andmed ning Terviseamet seejärel analüüsib neid andmeid.

TI kogub ja analüüsib kutsehaigestumiste andmeid oma töö raames ning avaldab need statistikana

oma kodulehel. Terviseameti roll selles protsessis on olnud formaalne ega ole andnud lisandväärtust

andmete kasutamisele ega töötervishoiupoliitika kujundamisele.

Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on vältida dubleerivaid tegevusi riigiasutuste vahel ning

vähendada tarbetut halduskoormust TI-le. TI on pädev kutsehaigestumise ja tööst põhjustatud

haigestumise statistilisi andmeid ise analüüsima, seetõttu ei ole otstarbekas säilitada kohustust

andmete edastamiseks Terviseametile, kellel puudub praktiline roll nende andmete edasisel

kasutamisel. Tööinspektsioon kasutab andmeid muu hulgas järelevalve ning ennetustegevuste

planeerimisel ja sihitamisel.

Samuti tunnistatakse kehtetuks TTOS-i § 21, mis sätestab Töökeskkonna Nõukoja koosseisu ja

töökorra kinnitamise ning ülesanded.

Kehtiva õiguse kohaselt on Töökeskkonna Nõukoda MKM-i juures asuv valitsusasutuste ning

tööandjate ja töötajate keskliitude töötervishoiu ja tööohutuse asjatundjatest koosnev nõuandekogu

töökeskkonna küsimustes, kelle põhiülesanne on teha ettepanekuid ja avaldada arvamust

töökeskkonnapoliitika väljatöötamiseks ja rakendamiseks (TTOS-i § 21 lõiked 1 ja 2).

15

Praktikas ei ole Töökeskkonna Nõukoda toiminud juba aastaid. Selle asemel on töötervishoiu ja

tööohutuse valdkonna küsimusi käsitletud kolmepoolsetel kohtumistel15, mis sisuliselt täidavad

Töökeskkonna Nõukoja funktsiooni. Eeltoodust lähtudes ei ole eraldi Töökeskkonna Nõukoja

moodustamine põhjendatud ning regulatsioon vajalik.

Eelnõuga seoses tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 14. septembri 2000. a määrus nr 58

„Töökeskkonna Nõukoja põhimäärus“.

Eelnõu § 1 punktidega 19 ja 20 muudetakse TTOS-i § 24 lõikeid 4 ja 41 eesmärgiga võimaldada

kutsehaigestumise ja tööõnnetuse uurimise raporteid edastada kannatanule või tema huvide kaitsjale

töökeskkonna andmekogu kaudu.

Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja tegema kutsehaigestumise ja tööõnnetuse uurimise

tulemused teatavaks kannatanule või tema huvide kaitsjale kirjalikult.

Eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk on laiendada tööandja võimalusi infot edastada, võimaldades

seda teha ka elektrooniliselt töökeskkonna andmekogu kaudu. Muudatus toetab digitaalseid

lahendusi, vähendab halduskoormust ning tagab samas, et kannatanu või tema esindaja saab vajaliku

teabe kätte usaldusväärsel ja jälgitaval viisil. Töötajatele ja nende huvide kaitsjatele on loodud

ligipääs nendega seotud andmetele töökeskkonna andmekogus.

Eelnõu § 1 punktiga 21 tunnistatakse kehtetuks:

1) TTOS-i § 24 lõige 6, mille kohaselt TI ei uuri tööõnnetust, millega seoses toimub

kriminaalmenetlus;

2) TTOS-i § 24 lõige 7, mille kohaselt uurib TI pärast kriminaalmenetluse lõpetamist surmaga

lõppenud tööõnnetusi, raske tervisekahjustusega lõppenud tööõnnetusi, mille puhul alustati

kriminaalmenetlust töötervishoiu ja tööohutuse nõuete eiramise tõttu, ja vajaduse korral

tööõnnetusi, mille puhul alustati kriminaalmenetlust ettevaatamatusest töötervishoiu ja

tööohutuse nõuete eiramise tõttu.

Muudatuse vajadus tuleneb praktikas ilmnenud kitsaskohast, et töötaja võib jääda ilma tööõnnetuse

korral makstavast haigushüvitisest, kui tööandja pole uurimist korraldanud või on esitanud TI-le

akti, mille kohaselt tööandja hinnangul ei olnud tegemist tööõnnetusega. Põhjendatud kahtluse

korral on TI-l vaja algatada omapoolne uurimine, mida aga kehtiva õiguse kohaselt ei ole võimalik

teha enne, kui kriminaalmenetlus on lõppenud, see aga võib kesta väga pikalt.

Eelnõuga tehtava muudatuse eesmärk on tagada tööõnnetusse sattunud isikule võimalus saada

haigushüvitist mõistliku aja jooksul, ilma et ta peaks ootama politsei algatatud kriminaalmenetluse

lõppemist. Samas jääb TI-le kaalutlusõigus otsustamaks, kas ja millal uurimine korraldada. Näiteks

olukorras, kus tööandja on koostanud raporti, ei pruugi politsei uurimismenetlusega paralleelselt

toimuv TI uurimismenetlus olla vajalik, sest aluseks kannatanule haigushüvitis välja maksta on

tööandja raport. Kui aga raport puudub, saab TI otsustada uurimise korraldada. Kui tööandja

koostatud raportis esineb aga puudusi, saab TI nõuda nende kõrvaldamist kriminaalmenetluse

lõppemise järel.

Tehtav muudatus võimaldab TI-l tegutseda kiiremini ja tõhusamalt, tagades parema kaitse

tööõnnetusse sattunud isikutele.

15 Tööandjate ja ametiühingute esindajad kohtuvad regulaarselt majandus- ja tööstusministriga.

16

Samuti tunnistatakse kehtetuks TTOS-i § 25 lõike 5 punkt 3, mille kohaselt on TI kohustatud

vajaduse korral kontrollima uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud

nõuetele.

TI teeb kehtiva õiguse kohaselt uue või rekonstrueeritud ehitise ülevaatust kohaliku omavalitsuse

taotlusel, mis esitatakse läbi ehitisregistri. Praktikas aga sellised ülevaatused väga sageli ei toimu

ning osaliselt dubleerib see ka ehitusjärelevalve tegevust.

Kuigi eelnõuga tehtavate muudatuste kohaselt ei ole TI enam kohustatud kontrollima uue või

rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust kehtestatud nõuetele, saavad ettevõtted soovi korral

kasutada TI pakutavat tasuta konsultatsiooniteenust. TI konsultatsiooniteenuse eesmärk on teha

ettepanekuid ja anda soovitusi ettevõtete töökeskkonna ja töösuhete parandamiseks.16

Eelnõu § 1 punktiga 22 loetakse § 276 §-ks 278 ja selles asendatakse tekstiosa „275“ tekstiosaga

„276“. Tegemist on tehnilise muudatusega, mille eesmärk on muuta seaduse struktuuri: varasem

§ 276, mis sätestas kohtuvälise menetleja, tõstetakse § 278. Muudatus on seotud eelnõu punktiga 28

tehtava muudatusega, millega asendatakse senine kohtuvälise menetleja säte uue väärteokoosseisu

sättega. Selle eesmärk on tagada, et väärteokoosseisud oleksid seaduses esitatud järjestikustes

paragrahvides, mis parandab seaduse loetavust ja süsteemsust.

Lisaks täpsustatakse uues paragrahvis viidet vastutuse koosseisu paragrahvidele, et see kajastaks

eelnõuga tehtavat muudatust, mille kohaselt väärteokoosseisud on nüüd sätestatud §-des 271–276

senise 271–275 asemel.

Eelnõu § 1 punktiga 23 täiendatakse TTOS-i §-dega 276 ja 277, sätestades uue väärteokoosseisu

ning võimaldades TI-l kasutada väärteomenetluses lühimenetlust.

Eelnõu kohaselt muudetakse TTOS-i struktuuri, tõstes kohtuvälise menetleja sätted §-i 278 (täpsem

kirjeldus eelnõu punkti 22 selgituste juures) ning asendades § 276 sätte uue väärteokoosseisuga,

mille kohaselt on TI-l õigus karistada töötajat rahatrahviga kuni 50 trahviühikut, kui ta ei kasutanud

tööandja väljastatud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt või jättis need üldse kasutamata ning

sellega kaasnes oht töötaja enda või teiste töötajate tervisele või elule.

Tihti on just töötaja hooletus tööõnnetuste ja ohtlike olukordade põhjus ning karistusmeetme

kehtestamine töötajatele motiveeriks neid järgima tööohutuse nõudeid hoolikamalt, aitaks seeläbi

vältida tööõnnetusi ja kaitsta nii töötajate tervist kui ka tööandja huve.

Enne töötajate karistamist rahatrahviga veendub tööinspektor, et tööandja on täitnud kõik

töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, sh väljastanud nõuetekohased isikukaitsevahendid, juhendanud

töötajat nende kasutamisel, kontrollinud isikukaitsevahendite kasutamist jms. Oluline on silmas

pidada, et tööohutusnõuete täitmise eest vastutab tööandja. Samas lasub ka töötajal kohustus

tööandja seatud nõudeid täita. Juhul kui olenemata tööandja pingutusest töötaja siiski rikub

isikukaitsevahendite kasutamise nõudeid, on tööinspektsioonil võimalik töötajale rahatrahv määrata.

Töötajate karistamine ei ole Eestis uus nähtus. Näiteks liiklusseaduse §-de 253 ja 254 kohaselt on

õigus karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut mootorsõidukijuhti, kui ta ületab kehtestatud

iganädalast tööaega, ning trammijuhti talle kehtestatud töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise eest.

16 Lisainfo konsultatsiooniteenuse kohta: Konsultatsiooniteenus ettevõtetele | Tööinspektsioon.

17

Lisaks täiendatakse TTOS-i uue §-ga 277, millega sätestatakse võimalus kohaldada

väärteomenetluse alustamisel lühimenetlust ning määrata väärteo tunnustega teo toime pannud

isikule mõjutustrahv.

Praegune olukord, kus töötajat ei saa isikukaitsevahendite kasutamata jätmise eest karistada, on

loonud ebavõrdse olukorra, kus tööandjal on kohustus tagada, et isikukaitsevahendid oleksid

kättesaadavad ja vastaksid nõuetele, kuid TTOS ei näe ette töötaja vastutust nende kasutamata

jätmise eest. Tihti on just töötaja hooletus tööõnnetuste ja ohtlike olukordade põhjus.

Karistusmeetme kehtestamine töötajatele, kes jätavad teadlikult isikukaitsevahendid kasutamata,

motiveeriks neid järgima tööohutuse nõudeid hoolikamalt, mis aitab vältida tööõnnetusi ja kaitsta

nii töötajate tervist kui ka tööandja huve.

Lühimenetluse kasutuselevõtt väärteomenetluses aitab kiirendada ja lihtsustada protsessi, mis on

oluline tööohutuse rikkumiste puhul, kus kiire reageerimine on hädavajalik ning rikkumisi palju.

Mõjutustrahv on proportsionaalne ja piisavalt motiveeriv, et ka töötajad pööraksid rohkem

tähelepanu isikukaitsevahendite kasutamisele. Muudatuste kehtestamine aitab luua turvalisema ja

vastutustundlikuma töökeskkonna. See tasakaalustab tööandja ja töötaja vastutust, vähendab

tööõnnetuste riski ning kindlustab, et tööohutusnõuete rikkumised saavad kiire ja asjakohase

lahenduse.

TTOS-is sätestatud väärtegude kohtuväline menetleja on TI. Lühimenetluse kasutuselevõtt aitab

kiirendada ja lihtsustada väärteomenetluse protsessi, mis on oluline tööohutuse rikkumise korral,

kui kiire reageerimine on hädavajalik. Lisaks on mõjutustrahv proportsionaalne ja piisavalt

motiveeriv, et ka töötajad pööraksid isikukaitsevahendite kasutamisele rohkem tähelepanu.

Eelnõuga tehtavate täiendustega võimaldatakse TI-l kohaldada väärtoemenetluse alustamisel

lühimenetlust TTOS-i § 271 lõikes 1, § 272 lõikes 1, § 273 lõikes 1, § 274 lõikes 1, § 275 lõikes 1 ja

§-s 276 sätestatud väärteokoosseisude korral. Mõjutustrahvi määrad on järgnevad: 1) TTOS-i § 271–

275 lõigetes 1 sätestatud väärteokoosseisude korral 160 eurot; 2) TTOS-i §-s 276 nimetatud

väärteokoosseisu korral 80 eurot.

Lühimenetluse alustamist väärteomenetluse korral sätestab väärteomenetluse seadustiku (VTMS)

jagu 12. Sama seaduse § 548 lõigete 1 ja 4 järgi kohaldab väärteomenetluse alustamise korral

kohtuväline menetleja seaduses sätestatud juhtudel lühimenetlust ja määrab väärteo tunnustega teo

toime pannud isikule mõjutustrahvi, mille maksimaalmäär on 160 eurot ja mille määr väärteo eest

kehtestatakse seadusega (näiteks TTOS-iga). Lühimenetluses määratav mõjutustrahv ei ole süüteo

eest kohaldatav karistus, seda ei kanta karistusregistrisse ja sellele ei või tugineda süüteo korduvuse

arvestamisel ega muude süüteo eest ette nähtud õigusjärelmite kohaldamisel (VTMS-i § 548 lõige

6).

Eelnõu §-ga 2 muudetakse ELTTS-is lähetatud töötaja andmete ja dokumentide esitamist ning

andmete avaldamist reguleerivat ELTTS-i § 51 lõiget 1. Muudatuse eesmärk on vabastada teatud

vähese riskiga sektorites tegutsevad tööandjad lähetusdeklaratsiooni esitamise kohustusest, kui nad

lähetavad töötaja Eestisse tööle teenuse osutamiseks kindlaksmääratud ajavahemikus.

Muudatuse kohaselt esitab lähetatud töötaja tööandja, välja arvatud jae- ja hulgikaubanduse või

finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas tegutsev tööandja, TI-le lähetuse kohta ELTTS-i § 51

lõike 1 punktides 1–7 nimetatud andmed (muu hulgas lähetatud töötajate arv, nende isikuandmed,

lähetuse eeldatav kestus, lähetatud töötaja töö tegemise koha aadress ning tegevusala, millel

lähetatud töötaja Eestis töötama hakkab). Muudatusega vabastatakse jae- ja hulgikaubanduse või

18

finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas tegutsev tööandja ELTTS-i § 51 lõikes 1 sätestatud

kohustuse täitmisest ehk lähetusdeklaratsiooni esitamise kohustusest, kui töötaja lähetatakse

Eestisse tööle määratud ajavahemikus teenuste osutamise tõttu.

Muudatus on tingitud Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide partnerlusel põhineva ühtse turu

jõustamise rakkerühma SMET-i soovitusest vabastada lähetatud töötajate tööandjad töötajate

lähetamisel lähetusdeklaratsiooni esitamise kohustusest teatud madala riskiga sektorites, st

sektorites, kus ei esine töötajate lähetamisel olulisi rikkumisi või probleeme. Need sektorid on Eestis

hulgi- ja jaekaubandus ning finants- ja kindlustustegevus. See tähendab, et kui lähetatud töötaja

tööandja tegutseb mõnes eelnimetatud sektoris, ei pea ta Eestisse töötajate lähetamisel nende

töötajate kohta üldse lähetusdeklaratsiooni esitama olenemata sellest, millisel konkreetsel töökohal

töötaja tööle asub. Näitena võib tuua, et jaekaubanduses ei ole edaspidi lähetusdeklaratsiooni vaja

esitada näiteks kassapidaja, saaliteenindaja, letiteenindaja, ostujuhi, osakonnajuhi, poe juhataja ega

ka tugifunktsioone täitvate töötajate, nagu personalispetsialisti või juristi puhul. Hulgikaubanduses

ei ole lähetusdeklaratsiooni vaja esitada näiteks laotöötaja, logistiku või ostujuhi puhul.

