Otsus

1

Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad

Bilansi tagamise ehk tasakaalustamise eeskirjad on koostatud ElTS §3 9 lg (1) 31 alusel, mis

sätestavad muuhulgas süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtteid.

1 Mõisted ............................................................................................................................... 1

2 Bilansi tagamise üldpõhimõtted .......................................................................................... 3

3 Reguleerimisvõimsuse varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks .............................. 5

3.1 Reguleerimisenergia nõudluse hindamine ja aktiveerimine ....................................... 5

3.1.1 mFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine ..................................................... 5

3.1.2 aFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine ...................................................... 6

4 Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest .................................................................. 6

5 Piiriülene reguleerimisteenuse kasutamine ......................................................................... 7

6 Reguleerimisvõimsuse varu tagamine ................................................................................ 8

7 Reguleerimisvõimsuse ja bilansi tagamiseks kasutatud energia eest tasumine .................. 9

8 Bilansienergia (ebabilansi) hindade arvutamise metoodika ............................................... 9

9 Sagedusreservide pakkumiste selgitamine .......................................................................... 9

1 Mõisted

 aFRR (Automatically Activated Frequency Restoration Reserve) – Automaatselt käivitatav

sageduse taastamise reserv.

 Agregaator (Aggregator) – juriidiline isik, kes korraldab süsteemihaldurile

reguleerimisteenuse pakkumise tegemist tarbimise või tootmisvõimsuste koondamise teel;

 Allareguleerimine (Down-regulation) – süsteemihalduri poolt täiendava elektrienergia

koguse müümine, mis on tingitud prognoositust väiksemast energia tarbimisest või

suuremast energia tootmisest süsteemis, vajadusest teostada vastukaubandust või kui on

ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus;

 Avariireservvõimsus (Fast Disturbance or Emergency Reserve) – süsteemihalduri poolt

hoitav või ette tellitud võimsusreserv elektrisüsteemis juhtuda võivate avariiliste

olukordadega toimetulekuks;

 Bilansihaldur (Balance Responsible Party) – juriidiline isik, kes on oma bilansiportfelli

tagamiseks sõlminud süsteemihalduriga bilansilepingu EITS-i (Elektrituruseadus) ja selle

alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras;

 Bilansienergia (Imbalance) – ebabilansi elektrienergia, mida bilansi hoidmise eesmärgil

ostab ja müüb süsteemihaldur bilansihalduriga sõlmitud bilansilepingu alusel;

2

 Bilansi tagamine (Tasakaalustamine) (Balancing) – kõik tegevused või protsessid,

millede kaudu süsteemihaldur tagab pidevalt erinevatel ajahorisontidel elektrisüsteemi

sageduse kindlaks määratud stabiilsetes piirides;

 CE SA – Mandri-Euroopa sagedusala;

 FCR (Frequency Containment Reserve) – sageduse hoidmise reserv;

 FRR (Frequency Restoration Reserve) – sageduse taastamise reserv (sh aFRR ja mFRR);

 LFC blokk (Load Frequency Block) – sageduse juhtimise blokk;

 LFC ala (Load Frequency Area) – sageduse juhtimise ala;

 MARI (Manually Activated Reserves Initiative) – üle-Euroopaline käsitsi käivitatavate

sageduse taastamise reservide platvorm mFRR standardtoodete vahetamiseks;

 mFRR (Manually Activated Frequency Restoration Reserve) - käsitsi käivitatav sageduse

taastamise reserv;

 Operatiivtund – reaalajaline tund, mille ajal süsteemihaldur juhib süsteemi. Tund algab ja

lõppeb täistunnil. Alates sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sagedusalagajuhib

süsteemihaldur süsteemi 15 minuti perioodidena;

 Operatiiv veerandtund – reaalajaline veerandtund (15 minutit), mille ajal süsteemihaldur

juhib süsteemi eesmärgiga tagada et operatiivtunni lõpuks oleks Eesti elektrisüsteemi

vahelduvvoolu saldo kõrvalekalle võimalikult lähedal nullile. Igas reaalajalises tunnis on

neli veerandtundi. Esimene veerandtund algab täistunnil ja viimane veerandtund lõpeb uuel

täistunnil. Alates sünkroniseerimisest Mandri-Euroopa sagedusalaga juhib süsteemihaldur

süsteemi 15 minuti perioodidena;

 Pakkumiste üldnimekiri (Merit Order List) – ühe juhtimispiirkonna reguleerimisteenuse

pakkumiste nimekiri toote kaupa, mis on järjestatud vastavalt pakkumiste hindadele ja mida

kasutatakse nimekirjas toodud pakkumiste aktiveerimisel;

 PICASSO (Platform for the International Coordination of Automated Frequency

Restoration and Stable System Operation) – üle-Euroopaline automaatselt käivitatavate

sageduse taastamise reservide platvorm aFRR standardtoodete vahetamiseks ning

käivitamiste optimeerimiseks;

 Reguleerimisenergia (Balancing Energy) – süsteemihalduri poolt bilansi tagamiseks

aktiveeritud reguleerimisenergia või avariireservvõimsuse pakkumise energia, mida

süsteemihaldur kasutab tootmise ja tarbimise suurendamiseks või vähendamiseks

vastavuses seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktidega ning tema poolt sõlmitud

lepingutega;

 Reguleerimisvõimsus (Balancing Capacity) – süsteemihalduri poolt piisava koguse

reguleerimisenergia pakkumise koguse tagamiseks hangitud teenus;

 Reguleerimisteenuse pakkumine (Balancing Bid) – reguleerimisteenuse pakkuja poolt

süsteemihaldurile tehtud reguleerimisenergia või reguleerimisvõimsuse pakkumine, mis

vastab süsteemihalduri poolt kindlaks määratud nõuetele;

