Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega“ eelnõu Vabariigi Valitsuse istungile esitamine

1

EELNÕU

28.10.2025

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses

perekonnaseisutoimingute seaduse,

rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seadusega

Määrus kehtestatakse rahvastikuregistri seaduse § 20 lõike 3, § 29 lõike 3 ning § 82 lõigete 2

ja 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 128 „Elukoha aadresse

edastavate ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku

ülesannet täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate

loetelu ning elukoha aadressi edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete

rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete esitamise kord“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 128 „Elukoha aadresse edastavate

ning lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate

asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi

edastamise, lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku

viibimiskoha andmete esitamise kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) määruse pealkiri sõnastatakse järgmiselt:

„Lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet

täitvate asutuste ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning

lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha

andmete esitamise kord“;

2) preambulist jäetakse välja tekstiosa „§ 82 lõigete 3 ja 4,“;

3) paragrahvi 1 punktid 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks;

4) määruse 2. peatükk tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 3 sõnastatakse järgmiselt:

„3) Riigi Tugiteenuste Keskus rahvastikuregistri seaduse § 96 lõike 1 punktides 5 ja 7 sätestatud

juhul;“;

6) paragrahvi 9 lõike 1 punktist 5 jäetakse välja sõnad „Riigi Tugiteenuste Keskus ning“:

7) paragrahvi 9 lõike 1 punkt 7 tunnistatakse kehtetuks.

2

§ 2. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruse nr 129 „Rahvastikuregistri

ülesehitus, turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete

loetelu“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määruses nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ tehakse

järgmised muudatused:

1) paragrahvi 6 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2 järgmiselt:

„(2) Eestis registreeritud sünni puhul kantakse registrisse lõikes 1 nimetatud sünnikoht

sünnihetkel kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel.“;

2) määrust täiendatakse §-ga 111 järgmiselt:

„§111 Kontaktandmete valideerimise kehtivuse andmed

Registrisse kantakse andmed kontaktandmete valideerimise kehtivuse kohta. Andmed

kontaktandmete valideerimise kehtivuse kohta annab vaid andmeandja, kellele see antud

määrusega on eraldi ette nähtud.“;

3) paragrahvi 22 täiendatakse punktiga 9 järgmiselt:

„9) soo andmete muutmise dokument.“;

4) paragrahvi 29 lõike 1 punkt 11 tunnistatakse kehtetuks;

5) paragrahvi 29 lõike 2 punktis 1, § 37 lõike 1 punktis 8, § 39 lõikes 3 ja §-s 48 asendatakse

sõnad „meditsiiniline sünnitõend“ sõnadega „tervishoiuteenuse osutaja tõend“ vastavas

käändes;

6) paragrahvi 29 lõike 3 punktis 1 asendatakse sõna „perekonnaseisutõend“ sõnadega

„perekonnasündmuse tõend“;

7) paragrahvi 40 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 43 lõiget 2 täiendatakse punktiga 14 järgmiselt:

„14) soo andmete muutmine.“;

9) paragrahvi 50 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmiselt:

„3) perekonnasündmuse korduva tõendi väljastamine perekonnaseisutoimingute seaduse § 7

lõikes 41 sätestatud juhul.“;

10) paragrahvi 50 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmiselt:

„4) sünni registreerimine perekonnaseisutoimingute seaduse § 7 lõikes 41 sätestatud juhul.“;

11) paragrahvi 53 tekst sõnastatakse järgmiselt:

3

„Riigi Infosüsteemi Amet annab andmed:

1) kontaktandmete kohta;

2) kontaktandmete valideerimise kehtivuse kohta;

3) lisa-aadressi kohta.“.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2. detsembril 2025. aastal.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

Peaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

Siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste

muutmine seoses perekonnaseisutoimingute seaduse,

rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga rakendatakse perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seadust1, millega tehakse muudatusi perekonnaseisutoimingute

seaduses (edaspidi PKTS), rahvastikuregistri seaduses (edaspidi RRS) ja riigilõivuseaduses, et

lahendada praktikas esile kerkinud kitsaskohad, vähendada inimeste halduskoormust ning teha

riigiga suhtlemine kiiremaks ja lihtsamaks.

Eelnõuga:

 tunnistatakse kehtetuks sätted, mis on seotud elukohateate esitamisega avalikku ülesannet

täitvale asutusele ja isikule, sest RRS-i § 82 tunnistatakse kehtetuks;

 täpsustatakse, mida loetakse sünnikohaks;

 täiendatakse kontaktandmete regulatsiooni;

 asendatakse mõiste „meditsiiniline sünnitõend“ mõistega „tervishoiuteenuse osutaja

tõend“;

 muudetakse andmekoosseisu, mida edastab Riigi Infosüsteemi Amet (edaspidi RIA);

 muudetakse andmekoosseisu, mida edastab Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).