Finantssektoris ei tule lähetusdeklaratsiooni esitada panga kliendinõustaja, laenuhalduri või

osakonnajuhi puhul. Kindlustussektoris ei ole lähetusdeklaratsiooni vaja esitada näiteks

kindlustusmaakleri, kahjukäsitleja või aktuaari puhul.

Praktiline kogemus lähetatud töötajate töötingimuste üle järelevalve tegemisel näitab, et reeglina

täidavad lähetatud töötajate tööandjad kõnealustes valdkondades töötajate lähetamist puudutavaid

nõudeid korrektselt. Nimelt osutab järelevalvepraktika, et valdavalt esitatakse nendes sektorites

lähetusdeklaratsioonid õigeaegselt, tagatakse Eestisse lähetatud töötajatele ELTTS-ist tulenevad

Eestis kohaldatavad töötingimused ning puuduvad lähetatud töötajate või kolmandate isikute

esitatud kaebused lähetatud töötajate töötingimuste rikkumiste kohta.

Tööinspektsiooni andmepõhise analüüsi tulemusel on tuvastatud, et hulgi- ja jaekaubanduse ning

finants- ja kindlustustegevuse sektorid ei kuulu kõrgema riskitasemega sektorite hulka. 2025. aastal

on kolm kõrgema riskitasemega sektorit töötlev tööstus, veondus ja laondus ning ehitus. 2024. aastal

olid nendeks töötlev tööstus, transport ja ehitus. Madala riskiga sektorite välistamine

lähetusdeklaratsiooni esitamise kohustusest võimaldab Tööinspektsioonil suunata lähetatud

töötajate töötingimuste järelevalves enam tähelepanu kõrgema riskitasemega sektoritele.

Lisaks vähendab muudatus teiste EL-i liikmesriikide tööandjate halduskoormust Eestisse töötajate

lähetamisel. Eestisse töötajaid lähetades tuleb lähetatud töötaja tööandjal esitada ELTTS-i § 51

lõike 1 kohane teave TI hallatavas tööelu infosüsteemis. Kuigi Eesti lähetatud töötajate

deklareerimise süsteem on juba praegu EL-i kiireim ja efektiivseim17, muutub Eestisse töötajate

lähetamine tööandjatele senisega võrreldes veelgi lihtsamaks ja atraktiivsemaks. Muudatuse

tulemusel on Eestis kasutusel kuus Euroopa Komisjoni soovituslikku töötajate lähetamise

halduskoormuse vähendamise praktikat kaheksast, mis on üks parimaid tulemusi EL-i liimesriikide

seas.

Eelnõu §-ga 3 täiendatakse MKS-i.

Punktiga 1 lisatakse MKS paragrahvi 1 lõige 8, mille kohaselt on TI-l õigus teha järelevalvet MKS-

i §-des 252 ja 2511–2512 sätestatud kohustuste täitmise üle. Punktiga 2 tehakse samasisuline täiendus

17 Commission Staff Working Document. Accompanying the document Proposal for a Regulation of the European Parliament and

Council on a Public Interface Connected to the Internal Market Information System for the Declaration of Posting of Workers and

Amending Regulation (EU) No 1024/2012, lk 6–7.

19

paragrahvidesse 258 ja 2515, kus lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „maksuhaldur“ sõnadega „või

Tööinspektsioon“.

Eelnõuga antakse TI-le õigus teha järelevalvet töötamise registrisse (TÖR) ning töövõtuahela ja

töötamise kestuse andmekogusse (TTKI) andmete esitamise kohustuse üle.

Kehtiva õiguse kohaselt on järelevalve tegemise õigus üksnes Maksu- ja Tolliameti (MTA)

maksuhalduril. See aga tähendab, et kui TI inspektor tuvastab TTOS või TLS ehitusjärelevalve

käigus, et ehitusettevõtja, kes on kohustatud esitama või kinnitama andmed TTKI-s, ei ole seda

teinud, peab inspektor teavitama sellest MTA-d. Kavandatav muudatus võimaldab aga TI-l edaspidi

ise otse kontrollida ja nõuda andmete esitamist TTKI-sse, mis muudab järelevalve tõhusamaks ning

seejuures vähendab nii TI kui ka MTA halduskoormust. Sama põhimõte kehtib ka TÖR-i andmeid

esitades ehk kui TI tuvastab järelevalve käigus, et tööandja pole TÖR-i andmeid esitanud, on TI-l

õigus järelevalve raames seda nõuda.

Seega on mõlema haldusorgani ning ka töösuhte poolte aja- ja rahakulu võimalik kokku hoida, kui

registrikande tegemise ja registrikande muutmise ettekirjutuse tegemise õigus on lisaks MTA-le ka

TI-l. Olukorras, kus kohustatud isik keeldub kande tegemisest, ei täida kohustust määratud tähtaja

jooksul või tal puudub see võimalus, saab TI kande ise ära teha asendustäitmise ja sunniraha seaduse

kohaselt asendustäitmise korras. Tööinspektorile ei anta õigusi, mis MKS alusel on ainult

maksuhalduril (sh nt § 258 ja § 2515 lõikes 2 sätestatud õigused). Tööinspektor saab teha MKS §-des

252 ja 2511–2512 kehtestatud olukordade üle järelevalvet seoses sellega, et tööinspektor teeb

töölepingu seaduse ning töötervishoiu ja tööohutuse seaduses sätestatud järelevalvet ja tuvastab

rikkumised enda järelevalve raames. Tööinspektsioon võib järelevalve teostamiseks kohaldada

korrakaitseseaduse §-des 30, 31, 32, 49, 50 ja 51 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid, mis on

sätestatud TTOS-is ja kehtib TTOS alusel läbiviidavale järelevalvele.

Näiteks TÖR osas oleks TI järelevalve vajalik järgmistes situatsioonides:

- TI tuvastab järelevalve käigus töökohal töötajad, kes on tööle asunud, kuid kelle kohta

puudub kehtiv TÖR kanne,

- TI hindab järelevalve käigus võlaõiguslik lepingu ümber töölepinguks, tööandjat

kohustatakse töötajat teavitama töölepingus seaduse § 5 lg 1 andmetest ja muutma või

tegema töötamise registri kande, kus töötamise liigiks on tööleping.

Seega teostab TI järelevalvet töötamise registri kannete üle üksnes täiendava õigusena, st piiratud

ulatuses ohuprognoosi alusel. Asendustäitmine on vajalik näiteks olukordades, kus tööandja ei saa

enam kannet ise teha või tööandja venitab sellega põhjendamatult. Töötamise registrisse andmete

lisamine või muutmine peaks olema TI järelevalve jaoks piiratud järgmiste andmeväljadega – töötaja

nimi, isikukood, tööle asumise aeg ja töötamise aluseks olnud õigussuhte liik.

TI-le järelevalve õiguse andmine TTKI-sse andmete esitamise üle on muu hulga seotud ka

kavandatavate muudatustega TTOS-i alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 08. detsembri 1999. a

määruses nr „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“, mille raames kaotatakse ära senine

tööandja kohustus esitada TI-le teade ehituse alustamise teada, kuna samu andmeid on ettevõtetel

kohustus edastada ka TTKI-se ning topelt andmete edastamine kahele riigiasutusele toob kaasa

ebamõistliku halduskoormuse. Nimetatud muudatusega seonduvalt lisatakse TTKI-sse täiendav

andmeväli tööohutuse koordinaatori andmete edastamiseks, mis on TI-le vajalik info töötervishoiu

ja -ohutuse alase järelevalve läbiviimiseks. TTKI-sse tööohutuse koordinaatori andmete edastamise

üle teeb järelevalvet TI.

20

Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi mõisteid.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on puutumuses isikuandmete kaitse üldmäärusega (EL) 2016/679.

5. Seaduse mõjud

Eelnõu muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: 1) sotsiaalne, sh

demograafiline mõju, 2) mõju majandusele ja 3) mõju riigivalitsemisele. Eelnõu mõjude olulisuse

tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi nelja kriteeriumi alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise

sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Eelnõus esitatud

muudatused ei mõjuta regionaalarengut, infotehnoloogiat ja infoühiskonda; haridust, kultuuri ja

sporti; riigikaitset ja välissuhteid ning siseturvalisust ja keskkonda, mistõttu ei ole mõju olulisust

nendes valdkondades hinnatud. Käesolev peatükk ei käsitle eelnõu tehnilisi muudatusi, mis

parandavad õigusselgust ega mõjuta otseselt sihtrühmi.

5.1. Mõjutatud sihtrühm: osaühingu ainuosanikud, kes on ühtlasi osaühingu ainukesed

juhatuse liikmed ja töötajad (edaspidi osaühingu ainuosanikud)

Praegu kehtiva TTOS-i kohaldusalasse kuuluvad ettevõtted, asutused ja organisatsioonid, kus töötab

töötajaid töölepingu seaduse või ametnikke avaliku teenistuse seaduse alusel. Lisaks kohaldatakse

TTOS-i ka kinnipeetava tööle vanglas, õpilase ja üliõpilase tööle õppepraktikal, juriidilise isiku

juhatuse või seda asendava juhtorgani liikme tööle (kui temaga on sõlmitud tööleping) ning teatud

juhtudel ka teenuse osutamise lepingu alusel töötava füüsilise isiku tööle. Statistikaameti andmetel

oli 2024. aastal Eestis kokku ca 205 000 aktiivset majandusüksust.18 2025. aasta augustikuu lõpu

seisuga oli Eestis TTOS-i kohaldusalasse kuuluvaid ettevõtteid ehk neid, kus töötas vähemalt üks

inimene töölepingu või avaliku teenistuse seaduse alusel, ca 80 000, mis moodustab 39% kõikidest

Eesti ettevõtetest. Osaühinguid, mille ainus osanik, juhatuse liige ning töölepinguline töötaja on üks

ja sama inimene, oli sama seisuga ca 21 700 (ca 21 500 inimest), mis moodustab 27% kõikidest

TTOS-i kohaldusalasse kuuluvatest ettevõtetest, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise

suurusega.

Majanduslik mõju

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Muudatus 1: osaühingu ainuosanike halduskoormuse vähendamine TTOS-i nõuete täitmisel

Muudatus vabastab osaühingu ainuosanikud suuremast osast TTOS-is sätestatud kohustustest, sh

riskianalüüsi koostamisest, tervisekontrolli korraldamisest, tööõnnetuste registreerimisest ja TI

järelevalvest. Seeläbi väheneb osaühingu ainuosanike halduskoormus ja rahaline kulu (nt kulu

tervisekontrollidele, ajakulu dokumenteerimisele). Uuringud näitavad, et ettevõtjad hindavad

töötervishoiu ja -ohutusega tegelemist aja- ja rahakulukaks. 2019. aasta uuringu ESENER19

andmetel on vähemalt viie töötajaga tööandjate hinnangul peamised takistused töötervishoiu

ja -ohutuse nõuete täitmisel ajapuudus ja vähene personal (25% Eesti tööandjate jaoks oluline

puudus), kohustuste keerukus (20%), liigne bürokraatia (19%), rahapuudus (19%). Seejuures on

kohustuste keerukus ja liigne bürokraatia mikro- ja väikeettevõtete jaoks olulisem takistus kui

18 Statistikaameti andmebaas. Tabel ER006: statistilisse profiili kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008) järgi.

Statistika andmebaas. 19 ESENER (2019). Uute ja tekkivate riskide Euroopa ettevõtete uuring.

21

suuremates ettevõtetes. Väiksem regulatiivne koormus võib soodustada ettevõtluse alustamist või

töötamise registreerimist ametlikuks (sh ümbrikupalgalt ületulemist), kuna väheneb tajutud

bürokraatia.

TTOS-i kohustused jäävad siiski kehtima ka osaühingu ainuosanikele, kui osaühingu ainuosanik:

• tegutseb teenuseosutajana ja töötab koos teiste tööandjate töötajatega samas

töökeskkonnas (§ 12 lõiked 4–9);

• kasutab renditööjõudu (§ 12 lõige 1);

• tegutseb teenuseosutajana ja temaga juhtub tööõnnetus (§ 24 lõige 2).

Seega, kui osaühingu ainuosanik töötab koos samas töökeskkonnas teise ettevõtte töötajatega, peab

ta TTOS-i kohaselt tagama tööohutuse, sh teavitama teisi samas töökeskkonnas töötavaid inimesi

tema tööga kaasnevatest ohtudest, ning kasutama töökorras töövahendeid ja isikukaitsevahendeid.

Kui osaühingu ainuosanik kasutab renditööjõudu, peab ta tagama tema juures töid tegeva

renditöötaja töötervishoiu ja tööohutuse nõuete täitmise. Juhul kui osaühingu ainuosanik osutab

teenust ning temaga juhtub tööõnnetus, siis uurib tööõnnetust ja teavitab sellest töid korraldav isik.

Halduskoormuse vähenemisest tingitud mõju avaldumise ulatust saab pidada keskmiseks, kuna

osaühingu ainuosanikud vabanevad mitmest kohustusest, kuid see ei nõua neilt kohanemiseks

sihipäraseid tegevusi. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, sest TTOS-i kohustused on valdavalt

perioodilised (nt riskianalüüs, tervisekontroll).

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Muudatus võib tekitada tunnetuslikult ebavõrdset kohtlemist osaühingu ainuosanike ja teiste

mikroettevõtete vahel – esimesel halduskoormus väheneb, teisel mitte. Kui ainuosanik vastutab vaid

iseenda tervise ja tööohutuse eest, siis juba kahe töötajaga või kahe juhatuse liikmega ettevõttes

vastutab üks inimene ka teise inimese tööohutuse ja tervise eest. Seetõttu on sellistes ettevõtetes

oluline, et töötervishoiu ja -ohutuse tagamine oleks töötajate jaoks selgelt reguleeritud. Kuigi

halduskoormuse vähendamine on oluline, ei tohi see toimuda töötajate tervise ja turvalisuse arvelt –

seega ei saa ebavõrdsuse riski pidada sellisel juhul piisavalt põhjendatuks.

Kokkuvõttev hinnang muudatuse mõju olulisusele

Muudatusega väheneb märkimisväärselt osaühingu ainuosanike jaoks TTOS-i nõuete

rakendamiseks kuluv ajaline ja rahaline ressurss. Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega ning

mõju avaldumise ulatus ja sagedus on keskmised, mistõttu on mõju oluline.

Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Muudatus 1: osaühingu ainuosanike halduskoormuse vähendamine TTOS-i nõuete täitmisel

Kuigi muudatuse tulemusena väheneb edaspidi osaühingu ainuosanike jaoks halduskoormus, jäävad

nad edaspidi ilma TTOS-ist tulenevatest sotsiaalsetest garantiidest: tööõnnetuse korral Tervisekassa

makstavast haigushüvitisest alates haigestumise teisest päevast (100% ühe kalendripäeva keskmisest

tulust) ning kutsehaiguse ja tööõnnetuse kahjuhüvitisest Sotsiaalkindlustusametilt juhul, kui

tööandja on likvideeritud ilma õigusjärglaseta (osaühingu ainuosanik on nii töötaja kui ka tööandja

rollis). Haigushüvitist saab sarnaselt tavahaigestumisega (hüvitise määr 70%, alates üheksandast

haiguspäevast).