 Reguleerimistarne bilansiaruandes (Imbalance Adjustment) – süsteemihalduri poolt

bilansihalduri bilansipiirkonnas aktiveeritud reguleerimisenergia kogus, mis kajastatakse

selgitusperioodide lõikes ja reguleerimisenergia suunda arvestades bilansihalduri

bilansiaruandes;

3

 Reguleerimisteenuse pakkuja (Balancing Service Provider) – tootja, tarbija, bilansihaldur

või agregaator, kes pakub süsteemihaldurile reguleerimisteenust;

 SAFA (Synchronous Area Framework Agreement) – Mandri-Euroopa sagedusala

süsteemihaldurite poolt kokku lepitud raamistik, mille alusel toimub sagedusala talitluse

juhtimine ja töö korraldamine;

 Selgitusperiood – Turuperiood, mille kohta ebabilanss on arvutatud vastavalt

bilansiselgituse esitamise ajatsoonile;

 SOGL – määrus 2017/1485, 2. august 2017, millega kehtestatakse elektri

ülekandesüsteemi käidueeskiri;

 Vastukaubandus (Countertrading) – elektrienergia vahetus erinevate turupiirkondade

vahel, mis on initsieeritud ühe või mitme süsteemihalduri poolt eesmärgiga viia

elektrisüsteemi füüsilised parameetrid (näiteks piiriülesed võimsusvood) lubatud piiridesse

ja tagada juba toimunud elektrienergiakaubanduse tehingud;

 Ühine pakkumiste üldnimekiri (Common Merit Order List) – reguleerimisteenuse

pakkumiste nimekiri toote kaupa, mis on järjestatud vastavalt pakkumiste hindadele ja mida

kasutatakse nimekirjas toodud pakkumiste aktiveerimisel;

 Ülesreguleerimine (Up-regulation) – süsteemihalduri poolt täiendava energiakoguse

ostmine, mis on tingitud prognoositust suuremast energia tarbimisest või väiksemast

energia tootmisest süsteemis, tootmisvõimsuse ootamatust väljalülitumisest, vajadusest

teostada vastukaubandust või kui on ohustatud elektrisüsteemi varustuskindlus.

2 Bilansi tagamise üldpõhimõtted

Käesolevad elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad on koostatud

lähtuvalt eeldusest, et Eesti elektrisüsteem toimib osana Mandri-Euroopa sagedusalast ning

elektrisüsteemi bilansi tagamine toimub vastavalt SAFA´le. Eesti elektrisüsteemi sageduse

hoidmise ja bilansi tagamise eest vastutab Eesti süsteemihaldur koostöös teiste CE SA

süsteemihalduritega vastavalt SOGL metoodikatele. Struktuuriliselt on Eesti elektrisüsteem

omaette Eesti LFC alana osa Balti LFC blokist , mis on omakorda osa CE SA sünkroonalast.

4

Joonis 1. CE SA sageduse juhtimise struktuur

Alates 09.10.2024 rakendas Elering mFRR juhtimise üleeuroopalise mFRR platvormiga

MARI, mis koondab kõigi liitunud bilansipiirkondade mFRR energiapakkumised ühisesse

pakkumiste nimekirja ning teeb mFRR aktiveerimise nõudluste optimeerimise arvestades

vabasid ülekandevõimsusi liitunud koormuse-sageduse LFC alade vahel. MARI platvormis on

iga Balti elektrisüsteem eraldi LFC ala ning iga süsteemihaldur juhib oma LFC ala. Elering

esitab Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamiseks Eesti LFC ala nõudluse MARI platvormi, mis

leiab optimaalsed pakkumised, mida aktiveerida Eesti LFC ala tasakaalustamiseks. Elering

kasutab bilansijuhtimisel mFRR pikemaajalise ebabilansi tasakaalustamiseks ning aFRR

vabastamiseks.

Elering võtab alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutusele aFRR

reguleerimistoote, mida kasutatakse süsteemi ebabilansi automaatseks nulli juhtimiseks. aFRR

juhtimissüsteem monitoorib süsteemi sagedust ja ebabilanssi püsivalt ligi reaalajas, mille alusel

leitakse süsteemi tasakaalustamiseks vajalik aFRR kogus. See tähendab, et süsteemi ebabilanss

juhitakse nulli reaalajas tunnise ebabilansienergia nulli juhtimise asemel. mFRR võimsusi

aktiveeritakse aFRR vabastamiseks või pikemaajaliste ebabilansside katmiseks (näiteks

elektrijaama rike).

2025. aastal peale ühinemist Mandri-Euroopa sagedusalaga rakendab Elering aFRR juhtimises

üleeuroopalise aFRR platvormi PICASSO, mis koondab kõigi bilansipiirkondade aFRR

energiapakkumised ühisesse pakkumiste nimekirja ning teeb aFRR aktiveerimiste nõudluste

optimeerimise arvestades vabasid ülekandevõimsusi liitunud bilansipiirkondade vahel.

5

Elering võtab alates ühinemisest Mandri-Euroopa sagedusalaga kasutusele FCR. Antud

reservitüübi eesmärgiks on esmane reageerimine sünkroonalaülestele ebabilanssidele. FCR on

täielikult automaatne ning selle käivitamine toimub vastavalt sagedushälbele.

3 Reguleerimisvõimsuse varud ja nende kasutamine bilansi tagamiseks

Vastavalt SAFA nõuetele tuleb tagada ette nähtud mahus sageduse hoidmise reservide

olemasolu ning minimaalne sageduse taastamise reservide maht. Selle tagamiseks korraldab

Elering koostöös teiste Balti süsteemihalduritega alates ühinemisest Mandri-Euroopa

sagedusalaga reguleerimisvõimsuse turgu.