Eelnõuga tehtavatel muudatustel on mõju kohaliku omavalitsuse üksuse (edaspidi KOV)

ametnikele, avalikku ülesannet täitvatele asutustele, kes edastavad elukohateateid ning kannavad

kontaktandmeid ja viibimiskoha andmeid rahvastikuregistrisse (edaspidi RR), ning sotsiaalne mõju

inimestele. Eelnõuga tehtavad muudatused ei suurenda ettevõtjate ega kodanike halduskoormust,

vaid pigem vähendavad seda ning teevad riigiga suhtlemise kiiremaks ja lihtsamaks.

Vabariigi Valitsuse 22. detsembri 2011. aasta määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskiri“ näeb ette, et kui eelnõuga kavandatavate nõuete tõttu kasvab ettevõtjate, inimeste või

vabaühenduste halduskoormus, tehakse muudatused ka halduskoormuse vähendamiseks. Antud

eelnõuga aga ettevõtjate, inimeste ega vabaühenduste halduskoormus ei kasva, vaid hoopis

väheneb.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna:

1) õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin ([email protected],

tel 612 5184);

2) osakonnajuhataja Enel Pungas ([email protected], tel 612 5163);

3) perekonnaseisutoimingute talituse:

 juhataja Karin Saan ([email protected], tel 5308 8393);

1 XV Riigikogu 687 SE.

2

 nõunik Viiu-Marie Fürstenberg ([email protected],

tel 612 5160);

4) rahvastikuregistri halduse talituse:

 juhataja Mairis Kungla ([email protected], tel 612 5208);

 nõunikud Kristiina Randmäe ([email protected], tel 612 5015) ja

Helle Jürna ([email protected], tel 612 5101);

5) rahvastikuregistri andmekvaliteedi talituse:

 juhataja Marina Grentsman ([email protected], tel 612 5175);

 peaspetsialist Ulna Kull ([email protected], tel 612 5161).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi rahvastiku toimingute

osakonna õigusnõunik Annika Nõmmik Aydin ([email protected],

tel 612 5184).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Luisa Tõlkebüroo eesti keele toimetaja Tiina

Alekõrs ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga, Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ega

Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse kahte määrust:

1. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrust nr 128 „Elukoha aadresse edastavate ning

lisa-aadresse ja kontaktandmeid rahvastikuregistrisse kandvate avalikku ülesannet täitvate asutuste

ja isikute ning isiku viibimiskoha aadressi andmeandjate loetelu ning elukoha aadressi edastamise,

lisa-aadressi ja kontaktandmete rahvastikuregistrisse kandmise ja isiku viibimiskoha andmete

esitamise kord“ (edaspidi määrus nr 128) avaldamismärkega RT I, 21.03.2025, 27;

2. Vabariigi Valitsuse 20. detsembri 2018. aasta määrust nr 129 „Rahvastikuregistri ülesehitus,

turvaklass, täpne andmekoosseis ja andmeandjate üleantavate andmete loetelu“ (edaspidi määrus

nr 129) avaldamismärkega RT I, 15.10.2025, 4.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest viimases määratakse jõustumisaeg.

Paragrahviga 1 muudetakse määrust nr 128.

Paragrahvi 1 punktidega 1–4 muudetakse määrust nr 128 seoses muudatustega, mille kohaselt ei

saa edaspidi enam esitada elukohateadet avalikku ülesannet täitvale asutusele ja isikule, sest RRS-i

§ 82 tunnistatakse kehtetuks. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks ka määruse nr 128 vastavad sätted,

mis on seotud elukohateate esitamisega avalikku ülesannet täitvale asutusele ja isikule. RRS-i § 82

tunnistatakse kehtetuks, sest elukohateate esitamine avalikku ülesannet täitvale asutusele ja isikule

ei leidnud kasutust. Inimesed saavad elukohateate ise lihtsalt, mugavalt ja kiirelt e-teenuse

vahendusel KOV-ile esitada, selleks ei ole vaja kasutada n-ö vaheasutust, kes elukohateate

KOV-ile edastab.

3

Praktikas on selgunud, et teiste asutuste kaudu RR-ile esitatud elukohateadete arv on väga väike

või peaaegu olematu. Sellega seoses küsis Siseministeerium elukohateateid edastavatelt asutustelt,

kas praktikas kasutatakse selle sätte alusel elukohateadete esitamist. Selgus, et seda sätet praktikas

ei kasutata, inimesed saavad oma elukohateate esitada turvalises veebikeskkonnas.

Paragrahvi 1 punktidega 5–7 muudetakse määruse nr 128 § 9 seoses sellega, et RTK-st saab

Kaitseministeeriumi valitsemisala viibimiskoha andmete keskne andmeandja RR-i. Kehtiva

määruse nr 128 kohaselt on RTK RR-i viibimiskohtade andmeandja vaid RRS-i § 96 lõike 1

punktis 7 sätestatud juhul. Edaspidi annab RTK viibimiskohti ka Kaitseväe asemel RRS-i § 96

lõike 1 punkti 5 alusel ning Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi asemel viibimiskohti ka RRS-i § 96

lõike 1 punkti 7 alusel. Viibimiskohtade andeandjatena jäetakse määrusest välja Kaitsevägi ja

Kaitseministeerium. Tegemist on tehnilise muudatusega. Sisuliselt jääb viibimiskohtade

regulatsioon samaks, muutub vaid andmeandjaks olev asutus.

