| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/4837-1 |
| Registreeritud | 07.11.2025 |
| Sünkroonitud | 10.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Justiits- ja Digiministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Justiits- ja Digiministeerium |
| Vastutaja | Virge Aasa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Personali- ja õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku
muutmise seaduse
(kohtukorralduse muudatused)
eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus
1.1. Sisukokkuvõte
Eelnõukohase seadusega kavandatud muudatused on osa kohtureformist, mille eesmärk on
kujundada kohtutest nüüdisaegne organisatsioon, mis keskendub kiirele, kvaliteetsele ja
kõikjalt Eestist kättesaadavale õigusemõistmisele. Teise osa kohtureformist moodustavad
menetluseseadustike muudatused, mille eesmärk on optimeerida kohtute töökoormust,
tõhustada kohtute tööd ja kiirendada kohtumenetlusi. Eelnõu ei suurenda halduskoormust.
Kohtute töökoormus kasvab aasta-aastalt. Peamiselt väljendub see kohtuasjade lahendamisele
kuluva aja pikenemises ja kohtunike ülemäärases töökoormuses.1 Riigikohtu esimees esitas 14.
novembril 2024 Justiitsministeeriumile ettepanekud kohtute seaduse (KS) ja teiste seaduste
muutmiseks. Ettepanekud koostas kohtute töögrupp.2 Töögrupi ettepanekute eesmärk on
ajakohastada ja reformida Eesti kohtusüsteemi struktuuri, juhtimist ja haldusmehhanisme,
sealhulgas muuta kohtute organisatsioonilist ja menetluslikku korraldust.3 Praegu tegelevad
kohtuhaldusega esimeses ja teises kohtuastmes Justiits- ja Digiministeerium, kohtute haldamise
nõukoda (kooskõlastava ja nõuandva organina), kohtute esimehed ja kohtudirektorid. Kohtute
personali ja kohtunike ning kohtujuristide koolituse valdkonnas tegeleb kohtuhaldusega ka
Riigikohus. Kohtuhalduses osalejate rohkus ja pädevuse killustatus ei loo soodsat pinnast
tõhusaks halduseks, mille ülesanne on tuvastada probleemid, leppida kokku lahendused ja viia
need tulemuslikult ellu.
Kohtusüsteemis on käimas laiaulatuslik põlvkonnavahetus ja lühikese aja jooksul tuleb leida
suur hulk kohtunikuametisse sobivaid kvalifitseeritud juriste, kuid huvi kohtunikuametisse
kandideerimise vastu on väike. Uute kohtunike värbamiseks tuleb muuta töö kohtus
atraktiivsemaks ja arvestada uuema põlvkonna juristide ootustega tööandjale ning mõelda juba
ametis olevate kohtunike motiveerimisele ja toetamisele. Kohtunike järelkasvu jaoks tuleb üle
vaadata kohtunikuametiga kaasnevad ranged ametikitsendused, mis on püsinud muutumatuna
alates kohtute seaduse jõustumisest 2002. aastal, ja rohkem tähelepanu pöörata kohtunike
enesearengu toetamisele.
Ülevaade eelnõuga kavandatud muudatustest
Ühendatakse samaliigilised kohtud. Eestisse jääb üks Maakohus, üks Halduskohus, üks
Ringkonnakohus. Senise 8 I ja II astme kohtu asemel on edaspidi kolm kohtuasutust. Kõik
1 Maa-, haldus- ja ringkonnakohtute 2023. aasta menetlusstatistika kokkuvõte. Riigikohus, 2023. 2 Töögrupi koosseis: Villu Kõve (Riigikohtu esimees), Üllar Kaljumäe (Riigikohtu direktor), Urmas Volens (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
kohtunik), Kristjan Siigur (Tallinna Ringkonnakohtu esimees), Kaupo Kruusvee (Tallinna Halduskohtu esimees), Priit Kama (Harju Maakohtu kohtunik) ja Martin Tuulik (Harju Maakohtu kohtunik). 3 Vabariigi Valitsus kiitis 17. aprillil 2025 heaks Justiits- ja Digiministeeriumi kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste
muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu.
2
kohtumajad jäävad alles, Maakohtul 15 kohtumaja, Halduskohtul kolm kohtumaja ja
Ringkonnakohtul kaks kohtumaja.
Esimese ja teise astme kohtus moodustatakse eestseisus. Kohtu eestseisusesse kuuluvad
kohtu esimees, Maakohtus osakondade juhatajad, Halduskohtus aseesimees ning kohtu üldkogu
poolt valitud liige, Ringkonnakohtus kolleegiumite esimehed. Kohtu eestseisus on kohtu
juhtimisorgan.
Kohtuhaldusülesanded antakse valdavas osas Justiits- ja Digimisteeriumilt üle
kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule. Kohtute haldamise
ja arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis luuakse senise kohtute haldamise nõukoja
ümberkujundamise teel uus kohtute haldus- ja arendusnõukogu (KHAN). Senisest
nõuandvast ja kooskõlastavast organist saab kohtuhalduse strateegilise tasandi otsustuskogu.
Kohtusüsteemi eelarvestamise ja strateegilise planeerimise korraldus viiakse terviklikuks
mudeliks, mis ühendab kohtute enesekorralduse ja poliitilise vastutuse tasandi. Kohtute
rahastamine põhineb läbipaistval ja tulemuspõhisel eelarvestamisel, mis võimaldab hinnata
kohtusüsteemi arengut ja tulemuslikkust.
Luuakse Kohtuhaldusteenistus (KHT), mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja
KHANile tuge kohtute arendamisel. KHT alla koondatakse senised Justiits- ja
Digiministeeriumi kohtuhaldusülesanded, kohtute tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks
tõlketeenistus, arhiiviteenistus) ning kohtudirektori täidetavad ülesanded (näiteks finants- ja
varahaldus).
Nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise korraldus, mille eesmärk on toetada
kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel. Kõrgema astme kohtunikule
antakse pädevus madalama astme kohtunikule tagasiside andmiseks.
Lihtsustatakse kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemist ja kohtuniku
teenistusvanuse ülemmäära tõstmist, kuna praegu kehtiv kord on liialt keerukas ja
aeganõudev.
Samuti täpsustatakse kohtuniku ametipiiranguid ja väljaspool kohtunikuametit
töötamise tingimusi. Kohtunik võib lisaks õppe- ja teadustööle väljaspool kohtunikuametit
tegeleda ka ettevõtluse ja õigusloomega ning töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises
organisatsioonis, kui kõrvaltegevus ei kahjusta kohtuniku ametikohustuste täitmist, sõltumatust
õigusemõistmisel ega lähe vastuollu kohtunikuameti väärikuse ega kutse-eetikaga.
Pikendatakse kohtuniku distsiplinaarvastutuse kehtivus. Pikendatakse
distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega ühelt aastalt kolmele ning kõrvaldatakse võimalus
seda tähtaega lühendada.
Täpsustatakse kohtunikukandidaadi julgeolekukontrolli. Julgeolekukontrolli läbib
kohtunikukandidaat pärast seda, kui Riigikohtu üldkogu on otsustanud teha Vabariigi
Presidendile esialgse ettepaneku ta kohtunikuna ametisse nimetamiseks.
Piiratakse rahvakohtunike kasutamist kriminaalasjade kohtumenetluses.
Rahvakohtunikud osalevad üldmenetluses kriminaalasja arutamises ainult siis, kui seda taotleb
süüdistatav.
3
1.2. Eelnõu ettevalmistajad
Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits-ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika
asekantsler Mari-Liis Mikli, kohtute talituse nõunikud Marilin Reintamm (680 3116,
[email protected]) ja Mari Kirs ([email protected]) ning sama talituse
analüütik Külli Luha ([email protected]). Eelnõu koostamisse andis olulise panuse Justiits-
ja Digiministeeriumi kohtureformi projektijuht Viljar Peep. Eelnõu ja seletuskirja
kriminaalmenetluse seadustiku muudatuste osa on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi
kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse juhataja Andreas Kangur.
Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud õiguspoliitika osakonna õigusloome korralduse
talituse toimetaja Aili Sandre ([email protected]).
1.3. Märkused
Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmiste seaduste järgmisi redaktsioone
1) kohtute seaduse (KS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 08.04.2025, 7;
2) kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) redaktsiooni avaldamismärkega RT I, 09.10.2025,7
Selgitame, et eelnõu ei sisalda kohtute seaduse muutmisega seotud teiste seaduste muudatusi.
Menetlusseadustike ja teiste seaduste muudatused valmistatakse ette eraldi, kuna nende vajadus
ja sisu sõltuvad eelnõukohase seaduse – eelkõige kohtute ühendamise ja kohtute haldamise
korraldust käsitlevate muudatuste kohta kooskõlastusringil saadud tagasisidest ja lõplikest
valikutest.
Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga4. Vabariigi Valitsuse
tegevusprogramm 2025–2027 näeb ette järgmise ülesande: suurendame kohtute sõltumatust
täitevvõimust ja kiirendame kohtuotsuseni jõudmist, võrdsustades kohtute halduse ja arenduse
põhiseadusliku institutsiooniga. Muudame kohtute haldamise tõhusamaks, kohtunikuameti ja
kohtute juhtimise paindlikumaks ning vähendame ametkondade vahelisi piire, ühendades
kohtuid tehtud analüüside põhjal ja võimaldame inimestel kohtusse pöörduda üle Eesti.
Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik koosseisu häälteenamus, sest
muudetakse kohtukorralduse seadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 104 lg 2 p 14).
Eelnõu on koostatud arendamisel olevas riigi koosloome keskkonnas (edaspidi koosloome
keskkond). Koosloome keskkonnas koostatakse seaduse muutmise seaduse eelnõu selliselt, et
aluseks võetakse Riigi Teatajast muudetava seaduse terviktekst. Kõik muudatused kirjutatakse
otse tervikteksti ja need on jäljega eristuvalt esitatud nii, et oleks aru saada, mida lisati juurde
või mis soovitakse välja jätta. Sama tekstiga saab üheaegselt töötada mitu inimest, võimaldades
koosloomet. Seaduse muutmise seaduse eelnõu tekst genereeritakse terviktekstis tehtud
muudatuste põhjal automaatselt. Suurema trafaretsuse ja vigade tekkimise vältimiseks on
koosloome keskkonnas muutmiskäske kohandatud ja need on mõningal määral erinevad sellest,
mida senises praktikas on kasutatud. Näiteks, sõltumata sellest, kas teksti täiendatakse arvuga,
sõnadega, ühe või mitme lausega, on muutmiskäsus läbivalt kasutusel sõnastus „tekstiosa“.
Sama lähenemist on rakendatud erinevate tekstiosade väljajätmisel. Tekstis tehtavate
asendamiste korral ei väljenda koosloome keskkonnas genereeritud muutmiskäsud asendamist,
4 Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus.
4
vaid muutmisvormel on ka sel juhul sõnastatud „muudetakse ja sõnastatakse“ kujul, esitades
sätte sõnastuse tervikuna uuel kujul.
2. Eelnõu eesmärk
Eelnõu peamine eesmärk on luua tänapäevane, kollegiaalsel juhtimisel põhinev ja tõhus
kohtute töökorralduse süsteem, mis toetab kohtunike sõltumatust, spetsialiseerumist ja
õigusemõistmise kvaliteeti kogu riigis.
Selle eesmärgi saavutamiseks nähakse ette kohtute juhtimise ja struktuuri ajakohastamine,
sealhulgas samaliigiliste kohtute ühendamine ning uue juhtimismudeli loomine. Üks
Maakohus, Halduskohus ja Ringkonnakohus võimaldab paindlikumat juhtimist, töökoormuse
tasakaalustamist ja kohtunike süvendatud spetsialiseerumist. Kohtud saavad kasutada parimal
viisil inimeste valdkondlikke eksperditeadmisi ja materiaalseid ressursse võimalikult
ühetaoliselt üle kogu kohtusüsteemi.
Kohtu eestseisus saab keskseks kollegiaalseks juhtimisorganiks, mille kaudu kohtunikud
osalevad töökorralduse ja juhtimise otsustamises. Eestseisuse pädevusse antakse seni kohtu
esimehe ainupädevuses olnud otsustused, nagu kohtu kodukorra, struktuuri ja koosseisu
kinnitamine. Eestseisus kinnitab ka kohtu tööjaotusplaani. Kohtu esimees juhib eestseisuse
tööd ning vastutab selle otsuste elluviimise eest, kuid ei tee enam olulisi juhtimisotsuseid
üksinda. Samal ajal säilib kohtu üldkogu kui kohtunikkonna omavalitsusorgan, kelle roll on
jätkuvalt oluline kohtu sisulistes ja põhimõttelistes küsimustes.
Eelnõu peamiste ettepanekute eesmärk on:
1) võimaldada kohtunikele suuremat valdkonnasisest spetsialiseerumist;
2) soodustada üleriigiliste valdkonnapõhiste osakondade loomist;
3) ühtlustada eri piirkondade kohtunike töökoormust;
4) ühendada kogu kohtusüsteemis olev ressurss ja teha selle kasutamine paindlikuks;
5) ühtlustada kohtupraktikat ja menetlusaegasid kogu riigis;
6) tagada paremini kohtumenetluses osalejate võrdne kohtlemine;
7) tõhustada kohtunike järelevalvet ja distsiplinaarvastutust.
Teiseks on eelnõu eesmärk suurendada kohtuvõimu sõltumatust täitevvõimust:
1) vähendada vastutuse hajumist kohtute haldamisel ning laiendada kohtuteülest vaadet kohtute
arendamisele ja haldamisele; 2) tagada ühtne ja ühtlase kvaliteediga kohtuhaldusteenus kõigi kohtute jaoks; 3) luua kohtute eelarvestamise ja strateegilise planeerimise tervikmudel.
Kolmandaks on eelnõu eesmärk toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste
täiendamisel. Nähakse ette kohtusüsteemisisene kohtuniku töö kohta üldistatud tagasiside
andmise korraldus.
Neljandaks eelnõu eesmärk on kohtunikuameti ajakohastamine ja atraktiivsemaks
muutmine, tagades samal ajal kohtuniku sõltumatuse õigusemõistmisel. Leevendatakse
kohtunike ametikitsendusi ja reguleeritakse ametivälised kõrvaltegevused paindlikumalt.
Muudetakse aega, millal tuleb teha kohtunikukandidaadi julgeolekukontroll.
2.1. Eelnõu menetluskäik
Eelnõu aluseks on:
5
1. Kohtute seaduse muutmise seaduse (kohtunikule tagasiside andmine, ametikitsenduste
leevendamine) eelnõu5. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse
avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule,
Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile ja Tartu Ülikooli
õigusteaduskonnale. Kooskõlastusperiood kestis 22.07.2024. a – 30.08.2024. a. Eelnõu kohta
esitasid arvamuse Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Rahandusministeerium,
Riigikohus, Viru Maakohus, Harju Maakohus, Tartu Ringkonnakohus, Eesti Kohtunike Ühing,
Riigiprokuratuur, Tartu Maakohus.
2. Kohtute seaduse muutmise seaduse (kohtuhaldusmudel) eelnõu6. Eelnõu esitati
kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise
astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile,
Riigiprokuratuurile, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, Tallinna Ülikooli Ühiskonnateaduste
Instituudile, TalTechi Majandusteaduskonnale ja Riigikogule. Kooskõlastusperiood7 kestis
23.12.2024. a – 20.01.2025. a. Eelnõu kohta esitasid arvamuse Tartu Halduskohus, Viru
Maakohus, Pärnu Maakohus, Harju Maakohus, Tartu Ringkonnakohus, Riigikohus, Eesti
Kohtunike Ühing. Eelnõu teine lugemine on Riigikogus katkestatud8.
3. Väljatöötamiskavatsus (edaspidi VTK) „Kohtunike töökoormuse ühtlustamine,
asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt
ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks“9. VTK saadeti kooskõlastamiseks
ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele,
Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile,
Riigiprokuratuurile, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele ning Tartu Ülikooli
õigusteaduskonnale. Kooskõlastusperiood kestis 25.04.2025. a – 28.05.2025. a. VTK kohta
esitasid arvamuse Eesti Advokatuur, Eesti Kohtunike Ühing, Harju Maakohus, Haridus- ja
Teadusministeerium, Riigiprokuratuur, Pärnu Maakohus, Rahandusministeerium, Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium, Riigikohus, Sotsiaalministeerium, Tartu Halduskohus, Tartu
Ringkonnakonnakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus.
VTK tagasiside ning finants-10 ja põhiseaduslikkuse analüüsi11 tulemuste alusel ei ole eelnõus
järgmisi VTK ettepanekuid:
1) kohtuasja suunamine lahendamiseks teise kohtusse kohtualluvust muutmata; 2) asenduskohtunike süsteemi loomine;
5 Kohtute seaduse muutmise seadus – EIS. 6 Eelnõu töötas välja töörühm koosseisus Riigikohtu kohtunik Heiki Loot, Tartu Ringkonnakohtu direktor Tiina Ereb, Justiits- ja Digiministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Mari-Liis Mikli, Viru Maakohtu esimees Liina Naaber-Kivisoo, Tartu Maakohtu
kohtunik Rutt Teeveer ning Tallinna Ringkonnakohtu kohtunik Villem Lapimaa. 7 Kohtute seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus (kohtuhaldusmudel) – EIS. 8 Eelnõu - Riigikogu. 9 Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt ettepanekud
kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks – EIS. 10 Finantsanalüüsi koondtulemustest selgub, et kõik kavandatud muudatused netomõjus toovad süsteemile kaasa lisafinantskulu. Ainus
arvutuslik sääst tuleb samaliigiliste kohtute ühendamisest, samas kui kõik ülejäänud lisanduvad toetused ja hüved on finantsiliselt negatiivse
loomuga. Sääst sõltub sellest, kui palju on tulevikus osakonnajuhatajaid või kolleegiumi esimehi. PwCA_Kohtusüsteemi struktuurimuudatuse
finantsanalüüs_lõpparuanne.pdf. 11 Ettepanek nimetada teatud osa kohtunike ametisse tähtaegsetelt (kuni kolmeks, teatud juhtudel kuni viieks aastaks) isegi juhul, kui nad
asuvad õigust mõistma asenduskohtunike rollis, s.o kohtunikena, ei ole kooskõlas PSi § 147 lg-ga 1, mille kohaselt nimetatakse kõik riigi nimel
õigust mõistvad kohtunikud ametisse eluaegselt.
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-
07/VTK_po%CC%83hiseaduspa%CC%88rasuse_analu%CC%88u%CC%88s_lo%CC%83plik.pdf.
6
3) kui tervis takistab kohtunikuna töötada, võib kohtuniku tema nõusolekuta ametist vabastada
Riigikohtu üldkogu; 4) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku ametist vabastada ametisse sobimatuse tõttu ka pärast
kolme aasta möödumist ametisse nimetamisest; 5) kui kohtunik ei nõustu üleviimisega teise valdkonna osakonda, võib ta kuu aja jooksul
ametist lahkuda ja talle makstakse hüvitist kuue kuu ametipalga ulatuse; 6) kohtunikule võib maksta lisatasu teatud perioodi jooksul keskmisest töökoormusest
märgatavalt suurema koormusega töötamise eest või lahendades suurepärast kvalifikatsiooni
nõudvaid asju kohtuasutuse eelarve piires.
Samaliigiliste kohtute ühendamine
Kohtute ühendamise ettepanekule ei avaldatud väljatöötamiskavatsuse aruteludes üksmeelset
toetust. Tagasiside andjad tõid esile, et samaliigiliste kohtute ühendamine on
põhiseadusevastane, ei selgu, millist konkreetset probleemi kohtute ühendamine lahendaks,
marginaalne koormuse erinevus ei õigusta süsteemi muutmist, kohtu kaugemaks muutmine
kahjustab õiguse kättesaadavust, struktuurimuudatus suurendab halduskulusid ja keerukust.
Eelnõu koostajad leiavad, et kohtute ühendamine on ainus lahendus, mis võimaldab saavutada
eelnõu põhieesmärgid – arendada kohtute juhtimist, ühtlustada ja tõhustada haldamist ning
süvendada kohtunike spetsialiseerumist. Muudatuse eesmärk on suurendada kohtusüsteemi
stabiilsust, sõltumatust ja õigusemõistmise kättesaadavust. Kohtute liitmine ei vähenda
vajadust teiste muudatuste järele. Küll aga võimaldab kohtute liitmine koormust ühtlustada ja
spetsialiseeritust parandada ning spetsialiseerumine võimaldab lahendada asju kiiremini,
kvaliteetsemalt ja ettenähtavamalt. Eelnõu sätestab kohtunike spetsialiseerumise ja asjade
jagamise põhimõtted, millest peab lähtuma. Seletuskiri mainib kaalutlusi, millest võiks olla
mõistlik lähtuda. Ent kohtunike spetsialiseerumise ja asjade jagamise detailid saavad
kohtunikud ise otsustada tööjaotusplaanis.