Balti süsteemihaldurid maksavad reguleerimisvõimsuse turul edukatele pakkujatele selle eest,

et nad reserveerivad oma varasid reguleerimisenergia pakkumiseks. Reguleerimisvõimsuse turg

toimub üks päev enne tarnepäeva ja enne elektrienergia päev-ette turgu. FCR

reguleerimisteenusel ei järgne võimsusturule energiaturgu ning edukas FCR

reguleerimisteenust pakkuja peab FCR teenust pakkuma vastavalt oksjoni tulemustele. FRR

hankimise korral järgneb reguleerimisvõimsuste turule reguleerimisenergia turg, millel

osalemine on edukate FRR reguleerimisvõimsuse pakkujate jaoks kohustuslik.

Eesti reguleerimisteenuse pakkujate poolt tehtud reguleerimisenergia pakkumised kogutakse

Eleringi poolt kokku pakkumiste üldnimekirja, mis edastatakse MARI ja PICASSO

platvormidele, kus koostatakse ühine pakkumiste üldnimekiri. Reguleerimisenergia pakkumisi

saab teha nii üles- kui ka allareguleerimiseks. Lisaks võib Elering Eesti pakkumiste nimekirjas

olevaid reguleerimisenergia pakkumisi ka enne Põhjamaade MARI platvormiga liitumisele

vahendada Soome elektrisüsteemi süsteemihaldurile ning Soome süsteemihaldur vahendab

oma vastutuspiirkonnast tulnud reguleerimisenergia pakkumisi Eleringile. Seda eeldusel, et

vahendamine ei kujuta ohtu reserve edastavale elektrisüsteemile ning reserve saaval

süsteemihalduril pole ligipääsu piisaval hulgal kohalikele reservidele või ülepiirilistele

reservidele läbi reguleerimisplatvormide.

Reguleerimisenergia pakkumiste tegemine on turuosalistele vabatahtlik, v.a. juhul kui pakkuja

on olnud vastava tootega edukas reguleerimisvõimsuse turul. Eesti turuosaliste poolsete

pakkumiste tegemise eelduseks on Eleringiga kahepoolse lepingu sõlmimine, kus on kindlaks

määratud pakkumiste tegemise protseduur ja tingimused.

3.1 Reguleerimisenergia nõudluse hindamine ja aktiveerimine

3.1.1 mFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine

mFRR teenust kasutatakse süsteemi pikaajaliste ebabilansside katmiseks või kiiremate

reservide vabastamiseks. mFRR teenuse kogust hinnatakse arvestades ebabilansi muutumise

trendi ja juba varasemalt aktiveeritud kiiremate reservide koguse pealt. Elering hindab mFRR

vajadust igaks turuperioodiks eraldi ning esitab mFRR nõudluse, et tagada süsteemi

võimsusbilansi tasakaal.

Elering tellib mFRR käivitamist tavaolukorras läbi MARI platvormi planeeritud

käivitustüübiga nõudlust kasutades. Kuna planeeritud käivituste optimeerimine toimub

6

kindlatel ajahetkedel, siis võimaldab see süsteemihaldurite vastassuunaliste nõudluste

saldeerimist, mis otsekäivituste korral sisuliselt ei ole võimalik. Samuti võimaldab see ligipääsu

suurimale hulgale pakkumustest, kuna kõik reguleerimisteenuse pakkuja poolt esitatud mFRR

pakkumised peavad olema vähemalt planeeritud käivitust võimaldavad.

mFRR nõudluse katmisel võetakse arvesse vabu ülekandevõimsusi ning valitakse soodsaimad

mFRR energiapakkumised, mida aktiveerida. Eleringi alale edastatud mFRR

aktiveerimiskorraldused edastatakse Eestis paiknevatele mFRR energia pakkujatele.

Juhul kui MARI platvorm ei ole kätte saadav, siis esimese võimalusena tellib Elering mFRR

käivitusi kohalikust pakkumuste nimekirjast. Kui kohalike reguleerimisteenuse pakkujate

pakkumustest jääb väheseks, siis kasutab Elering tasakaalustamiseks ka Soome või Läti

süsteemihalduritele kättesaadavaid pakkumusi.

3.1.2 aFRR nõudluse hindamine ja aktiveerimine

aFRR teenuse nõudlust hindab Eleringi juhtimissüsteemis olev aFRR kontroller, mis hindab

Eleringi juhtimisala jaoks vajalikku aFRR nõudlust iga 4 sekundi tagant. Elering tellib aFRR

reservide käivitamist tavaolukorras läbi PICASSO platvormi, mis võimaldab kasutada ka

ülepiirilisi reserve ning kohalikke reserve teistele platvormi kasutavatele süsteemihalduritele

edastada käivitamaks kõige odavamad pakkumised. Samuti võimaldab platvormi kasutamine

süsteemihaldurite vajadusi saldeerida (demand netting), mis vähendab käivitatavate reservide

mahtu. Eleringi alale koondvaates edastatud aFRR aktiveerimiskogused edastatakse Eestis

paiknevatele aFRR energia pakkujatele.

Kui PICASSO platvorm ei ole kätte saadav, käivitatakse automaatselt ainult kohalikke aFRR

pakkumusi. Lisaks on rakendamisel protseduurid Balti-siseselt tagamaks saldeerimist ning

võimaldamaks ligipääsu teistes Balti riikides paiknevatele aFRR ka olukorras, kus PICASSO

ei ole kasutatav.

4 Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest

Kiisa kompleksi moodustavad Kiisa AREJ 1 (võimsusega 110 MW), Kiisa AREJ 2

(võimsusega 140 MW) ja Kiisa koormuspangad (võimsusega 40 MW). Kiisa AREJ-d pakuvad

mFRR reguleerimisvõimsust ülesse ja Kiisa koormuspangad mFRR reguleerimisvõimsust alla.