Paragrahviga 2 muudetakse määrust nr 129.

Paragrahvi 2 punktiga 1 loetakse määruse nr 129 § 6 tekst lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse

lõikega 2, mille kohaselt kantakse Eestis registreeritud sünni puhul RR-i määruse nr 129 § 6

lõikes 1 nimetatud sünnikoht sünnihetkel kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel.

Määruse nr 129 § 6 muutmise vajadus tekkis seoses 1. juulist 1926 kuni 31. detsembrini 2005

Eestis registreeritud (edaspidi arhiivsetelt) sünniaktidelt sünnikoha andmete RR-i kandmisega.

Varem on RRS-is olnud regulatsioon, mille kohaselt kantakse sünnikoht RR-i sünni ajal kehtinud

haldusjaotuse alusel. Kuid see norm on RRS-ist välja jäänud, kuigi seda regulatsiooni on praktikas

jätkuvalt vaja. Praegu täpsustatakse sünnikoha mõistet vaid siseministri 3. jaanuari 2019. aasta

määruse nr 1 „Isikukoodide moodustamise ja andmise kord“ § 3 lõike 1 punktiga 5, mille kohaselt

arvestatakse sünnikohta sünnihetkel kehtinud haldusterritoriaalse jaotuse alusel. Arhiivsete aktide

alusel isikukoode elus isikutele enam ei moodustata, samas kui isikud, kes tänapäeval isikukoode

saavad, ei pruugi RR-i tekkida dokumendi alusel, millele on sünnikoht märgitud sünniaja

haldusjaotuse alusel. Selleks, et oleks selge, mida loetakse Eestis sündinud isiku sünnikohaks,

muudetakse määruse nr 129 § 6.

Näiteks on tekitanud inimestes segadust asjaolu, et nende Eesti sünnikoht RR-is ei vasta Eesti

Vabariigi haldusjaotusele, vaid on märgitud okupatsiooniaegse jaotuse alusel (nt maakonna asemel

rajoon, valla asemel külanõukogu). Kui sünd on registreeritud Eestis, siis on inimese sünnikoha

andmete alus tema enda sünnidokument.

Paragrahvi 2 punktiga 2 täiendatakse määrust nr 129 §-ga 111. Muudatus on seotud

kontaktandmetega. Praegu ei saa isik kinnitada, et varem esitatud kontaktandmed on endiselt

kehtivad ja ajakohased, ehk inimene ei saa oma kontaktandmeid valideerida. RR-i andmesaajad

vajavad põhjendatult ajakohaseid ja korrektseid kontaktandmeid, kuna RR-i kontaktandmete

kvaliteet on ülioluline nii inimestele kui ka riigiasutustele, et tagada sujuv suhtlus riigi ja inimeste

vahel. Praegu võivad inimesed teenuseid kasutades eksida oma e-posti aadresside ja

telefoninumbrite esitamisel. Lisaks teevad vigu ametnikud, kes sisestavad kontaktandmeid. Valede

kontaktandmete tekkimise põhjus on see, et nii RR-is kui ka teiste asutuste infosüsteemides

puuduvad vajalikud kontrollmehhanismid valede e-posti aadresside ja telefoninumbrite

vältimiseks. Sageli pole RR-i esitatud e-posti aadressid enam ajakohased, aga riigil puudub

arusaam, millised kontaktandmed endiselt toimivad ja millised mitte.

4

Valideerimisprotsess aitab vältida inimlikke vigu e-posti aadressi ja telefoninumbri esitamisel.

Vead kontaktandmete esitamisel võivad tekkida näiteks vormide täitmisel või andmete

sisestamisel.

Seega on oluline, et RR-is oleks teave ka selle kohta, et andmed on juba varem RR-i kantud, kuid

isik on need hiljem uuesti esitanud, st kinnitanud nende kehtivust ja õigsust (need valideerinud).

RIA riikliku postkasti rakenduse valideerimise funktsionaalsus ja regulaarne valideerimise kontroll

aitab välja selgitada, kas telefoninumber või e-posti aadress on kasutusel ning ajakohane.

RIA riikliku postkasti rakenduse aitab inimestel võtta vastutust oma kontaktandmete õigsuse eest.

Kontaktide valideerimine aitab inimesel endal olla teadlikum oma RR-is olevate andmete täpsusest

ja ajakohasusest. Kui inimene saab oma andmeid regulaarselt kontrollida ja uuendada, vastutab ta

oma kontaktandmete eest rohkem. Samuti tagab see muudatus RR-i andmesaajatele, et RR-i kantud

kontaktandmed on õiged.

Õiged kontaktandmed on olulised ka turvalisuse tagamiseks. Näiteks SMS-i või e-kirja kaudu

saadetavad turvakoodid aitavad kontrollida kasutaja identiteeti.