Ühe Maakohtu, Halduskohtu ja Ringkonnakohtu moodustamine loob eeldused nüüdisaegseks
ja paindlikuks juhtimismudeliks, kus kohtute töökoormust ja ressursse saab jaotada terviklikult
üle riigi. Ühendatud kohtustruktuur võimaldab tõhusamat halduskorraldust, ühtseid
tööprotsesse ja paremat juhtimiskvaliteeti ning tagab, et õigusemõistmine toimub kogu riigis
ühete standardite alusel.
Kohtute tööd mõjutavad mitu ajas muutuvat tegurit, sh rahvastiku paiknemine, demograafiline
olukord, kohtuasjade arv jne. Olukord, kus kohtute töö ühtlustamiseks ja õigusemõistmise
ühtlaseks tagamiseks tuleks pidevalt muuta kohtute tööpiirkondasid (säilitades kohtutes
töötavate kohtunike arvu) või muuta kohtutes töötavate kohtunike arvu (säilitades kohtute
tööpiirkonnad), oleks mitte ainult ebamõistlik, vaid võiks potentsiaalselt ohustada ka
kohtuvõimu suutlikkust täita PSi §-st 1412 tulenevaid kohustusi. Erinevate kohtuastmete erineva
kohtunike ja kohtumajade arvu kaudu säilib kohtusüsteemi sisuline püramiidsus ka sama astme
kohtute liitmise järel. Seetõttu on kohtute ühendamine optimaalseim viis saavutada eesmärk –
tugevdada kohtusüsteemi terviklikkust, suurendada töökorralduse tõhusust ja parandada
kvaliteeti ning toetada kohtunike professionaalset arengut ja spetsialiseerumist.
12 PS § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.
7
VTK ettepanek, mille kohaselt kohtuasja alluvust ei muudeta, kuid kohtuasi suunatakse
lahendamiseks teise kohtusse, muudaks kohtualluvuse regulatsiooni näiliseks ja selle vastavus
PS § 24 lg-le 1 oleks küsitav. Kui Eestis on samas astmes mitu kohut, siis PS § 24 lg 1 järgi ei
tohi menetlusosalist viia tema tahte vastaselt üle seadusega määratud kohtu alluvusest teise
kohtu alluvusse. Kui asi on esitatud õigele kohtule, siis menetlusosaline peab saama eeldada, et
asja lahendab mitte ainult asja saanud kohus, vaid ka sellesse kohtusse nimetatud kohtunik.
Olukord, kus kohtunik mõistab õigust väljaspool kohut, kuhu Vabariigi President on ta ametisse
nimetanud või Riigikohtu üldkogu on ta üle viinud, hägustab kohtualluvuse piire ning võib
tekitada küsimusi õigusemõistmise erapooletusest.
Kohtute liitmine ning seeläbi kohtunike spetsialiseerumise soodustamine ja kohtusüsteemi
koormuse ühtlustamine soodustab kohtusüsteemi efektiivset toimimist, st on abinõuna sobiv.
Kohtunike üleriigilist spetsialiseerumist ja kohtusüsteemi üleriigilist ühtlustamist ei ole
võimalik saavutada mõne muu abinõuga, mistõttu on kohtute liitmine abinõuna ka vajalik. Muu
hulgas ei oleks see ilma kohtuid liitmata võimalik teatud liiki asjade üleriigilise jagamise kaudu.
Kuni Eestis on neli maakohut ja kaks ringkonnakohut, ei tohi PSi § 24 lg 1 järgi viia kedagi
tema vaba tahte vastaselt üle seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse.
Kohtunikele luuakse tingimused senisest detailsemaks spetsialiseerumiseks. Kohtud saavad
kasutada parimal viisil kohtunike ja kohtujuristide valdkondlikke eksperditeadmisi võimalikult
ühetaoliselt üle kogu Eesti.
Kohtute liitmine võimaldab jagada vaidlusi suurema hulga kohtunike vahel ja tagada seeläbi
õigusemõistmise senisest veelgi suurem sõltumatus. Samas lähtutakse kohtuasjade jagamisel
objektiivsetest kriteeriumidest: kohtunike tööjaotusplaan, spetsialiseerumine ja ühtlane
koormus; suuliste istungite või isiklike ärakuulamiste vajadus ning tarbetu sõitmise ja ajakulu
vältimine; juhuslikkus. See tähendab, et esmalt määratakse kohtunikud, kelle vahel saab
vastavasse õigusvaldkonda kuuluvat vaidlust jagada, seejärel võetakse arvesse nende kohtunike
töökoormust, seejärel hinnatakse vajadust lahendada asi konkreetses kohtumajas ning lõpuks
jagatakse kohtuasi valikusse jäänud kohtunike vahel juhuslikkuse põhimõtte järgi. Kohtunikest
koosnev kohtu eestseisus saab näha jagamise täpsemad reeglid ette avalikusele kättesaadavaks
tehtavas tööjaotusplaanis.
Eri piirkondade kohtunike töökoormus muutub ühtlasemaks. Seetõttu ühtlustuvad ka
menetlusajad. Eri suuruse ja töökoormusega kohtute paljusus teeb eri piirkondade kohtunike
töökoormuse ühtlustamise keeruliseks, samuti spetsialiseerumise, kohtusüsteemis puudub
paindlikkus.
VTK kohta esitatud tagasisides tõstatati küsimus, kas PSi §-des 148 ja 149 sõna
„ringkonnakohus“ ning sõnade „maakohus“ ja „ringkonnakohus“ mitmuse vormi kasutades on
soovitud välistada ühe maakohtu ja ühe ringkonnakohtu võimalikkus. Sellele küsimusele saab
vastata eitavalt. Tartu Ülikooli õigusteaduskonna koostatud VTK põhiseaduspärasuse
analüüsi13 lõppjärelduseks on, et samaliigiliste kohtute ühendamine on põhiseaduspärane
tingimusel, et sellega tagatakse igaühele õigusemõistmise kättesaadavus ebamõistlike
pingutusteta ning et kohtusisesed kohtuasjade jagamise mehhanismid tagaksid kohtuniku
13 Väljatöötamiskavatsuse „ Kohtunike töökoormuse ühtlustamine, asenduskohtunike ametisse nimetamine, kohtunikele lisatasu maksmise võimaldamine jt ettepanekud kohtute töö efektiivsemaks muutmiseks“ põhiseaduspärasuse analüüs:
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-
07/VTK_po%CC%83hiseaduspa%CC%88rasuse_analu%CC%88u%CC%88s_lo%CC%83plik.pdf.
8
sõltumatuse õigust mõistes. Alahinnata ei maksa ka alalise teenistuskoha kui ühe kohtuniku
sõltumatust tagava meetme olulisust. Alalise teenistuskoha määramine takistab kohtuniku
survestamist seeläbi, et ta võidakse tema nõusolekuta viia üle mõnda teise teenistuskohta, sh
sundida kaudselt ka elukohta vahetama, kui tema tehtud lahend kellelegi ei meeldi.
Kohtunike koguarv sätestatakse edaspidi seaduses, mis tagab süsteemi stabiilsuse ja välistab
võimaluse muuta kohtunike arvu haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir (näiteks
Maakohtus kuni 164 kohtunikku) vastab praegusele kohtunike koguarvule, kuid jätab
võimaluse ametikohtade täitmisel paindlikkuseks tegeliku vajaduse ja töökoormuse järgi.
Kohtunike koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss, mis mõjutab otseselt
õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et see on fikseeritud
seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust.
Eelnõu muudatuste tulemusel muutub suhtlemine kohtuga lihtsamaks, näiteks hagiavalduse
esitamisel ei pea inimene keskenduma sellele, et leida õige kohtualluvus, kuna tekib üleriigiline
kohtualluvus. Senise nelja maakohtu asemel on edaspidi üks kohtuasutus, kusjuures
kohtumajad jäävad alles 15 linnas ja inimene saab Maakohtuga suhelda ükskõik millise
kohtumaja kaudu. Samamoodi toimib ka inimese suhtlus kohtuga halduskohtumenetluses, sest
Halduskohtul säilib kolm kohtumaja. Ka Ringkonnakohtul säilib kaks kohtumaja.
Menetlusosalistel säilib juurdepääs istungitele oma piirkonnas. Samuti nähakse ette, et asjade
jaotamisel tuleb arvestada vajadust korraldada suulisi istungeid või isiku ärakuulamisi ning
vältida kohtu ja menetlusosaliste tarbetut sõitmist ja ajakulu.
VTKs kavandati, et kohtunik nimetatakse edaspidi ametisse Maa- või Halduskohtusse üldiselt,
alalist teenistuskoha määramata. Selline lahendus oleks suurendanud paindlikkust kohtunike
töökoha ja tööülesannete jaotamisel eri kohtumajade vahel ning võimaldanud vajaduse korral
kiiremat reageerimist töökoormuse muutustele.
Eelnõus on sellest ettepanekust loobutud ning sätestatud, et kohtunikul peab olema määratud
alaline teenistuskoht ehk konkreetne kohtumaja. Sama põhimõte kehtib ka teise astme
kohtunike puhul. Muudatuse eesmärk on tagada kohtuniku töökoha stabiilsus ja selgus,
säilitades samal ajal vajaduse korral võimaluse töö korraldamiseks erinevates kohtumajades.
Alalise teenistuskoha määramine toetab kohtuniku sõltumatuse ja ametikindluse põhimõtteid,
loob parema sidususe kohtumaja kollektiivi ja kohaliku töökorraldusega ning tagab
õigusemõistmise kättesaadavuse kogu riigis sama põhimõtte alusel. Eelnõu järgi võib määrata
kohtuniku alaliselt teenistusse teise kohtumajja vaid kohtuniku nõusolekul.
Eelnõukohase seadusega määratakse kohtute kohtumajade asukohad seaduse tasandil ning
antakse kohtumajade täpsete asukohtade määramise pädevus ministri asemel KHANle.
Seadusega tagatakse kohtumajade regionaalne jaotus, mis aitab tagada elanikele mugavama
juurdepääsu kohtule. Täpsete aadresside kehtestamine jääb KHANi pädevusse (KS § 9 lg 3),
võimaldades vajaduse korral teha väiksemaid muudatusi (nt kolimine samas linnas teise
hoonesse) ilma seadust muutmata.
Kohtu arengukava eesmärk on, et kohus, selle kolm astet ja kolm haru on vastutustundlikult
juhitud terviklik nüüdisaegne organisatsioon, mis täidab oma ülesandeid efektiivselt ja
9
kvaliteetselt.14 Arengukavas rõhutatakse, et kohtutest kujundatakse organisatsioon, mis tagab
stabiilselt võrdse töökoormuse, kvaliteetse töö ja soodustab spetsialiseerumist, kaaludes
erinevaid võimalusi, et tagada ühetaoline ja ühtlase kvaliteediga õigusemõistmine üle Eesti, sh
kohtuasjade üleriigiline jagamine, tugevdada valdkonnapõhiseid eksperdivõrgustikke,
ühendada kohtuasutused, luua kohtunike reserv (asenduskohtunikud) jne. Samuti rõhutatakse
arengukavas, et kohus peab olema igaühele mõistlikult kättesaadav. Igas olulisemas
tõmbekeskuses, mis on üldjuhul maakonnakeskus, asub kohtumaja või ruumid, kus saab pidada
kohtuistungit ning kus igaühel on võimalik esitada kohtule dokumente ja saada kohtuga
asjaajamiseks esmavajalikku teavet ja tuge.
Kohtu arengukava järgi on kohtusüsteemi väärtused ja eesmärgid:
1) inimesekeskne lähenemine. Iga juhtumi taga on inimene ja tema mure, kohus vastab kõigi
ühiskonnaliikmete ootustele ja vajadustele;
2) kiire ja kvaliteetne õigusemõistmine. Õigusemõistmine toimub mõistliku aja jooksul,
õigusemõistmise kvaliteedi ja kiiruse vahel on tasakaal;
3) ettenähtav ja järjepidev kohtumenetlus. Järjepidevalt parimaid praktikaid rakendav
kohtumenetlus tagab kohtupraktika ühetaolisuse ja vähendab õiguslikku ebakindlust;
4) digitaalsed lahendused. Kiiret ja tõhusat menetlust toetavad kasutajasõbralikud digitaalsed
lahendused;
5) võimekus tööandjana. Kohus on atraktiivne ja toetav tööandja, pakkudes oma töötajatele
professionaalseks arenguks ja rahuloluks vajalikke tingimusi;
6) organisatsiooni avatus. Kohus on valmis muutusteks ja innovatsiooniks ning tegutseb
sotsiaalselt vastutustundlikult;
7) kohtuvõimu ühtsus ja sidusus. Kohtuvõim on tervik, selle eri osade vahelised suhted on
koostöised ja ühist visiooni järgivad.
Eestis on praegu neli maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu
Maakohus, kaks halduskohut: Tallinna Halduskohus ja Tartu Halduskohus ning kaks
ringkonnakohut: Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus.
Kehtiva seaduse kohaselt põhineb kohtualluvus kohtute tööpiirkondadel, mis on geograafiliselt
kindlaks määratud.15 Näiteks Harju Maakohtu tööpiirkond on Harju maakond ja Tartu
Maakohtu tööpiirkond on Jõgeva, Tartu, Võru, Põlva, Viljandi ja Valga maakond. Tallinna
Halduskohtu tööpiirkond on Harju, Hiiu, Järva, Pärnu, Saare, Rapla ja Lääne maakond.
Menetlusseadustikes on sätestatud, milline kohus konkreetse vaidluse lahendab. Arvestada
tuleb poolte asukohta (isiku elukoht või ettevõtja asukoht) või muid olulisi asjaolusid, näiteks
vara asukoht. 2023. aasta 1. mail jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatusega
täpsustati kohtualluvuse põhimõtteid menetlusosalise jaoks, et kui hagi esitatakse kostja elu-
või asukoha järgi või erandliku kohtualluvuse järgi, toimub kohtuistung üldjuhul kohtumajas,
mis asub kõige lähemal kostja elu- või asukohale või kohale, mille järgi määratakse erandlik
kohtualluvus. Menetlusosaliste huve arvestades võib kohus pidada istungi muus kohtumajas.
Ringkonnakohtu kui apellatsiooniastme kohtu tööpiirkonna sätestavad KSi § 22 lg-d 3 ja 4.
Kohtute seaduse § 37 lõike 2 punkt 4 näeb ette, et kohtuasjade jaotamine peab tagama kohtunike
ühtlase töökoormuse kohtu piires.
14Kohtu arengukava. https://www.kohus.ee/sites/default/files/dokumendid/Kohtu_arengukava_2024-2030.pdf.
15 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 45. Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad – Riigi Teataja.
10
Alates viimasest ulatuslikust kohtuvõrgustiku reformist 2006. aastal, mil piirkondlikest
väikestest maa- ja linnakohtutest moodustati neli maakohut, on ühiskonnas toimumas olulised
demograafilised muutused: inimesed ja majandustegevus ning koos nendega ka vaidlused
koonduvad keskustesse. See suundumus süveneb ja kohtuasjade arv väiksemates kohtades
väheneb eeldatavasti veelgi. Kohtute paljusus teeb eri piirkondade kohtunike töökoormuse
ühtlustamise keeruliseks. Kohtute tööpiirkonnad on eri suurusega ja seetõttu on eri suurusega
ka kohtud, mis tähendab, et sisult samalaadsete kohtuasjade menetlusaeg on eri kohtutes erinev.
Praeguses kohtusüsteemis puudub paindlikkus kiiresti reageerida töökoormuse muutustele ja
vastata ühiskonna ootusele tõhusa kohtumenetluse järele. Kehtiva korra kohaselt on esimese ja
teise astme kohtuniku ametikohad määratud justiitsministri määrusega16. Määrust on alates
selle kehtestamisest 27. oktoobrist 2005 muudetud kolmekümnel korral, mis näitab, et
töökoormuse mõjutamiseks on pidevalt vaja muuta kohtunikukohtade arvu kohtutes. Määruse
muutmiseks peab justiits- ja digiministrile nõusoleku andma kohtute haldamise nõukoda, lisaks
tuleb enne ära kuulata asjaomaste kohtute esimeeste arvamus. Selline lahendus on aeganõudev
ega võimalda töökoormuse muutustele kiiresti reageerida.
Suureneb kohtu juhtimise paindlikkus, st suurenevad kohtu esimehe võimalused tagada
korrakohane õigusemõistmine. Kohtute ühendamise tulemusel on töökorralduslik paindlikkus
suurem kui kõikides kohtutes eraldi võetuna. See hõlmab eelkõige tugiteenuste puhul paremat
asenduste tagamist, dubleerimiste vältimist ja seeläbi võimalusi suurema efektiivsuse
saavutamiseks. Samuti saaks suuremate kohtuasutuste piires haldus- ja tugiressursse
kohtuüksuste vahel paindlikumalt jagada ning eelarvevahendeid otstarbekamalt kasutada.
Kohtuniku töökoormusest sõltub otseselt kohtumenetluse kestus, see tähendab, et
kohtusüsteemi praegune korraldus toob kaasa kohtute erineva koormuse ja menetlusaja, näiteks
oli tsiviilasjade üldine keskmine menetlusaeg 2024. aastal Tartu Maakohtus 97 päeva, kuid
Harju Maakohtus 134 päeva, ja kriminaalasjade keskmine üldmenetluses arutamise aeg Pärnu
Maakohtus 263 päeva, kuid Harju Maakohtus 345 päeva. Ka haldusasjade keskmine
menetlusaeg on erinev: Tallinna Halduskohtus 139 päeva ja Tartu Halduskohtus 175 päeva.
Alljärgnevas tabelis on esitatud keskmine menetlusaeg 2023. ja 2024. aastal.
Tabel 1. Keskmine menetlusaeg (päevades) esimese astme kohtutes aastatel 2023–2024
Kohus Tsiviilasjad
Üldmenetluses arutatavad
kriminaalasjad Haldusasjad
2023 2024 2023 2024 2023 2024
Harju Maakohus 116 134 340 345
Pärnu Maakohus 124 139 203 263
Tartu Maakohus 88 97 311 303
Viru Maakohus 93 115 358 269
Tallinna Halduskohus
153 139
Tartu Halduskohus 177 175
Keskmine 107 123 315 299 162 153
16 Justiitsministri 27. oktoobri 2005. a määrus nr 47. Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel–Riigi Teataja
11
Kohtutega seotud rahulolu-uuringutes17 nimetatakse ühe läbiva probleemina pikki
menetlusaegu, aga ka muud menetluslikku ebaühtlust. Selline olukord ei vasta ilmselgelt
ühiskonna ootustele. Kiiruse kõrval häirib inimesi ka kohtupraktika kohatine ettenähtamatus,
ebaühtlus ja menetlusosaliste ebavõrdne kohtlemine. Suur töökoormus, mis tekib asjade jaotuse
ebaühtlusest ja mis on eriti tuntav ning aastatepikkuse mõjuga, on üks kõige olulisem
töökorralduslik probleem ka kohtunike endi arvates.18
Kuigi kohtute seaduse § 37 lõike 2 punkt 31 näeb ette, et asjade jaotamine peab tagama
kohtunike spetsialiseerumise, on see säte alates seadusesse lisamisest19 2017. aastal olnud
kohtusüsteemile selle praeguses korralduses probleemne. Esiteks on ka spetsialiseerumine
kohtuspetsiifiline, iga kohtu üldkogu otsustab, milliste kohtuasjade või kitsamate
õigusvaldkondade kaupa spetsialiseerumine toimub. Teiseks mõjutab kohtunike
spetsialiseerumist kohtu suurus. Kolmandaks on spetsialiseerumine põhimõtteliselt vabatahtlik.
Selle tulemusena on näiteks kõige suurema maakohtu, Harju Maakohtu tööjaotusplaani põhjal
tsiviilvaldkonna kohtunikel võimalik spetsialiseeruda 22 valdkonna kaupa, kuid väikestes
maakohtutes vaid kuni kuue või seitsme valdkonna kaupa.20 Süüteovaldkonna puhul on
maakohtu kohtunike spetsialiseerumise ulatus ühtlasem (keskmiselt neli kuni viis kitsamat
valdkonda). Kahe halduskohtu piires erineb spetsialiseerumisvaldkondade arv kolmekordselt:
vastavalt kuus ja 18 kitsamat valdkonda.
Ringkonnakohtutes on kolleegiumid: tsiviil, haldus- ja kriminaalkolleegium. Apellatsioon- ja
määruskaebused jagatakse eraldi arvestuses nii, et need jaguneksid vastava kolleegiumi
kohtunike vahel võimalikult võrdselt.