Kiisa kompleksi käivitamisel bilansi tagamiseks arvestatakse Eleringi poolt järgnevate

asjaoludega:

 Kiisa kompleksi, kui süsteemihalduri omanduses olevaid seadmeid, käivitatakse mFRR

energiaturul ühise otseste pakkumiste üldnimekirjas vastavalt hinnale;

 Kiisa kompleksi seadmete, kui süsteemihalduri omanduses olevate seadmete,

energiahind reguleerimisturul peab andma selge signaali, et tegemist on

reservvõimsustega, mida käivitatakse reeglina viimases järjekorras;

 Kiisa avariielektrijaamad osalevad Balti-ülesel võimsusturul süsteemihalduri nõudlust

vähendava ressursina ehk sellest lähtuvalt peavad järgima võimsusturu reegleid.

7

Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine tasakaalustamise energiaturul toimub

hinnaastmete kaupa. Kiisa pakkumiste hind ei või ületada üle-Euroopalise määruse (EL)

2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri,

artikli 30 lõigete 1 ja 5 kohases hinnakujundusmetoodikas toodud hinnapõrandat ja hinnalage.

Kiisa AREJ-de hinnaastmed ülesse reguleerimisel, kus H on Balti sagedusreservide Eesti

hinnapiirkonna mFRR energiaturu ülesreguleerimise pakkumiste põhjal määratud hind,

arvutatakse nii, et aluseks võetakse 24 tunni pikkune periood, mille andmed on alati 2 kuni 26

tundi vanad. Sellest perioodist leitakse kõrgeim pakkumishind, jättes arvestusest välja Kiisa

AREJ enda pakkumised. Saadud väärtus ei või olla väiksem kui Kiisa AREJ käitamiskulud:

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

1 H+1 250 MW jaotatavana 50 MW kaupa

Kiisa AREJ-de hinnaastmed alla reguleerimisel, kus A on Balti sagedusreservide Eesti

hinnapiirkonna mFRR energiaturu alla-reguleerimise pakkumiste põhjal määratud hind,

arvutatakse nii, et aluseks võetakse 24 tunni pikkune periood, mille andmed on alati 2 kuni 26

tundi vanad. Sellest perioodist leitakse madalaim pakkumishind, jättes arvestusest välja Kiisa

AREJ enda pakkumised. :

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

1 A-1 40 MW jaotatavana 10 MW kaupa

Kui eeltoodud tegurid H ja A ei ole eelmiste päevade kohta leitavad (näiteks puuduvad

avaldatud andmed mõne hinnapiirkonna kohta), kasutab Elering viimaseid avaldatud andmeid.

Kiisa AREJ reguleerimisteenuse müügist teenitud tulu kasutatakse Kiisa AREJ käitamiskulude

katmiseks. Kulude katmisest alles jääv osa kogutakse Eleringi ootel kontole ning kasutatakse

alates jaanuarist 2026 Eleringi sagedusreservide võimsuse hankimise kulude katmiseks.

5 Piiriülene reguleerimisteenuse kasutamine

Eestis paikneva mFRR võimsuse aktiveerimiseks antakse korraldus vajaliku koguse

reguleerimisenergia aktiveerimiseks reguleerimisenergia pakkuja poolt määratud IT süsteemi

Eleringi juhtimiskeskuse poolt. Korraldus Kiisa avariireservelektrijaamade käivitamiseks

antakse SCADA süsteemi kaudu.

Väljaspool Eestit paikneva reservvõimsuse piiriüleseks aktiveerimiseks koordineeritakse

naaberelektrisüsteemihalduri juhtimiskeskusega, tavaolukorras läbi MARI või PICASSO, kes

korraldab reguleerimisenergia aktiveerimise oma vastutuspiirkonnas. Eestis paikneva

reguleerimisenergia aktiveerimine naabersüsteemihalduri jaoks toimub ainult läbi Eleringi

juhtimiskeskuse.

8

Piiriülesel reservvõimsuste aktiveerimisel tuleb arvestada järgmiste asjaoludega:

 Reguleerimisenergia aktiveerimisel tuleb eelistada soodsama hinnaga pakkumisi kui see

on tehniliselt võimalik.

 Piiriülene reguleerimisenergia aktiveerimine saab toimuda ainult juhul, kui peale

elektrienergiaturul toimunud päev-ette ja päevasisest kaubandust on selleks jäänud vaba

piiriülest ülekandevõimsust v.a juhul kui tegemist on vastukaubandusega.

Eleringi poolt teostatakse piiriülest vastukaubandust põhiliselt seoses järgmiste vajadustega:

 viia piiriülestel või elektrisüsteemi sisestel vahelduvvoolu liinidel aktiivvõimsusvood

lubatud piiridesse;

 kompenseerida alalisvooluühenduse rikkest või väljalülitumisest tingitud

aktiivvõimsuse puudu- või ülejääk.

Vastukaubandus ei mõjuta turuosaliste vahel vastavalt kokkulepitud jaotusmehhanismile

teostatud piiriüleseid elektrienergia tarneid. Kõik piiriülesed elektrienergia tarned tagatakse

süsteemihaldurite poolt.

Vastukaubanduse teostamiseks suurendatakse genereerimist piirkonnas, kuhu

aktiivvõimsusvoog siseneb (sisenes) ja vähendatakse genereerimist piirkonnas, kust

aktiivvõimsusvoog väljub (väljus). Tagamaks elektrisüsteemide võimsusbilansside jäämise

tasakaalu peab genereerimise suurendamine ja vähendamine olema samas ulatuses.

Olukorras, kus olulise ülekandeliini või seadme rikke korral tuleb pikemaajaliselt

reguleerimisenergiat kasutada vastukaubanduseks ja piisavate reservide olemasolu järgmise

häiringu (contingency) jaoks ei ole tagatud, võib Elering vajaminevat energiat osta ka

päevasiseselt turult vabastamaks käivitatud reserve.

6 Reguleerimisvõimsuse varu tagamine

Elering tagab koos Läti ja Leedu põhivõrguettevõtetega Balti iga süsteemihalduri jaoks vajaliku

võimsusreservide varu. Varu tagatakse läbi ühise võimsusreservide varu hankeplatvormi.