Kontaktandmete liike ei muudeta. Ka edaspidi loetakse kontaktandmeteks e-posti aadressi ja

telefoninumbrit. Küll aga kantakse edaspidi RR-i kontaktandmete hulka ka andmed valideerimise

kehtivuse kohta, kui see on konkreetse andmeandja RR-i üleantavate andmete juures sätestatud.

Eelnõuga planeeritakse see pädevus RIA-le.

Paragrahvi 2 punktidega 3 ja 8 täiendatakse määruse nr 129 § 22 punktiga 9 ja § 43 lõiget 2

punktiga 14. Muudatused tehakse seetõttu, et määruse nr 129 vastavates sätetes ei ole nimetatud

soo andmete muutmist ega soo andmete muutmise dokumenti, kuigi need peaksid vastavates

sätetes olema. Seega täiendatakse määrust nr 129 punktidega, mida praktikas rakendatakse, kuid

määruses nr 129 eraldi loetletud ei ole. Soo andmete muutmise dokument on

perekonnaseisudokument, seega on hõlmatud RRS-i § 22 lõike 1 punktiga 2.

Paragrahvi 2 punktiga 4 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 129 § 29 lõike 1 punkt 11, sest

PKTS-is tunnistatakse kehtetuks § 44 lõike 2 punkt 3. PKTS-i § 44 lõike 2 punkti 3 kohaselt

väljendavad abikaasad abielu lahutamise avalduses soovi lahutada abielu ja kinnitavad, et neil ei

ole vaidlusi abielu lahutamisega seotud asjaolude üle, ning lisaks eelnimetatule märgitakse

avalduses, mitmendat abielu lahutatakse. See punkt jäeti PKTS-ist välja, sest ei olnud üheselt

mõistetav, kas küsimus eeldab vastust, mitmes lahutusega lõppev abielu see inimesele on või

mitmes lõppev abielu see temale üleüldse on (abielu võib lõppeda ka surmaga). Samas ei oma

abielu lahutamise menetluses tähtsust, mitmes abielu läbi saab. Abielu lahutamisel on oluline vaid

see, et RR-is oleks olemas lahutatava abielu dokument. Ka statistika jaoks ei võeta seda teavet

RR-ist.

Paragrahvi 2 punktiga 5 asendatakse määruse nr 129 § 29 lõike 2 punktis 1, § 37 lõike 1 punktis 8,

§ 39 lõikes 3 ja §-s 48 sõnad „meditsiiniline sünnitõend“ sõnadega „tervishoiuteenuse osutaja

tõend“ vastavas käändes, sest PKTS-is kasutatakse edaspidi sõnu „tervishoiuteenuse osutaja tõend“

„sünnitõendi“ asemel.

Muudatusega võetakse kasutusele ühtne mõiste „tervishoiuteenuse osutaja tõend“. Eri õigusaktides

on kasutusel erinevad mõisted – kas „meditsiiniline sünnitõend“ või „tervishoiuteenuse osutaja

tõend“ – ja seega tuleks selguse huvides kasutusele võtta üks mõiste. Kuna ei ole kehtestatud sellist

5

tervishoiuteenuse osutaja tõendit, mille nimetus oleks „meditsiiniline sünnitõend“, siis on parem

võtta kasutusele mõiste „tervishoiuteenuse osutaja tõend“, sest selle mõiste sisu on laiem ja

võimaldab sünni registreerimise alusdokumendina arvestada erinevaid tervishoiuteenuse osutaja

väljastatavaid dokumente. Lisaks on PKTS-is juba kasutusel ka mõiste „tervishoiuteenuse osutaja

tõend“ ja kahte paralleelmõistet ei ole õige kasutada.

Tervishoiuteenuse osutaja tõend sätestatakse PKTS-i § 211 lõikes 1, mille kohaselt väljastab

tervishoiuteenuse osutaja lapse sünni kohta tõendi järgmiste andmetega:

1) lapse sugu ja sünniaeg;

2) lapse sünnikoht;

3) ema isikunimi;

4) ema isikukood või selle puudumise korral sünniaeg.

Paragrahvi 2 punktiga 6 asendatakse määruse § 29 lõike 3 punktis 1 sõna „perekonnaseisutõend“

sõnadega „perekonnasündmuse tõend“. Muudatus tehakse selguse mõttes, et oleks täpselt aru

saada, millise tõendi kohta andmed menetluse käigus RR-i kantakse. Kuna teistes kohtades on

määruses nr 129 kasutatud perekonnasündmuse tõendi mõistet, siis kasutatakse seda mõistet ka

siin.

Paragrahvi 2 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks määruse nr 129 § 40 lõige 3, mille kohaselt

elukohateate, mis esitatakse RRS-i § 82 lõikes 1 sätestatud asutusele või isikule, edastab vastuvõtja

elukohateates märgitud elukohajärgsele kohaliku omavalitsuse üksusele. Säte tunnistatakse

kehtetuks, kuna RRS-i § 82 tunnistatakse kehtetuks.

Paragrahvi 2 punktidega 9 ja 10 täiendatakse määruse nr 129 § 50. Kuna Siseministeerium teeb

PKTS-i § 7 lõike 41 alusel sünni registreerimiseks automaatkandeid ning annab ka tõendeid, siis

tuleb need samuti Siseministeeriumi edastatavate menetlusandmete ja menetluslike andmete hulka

lisada. Praegu neid määruses nr 129 eraldi välja toodud ei ole.