Kohtute seaduse 1. mai 2023. aasta muudatustega nähti ette kohtunike spetsialiseerumine
haldus-, tsiviil- või süüteovaldkonnas. Seadusemuudatusega minetasid kohtumajad varasema
õigusemõistmise struktuuriüksuse tähenduse, aga säilisid avalikkuse jaoks kohtuistungi
pidamise, kohtukantselei asukoha ja kohtuniku alalise teenistuskohana. Kohtunike tsiviil- või
süüteoosakonnasisese spetsialiseerumise ja lisaosakondade loomise vajaduse otsustab kohtu
üldkogu. Ainsa kohtuna on lisaosakonna loonud Tartu Maakohus, kes lõi maksejõuetus- ja
äriregistriasjade osakonna. Lisaks on Pärnu Maakohtusse loodud eestkoste järelevalve osakond,
mille ülesanne on ühtlustada eestkostjate üle peetava järelevalve nõudeid. Kuigi Harju
Maakohtusse ei ole loodud eraldi kitsamalt spetsialiseerunud osakondi, on selle kohtu
kohtunikud põhimõtteliselt spetsialiseerunud näiteks maksejõuetus-, perekonna- ja
tarbijakrediidi asjade lahendamisele.
Kohtunike vabatahtliku spetsialiseerumise negatiivseid kõrvalmõjusid iseloomustab kujukalt
Eesti esimese astme kohtute kehtivate tööjaotusplaanide analüüs maakohtute põhjal. Analüüsist
ilmneb, et neis puudub süsteemne lähenemine spetsialiseerumisele nii ühes kohtus kui ka üle
riigi. Jättes kõrvale otseselt kohtute seaduses nimetatud spetsialiseerumise kriteeriumid (KS
§ 37 lg 41), varieeruvad spetsialiseerumise valdkonnad esimese astme kohtutes suurel määral,
17 Menetlusosaliste rahuolu uuring 2021. MORU aruanne 2021 (professionaalsed menetlusosalised) (002).pdf. 18 Uuringu „Kohtunikuameti kuvand Eestis“ aruanne (2023). Kohtunikuameti kuvand Eestis_aruanne.pdf. 19 Kohtuasjade jagamisele seati kohtunike spetsialiseerumist võimaldav tingimus karistusseadustiku muutmise käigus ja selle eesmärk oli
tõhustada alaealiste õigusrikkujatega seotud tegevust 20Kohtute tööjaotusplaanid. https://www.kohus.ee/dokumendid-ja-vormid/kohtute-toojaotusplaanid
12
ulatudes kohati äärmiselt spetsiifilistest (suisa üksikküsimustele orienteeritud)
spetsialiseerumise valdkondadest (näiteks Harju Maakohtu tööjaotusplaan) kuni selle täieliku
puudumiseni (Tartu Maakohtu süüteoasjade tööjaotusplaan). Ilmselgelt takistab
tööjaotusplaanides süsteemse lähenemise kehtestamist nende senine kinnitamiskord, mis näeb
ette nende jõustamist esimese astme kohtu üldkogu otsusega (KS § 36 p 1). Pidades silmas, et
iseäranis suuremates kohtutes eeldab tööjaotusplaani kinnitamine kohtunike enamuse
konsensust, võib arvata, et selle tingimustes, sealhulgas ka spetsialiseerumise kriteeriumites, on
kokkulepet keeruline saavutada.21
Teiste riikide praktikast nähtub, et kohtunike spetsialiseerumisega kaasneb efektiivsem
kohtumenetlus, paraneb kohtuotsuste ettenähtavus ja suureneb kohtunike kompetentsus.
Õiguskorra pideva teisenemise ja rahvusvahelisest, sh Euroopa Liidu õigusest lisanduvate
nõuete tõttu, samuti kohtupraktika ja õigusteooria arengust tingituna muutuvad õigusharud
järjest enam valdkonnaspetsiifilisemateks. Kohtunike spetsialiseerumine tuginebki arusaamale,
et ebarealistlik oleks eeldada, et sama kohtunik jõuab võrdselt hästi olla kursis erinevate
valdkondade eripäraga, eriti juhul, kui see eeldab mõne muu eluvaldkonna süvendatud
tundmist. Kohtunike spetsialiseerumise eelistena nähakse just seda, et kohtuasja lahendab
kohtunik, kellel on konkreetses õigusvaldkonnas väga head teadmised ja kogemus.22
Harju Maakohtu 2023. aastal lahendatud tsiviilasjade menetlusaja analüüs näitas, et eelkõige
kahele kuni kolmele valdkonnale spetsialiseerunud kohtunikud menetlevad asju kiiremini.23
Kohtunike spetsialiseerumine eeldab piisavat tööhulka, kuid praeguses struktuurilises
korralduses ja tööjaotuses ei ole ühetaoline spetsialiseerumine tihti võimalik. Ebaühtlane
spetsialiseerumine seevastu võimendab kohtunike töötulemuste erinevusi ja eelkirjeldatud
mõjusid kohtumenetlusele. Kohtuniku spetsialiseerumine kindlale valdkonnale või teatud liiki
asjadele peab tagama, et tal on neis vajalikke teadmisi ja oskusi, mis omakorda parandab
eelduslikult lõpplahendi kvaliteeti, soodustab õiguskindlust ja suurendab kohtu võimet asju
võimalikult lühikeste menetlustähtaegadega ja mõistlike menetluskuludega lahendada.24
Kohtute ühendamise mõte ei ole uus. Varem on kohtuid liidetud korduvalt, et tagada suuremat
paindlikkust ja ressursside koondumist. Viimati tehti seda ulatuslikult aastal 2006. Pärast seda
on toimunud mitmesugused muutused, mille tõttu on mõistlik kohtuid veelgi ühendada ehk viia
lõpule kohtute ühendamine kohtuastmete kaupa.
Muudatuse tulemusena ühendatakse Harju Maakohus, Viru Maakohus, Tartu Maakohus ja
Pärnu Maakohus ning Eestisse jääks üks Maakohus. Maakohtus lahendatakse tsiviil- ja
süüteoasju. Kohtunik nimetatakse edaspidi ametisse Maakohtusse kohtumaja täpsusega.
Kohtumajad säilivad kohtuniku alalise teenistuskohana: kohtumajja kutsutakse
menetlusosalised istungile, kohtu kantseleis teenindatakse kohtusse pöördujaid. Sõltumata
alalisest teenistuskohast menetleb iga kohtunik kohtuasju, lähtudes oma
spetsialiseerumisvaldkonnast kogu Maakohtu piires.
Muudatuse tulemusena ühendatakse Tallinna ja Tartu halduskohus ning Eestisse jääks üks
Halduskohus. Halduskohus lahendab haldusasju. Kohtunik nimetatakse edaspidi ametisse
21 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 32. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf 22 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 9.
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf 23 KHN-i 130. istungi 19.–20. septembri 2024. a protokoll. 130. protokoll 19.-20.09.24.pdf 24 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 9..
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf
13
Halduskohtusse kohtumaja täpsusega. Kohtumajad säilivad kohtuniku alalise teenistuskohana:
kohtumajja kutsutakse menetlusosalised istungile, kohtu kantseleis teenindatakse kohtusse
pöördujaid. Sõltumata alalisest teenistuskohast menetleb iga kohtunik kohtuasju, lähtudes oma
spetsialiseerumisvaldkonnast kogu Halduskohtu piires.
Muudatuse tulemusena ühendatakse Tallinna ja Tartu ringkonnakohus ning Eestisse jääks üks
Ringkonnakohus. Edaspidi nimetatakse kohtunik ametisse Ringkonnakohtusse kohtumaja
täpsusega. Maa- või halduskohtu lahendi peale esitatakse Ringkonnakohtule kaebus, mis
jagatakse selle sisust ja Ringkonnakohtu tööjaotusplaanist lähtudes kas tsiviil-, haldus- või
kriminaalkolleegiumi kohtunikule.
Kohtu eestseisuse ja osakondade moodustamine
VTK kohta esitatud tagasisides leiti, et juhtimise tsentraliseerimine ohustab kohtunike
sõltumatust ja iseseisvust. Loodav eestseisus tähendab pigem rohkem juhte (VTKs ei ole
märgitud liikmete arvu), mis toob kaasa hoopis kallima süsteemi ja vähem täiskoormusega
kohtunikke. Kohtusüsteemi puudutavaid otsuseid teeks esimees ainuisikuliselt või siis
võrdlemisi kitsas ring kohtunikke eestseisusena.
Ei saa pidada põhjendatuks VTK kohta esitatud tagasisides tõstatatud kahtlust, et kohtunike
sõltumatust võib ohustada nende senisest väiksem kaasatus tööjaotusplaani koostamisse ja
võimalik suurem vajadus pidada kohtuistungeid mujal kui teenistuskohaks olevas
kohtumajas.25 Sõltumatus ei seisne kohtunike õiguses valida, mida ja kus lahendada.
Sõltumatus ei ole kohtunike eelisõigus ega privileeg, vaid see teenib õigusriigi ning
õigusemõistmist taotlevate ja sellele lootvate inimeste huve.26 Ka kohutute liitmise järel jääb
kohtunike õiguseks ja kohustuseks olla tegevuses sõltumatu ning mõista õigust oma
südametunnistuse järgi kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.
Eelnõu koostajad selgitavad, et samaliigiliste kohtute ühendamine tekitab vajaduse töötada
välja täiesti uus kohtute sisulise töö juhtimise mudel, andes suurema rolli struktuuriüksuste
juhtidele (nt osakonnajuhatajatele). Samuti tuleb luua suuremad võimalused kohtu juhtimise ja
õigusemõistmise paremaks toimimiseks.
VTKs nähti ette, et kohtuniku üleviimise süüteo- ja tsiviilosakonna vahel otsustab kohtu
esimees, arvestades õigusemõistmise vajadusi ja töökoormuse muutust. Eelnõus on lahendus
muudetud, lähtudes kohtunike enesekorraldusõiguse ja kollegiaalse otsustamise põhimõttest.
Eelnõu kohaselt kuulub iga Maakohtu kohtunik ühte osakonda ning kohtuniku üleviimise
valdkonna sees ühest osakonnast teise otsustab kohtu eestseisus, mitte üksnes kohtu esimees.
Maakohtu kohtuniku võib viia teise valdkonda (tsiviilvaldkond ja süüteovaldkond) ning
Ringkonnakohtu kohtuniku võib viia teise kolleegiumisse (tsiviilkolleegium,
kriminaalkolleegium ja halduskolleegium) üle vaid kohtuniku enda nõusolekul. Maakohtu
kohtuniku kuulumise tsiviilvaldkonna osakonda (tsiviilasjade üldosakond, perekonna- ja
eestkoste asjade osakond ning maksejõuetus- ja ühinguõiguse osakond) määrab maakohtu
kohtunikest koosnev seitsmeliikmeline eestseisus (Maakohtu esimees, neli osakonnajuhatajat,
kaks üldkogu poolt valitud liiget). Ehkki Maakohtu kohtuniku kuulumine osakonda ei sõltu iga
kohtuniku nõusolekust, saab osakondade määramine toimuda üksnes tsiviilvaldkonnas ning
kohtunikkonna enda kollegiaalse otsustusena. Maakohtu kohtuniku kuulumine osakonda ei
25 Nt Eesti Kohtunike Ühingu 25.05.2025 arvamus, Tartu Maakohtu 28.05.2025 arvamus. 26 Judges: independence, efficiency and responsibilities. Recomendation CM/Rec(2010)12, lk-d 5-6, 8; The Universal Charter of the Judge,
art 1; PS komm. vln., § 146 komm 22.
14
sõltu välistest mõjutustest ega seadusandlikust või täidesaatvast võimust. Selline muudatus
tugevdab kollegiaalset juhtimismudelit ning tagab tasakaalu juhtimise operatiivse vajaduse ja
kohtuniku sõltumatuse vahel.
Erinevalt VTKs kavandatust on välja jäetud kohtuniku teenistusest vabastamise võimalus
juhul, kui ta ei nõustu üleviimisega teise osakonda või kolleegiumi. Selline nõue ei oleks
kooskõlas kohtuniku ametikindluse ja sõltumatuse põhimõttega.
Kohtu esimehel peab olema võimalus kohtuasutust juhtida, kohtunike ülesanne on esmajoones
õigusemõistmine. Õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamine on kohtu juhtkonna,
KHT27 ning KHAN28 ülesanne. Kohtunikud saavad olulisemates küsimustes kaasa rääkida
kohtunike täiskogul ja väljendada oma seisukohta kohtu üldkogul.
Kohtu arengukava järgi on kohus vastutustundlikult juhitud terviklik nüüdisaegne
organisatsioon, mis täidab oma ülesandeid efektiivselt ja kvaliteetselt.
Konkreetsemalt on arengukavas ette nähtud järgmised meetmed:
• kujundada kohtu juhtimismudel, kus eelkõige tööjaotusplaani kehtestamise, kohtu
osakondade moodustamise ja kohtunike osakondadesse jagunemise otsustab kohtuasutust
juhtiv eestseisus, mille liikmete hulgas on mh kohtu üldkogu valitud kohtunik(ud);
• tugevdada kohtu üldkogu rolli kohtu arengusuundade määramisel ning üldistes küsimustes
seisukohtade kujundamisel ja arvamuste andmisel;
• näha ette esimese astme kohtute jagunemine spetsialiseerumisvajadust arvestades tõhusaks
toimimiseks sobiva suurusega osakondadeks, mille tööd korraldab juhtimisülesannete täitmisel
kohtu esimehele alluv kohtunik;
• kasutada töökorralduse kujundamisel maksimaalselt spetsialiseerumise ja meeskonnatöö
eeliseid;
• korraldada menetlusgrupi tööd, lähtudes otstarbekusest ja personali motiveerimisest.
Maakohtus, Halduskohtus ja Ringkonnakohtus moodustatakse kohtu eestseisus. Kohtu
eestseisus on kohtu juhtimisorgan. Kohtu eestseisus kinnitab kohtu kodukorra ja
tööjaotusplaani. Lähtudes kohtunike kitsamast spetsialiseerumisest, võib kohtu eestseisus
moodustada osakonna siseselt menetlusgruppe, kus on üldjuhul kolm kuni seitse kohtunikku ja
ülesannete olemusest sõltuvalt erinev arv kohtujuriste. Kohtu eestseisus nõustab kohtu esimeest
kohtu juhtimisel ja esitab arvamuse kohtu tegevust puudutavate oluliste otsuste tegemisel.
Eestseisuse töö tagamine ja korraldamine on kohtu esimehe ülesanne. Maakohtus on
eestseisuses kohtu esimees, neli osakonnajuhatajat ja üldkogu valitud kaks kohtunikku.
Halduskohtu eestseisus on kohtu esimees, aseesimees ja üldkogu valitud kohtunik.
Ringkonnakohtus on eestseisuses kohtu esimees ja kolm kolleegiumi esimeest.
Kohtu üldkogu pädevuses on kohtu kui terviku töökoormuse küsimused, st kuidas tagatakse
kohtunike töökoormuse võrdsus ja üldiste põhimõtete loomine, mis tagavad kohtuasjade võrdse
jagamise osakondade vahel.
Maakohtus moodustatakse spetsialiseerumisvaldkondade järgi osakonnad. Tööjaotusplaanis
määratakse iga kohtunik ühe osakonna koosseisu tema spetsialiseerumisvaldkonna järgi.
27 KHT pädevus. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/558e865f-e4b2-40fa-a9da-e59e83c04533. 28 KHANi pädevus. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/558e865f-e4b2-40fa-a9da-e59e83c04533.
15
VTKs ei nähtud ette kindlaid osakondi, nende moodustamise otsustab kohtu eestseisus töömahu
ja spetsialiseerumise järgi. Selline lahendus oleks jätnud osakondade struktuuri liigselt avatuks
ning tekitanud ohu, et kohtus kujuneb välja ebaühtlane osakondade ülesehitus, kus osakondade
arv ja pädevus võivad põhjendamatult erineda. Selline lahendus ei kaitseks piisavalt
menetlusosalise õigust kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul.
Eelnõus on seetõttu otsustatud määrata osakonnad seaduses kindlaks, et tagada ühtne ja
tasakaalustatud struktuur Maakohtus. Sellega luuakse selge raamistik kohtunike
spetsialiseerumisele ja tööjaotusele, vältides olukorda, kus osakondade arv ja ülesehitus
sõltuksid üksnes kohtu eestseisuse otsustest. Kohtunike tööjaotuslik spetsialiseerumine on
otstarbekas just siis, kui teatud liiki asju on kohtus piisavalt palju ja need on spetsiifilised või
nõuavad mitteõiguslike valdkondade tundmist. Sellised valdkonnad on eelkõige perekonna- ja
eestkosteasjad ning maksejõuetus- ja ühinguõiguse asjad, mis erinevad tavapärastest
tsiviilvaidlustest keerukuse ja tagajärgede ulatuse poolest.
Maakohtus on osakonnad jagatud kahe valdkonna vahel. Maakohtu tsiviilvaldkonnas on kolm
osakonda: tsiviilasjade üldosakond, perekonna- ja eestkoste asjade osakond ning maksejõuetus-
ja ühinguõiguse osakond. Maakohtu süüteovaldkonnas on üks süüteoasjade osakond. Selline
seaduses sätestatud osakondade süsteem tagab, et Maakohus on üles ehitatud selgete
põhimõtete alusel, vältides liigset killustatust ja tagades juhtimise ning töökorralduse tõhususe.
Kohtunike spetsialiseerumine tagab eelduslikult, et teatud liiki kohtuasja lahendab kohtunik,
kellel on konkreetses õigusvaldkonnas väga head teadmised ja kogemused, mis omakorda
parandab asjas tehtava lõpplahendi kvaliteeti, soodustab kohtupraktika prognoositavust ja
õiguskindlust ning suurendab tõenäoliselt kohtuasutuse suutlikkust seda liiki kohtuasju
võimalikult lühikeste menetlustähtaegadega ja mõistlike menetluskuludega lahendada. Ühtlasi
tagab otstarbekalt korraldatud esimese astme kohtunike spetsialiseerumine eelduslikult
lõpplahendi kiirema jõustumise seeläbi, et spetsialiseerunud kohtunike lahendeid
vaidlustatakse vähem või kui seda isegi tehakse, siis jääb lahend tõenäoliselt muutmata.29
Halduskohtutes ei ole otstarbekas luua eraldi osakondi, kuna tööjaotusplaaniga saab tagada
valdkondade kaupa tasakaalu kohtunike ja menetletavate haldusasjade arvu vahel. Eraldi
osakonna loomine kitsendaks kohtunike spetsialiseerumist ja vähendaks paindlikkust
töökoormuse jaotamisel.
Kohtuhaldusülesannete valdavas osas üleandmine Justiits- ja Digiministeeriumilt
kohtusüsteemile ehk kohtuhaldus läheb täitevvõimult üle kohtuvõimule.
Täitevvõimu ning esimese ja teise astme kohtute omavahelise pädevuse jaotust ja ka
haldusülesannete killustumist iseloomustavad tabelid 2–4.
Tabel 2. Kohtute seaduse alusel justiits- ja digiministri pädevusse kuuluvad ülesanded
29 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 32.
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf
16
Tabel 3. Kohtute seaduse alusel kohtu esimehe pädevusse kuuluvad ülesanded
Tabel 4. Kohtute seaduse alusel kohtudirektori pädevusse kuuluvad ülesanded
Esimese ja teise astme kohtute andmine toonase Justiitsministeeriumi hallatavaks otsustati
Vabariigi Valitsuse seadusega 1995. aastal. Samal ajal jäi Riigikohus jätkuvalt isehaldavaks.
Otsuse tegemisel tugineti eelkõige sellele, et sama haldusmudel oli kasutusel Eestis ka enne
1940. aastat, kui eksisteeris kohtuministeerium. 2000. aastal kohtute seaduse eelnõule 607 SE
I lisatud tolleaegse Riigikohtu esimehe Uno Lõhmuse eriarvamuse kohaselt tulenes see
põhiseaduse ekslikust tõlgendamisest. Et 2000. aasta kohtute seaduse väljatöötamise käigus
seda küsimust eraldi ei käsitletud, jäi selline säte siiski seadusesse ekslikult alles. Arvestades
senise süsteemi ebaefektiivsust ja selle suhtes aastaid esitatud kriitikat, on põhjendamatu senise
praktika jätkamine. Põhiseadus käsitab kohut ühe tervikliku kehana, mille ülesanne on õigust
mõista. Põhiseaduse kohaselt on sõltumatu institutsioon kogu kohus: Maakohus, Halduskohus,
17
Ringkonnakohus ja Riigikohus. Ehk kohtusüsteem on üks põhiseaduslik tervik, mida tuleb
finantseerida ülesannete, mitte haldusala põhjal. Vaatamata sellele käsitatakse õigusaktides
põhiseadusliku institutsioonina jätkuvalt vaid Riigikohut ning maa-, haldus- ja
ringkonnakohtud on osa riigiasutusest. Selline vahetegemine ei ole põhjendatud ning eriti suurt
mõju avaldab see riigi eelarvestrateegia kujunemise protsessis. Kohtute sõltumatuse tagamiseks
on oluline, et ka esimese ja teise astme kohtuid käsitletakse riigieelarve seaduses ja riigieelarve
koostamise protsessis analoogselt Riigikohtuga põhiseadusliku institutsioonina, nagu näeb ja
on alati ette näinud põhiseadus. Seega peavad ka esimese ja teise astme kohtud saama oma
eelarvet ise koostada ja kujundada ning kaitsta Riigikogus iseseisvalt, ilma täitevvõimu
sekkumiseta. Vähem tähtis ei ole ka see, et otsustuspädevus oma eelarve kujundamise ja
kaitsmise üle annab kohtutele võimaluse tööprotsesse optimeerida ja tõhustada, mis toob
menetlusosalistele kaasa kiirema kohtumenetluse. Seega tuleb esimese ja teise astme kohtuid
käsitada Riigikohtu kõrval eraldiseisva põhiseaduslike institutsioonina. Varem on selgitatud, et
Riigikohus on konstitutsioonikohus, mis lahendab tekkinud vaidlusi lõplikult, st igasugust
võimalikku huvide konflikti tuleb ennetada. See toetab ka juba Eesti taasiseseisvumisel leitud
lahendust, et Riigikohus peab olema isehaldav. Analoogselt hoitakse ka teistes lähiriikides
kõrgeima kohtu haldus- ja juhtimismudelit eraldiseisvana alama astme kohtutest.