Hankeplatvormi turu reeglid on kehtestatud vastavalt Balti süsteemihaldurite metoodikale

vastavalt Euroopa Komisjoni määruse (EU) 2017/2195 („EBGL“) artikli 33(1) sisule.

Hankeplatvormil allokeeritakse aFRR ja mFRR reguleerimisvõimsusele ülekandevõimsust

Balti riikide hinnapiirkondade vahel vastavalt Balti võimsusarvutamise ala süsteemihaldurite

metoodikale vastavalt EBGL artikli 41(1) sisule. Hankeplatvormi reeglite kujundamisel

rakendatud metoodikad on heaks kiidetud vastavate regulaatorite poolt. Varu hankimisel

lähtutakse Balti süsteemihaldurite aFRR ning mFRR reguleerimisvõimsuse dimensioneerimise

metoodikast ning Mandri-Euroopa FCR dimensioneerimise tulemustest. Reguleerimisvõimsus

ostetakse igaks ööpäevaks korraga eelneva kalendripäeva hommikul.

Reguleerimisvõimsuse pakkujad, kes on reguleerimisvõimsuse võimsusturul edukad, saavad

vastaval ajaperioodi ning mahus kohustuse pakkuda FCR reguleerimisteenust elektrisüsteemi

sageduse järgi ning kohustuse esitada süsteemihaldurile aFRR energiapakkumine või mFRR

energiapakkumine.

9

7 Reguleerimisvõimsuse ja bilansi tagamiseks kasutatud energia eest

tasumine

Reguleerimisvõimsuse eest tasub Elering turuosalistele vastavalt turuosalise poolt edukalt

hankeplatvormil pakutud teenuse kogusele ning reguleerimisvõimsuse hankeplatvormil

tekkinud Eesti hinnapiirkonna reguleerimisvõimsuse marginaalhinnale. Elering ja ülejäänud

Balti süsteemihaldurid teostavad tasaarveldust, et tagada iga süsteemihalduri õiglane panus

ühise reguleerimisvõimsuse varude tagamise kuludesse. Üles suunas reguleerimisenergia

aktiveerimisel tasub Elering turuosalistele toodetud energia (või vähendatud tarbimise) eest ja

alla suunas reguleerimisenergia aktiveerimisel tasuvad vastavalt turuosalised Eleringile oma

tootmise vähendamise (või tarbimise lisamise) eest (välja arvatud juhul kui tekkis negatiivne

hind). Energia hind kujuneb vastavalt tehtud pakkumisele ja kehtivale hinnastamise meetodile.

Infot sagedusreservide pakkumiste koguste ja aktiveerimisel toodetud energia hindade kohta

vahetavad süsteemihaldurid omavahel ja Elering Eesti turuosalistega vastavalt sõlmitud

lepingutele.

8 Bilansienergia (ebabilansi) hindade arvutamise metoodika

Bilansienergia ost ja müük ning tasumise korraldamine toimub õigusaktide ning bilansilepingu

tüüptingimustes sätestatud tingimustel ja korras. Süsteemihaldur avaldab veebilehel

bilansienergia hinna arvutamise metoodika ning tagab andmete avaldamise.

9 Sagedusreservide pakkumiste selgitamine

Reguleerimisenergia pakkumiste selgitamisel lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

 Süsteemihaldur selgitab ja arveldab reguleerimistarne koguse reguleerimisteenuse

pakkujaga vastavalt aktiveeritud sagedusreservi pakkumisele.

o mFRR pakkumise algus- ja lõppajaks loetakse aktiveeritud mFRR vastavalt

tellimuses toodud alguse ja lõpp ajale. Planeeritud käivituste korral on

aktiveerimisperiood 15 minutit. Otse käivituse korral on algus ja lõpp aeg

toodud aktiveerimiskorralduses ning varieerub vahemikus 16 kuni 29 minutit.

o mFRR planeeritud käivitustel ja otsekäivitustel võivad olla erinevad

marginaalhinnad tulenevalt MARI platvormist, mille alusel toimub aktiveeritud

mFRR energia arveldus.

o aFRR pakkumise algusajaks loetakse reservi pakkumise aktiveerimise aega

süsteemihalduri poolt ning reguleerimisvõimsus kestab kuni süsteemihaldur

edastab uue aktiveerimissignaali.

o aFRR marginaalhind tuleneb lokaalsest või PICASSO marginaalhinnast, mille

alusel toimub aktiveeritud aFRR energia arveldus.

o FCR osas energia eest arveldust ei toimu.

 Igal reguleerimisteenuse pakkujal peab olema üks bilansihaldur, kelle bilansiaruandes

sagedusreservi pakkumine kajastub.

 Süsteemihaldur võtab bilansihalduri bilansiaruandes reguleerimistarne arvesse

selgitusperioodide lõikes ning reguleerimistarne suunda arvestades.

10

 Bilansiga seotud rahaliste arvelduste aluseks olev arvestusperiood on kalendrikuu.

o Reguleerimistarne kogus selgitatakse täpsusega 1 kWh iga selgitusperioodi

kohta.

Reguleerimisenergia selgitus periood on 15 minutit, kus esimene 15 minutit periood algab

xx:00 ning lõpeb xx:15 ja järgnevad veerandtunnid järgivad sama põhimõtet.

Reguleerimisvõimsuse arveldamine toimub vastavalt teenuse pakkujaga vastavalt igal turu

ajaühikul reguleerimisvõimsuse hankeplatvormil tekkinud Eesti hinnapiirkonna

reguleerimisvõimsuse marginaalhinnale ning sel turuajaühikul teenusepakkuja poolt vastu

võetud teenuse mahule. Arveldamine toimub iga reguleerimisvõimsuse toote (FCR, aFRR üles

suunas, aFRR alla suunas, mFRR üles suunas, mFRR alla suunas) kohta eraldi. Turu toimimise

ning hindade kujunemise periood on võrdne hindade kujunemise perioodiga päev-ette

elektrienergia turul.