Paragrahvi 2 punktiga 11 muudetakse määruse nr 129 § 53.

Eelnõu kohaselt annab RIA andmed:

1) kontaktandmete kohta;

2) kontaktandmete valideerimise kehtivuse kohta;

3) lisa-aadressi kohta.

Kehtiva määruse nr 129 § 53 kohaselt annab RIA suunatud ametliku e-posti aadressi koos selle

algus- ja lõpukuupäevaga ning isiku telefoninumbri. Sõnastusest on välja jäetud andmed suunatud

ametliku e-posti aadressi kohta. Lisatud on lisa-aadressi andmine RR-i.

Muudatus on vajalik, sest eesti.ee aadresside kogumine RR-i otsustati lõpetada. Seega tuleb muuta

määrust nr 129 nii, et RIA annab e-posti aadresse, mitte ainult suunatud e-posti aadresse, nagu on

kirjas kehtivas määruse nr 129 §-s 53.

Kuna RIA hakkab edaspidi andma ka andmeid kontaktandmete valideerimise kohta, siis lisatakse

üleantavate andmete hulka kontaktandmete valideerimise kehtivuse andmed (vt ka § 2 punkti 2

selgitusi).

6

Paragrahviga 3 sätestatakse määruse jõustumine. Määrus jõustub 2. detsembril 2025. aastal koos

perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seadusega samal ajal.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu ja rahvusvahelisele õigusele ning Eesti Vabariigi

põhiseadusele

Eelnõu on kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega2. Rahvusvahelisi kohtulahendeid eelnõus

käsitletud teemadel Eesti kohta ei ole.

Eelnõu koostamisel on analüüsitud selle kooskõla Eesti Vabariigi põhiseadusega (edaspidi PS),

sealhulgas isikuandmete töötlemise põhimõtetega. Eelnõu võib riivata järgmisi PS-i põhiõigusi:

 § 12: kõik on seaduse ees võrdsed;

 § 14: õigus korraldusele ja menetlusele3;

 § 19: õigus vabale eneseteostusele;

 § 26: õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele.

PS-i kommenteeritud väljaandes4 on märgitud:

Informatsiooniline enesemääramine tähendab igaühe õigust ise otsustada, kas ja kui palju

tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, seetõttu on eraelu kaitse üheks oluliseks

valdkonnaks isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on märkinud: „Eraelu

puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist

ja avalikustamist.“ (RKHKo 12.07.2012, 3-3-1-3-12, p 19).

Kuigi PS-is ei ole inimväärikust eraldi põhiõigusena nimetatud, on see põhiseadusliku põhimõttena

§-s 10. PS-i §-st 14 tuleneva hea halduse põhimõtte kohaselt tuleb tagada isikule menetluses vajalik

teave ja anda talle piisavalt selgitusi, et võimaldada tal teostada oma õigusi ja vabadusi. Tagatud

peab olema, et igal eelnõu muudatusel on seaduslik alus, muudatused on proportsionaalsed ja

põhiõiguste kaitseks võetakse piisavaid meetmeid.

Järelikult on eelnõu kooskõlas nii Euroopa Liidu ja rahvusvahelise õiguse kui ka PS-iga.

4. Määruse mõjud

4.1. Edaspidi ei saa elukohateadet esitada avalikku ülesannet täitvale asutusele ja isikule

4.1.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

I

2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta

isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta

(isikuandmete kaitse üldmäärus). – ELT L 119, 4.5.2016, lk 1–88. 3 Isikul on õigus nõuda, et kõik avaliku võimu teostajad oleksid aktiivsed põhiõiguse rikkumise ärahoidmisel,

rakendades selleks vajalikke abinõusid. 4 Jaanimägi, Katri, Liiri Oja 2020. PS-i § 26 kommentaarid, p 24. – Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud

väljaanne. Viies, parandatud ja täiendatud väljaanne. Toim. Ülle Madise (peatoimetaja), Hent Kalmo, Oliver Kask,

Peep Pruks. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda, lk 387–396.

7

Mõju sihtrühm: ametnikud, kes registreerivad KOV-ides elukohti

Sihtrühm on väike. Neid on u 300 ametnikku.

Mõju ulatus on väike. Ei kaasne muutusi sihtrühma käitumises, sest avalikku ülesannet täitvad

asutused ja isikud ei edasta RRS-i § 82 alusel praktikas elukohateateid KOV-idele, välja arvatud

mõned üksikud juhud. Ametnikud peavad muudatusega tutvuma ja sellest edaspidi oma töös

lähtuma.

Mõju esinemise sagedus on väike. Ametnikud võivad sellega kokku puutuda, kuid väga harva.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on sihtrühmale positiivne, sest see loob

suuremat selgust, kuna õigusest eemaldatakse norm, mida praktikas ei kasutata.