22

Kutsehaigusi diagnoositakse Eestis harva – 2024. aastal 20 korral (2023. aastal 13 korral)20, mistõttu

on osaühingu ainuosanike hulgas kutsehaiguse diagnoosimine üsna vähetõenäoline. 2024. aasta

I kvartali andmetel21 juhtus küsitlusele vastamisele eelneva 12 kuu jooksul tööõnnetus 2,3%-l

üksikettevõtjatest (üksikettevõtjana töötamine põhines vastaja enesemääratlusel), seejuures esines

vähem vigastuse põhjustanud tööõnnetusi. Ka TI hindab osaühingu ainuosanike tööõnnetuste hulka

ca 2%-le aastas. Kuigi üksikettevõtjate seas on tööõnnetuse toimumise risk võrdlemisi väike, on see

siiski veidi suurem kui palgatöötajate seas (1,7%). Kui aga risk realiseerub, on tagajärg osaühingu

ainuosaniku majanduslikule olukorrale märgatav, kuna riiklikke hüvitisi makstakse väiksemas

määras.

Avalduva mõju ulatus on keskmine, kuna sotsiaalsete garantiide vähenemine tähendab osaühingu

ainuosanikele suuremat vastutust oma toimetuleku eest tööõnnetuse või kutsehaiguse korral, mis

nõuab kohanemistegevusi, kuid seda leevendab halduskoormuse vähenemisest tulenev kulude

kokkuhoid ning asjaolu, et tööõnnetusi ja kutsehaigusi on suuresti võimalik ennetada tööohutuse

põhimõtete järgimise ja teadliku tegutsemise kaudu. Mõju avaldub harva, kuivõrd tööõnnetused ja

kutsehaigestumised on harvaesinevad ja ebaregulaarsed sündmused.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Muudatus võib kaudselt suurendada väikeettevõtete motivatsiooni viia töölepingulised töötajad üle

võlaõigusliku lepingu (VÕS) alusel töötajateks, et saavutada juriidiline olukord, kus ettevõtte ainus

töötaja on juhatuse liige, mis võimaldaks vältida TTOS-i nõudeid. See vähendab töötajate kaitset.

Töölepingu muutmine eeldab küll mõlema poole kokkulepet, ent praktikas võib esineda olukordi,

kus töötajale avaldatakse survet nõustuda. Samuti võib tööandja esitada TÖR-i valeandmeid, ilma

töötajatele seda mainimata. Riski maandab asjaolu, et VÕS-lepingute väärkasutus on juriidiliselt

vaidlustatav ning Tööinspektsioon ja töövaidlusorganid saavad sekkuda, kui leping kannab töösuhte

tunnuseid või kui TÖR-is esinevad valeandmed. Kuivõrd osaühingu ainuosaniku staatuses ettevõtted

TI vaatevälja enam ei satu, võib selliste juhtumite avastamine olla keeruline. Eeldatavasti ei ole

selliseid juhtumeid siiski märkimisväärselt palju, mistõttu on ebasoovitavate mõjude avaldumise

risk väike. Siiski on oluline jälgida statistilisi muutusi ettevõtluses ning tagada töötajate teadlikkus

enda õigustest ja asjaolust, et TTOS-iga on kaitstud vaid töölepingu seaduse alusel töötajad ning

ametnikud, kes on ka TÖR-is korrektselt vormistatud.

Kokkuvõttev hinnang muudatuse mõju olulisusele

Muudatus mõjutab negatiivselt osaühingu ainuosanike kui töötajate sotsiaalseid garantiisid.

Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega, mõju avaldumise ulatus on keskmine, sagedus harv.

Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Kokkuvõttes on mõju oluline.

5.2. Mõjutatud sihtrühm: TTOS-i kohaldusalasse kuuluvad majandusüksused

Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal Eestis kokku ca 205 000 aktiivset majandusüksust, sh

füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingud, mittetulundusühingud, sihtasutused, riiklikud üksused ja

kohaliku omavalitsuse üksused.22 2025. aasta augustikuu lõpu seisuga oli Eestis TTOS-i

kohaldusalasse kuuluvaid ettevõtteid ehk neid, kus töötas vähemalt üks inimene töölepingu või

avaliku teenistuse seaduse alusel, ca 80 000, mis moodustab 39% kõikidest Eesti ettevõtetest, seega

on muudatusest mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega.

Majanduslik mõju

20 Tööinspektsioon (2025). Statistika. Statistika | Tööinspektsioon. 21 Statistikaamet. Eesti tööjõu uuring 2024. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvutused. 22 Statistikaameti andmebaas. Tabel ER006: statistilisse profiili kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008) järgi.

23

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Muudatus 2: kaob iga-aastane töökeskkonna sisekontrolli kohustus ja tehtava töö ohutusjuhendi

koostamise kohustus ning leeveneb töövahendi ohutusjuhendi koostamise kohustus

Muudatuse järel vastutab tööandja endiselt tööohutuse eest, kuid ei pea enam sellega seotud tegevusi

formaalselt sisekontrolli raamistikus dokumenteerima ega koostama mitmeid sarnase sisuga või

üksteist dubleerivaid tehtava töö ja töövahendi juhendeid. Selle tulemusena väheneb tööandja

halduskoormus. Tööandja saab edaspidi ise otsustada, kuidas korraldada, jälgida ja analüüsida

töötervishoiu ja tööohutuse olukorda ettevõttes ning tagada tööks vajalike ja ohutust tagavate

juhendite kättesaadavus. See võimaldab paremini kohandada tegevusi ettevõtte suuruse, töö laadi ja

riskitaseme järgi. Suuremat halduskoormuse vähenemist võib oodata väiksemates või madala

riskitasemega ettevõtetes (nt kontoritöö, klienditeenindus), kus tööprotsessid on lihtsamad, ajas vähe

muutuvad ning kus kasutatakse lihtsamaid töövahendeid. Kõrge riskitasemega tegevusaladel

(näiteks ehitus või tootmine) võib muudatus aidata vältida üldsõnalisi ja formaalseid tehtava töö ja

töövahendite ohutusjuhendeid ning suunata tähelepanu ja ressursid sinna, mis aitavad töökoha

spetsiifikat arvestades enim tööohutust tagada.

Avalduva mõju ulatus on väike, kuna tööandja tegevus lihtsustub ega nõua kohanemist. Avalduva

mõju sagedus on keskmine, kuna sisekontroll ja selle analüüs ning juhendite koostamine ja

ajakohastamine on regulaarsed tegevused. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Muudatus 3: tööandja saab õigusliku aluse kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilises või

toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist

Muudatus suurendab tööandjate jaoks õigusselgust, kuna lahendab senise vastuolu, et tööandjal on

kohustus joobes töötaja töölt kõrvaldada, kuid puudub selge seaduslik alus joovet kontrollida.

Kehtiva regulatsiooni järgi saab joobe kontrollimine põhineda ainult töötaja nõusolekul ehk töötaja

võib sellest keelduda. Töölt kõrvaldamine ilma objektiivse tõenduseta (nt alkomeetri näit, arsti

juures kinnitatud joove) võib viia hilisemate vaidlusteni, kus tööandjal on keeruline tõendada, et

töötaja oli tõepoolest joobes. Muudatus aitab selliseid vaidlusi vähendada, mis on positiivse mõjuga

tööandja halduskoormusele.

Mõju on olulisem kõrgema riskitasemega valdkondades ja ametikohtadel, kus töötaja tegevus võib

mõjutada teiste elu ja tervist (nt ühistranspordivahendite juhid, masinajuhid, keemiatööstus).

Valdavale osale tööandjatest on mõju ulatus tõenäoliselt väike. 2019. aasta andmetel kontrollis juba

33% ettevõtetest töötajate alkoholijoovet ja 19% narkootilist joovet23 ning neil märkimisväärseid

kohanemiseks vajalikke tegevusi muudatuse järel vaja ei ole. Samuti ei ole tõenäoliselt suurel osal

tööandjatest vaja töötajate joovet kontrollida. Selge seadusliku aluse kehtestamisega võib aga

kasvada joovet kontrollivate tööandjate hulk. Nende tööandjate jaoks, kes otsustavad kontrollimist

esmakordselt rakendada, võib mõju ulatus olla keskmine (nt seadmete soetamine, protseduuride

kehtestamine, andmetöötluse ja -kaitse korraldamine). Mõju sagedus on väike – kuigi kolmandik

ettevõtteid juba kontrollib töötajate joovet, ei ole see tõenäoliselt igapäevane tegevus (täpsed

andmed siiski puuduvad) ning tõenäoliselt jääb paljudes ettevõtetes kontroll harvaesinevaks

tegevuseks, mis toimub üksnes põhjendatud kahtluse korral. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Muudatus 4: töötaja tööle asumise järgse tervisekontrolli korraldamise tähtaeg pikeneb

23 Trummal A, Luuk K. (2019). Töökoha tervisedenduse uuring 2019. Tallinn: Tervise Arengu Instituut.

24

TTOS-i alusel tuleb tervisekontroll korraldada töötajale, kelle tervist võib töökeskkonnas mõjutada

seaduses nimetatud ohutegur või töö laad. Eesti tööelu-uuringu (2021. aasta) andmetel puutub 97%

üle viie töötajaga ettevõtete töötajatest kokku vähemalt ühe ohuteguriga24, mistõttu puudutab

tervisekontrolli saatmine enamikku töötajaid. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja üldjuhul

korraldama töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul tööle asumisest, muudatuse järel aga kuue kuu

jooksul. Võrreldes kehtiva korraga pikeneb tervisekontrolli korraldamise tähtaeg kahe kuu võrra.

Täpsed andmed küll puuduvad, kuid tõenäoliselt rakendavad tööandjad üldjuhul töölepingu

seaduses lubatud maksimaalset ehk nelja kuu pikkust katseaega, mille jooksul on pooltel võimalus

hinnata töötaja sobivust töökohale. Kehtiva korra kohaselt peab tööandja seega üldjuhul korraldama

töötajale tervisekontrolli katseaja jooksul, kuid muudatuse järel üldjuhul pärast katseaja lõppu, mil

töösuhe on tõenäoliselt püsivam. Samuti jääb ka ilma katseaega rakendamata tööandjale pikem

periood veenduda enne tervisekontrolli korraldamist töösuhte püsivuses. Seetõttu vähenevad

tööandjate halduskoormus ja tervisekontrollile tehtavad kulutused (sh töötajale keskmise töötasu

maksmine tervisekontrollis käimise ajal) juhul, kui töösuhe töötajaga esimeste kuude ja sageli

katseaja jooksul lõpeb. Kõikidest 2024. aasta jooksul alanud töö- või teenistussuhetest (229 147)

lõppes Statistikaameti andmetel 5% (10 582 töösuhet) katseajal.25 Statistikaameti andmetel võttis

2024. aasta jooksul uusi töötajaid tööle 40 304 tööandjat (ca pooled kõikidest tööandjatest) ning

neist 3813 tööandjal (9%) lõppes 2024. aastal alanud töösuhe vähemalt ühe töötajaga katseajal. Neile

lisanduvad töösuhted, mis lõppesid kuni kuue kuu jooksul töösuhte algusest, kuid muul alusel (nt

poolte kokkuleppel katseajaväliselt). Enim tunnetavad muudatuse mõju tööandjad tegevusaladel,

kus töötajate voolavus on suur ja seetõttu on esimeste kuude jooksul töölt lahkumised tõenäoliselt

sagedasemad (eelkõige majutuse ja toitlustuse, ehituse ning haldus- ja abitegevuste tegevusaladel26).

Samuti võib mõju olla tuntavam mikro- ja väikeettevõtetes, kuna iga töölevõtmisega seotud tegevus

(sh tervisekontroll) nõuab neis proportsionaalselt rohkem ressurssi kui suurettevõtetes.

Samas vähendab mõju asjaolu, et juba praegu kehtib kuue kuu reegel: kui töötaja on hiljuti läbinud

teise tööandja juures tervisekontrolli sama laadi töö ja ohutegurite suhtes, võib tööandja korraldada

tervisekontrolli töötaja esitatud tervisekontrolli otsuses märgitud ajal, mis juba praegu leevendab

tööandja vajadust uuele töötajale tervisekontroll korraldada. Samuti ei puuduta muudatus neid

tööandjaid, kelle töötajad puutuvad kokku kõrgema riskiga ohuteguritega (nt bioloogilised

ohutegurid, kantserogeenid, mutageenid, reproduktiivtoksilised ained, plii ja selle ühendid,

asbestitolm) või töötavad öisel ajal, kuna nendel juhtudel tuleb tervisekontroll endiselt teha enne

tööle asumist.

Mõju avaldumise ulatus on väike, kuna muudatusega ei teki tööandjatele uusi kohustusi. Ettevõtetes,

kus on standarditud ja automatiseeritud süsteemid töötajate tervisekontrolli saatmiseks töösuhte

alguses, võib kaasneda tervisekontrolli tähtaja muutmise tõttu süsteemi kohandamine, kuid see on

ühekordne tegevus. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna uute töötajate tervisekontrolliga

puutuvad tööandjad regulaarselt kokku. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Muudatus 6: muutub esmaabiandja määramise kord

24 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused. 25 Töö- või teenistussuhte lõppemine töölepingu seaduse § 86 (töölepingu ülesütlemine katseajal) või avaliku teenistuse

seaduse § 91 (teenistusest vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu) alusel. 26 Statistikaameti andmebaas. Tabel PAV011: vabad ja hõivatud ametikohad ning tööjõu liikumine põhitegevusala järgi

(kvartalid).

25

Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb igas ettevõttes, territoriaalselt eraldatud üksuses või vahetuses

määrata esmaabiandja. Muudatus mõjutab neid organisatsioone, mis osutavad tervishoiuteenuseid;

mis töötavad ühises keskkonnas (nt kaubanduskeskus või kontorihoone) või kus töötaja töötab üksi

(nt väikepood või -tankla, öövalvur tühjas tootmishoones). Neis organisatsioonides ei ole vaja enam

esmaabiandjat määrata. Eestis tegutseb 2023. aasta andmetel 1568 tervishoiuteenuse osutajat.27

Kogu sihtrühma suurust on keeruline hinnata, kuna ei ole teada organisatsioonide arv, mille töötajad

töötavad üksi või ühises keskkonnas.

Muudatusel on positiivne mõju tööandja halduskoormusele ja kuludele, kuna kaob sisult formaalne

kohustus olukordades, kus esmaabiandja määramine ei ole sisuliselt põhjendatud või kus seda saab

optimaalsemalt korraldada. Üksi töötav töötaja ei saa endale ise elupäästvat esmaabi anda.

Tervishoiuasutustes on kogu töökorraldus juba üles ehitatud esmaabi andmise võimele. Jagatud

töökeskkondades saab edaspidi määrata keskse esmaabiandja, mis väldib dubleerimist ja vähendab

vajadust koolitada igas väikeüksuses eraldi esmaabiandjaid. Muudatus vähendab tööandja kulusid,

kuna esmaabiandja määramise järel peab tööandja võimaldama talle koolituse iga kolme aasta tagant

ning tasuma sel ajal keskmist tööpäevatasu.