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303

OTSUS

06.11.2025 nr 7-10/2025-016

Elering AS elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade muudatuste

kooskõlastamise kohta

1. Haldusmenetluse alustamine

Elektrituruseaduse (ELTS) § 93 lõige 6 punkti 1 alusel kontrollib Konkurentsiamet Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning selle alusel kehtestatud komisjoni

määrustes sätestatud tingimuste täitmist.

ELTS § 39 lõige 1 punkti 31 alusel süsteemihaldur koostab ja pärast Konkurentsiametiga

kooskõlastamist avaldab oma veebilehel süsteemi tunnisisese reguleerimise põhimõtted,

piiriüleste võimsuste jaotuskava ning ülekoormuse juhtimise põhimõtted, lähtudes Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2019/943 ning komisjoni määruses (EL) 2015/1222

sätestatud ülekoormuse juhtimise põhimõtetest.

ELTS § 38 lõike 2 alusel on süsteemihalduriks põhivõrguettevõtja. Eesti Vabariigi territooriumil

on põhivõrguettevõtjaks Elering AS.

ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 alusel Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul

kooskõlastamise otsuseid.

Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 14 lõike 1 alusel esitatakse haldusmenetluse algatamiseks

haldusorganile vabas vormis avaldus (taotlus).

2. Menetlusosalised

Elering AS, aadress Kadaka tee 42, 12915 Tallinn; registrikood 11022625; e-post

[email protected].

3. Asjaolud ja menetluse käik

10.10.2025 registreeriti Konkurentsiametis Elering AS-i (Elering) taotlus elektrisüsteemi

bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade (eeskirjad) muudatuste kooskõlastamise kohta.

Perioodil 05.09.2025 kuni 22.09.2025 viis Elering eeskirjade muudatuste kohta läbi avaliku

konsultatsiooni1.

Lisaks esitas Elering ametile koos eeskirjade muudatuste kooskõlastamise taotlusega ka avaliku

konsultatsiooni raames laekunud ettepanekud ning Eleringi vastused turuosaliste tagasisidele.

1 https://elering.ee/node/3934

2 (5)

Elering tõi taotluses välja, et eeskirjades on muudatus tehtud ainult Kiisa

avariireservelektrijaama (AREJ) käsitsi käivitamisega sageduse taastamise reservide (inglise

keeles manual frequency restoration reserves ehk mFRR) energiapakkumiste hindade

arvutusloogikas.

Elering on taotluses Kiisa AREJ hinnastamispõhimõtete muudatusi põhjendades välja toonud,

et 2025. aasta juulis tasakaalustamise energiaturu hinnatipud tõusid ning perioodil 04–

05.08.2025 jõudsid mFRR toodete aktiveeritud pakkumised hinnani 9999 EUR/MWh, mida

käivitati kuuel veerandtunnil. See omakorda tõstis Kiisa AREJ hinnad kolmeks päevaks väga

kõrgele tasemele.

Selleks, et Kiisa AREJ hinnad ei võimendaks ekstreemseid turuhindu, kuid Kiisa AREJ oleks

jätkuvalt viimane turul käivitatav seade, tegi Elering ettepaneku muuta Kiisa AREJ

hinnastamist selliselt, et Kiisa AREJ pakkumise hind on tasakaalustamise energiaturu Eesti

hinnapiirkonna mFRR ülesreguleerimise pakkumiste põhjal määratud hind, mille arvutamise

aluseks võetakse 24 tunni pikkune periood, mille andmed on alati 2 kuni 26 tundi vanad. Sellest

perioodist leitakse kõrgeim pakkumishind, jättes arvestusest välja Kiisa AREJ enda

pakkumised. Saadud väärtus ei või olla väiksem Kiisa AREJ käitamiskuludest. Üles-

reguleerimise pakkumised toimiksid 50 MW sammudena ja allareguleerimise pakkumised

toimiksid 10 MW sammudega.

Elering juhtis Konkurentsiameti tähelepanu asjaolule, et avaliku konsultatsiooni käigus tegi üks

turuosaline ettepaneku seada Kiisa AREJ mFRR energiaturu pakkumistele tehnilised

hinnapiirid. Elering palus Konkurentsiametil hinnata, kas hinnapiiride rakendamine mistahes

määras on põhjendatud ja vajalik. Juhul, kui Konkurentsiamet peab hinnapiiride kehtestamist

vajalikuks, palus Elering Konkurentsiametil määrata Kiisa AREJ-le hinnalagi nii mFRR alla-

kui ülesreguleerimise energia pakkumiseks.

4. Konkurentsiameti hinnang kooskõlastamiseks esitatud eeskirjade muudatustele

Konkurentsiamet töötas Eleringi poolt esitatud taotluse eeskirjade muudatuste kohta läbi ning

leiab, et eeskirjade muutmine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Elering tegi ettepaneku muuta eeskirjade punkti 4 järgmise sõnastusega:

„4. Kiisa kompleksi reservvõimsuste kasutamisest

Kiisa kompleksi moodustavad Kiisa AREJ 1 (võimsusega 110 MW), Kiisa AREJ 2 (võimsusega

140 MW) ja Kiisa koormuspangad (võimsusega 40 MW). Kiisa AREJ-d pakuvad mFRR

reguleerimisvõimsust ülesse ja Kiisa koormuspangad mFRR reguleerimisvõimsust alla.

Kiisa kompleksi käivitamisel bilansi tagamiseks arvestatakse Eleringi poolt järgnevate

asjaoludega:

 Kiisa kompleksi, kui süsteemihalduri omanduses olevaid seadmeid, käivitatakse mFRR

energiaturul ühise otseste pakkumiste üldnimekirjas vastavalt hinnale;

 Kiisa kompleksi seadmete, kui süsteemihalduri omanduses olevate seadmete,

energiahind reguleerimisturul peab andma selge signaali, et tegemist on

reservvõimsustega, mida käivitatakse reeglina viimases järjekorras;

 Kiisa avariielektrijaamad osalevad Balti-ülesel võimsusturul süsteemihalduri nõudlust

vähendava ressursina ehk sellest lähtuvalt peavad järgima võimsusturu reegleid.