II

Mõju sihtrühm: avalikku ülesannet täitvad asutused ja isikud, kes edastavad KOV-idele

elukohateateid

Sihtrühm on väike, hõlmates paari isikut Transpordiametist, Maksu- ja Tolliametist, Notarite

Kojast, Politsei- ja Piirivalveametist ning Sotsiaalkindlustusametist.

Mõju ulatus on väike. Sihtrühm ei kasuta praktikas võimalust KOV-idele elukohateateid edastada.

Seega ei ole sätte RRS-ist välja jätmine neile oluline muudatus.

Mõju esinemise sagedus on väike, sest isikud ei kasuta seda võimalust elukohateate edastamiseks

KOV-ile.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on sihtrühmale positiivne, sest aitab viia

õiguse praktikaga kooskõlla. Sihtrühm toetab selle muudatuse tegemist.

4.1.2. Sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm: isikud, kelle elukohateadet avaliku ülesannet täitev asutus või isik KOV-ile

edastab.

Sihtrühm on väike. Isikud ei kasuta praktikas seda võimalust elukohateate edastamiseks.

Mõju ulatus on väike. Võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei too

need kaasa kohanemisraskusi. Isikud on harjunud esitama elukohateadet turvalises

veebikeskkonnas või KOV-is kohapeal.

Mõju esinemise sagedus on väike. Isikud ei esita elukohateateid üldjuhul iga päev ja regulaarselt,

sest nad vahetavad elukohta reeglina harva ning vaid väga väike hulk isikuid on siiani esitanud

oma elukohateateid teiste asutuste kaudu.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Eeldatavasti ei ole muudatusel olulist negatiivset

mõju, sest isikul on võimalus kasutada teisi elukohateate esitamise võimalusi. Isik, kes siiski soovib

8

seda võimalust elukohateate edastamiseks kasutada, peab esitama elukohateate turvalises

veebikeskkonnas või minema KOV-i kohapeale.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Muudatusel on

sihtrühmadele positiivne mõju.

4.2. Täiendatakse kontaktandmete regulatsiooni kontaktandmete kehtivuse valideerimise

andmetega

4.2.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

I

Mõju sihtrühm: KOV-id (79)

Sihtrühm on väike, hõlmates KOV-i ametnikke, kes registreerivad elukohti. Neid on u 300.

Muudatus mõjutab KOV-i ametnikke, sest nemad kannavad kontaktandmeid RR-i.

Mõju ulatus on keskmine. Võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei

too need kaasa kohanemisraskusi. Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakonna ametnikud

juhendavad KOV-i ametnikke nii enne muudatuse jõustumist kui ka hiljem praktika käigus, näiteks

saavad ametnikud esitada küsimusi telefoni või meili teel ja ka iga kuu KOV-ide infotunnis, mida

korraldab Siseministeeriumi rahvastiku toimingute osakond.

Mõju esinemise sagedus on keskmine. KOV-i ametnikud puutuvad kontaktandmete edastamisega

RR-i kokku regulaarselt tööpäeviti. Mõju sagedus varieerub: osa KOV-i ametnikke puutub sellega

kokku rohkem, osa vähem.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on KOV-idele positiivne, sest ajakohased

kontaktandmed on olulised ka KOV-ile isikuga ühenduse saamisel.

II

Mõju sihtrühm: RR-i andmesaajad

Sihtrühm on suur, hõlmates potentsiaalselt kõiki RR-i andmesaajaid. RR-ist pärib andmeid aastas

üle 200 ameti ja asutuse, kes teevad kokku üle 100 miljoni päringu.

Mõju ulatus on keskmine. Kui isiku kontaktandmed RR-is korrektsed, on suurem võimalus, et

RR-i andmesaaja saab isikuga vajaduse korral kontakti.

Mõju avaldumise sagedus on pigem keskmine. Kuna RR-ist tehakse üle 100 miljoni päringu

aastas, siis suure tõenäosusega on mõju RR-i andmesaajatele regulaarne, sest nad puutuvad

päringute tegemisel kokku ka kontaktandmetega.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on sihtrühmale positiivne, sest sihtrühmal

on võimalik saada ajakohasemaid ja korrektsemaid andmeid, millele oma tegevuses tugineda.

9

III

Mõju sihtrühm: RIA

Mõju sihtrühm on väike, mõjutades umbes 15 teenistujat.

Mõju ulatus ja sagedus on keskmised. Riiklik postkasti rakendus võimaldab luua täpse ja

usaldusväärse süsteemi, kus isiku kontaktandmed, teavitused ning teenused on kergesti hallatavad,

turvalised ja ajakohased. See aitab nii riigil kui ka kasutajatel olla informeeritud ja tagab sujuvama

teenuse osutamise. Kuna RIA on riikliku postkasti 2.0 rakenduse valdaja, tehniline tugi ja arendaja,

on RIA mõju seotud sellega, et RIA hakkab vastutama ka tehniliste läbirääkimiste eest teiste riigi

asutustega. Lisaks vastutab RIA arendustööde eest.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike. Muudatus on sihtrühmale peamiselt positiivne, kuid

muudatuse tõttu võib kasvada teataval määral, vähemalt alguses, töökoormus ja

selgitamiskohustus, sest kontaktandmeid hakatakse valideerima.