Eesmärgi täitmiseks on esiteks vaja muuta kohtuhalduse senist korraldust ning anda Justiits- ja
Digiministeeriumilt kohtuhaldust puudutav pädevus üle kohtusüsteemile. Teiseks tuleb luua
kohtusüsteemi sees organid, mis täidavad kohtuhaldusülesandeid, st luua õigusemõistmise
toimimiseks vajalikud organisatsioonilised tingimused. Seejuures on kohtuhaldusmudeli
ümbervaatamise vajadus pikaajaline. Kohtuhalduse eraldamise täitevvõimust nägi ette juba
2009. aasta kohtute seaduse eelnõu 649 SE30, mille oluline plaanitud muudatus oligi
Justiitsministeeriumilt esimese ja teise astme kohtute haldamise ülesande ülevõtmine ja kõigi
kohtuastmete haldamise ülesannete jagamine loodavate kohtute nõukogu ja
Kohtuhalduskeskuse vahel. Kavandatud muudatusi ei rakendatud, kuna eelnõu kritiseeriti
Riigikohtu esimehele antava liigse võimu ja täitevvõimule omaste subordinatsiooniliste suhete
kehtestamise tõttu. Eelnõu väljatöötamisel on muu hulgas arvestatud eelnõu 649 SE kohta
esitatud kriitikat ja leitud optimaalseim lahendus.
Oluliseks toeks eelnõu väljatöötamisel on olnud Soome kogemus kohtuhalduse reformimisel
2020. aastal, arvestades seejuures Eesti kohtusüsteemi eripära ning eelnõu väljatöötamise
käigus tehtud ettepanekuid. Soome kohtuhaldusreformiga anti suur osa kohtuhaldusülesandeid
Justiitsministeeriumilt üle kohtute ametile (Tuomioistuinvirasto). Samamoodi on planeeritud
eelnõus. Reformi üks peamisi eesmärke oli suurendada kohtute ja kohtunike vastutust
kohtusüsteemi tulemuste eest. Soome kohtute ameti ülesanne on tagada kohtute tööks vajalikud
tingimused ning arendada, planeerida ja toetada kohtute tööd. Kuigi Soome kohtute amet on
iseseisev riigiasutus Justiitsministeeriumi haldusalas, on selle ülesanded paljuski samad, nagu
on kavandatud eelnõus KHANil ja KHTl. Nii näiteks teeb amet ministeeriumile ettepanekud
kohtute eelarve kohta ja otsustab eelarve jaotuse kohtute vahel. Samuti vastutab amet kohtute
tööruumide, infosüsteemide, kohtunike ja kohtutöötajate koolituse, koosseisude ja
teenistussuhete, kommunikatsiooni ja kohtute arendusprojektide eest. Samuti toetab ta
kohtunike valikukomisjoni ja koolitusnõukogu tööd. Kohtute ameti kõrgeim otsustusorgan on
kaheksaliikmeline nõukogu, mille nimetab viieks aastaks ametisse valitsus. Nõukokku
kuuluvad kuus kohtunikku eri kohtuastmetest ja -harudest, üks kohtuteenistujate esindaja ja üks
avaliku halduse juhtimise ekspert. Nõukogu määrab kindlaks kohtute ameti peamised
30 https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/b05e68b5-7f81-a11a-485a-85fdff01f55c/kohtute-seadus.
18
eesmärgid, strateegia ja juhtimispõhimõtted ning otsustab Justiitsministeeriumile esitatavad
kohtute ja kohtute ameti eelarveettepanekud, eelarve kohtutevahelise jaotuse, kohtunike (v.a
kõrgeimate kohtute kohtunike) ametikohtade loomise, kaotamise ja ümberpaigutamise ning
muud ameti tegevuse seisukohast olulised küsimused. Soome kohtute ameti igapäevane
juhtimine on peadirektori ülesanne, kelle nimetab viieks aastaks ametisse nõukogu. Kohtute
ametis on kolm osakonda ja selles töötab umbes 60 inimest.31
Eelnõu tulemusena luuakse kohtute haldamise ja arendamise korraldamiseks senise kohtute
haldamise nõukoja (KHN) ümberkujundamise teel uus KHAN.
Luuakse KHT, mis hakkab pakkuma kohtutele tugiteenuseid ja KHANile tuge kohtute
arendamisel. KHT alla koondatakse senised Justiits- ja Digiministeeriumi
kohtuhaldusülesanded (näiteks kohtute haldamise nõukoja tehniline teenindamine), kohtute
tsentraliseeritud tugiteenused (näiteks tõlketeenistus, arhiiviteenistus) ning kohtudirektori
täidetavad ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus).
Kohtunikule tagasiside andmine
Kohtusüsteemi kaks peamist eesmärki on tagada parima kvaliteediga õigusemõistmine ja
asjakohase vastutuse võtmine demokraatlikus ühiskonnas. Nende eesmärkide saavutamiseks on
rahvusvahelised organisatsioonid pidanud põhjendatuks kohtunike teatud vormis hindamist.
Kohtuniku töö hindamist on käsitletud mitmetes rahvusvahelistes soovitustes ja rahvusvaheliste
institutsioonide dokumentides. Olulisemad dokumendid on Euroopa kohtute nõukogude
võrgustiku (ingl European Network of Councils of the Judiciary, edaspidi ENCJ) raport
kohtunike hindamise miinimumstandardite kohta32, Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu
arvamus nr 17 „Kohtunike töö hindamise, õigusemõistmise kvaliteedi ja kohtunike sõltumatuse
austamise kohta“33, OSCE Kiievi soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia
kohtuliku sõltumatuse kohta34, Veneetsia komisjoni arvamused kohtunike hindamise kohta35,
samuti Euroopa Nõukogu ministrite komitee soovitus kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja
kohustused.36
ENCJ on kohtunike hindamise miinimumstandardite raportis selgitanud, et kohtuniku
professionaalse hindamise süsteemi eesmärk on toetada kohtuniku professionaalse arengut,
suurendada tööalast motivatsiooni ja rahulolu ning suurendada kohtusüsteemi tõhusust ja
parandada juhtimisstruktuure, et parandada kohtusüsteemi avalikkusele pakutava teenuse
kvaliteeti.
Kohtuniku töö ja oskuste hindamine on Euroopa riikide praktikas laialt levinud. Hindamist
kasutatakse erinevatel eesmärkidel, näiteks kohtuniku oskuste ning ametiülesannete täitmise
kvaliteedi ja kvantiteedi hindamiseks, kohtunikule tagasiside andmiseks, koolitusvajaduse
31 Kohtute aastaraamat. 2023. 15 aastat hiljem: uus katse muuta kohtuhaldust. Heiki Loot, Mait Laaring. https://aastaraamat.riigikohus.ee/15-
aastat-hiljem-uus-katse-muuta-kohtuhaldust/. 32 ENCJ Minimum Standards Regarding Evaluation of Professional Performance and Irremovability of Members of the Judiciary https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/final_report_encj_project_minimum_standards_iii_corrected_july_2014.pdf. 33 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Õigusemõistmine ja ühiskond“ https://www.riigikohus.ee/et/euroopa-kohtunike- konsultatiivnoukogu. 34 OSCE Kiievi soovitused Ida-Euroopa, Lõuna-Kaukaasia ja Kesk-Aasia kohtuliku sõltumatuse kohta – kohtustruktuur, kohtunike valik ja vastutus. 35 Veneetsia komisjoni arvamused nr 629/2011 CDL-AD(2011)012 p 55, nr 751/2013 CDL-AD(2014)007 p 24. 36 Ministrite komitee soovitus CM/Rec(2010)12 kohtunike kohta: sõltumatus, tõhusus ja kohustused
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/cmrec_2010_12e_-_kohtunike_soltumatus_eesti_keeles.pdf.
19
kindlakstegemiseks, aga ka tulemuspalga määramiseks, edutamise otsustamiseks ja kohtunike
eluaegse ametisse nimetamise kohta otsuse tegemiseks.
Kohtuniku töö hindamissüsteemid on riigiti erinevad. ENCJ aruandes tehakse vahet riikidel,
mis kasutavad formaalset ja mitteformaalset hindamissüsteemi. Enamikus riikides on kohtunike
hindamise eesmärk hinnata, säilitada ja parandada kohtunike töö ja kohtusüsteemi kvaliteeti.
Enamikus liikmesriikides korraldatakse hindamist korrapäraselt, kuid menetluse formaalsus on
erineva ulatusega. Üldõiguse riikides (Inglismaa ja Wales, Iirimaa, Põhja-Iirimaa, Šotimaa,
Küpros ja Malta) ning mõnes teises riigis (näiteks Norra, Rootsi ja Holland) hinnatakse
kohtuniku tööd tavaliselt mitteformaalselt. Hollandis peetakse kohtunikega iga aasta
kahepoolseid arenguvestlusi (ingl performance interview), kus arutatakse kohtuniku töö
tulemuslikkust, isiklikku arengut ning töötingimusi ja -korda. Vestluse tulemuste kohta
koostatakse kirjalik aruanne, mille kohta võib kohtunik esitada oma arvamuse, mis lisatakse
aruande juurde.37 Kohtunikega peetakse mitteformaalseid arenguvestlusi ka Põhjamaades,
Šveitsis ja Suurbritannias. Nende vestluste käigus arutatakse kohtunike karjääri- ja
arengueesmärke ning kohtukorralduslikke probleeme.38
Mandri-Euroopa riikides (näiteks Austria, Belgia, Bulgaaria, Prantsusmaa, Saksamaa, Ungari,
Itaalia, Läti, Leedu, Portugal, Rumeenia ja Hispaania) hinnatakse kohtunike (ja sageli ka
prokuröride) tööd formaalselt ja sellele on antud seadusega kindel vorm, mida täpsustavad
kohtunõukogu (ingl Council for the Judiciary) aktid. Näiteks Saksamaal hinnatakse kohtunike
professionaalseid, isiklikku, sotsiaalset ja juhtimisalast pädevust kogu nende karjääri jooksul
iga nelja või viie aasta tagant ning see on oluline tegur kohtunike edutamisotsuste tegemisel.
Hindamisel arvesse võetavad tegurid on näiteks võime pooli vahendada, koostada selgeid ja
arusaadavaid kohtulahendeid, teha kolleegidega koostööd, suutlikkus töötada uutes
õigusvaldkondades ja valmisolek täita kohtute haldamisega seotud lisaülesandeid.39
Eesti on üks väheseid riike, mille õiguskorras puudub kohtunike hindamise süsteem.
Formaalselt hinnatakse üksnes alla kolmeaastase teenistusstaažiga kohtunike menetluse
juhtimise oskuse arengut ja sobivust kohtunikuametisse. Kauem kui kolm aastat ametis olnud
kohtunikele tagasiside andmine on väga erandlik. Kohtunikega ei peeta ka avaliku teenistuse
seaduses sätestatud arengu- ja hindamisvestlusi. Kuigi kohtunike 2011. aasta täiskogul kiideti
heaks kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid40, ei ole see metoodika rohkem
kui kümne aasta jooksul kasutust leidnud ja vestlusi kohtunikega selle alusel ei peeta.
Kohtunike hindamise süsteemi olemasolu peetakse aga Euroopas oluliseks kohtute
sõltumatuse, vastutuse ja kvaliteedi tagatiseks. Kohtunike hindamine aitab tagada kohtunike
kvaliteetse töö ja on oluline kohtuniku professionaalse arengu toetamiseks.
Eelnõus sätestatud muudatusega luuakse selline tagasisidesüsteem, mille kohaselt antakse
tagasisidet nii esimese astme kui ka teise astme kohtunikule. Tagasiside andmist maa- või
halduskohtuniku tööle korraldaks Ringkonnakohtu kolleegiumi esimees ning
ringkonnakohtuniku tööle Riigikohtu kolleegiumi esimees. Eeskätt peaks kõrgema astme kohus
saama kutsuda madalama astme kohtuniku tagasisidevestlusele juhul, kui kõrgema astme kohus
märkab kohtuniku töös süstemaatiliselt esinevaid puudusi või leiab, et vestlemine võib
37 Besluit rechtspositie rechterlijke ambtenaren https://wetten.overheid.nl/BWBR0006530/2017-01-01. 38 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 17 „Õigusemõistmine ja ühiskond“ p-d 11, 15. 39 Review of Judicial Training and Education in Other Jurisdictions, lk 121-122 https://www.ucl.ac.uk/judicial-institute/sites/judicial- institute/files/judicial_training_and_education_in_other_jurisdictions.pdf. 40 Kohtunikule tagasiside andmise metoodika ja kriteeriumid (2010), muudetud kohtunike X täiskogul 11.02.2011
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/muudetud_metoodika.pdf.
20
kohtuniku professionaalset arengut toetada. Selliselt saaks tagasiside andmisel juhtida
kohtuniku tähelepanu puudustele, mille puhul on põhjust arvata, et tegemist pole n-ö ühekordse
väärsammu, vaid praktikaga, mille puhul peab kohtunik kaaluma oma menetluspraktika
korrigeerimist.
Kuigi mitmes Euroopa riigis on kohtuniku töö hindamisel kohtuniku karjääri kohta otsuste
tegemisel oluline roll (nt ametikõrgenduse otsustamine, tulemuspalga määramine vms), ei
kasutata Eesti kohtusüsteemis karjääripõhist mudelit. Seetõttu ei ole eelnõus välja pakutud
tagasisidesüsteem seotud kohtuniku atesteerimise ega tema karjääriotsuste tegemisega. Samuti
pole tegemist distsiplinaarmenetlusele sarnase protsessiga. Eelnõus välja pakutud
tagasisidesüsteem teenib kohtuniku erialateadmiste ja -oskuste täiendamise eesmärki ning selle
korraldamine on Riigikohtu ja Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesanne. Kolleegiumi
esimees võib otsustada anda kohtunikule tagasisidet ise või delegeerida selle kolleegiumi
liikmetele. Sellisel viisil oleks võimalik tagasisidestamisse kaasata kõik kolleegiumi
kohtunikud. Ettepaneku tagasisidevestluse korraldamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi
esimehele saab teha kohtu esimees.
Tagasisidevestlusel saab ühelt poolt juhtida kohtuniku tähelepanu probleemidele tema töös, aga
tuua välja ka kohtuniku tugevusi ja tunnustada tema töö positiivseid aspekte ja head praktikat.
Selle käigus saab muu hulgas arutada kohtuniku võimalikke arengusoove ning vajaduse korral
suunata teda koolitusele. Seaduse tasandil jäetakse reguleerimata hindamise sagedus ja
tagasisidevestluse tulemused. Ka saabunud arvamustes toodi välja, et tagasiside puhul ei tohiks
tegemist olla seaduses sätestatud kohustusega regulaarsete vestluste pidamiseks, vaid see peaks
jääma kohtusüsteemi otsustada. Muus osas jäetakse tagasiside andmise praktilise korralduse
üksikasjad kohtusüsteemi kujundada (näiteks tagasisidevestluse tulemuste fikseerimise ja
kokkuvõtte täpsema sisu jms). See annab kohtusüsteemile suurema vabaduse kujundada
hindamissüsteem ise.
Kohtuniku ametikitsendused
Kohtunike ametikitsenduste täpsema reguleerimise vajadus tuleneb PSi § 147 lõikest 3, mille
kohaselt ei tohi kohtunikud peale seaduses ettenähtud juhtude olla üheski muus valitavas ega
nimetatavas ametis, ning PSi § 147 lõikest 4, mille kohaselt sätestab seadus kohtuniku
sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi. Õigusemõistmise sõltumatuse ja erapooletuse
tagamiseks sätestab KSi § 49 kohtunikuametiga seotud ametikitsendused, mis võivad sisult olla
poliitilise tegevuse piirangud või era- ja äriõiguslikud piirangud. Eelnõu tegeleb üksnes
kohtuniku era- ja äriõiguslike piirangute muudatustega.
Kohtuniku ametiväline töötamine on PSi § 147 lõike 3 kohaselt üldjuhul keelatud, välja arvatud
seaduses ettenähtud juhtudel. Kui seadus ühtegi erandit ette ei näeks, puuduks kohtunikel seega
igasugune võimalus olla kohtunikuameti kõrvalt veel muudes ametites. Seadusandja on
kohtunikuametiga kokkusobivaks pidanud üksnes töötamist õppe- ja teadustööl.41
Kohtunikuametiga kaasnevad ulatuslikud ametikitsendused on püsinud muutumatuna alates
kohtute seaduse jõustumisest 2002. aastal ning suures osas langevad kokku 1990ndatel
kehtinud kohtuniku staatuse seaduse §-s 442 sätestatud piirangutega. Mitmeid
41 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2018, lk 246. 42 Kohtuniku staatuse seadus § 4 https://www.riigiteataja.ee/akt/22214.
21
ametikitsendustega seotud küsimusi on täpsustatud kohtunike eetikakoodeksis43 ja kohtuniku
ametiväliste kõrvaltegevuste kohta on korduvalt arvamust avaldanud kohtunike
eetikanõukogu44.
Aruteludel kohtunikega on esile toodud vajadus kohtunikuamet ajakohastada, eelkõige
kohtunikule kehtivate ametikitsenduste muutmise teel. Kuna äri- ja majanduskeskkond on
kohtute seaduse jõustumisest edasi arenenud, siis on küsitav, kas kõik piirangud kohtuniku
ametivälisele tegevusele on endiselt vajalikud ja põhjendatud, kui need on avalikud ja välditud
huvide konflikti.
Riigikohtu esimees Villu Kõve pöörab kohtute aastaraamatus tähelepanu, et käimas on ulatuslik
kohtunike põlvkonnavahetus, mis on toonud kaasa üha süveneva mure kohtunikkonna
järelkasvu leidmise pärast. Riigikohtu esimees tõdeb, et kohtusüsteem on juba praegu raskustes
vabanevate ametikohtade täitmisel silmapaistvate juristidega. Õigusemõistja amet ei pruugi olla
kiirelt muutuvas ja rohkelt võimalusi pakkuvas maailmas enam noorema põlvkonna jaoks
atraktiivne. Seega vajavad lahendust küsimused, kuidas ajakohastada kohtusüsteem kui
organisatsioon ning kuidas muuta kohus atraktiivseks tööandjaks.45
Kohtunike 2023. aasta täiskogu kõnes märgib Riigikohtu esimees: „Oleme jõudnud olukorda,
kus süsteemi esmaseks mureks ei ole enam puudus mitte niivõrd materiaalsest ressursist,
kuivõrd inimestest. Meil lihtsalt ei jätku enam piisava kvalifikatsiooni ja sobivate
isikuomadustega kohtunikukandidaate, täitmaks põlvkonnavahetusest tingitud auku. Rahvastik
vananeb ja noori lihtsalt enam ei jätku kõigisse ametitesse. Soovitakse töötada paindlikult,
kaugtööl ja osakoormusega, selgete ülemuse-alluva suheteta ühes tööperes, võtta piisavalt aega
perele, õpingutele ja hobidele. Olulisem kui varem on uuele põlvkonnale võrdne tööalane
kohtlemine ja pidev tunnustamine töö eest ning kestvad karjääri- ja hariduse omandamise
võimalused.“46
Praegu kehtiva seaduse kohaselt ei või kohtunik olla äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik,
juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu filiaali juhataja (KSi § 49 lg 2 p 3).