Kiisa kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine tasakaalustamise energiaturul toimub

hinnaastmete kaupa. Kiisa pakkumiste hind ei või ületada üle-Euroopalise määruse (EL)

2017/2195, 23. november 2017, millega kehtestatakse elektrisüsteemi tasakaalustamise eeskiri,

3 (5)

artikli 30 lõigete 1 ja 5 kohases hinnakujundusmetoodikas toodud hinnapõrandat ja hinnalage.

Kiisa AREJ-de hinnaastmed ülesse reguleerimisel, kus H on Balti sagedusreservide Eesti

hinnapiirkonna mFRR energiaturu ülesreguleerimise pakkumiste põhjal määratud hind,

arvutatakse nii, et aluseks võetakse 24 tunni pikkune periood, mille andmed on alati 2 kuni 26

tundi vanad. Sellest perioodist leitakse kõrgeim pakkumishind, jättes arvestusest välja Kiisa

AREJ enda pakkumised. Saadud väärtus ei või olla väiksem kui Kiisa AREJ käitamiskulud:

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

1 H+1 250 MW jaotatavana 50 MW kaupa

Kiisa AREJ-de hinnaastmed alla reguleerimisel, kus A on Balti sagedusreservide Eesti

hinnapiirkonna mFRR energiaturu alla-reguleerimise pakkumiste põhjal määratud hind,

arvutatakse nii, et aluseks võetakse 24 tunni pikkune periood, mille andmed on alati 2 kuni 26

tundi vanad. Sellest perioodist leitakse madalaim pakkumishind, jättes arvestusest välja Kiisa

AREJ enda pakkumised:

Astme nr. Hind, EUR/MWh Kogus, MW

1 A-1 40 MW jaotatavana 10 MW kaupa

Kui eeltoodud tegurid H ja A ei ole eelmiste päevade kohta leitavad (näiteks puuduvad

avaldatud andmed mõne hinnapiirkonna kohta), kasutab Elering viimaseid avaldatud andmeid.

Kiisa AREJ reguleerimisteenuse müügist teenitud tulu kasutatakse Kiisa AREJ käitamiskulude

katmiseks. Kulude katmisest alles jääv osa kogutakse Eleringi ootel kontole ning kasutatakse

alates jaanuarist 2026 Eleringi sagedusreservide võimsuse hankimise kulude katmiseks.“

Konkurentsiamet märgib, et Kiisa kompleks (Kiisa AREJ ja koormuspangad) on Eleringile

kuuluv ressurss. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/944 (direktiiv)2 artikkel

66 lõige 6 sätestab järgneva erandi:

„Erandina artikli 40 lõikest 4 võivad Eesti, Läti ja Leedu põhivõrguettevõtjad tugineda

tasakaalustamisteenustele, mida osutavad riigisisesed elektrisalvestite pakkujad,

põhivõrguettevõtjatega seotud ettevõtjad ja muud põhivõrguettevõtjatele kuuluvad üksused.

Erandina artikli 54 lõikest 2 võivad Eesti, Läti ja Leedu lubada oma põhivõrguettevõtjatel ja

põhivõrguettevõtjatega seotud ettevõtjatel omada, arendada, hallata ja käitada

energiasalvestusüksusi ilma avatud, läbipaistva ja mittediskrimineeriva pakkumismenetluseta

ning lubada sellistel energiasalvestusüksustel osta või müüa elektrienergiat

tasakaalustamisturgudel.

Esimeses ja teises lõigus osutatud erandeid kohaldatakse kuni kolm aastat pärast Eesti, Läti ja

Leedu ühinemist Mandri-Euroopa sünkroonalaga. Kui see on vajalik varustuskindluse

2 Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02019L0944-20240716

4 (5)

säilitamiseks, võib komisjon esialgset kolmeaastast perioodi pikendada kuni viie aasta võrra.“

Lähtudes eeltoodust võimaldab direktiivi artikli 66 lõige 6 erandina Balti riikide

põhivõrguettevõtjatel tugineda tasakaalustamisteenustele, mida osutavad

põhivõrguettevõtjatele kuuluvad üksused.

Lisaks sätestab eeskirjade punkt 4, et Kiisa AREJ ja koormuspankade hinnatasemed on otseselt

sõltuvad tasakaalustamise energiaturu Eesti hinnapiirkonna mFRR lähimineviku 24 tunni

kõrgeimast pakkumise hinnast (ülesreguleerimise puhul) ja madalaimast (allareguleerimise

puhul) pakkumise hinnast. Hinnapakkumise aluseks võetava 24-tunnise perioodi andmed on

alati 2–26 tundi vanad ning arvestusest jäetakse alati välja Kiisa kompleksi enda

hinnapakkumised.

Konkurentsiamet on seisukohal, et võrreldes varasema lähenemisega, kus Kiisa kompleksi

poolt pakutud esimene 50 MW oli 5% kallim, kui Balti mFRR energiaturu kõrgeim

hinnapakkumine ning iga järgnev turule pakutav 50 MW veel omakorda 5% kallim, tagab

Eleringi poolt välja pakutud uus hinnastamise metoodika, et turule pakutavad Kiisa kompleksi

energiakogused jaotuvad pakkumistes ühtlasemalt. Kiisa kompleksi poolt pakutavad

energiakogused on endiselt jaotatud 50 MW kaupa, kuid iga lisanduv 50 MW plokk ei põhjusta

enam täiendavat hinnatõusu. Samas säilib Kiisa kompleksi võimekus kohaneda turuolukorraga.