4.2.2. Sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm: isikud, kes peavad oma kontaktandmeid valideerima.

Sihtrühm on potentsiaalselt suur. Eestis elab Statistikaameti andmetel 1 369 995 inimest

(22. septembri 2025. aasta seisuga).

Mõju ulatus on keskmine. Võivad kaasneda muutused sihtrühma käitumises, kuid eeldatavasti ei

too need kaasa kohanemisraskusi. Isik peab oma e-posti aadressi ja telefoninumbrit valideerima

ehk enda kontaktandmete õigsust kinnitama. Isiku kontaktandmete valideerimine on kohustuslik

e-posti aadresside ja mobiiltelefoninumbrite puhul.

Mõju esinemise sagedus on väike. Oma kontaktandmeid ei pea valideerima iga päev, vaid teatud

aja jooksul perioodiliselt.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on isikule positiivne, sest tema kohta on

RR-is korrektsed kontaktandmed. Isik saab kindel olla, et vajaduse korral saab temaga ühendust.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Seega ei ole mõju

oluline.

4.3. Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi asemel hakkab viibimiskohti RR-i andma RTK

4.3.1. Mõju riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

I

Sihtrühm: SMIT ja Siseministeerium – kokku umbes kümme teenistujat. Sihtrühm on väike.

Mõju ulatus ja sagedus on väikesed. Eelnõu jõustumise ajaks on SMIT-il vaja teha IT arendustöid.

Siseministeeriumil võib pärast eelnõu jõustumist esialgu vähesel määral suureneda selgitusvajadus,

sest isikud võivad pöörduda muudatusega seoses ka Siseministeeriumi poole. Muudatus võib seega

10

esialgu töökoormust veidi kasvatada, kuid see on ajutine. Kohanemine võib võtta aega, kuid see

on ühekordne.

Siseministeeriumil on vaja muuta määrust seoses viibimiskohtade andmeandjatega, mis on

ühekordne tegevus. Seega ei vaja see tegevus kohanemiseks lisategevusi.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. SMIT-i ja Siseministeeriumi töökorraldus oluliselt

ei muutu.

II

Sihtrühm: RTK, Kaitseministeerium ja Kaitsevägi

Mõju sihtrühm on väike, mõjutades igast asutusest paari isikut. Kaitseministeeriumi valitsemisalas

sisestas viibimiskoha andmeid kaks ametnikku. Seni käis kogu andmete uuendamine eraldi failide

edastamisena ja lähetuste puhul järjepidevalt eelneva perioodi andmete võrdlemisena. Seega

hoitakse ametnike töökoormuse vaates muudatusega kokku 5-6 tundi tööaega kuus.

Mõju ulatus ja sagedus on keskmised. Kaitsevägi edastas RR-i 2024. aastal 4128 viibimiskohta ja

2023. aastal 3894 viibimiskohta. Kaitseväe ja Kaitseministeeriumi asemel hakkab viibimiskohti

RR-i edastama RTK ning see nõudis ühelt poolt uue tehnilise lahenduse – liidese – loomist RR-i

ja RTK infosüsteemide vahel. Tegemist oli ühekordse IT arendustööga, mille maksumuseks

kujunes 2816 eurot ja mille katmiseks kasutati RTK enda eelarvelisi vahendeid.

IT arendus tehti ära enne eelnõu jõustumist, mistõttu ei kaasne eelnõuga RTK-le täiendavaid

otseseid kulusid ega pikaajalist koormust. Arenduse ühekordsus tähendab, et see ei too kaasa

korduvaid haldus- ega majanduskulusid, ning süsteemide kohandamine võimaldab sujuvat

üleminekut andmeandja rolli täitmisele.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Eelnõuga tehtav muudab andmevahetuse

efektiivsemaks ja ajakohasemaks. Seega on muudatusel positiivne mõju.

4.3.2. Sotsiaalne mõju

Mõju sihtrühm: isikud, kelle viibimiskohti RTK, Kaitsevägi ja Kaitseministeerium RR-i edastavad.

2024. aastal edastati kokku 4128 ajateenijate viibimiskohta, millele lisandub iga kuu ajateenistusest

lahkunute teabe edastamine. 2025. aastal edastati jaanuaris ajateenistust alustanute andmed 600

isiku kohta. Lähetuste teavet edastati 2024. aastal 310 isiku kohta ja 2025. aastal 92 isiku kohta.

Seega on sihtrühm väike.

Eeldatavasti ei kaasne muudatusi sihtrühma käitumises. Tegemist on vaid viibimiskohti edastava

andmeandja muutmisega, viibimiskohad edastatakse nende isikute kohta ka edaspidi RR-i, kuid

seda teeb RTK. Tõenäoliselt ei pane isik andmeandja muutumist tähele.

Mõju ulatus ja esinemise sagedus on väikesed. Mõju esinemise sagedus on väike, kuna isik ei

puutu viibimiskohtade edastamisega kokku regulaarselt ega tihti, üldjuhul tuleb seda isiku elus

harva ette ning mõni isik ei puutu muudatusega kunagi kokku.