Avalduva mõju ulatus kogu sihtrühmale on väike, kuna osa tööandjate halduskoormus ja kulud

võivad väheneda ning see ei nõua koormavaid tegevusi. Avalduva mõju sagedus on keskmine, kuna

esmaabi andja määramine ja koolitamine on regulaarne, aga mitte igapäevane tegevus.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Muudatus 7: muutub töökeskkonnavoliniku valimise ja töökeskkonnanõukogu moodustamise

kord ning kaob teavitamiskohustus

Kehtiva õiguse kohaselt tuleb töökeskkonnavolinik määrata igasse ettevõttesse, territoriaalselt

eraldatud üksusesse või vahetusse, kus töötab vähemalt kümme töötajat, ning töökeskkonnanõukogu

tuleb moodustada ettevõttes, kus on vähemalt 150 töötajat. Väiksemates ettevõtetes võivad töötajad

küll esinduse loomist soovida, kuid tööandjal ei ole kohustust sellele vastu tulla. Muudatuse kohaselt

tuleb volinik valida või nõukogu moodustada vaid siis, kui vähemalt 10% töötajatest (ettevõttes,

territoriaalses üksuses ehk struktuuriüksuses või vahetuses) seda soovib.

Muudatuse mõju sõltub eelkõige töötajate huvist. Kui töötajatel puudub huvi või vajadus esindust

luua (näiteks väiksemas ettevõttes, kus tööandja ja töötajad suhtlevad otse ning töökeskkonna riskid

on väikesed), ei ole tööandjal enam kohustust töötajate esindusorgani olemasolu tagada. See säästab

tööandja aega ja ressursse, sh ei pea tööandja korraldama töökeskkonnavolinikule ja

töökeskkonnanõukogu liikmele kohustuslikku tasulist koolitust ega eraldama töötajale aega

vastavate ülesannetega tegelemiseks (minimaalselt 2 h nädalas volinikule ja 1 h nädalas nõukogu

liikmele). Tööelu-uuringu andmetel ei ole kõigis ettevõtetes, kus peab praeguse regulatsiooni

kohaselt töötajate esindaja olema, esindajat valitud. 2021. aastal oli töökeskkonnavolinik 66

protsendil 10–49 töötajaga ettevõtetest, 91 protsendil kuni 249 töötajaga ettevõtetest ning 96

protsendil vähemalt 250 töötajaga ettevõtetest.28 Töökeskkonna nõukogu oli 79,5 protsendil 250 ja

enama töötajaga ettevõtetest.29 TI kogemus näitab, et volinike valimised ebaõnnestuvad sageli just

töötajate vähese huvi tõttu. Siiski, kui volinikku või nõukogu ei ole, jääb tööandjale kohustus kaasata

töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes töötajaid. Praktikas võib see tähendada, et tööandja peab

27 Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tabel TT10: iseseisvad tervishoiuasutused

omaniku liigi ja maakonna järgi. 28 Statistikaameti andmebaas. Tabel TKU51: ettevõtted ettevõtete rühma ja töökeskkonnavoliniku olemasolu järgi. 29 Statistikaameti andmebaas. Tabel TKU55: ettevõtted ettevõtete rühma ja töökeskkonnanõukogu olemasolu järgi.

26

leidma muid viise töötajate arvamuste ja ettepanekute kogumiseks, mis vähendab halduskoormuse

vähenemise mõju.

Mõnes ettevõttes võivad muudatuse tulemusena halduskoormus ja kulud kasvada. Näiteks kui alla

kümne töötajaga ettevõttes soovib kasvõi üks töötaja töökeskkonnavoliniku valimist või

töökeskkonnanõukogu moodustamist, peab tööandja selle korraldama, võimaldama töötajate

esindajatele tööajal ülesannete täitmist ja tasuma koolituse eest. Samas näitavad tööelu-uuringu

2021. aasta andmed, et pea pooltel 5–9 töötajaga ettevõtetest on töökeskkonnavolinik ning 6,8

protsendil 10–49 töötajaga ettevõtetest on töökeskkonnanõukogu, kuigi seadus seda ei nõua. See

viitab, et paljud ettevõtted on esinduse loonud vabatahtlikult juba varem ning muudatus ei pruugi

nende jaoks kaasa tuua olulisi muutusi ega lisakoormust.

Lisaks kaotatakse tööandja kohustus saata TI-le info valitud töökeskkonnavolinike ja määratud

töökeskkonnaspetsialistide kohta ning hoida seda ajakohasena. See vähendab tööandjate

halduskoormust. Praktikas seda nõuet kuigi hoolsalt ei järgita ning see ei paranda TI järelevalve

tõhusust.

Muudatuste mõju ulatus ja sagedus sõltub ettevõtte edasisest praktikast ja töötajate initsiatiivist. Kui

ettevõttes jätkub senine kord (nt töökeskkonnavolinik on juba olemas ning jätkab tööd), on mõju

ulatus ja sagedus väike. Kui seni oli esindus olemas, kuid edaspidi see töötajate vähese huvi tõttu

puudub, on mõju ulatus ja sagedus keskmised – tööandja regulaarsed kohustused vähenevad, kuid

sellega ei kaasne olulisi kohanemisraskusi. Kui seni ettevõttes töökeskkonnavolinik/-nõukogu

puudus, kuid töötajad seda soovivad, on mõju ulatus suur ja sagedus keskmine – tööandja peab

kohandama ettevõtte senist korraldust, koolitama voliniku või nõukogu liikmed ja andma neile

tööaega ülesannete täitmiseks. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Muudatus 8: TI saab uurida tööõnnetust kriminaalmenetlusega paralleelselt

Muudatus annab TI-le õiguse uurida tööõnnetusi kriminaalmenetlusega paralleelselt. Tööandja

jaoks see muudatus sisuliselt kohustusi ei muuda, kuna tööõnnetuse esmase uurimise ja

raporteerimise kohustus jääb endiseks. Mõju avaldub olukordades, kus tööandja ei kvalifitseeri

kriminaalmenetluse all olevat õnnetust tööõnnetuseks, kuid TI on vastupidisel seisukohal ning

korraldab uurimise. Muudatuse tulemusena lüheneb tööandja jaoks uurimise all viibimise periood

ning kaudselt väheneb seeläbi halduskoormus.

Tööõnnetuse staatuse määramine mõjutab ka töötajale haigushüvitise maksmise kohustust.

Tööandja maksab töötajale ajutise töövõimetuse hüvitist 4.–8. haiguspäeva eest, välja arvatud juhul,

kui töövõimetus on tingitud tööõnnetusest. Tööõnnetuse korral maksab töötajale ajutise

töövõimetuse hüvitist Tervisekassa alates teisest päevast, mistõttu tööandjale kulusid ei kaasne.

Muudatus võimaldab tööandjal kiiremini selgust saada, kas juhtum on tööõnnetus ja kas tal tekib

haigushüvitise maksmise kohtustus või mitte.

Kuigi muudatus võib teataval määral tuua ka tööandja toimimises kaasa muudatusi, ei nõua need

kohanemist. Samuti esineb niisuguseid juhtumeid harva: TI hinnangul on umbes 2% tööõnnetustest

sellised, kus tööandja algselt seda tööõnnetusena ei märgi; kriminaalmenetlusega seotud tööõnnetusi

toimub väga harva (2025. aastal üks juhtum). Seetõttu on mõju avaldumise ulatus ja sagedus

väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

27

Muudatus 10: muutub trahvide regulatsioon (TI saab trahvida töötajaid isikukaitsevahendite

mittenõuetekohase kasutamise eest ning kohaldada väärteomenetluses lühimenetlust nii töötajate

kui ka tööandjate suhtes)

Tööelu-uuringu 2021. aasta andmetel kasutati 72% ettevõtetes isikukaitsevahendeid30, seega on

sihtrühm kõikides Eesti ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides suur.

Muudatused puudutavad trahvide määramise regulatsiooni ning avaldavad tööandjatele nii kaudset

kui ka otsest mõju. TI-le lisanduv võimalus määrata trahv töötajale isikukaitsevahendite

mittenõuetekohase kasutamise või kasutamata jätmise eest avaldab tööandjatele kaudset mõju.

Muudatus loob selgema vastutuse jaotuse, distsiplineerides töötajaid, kes seni on ohutusreeglite

täitmist eiranud, hoolimata sellest, et tööandja on nõuded täitnud ja vajalikud vahendid väljastanud.

Töötajate suurem vastutus võib parandada tööohutuse kultuuri ettevõttes ning vähendada

tööõnnetuste või tervisekahjudega seotud kulusid (nt tööseisakud, mainekahju) ettevõttele.

Tööandjale ei too muudatus kaasa uusi kohustusi, kuna isikukaitsevahendite väljastamise, nende

dokumenteerimise ja kasutamise järelevalve jääb tööandja kohustuseks, nagu see on ka kehtiva

regulatsiooni järgi. Need tööandjad, kes pole praegu pööranud piisavalt tähelepanu

isikukaitsevahendite kasutamisele ja kasutuse dokumenteerimisele, võivad tõenäoliselt hakata seda

distsiplineeritumalt tegema. See on oluline eelkõige vaidluste ennetamiseks, kui töötaja võib trahvi

vältimiseks väita, et talle ei olnud kaitsevahendeid väljastatud või teda ei juhendatud neid kasutama.

Tööandjaid otseselt mõjutav muudatus annab TI-le võimaluse kasutada väärteomenetluses

lühimenetlust ja määrata tööandjale mõjutustrahv, kui rikkumine on ilmne ning asjaolud on kohapeal

selged. Mõjutustrahvi suurus on 160 eurot, samas kui tavamenetluses määratav trahv võib ulatuda

kuni 300 trahviühikuni (2025. aastal 2400 eurot) või kuni 32 000 euroni juriidilise isiku korral.

Lühimenetlus võimaldab rikkumise lahendada kohapeal ja kiirelt.

Tööandja jaoks võib see tähendada nii positiivset kui ka negatiivset mõju. Ühest küljest lahendatakse

tööandja jaoks rikkumine kiiremini ja väiksema trahvisummaga. Samas võib mõjutustrahvi

võimalus suurendada trahvimise sagedust, kui TI hakkab rakendama lühimenetlust sagedamini kui

senist väärteomenetlust. Väärtegude menetlemiste arv on seni olnud väike (25 väärtegu 2024. aastal,

50 väärtegu 2023. aastal ja üheksa väärtegu 2022. aastal31), kuid rikkumisi tuvastatakse siiski

regulaarselt.

Muudatuste mõju ulatus on kogu sihtrühmale väike, kuivõrd praktikas ettevõtjate senised

kohustused ei muutu ning lühimenetlust on võimalik vältida, kui korraldada töö töötervishoiu ja

tööohutuse nõuete kohaselt. Mõju sagedus sõltub nii ettevõtete kui ka TI edasisest praktikast ehk

sellest, kui tihti ettevõtted TTOS-i nõudeid rikuvad ning kui tihti TI nende tuvastamisel

lühimenetlust kohaldab. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Muudatus 13: TI saab õiguse teha järelevalvet töötamise registrisse andmete esitamise üle

Muudatus ei too ettevõtetele kaasa uusi kohustusi, kuid muudab järelevalve tõhusamaks, kuna TI

saab edaspidi kohapeal kohe kontrollida, kas andmed on TÖR-i esitatud, ning vajadusel nõuda nende

esitamist. Kehtiva regulatsiooni järgi peab TI edastama info puuduvate andmete kohta Maksu- ja

Tolliametile, kes saab andmete esitamist nõuda. Muudatus suurendab ettevõtjate jaoks tajutavat

järelevalvesurvet ja vähendab võimalusi süsteemi vältida. Samas aitab muudatus kaasa ausa

30 Statistikaameti andmebaas. Tabel TKU45: ettevõtted ohtude vältimiseks ja maandamiseks kasutatavate abinõude

järgi. 31 Tööinspektsioon (2025). Väärteomenetlused tabelina 2012–2024.

28

konkurentsi edendamisele – rikkumiste kiirem avastamine ja kõrvaldamine loob kõigile ettevõtetele

võrdsed tegutsemistingimused. Seeläbi muutub ettevõtluskeskkond läbipaistvamaks,

usaldusväärsemaks ja õiglasemaks ka seadust järgivate ettevõtjate jaoks. Avalduva mõju ulatus on

väike, kuna ettevõtete kohustused ei muutu ning puudub vajadus ümberkorraldusteks. Mõju sagedus

on keskmine, kuna TÖR-i andmete esitamise kontrollimine toimub järjepidevalt, aga mitte iga päev.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang muudatuste mõju olulisusele

Muudatuste majanduslik mõju TTOS-i kohaldusalasse kuuluvatele ettevõtetele on valdavalt

positiivne, kuna need vähendavad ettevõtete kohustusi ning säästavad seeläbi ettevõtete aega ja raha.

Mõjutatud sihtrühm on keskmise suurusega. Mõju ulatus on enamasti väike, kuna tegemist on

kohustuste leevendamisega, mis ei eelda tööandjatelt märkimisväärseid kohanemistegevusi. Mõju

sagedus on valdavalt keskmine, sest asjaomaste kohustuste täitmine on regulaarne ja korduv, kuid

mitte igapäevane tegevus. Töökeskkonnavoliniku ja -nõukogu moodustamise korra muutmise mõju

ulatus ja sagedus sõltuvad aga eelkõige töötajate initsiatiivist. Tööandja halduskoormus ja kulud

võivad väheneda, kui ettevõttes enam töötajate esindajaid ei valita, kuid neis, kus seni niisugune

esindus puudus ja see edaspidi töötajate soovil luuakse, tööandja kulud ja kohustused suurenevad.

Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on muudatuste majanduslik mõju oluline.

5.2.1. Mõjutatud alasihtrühm: TTOS-i kohaldusalasse kuuluvad 1–9 töötajaga

organisatsioonid

Sihtrühma moodustavad TTOS-i kohaldusalasse kuuluvad 1–9 töötajaga ettevõtted, asutused ja

organisatsioonid, kus töötajad või ametnikud (mikroettevõtted) töötavad töölepingu seaduse või

avaliku teenistuse seaduse alusel. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal Eestis kokku ca 205 000

aktiivset majandusüksust, sh füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingud, mittetulundusühingud,

sihtasutused, riiklikud üksused ja kohaliku omavalitsuse üksused.32 2025. aasta augustikuu lõpu

seisuga oli Eestis TTOS-i kohaldusalasse kuuluvaid ettevõtteid ehk neid, kus töötas vähemalt üks

inimene töölepingu või avaliku teenistuse seaduse alusel, kokku ca 80 000. Neist 89% ehk ca 71 600

olid mikroettevõtted. TTOS-i kohaldusalasse kuuluvad mikroettevõtted moodustavad kõikidest

Eesti ettevõtetest 35%, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega.

Majanduslik mõju

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Muudatus 5: mikroettevõtted vabanevad kohustusest korraldada iga kolme aasta järel

töötervishoiu olukorra analüüs ning esitada TI-le töökeskkonna riskianalüüs

Muudatuse kohaselt ei ole mikroettevõtetel enam kohustust tellida iga kolme aasta järel ettevõtte

töötervishoiu olukorra analüüs. See vähendab mikroettevõtete halduskoormust ja kulusid, andes

neile suurema paindlikkuse tööohutuse korraldamisel. Töötervishoiu analüüsi teenuse hind võib

ulatuda mitmesaja euroni, kuid väikese kollektiivi puhul ei pruugi see anda sisulist lisandväärtust.

Mikroettevõtetes on tööprotsessid sageli lihtsamad, riskid selgemad ning tööandja ja töötaja

vaheline suhtlus vahetum. Seetõttu on töötervishoiu olukorra hindamine võimalik ka

töötervishoiuarsti otsuste ja riskianalüüsi põhjal, ilma eraldi analüüsi tellimata. Samas säilib

tööandjal võimalus analüüs tellida, kui ta peab seda vajalikuks – näiteks suurema riskiga tööde

puhul. Samuti ei pea mikroettevõtted muudatuse järel enam koostama riskianalüüsi töökeskkonna

andmekogus või esitama koostatud riskianalüüsi TI-le kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis,

32 Statistikaameti andmebaas: ER006: statistilisse profiili kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008) järgi.