Äriühingu asutamise, juhtimise ja kontrollimise keeld ei tähenda, et kohtunik ei võiks üldse
saada ettevõtlustulu, kuid sunnib kohtuniku passiivsesse rolli juba tegutsevates äriühingutes.47
Kohtunike eetikakoodeksi punkti 5 kohaselt võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on
tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid. KSi § 49 lõike 2 punkti 3
alusel ja kohtunike eetikanõukogu arvamuste valguses kehtib kohtunikele aga ettevõtlusega
tegelemise keeld. Kohtunike eetikanõukogu on leidnud, et kohtunik võib tegeleda
investeerimisega, soetada kinnisvara ja olla osanik äriühingus, mis tegeleb kinnisvara
üürimisega. Lubatavaks on peetud ka töötamist asendusõpetajana, treenerina spordiklubis või
tasu eest osalemist filmivõtetel. Samas peab kohtunik arvestama seadusest tulenevate
formaalsete piirangutega, millele lisandub keeld tegeleda äriühingu õigusnõustamisega või olla
43 Eesti kohtunike eetikakoodeks, vastu võetud 13.02.2004 kohtunike täiskogul. https://www.riigikohus.ee/et/kohtunikuamet/kohtunike- eetikakoodeks. 44 Kohtunike eetikanõukogu arvamused ja soovitused https://www.riigikohus.ee/et/kohtunike-omavalitsuskogud/kohtunike-eetikanoukogu. 45 Kohtute aastaraamat 2022. Eessõna. Villu Kõve. https://aastaraamat.riigikohus.ee/eessona-2022/. 46 Õigus- ja kohtusüsteemi areng. Ettekanne kohtunike täiskogul 8. juunil 2023, Narvas. Villu Kõve
https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/T%C3%A4iskogu/Riigikohtu%20esimehe%20ettekanne%202023%20t%C
3%A4iskogul%20FINAL.pdf. 47 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Juura: Tallinn, 2018, lk 244.
22
äriühingus mingil ametikohal.48 Nii võib kohtunik olla äriühingus pigem passiivne osanik ning
aktiivne roll ettevõtluses, olgu siis endale kuuluvas äriühingus või perefirmas kaasa lüües, on
välistatud või vähemasti taunitav. Seega on kohtuniku võimalused ametipalga kõrvalt
lisasissetulekuid saada piiratud.49
Kohtunike ametitegevuse piirangud ning väljaspool kohtunikuametit töötamisest teavitamine
või selleks loa taotlemine on Euroopa Nõukogu liikmesriikide praktikas tavapärane. Valdavalt
on liikmesriikide õiguses kohtunike kõrvaltegevused lubatud üksnes ulatuses, mida peetakse
kokkusobivaks kohtunikuametiga kaasnevate ülesannete täitmisel. Nii on tavapärane, et
kohtunike osalemine äritegevuses on piiratud, samas peetakse sobivaks tegelemist loomingulise
töö, kohtusüsteemi täiendamise ja arendamisega ning töötamist õppe- või teadustööl.
Leedus pole kohtunikul äritegevusega tegelemine lubatud. Lisaks ametipalgale võib kohtunik
saada tasu ainult õppe- või teadustöö või loomingulise tegevuse eest.50, 51 Leeduga sarnane kord
on ka Ungaris, kus kohtunik ei või olla äriühingu juhataja, juhatuse või nõukogu liige,
füüsilisest isikust ettevõtja ega majandus- ja äritegevusega tegeleva vabaühenduse juhataja.
Kohtunik võib töötada küll õppe- või teadustööl, kuid peab selleks enne saama loa, millest
keeldumist ei saa vaidlustada.52 Hispaania õiguse järgi on kohtuniku ametikohaga
kokkusobimatu igasugune muu tasustatud töö, välja arvatud teaduslik ja pedagoogiline töö.
Samuti on kohtunikul keelatud igasugune õigusteenuse osutamine ja äritegevuses osalemine,
sealhulgas juhataja, direktori või mis tahes muu rolli täitmine.53 Analoogsed piirangud
kohtunikule kehtivad ka Moldovas54, Sloveenias55, Rumeenias56, Bulgaarias57, Itaalias58 ja
Prantsusmaal.59
Slovakkias ei või kohtunik kuuluda ärilisel eesmärgil tegutseva juriidilise isiku juhtimis- või
kontrollorganisse ega muul moel ettevõtluses osaleda, välja arvatud oma vara haldamiseks.60
Ka Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemis ei tohi täistööajaga kohtunikud (ingl salaried judges)
olla äriühingu juhataja rollis, välja arvatud juhul, kui see on seotud perekonna vara haldamisega.
Kuigi päevatasu saavate kohtunike (ingl fee-paid judges) suhtes ei kehti samasugused
piirangud, ei tohiks nad oma ametisse nimetamist ära kasutada isiklike, professionaalsete või
äriliste eeliste saamiseks.61
48 Kohtunike eetikanõukogu arvamus jaanuar 2023. https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/Eesti%20kohtus%C3%BCsteem%20(ja%20seal%20olevad%20failid)/eetikan%C3%B5
ukogu/Eetikan%C3%B5ukogu%20arvamus%202023.pdf. 49 J. Laidvee. Kümme aastat ametipensionide reformist – teekond kasina, ent eetilise vanaduspõlveni? Kohtute aastaraamat 2022.
https://aastaraamat.riigikohus.ee/kumme-aastat-ametipensionide-reformist-%e2%80%92-teekond-kasina-ent-eetilise-vanaduspolveni/. 50 Constitution of the Republic of Lithuania, Article 113 https://e-
seimas.lrs.lt/portal/legalActPrint/lt?jfwid=rivwzvpvg&documentId=TAIS.211295&category=TAD. 51 Law on Courts of the Republic of Lithuania, Article 48 https://www.teismai.lt/en/courts/legal-acts/655. 52 ACT CLXII of 2011 on the Legal Status and Remuneration of Judge,s Articles 39-40. 53 Organic Law on the Judiciary, Article 389. 54 Republic of Moldova Law No. 544 of 20.07.1995 on the Status of Judge, Article 8
https://www.ecoi.net/en/file/local/1290603/1226_1404470326_moldova-law-status-of-judges-am2013-en.pdf. 55 The Judicial Service Act, Articles 40-43. 56 Law no 303/2022 regarding the Status of Judges and Prosecutors, Article 227-234. 57 The Judiciary System Act, Article 195. 58 Degree of the President of the Republic of 6 October 1993, no 418, CPGA Resolution of 18 December 2001, Article 3. 59 Ordonnance n° 58-1270 du 22 décembre 1958 portant loi organique relative au statut de la magistrature, Article 8
https://www.legifrance.gouv.fr/loda/id/LEGIARTI000006451901/2007-06-01/. 60 Constitution of the Slovak Republic Article 145a https://www.prezident.sk/upload-files/46422.pdf. 61 Guide to Judicial Conduct (July 2023), lk 11 https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2023/06/Guide-to-Judicial-Conduct-2023.pdf.
23
Mitmel Põhjamaal peavad kohtunikud enne ametiväliste tegevustega alustamist luba taotlema
kohtu esimehelt või kohtuhaldusteenistuselt. Soome õiguse kohaselt peavad kohtunikud saama
loa kohtu esimehelt. Luba ei saa taotleda vaidlevate poolte valitud vahekohtunikuna
tegutsemiseks. Kohtunike ametiväliste tegevuste kohta väljastatud load ja selle eest makstud
tasud, kui need ületavad 10 000 eurot aastas, koondatakse kuuluvus- ja kõrvaltegevuste
registrisse (sm sidonnaisuus- ja sivutoimirekisteri), mis on avalikkusele kättesaadav.62 Norra
õiguse järgi taotlevad kohtunikud kõrvaltegevuseks luba kohtuhaldusteenistuselt. Analoogselt
registreeritakse avalikus registris investeeringud, varasemad töökohad ja kõrvaltegevusteks
antud load.63
Šotimaa kohtusüsteemis kohtuniku sõltumatuse põhimõte ei takista kohtunikul äritegevusega
tegelemast. Täistööajaga kohtunik, välja arvatud šerif (ingl salaried sheriffs principals, sheriffs
and summary sheriffs), võib tegeleda äritegevusega, mis hõlmab töösuhtesse astumist,
äriühingu juhtimist või mõne muu rolli täitmist, mille puhul on kohtunikul juhtimisvastutus või
kontroll ettevõtte üle. Enne sellise rolli täitma asumist peab kohtunik kaaluma, kas selline roll
on kooskõlas kohtunikuameti väärikusega ja küsima luba oma vanemkohtunikult, kes võtab
arvesse nelja tegurit: 1) äri olemust ja selle potentsiaali avaliku kriitika tekitamiseks; 2)
tegevuse võimalikku mõju kohtunikuameti väärikusele; 3) tegevuse mahtu ja sellega kaasnevad
nõudmisi kohtunikule; 4) formaalseid piiranguid, millele kohtunik allub, ning tegevuse
ebaõnnestumise võimalust, mis võib tõstatada küsimuse kohtuniku ametisse sobivuse kohta.
Ükski täistööajaga kohtunik ei tohi töötada ettevõttes, mis tegeleb kohtuvaidluste
lahendamisega, kuna sellises olukorras on oht huvide konflikti tekkeks liiga suur. Nii tuleks
vältida kõiki tegevusi, mis kujutavad ohtu kohtuniku või kohtusüsteemi mainele või kohtuniku
töökohustuste täitmisele. Päevatasu saavad kohtunikud on vabad tegelema nii äritegevuse kui
ka õigusteenuse osutamisega, arvestades eeltoodud teguritega.64
Eelnõu kohaselt lisaks senisele õppe- ja teadustööle on kohtunikul edaspidi lubatud väljaspool
kohtunikuametit töötada juriidilisel tööl rahvusvahelises organisatsioonis, tegeleda õigusloome
ja äriühingu juhtimisega. Igasuguse ametivälise töötamise puhul tuleb arvestada tingimusega,
et kohtuniku ametiväliste tööülesannete maht ega sisu ei tohi kahjustada kohtuniku
ametikohustuste täitmist ega tema sõltumatust õigusemõistmisel või minna vastuollu
kohtunikuameti väärikuse või kutse-eetikaga. Eelnev loa väljastamise protseduur tekitaks
ülemäärast bürokraatiat ja seaks vastutuse kohtuniku kõrvaltegevuse eest osaliselt ka kohtu
esimehele, kuid kõrvaltegevuse eest saab vastutada vaid kohtunik ise. Kohtunik peaks kõigi
ametiväliste töötamise juhtudel ette nägema riske ja hindama, kas konkreetne tegevus võiks
kõrvaltvaatajas tõstatada küsimuse tema erapooletuses või mitte.
Eelnõu kohaselt teavitab kohtunik ametivälisest töötamisest kohtu esimeest. Kohtu esimees
võib keelata või seada piiranguid kõrvaltegevusele, kui see kahjustab kohtuniku
ametikohustuste nõuetekohast täitmist või sõltumatust õigusemõistmisel või läheb vastuollu
kohtunikuameti väärikuse või kutse-eetika nõuetega.
Rahvakohtunike osalemine kriminaalasjade kohtumenetluses
Muudatuse eesmärk on piirata rahvakohtunike kasutamist kriminaalasjade kohtumenetluses,
jätmata samas süüdistatavaid ilma rahvakohtunike osalemisest tulenevatest lisatagatistest.
62 Tuomioistuinlaki 9 luku § 5
https://www.finlex.fi/fi/laki/ajantasa/2016/20160673?search%5Btype%5D=pika&search%5Bpika%5D=Tuomioistuinlaki. 63 Court of Justice Act § 121a-k https://www.domstol.no/contentassets/357f3eda118248838bdbe49274ebb4d5/courts-of-justice-act-english- translation-.pdf. 64 Guidance to Judicial Office Holders on Judicial Ethics in Scotland (Revised 2023), lk 9-12, 31
https://judiciary.scot/docs/librariesprovider3/judiciarydocuments/guidance-to-johs-on-judicial-ethics.pdf?sfvrsn=25f075aa_0.
24
Rahvakohtunike osalemine kohtukoosseisus täidab mitut olulist ülesannet. Kohtukoosseisu
ühine laiem elukogemus annab võimaluse adekvaatsemalt hinnata kohtule esitatavaid tõendeid
ning ülejäänud kohtusüsteemi lausalise tsentraliseerimise tingimustes aitab kohtukoosseisus
esindada kohaliku kogukonna teadmisi ja tõekspidamisi. Küsimustes, kus õiguse tõlgendamine
põimub läbi faktidega (nt normatiivne ja objektiivne omistamine, hädakaitse ülemäärasus,
eluvaldkonnas tavapärane hoolsus, keelueksimuse vältimatus jne), on rahvakohtunike
osalemisega võimalik saavutada kohtukoosseisu arupidamistel suurem elulähedus. Lisaks on
mittejuristidest kohtukoosseisu liikmed oluliseks tasakaalustavaks jõuks seal, kus kitsalt
spetsialiseerunud juristide omavaheline diskussioon võiks muidu minna sedavõrd tehniliseks,
et kitsa spetsiifilise valdkonnaga mitte seotud kodanikel ei ole võimalik kohtus toimuvast
argumentatsioonist aru saada isegi sellisel tasandil, et mõista, miks süüdistatava tegu oli või ei
olnud moraal-eetiliselt etteheidetav. See õõnestaks oluliselt õigusemõistmise ja karistuse
legitiimsust. Rahvakohtunike osalemine toob kaasa selle, et menetlusosalised, sh eriti
prokuratuur, ei saa loota vaid spetsialistist kohtuniku eriteadmistele (ja võimalik, et ka
eelarvamustele), vaid on sunnitud süüdistuse sisu selgitama nii, et sellest saaks aru ka
tavakodanikust rahvakohtunikud. Rahvakohtunike osalemine kohtukoosseisus annab
kriminaalasjades kohtulahendile suurema legitiimsuse – kohtuotsus ei tule sel juhul vaid
kitsasse juristide kildkonda kuuluvalt elukutseliselt kohtunikult, vaid lisaks kohtunikule on
sama meelt ka üldsuse esindajad.
Euroopas on käesoleval ajal vaid neli riiki, kus rahvakohtunikke ega vandekohtunikke üldse
õigusemõistmises ei kasutata: Läti, Leedu, Holland ja Rumeenia. Teaduskirjanduses
märgitakse, et rahvakohtunike või vandekohtunike kasutamine kohtumõistmisel on Euroopa
õiguskultuuri oluline osa. 65
Kollegiaalne kohtukoosseis, sh juhul kui kasutatakse lisaks ühele professionaalsele kohtunikule
vaid rahvakohtunikke, tähendab suuremaid kulusid. Rahvakohtunike kaasamine
kohtukoosseisu on küll kindlasti kohtusüsteemi jaoks märgatavalt ressursisäästlikum kui
näiteks kolmest elukutselisest kohtunikust koosseisude moodustamine maakohtutes, ent
tähendab riigile siiski lisakulu võrreldes kohtukoosseisuga, mille moodustab vaid üks
professionaalne kohtunik. Samas on rahvakohtunikele tehtavad kulutused siiski marginaalsed.
Samuti on kollegiaalse kohtu puhul suurem risk, et kohtuistung võib ära jääda, kui mõni
kohtukoosseisu liige istungile ei saa tulla, või sootuks nurjuda, kui kollegiaalse kohtukoosseisu
mõni liige peaks välja langema (näiteks haigestub raskelt või sureb).
Kuivõrd rahvakohtunike osalemine kohtukoosseisus on eelkõige süüdistatavale pakutav
lisatagatis, siis on selle garantii pakkumiseks tehtavad kulutused õigustatud eelkõige juhul, kui
süüdistatav lisagarantiid vajalikuks peab. Nii on ka näiteks Ameerika Ühendriikides
vandekohtuprotsess süüdistatava õigus, mitte aga seadusest tulenev automaatne nõue.
Sellest tõdemusest lähtudes muudetaksegi eelnõukohase seadusega rahvakohtunike kaasamise
aluseid: kui seni oli rahvakohtunike osavõtt esimese astme kuriteo üldmenetlusest vältimatu
seaduses ette nähtud reegel, siis edaspidi kaasatakse rahvakohtunikud esimese astme kuriteo
üldmenetlusse vaid juhul, kui seda taotleb vähemalt üks süüdistatav selles asjas. Kõikides
muudes asjades hakkab maakohtus edaspidi kriminaalasju lahendama kohtunik ainuisikuliselt.
65 Stefan Machura, Sanja Kutnjak Ivković & Valerie P. Hans, Recent Developments about Lay Judges in the European Union, 1 LAIKOS J.
ONLINE 54 (2025).
25
Muutus puudutabki vaid esimese astme kuritegude üldmenetlust – muudes asjades on juba
praegu maakohtu kohtukoosseis ainuisikuline.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
3.1. Kohtute seaduse muutmine
Eelnõu §-ga 1 muudetakse kohtute seadust.
KSi § 7 lõige 1
Paragrahvi 7 lõiget 1 muudatuse kohaselt on kohtuasutused Maakohus, Halduskohus,
Ringkonnakohus, Riigikohus ja KHT. Muudatusega asendatakse üldmõiste maakohus,
halduskohus, ringkonnakohus konkreetse kohtu nimetusega ning lisatakse kohtuasutuste hulka
ka KHT. Muudatus on seotud samaliigiliste kohtute ühendamisega ja KHT loomisega.
KHT on koos kohtutega kohtusüsteemi põhiseadusliku institutsioonina kuuluv iseseisva
eelarvega ametiasutus, mille eesmärk on kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tingimuse
loomine ja kohtute ning KHANi teenindamine. Vastavalt muudetakse ka avaliku teenistuse
seadust, mille kohaselt on muudatuse tulemusel nii kohtud kui KHT ametiasutused, mis
registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris selle registri
põhimääruses sätestatud korras.
KSi § 9 lõiked 2, 21, 3 ja 4
Paragrahv 9 sätestab maakohtu pädevuse, struktuuri ja korralduse, määrates kindlaks, et
maakohus arutab esimese astme tsiviil-, kriminaal- ja väärteoasju, koosneb kohtumajadest ning
töökorralduse ja koosseisu kinnitavad kohtudirektor ja kohtu esimees.
Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva korra kohaselt näeb § 9 lõige 2 ette, et Eestis on neli
maakohut: Harju Maakohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus ja Pärnu Maakohus. Tegemist
on olulise muudatusega, sest seadusest kaotatakse loetelu neljast maakohtust – Harju, Viru,
Pärnu ja Tartu Maakohtust. Muudatus on seotud eesmärgiga tõhustada kohtute juhtimist ja
töökorralduse ühtsust, et tagada õigusemõistmise parem kättesaadavus ja kvaliteet kogu riigis.
Muudatuse tulemusena ühendatakse neli eraldi tegutsevat maakohut – Harju Maakohus, Viru
Maakohus, Tartu Maakohus ja Pärnu Maakohus ning nende asemele moodustatakse üks
Maakohus. Kui praegu on neli eraldi maakohut, millel on oma tööpiirkond, siis pärast
ühendamist on ainult üks maakohus, millel on palju kohtumaju üle Eesti.
Eraldi kohtute juhtimistasandid ja tööpiirkonnad kaovad, tekib ühtne haldusstruktuur.
Maakohus lahendab tsiviil- ja süüteoasju.
Kohtunik nimetatakse edaspidi ametisse maakohtusse tsiviil- või süüteovaldkonna kohtunikuks
kohtumaja täpsusega. Kohtumajad säilivad kohtuniku alalise teenistuskohana. Kohtumajja
kutsutakse menetlusosalised istungile, kohtu kantseleis teenindatakse kohtusse pöördujaid.
Sõltumata oma alalisest teenistuskohast on kohtunik ainult ühe osakonna koosseisus ja
menetleb kohtuasju, lähtudes oma spetsialiseerumisvaldkonnast kogu maakohtu piires.
Kohtunik lahendab ka edaspidi kohtuasju oma spetsialiseerumise alusel, mis sätestatakse kohtu
tööjaotusplaanis.
Menetlusosaline ja/või kohtusse pöörduja saab kohtuga suhelda ükskõik millise kohtumaja
kaudu.
26
Maakohtu tööpiirkond on kogu Eesti territoorium, kohtuasjad alluvad Maakohtule ja esitatakse
lahendamiseks Maakohtusse ning jagatakse kohtunikule Maakohtu tööjaotusplaani põhjal.
Kohtuasjade jagamisel arvestades kohtunike spetsialiseerumist ja töökoormust, aga ka vajadust
istungite järele või muid nõudeid (näiteks piirkondlikkus). Kohtunike kitsam spetsialiseerumine
on määratud Maakohtu tööjaotusplaanis. Kohtuasjade jagamine peab tagama kohtunike
võimalikult ühetaolise töökoormuse kogu Maakohtu piires, seejuures võetakse arvesse kõigi
kohtunike koormust, kes asjaomast liiki nõuet menetlevad.
Näide 1. Võlausaldaja elukoht on Rakveres, võlgniku elukoht on Loksal. Valikulise ega
erandliku kohtualluvuse juhtumit ei esine. Kehtiva õiguse (TsMS § 79 lg 1)66 järgi peab
võlausaldaja esitama hagi võlgniku elukoha järgi Harju Maakohtusse. Harju Maakohtu Tallinna
kohtumaja on Rakverest 98 km ja Loksalt 66 km kaugusel. Eelnõu võimaldab jagada
tööjaotusplaani alusel asi kohtunikule, et kelle teenistuskoht on menetlusosalistele lähimas, s.o
Rakvere kohtumajas.