11

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk puudub. Muudatus on isikule positiivne, sest suureneb

õigusselgus.

Järeldus mõju olulisuse kohta: muudatusel ei ole olulist koormavat mõju. Seega ei ole mõju

oluline. Muudes valdkondades muudatus mõju ei avalda ja seega muud mõju ei hinnata.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Muudatustega seotud tegevused, kulud ja tulud on analüüsitud perekonnaseisutoimingute seaduse,

rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise eelnõu5 seletuskirjas. RR-i kulud kaetakse

RR-i pidamiseks ette nähtud Siseministeeriumi eelarvest. Muid eelnõuga seotud kulusid, tulusid

ega lisategevusi eelnõuga ei kaasne.

RTK ühekordse arendustöö maksumus oli 2816 eurot, mille katmiseks kasutati RTK enda

eelarvelisi vahendeid. Lisakulusid RTK-le ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2. detsembril 2025. aastal, sest perekonnaseisutoimingute seaduse,

rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus6 on planeeritud jõustuma

2. detsembril 2025. aastal.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja

Välisministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti Linnade ja

Valdade Liidule, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliidule, Maksu- ja Tolliametile, Notarite

Kojale, RIA-le, RTK-le, Politsei- ja Piirivalveametile, SMIT-ile, Sotsiaalkindlustusametile ja

Transpordiametile.

Justiits- ja Digiministeerium esitas eelnõu kohta märkused, mis on lisatud seletuskirja juures

olevasse kooskõlastustabelisse.

Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Perekonnaseisuametnike Kutseliit, Politsei- ja Piirivalveamet,

Rahandusministeerium, Sotsiaalkindlustusamet, Sotsiaalministeerium, Transpordiamet ning

Välisministeerium kooskõlastasid eelnõu märkusteta.

Kuna teised eelnõu kohta märkusi ei esitanud, võib Vabariigi Valitsuse 13. jaanuari 2011. aasta

määruse nr 10 „Vabariigi Valitsuse reglement“ § 7 lõike 4 kohaselt lugeda, et nad on selle vaikimisi

kooskõlastanud.

5 XV Riigikogu 687 SE. 6 XV Riigikogu 687 SE.

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses

perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri

seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise

seadusega“ eelnõu seletuskiri

Lisa

Kooskõlastustabel

Asutus Märkus Kommentaar

Justiits- ja

Digiministeerium

Vabariigi Valitsuse määruse "Vabariigi Valitsuse

määruste muutmine seoses perekonnaseisutoimingute

seaduse, rahvastikuregistri seaduse ja

riigilõivuseaduse muutmise seadusega" eelnõu

kooskõlastamine Austatud minister Siseministeerium

on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks

esitanud Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi

Valitsuse määruste muutmine seoses

perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri

seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega“

eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium kooskõlastab

eelnõu märkusega. Eelnõu § 2 p 3 – kõnealuse sättega

täiendatakse rahvastikuregistrisse kantavate

perekonnaseisudokumentide loetelu ning lisatakse

sinna soo andmete muutmise dokument. Üldised

raamid, milliseid dokumente võib

rahvastikuregistrisse kanda, on toodud

rahvastikuregistri seaduse (RRS) §-s 22. Palume

seletuskirjas viidata, millise seaduses toodud

dokumendi kategooriaga soo andmete muutmise

dokument on hõlmatud.

Märkustega arvestamine on Justiits- ja Digiministeeriumist

Kärt Vooriga ([email protected]) läbi räägitud.

Märkusega arvestatud. Eelnõu seletuskirja on täiendatud

dokumendi kategooriaga.

2

Eesti Linnade ja Valdade

Liit

Märkusteta kooskõlastamine.

Eesti

Perekonnaseisuametnike

Kutseliit

Märkusteta kooskõlastamine.

Politsei- ja Piirivalveamet Märkusteta kooskõlastamine.

Rahandusministeerium Märkusteta kooskõlastamine.

Transpordiamet Märkusteta kooskõlastamine.

Sotsiaalministeerium Märkusteta kooskõlastamine.

Sotsiaalkindlustusamet Märkusteta kooskõlastamine.

Välisministeerium Märkusteta kooskõlastamine.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

07.11.2025 nr 1-6/3297-1

Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi

Valitsuse määruste muutmine seoses

perekonnaseisutoimingute seaduse,

rahvastikuregistri seaduse ja riigilõivuseaduse

muutmise seadusega“ eelnõu Vabariigi

Valitsuse istungile esitamine

Siseministeerium esitab 20.11.2025. aasta istungile Vabariigi Valitsuse määruse „Vabariigi

Valitsuse määruste muutmine seoses perekonnaseisutoimingute seaduse, rahvastikuregistri

seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadusega“ eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1. eelnõu;

2. eelnõu seletuskiri;

3. eelnõu seletuskirjas lisa (kooskõlastustabel).

Annika Nõmmik Aydin 6125184

[email protected]