29

misläbi väheneb bürokraatia. Samas säilib tööandjal kohustus riskianalüüs siiski koostada ning selle

alusel töötajate ohutuse tagamiseks vajalikud abinõud kavandada.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Töötervishoiuolukorra analüüsi esmakordse esitamise tähtaeg on 1.01.2026. Kuigi enamik

ettevõtteid ei ole tõenäoliselt analüüsi veel tellinud, on võimalik, et osa ettevõtteid on juba selle

kulutuse teinud ja võib tajuda seda tagantjärele mittevajalikuna. Siiski on tegu ühekordse kulutusega

ning muudatuse tulemusena neid kulusid tööandjatele edaspidi ei kaasne. Seega on ebasoovitavate

mõjude kaasnemise risk väike.

Kokkuvõttev hinnang muudatuse mõju olulisusele

Muudatused vähendavad mikroettevõtete halduskoormust ja kulusid. Muudatuse sihtrühm on

keskmise suurusega. Avalduva mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei lisa kohustusi, millega peab

kohanema. Mõju avaldumise sagedus on keskmine, kuna muudatused puudutavad regulaarseid

kohustusi. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Mõju on oluline.

5.2.2. Mõjutatud alasihtrühm: ehitusettevõtted

Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal Eestis kokku ca 205 000 aktiivset majandusüksust, millest

ehitusvaldkonnas tegutses 8% (ca 17 000 ettevõtet)33, mistõttu on mõjutatud sihtrühm keskmise

suurusega.

Majanduslik mõju

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Muudatus 9: TI ei pea kontrollima uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust

kehtestatud nõuetele

Muudatus väldib dubleerimist erinevate asutuste vahel ning vähendab ettevõtjate koormust.

Praktikas kasutati seda võimalust harva (2025. aastal 15 ehitist), kuna ehitusprojektide ülevaatamine

ja töötingimuste nõuete kontrollimine toimub juba osaliselt ehitusjärelevalve kaudu. KOV-ide

taotletud TI kontrollid toimuvad sageli enne ehitustööde lõppu või veel sisustamata hoonetes,

mistõttu ei ole TI-l sisuliselt võimalik töötingimusi hinnata. Protsess on ettevõtetele ajamahukas,

nõudes ehitaja või hoone tellija esindaja kohalolekut. Tööandjale jääb võimalus soovi korral

kasutada TI tasuta konsultatsiooniteenust, mis pakub soovitusi ja nõuandeid, kuidas tagada

töötingimuste nõuetele vastavus, juba enne ehitise kasutuselevõttu. Muudatuse mõju ulatus ja

sagedus on väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Muudatus 12: TI saab õiguse teha järelevalvet töövõtuahela ja töötamise kestuse registreerimise

üle

Muudatus ei too ettevõtetele kaasa uusi kohustusi, kuid muudab järelevalve tõhusamaks, kuna TI

saab edaspidi kohapeal kohe kontrollida, kas andmed TTKI-sse on esitatud, ning vajadusel nõuda

nende esitamist. Kehtiva regulatsiooni järgi peab TI edastama info puuduvate andmete kohta Maksu-

ja Tolliametile, kes saab andmete esitamist nõuda. 2025. aasta septembrikuu seisuga on TI teinud

Maksu- ja Tolliametile umbes 40 asjaomast vihjet. TI kogemus näitab, et ka järgmise

objektikülastuse ajal ei pruugi andmed veel korras olla, kuna Maksu- ja Tolliamet ei ole jõudnud

reageerida. Muudatus suurendab ettevõtjate jaoks tajutavat järelevalvesurvet ja vähendab võimalusi

33 Statistikaameti andmebaas: ER006: statistilisse profiili kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008) järgi.

30

süsteemi vältida. Samas aitab muudatus kaasa ausa konkurentsi edendamisele – rikkumiste kiirem

avastamine ja kõrvaldamine loob kõigile ettevõtetele võrdsed tegutsemistingimused. Seeläbi

muutub ettevõtluskeskkond läbipaistvamaks, usaldusväärsemaks ja õiglasemaks ka seadust järgivate

ettevõtjate jaoks. Avalduv mõju on väikese ulatusega, kuna ettevõtete kohustused ei muutu ning

puudub vajadus ümberkorraldusteks. Mõju sagedus on keskmine, kuna TTKI-sse andmete esitamise

kontrollimine toimub järjepidevalt, aga mitte iga päev. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang muudatuste mõju olulisusele

Muudatused on positiivse mõjuga ettevõtete halduskoormusele ja tagavad õiglase

ettevõtluskeskkonna. Mõju on oluline, kuna sihtrühm on keskmise suurusega, mõju on keskmise

sageduse ja väikese ulatusega ning ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

5.2.3. Mõjutatud alasihtrühm: Euroopa Liidu liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna

liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis registreeritud või asutatud juriidilised isikud või

füüsilisest isikust ettevõtjad hulgi- ja jaekaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse

sektorites

Eurostati andmetel on Euroopa Liidu liikmesriikides, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriikides

ja Šveitsi Konföderatsioonis kokku üle 33 miljoni ettevõtte34, kellest Eestisse on töötajaid lähetanud

väga väike hulk – 2024. aastal 229 ettevõtet. Seega on sihtrühm marginaalne.

Majanduslik mõju

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Muudatus 11: jae- ja hulgikaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse valdkonna

välistööandjad ei pea esitama lähetusdeklaratsiooni

Muudatus vähendab hulgi- ja jaekaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse välistööandjate

halduskoormust ning aja- ja rahakulu, kuna vabastab nad lähetusdeklaratsiooni esitamise

kohustusest Eestisse töötajaid lähetades. Euroopa Komisjoni aruande35 kohaselt lähetati 2022. aastal

EL-is 1,9 miljonit töötajat, kelle kohta esitati 2,3 miljonit lähetusdeklaratsiooni. Eestis registreeriti

samal aastal 688 lähetusdeklaratsiooni, mis moodustas kõikidest EL-i deklaratsioonidest 0,03% –

see on üks väiksemaid näitajaid EL-is. Kuna Eestisse lähetatakse töötajaid vähe, on ka Eestisse

töötajate lähetamisega seotud ettevõtjate arv kogu EL-is väga väike.

TI andmetel esitas 2024. aastal 229 tööandjat kokku 1239 lähetusteadet 2963 töötaja kohta. Hulgi-

ja jaekaubanduse sektoris lähetas töötajaid Eestisse 42 tööandjat, kelle esitatud deklaratsioonid

moodustasid 49% (606 teadet) kõigist lähetusdeklaratsioonidest. Finants- ja kindlustustegevuse

sektoris esitas üks tööandja 10 deklaratsiooni. Euroopa Komisjoni hinnangul36 kulus 2022. aastal

ühe lähetusdeklaratsiooni täitmisele EL-is keskmiselt 10,78 eurot ning ajaliselt 27 minutit (Eestis

17,5 minutit). 2024. aastal TI-le esitatud deklaratsioonide andmetel säästaksid hulgi- ja

jaekaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse sektorite tööandjad Eestisse lähetamisel kokku

keskmiselt 6640 eurot ning 180 tundi tööaega aastas.

34 Eurostati andmebaas. Tabel sbs_sc_ovw: Enterprise statistics by size class and NACE Rev. 2 activity (from 2021

onwards). 35 European Commission, Directorate-General for Employment, Social Affairs and Inclusion, De Wispelaere, F.,

Pacolet, J. and De Smedt, L. (2024). Posting of workers: collection of data from the prior declaration tools: reference

year 2022. Publications Office of the European Union. 36 Commission Staff Working Document accompanying the document proposal for a regulation of the European

Parliament and of the Council on a public interface connected to the Internal Market Information System for the

declaration of posting of workers and amending Regulation (EU) No 1024/2012. swd/2024/258 final.

31

Kokkuvõttev hinnang muudatuse mõju olulisusele

Kokkuvõttes on mõju ettevõtetele positiivne, aga väheoluline. Mõjutatud sihtrühm on marginaalne

ning avalduva mõju ulatus ja sagedus väikesed, kuna Eestisse lähetatakse EL-i võrdluses töötajaid

vähe ning lähetusdeklaratsiooni esitamise nõude kaotamisest tulenev aja- ja rahasääst on kogu

sihtrühma vaates väike. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

5.3. Mõjutatud sihtrühm: töölepinguga või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad

töötajad

TTOS-i kohaldusalasse kuuluvad töölepingu seaduse või avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad

töötajad ja ametnikud. Statistikaameti andmetel37 oli 2024. aastal Eestis 619 200 palgatöötajat,

kellest 604 200 ehk 97,6% töötavad töölepinguga või avaliku teenistuse seaduse alusel. Seega on

muudatusest mõjutatud sihtrühm suur.

Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Muudatus 2: kaob iga-aastane töökeskkonna sisekontrolli kohustus ja tehtava töö ohutusjuhendi

koostamise kohustus ning leeveneb töövahendi ohutusjuhendi koostamise kohustus

Muudatused võivad aidata vähendada töötajate infokoormust ja muuta tööohutuse ohutusnõuete

regulatsiooni selgemaks. Kehtiv nõue koostada igale tööle ja töövahendile eraldi juhend võib

tekitada hulga üldsõnalisi dokumente, kus sama info kordub eri dokumentides (nt riskianalüüsis,

tööjuhendis või sisekorraeeskirjades). See vähendab juhendite praktilist väärtust. Kui tööandja saab

juhendite koostamise viisi paindlikumalt korraldada ja kasutada töövahendite puhul tootja juhiseid,

võib olulise info leidmine muutuda lihtsamaks ja seeläbi paraneda ka tööohutus.

Avalduva mõju ulatus on väike, kuna töötajate käitumises tõenäoliselt erilisi muutusi ei toimu ning

puudub märkimisväärne vajadus kohaneda. Töötajate kokkupuude juhenditega oleneb ettevõtte ning

töö spetsiifikast (näiteks kontoritööl on juhendeid vähem, ehitusobjektil oluliselt rohkem), mistõttu

on avalduva mõju sagedus kogu sihtrühmale keskmine.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Mõnes ettevõttes võib ohutusjuhendite koostamise kohustuse kaotamine viia ka reaalselt vajalike

juhendite täieliku puudumiseni, mis võib vähendada tehtava töö ohutust, kui tööandja ei taga piisavat

suulist või praktilist juhendamist. Risk on suurem uute töötajate puhul, kellel puudub kogemus ja

väljaõpe. TI andmetel on ligi 25% tööõnnetustest seotud alla aasta töötanud töötajatega.38 Kuivõrd

töötajatel säilib õigus nõuda ohutut ja tervislikku töökeskkonda (sh juhendamist), tööandjal on

kohustus tagada, et töökeskkond ja tehtav töö vastaksid töötervishoiu ja tööohutuse nõuetele, ning

säilib TI järelevalve, siis võib ebasoovitava mõju avaldumise riski pidada väikeseks.

Muudatus 3: tööandja saab õigusliku aluse kontrollida töötaja alkoholi-, narkootilises või

toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemist

Töötaja jaoks suurendab muudatus õigusselgust, määrates selgelt, millistel juhtudel ja tingimustel

on tööandjal õigus kontrollida töötaja joovet ning millises ulatuses tohib töödelda sellega seotud

terviseandmeid. See aitab vähendada ebakindlust ja vaidlusi, mis võivad kehtiva regulatsiooni korral

37 Statistikaameti andmebaas. Tabel TT262: palgatöötajad soo, elukoha ja töösuhte liigi järgi. 38 Tööinspektsiooni aastaraamat 2024.

32

kaasneda, kui tööandja nõuab joobe kontrollimist, kuid töötaja ei ole sellega nõus. Samuti toetab

muudatus töötajate turvalisust töökeskkonnas, võimaldades tööandjal paremini ennetada olukordi,

kus joobes töötaja võib ohustada iseenda, kolleegide, klientide või teiste isikute elu ja tervist. TI

andmetel toimus 2024. aastal kaheksa ja 2023. aastal üheksa tööõnnetust, mille põhjuseks oli töötaja

joobeseisund, kuid tegelik risk on suurem, sest kõik juhtumid ei jõua statistikasse ega päädi

tööõnnetusega.

Negatiivne mõju töötajale on privaatsuse vähenemine, kuna töötajal võib tekkida kohustus läbida

joobekontroll tööandja korraldusel mitte ainult konkreetse kahtluse alusel, vaid teatud ametikohtadel

ka ennetava meetmena, olenemata töötaja nõusolekust. 2019. aastal kontrollis 33% ettevõtetest

töötajate alkoholijoovet ning 19% ettevõtetest narkojoovet39, mida kehtiva regulatsiooni kohaselt

saab teha vaid töötaja nõusolekul. Seega võib eeldada, et märkimisväärne hulk töötajaid on juba

praegu joobe kontrollimisega nõus ning sellega kohanenud, kuigi pole välistatud, et töötaja seda ei

soovi, kuid tööandja siiski nõuab. Selge õiguslik alus ja konkreetsed nõuded töötaja andmete

turvalisuse tagamiseks võivad vähendada ebakindlust ning suurendada usaldust joobekontrolli

vastu.

Avalduva mõju ulatust võib hinnata keskmiseks, kuna muudatus võib tuua kaasa mõningaid muutusi

töötajate käitumises või ootustes, kuid ei eelda märkimisväärset vajadust kohaneda. Osas ettevõtetes

juba kontrollitakse töötaja joovet ning ka kehtiva korra kohaselt on joobeseisundis töötamine

keelatud, mistõttu ei ole joobekontroll suure osa töötajate jaoks muu kui rutiinne kohustus. Mõju

avaldumise sagedus sõltub tegevusvaldkonnast, ametikoha iseloomust ja tööandja praktikast.

Väiksema riskiga töödel piirdub kontroll eelduslikult vaid üksikute, põhjendatud kahtlusega

juhtumitega, samas kui suurema riskiga sektorites (nt ehitus, transport, tööstus) võib kujuneda välja

regulaarne kontroll. Enamiku töötajate jaoks jääb selline olukord siiski harvaks või juhuslikuks.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Kuna muudatus võimaldab töödelda terviseandmeid, kaasneb muudatusega andmete lekke või

väärkasutuse risk. Samas on seaduses ette nähtud selged piirangud: andmeid võib töödelda üksnes

vältimatus ulatuses, kontrolli tohib teha ainult volitatud isik ning töötaja õigused oma andmete

kaitstusele jäävad kehtima. Tõenäoliselt on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk kogu sihtrühma

puhul väike.

Muudatus 4: töötaja tööle asumise järgse tervisekontrolli korraldamise tähtaeg pikeneb

TTOS-i alusel tuleb tervisekontroll korraldada töötajale, kelle tervist võib töökeskkonnas mõjutada

seaduses nimetatud ohutegur või töö laad. Eesti tööelu-uuringu (2021. aasta) andmetel puutub 97%

üle viie töötajaga ettevõtete töötajatest kokku vähemalt ühe ohuteguriga40, mistõttu puudutab

tervisekontrolli saatmine enamikku töötajaid. Kehtiva õiguse kohaselt peab tööandja üldjuhul

korraldama töötaja tervisekontrolli nelja kuu jooksul tööle asumisest (mis on ka seaduses ette nähtud

maksimaalne katseaja pikkus), muudatuse järel aga kuue kuu jooksul. Kõigist 2024. aasta jooksul

vähemalt korra uut töösuhet alustanud inimestest (167 292) lõppes töö- või teenistussuhe

Statistikaameti andmetel 9856 inimesel (6%) katseajal.41 Neile lisanduvad töösuhted, mis lõppesid

kuni kuue kuu jooksul töösuhte algusest, kuid muul alusel (nt poolte kokkuleppel katseajaväliselt).