Näide 2. Võlausaldaja asukoht on Raplas, võlgniku asukoht on Kohilas. Valikulise ega
erandliku kohtualluvuse juhtumit ei esine. Kehtiva õiguse (TsMS § 79 lg 1) järgi peab
võlausaldaja esitama hagi võlgniku elukoha järgi Harju Maakohtusse. Harju Maakohtu Tallinna
kohtumaja on Raplast 62 km ja Kohilast 36 km kaugusel. Eelnõu võimaldaks jagada
tööjaotusplaani alusel asi kohtunikule, et kelle teenistuskoht on menetlusosalistele lähimas, s.o
Rapla kohtumajas.
Näide 3. Osaühingu asukoht on Tallinnas, osanike elukoht on Kuressaares. Kehtiva õiguse
(TsMS § 85) järgi võib osanik esitada osalusest tuleneva hagi teise osaniku vastu osaühingu
asukoha järgi Harju Maakohtusse. Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja on Kuressaarest 218
km kaugusel. Eelnõu võimaldaks jagada tööjaotusplaani alusel asi kohtunikule, kelle
teenistuskoht on menetlusosalistele lähimas, s.o Kuressaare kohtumajas.
Ühe maakohtu loomisel ei tohi välja kujuneda praktikat, et kohtuasju jagatakse üle riigi
kohtuniku teenistuskohast täiesti sõltumatult. Kohtuasjade jagamise põhimõtted ja
jagamissüsteem peavad tagama, et lisaks spetsialiseerumisele ja koormusele võetakse jagamisel
arvesse kohtunike võrdse koormuse korral ka kohtuniku teenistuskohta. Loodav
jagamissüsteem peab tagama, et nii menetlusosalised kui ka kohtunikud peaksid võimalikult
vähe füüsiliselt liikuma.
Ei saa välistada, et teatud (eelduslikult harvadel) juhtudel võib kohtuistung toimuda siiski ka
kohtumajas, mis ei ole menetlusosalistele lähim kohtumaja või kohtuniku alaline teenistuskoht
ega kohtuniku elukohale lähim kohtumaja. Ka kehtiv õigus annab kohtunikule võimaluse
määrata oludele vastav istungi toimumiskoht. Samuti ei pruugi kohtunike alaline teenistuskoht
olla kohtuniku elukohale lähim kohtumaja. Kui kaugelasuvasse kohtumajja peab sõitma
menetlusosaline, saab sõidukulu ja võimalikku majutuskulu pidada põhjendatud ja vajalikuks
menetluskuluks. Kui kaugelasuvasse kohtumajja peab sõitma kohtunik, tuleb talle hüvitada nii
sõidukulud kui ka võimalikud majutuskulud, samuti muud lähetuskulud. Lisaks peaks vajadus
sõita kohtumajja, mis ei ole kohtuniku alaline teenistuskoht ega lähim kohtumaja, kajastuma
kohtuniku koormusarvestuses. Vajadusel on kohtul võimalik saaliistungi toimumiskohast
tingitud kulu vältida ning leppida kokku istungi toimumine menetluskonverentsina.
Eelduslikult on käesolevas lõigus kirjeldatud juhud siiski erandlikud. Näiteks VTKle antud
66Tsiviilkohtumenetluse seadustiku täpsed muudatused selguvad käesoleva eelnõu tagasiside põhjal.
27
tagasisides märgiti, et senise praktika pinnalt ei ole Tartu Halduskohtus asjade jagunemine
kohtuüleselt Tartu ja Jõhvi kohtumajade vahel tekitanud täiendavat koormust sõitmise näol
kohtunikele ega seni teadaolevalt ka mitte menetlusosalistele.
Ühe maakohtu loomine peab jätkuvalt võimaldama, et süüteomenetlusasjade lahendamine
toimuks selles piirkonnas, kus süütegu toime pandi. Ühe Maakohtu loomine võimaldab aga ka
süüteoasjades paremine ja enamatel kohtunikel spetsialiseeruda, näiteks on võimalik luua
majandus- ja korruptsiooniasjadele spetsialiseerunud kohtunikest eraldi menetlusgrupp või
alaealiste süütegudele spetsialiseerunud menetlusgrupp.
Ühendamine võimaldab töökoormust ühtlustada, vältides olukorda, kus mõnes kohtus venivad
menetlusajad töökoormuse tõttu pikaks, samas kui teises kohtus on ressurssi rohkem. Suuremas
kohtus on võimalik luua üleriigilisi osakondi ja saavutada kitsam erialane spetsialiseerumine,
mis parandab õigusemõistmise kvaliteeti. Maakohus, mille osakondadesse kuuluvad
kohtunikud üle Eesti, vähendab vastuolusid kohtupraktikas ja tagab menetlusosalistele
stabiilsema õiguskeskkonna.
Muudatuste rakendamiseks tuleb Kohtute Infosüsteemis (KIS) luua uus kohus „Maakohus“.
Kõik senistes maakohtutes registreeritud kohtumenetlused, mis on menetluses, viiakse üle
loodavasse Maakohtusse. Kohtumenetlused registreeritakse edaspidi Maakohtusse. Asja
läbivaatavaks kohtuks on Maakohus. Menetlusdokumentide edastamiseks kasutatakse
Maakohtule määratud ühtset e-posti aadressi. Kasutajatel on Kohtute Infosüsteemis profiil, mis
on seotud ühe konkreetse Maakohtuga. KIS peab toetama uue kohtukorralduse rakendamist ja
tagama sujuva ülemineku ühele Maakohtule.
Lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: Maakohtu kohtumajad asuvad Haapsalus,
Jõgeval, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Paides, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas,
Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.
Kehtiva seaduse kohaselt võib maakohtul olla üks või mitu kohtumaja, kohtumajad asuvad
maakohtu tööpiirkonnas (KS § 9 lg 3) ning kohtumajade täpsed asukohad määrab valdkonna
eest vastutav minister (KS § 9 lg 3 ). Seega on kehtiva seaduse kohaselt kohtumajade
paiknemise üle otsustamine täitevvõimu pädevuses ja muudatusi on võimalik teha ministri
määrusega.
Muudatusega määratakse maakohtu kohtumajade asukohad seaduse tasandil. Muudatuse
eesmärk on suurendada kohtusüsteemi stabiilsust, sõltumatust täitevvõimust, säilitades
õigusemõistmise kättesaadavuse iga maakonnas. Muudatus näeb ette, et seadusesse lisatakse
ammendav loetelu linnadest, kus asuvad maakohtu kohtumajad.
Kohtumajade asukohtade sätestamine seaduses annab inimestele kindlustunde, et kohtumajade
säilimine ei sõltu täitevvõimust, vaid muudatuste jaoks on vajalik parlamentaarne heakskiit.
Samuti aitab seaduses sätestatud regionaalne jaotus tagada inimestele juurdepääsu kohtule.
Täpsete aadresside määramine jääb KHANi pädevusse (KS § 9 lg 3), mis võimaldab vajaduse
korral teha väiksemaid muudatusi – näiteks kolida samas linnas teise hoonesse – ilma seadust
muutmata.
Seaduse jõustumisel jäävad kõik kohtumajad tegutsema senistes asukohtades, kuni KHAN
otsustab teisiti.
28
Lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi otsustab maakohtu kohtumajade täpsed asukohad
valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Arvestades kohtuhalduse üleminekut Justiits-
ja Digiministeeriumilt kohtutele ning esimese ja teise astme kohtute käsitamist põhiseadusliku
institutsioonina, ei ole põhjendatud, et edaspidi määrab kohtumajade asukohad minister.
Pädevus anda kohtumajade täpsed asukohad KHANile tugevdab kohtusüsteemi sõltumatust ja
sisemist autonoomiat. Seejuures, kuna KHANi liikmeteks on ka täitevvõimu ja seadusandliku
võimu esindajad, on tagatud, et kohtumajade asukohtade määramisel võetakse aluseks ka laiem
riigiülene vaade.
Muudatuse tõttu muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja
halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“.
Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks .
KSi § 9 lõige 4 reguleerib maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise
õigust. Muudatusega täpsustatakse maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu
kinnitamise korda kohtuhalduse ümberkorraldamise, kohtute ühendamise ja kohtu eestseisuse
moodustamise alusel.
Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise õigust sõltuvalt sellest, kas
tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või mitte. Üldjuhul kinnitab
kohtudirektor struktuuri ja koosseisu, välja arvatud õigusemõistmise funktsiooni, mille korral
kinnitab struktuuri ja koosseisu kohtu esimees.
Kuna muudatusega kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust hakkab kohtute
üleselt korraldama KHT, siis ei ole senine jaotus enam asjakohane.
Samuti ühendatakse neli maakohut üheks Maakohtuks, mille struktuuri ja töökorralduse
ühtlustamise vajadus eeldab kollegiaalset otsustusmehhanismi. Muudatusega (KS § 42 lg 1)
nähakse ette, et esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, sisekorraeeskiri ja töökorraldus
on kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu
arvamuse. Selline lahendus tagab, et kohtu sisemine töökorraldus ja juhtimisstruktuur
kujunevad läbipaistvalt ning kollegiaalselt, kaasates kohtu liikmeid otsustusprotsessi.
Eestseisuse kui kollegiaalse juhtorgani roll tagab kohtute ühendamise järel tasakaalustatud
esindatuse ja juhtimisraamistiku.
Kuna Maakohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu reguleeritakse edaspidi kohtu
kodukorras, tunnistatakse KSi § 9 lõige 4 kehtetuks.
KSi § 91
KSi § 91 muudetakse. Olulisem muudatus on Maakohtu osakondade täpsem nimetamine
seaduses ja kohtunike osakondadesse määramise muudatused.
Kehtiv § 9¹ reguleerib maakohtu struktuuri ja osakondade moodustamise aluseid. Muudatuse
kohaselt määratakse maakohtu osakonnad ja kohtunike jaotus valdkonna põhjal seaduse
tasandil ning täpsustatakse kohtu kodukorras, mille kehtestab kohtu eestseisus. Kehtiva seaduse
kohaselt määrab kohtu esimees kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel ja otsustab
kohtuniku üleviimise teise osakonda. Muudatustega lähevad esimehe pädevusest eestseisusele
kohtunike arvulise jaotamine osakondade vahel ja üleviimine teise osakonda. Kohtuniku teise
osakonda saab üle viia ainult tööjaotusplaani muutmisega, mille kehtestab eestseisus.
29
Muudatusega sätestatakse Maakohtu kohtunike spetsialiseerumise ja osakondadesse jaotamise
põhimõtted. Muudatus on seotud kohtute ühendamisega, mille tulemusel senised maakohtud
moodustavad ühe Maakohtu. Uue struktuuri eesmärk on tagada ühtne juhtimine, töökorraldus
ja spetsialiseerumine kogu Maakohtu tasandil.
Maakohtu tsiviilvaldkonna osakonnad on tsiviilasjade üldosakond, perekonna- ja eestkoste
asjade osakond, maksejõuetus- ja ühinguõiguse asjade osakond. Maakohtu süüteovaldkonna
osakond on süüteoasjade üldosakond. Kohtu eestseisus otsustab kohtunike arvulise jaotuse
osakondade vahel, jaotab kohtunikud osakondadesse ja viib kohtuniku ühest tsiviilvaldkonna
osakonnast teise.
Kuna kohtute liitmine võimaldab jagada asju suurema hulga kohtunike vahel, siis aitab kohtute
liitmine tagada mõistlikuks spetsialiseerumiseks vajaliku sama liiki asjade olemasolu. Kohtute
liitmise järel saab võtta eeskujuks senised tööjaotusplaanid, mis näevad ette spetsialiseerumise
pigem rohkemates valdkondades. Seeläbi võimaldataks suuremat spetsialiseerumist ka neile
kohtunikele, kes on seni töötanud kohtutes, mille asjade hulk ja seetõttu tööjaotusplaanid on
valdkondlikku spetsialiseerumist vähem toetanud.
Ka Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu arvamuses on märgitud, et kõige levinumad
vahendid spetsialiseerumise saavutamiseks on kohtu kodukorraga erikolleegiumite või -
osakondade loomine. Peamised spetsialiseerumise valdkonnad on perekonna- ja alaealistega
seotud õigus, intellektuaalomandi õigus, äriõigus, pankrotiõigus, rasked kuriteod, kuritegude
uurimine ja karistuste täideviimine.67 Seejuures on märgitud, et õigusaktide järjekindlaks
tõlgendamiseks ja kohaldamiseks peaks kõrgema astme kohtutes olema spetsialiseerumine
mõneti väiksem.68 Seeläbi saab kõrgema astme kohus võtta asja lahendamisel arvesse nii
madalama astme kohtuniku spetsialiseerunud vaadet kui ka enda mõnevõrra laiemat vaadet
õigussüsteemile tervikuna.
Kohtute spetsialiseerimise analüüsi lõppjärelduse kohaselt võiks kohtuasjade arvukuse ja nende
spetsiifilisuse põhjal tsiviilasjades kaaluda esimese astme kohtunike spetsialiseerumist
perekonnasjadele. Saksamaa näitel võimaldaks see omavahel seotud menetluste koos
lahendamist. Eesti maakohtute menetlusstatistikat arvestades võiks samuti kaaluda esimese
astme kohtunike spetsialiseerumist isegi mitte kõikide perekonnaasjade lahendamisele, vaid ka
üksnes eestkosteasjadele (TsMS § 110). Tegemist on kompleksse, samas erinevaid
õigusküsimusi hõlmava valdkonnaga. Eestkosteasjadele spetsialiseerunud kohtunik võiks
menetlusstatistikat arvestades menetleda ka kinnisesse asutusse paigutamisega seotud asju.
Tegemist on isiku põhiõiguste kaitse ja tema toetamise kohaldamise eelduste kontrollimise
seisukohalt seotud küsimustega. Kui aga seada see ettepanek kohtute ümberstruktureerimise
fookusesse, tähendaks see Eestis kas mitme erineva väiksema spetsialiseerunud osakonna
loomist või kohtuniku valmisolekut ametiülesandeid üle riigi täita.69
Muudatuse tulemusena tekib Maakohtusse kolm tsiviilvaldkonna osakonda, lähtudes
eelviidatud analüüsist, kohtunikukohtade arvust ning arvestades viimaste aastate kohtustatistika
suundumust: perekonna- ja eestkosteasjade osakond (suurus u 30–33 kohtunikku),
maksejõuetus- ja ühinguõiguse osakond (u 20–22 kohtunikku) ja tsiviilõiguse üldosakond (u
67 Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 15 (2012) kohtunike spetsialiseerumise kohta, p 42. 68 Euroopa kohtunike konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 15 (2012) kohtunike spetsialiseerumise kohta, p 45. 69 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 33. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf
30
48–50 kohtunikku), mis on küll lähtudes kohtunike töökoormusest erineva suurusega, kuid
kohtunikukohtade arvuline võrdsus ei saa olla spetsialiseerumise aluseks.
Tabel 5. Perekonna- ja eestkosteosakonna kohtunikud lahendaksid asju, mis on nimetatud
järgmises tabelis 2024. a kohtustatistika näitel
Perekonna- ja TsÜSi asjade liigid 2024. a kohtutesse
laekunud asjade arv
Abielu kehtetuks tunnistamine, selle olemasolu või puudumise
tuvastamine 2
Abielulahutuse asjad 763
Alaealise teovõime laiendamise asjad 9
Alaealisele isikule eestkostja määramise asjad 147
Elatise nõudmise asjad 2184
Isiku haiglasse paigutamise asjad 3242
Isiku hoolekandeasutusse paigutamise asjad 158
Isiku surnuks tunnistamise ja isiku surmaaja tuvastamise asjad 35
Lapsendamise asjad 59
Muud perekonnaasjad hagimenetluses 5
Muud perekonnaasjad hagita menetluses 269
Nõusoleku andmise asjad alaealise nimel tehingu tegemiseks 467
Nõusoleku andmise asjad piiratud teovõimega täisealise isiku nimel
tehingu tegemiseks 410
Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramise asjad 2514
Põlvnemise tuvastamise ja vaidlustamise asjad 78
Põlvnemise tuvastamise ja vaidlustamise asjad pärast tema surma 24
Rahvusvahelised lapseröövi asjad 4
Vanema õigused lapse suhtes ja lapsega suhtlemise reguleerimise
asjad 1051
Ühisvara jagamise asjad 232
Kokku 11 653
Tabel 6. Maksejõuetus- ja ühinguõiguse osakonna kohtunikud lahendaksid asju, mis on
nimetatud järgmises tabelis 2024. a kohtustatistika näitel
Pankroti-, maksejõuetus- ja ühinguõiguse asjade liigid 2024. a kohtutesse
laekunud asjade arv
Maksejõuetusõiguse asjad 1121
Pankrotiõiguse ja pankrotimenetluse järelevalve asjad 1615 +969
Saneerimisasjad 38
Ühinguõiguse asjad 1663
Kokku 5406
Tabel 7. Tsiviilasjad üldosakonna kohtunikud lahendaksid asju, mis on nimetatud järgmises
tabelis 2024. a kohtustatistika näitel
Tsiviilasjade liigid 2024. a kohtutesse
laekunud asjade arv
Asjaõiguse asjad 715
Intellektuaalse omandi kaitse asjad 26
31
Muud tsiviilasjad 2924
Pärimisõiguse asjad 196
Rahvusvahelise õigusabi asjad 1503
Sotsiaalhoolekandeõiguse asjad 68
Täitmisasjad 1497
Tööõiguse asjad 255
Võlaõiguse asjad 11535
Õigusabi ja notaritasude asjad 355
Kokku 19074
Süüteoasjades tuleb jätkuvalt pidada soovitavaks spetsialiseerumist alaealistega seotud asjade
lahendamisele, mis on seda enam vajalik, et erinevalt paljudest teistest riikidest puudub Eestis
eraldi n-ö noortekohtusüsteem. On õige, kui alaealiste asjadega tegelevad selleks
eriettevalmistuse saanud ning selleks sobivate isikuomadustega kohtunikud. Spetsialiseerumine
alaealiste asjadele tuleb korraldada üle riigi ühetaolistel alustel ning sellise asja mõistet
kohtusüsteemiüleselt ühetaoliselt määratledes. Eeskätt tuleb sellise asjana mõista kohtuasja,
milles menetlusalune isik või süüdistatav on noorem kui kaheksateistkümneaastane. Sellise
kohtuasjana pole otstarbekas üldjuhul käsitada asja, milles osaleb alaealine kannatanu või
tunnistaja. Muudes süüteoasjades materiaalõiguslikku spetsialiseerumist olemasolev
menetlusstatistika ei õigusta.70
Eelnõu koostajad arvestasid spetsialiseerumise analüüsi töörühma lõppjäreldustes esitatud
seisukohtadega. Süüteoasjades eraldi osakondi seaduses ei reguleerita, Maakohtus tekib u 59
kohtunikuga süüteoosakond. Spetsialiseerumise paremaks ja sisulisemaks rakendamiseks saab
Maakohtu eestseisus moodustada vähemalt kolmest kohtunikust koosnevaid menetlusgruppe,
kusjuures kohtunik võib samaaegselt kuuluda mitmesse menetlusgruppi. Menetlusgrupp ei ole
püsiv, vaid see luuakse vastavalt vajadusele teatud perioodiks.
Arvestades spetsialiseerumist, kuulub iga kohtunik ühte osakonda. See tagab, et igal kohtunikul
on selgelt määratud töövaldkond ja vastutusala. Osakonnad on kujundatud õigusemõistmise
sisulise spetsialiseerumise põhimõttel (nt tsiviil-, perekonna-, maksejõuetus- või süüteoasjad),
mistõttu on vajalik, et kohtunik tegeleks püsivalt konkreetse õigusharu või menetlusliigiga.
Spetsialiseerumine toetab õigusemõistmise kvaliteeti ja järjepidevust, kohtunik saab süvitsi
keskenduda oma valdkonna normidele ja praktikale. Teiseks toetab kuulumine ühte osakonda
tööjaotusplaani ning kohtu juhtimise läbipaistvust. Tööjaotusplaan on kohtu töökorralduse
alusdokument, mille järgi määratakse kohtuasjad kohtunikele. Kui kohtunik kuulub ühte
osakonda, on töökoormus, asjade jaotus ning asendamine selgelt reguleeritav. Mitmesse
osakonda kuulumine muudaks tööjaotuse ebaselgeks. Kolmandaks loob ühte osakonda
kuulumine organisatsioonilise stabiilsuse ning lihtsustab töökorralduse planeerimist
(asendused, menetlusgrupid jms). Kohtu eestseisus hindab töökoormust ja saab vajaduse korral
kohandada kohtunike arvu osakondade vahel tööjaotusplaani muutmisega.
Kohtunike arvulise jaotuse osakondade vahel otsustab kohtu eestseisus, mis tagab kollegiaalse
ja läbipaistva juhtimisotsuse, arvestades töömahtu ja menetluste eripära eri valdkondades.
Tööjaotusplaanis määratakse kohtunik ühe osakonna koosseisu tema spetsialiseerumise
70 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 34
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf
32
valdkonna järgi. Kuna kohtunikud määratakse osakonda tööjaotusplaaniga, mille kehtestab
kohtu eestseisus, saab kohtuniku ühest osakonnast teise üle viia ainult kehtivat tööjaotusplaani
muutes. See tagab, et kohtunike osakondlik kuuluvus ja tööjaotus on selgelt dokumenteeritud
ning muutused toimuvad läbipaistva ja kollegiaalse menetluse raames.