Eeskirjades sätestatud hinnastamismehhanism tagab, et tasakaalustamisturu tegelik hinnatase

kandub edasi ka Kiisa kompleksi pakkumistesse, hoides pakkumiste hinnastamise vastavuses

turuoludega. Hinnastamismehhanism on kujundatud selliselt, et Kiisa kompleksi võimsuste

käivitamine ei põhjusta ebamõistlikult järske hinnahüppeid, kuna see tagab, et

tasakaalustamispakkumiste nappusest põhjustatud väga kõrgete või väga madalate turuhindade

juures (mille juures üldjuhul Kiisa kompleksi aktiveeritakse) ei ole hinnasammud liialt järsud.

Uue hinnastamismehhanismi järgi määratakse Kiisa kompleksi pakkumise hind varasema 3

päeva pakkumiste asemel 24-tunnise perioodi pakkumiste alusel, mis integreerib Kiisa

kompleksi hinnastamise veelgi enam turule tehtavate pakkumistega ja tagab turupõhisuse ning

võib sealjuures võrreldes varasemaga omada soodsamat mõju ebabilansi hinnale.

Võttes arvesse, et minimaalne/maksimaalne võimalik hind Euroopa mFRR

tasakaalustamisenergia vahetamise keskkonnas (MARI) on +/- 15 000 EUR/MWh3, tagab Kiisa

kompleksi reservvõimsuste aktiveerimine eeskirjades sätestatud hinnastamismehhanismi alusel

Balti turuosalistele teatud osas kaitse potentsiaalsete ekstreemsete energia tasakaalustamisturu

hindade eest, andes sealjuures turule signaali, et tegemist on reservvõimsustega, mida

käivitatakse tasakaalustamise energiaturul reeglina nappuse olukorras.

Elering toob taotluses välja, et avaliku konsultatsiooni raames laekus muu hulgas ka ettepanek

seada Kiisa AREJ hinnapakkumistele tehnilised hinnapiirid 1000 EUR/MWh juurde

ülesreguleerimise hinnapakkumistele ning -1000 EUR/MWh allareguleerimise

hinnapakkumistele. Eleringi hinnangul tekitaks sellise hinnapiiri rakendamine olukorra, kus

Kiisa AREJ ei oleks turul viimane käivitatav vara. Lisaks, on turuandmete alusel turul

pakkumisi, mis on oluliselt kõrgemal 1000 EUR/MWh hinnapiirist ning MARI keskkonna

hinnalagi on +/-15000 EUR/MWh. Taotluses palub Elering Konkurentsiametil hinnata kas

selliste tehniliste hinnapiiride rakendamine mistahes määras on põhjendatud ja vajalik ning kui

jah, siis määrata Kiisa kompleksi hinnapiirid.

Konkurentsiamet juhib tähelepanu ELTS § 16 lõikele 3 punktile 11, mille kohaselt võib

3Artikkel 4 lõige 3:

https://www.acer.europa.eu/sites/default/files/documents/Individual%20Decisions_annex/ACER_Decision_09-

2024_Pricing-Annex_I.pdf

5 (5)

põhivõrgu ettevõtja toota elektrienergiat avariireservelektrijaamas süsteemi või süsteemiga

elektrilises ühenduses oleva teise riigi elektrisüsteemi tootmisvõimsuse või ülekandevõimsuse

ootamatu väljalülitumise korral või kui on ohustatud süsteemi varustuskindlus või kui see on

vajalik avariireservelektrijaama perioodiliseks katsetamiseks.

Konkurentsiamet analüüsis 2025. aasta mFRR tasakaalustamise energiaturule tehtavaid

maksimaalseid ja minimaalseid hinnapakkumisi turuajaühikute4 lõikes5, millest selgus, et turul

on märkimisväärses koguses turuajaühikuid, kus esineb pakkumisi 1000 EUR/MWh hinnast

kõrgemal. 2025. aastal esines selliste pakkumistega turuajaühikuid üle 10 000 korra. Samuti on

turul turuajaühikuid, kus esineb pakkumisi -1000 EUR/MWh hinnast madalamal. 2025. aastal

esines selliste pakkumistega turuajaühikuid ligikaudu 400 korral.

Eeltoodust lähtuvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et MARI keskkonnast erinevate tehniliste

hinnapiiride seadmine Kiisa kompleksi tasakaalustamise energiaturule tehtavatele

pakkumistele ei ole põhjendatud, kuna nende seadmine võib kaasa tuua olukorra, kus Kiisa

kompleks ei oleks viimane käivitatav vara turul, mis ei ole kooskõlas ELTS § 16 lõikes 3 punktis

11 sätestatuga.

5. Kokkuvõte

Konkurentsiamet töötas läbi Eleringi poolt 10.10.2025 kooskõlastamiseks esitatud eeskirjade

muudatused, mis arvestab ELTS § 39 lõige 1 punktiga 31, ning ei ole vastuolus direktiivist

tulenevate alustega.

ELTS § 93 lõige 6 punkti 6 alusel Konkurentsiamet väljastab ELTS-is sätestatud juhul

kooskõlastamise otsuseid.

Arvestades eeltoodut ja tuginedes ELTS § 39 lõige 1 punktile 31 ja § 93 lõige 6 punktile 6

otsustan:

kooskõlastada Elering AS elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjade

muudatused vastavalt käesoleva otsuse lisale.

Käesoleva otsusega mittenõustumisel on õigus otsuse või selle osa tühistamiseks esitada 30

päeva jooksul alates käesoleva otsuse teatavaks tegemisest vaie Konkurentsiametile või kaebus

Tallinna Halduskohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)

Evelin Pärn-Lee

peadirektor

Lisa: Elektrisüsteemi bilansi tagamise (tasakaalustamise) eeskirjad

4 Turuajaühikuks on 15 minutit. 5 https://baltic.transparency-dashboard.eu/node/79