Seega mõjutab muudatus arvestatavat osa töötajaid.

39 Trummal A, Luuk K. (2019). Töökoha tervisedenduse uuring 2019. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. 40 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused. 41 Töö- või teenistussuhte lõppemine töölepingu seaduse § 86 (töölepingu ülesütlemine katseajal) või avaliku teenistuse

seaduse § 91 (teenistusest vabastamine katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu) alusel.

33

Võrreldes kehtiva korraga pikeneb tervisekontrolli korraldamise tähtaeg kahe kuu võrra. Seetõttu

nihkub ka võimalike terviseriskide avastamine hilisemaks kui kehtiva korra järgi, kuid selle mõju

töötaja tervisekaitsele on piiratud. Tervisekontrolli edasine sagedus on tavapäraselt kolm aastat (või

määratud töötervishoiuarsti otsusega), mistõttu üksnes hilisem esmane kontroll pärast tööle asumist

ei põhjusta pikemas plaanis märkimisväärset lünka. See kehtib eriti töötajatele, kes puutuvad uues

töökohas kokku samalaadsete ohuteguritega, millega eelnevas töökohas, kuna nende töötajate tervist

ja selle vastavust samalaadse töö tegemiseks on tõenäoliselt juba eelmises töökohas kontrollitud.

Samasugune paindlikkus on olemas ka kehtiva korra puhul: kui töötaja on viimase kuue kuu jooksul

läbinud tervisekontrolli teise tööandja juures, kus esinesid samad ohutegurid sama laadi tööl, võib

uus tööandja tugineda olemasolevale otsusele ning määrata tervisekontrolli hilisemaks. Olulisem

mõju võib avalduda töötajatele, kes alles alustavad tööelu ning kes seetõttu enne kontrolli läbinud

ei ole või kelle jaoks töökoht toob kaasa täiesti uued ohutegurid, mille sobivust terviseseisundiga ei

ole varem hinnatud. Samas jääb kehtima kord, et juhul kui töötamine toimub tervist oluliselt

kahjustavate teguritega (nt kemikaalid) või erisuguse töölaadiga (nt öötöö), tuleb tervisekontroll

korraldada enne tööle asumist, mis tagab kõrgema riskiga töötajate kaitse ka edaspidi. Mõju ulatus

on väike, kuna tervisekontrolli tähtaeg ei muutu märkimisväärselt, muudatus puudutab vaid tööle

asumise järgset kontrolli ning üldpildis ei mõjuta töötajate tervisekaitset oluliselt. Mõju avaldub

harva, kuna uue töösuhte alustamine ja sellest tulenev tervisekontroll on üldjuhul ebaregulaarne ja

harvaesinev sündmus.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Valdkondades, kus töötajate voolavus on suur ja töösuhted seega tõenäoliselt lühiajalised (eelkõige

majutuse ja toitlustuse, ehituse ning haldus- ja abitegevuste tegevusaladel42), võib osa töötajaid

püsivalt tervisekontrollist kõrvale jääda, kui nad lahkuvad igalt uuelt töökohalt enne tervisekontrolli

tähtaja saabumist. Samas tuleb arvestada, et ka senise neljakuuse tähtaja korral ei jõudnud osa

lühiajaliselt töötanud inimesi tervisekontrolli läbida. Kõrgema riskiga töödel, kus tervisekaitse on

olulisem, on tervisekontrolli kohustus endiselt ette nähtud enne tööle asumist. Seetõttu on

muudatusest tulenevate ebasoovitavate mõjude risk väike.

Muudatus 6: muutub esmaabiandja määramise kord

Muudatus mõjutab töötajaid neis organisatsioonides, mis osutavad tervishoiuteenuseid; mis

tegutsevad ühises keskkonnas (nt kaubanduskeskus või kontorihoone) või kus töötaja töötab üksi (nt

väikepood või -tankla, öövalvur tühjas tootmishoones). 2024. aasta andmetel töötas

tervishoiuteenuse osutajate juures 27 806 tervishoiutöötajat.43 Kogu sihtrühma suurust on keeruline

hinnata, kuivõrd üksi või ühises keskkonnas töötavate töötajate arv ei ole teada.

Muudatus ei vähenda töötajate õigust saada töökohal esmaabi ega tööandja kohustust tagada

esmaabi andmise võime, kuid muutub esmaabi andmise korraldus. Üksinda töötavate töötajate puhul

ei ole esmaabiandja määramine sisuliselt otstarbekas, kuna töötaja ei saa endale ise esmaabi anda.

Sellisel juhul on mõistlik, et tööandja keskendub muudele riskide maandamise viisidele, et tagada

töötajale ohutu töökeskkond. Jagatud töökeskkondades võib ühiselt korraldatud esmaabi suurendada

töötajate turvatunnet, kuivõrd abi on keskne ja alati kättesaadav (nt ei pea töötaja muretsema, et

esmaabiandjaks koolitatud kolleeg on haiguslehel või puhkusel). Kuna esmaabi vajadusega

kokkupuutumine on harv ja ebaregulaarne, on muudatuse mõju ulatus ja sagedus väikesed.

42 Statistikaameti andmebaas. Tabel PAV011: vabad ja hõivatud ametikohad ning tööjõu liikumine põhitegevusala järgi

(kvartalid). 43 Tervise Arengu Instituudi tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaas. Tabel THT006: tervishoiutöötajad, täidetud

ametikohad ja ületunnid ametiala ja tervishoiuteenuse osutaja liigi järgi.

34

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Muudatus võib suurendada riski, et jagatud töökeskkondades jääb esmaabi korraldus ebaselgeks –

keegi ei tunne end vastutavana või töötajad ei tea, kelle poole pöörduda. TI sihtkontrollide andmetel

esines juba enne muudatuse jõustumist 60% ettevõtetes puudusi esmaabikorralduses ning 13%

ettevõtetest ei olnud määranud esmaabiandjat.44 See viitab, et ka senine kohustus ei ole alati piisavalt

hästi täidetud. Muudatus ei kaota tööandja kohustust tagada töötajale esmaabi kättesaadavus.

Ebasoovitavad mõjud võivad ilmneda siis, kui tööandja ei taga selget vastutust ega teavita töötajaid

piisavalt.

Muudatus 7: muutub töökeskkonnavoliniku valimise ja töökeskkonnanõukogu moodustamise

kord ning kaob teavitamiskohustus

Muudatus suurendab töötajate otsustusõigust töökeskkonnaküsimustes, võimaldades neil ise

otsustada, kas nad soovivad olla esindatud töökeskkonnavoliniku või töökeskkonnanõukogu kaudu.

Tööelu-uuringu 2021. aasta andmed45 näitavad, et paljudes ettevõtetes on töötajate esindus juba

olemas ka ilma seadusest tuleneva kohustuseta – näiteks oli töökeskkonnavolinik olemas pea pooltel

5–9 töötajaga ettevõtetest ning töökeskkonnanõukogu 6,8 protsendil 10–49 töötajaga ettevõtetest.

Samal ajal ei ole kõigis ettevõtetes, kus esindus peaks kehtiva korra järgi olema, seda siiski loodud

(töökeskkonnavolinik oli 66 protsendil 10–49 töötajaga ettevõtetest). See viitab, et töötajate huvi

esinduse vastu on erinev ning muudatus aitab paremini arvestada tegelike vajaduste ja olukordadega.

Ettevõtetes, kus töötajate esindusorgani loomine on kehtiva regulatsiooni järgi kohustuslik, kuid

töötajatel puudub selleks tegelik huvi, ei pea seni esindaja rolli kandnud isikud enam formaalselt

esindamise kohustust täitma. Samal ajal loob muudatus võimaluse luua esindus ka neis ettevõtetes,

kus see seni ei olnud kohustuslik. Kui vähemalt 10% töötajatest seda soovib, peab tööandja nende

soovi arvestama. See tugevdab töötajate hääleõigust ja tagab, et esindus tekib seal, kus selleks on

tegelik huvi.

Ettevõtetes, kus töötajad esindatust soovivad ning töökeskkonnavoliniku valimine või

töökeskkonnanõukogu loomine on juba tavapraktika, töötajatele muudatusi ei kaasne. Ettevõtetes,

kus töötajad saavad võimaluse nõuda esindatust, võib potentsiaalselt töötajate kaasatus suureneda.

Sellega kaasneb kohanemisvajadus ning regulaarsed tegevused eelkõige töötajate esindajale

(lisanduvad sellised tegevused nagu koolitamine ja tööandjaga suhtlemine), kuid kogu

töötajaskonnast moodustavad need isikud väikese osa, mistõttu on sihtrühma puhul mõju ulatus ja

sagedus väikesed.

Ebasoovitavate mõjude avaldumise risk

Kui voliniku või nõukogu loomise kohustus kaob, võib töötajate vähese teadlikkuse korral jääda

esindus moodustamata, kuna tööandjal puudub kohustus sellega tegeleda. See võib tähendada, et osa

töökeskkonnaprobleeme saab vähem tähelepanu või töötajate hääl jääb nõrgemaks. Samas on risk

väike, kuna tööelu-uuring näitab, et esindatus on paljudes ettevõtetes tekkinud ka vabatahtlikult ning

tööandjal säilib kohustus töötajaid tööohutuse ja töötervishoiu küsimustes kaasata muul viisil.

Muudatus 8: TI saab uurida tööõnnetust kriminaalmenetlusega paralleelselt

Muudatus avaldab töötajatele positiivset mõju. Kui tööl töötaja vigastusega lõppenud õnnetus ei ole

kvalifitseeritud tööõnnetusena, saab töötaja haigushüvitist tavapärases korras – tööandja maksab 4.–

44 Tööinspektsioon. Kokkuvõte esmaabi korraldusest 2024 aasta ettevõtete kontrollide tulemustest. 45 Statistikaameti andmebaas. Tabel TKU51: ettevõtted ettevõtete rühma ja töökeskkonnavoliniku olemasolu järgi;

Tabel TKU55: ettevõtted ettevõtete rühma ja töökeskkonnanõukogu olemasolu järgi.

35

8. haiguspäeva eest ning Tervisekassa alates üheksandast haiguspäevast, mõlemad määraga 70%

töötaja keskmisest palgast. Tööõnnetusse korral maksab Tervisekassa töötajale hüvitist alates teisest

haigestumise päevast määraga 100%. Kehtiva regulatsiooni järgi ei saa TI kriminaalmenetluse kestel

toimunud õnnetust uurida, et seda vajadusel ümber kvalifitseerida tööõnnetuseks. Seetõttu jääb

töötaja soodsamast hüvitisest ilma, kuni mõlemad uurimised lõpevad. Muudatuse järel saavad

kriminaal- ja haldusmenetlus toimuda paralleelselt, mis võimaldab tööõnnetuse staatuse kiiremini

selgeks teha. Üldjuhul võtab TI menetlus oluliselt vähem aega kui kriminaalmenetlus, mistõttu saab

töötaja õiguse soodsamale hüvitisele oluliselt kiiremini.

Kuna kriminaalmenetlusega seotud tööõnnetusi toimub harva (2025. aastal üks juhtum), on mõju

avaldumise ulatus ja sagedus väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Muudatus 13: TI saab õiguse teha järelevalvet töötamise registrisse andmete esitamise üle

Muudatusel on töötajatele kaudne, kuid positiivne mõju. TÖR-i andmete järelevalve muutub

tõhusamaks, mis aitab paremini ennetada tööõiguse rikkumisi (nt ümbrikupalkade maksmine või

varjatud töötamine), kuna puudused TÖR-i andmetes on senisest kiiremini tuvastatavad ja

kontrollitavad. Mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väikesed, kuna töötajad ei pea oma käitumist

otseselt muutma, ning avalduv mõju on kaudne. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang muudatuste mõju olulisusele

Muudatused mõjutavad suurt sihtrühma ning nende sotsiaalne mõju töötajatele on valdavalt

neutraalne või mõõdukalt positiivne. Kuigi tööandjate kohustusi leevendatakse, ei halvenda

muudatused töötajate tööohutust ega tervise kaitset. Otsene positiivne mõju on

töökeskkonnavolinike valimise ja töökeskkonnanõukogu loomise korra muutmisel, mis annab

töötajatele suurema otsustusõiguse. Samuti kiirendab tööõnnetuste paralleelne uurimine

kriminaalmenetluse korral töötajate jaoks soodsama hüvitise saamist. Muudatuste mõju ulatus on

enamasti väike, sest töötajate igapäevased tegevused ei muutu ning kohanemisvajadus on piiratud.

Mõju sagedus on valdavalt väike või keskmine: mõjud avalduvad pigem juhuslikult või

konkreetsetes olukordades (nt tööle asumisel tervisekontroll, esmaabi vajamine) või korduvate, kuid

mitte igapäevaste tegevuste kaudu (nt juhenditega tutvumine).

Ebasoovitavate mõjude riskid võivad tuleneda nii tööandjate puudulikust praktikast, lünkadest

töötajate teadmistes kui ka paratamatutest asjaoludest. Näiteks tervisekontrolli tähtaja pikenemine

võib tähendada, et osa lühiajalisi töötajaid jääb alati tervisekontrollist kõrvale; joobe kontrollimise

õiguse täpsustamine võib töötajate jaoks suurendada privaatsus- ja andmekaitseriske; esmaabiandja

määramise kohustuse leevendamine võib jätta vastutuse jagatud töökeskkondades ebaselgeks.

Samas on need riskid hinnatud väikeseks, sest sarnaseid riske esineb ka kehtivas regulatsioonis,

lisaks on need riskid välditavad ja leevendatavad, kuna tööandjal säilib üldine vastutus ohutu

töökeskkonna eest ning töötajatel on õigus nõuda vajalikke tingimusi. Kokkuvõttes on muudatuste

sotsiaalne mõju töötajatele oluline.

Majanduslik mõju

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Muudatus 10: muutub trahvide regulatsioon (TI saab trahvida töötajaid isikukaitsevahendite

mittenõuetekohase kasutamise eest ning kohaldada väärteomenetluses lühimenetlust nii töötajate

kui ka tööandjate suhtes)

36

Muudatus puudutab töötajaid, kelle töö nõuab isikukaitsevahendeid – näiteks ehituses või tööstuses.

Tööelu-uuringu 2021. aasta andmetel46 kasutas 38% töötajatest isikukaitsevahendit, seega on

sihtrühma suurus kogu hõivatute arvust keskmine.

Muudatuste tulemusena laieneb töötaja isiklik vastutus tööohutusnõuete järgimisel. Kui seni sai TI

vastutusele võtta üksnes tööandja, siis edaspidi on võimalik trahvida ka töötajat, kes ei kasuta

tööandja väljastatud isikukaitsevahendit või kasutab seda valesti ning tekitab sellega ohu enda või

teiste elule ja tervisele. Suuremal osal töötajatest ei muutu midagi, kuna nad kasutavad tööandja

väljastatud isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt. Olukord muutub nende jaoks, kes kas hooletusest,

mugavusest või tahtlikult isikukaitsevahendit nõuetekohaselt ei kasuta. Nendele töötajatele võib TI

edaspidi määrata trahvi väärteomenetluses, mille korral on trahv kuni 50 trahviühikut (2025. aastal

kuni 400 eurot) ning lühimenetluses mõjutustrahvina järelevalve käigus kohapeal, kui asjaolud on

selged ja lisamenetlus ei ole vajalik; trahvi suurus on 80 eurot.

Muudatusel on mõju töötajate majanduslikule olukorrale. 2024. aastal toimus TI andmetel kokku

3392 tööõnnetust, millest 123 (4%) toimus tööandjate tööõnnetuste raportite põhjal

isikukaitsevahendite mittekasutamise tõttu ning 33 (1%) isikukaitsevahendite puudumise tõttu;

suurusjärk oli sama 2023. aastal.47 Seega võib viimase paari aasta andmete põhjal edaspidi

potentsiaalselt trahvi saada ca 150 töötajat aastas. Eelduste kohaselt võib see arv ka suurem olla,

kuna kontrollide käigus näevad tööinspektorid tihti, et tööandja on vajalikud vahendid ja varustuse

töötajatele andnud, kuid neid ei kasutata.48 Tõenäoliselt jääb aga väärteomenetluse alustamine

töötajate suhtes siiski harvemaks sündmuseks, arvestades, et tööandjate suhtes alustati 2024. aastal

25 väärteomenetlust. Negatiivset mõju saab töötaja ise ära hoida – kui töötaja järgib nõudeid ja

kasutab tööandja antud vahendeid õigesti, ei teki tal riski trahvi saada.

Laiemalt võib muudatus aidata kaasa üldisele tööohutuse suurenemisele ning tööõnnetuste

vähenemisele, kuna tekitab töötajatele selgema isikliku kohustuse ning vähendab hooletusest või

tahtmatusest tingitud ohtlikku käitumist.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Ebasoovitavad mõjud võivad avalduda üksikjuhtudel, näiteks kui töötajat trahvitakse ekslikult

olukorras, kus süü lasub tegelikult tööandjal (nt isikukaitsevahendit ei ole nõuetekohaselt

väljastatud). Risk on siiski väike. TI sihtkontroll49 tööandja uuritud tööõnnetuste kohta näitas, et

tööandja on harva (kaheksal korral 130st) toonud tööõnnetuse põhjuseks isikukaitsevahendi

mittekasutamise ning TI inspektor nõustus tööandjate hinnangutega kõigis juhtumites. Samuti on TI

kohustatud enne trahvi määramist asjaolud välja selgitama.

Kokkuvõttev hinnang muudatuse mõju olulisusele

Muudatuse tulemusena võivad töötajad edaspidi trahvi saada, kui nad isikukaitsevahendeid

nõuetekohaselt ei kasuta. Sihtrühma suurus on keskmine. Mõju ulatus kogu sihtrühmale on väike,

sest enamik töötajaid kasutab juba praegu isikukaitsevahendeid nõuetekohaselt ning nemad oma

tegevusi muutma ei pea. Muudatus puudutab eelkõige väikest osa töötajaid, kes seni on

isikukaitsevahendeid vältinud või kasutanud neid valesti, kuid ka nende jaoks ei too muudatus kaasa

uusi kohustusi, vaid on distsiplineeriva iseloomuga. Mõju sagedus on väike, kuna reaalse ohuga

46 Statistikaameti andmebaas. Tabel TKU46: töötajad töökohal ohtude vältimiseks ja maandamiseks kasutatavate

abinõude järgi. 47 Tööinspektsioon. Tööõnnetuste põhjuste statistika 2024. a. 48 Tööinspektsiooni aastaraamat 2023. 49 Tööinspektsioon. Sihtkontrolli „Tööandjapoolne uurimine ja meetmete rakendamine tööõnnetuse põhjuste osas“

kokkuvõte.

37

olukordi, kus isikukaitsevahendite mittenõuetekohane kasutamine võib kaasa tuua väärteomenetluse

või trahvi, esineb kogu töötajaskonna kohta harva. Ebasoovitavate mõjude risk on väike.

Kokkuvõttes on majanduslik mõju töötajatele väheoluline, kuid muudatuse tulemusena võib oodata

tööohutuse üldist paranemist.

5.3.1. Mõjutatud alasihtrühm: mikroettevõtete töötajad

Statistikaameti andmetel töötas mikroettevõtetes (st 1–9 töötajaga ettevõtetes) 2025. aasta

augustikuu lõpu seisuga 142 000 töötajat, mis moodustab kõikidest TTOS-i kohaldusalasse

kuuluvatest töötajatest 25%. Seega on muudatusest mõjutatud sihtrühm keskmise suurusega.

Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Muudatus 5: mikroettevõtted vabanevad kohustusest korraldada iga kolme aasta järel

töötervishoiu olukorra analüüs ning esitada TI-le töökeskkonna riskianalüüs

Kavandatud muudatused ei too töötajate jaoks kaasa sisulist muutust töötervishoiu ja tööohutuse

tagamisel, kuivõrd tööandja peab riskianalüüsi endiselt koostama ning säilib kohustus tagada

töötajale ohutu töökeskkond. Seetõttu on muudatuse mõju ulatus ning sagedus väikesed. Esineb risk,

et osa tööandjaid ei võta riskianalüüsi koostamist piisavalt tõsiselt, kui puudub kohustus seda TI-le

esitada. Sellisel juhul võib töötaja heaolu ja tööohutus kannatada. Risk on siiski piiratud, kuna

tööandja kohustused ei kao ning TI-l säilib õigus kontrollida riskianalüüsi olemasolu ja sisulisust

järelevalvemenetluse käigus. Töötajatel on endiselt õigus nõuda ohutut töökeskkonda ja osaleda

tööohutuse korralduses. Seega on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk piiratud.

Kokkuvõttev hinnang muudatuse mõju olulisusele

Muudatus ei avalda töötajatele märkimisväärset mõju. Sihtrühm on keskmise suurusega, mõju

ulatus, sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on väikesed.

5.3.2. Mõjutatud alasihtrühm: ehitusvaldkonna töötajad

Statistikaameti andmetel50 oli 2024. aastal ehitusvaldkonna palgatöötajaid 44 900, mis moodustas

kõikidest palgatöötajatest 7%. Andmed, kui paljud neist töötajatest töötavad töölepinguga, pole

kättesaadavad. Mõjutatud sihtrühma suurus on seega väike kuni keskmine.

Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Muudatus 12: TI saab õiguse teha järelevalvet töövõtuahela ja töötamise kestuse registreerimise

üle

Muudatusel on töötajatele kaudne, kuid positiivne mõju. Töövõtuahela ja ehitusplatsil viibimise

andmete järelevalve muutub tõhusamaks. See aitab paremini ennetada tööõiguse rikkumisi, nagu

ümbrikupalkade maksmine, tööaja nõuete eiramine või tööõnnetuste varjamine, kuna töötajate

ametlikku viibimist objektil saab tuvastada ja kontrollida senisest kiiremini.

Kokkuvõttev hinnang muudatuse mõju olulisusele

50 Statistikaameti andmebaas. Tabel TT0200: hõivatud ja palgatöötajad tegevusala järgi.

38

Muudatusel on kaudne mõju töötajate töötingimustele. Mõjutatud sihtrühm on väike kuni keskmine,

mõju avaldumise ulatus ja sagedus on väikesed, kuna töötajad ei pea oma käitumist otseselt muutma,

ning avalduv mõju on kaudne. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

5.3.3. Mõjutatud alasihtrühm: füüsilised isikud, kes tavaliselt töötavad Euroopa Liidu

liikmesriigis, Euroopa Majanduspiirkonna liikmesriigis või Šveitsi Konföderatsioonis

töölepingu alusel ja kelle tööandjad lähetavad Eestisse tööle teenuse osutamiseks

kindlaksmääratud ajavahemikus

Eurostati andmetel töötab nimetatud riikides kokku üle 204 miljoni inimese51, kellest Eestisse on

lähetatud väga väike hulk – 2024. aastal ca 3000 töötajat. Seega on mõjutatud sihtrühm kõiki

lähetatud töötajaid arvestades marginaalne.

Sotsiaalsed, sh demograafilised mõjud

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Muudatus 11: jae- ja hulgikaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse valdkonna

välistööandjad ei pea esitama lähetusdeklaratsiooni

Euroopa Komisjoni aruande52 kohaselt lähetati 2022. aastal EL-is 1,9 miljonit töötajat, kelle kohta

esitati 2,3 miljonit lähetusdeklaratsiooni 4,7 miljoni lähetuse kohta. Eestis registreeriti samal aastal

688 lähetusdeklaratsiooni (0,03% kõikidest deklaratsioonidest) 1658 lähetusega (0,04% kõikidest

deklaratsioonidest), mis on EL-is ühed väikseimad näitajad. TI andmetel lähetati 2024. aastal

Eestisse 2963 töötajat. Kõikidest lähetusdeklaratsioonidest (1239 lähetusteadet) moodustasid hulgi-

ja jaekaubanduse sektoris deklaratsioonid 49% (606 teadet). Finants- ja kindlustustegevuse sektoris

esitas üks tööandja 10 deklaratsiooni. Muudatusega säilib nõue tagada neis valdkondades Eestisse

lähetatud töötajatele kohalikud töötingimused ja tööohutusmeetmed, kuid lähetusdeklaratsioonide

kadumise tõttu ei tee TI enam neil tegevusaladel lähetatud töötajate töötingimuste sihtkontrolle. TI

hinnangul ei mõjuta see siiski töötajate tööheaolu, kuna nimetatud sektorites on kontrollide

tulemuste järgi töötingimusi seni järgitud ning kaebusi ei ole laekunud. Lähetatud töötajate kontroll

on endiselt võimalik üldkontrollide raames ning vihjete ja kaebuste alusel. Muudatus võimaldab

suunata TI ressursse valdkondadesse, kus rikkumiste risk on suurem – eelkõige ehitus- ja

tööstussektorisse –, parandades seeläbi nende töötajate töötingimusi, kes vajavad suuremat kaitset.

Kokkuvõttev hinnang muudatuse mõju olulisusele

Mõjutatud sihtrühm on marginaalne. Kuna töötajate jaoks tõenäoliselt midagi ei muutu, on mõju

ulatus ja sagedus väikesed. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud. Kokkuvõttes on mõju väheoluline.

5.4. Mõjutatud sihtrühm: TI, muudatuste 12 ja 13 puhul ka Maksu- ja Tolliamet

Mõju riigivalitsemisele

Avalduva mõju kirjeldus, ulatus ja sagedus

Muudatus 1: osaühingu ainuosanike halduskoormuse vähendamine TTOS-i nõuete täitmisel

51 Eurostati andmebaas. Tabel lfsi_emp_a: Employment and activity by sex and age – annual data. 52 European Commission, Directorate-General for Employment, Social Affairs and Inclusion, De Wispelaere, F.,

Pacolet, J. and De Smedt, L. (2024). Posting of workers: collection of data from the prior declaration tools: reference

year 2022. Publications Office of the European Union.

39

Muudatus vähendab vähesel määral TI järelevalvekoormust, kuna edaspidi ei ole osaühingu

ainuosanikud enam TTOS-i kohaldamisalas. Selle tulemusel ei pea TI neis ettevõtetes enam

kontrollima riskianalüüsi, tervisekontrollide, töövahendite korrasoleku ega muude töötervishoiu ja

-ohutuse nõuete täitmist. Vahetult pärast muudatuse jõustumist võib kasvada TI nõustamiskoormus.

Praktikas on keeruline eristada, kas konkreetne ettevõte kvalifitseerub TTOS-ist vabastatuks või

mitte, eriti olukordades, kus osaühingu ainuosanik kasutab renditööjõudu või tegutseb ühisel

tööpinnal koos teiste tööandjate töötajatega (mis juhtudel TTOS kehtib). Mõju ulatus on keskmine

– kuigi TI vabaneb suurel määral osaühingu ainuosanike üle järelevalve tegemisest, nõuab see

kohanemist ning teatud määral uue tööpraktika juurutamist. Avalduva mõju sagedus on keskmine,

kuna senine osaühingu ainuosanike üle järelevalve tegemine on regulaarne. Ebasoovitava mõjuna

väheneb TI-l võimalus renditöötajate töötingimusi kontrollida. Kuna renditöö kasutamise kohta

TEIS-is andmeid ei ole, jõuab TI renditööjõuni järelevalvetegevuse kaudu. Kuivõrd muudatuse järel

osaühingu ainuosanikud TI järelevalve valimisse enam ei satu, ei saa TI ka tuvastada neis ettevõtetes

töötavaid renditöötajaid.

Muudatus 5: mikroettevõtted vabanevad kohustusest korraldada iga kolme aasta järel

töötervishoiu olukorra analüüs ning esitada TI-le töökeskkonna riskianalüüs

Muudatuse tulemusena võib TI töökoormus suureneda. Mikroettevõtted moodustavad 89% TI

järelevalve all olevatest ettevõtetest. TI peab järelevalveasutusena kontrollima, kas tööandja on

riskianalüüsi koostanud või mitte. Juhul kui riskianalüüs on koostatud TEIS-is või sinna üles laetud,

saab seda kontrollida automatiseeritult ning eraldi menetlust ei ole vaja alustada. Samuti võib

muudatus pikendada TI järelevalve kestust, kuna TI ei saa enne ettevõtte külastust riskianalüüsiga

tutvuda, vaid peab selle tööandjalt välja küsima ja seda ootama või teatud juhtudel külastama

ettevõtet kaks korda. Samas on mikroettevõtete tööprotsessid sageli lihtsad ja riskitase madal ning

praktikas on esitatud riskianalüüsid sageli liialt üldised. Mõju ulatus on keskmine, kuna TI

töökorralduses toimuvad muutused, mis nõuavad küll kohanemist, kuid kogu TI töökorraldust

arvestades piiratud ulatuses. Mõju sagedus on keskmine, kuna riskianalüüside hindamine on TI jaoks

regulaarne.

Muudatus 8: TI saab uurida tööõnnetust kriminaalmenetlusega paralleelselt

Muudatus võimaldab TI-l senisest kiiremini algatada uurimise olukorras, kus tööandja ei

kvalifitseeri õnnetust tööõnnetusena, kuid olemasolevad andmed viitavad vastupidisele. Praktikas

teeb TI ka praegu politseiga koostööd ning sageli on TI õnnetuse asjaolud selgeks teinud juba enne

kriminaalmenetluse alustamist, kuid TI uurimismenetlus ei ole jõudnud selleks hetkeks veel lõpuni,

sh ettekirjutuse koostamiseni/väljastamiseni. Kehtiva regulatsiooniga võib tööõnnetuse asjaolude

selgumine venida kriminaalmenetluse tõttu väga pikaks, kuid edaspidi saab TI oma töö lõpetada

oluliselt varem. See leevendab TI töökoormust, kuna enam ei ole vaja juhtumit pikalt avatuna hoida

ja hiljem uuesti sisuliselt menetlusse süveneda, mis seni on suurendanud ajakulu.

Avalduva mõju ulatus on väike, kuna muudatus ei nõua TI-lt kohanemist, vaid lihtsustab menetluste

lõpetamist. Avalduva mõju sagedus on väike, sest tööõnnetuste juhtumeid, kus paralleelselt käib

kriminaalmenetlus, esineb harva. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Muudatus 9: TI ei pea kontrollima uue või rekonstrueeritud ehitise töötingimuste vastavust

kehtestatud nõuetele

TI jaoks tähendab muudatus kohustuste vähenemist ja ressursside vabastamist, mida saab suunata

suurema sisulise mõjuga tegevustesse. Ehitise ülevaatused dubleerivad osaliselt ehitusjärelevalvet,

40

mistõttu ei ole need tööohutuse tagamisel sisulise väärtusega. Muudatuse järel muutub asutuste

rollijaotus selgemaks: ehitiste tehniline ja funktsionaalne vastavus jääb ehitusjärelevalve pädevusse,

TI keskendub töökeskkonna sisulisele ohutusele pärast töökorralduse rakendumist. Mõju ulatus on

väike, kuna muudatus ei nõua TI-lt kohanemistegevusi. Mõju sagedus on väike, kuna ehitiste

ülevaatusi tehakse omavalitsuste taotlusel harva. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Muudatus 10: muutub trahvide regulatsioon (TI saab trahvida töötajaid isikukaitsevahendite

mittenõuetekohase kasutamise eest ning kohaldada väärteomenetluses lühimenetlust nii töötajate

kui ka tööandjate suhtes)

Muudatused annavad TI-le uued võimalused tööohutuse järelevalves: esiteks tekib õigus trahvida

töötajat isikukaitsevahendi mittenõuetekohase kasutamise eest, teiseks võimalus määrata nii

töötajatele kui ka tööandjatele mõjutustrahv lühimenetluses. Praktiliselt toob see kaasa vajaduse

tööinspektoritel hinnata senisest põhjalikumalt, kas rikkumise eest vastutab tööandja või töötaja, ja

otsustada, kas rakendada mõjutustrahvi või alustada väärteomenetlust. See võib lisada töökoormust

keerulisemate juhtumite lahendamisel, kus töötaja ja tööandja annavad vastuolulist teavet. Samas

võimaldab mõjutustrahv lahendada selged rikkumised kiirelt ja väiksema menetluskoormusega,

vähendades ressursside kulu võrreldes täismahus väärteomenetlusega.

Mõju avaldumise ulatus on keskmine, kuna töötajate trahvimine ning lisanduv lühimenetlus on TI

jaoks uued tegevused, mille praktika nõuab väljakujundamist, kuid see ei ole TI jaoks üleliia

koormav. Lisanduv menetluskoormus seoses töötajate trahvimisega on tõenäoliselt väike. Kuigi

2024. aastal toimus ca 150 tööõnnetust, mis olid põhjustatud isikukaitsevahendite

mittenõuetekohasest kasutamisest53, jääb töötajate trahvimine tõenäoliselt tagasihoidlikuks, kuna ka

tööandjate suhtes on seni võrdlemisi vähe väärteomenetlusi algatatud (25 väärtegu 2024. aastal, 50

väärtegu 2023. aastal ja üheksa väärtegu 2022. aastal54). Mõju avaldumise sagedus on keskmine,

kuivõrd väärteomenetlus on regulaarne, aga mitte igapäevane tegevus.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Esineb risk, et tööinspektorite otsustuspraktika muutub ebaühtlaseks, kuivõrd peab otsustama, kas

trahvida tööandjat või töötajat ning kas algatada lühi- või tavamenetlus. Kui mõjutustrahve

kasutatakse sageli, võib tekkida sihtrühmade seas tajutud oht, et mõjutustrahvi kasutatakse liiga

kergekäeliselt, mis seab TI usaldusväärsuse kahtluse alla. Riskide realiseerumise vältimiseks on

vajalik selgete juhiste, koolituste ja sisemise praktika kujundamine, mis aitab tagada otsuste ühtsust

ja usaldusväärsust.

Muudatus 11: jae- ja hulgikaubanduse ning finants- ja kindlustustegevuse valdkonna tööandjad

ei pea esitama lähetusdeklaratsiooni

Muudatuse tulemusena väheneb TI-le laekuvate lähetusdeklaratsioonide hulk ning seeläbi ka

deklaratsioonide menetlemisest ja nende alusel planeeritavast järelevalvest tulenev töökoormus.

Vabanevad ressursid võimaldavad keskenduda enam valdkondadele, kus rikkumiste risk on suurem

(töötlev tööstus, ehitus, veondus ja laondus). Avalduva mõju ulatus on väike, kuivõrd TI kohustuste

maht väheneb konkreetsetes sektorites ning see ei nõua märkimisväärset kohanemist. Mõju sagedus

on keskmine, kuna lähetusdeklaratsioonide menetlemine ja järelevalve on TI jaoks regulaarsed

tegevused.

53 Tööinspektsioon. Tööõnnetuste põhjuste statistika 2024. a. 54 Tööinspektsioon (2025). Väärteomenetlused tabelina 2012–2024.

41

Muudatused 12 ja 13: TI saab õiguse teha järelevalvet töövõtuahela ja töötamise kestuse

registreerimise üle ja töötamise registrisse andmete esitamise üle

Muudatusega saab TI õiguse kontrollida, kas tööandjad on esitanud andmed TÖR-i ning kas

ehitusvaldkonnas on täidetud kohustus esitada andmed TTKI-sse. See tähendab, et TI võib edaspidi

iseseisvalt kontrollida, kas andmed on süsteemi korrektselt esitatud, ning vajadusel nõuda nende

täiendamist või parandamist. Kehtiva regulatsiooni kohaselt peab TI selliste puuduste avastamisel

teavitama Maksu- ja Tolliametit, kes algatab rikkumismenetluse. See tekitab viivitusi ja dubleerivat

tegevust. Kuigi tegemist on tehnilise muudatusega, mõjutab see oluliselt järelevalvepraktikat,

suurendades riikliku järelevalve tõhusust. Muudatusega väheneb eelkõige Maksu- ja Tolliameti

töökoormus. Avalduva mõju ulatus on keskmine, kuivõrd TI saab uue pädevuse ning nii TI kui ka

Maksu- ja Tolliameti töökorraldus muutub, kuid see ei nõua asutustelt märkimisväärset kohanemist.

Avalduva mõju sagedus on keskmine, kuna kõnealuseid puudusi avastatakse järelevalves

järjepidevalt, kuigi mitte iga päev. Ebasoovitavaid mõjusid ei tuvastatud.

Kokkuvõttev hinnang muudatuste mõju olulisusele

Muudatuste mõju riigivalitsemisele avaldub peamiselt TI (väheses ulatuses ka Maksu- ja Tolliameti)

töökoormuse ja töökorralduse muutustes. Üldiselt vähenevad TI kohustused (nt osaühingu

ainuosanike järelevalve, mikroettevõtete riskianalüüside kogumine, ehitiste töötingimuste kontroll,

lähetusdeklaratsioonide menetlemine), mis võimaldab ressursse suunata sisulisema mõjuga

järelevalvesse. Mõnes valdkonnas lisanduvad TI-le uued pädevused või tegevused (nt

töövõtuahelate ja töötamise kestuse registreerimise järelevalve, töötajate trahvimise ja

lühimenetluse rakendamine). Need muudatused eeldavad küll tööpraktika kujundamist ja teatud

lisakoormust, kuid ei ole inspektsiooni jaoks üleliia mahukad. Maksu- ja Tolliameti töökoormus

väheneb, kuna osa kontrollifunktsioonist liigub TI-le. Avalduva mõju ulatus ning sagedus on

olenevalt muudatusest väike kuni keskmine, mis tähendab, et muudatused ei nõua TI-lt

märkimisväärseid kohanemistegevusi, kuid vabastavad ressursse. Ebasoovitavate mõjude risk on

seotud peamiselt sellega, et TI peab väärteomenetluste puhul kujundama ühtse ja usaldusväärse

otsustuspraktika (nt otsustama, kas vastutab tööandja või töötaja ja millal rakendada lühimenetlust)

ning TI töökoormus võib suureneda ja järelevalve kestus pikeneda mikroettevõtetelt riskianalüüside

küsimise tõttu. Üldiselt on riskid siiski väikesed. Kuigi iga muudatus eraldiseisvana on väheolulise

mõjuga, avaldavad need kombinatsioonis positiivset mõju TI töökoormuse vähenemisele,

võimaldades ressursse suunata tööohutuse tagamise seisukohalt prioriteetsemate ülesannete

täitmisele.

5.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang

TTOS-is sätestatakse tööandja õigus töödelda töötaja terviseandmeid seoses töötaja alkoholijoobe

tuvastamisega.

IKÜM-i artikli 88 kohaselt võivad liikmesriigid õigusaktide või kollektiivlepingutega ette näha

täpsemad eeskirjad, et tagada õiguste ja vabaduste kaitse seoses töötajate isikuandmete töötlemisega

töösuhete kontekstis, eelkõige seoses töötervishoiu ja tööohutusega ning tööhõivega seotud õiguste

ja hüvitiste isikliku või kollektiivse kasutamisega ning töösuhte lõppemisega.

Eelnõuga tagatakse õigusselgus selles, millises ulatuses võib tööandja töötaja terviseandmeid

töödelda. TTOS-is tuuakse välja olukorrad, kus tööandja ka praegu töötaja terviseandmeid töötleb.

Seega ei ole tegemist uue õiguse ega kohustusega, vaid õigusselguse eesmärgil seaduses tehtavate

täpsustustega, luues seaduse tasandil läbipaistva süsteemi (IKÜM-i art 6 lg 1 p-d c ja e, art 5 lg 1 p

a).

42

Töötaja terviseandmete töötlemine on vajalik töötaja ja teiste töökeskkonnas viibivate inimeste

tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemiseta ei ole tööandjal

võimalik seaduses sätestatud ülesandeid täita ega töötervishoidu ja tööohutust tagada. Eelnõu

kohaselt on tööandjal õigus töödelda töötajate terviseandmeid kindlates olukordades, st vajaduse

korral töötaja alkoholi-, narkootilises või toksilises joobes või psühhotroopse aine mõju all olemise

tuvastamiseks.

Eelnõuga täpsustatakse, millal ja milliseid andmeid on tööandjal õigus töödelda. Seeläbi on tagatud,

et tööandjal ei ole õigus saada andmeid, mida tal töötervishoiu ja -ohutuse tagamiseks vaja ei ole.

Töötaja isikuandmete töötlemisel on tööandjal õigus otsustada töötlemise viisi üle, näiteks võib

andmeid töödelda paberil või elektrooniliselt, kasutades selleks sobivad infosüsteeme. Kuivõrd

eelnõuga ei laiendata tööandja õigusi töötaja isikuandmeid töödelda, ei kaasne muudatusega

eelduste kohaselt tööandjale kohanemisraskusi, sest võib eeldada, et tööandjatel on juba toimivad

süsteemid ja riskide maandamise meetmed rakendatud.

Tööandja peab töötajate terviseandmete töötlemisel arvestama IKÜM-i põhimõtete ja kohustustega

(vastutava töötleja kohustus järgida art 5 lõikes 1 sätestatud põhimõtteid ja kaitsemeetmeid, art 5

lg 2). Tööandja on kohustatud määrama isikud, kellel on õigus töötaja isikuandmeid töödelda.

Üldjuhul on selleks töökeskkonnaspetsialist, kes täidab ettevõttes töötervishoiu- ja

tööohutusülesandeid, või personalispetsialist. Terviseandmeid töötleval töötajal on nende andmete

tähtajatu saladuses hoidmise kohustus, mille eesmärk on tagada töötajate terviseandmete

konfidentsiaalsus ja maandada riske, et andmetest saavad teadlikuks kõrvalised isikud (TTOS-i § 14

lg 11). Terviseandmeid tuleb hoida saladuses kõigi ees, kellel ei ole nendele ligipääsu õigust ega

vajadust. Vajadus saab esineda määratud isikul vaid enda tööülesandeid täites ja konkreetse

andmetöötluse korral vajalikus minimaalses ulatuses. Samuti peab tööandja tagama tehnilised ja

organisatoorsed turvameetmed, et andmetele ei saaks ligi kõrvalised isikud. Selleks saab tööandja

kaitsta elektroonilisel kujul olevaid andmeid nt paroolidega, paberil olevaid andmeid aga suletud

ruumis säilitades, samuti tagades, et andmeid ei töödelda väljaspool töökohta.

Töötajate isikuandmete kaitsmisega kaasneva andmekaitse mõju tööandjatele on oluline, kuid

arvestada tuleb, et sellised kohustused on tööandjatel ka praegu.

6. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõuga tehtavate muudatuste mõju riigivalitsemisele avaldub peamiselt TI (väheses ulatuses ka

Maksu- ja Tolliameti) töökoormuse ja töökorralduse muutustes. Üldiselt vähenevad TI kohustused

(nt osaühingu ainuosanike järelevalve, mikroettevõtete riskianalüüside kogumine, ehitiste

töötingimuste kontroll, lähetusdeklaratsioonide menetlemine), mis võimaldab ressursse suunata

sisulisema mõjuga järelevalvesse. Mõnes valdkonnas lisanduvad TI-le uued pädevused või

tegevused (nt töövõtuahelate ja töötamise kestuse registreerimise järelevalve, töötajate trahvimise ja

lühimenetluse rakendamine). Need muudatused eeldavad küll tööpraktika kujundamist ja teatud

lisakoormust, kuid ei ole inspektsiooni jaoks üleliia mahukad. Maksu- ja Tolliameti töökoormus

väheneb, kuna osa kontrollifunktsioonist liigub TI-le.

7. Rakendusaktid

Eelnõuga muudetakse järgmisi rakendusakte:

43

 Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrus nr 12 „Isikukaitsevahendite valimise ja

kasutamise kord“;

 Vabariigi Valitsuse 11. jaanuari 2000. a määrus nr 13 „Töövahendi kasutamise töötervishoiu

ja tööohutuse nõuded“;

 Vabariigi Valitsuse 3. aprilli 2008. a määrus nr 75 „Tööõnnetuse ja kutsehaigestumise

registreerimise, teatamise ja uurimise kord“;

 tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“;

 sotsiaalministri 17. oktoobri 2007. a määrus nr 67 „Tööinspektsiooni põhimäärus“.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks sotsiaalministri 14. septembri 2000. a määrus nr 58

„Töökeskkonna Nõukoja põhimäärus“ (RT I, 13.07.2023, 84).

Määruste kavandid on esitatud eelnõu seletuskirja lisana.

8. Seaduse jõustumine

Seadus on planeeritud jõustuma üldises korras, kuivõrd eelnõuga tehtavad muudatused ei eelda

eelnõuga puudutatud osapooltelt suuri muudatusi või ümberkorraldusi.

9. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele ning

arvamuse avaldamiseks Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule,

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale,

Teenusmajanduse Kojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, MTÜ-le Eesti

Personalijuhtimise Ühing, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Töötervishoiuarstide

Seltsile, Eesti Kutsehaigete Liidule, Eesti Advokatuurile, Eesti Töökeskkonnaspetsialistide

Nõukojale, Tööinspektsioonile, Tervise Arengu Instituudile, Terviseametile,

Sotsiaalkindlustusametile, Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liidule ja Viru Keemia Grupile.

Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2025. a.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

Justiits- ja Digiministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

05.11.2025 nr 2-2/3780-1

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse, Eestisse

lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning

maksukorralduse seaduse muutmise seadus

Tere

Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse,

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse ning maksukorralduse seaduste muutmise

seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) Lisa 1. Rakendusaktide kavandid.

Lisaadressaadid: Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Tööandjate Keskliit

Tööinspektsioon

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Teenusmajanduse Koda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

MTÜ Eesti Personalijuhtimise Ühing

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

2 (2)

Eesti Töötervishoiuarstide Selts

Eesti Kutsehaigete Liit

Eesti Advokatuur

Eesti Töökeskkonnaspetsialistide Nõukoda

Tervise Arengu Instituut

Terviseamet

Sotsiaalkindlustusamet

Viru Keemia Grupp

Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liit

Jaanika Jelistratov

Dana Kadanik

[email protected]