Lõiked 2 ja 4 tunnistatakse kehtetuks. Muudatusega nähakse osakondade moodustamine
seadusega, kohus ise neid juurde luua ei saa. Kohtu esimehe pädevuses ei ole enam kohtuniku
ühest osakonnast teise üleviimine, see saab toimuda ainult tööjaotusplaani muudatusega.
Seetõttu tuleb lõiked 2 ja 4 tunnistada kehtetuks.
KSi § 92
Seadust täiendatakse §-ga 92 järgmises sõnastuses: „Kohtu esimees võib kohtuniku tema
nõusolekul üle viia teise valdkonna kohtunikuks. Kui kohtunik viiakse üle teise valdkonna
kohtunikuks, menetleb ta lõpuni kohtuasjad, mille lõpuni menetlemise määrab kohtu esimees.“
Muudatusega luuakse selge õiguslik alus kohtuniku üleviimiseks süüteo- ja tsiviilvaldkonna
vahel. Kohtunik kandideerib konkreetse valdkonna kohtunikuks, mistõttu valdkonna muutmine
eeldab eraldi reeglit.
Muudatus võimaldab kohtu esimehel kohtuniku tema nõusolekul viia üle teise valdkonna
kohtunikuks. Üleviimise algatus võib tulla nii kohtu esimehelt kui ka kohtunikult endalt, näiteks
juhul, kui kohtunik soovib oma töövaldkonda muuta. Samuti võib üleviimine olla vajalik
töökoormuse tasakaalustamiseks erinevate valdkondade vahel.
Kohtunik, kes viiakse üle teise valdkonda, menetleb lõpuni need kohtuasjad, mille lõpuni
menetlemise määrab kohtu esimees. See on vajalik, et tagada menetluste järjepidevus ja
osalistele sujuv menetlus, vältida kohtuasjade ümberjaotamist, mis tooks kaasa menetluse
venimise ja lisakoormuse, säilitada menetlusökonoomia ja õiguskindlus, kuna uus kohtunik
peaks toimikuga uuesti tutvuma ning menetluse sisu sisuliselt uuesti läbi töötama. Kohtu
esimehe määramisõigus võimaldab paindlikult otsustada, millised kohtuasjad on mõistlik
lõpuni menetleda senisel kohtunikul, arvestades asja keerukust, menetluse seisu ja
töökorralduslikke vajadusi.
KSi § 10
KSi § 10 tunnistatakse kehtetuks. KSi § 10 reguleerib maakohtu tööpiirkonda. Maakohtu
tööpiirkonna määrab valdkonna eest vastutav minister. Kuna Maakohtu tööpiirkonnaks on
muudatuse tulemusel kogu Eesti territoorium, tunnistatakse kehtetuks ka maakohtu
tööpiirkonda reguleeriv KSi § 10. Muudatuse tõttu muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005
määrus nr 45 „Maa- ja halduskohtute tööpiirkonnad“.
KSi § 11
KSi § 11 reguleerib maakohtu kohtunike arvu. Kehtiva seaduse kohaselt määrab maakohtute
kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel valdkonna eest vastutav minister, kuulanud
ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus
kuulub.
Senise korralduse järgi määras maakohtu kohtunike arvu minister, tuginedes küll kohtu
esimeeste ettepanekutele, kuid tegemist oli täidesaatva võimu otsustusega. Muudatusega
sätestatakse, et Maakohtus on kuni 164 kohtunikku. Muudatus tagab kohtusüsteemi stabiilsuse
ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir
„kuni 164 kohtunikku“ vastab praegusele nelja maakohtu kohtuniku kohtade koguarvule, kuid
33
jätab võimaluse ametikohtade täitmisel paindlikkuseks tegeliku vajaduse ja töökoormuse järgi.
Kohtuniku kohtade koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss, mis mõjutab
otseselt õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et see on
sätestatud seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust.
Maakohtu kohtunike arvulise jagunemise kohtumajade vahel määrab KHAN, arvestades
korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse
ning kuulates ära Maakohtu esimehe arvamuse. Tegemist on pigem haldusliku ja
töökorraldusliku küsimusega, mille lahendamine on otstarbekas anda kohtusüsteemi
enesekorraldusliku organi pädevusse. Kohtunike arvulise jagunemise otsustamise KHANi
pädevusse jätmine tagab, et otsus kohtumajade kohtunike arvu kohta tehakse süsteemselt ja
arvestades riigi terviklikku kohtukorraldust ning halduslikku ja arengulist vajadust. Konkursi
kohtuniku ametikoha täitmiseks kuulutab edaspidi välja KHAN koostöös kohtu esimehega, st
kuigi KHANil on pädevus konkurss välja kuulutada (varasema valdkonna eest vastutava
ministri asemel), on väljakuulutamise eeldus teave kohtu esimehelt, millisesse kohtumajja
konkurss välja kuulutatakse (KS § 53 lg 31).
Kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu (KS § 55 lg 3) on
ta määranud. Kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu ka kohtumaja, mis
saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.
Kohtuniku üleviimine ühest kohtumajast teise jääb kohtu esimehe pädevusse (KS § 57), üle
saab kohtuniku viia ainult tema nõusolekul.
Selline pädevuste jaotus – seadusandja, kohtute haldusorganite ja kohtu juhtorganite vahel –
loob selge vastutuse piiri, tugevdab kohtuvõimu iseseisvust ja võimaldab paindlikku, kuid
läbipaistvat kohtute juhtimist. Riigikogu määrab kohtunike koguarvu ja kohtute haldusorganid
otsustavad kohtunike paigutuse töökoormuse ja piirkondliku vajaduse järgi. Selline lahendus
tagab, et kohtunike koguarvu muudetakse läbimõeldult ja arvestades laiemalt
õigusemõistmisele juurdepääsu vajadusega, kuid samas tagades piisava paindlikkuse
kohtusüsteemis töö korraldamiseks kohtunike jaotamise kaudu kohtumajade vahel. Muudatuse
jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja
ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“.
KSi § 111 lõige 11
Maakohtu esimehe alalise teenistuskoha määrab KHAN. Kehtiva seaduse kohaselt juhul, kui
maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kes oli vahetult enne esimeheks nimetamist teise
kohtu teenistuses, määrab ta ise esimehe ametiajaks kohtumaja, kus on tema alaline
teenistuskoht.
Hea halduse ja neutraalsuse põhimõte nõuab, et teenistuskoha määrab erapooletu ja volitatud
organ. Kui KHAN (organ, mis vastutab ka esimehe ametisse nimetamise eest) määrab tema
alalise teenistuskoha, tagab see objektiivse otsuse, mis põhineb Maakohtu kui terviku vajadusel,
mitte esimehe isiklikul eelistusel.
Ühe Maakohtu mudeli puhul võib tekkida olukord, kus esimees eelistab teenistuskohta mõnes
konkreetses kohtumajas. See võib aga ohustada juhtimisstruktuuri tasakaalu ja terviklikkust
kogu Maakohtus. Esimees peab hakkama juhtima tervet asutust, mitte keskenduma vaid ühele
kohtumajale. Maakohus vajab terviklikku ja tasakaalustatud juhtimisstruktuuri, mis hõlmab
34
kõiki kohtumaju. KHAN saab teenistuskoha määramisel arvestada ka strateegilisi aspekte,
näiteks seda, millises kohtumajas on esimehe kohalolek juhtimise seisukohalt kõige olulisem.
KSi § 111 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „sama“
Muudatus on seotud maakohtute ühendamisega. Ei ole vaja esile tuua, et tegemist on Maakohtu
sama kohtumajaga.
KSi § 12 lõiked 1, 11, 2–5, 10, 12 ja 13
Lõike 1 kohaselt nimetatakse maakohtu esimees esimese ja teise astme kohtunike seast
seitsmeks aastaks. Kohtu esimehe nimetab valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära selle
kohtu üldkogu arvamuse, mille esimeheks kohtunik nimetatakse. Muudatuse tulemusel nimetab
edaspidi esimehe valdkonna eest vastutava ministri asemel ametisse KHAN. Arvestades
KHANi rolli kohtute haldamisel ja arendamisel, on põhjendatud, et just KHANil on õigus teha
lõplik otsus, kes on sobivaim esimees. Ka kehtiva seaduse kohaselt on esimehe valikul vaja
kohtute haldamise nõukoja nõusolekut (KS § 41 lg 1 p 5), st ka juba praegu on antud
kohtusüsteemile oluline roll esimehe valikul. Muudatuse tulemusel see roll tugevneb veelgi.
Samuti sätestatakse, et maakohtu esimehe konkursiks moodustab KHAN konkursikomisjoni.
Ka praegu moodustatakse esimehe konkursi korraldamiseks komisjon, mistõttu on tegemist
senise praktika õigusliku fikseerimisega. Muudatuse kohaselt kehtestab esimehele esitatavad
täpsemad nõuded ja konkursi korraldamise korra KHAN. Seega määrab KHAN kindlaks
esiteks selle, millised on esimehele esitatavad töökogemuse (näiteks ka varasem
juhtimiskogemus) või isiksuseomaduste nõuded. Seejuures on KHANil võimalik
valikukriteeriumite kujundamisel lähtuda ka juba väljatöötatud kompetentsimudelitest, näiteks
Riigikantseleis väljatöötatud avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudelist71. Samuti on
KHANi reguleerida see, kuidas konkurss on üles ehitatud, näiteks kandidaatide läbitavad
voorud ning konkursikomisjoni kohustus esitada KHANile otsustamiseks valik kandidaatidest,
keda tutvustatakse ka üldkogule arvamuse andmiseks. Seega tuleb KHANil kujundada kogu
esimehe valikuprotsess. Protsessi paindlikkuse tagamiseks ei ole põhjendatud ega vajalik selle
täpsem reguleerimine seaduse tasandil. Sama muudatus kehtib ka haldus-ja ringkonnakohtu
esimeeste valikul (KS § 20 lg 1, § 24 lg 1).
Lõike 11 muutmine on seotud kohtute ühendamisega, enam pole vaja reguleerida konkreetse
maakohtu kohtunike arvu suurenemist ühe maakohtu kohtuniku liikumisel teise maakohtu
esimeheks. Vaja on reguleerida olukorda, kui Maakohtu esimees tuleb Halduskohtust või
Ringkonnakohtust. Kui Maakohtu esimeheks nimetatakse kohtunik, kelle alaline teenistuskoht
oli teises kohtus, võib kohtunike arv Maakohtus olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1
nimetatud arvust (164).
Lõike 2 esimese lause kohaselt esindab ja juhib maakohtu esimees kohtuasutust oma pädevuse
piires. Lause sõnastust muudetakse selliselt, et jäetakse ära sõnad „oma pädevuse“ piires.
Tegemist on ebavajaliku täiendusega: kui seni jagunes kohtuasutuse juhtimine kohtu esimehe
ja kohtudirektori vahel, siis muudatuse jõustumisel lõpevad ka kohtudirektori sellised volitused.
Seega esimehele sätestatakse ühene õigus esindada ja juhtida kohtuasutust. Esimehe
konkreetsed ülesanded on seaduses juba eraldi reguleeritud.
71 Riigikantselei. Avaliku teenistuse tippjuhtide kompetentsimudel. https://www.riigikantselei.ee/et/tippjuhtide-kompetentsimudel.
35
Lõiget 3 täiendatakse punktiga 11, millega lisatakse maakohtu esimehe ülesannete hulka
korraldada kohtuasutuse haldamist koostöös KHTga ulatuses, mis ei ole KHT pädevuses.
Kuivõrd KHT on kohtuid teenindav struktuuriüksus, st ta täidab oma ülesandeid, lähtudes
kohtute vajadustest ja koostöös esimeestega, on põhjendatud see ülesanne sätestada ka esimehe
ülesannete hulgas. Pärast kohtudirektori volituste lõppemist vastutab kohtu esimees oma
kohtuasutuse haldamise eest täielikult. KHAN võib tema vastutuse ulatust vähendada, andes
osa kohtuhalduse ülesandeid üle KHTle. Samas võib KHAN jätta vastutuse teatud ülesannete
täitmise eest küll kohtu esimehele, kuid selleks vajaliku ressursi (näiteks tööjõu) koondada
KHTsse. Sellisel juhul peab kohtu esimees täitma ülesannet KHTga koostöös, st kohtu esimehel
oleva ülesande täitmisel vajamineva ressursi tagab KHT. Seega seisneb esimehe vastutus ühelt
poolt kohtuasutuse kui süsteemi ühe osa haldamises, kuid teisalt koostöös KHTga ja teiste
kohtute esimeestega ehk arvestades kogu kohtusüsteemi huve. Vaid sellisel juhul on võimalik
tagada kohtusüsteemi kui terviku efektiivne eesmärgipärane toimimine.
Lõike 3 punktis 2 täpsustatakse, et esimees kooskõlastab KHT direktori koostatud kohtu eelarve
eelnõu. Kehtiva seaduse kohaselt kooskõlastab esimees kohtu direktori koostatud kohtu eelarve
eelnõu, aga muudatuse tulemusel koostab eelnõu edaspidi KHT direktor. Muudatus on eelkõige
tehniline, kuna eelarve eelnõu kooskõlastaja muutub, kuid samas tagab esimehe kooskõlastus
ka eelarve vastavuse kohtu vajadustele.
Lõike 4 muudatuse tulemusel võib kohtu esimehe enne tähtaja lõppemist ametist vabastada
valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Arvestades, et eelnõu kohaselt on KHANil
õigus esimees ametisse nimetada ja järelevalvet teha, on põhjendatud, et KHANil on õigus
esimees enne tähtaja lõppemist ka ametist vabastada. Kuna KHANil on õigus esimees ametist
vabastada, täpsustatakse lõikes 5, et esimehe vabastamisel KSi § 12 lõike 4 punktis 2 nimetatud
juhul (kui ta on süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata), kuulab kohtu üldkogu
ja ringkonnakohtu esimehe arvamuse ära KHAN.
Lõikes 10 tehakse tehniline täpsustus kohtute ühendamise tõttu, et edaspidi ei tohi kedagi
nimetada Maakohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku. Lõike 12 muudatuse järgi tuleb
esimehel ametiaja lõppemisel tähtaja saabumise tõttu esitada tagasipöördumise avaldus
KHANile, mitte enam valdkonna eest vastutavale ministrile.
Lõike 13 muudatus täpsustab, et kui kohaldatakse KS § 12 lõikeid 11 ja 12, võib kohtunike arv
Halduskohtus ja Ringkonnakohtus olla suurem seaduse § 19 lõikes 1 ja § 24 lõikes 1 nimetatud
arvust. See tähendab, et kui Maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb ja ta otsustab naasta oma
varasemasse kohtusse (nt Haldus- või Ringkonnakohtusse), võib seal kohtunike arv ajutiselt
ületada seaduses kehtestatud ülempiiri. Kui näiteks Halduskohtus on juba 26 kohtunikku ametis
ning Maakohtu esimees, kes varem töötas halduskohtunikuna, otsustab sinna naasta, tekiks
olukord, kus halduskohtunikke oleks 27. Selline üleminek on ajutine ja vajalik selleks, et
kohtunikule oleks tagatud töökoht. Tegemist ei ole kohtunike arvu püsiva suurendamisega.
Kohtunike arv võib kohtus olla ajutiselt, kuni kohtunikukoha vabanemiseni suurem.
KSi § 14 reguleerib rahvakohtunike arvu.
Kehtiva korra kohaselt määrab maakohtu rahvakohtunike arvu valdkonna eest vastutav minister
kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga, kuulanud ära maakohtu üldkogu arvamuse.
Muudatuse tulemusel määrab maakohtu rahvakohtunike arvu KHAN, kuulanud ära maakohtu
üldkogu arvamuse. Rahvakohtunikud on osa õigusemõistmisest ja analoogselt Maakohtu
kohtunike arvu määramisega on tegemist eelkõige töökorraldusliku küsimusega. Lisaks tuleb
arvestada, et rahvakohtunike arv sõltub otseselt eelarvest, mille eest vastutab eelnõu kohaselt
36
KHAN, mistõttu ei ole põhjendatud, et rahvakohtunike arvu saab otsustada valdkonna eest
vastutav minister. Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 14.04.2015 määrus
nr 15 „Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“.
KSi § 15 lõikest 1, § 16 lõikest 1, § 16 lõikest 21 jäetakse välja tekstiosa „Tartu“.
Kehtivas seaduses on sätestatud, et Tartu Maakohtus on kinnistusosakond ja registriosakond.
Muudatusega jäetakse tekstiosa „Tartu“ välja, kuna edaspidi on üks Maakohus ning
kinnistusosakond ja registriosakond on Maakohtus.
KSi § 161 lõikest 1, 162 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „Pärnu“.
Kehtivas seaduses on sätestatud, et Pärnu Maakohtus on maksekäsuosakond ja eestkoste
järelevalve osakond. Muudatusega jäetakse tekstiosa „Pärnu“ välja, kuna edaspidi on üks
Maakohus ning maksekäsuosakond ja eestkoste järelevalve osakond on Maakohtus.
KSi § 15 lõige 4, § 16 lõige 4, § 161 lõige 3.
KSi § 15 lõike 4 muudatuse kohaselt määrab kohtu direktori asemel kohtu esimees edaspidi
kinnistusosakonna juhataja kohtunikuabide seast. Muudatus on vajalik, kuivõrd senised kohtu
direktori ülesanded lähevad suures ulatuses üle KHTsse. Seejuures ei saa kohtu põhitegevuse
hulka kuuluvaid ülesandeid KHTle üle anda ning need jäävad kohtusse. Kuna kohtunikuabide
töö on seotud õigusmõistmisega, peab ka osakonna juhataja määramine ja kohtunikuabide üle
järelevalve tegemine (eelnõukohase § 45 lõige 3) olema esimehe ülesanne. Samal põhjusel
muudetakse ka KSi § 16 lõiget 4 ja § 161 lõiget 3 ning antakse kohtu esimehele õigus määrata
kohtu direktori asemel registriosakonna juhataja ja maksekäsuosakonna juhataja.
Kinnistus-, registri- ja maksekäsuosakonna juhataja määrati senise korra järgi vastava osakonna
kohtunikuabide seast. See sidus juhataja valiku konkreetse osakonnaga ja piiras
valikuvõimalusi.
Muudatuse kohaselt määrab kohtu esimees kohtunikuabide seast osakonna juhataja. Seega ei
ole juhataja valik enam seotud konkreetse kinnistusosakonnaga, vaid juhataja võib tulla kõikide
kohtunikuabide hulgast. Kohtu esimehel on rohkem valikuvõimalusi sobiva juhataja
määramiseks, näiteks kui konkreetses kinnistusosakonnas ei ole piisavalt kogenud või sobivaid
kandidaate. Võimaldab valida juhiks kohtunikuabi, kellel on juhtimiskogemust või kompetentsi,
sõltumata sellest, millises osakonnas ta seni töötas.
KSi § 162 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: kohtu esimees nimetab
kohtunikuabide seast eestkoste järelevalve osakonna juhataja.
Kehtiva seaduse järgi peab eestkoste järelevalve osakonna juhataja olema tsiviilosakonna
kohtunik. Edaspidi määratakse juhataja kohtunikuabide seast. Eestkoste järelevalve töö on
peamiselt korralduslik ja menetlustehniline, mitte õigusemõistmine. Kui juhataja on
kohtunikuabi, saab kohtunik keskenduda kohtuasjade lahendamisele. Vabastades kohtuniku
osakonna juhtimisest, väheneb tema halduskoormus ja ta saab keskenduda sisulisele tööle. Kohtu esimees saab valida juhatajaks sobivaima inimese kõigi kohtunikuabide seast, mitte
ainult tsiviilosakonna kohtunike hulgast.
KSi § 162 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva seaduse kohaselt kinnitab eestkoste
järelevalve osakonna kodukorra Pärnu Maakohtu esimees, kuulanud ära maakohtute esimeeste
arvamuse. Selline lahendus oli vajalik ajal, mil oli neli eraldiseisvat maakohtu organisatsiooni.
Ühe Maakohtu loomisega muutub säte üleliigseks. Edaspidi kehtestab Maakohtu eestseisus
37
kogu kohtu ühe kodukorra, mis käsitleb ka eestkoste järelevalve osakonna töökorraldust.
Seetõttu tunnistatakse KSi § 162 lõige 4 kehtetuks. Muudatus tagab, et ühes Maakohtus on vaid
üks terviklik kodukord ning selle kinnitab kohtu kollegiaalne juhtorgan, mitte üks kohtu
esimees. See loob läbipaistvama ja ühtlasema juhtimiskorralduse.
KSi § 18 lõiked 2, 21 , 3 ja 4.
KSi § 18 reguleerib Halduskohut ning selle muutmine on seotud kohtute ühendamisega ja
kohtuhalduse üleminekuga.
Lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. Lõiked 21 ja 3 muudetakse ja uue sõnastuse järgi asuvad
Halduskohtu kohtumajad Jõhvis, Tallinnas ja Tartus. Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab
KAHN. Iga kohtumaja asukoht on ka halduskohtu asukoht.
Lõike 2 kehtetuks tunnistamisega kaotatakse senine halduskohtute jaotus. Eestis on praegu kaks
halduskohut – Tallinna ja Tartu Halduskohus. Muudatusega liidetakse need üheks
Halduskohtuks, mille tööpiirkond on kogu Eesti. Ühendamise eesmärk on ühtlustada kohtute
struktuur, lihtsustada juhtimist ja tagada paindlikum töökorraldus, sarnaselt ühe Maakohtu
mudelile. Liitmine võimaldab ühtlustada töökoormust ja kasutada ressursse tõhusamalt,
säilitades samas kohtute sõltumatuse ja piirkondliku kättesaadavuse.
Kohtumajad Tallinnas, Tartus ja Jõhvis jäävad alles, ning neis jätkub kohtupidamine senises
mahus. Seega ei vähene õigusemõistmise kättesaadavus, vaid muutub üksnes halduslik
struktuur ja juhtimismudel.
Lõige 3 muudetakse. Kohtumajade asukoha määramise ning seega ka avamise ja sulgemise
õigus antakse valdkonna eest vastutava ministri asemel KHANile. Iga kohtumaja asukoht on
jätkuvalt ka halduskohtu asukoht. Välja jäetakse viide halduskohtute tööpiirkondadele. Eraldi
halduskohtute tööpiirkondi enam ei ole.
Lõige 4 tunnistatakse kehtetuks. Lõige 4 reguleerib halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate
koosseisu kinnitamise õigust. Kehtivas seaduses eristatakse struktuuri ja koosseisu kinnitamise
õigust sõltuvalt sellest, kas tegemist on õigusemõistmisega seotud struktuuri ja koosseisuga või
mitte. Üldjuhul kinnitab kohtu direktor struktuuri ja koosseisu , välja arvatud õigusemõistmise
funktsiooni korral, mil struktuuri ja koosseisu kinnitab kohtu esimees.
Kuivõrd muudatusega kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtute kohtuhaldust
korraldab KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab
halduskohtu struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu eestseisus kohtu
kodukorras (KS § 361). Kohtu struktuuri ja koosseisu reguleerimine viiakse kohtu kodukorra
sätte alla.
Seega kinnitatakse kohtu struktuur ja kohtuteenistujate koosseis kollegiaalselt kodukorra
kaudu, mitte enam eraldi seaduses sätestatud normi alusel. Selline lahendus koondab kõik kohtu
sisemist korraldust puudutavad küsimused ühte sättesse ning tagab selgema ja ühtlasema korra.
Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja
halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“.
KSi § 19
38
KSi § 19 tekst muudetakse ja uue sõnastuse järgi on Halduskohtus kuni 26 kohtunikku.
Halduskohtu kohtunike jagunemise kohtumajade vahel määrab KHAN, arvestades korrakohase
õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates
ära Halduskohtu esimehe arvamuse.
Kehtiva seaduse kohaselt määrab halduskohtu kohtunike arvu ja jagunemise kohtumajade vahel
valdkonna eest vastutav minister, kuulanud ära maakohtu esimehe ja selle ringkonnakohtu
esimehe arvamuse, kelle tööpiirkonda kohus kuulub. Minister tugines küll kohtu esimeeste
ettepanekutele, kuid tegemist oli täidesaatva võimu otsustusega.
Muudatusega luuakse ühtne Halduskohtu struktuur, milles senised kaks halduskohut
ühendatakse üheks organisatsiooniks. Selle tulemusel täpsustatakse ka otsustusõigust
kohtunike arvu ja jaotuse määramisel. Muudatuse eesmärk on tagada kohtusüsteemi stabiilsus
ja läbipaistvus, sätestades Halduskohtu kohtunike koguarvu seaduses.
Muudatus tagab kohtusüsteemi stabiilsuse ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu
haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir „kuni 26 kohtunikku“ vastab praegusele kahe
halduskohtu kohtunike koguarvule, kuid võimaldab täita ametikohti tegeliku vajaduse ja
töökoormuse järgi.
Kohtunike koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss, mis mõjutab otseselt
õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et see on sätestatud
seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust.
KHANi rolliks jääb kohtunike arvulise jaotuse määramine kohtumajade vahel, mis on pigem
halduslik ja töökorralduslik küsimus ning mille lahendamine on otstarbekas anda
kohtusüsteemi enesekorraldusliku organi pädevusse. Nõukogu pädevusse jäämine tagab, et
otsus kohtumajade kohtunike arvu kohta tehakse süsteemselt ja arvestades riigi terviklikku
kohtukorraldust ning halduslike ja arengulist vajadust. Kohtunikukonkursi kuulutab edaspidi
välja KHAN koostöös kohtu esimehega, st kuigi KHAN on pädev konkurssi välja kuulutama
(varasema valdkonna eest vastutava ministri asemel), on väljakuulutamise eeldus kohtu
esimehe teave, millisesse kohtumajja konkurss välja kuulutatakse (KS § 53 lg 31).
KSi § 191 lõiked 11 ja 2
Lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
Halduskohtu esimehe alalise teenistuskoha määrab KHAN. Esimehe ametisse nimetamisel
määratakse talle ka alaline teenistuskoht.
Kehtiva korra kohaselt määrab see kohtunik, kes nimetatakse halduskohtu esimeheks ja kes oli
vahetult enne esimeheks nimetamist teise kohtu teenistuses, ise oma esimehe ametiajaks
kohtumaja, kus on tema alaline teenistuskoht.
Hea halduse ja neutraalsuse põhimõte nõuab, et teenistuskoha määraks erapooletu ja volitatud
organ. Kui KHAN (organ, mis vastutab ka esimehe ametisse nimetamise eest) määrab tema
alalise teenistuskoha, tagab see objektiivse otsuse, mis põhineb Halduskohtu vajadusel, mitte
esimehe isiklikul eelistusel.
Ühe Halduskohtu puhul võib tekkida olukord, kus esimees eelistab teenistuskohta mõnes
konkreetses kohtumajas. See võib aga ohustada juhtimisstruktuuri tasakaalu ja terviklikkust
kogu Halduskohtus. Esimees peab hakkama juhtima tervet asutust, mitte keskenduma vaid
39
ühele kohtumajale. Halduskohus vajab terviklikku ja tasakaalustatud juhtimist, mis hõlmab
kõiki kohtumaju. KHAN saab teenistuskoha määramisel arvestada ka strateegilisi aspekte –
näiteks seda, millises kohtumajas on esimehe kohalolek juhtimise seisukohalt kõige olulisem.
Lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „sama“. Muudatus on seotud kohtute ühendamisega.
KSi § 20 lõiked 11–15
Lõige 11
Seadust täiendatakse nii, et kui Halduskohtu esimeheks nimetatakse teise kohtu kohtunik, võib
kohtunike arv Halduskohtus olla suurem KSi §-s 19 lõikes 1 nimetatud arvust. Kehtiv seadus
ei näe ette võimalust, et kohtunike arv Halduskohtus võib ajutiselt olla suurem. Muudatus loob
erandi, mis võimaldab Halduskohtus ületada ajutiselt 26 kohtuniku ülempiiri sel juhul, kui
Halduskohtu esimeheks nimetatakse kohtunik Maakohtust või Ringkonnakohtust.
Lõiked 12–15
Seadust täiendatakse Halduskohtu aseesimehe institutsiooniga. Muudatus on seotud
halduskohtute ühendamisega üheks Halduskohtuks.
Erinevalt Maakohtust ei ole Halduskohtus spetsialiseerumise tagamiseks vaja luua osakondi ja
nimetada osakonnajuhatajaid. Sellisel juhul puudub struktuur, mis toetaks esimeest
töökorralduslike otsuste tegemisel.
Haldusasjades on kehtivate tööjaotusplaanidega valdkondliku asjade jagamisega saavutatud
üldjoontes optimaalne tasakaal olemasoleva kohtunikkonna ja haldusasjade arvu vahel.
Vajaduse korral on mõeldav koormuse ühtlustamiseks kinnipeetavate asjade üleriigiline
jagamine. Küll aga ei oleks soovitatav kinnipeetavate asjade lahendamiseks halduskohtus eraldi
osakonda luua. Kõrgelt kvalifitseeritud kohtunik keskenduks üksnes kinnipeetavaid
puudutavate vaidluste lahendamisele, mille tulemusena kaotaks ta kvalifikatsiooni
haldusõiguse teistes valdkondades. Tegemist on selliste vaidlustega, millega on hea eeskätt
tasakaalustada kõigi halduskohtunike ala- ja ülekoormust.72
Aseesimehe ametikoha loomine Halduskohtus on vajalik, et tagada kohtujuhile sisuline tugi
töökorralduslike ülesannete täitmisel olukorras, kus ei moodustata osakondi ega
osakonnajuhatajaid. Muudatus aitab kaasa juhtimise kollegiaalsusele ning toetab kohtu
eestseisuse kui uue juhtimisorgani toimimist. Võimalus vähendada aseesimehe koormust
õigusemõistmisel loob paindlikkuse juhtimisülesannete täitmiseks.
KSi § 22 lõiked 2–4, 6 ja 7
KSi § 22 muutmine on seotud ringkonnakohtute ühendamisega ja kohtuhalduse üleminekuga.
Lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks, kuna need reguleerivad ringkonnakohtute jagunemist ja
tööpiirkonda, mistõttu ei ole need sätted kohtute ühendamise tulemusena enam vajalikud.
Lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: „Ringkonnakohtu kohtumajad asuvad Tallinnas
ja Tartus. Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab KHAN.“ Kehtiva seaduse järgi on Eestis
kaks eraldiseisvat ringkonnakohut – Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu Ringkonnakohus,
kummalgi oma tööpiirkond. Muudatusega liidetakse need üheks Ringkonnakohtuks, mille
72 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs, lk 34.
https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf
40
tööpiirkond on kogu Eesti, ning selle kohtumajad asuvad Tallinnas ja Tartus. Kohtumajade
täpsed asukohad määrab KHAN.
Muudatuse eesmärk on lihtsustada kohtusüsteemi struktuuri ja juhtimist, tuues
ringkonnakohtud ühe juhtimise alla. Samas säilitatakse kohtupidamise geograafiline
kättesaadavus, kuna kohtumajad jäävad alles mõlemas senises asukohas, Tallinnas ja Tartus.
See tagab, et menetlusosalised saavad kohtusse pöörduda neile lähimas kohtumajas.
Muudatus loob ühe juhtimisstruktuuri, kuid säilitab olemasoleva kohtute paiknemise, väldib
tarbetuid sõidukulusid ja tagab õigusemõistmise jätkuva kättesaadavuse kogu riigis.
Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuks justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 46 „Maa- ja
halduskohtute kohtumajade ning ringkonnakohtute asukohad“ .
Lõige 7 tunnistatakse kehtetuks. Lõige 7 reguleerib ringkonnakohtu struktuuri ja
kohtuteenistujate koosseisu kinnitamise õigust, mida muudetakse analoogselt Maa- ja
Halduskohtuga (§ 9 lg 4, § 18 lg 4).
Kuivõrd eelnõuga kaotatakse kohtudirektorite ametikohad ja kohtuhaldust korraldab kohtutes
KHT ning esimehe ülesandeks jääb konkreetse kohtuasutuse juhtimine, kinnitab halduskohtu
struktuuri ja kohtuteenistujate koosseisu edaspidi kohtu eestseisus kohtu kodukorras (KS § 362
ja § 42 lg 1). Kohtu struktuur ja kohtuteenistujate koosseis kinnitatakse kollegiaalselt kodukorra
kaudu, mitte enam eraldi seaduses sätestatud normi alusel. Selline lahendus koondab kõik kohtu
sisemist korraldust puudutavad küsimused ühesse regulatsiooni ning tagab selgema ja
ühtlasema korra.
KSi § 23 KSi § 23 tekst muudetakse. Muudatuse kohaselt on Ringkonnakohtus kuni 46 kohtunikku.
Ringkonnakohtu kohtunike arvulise jagunemise kohtumajade vahel määrab KHAN, arvestades
korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele õigusemõistmise kättesaadavuse
ning kuulates ära Ringkonnakohtu esimehe arvamuse. Kehtivas seaduses ei ole kohtunike arv
määratud, vaid selle määrab valdkonna eest vastutav minister, tuginedes küll kohtu esimehe
ettepanekule, kuid tegemist oli täidesaatva võimu otsustusega.
Seadust muudetakse analoogselt maa- ja halduskohtute asjakohaste sätetega (KS-i §-d 11 ja
19). Muudatuse tulemusel määratakse ringkonnakohtu kohtunike arv on seadusega.
Muudatusega luuakse ühtne Ringkonnakohtu struktuur, milles senised kahe ringkonnakohtu
organisatsioonid ühendatakse üheks kohtuks. Selle tulemusel täpsustatakse ka otsustusõigust
kohtunike arvu ja jaotuse määramisel.
Muudatus tagab kohtusüsteemi stabiilsuse ja välistab võimaluse muuta kohtunike arvu
haldusotsustega. Seaduses sätestatud ülempiir „kuni 46 kohtunikku“ vastab praegusele kahe
ringkonnakohtu koguarvule, kuid jätab võimaluse täita ametikohti paindlikult tegeliku vajaduse
ja töökoormuse järgi. Kohtunike koguarv on kohtusüsteemi seisukohalt strateegiline ressurss,
mis mõjutab otseselt õigusemõistmise kättesaadavust ja kvaliteeti. Seetõttu on põhjendatud, et
see on sätestatud seaduses, mille muutmine eeldab Riigikogu otsustust ja poliitilist vastutust.
Kohtunike arvuline jaotus kohtumajade vahel määratakse KAHNi otsusega. KHANi rolliks
jääb kohtunike arvulise jaotuse määramine kohtumajade vahel, mis on pigem halduslik ja
41
töökorralduslik küsimus ning mille lahendamine on otstarbekas anda kohtusüsteemi
enesekorraldusliku organi pädevusse.
Nõukogu pädevusse jäämine tagab, et otsus kohtumajade kohtunike arvu kohta tehakse
süsteemselt, arvestades riigi terviklikku kohtukorraldust ning halduslikku ja arengu vajadust.
Kohtunikukonkursi kuulutab edaspidi välja KHAN koostöös kohtu esimehega, st kuigi KHAN
on pädev konkurssi välja kuulutama (varasema valdkonna eest vastutava ministri asemel), on
väljakuulutamise eeldus kohtu esimehe arvamus, millisesse kohtumajja konkurss välja
kuulutatakse (KS § 53 lg 31).
Muudatuse jõustumisel muutub kehtetuksjustiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-,
haldus- ja ringkonnakohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“.
KSi § 231
Seadust täiendatakse §-ga 231. Muudatusega reguleeritakse Ringkonnakohtu kohtuniku alaline
teenistuskoht.
Muudatuse eesmärk on kehtestada Ringkonnakohtule kohtunike alalise teenistuskoha
määramise kord. Pärast kahe ringkonnakohtu ühendamist on vaja määrata, millises kohtumajas
on kohtuniku alaline teenistuskoht. Samuti tagatakse, et kohtunikule hüvitatakse sõidu- ja
majutuskulud, kui ta arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht.
Kehtiva seaduse kohaselt on Eestis kaks ringkonnakohut – Tallinna Ringkonnakohus ja Tartu
Ringkonnakohus. Kuna need olid eraldiseisvad kohtud, ei olnud vaja eraldi reguleerida
kohtunike alalisi teenistuskohti. Kohtute ühendamise tulemusel tekib üks Ringkonnakohus,
mille kohtumajad asuvad Tallinnas ja Tartus. Ühe kohtu puhul on vajalik täpsustada, kuidas
määratakse kohtunike teenistuskohad ja töökohtade vahel liikumine.
Muudatuse kohaselt on Ringkonnakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht kohtumajas, kuhu
Riigikohtu üldkogu (kohtuniku ametisse nimetamisel) või kohtu esimees (§ 57) on ta määranud.
Ringkonnakohtu esimehe alalise teenistuskoha määrab KAHN, kes nimetab ta ka ametisse.
Kohtunik peab vajaduse korral olema valmis arutama asju ka kohtumajas, mis ei ole tema
alaline teenistuskoht, et tagada paindlik töökorraldus ja töökoormuse tasakaal mõlemas
kohtumajas. Sellisel juhul hüvitatakse kohtunikule sõidu-, majutus- ja muud lähetuskulud
avaliku teenistuse seaduse alusel.
Muudatus loob selge raamistiku uuele Ringkonnakohtule, tagades nii kohtunike teenistuskoha
määramise korra kui ka kulude hüvitamise põhimõtted.
KSi § 24 lõiked 31, 32, 33, 4, 5
KSi § 24 muudatused on seotud ringkonnakohtute ühendamisega üheks Ringkonnakohtuks.
Lõikest 31 jäetakse välja tekstiosa „Tallinna“. Kehtiva seaduse kohaselt Tallinna
Ringkonnakohtu esimees annab riigi peaprokuröri taotluse alusel nõusoleku
kriminaalmenetluse seadustiku § 3822 lõikes 1 nimetatud menetlustoimingute tegemiseks
Riigikogu liikme suhtes enne süüdistusakti koostamiseks nõusoleku saamist.
Tallinna ja Tartu Ringkonnakohtu ühendamisega üheks Ringkonnakohtuks tuleb teha täpsustus
§ 24 lõikes 31. Muudatuse tulemusena annab vastava nõusoleku Ringkonnakohtu esimees.
42
Lõiked 32 ja 33 muudetakse. Kehtiva seaduse kohaselt otsustavad ringkonnakohtute esimehed
kohtuasja teise kohtusse lahendamiseks suunamise seaduse §-s 451 sätestatud korras ning
maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise §-
s 452 sätestatud korras. Ringkonnakohtute esimehed korraldavad kohtujuristide osalemist
kohtunike järelkasvu kavas.
Muudatus on seotud Ringkonnakohtute ühendamisega ja KSi § 451 kehtetuks tunnistamisega.
Edaspidi on üks Ringkonnakohtu esimees, kes otsustab Maakohtu ja Ringkonnakohtu
kohtuniku Halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise. Samuti korraldab kahe ringkonnakohtu
esimehe asemel üks Ringkonnakohtu esimees kohtujuristide osalemist kohtunike järelkasvu
kavas.
Lõike 4 muudatuse tulemusel võib Ringkonnakohtu esimehe enne tähtaja lõppemist vabastada
valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Samuti kuulab lõike 5 muudatuse tulemusel
Ringkonnakohtu esimehe vabastamisel § 24 lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul (kui ta on
süüliselt jätnud oma ülesanded olulisel määral täitmata) üldkogu arvamuse ära valdkonna eest
vastutava ministri asemel KHAN.
KSi § 241 lõige 2
Lõige 2 muudetakse. Muudatuse kohaselt otsustab kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumite
vahel Ringkonnakohtu eestseisus. Kehtiva seaduse kohaselt otsustab kohtunike arvulise jaotuse
kolleegiumite vahel ringkonnakohtu esimees, kuulanud ära kohtu üldkogu arvamuse.
Muudatused on seotud Tallinna ja Tartu Ringkonnakohtute ühendamisega ning
Ringkonnakohtus eestseisuse moodustamisega. Edaspidi otsustab kohtunike arvulise jaotuse
kolleegiumite vahel Ringkonnakohtu eestseisus. Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad
kolleegiumi esimehed ja kohtu esimees. Eestseisus kinnitab kohtu tööjaotusplaani, kodukorra,
kooseisu ja struktuuri. See tagab kollegiaalse ja läbipaistva juhtimisotsuse, arvestades töömahtu
ja menetluste eripära eri valdkondades.
Muudatus on vajalik, kuna kohtute ühendamise tulemusel suureneb juhtimisvajadus ning kohtu
üldkogu ei ole enam igapäevase töökorralduse otsustamiseks praktiline ega tõhus. Eestseisus
võimaldab operatiivset ja sisulist juhtimist, kus otsused sünnivad mitme liikme arutelul, mitte
üksnes esimehe tasandil. See toetab juhtimise läbipaistvust, kaasatust ja paindlikkust uues
struktuuris.
KSi § 242 lõike 2 punkt 4 ja § 28 lõige 6
KSi § 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 ja § 28 täiendatakse lõikega 6.
Muudatus on seotud KSi §-ga 741. Muudatusega sätestatakse, et Ringkonnakohtu kolleegiumi
esimees korraldab tagasiside andmise Maa- või Halduskohtu kohtuniku tööle ja Riigikohtu
kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise Ringkonnakohtu kohtuniku tööle.
Muudatuse eesmärk on anda kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele seaduslik alus
madalama astme kohtuniku tööle üldistatud tagasiside andmise korraldamiseks. Kuna teave
madalama astme kohtuniku töö kvaliteedi kohta on eeskätt selle kohtuniku lahendite peale
esitatud edasikaebusi menetleval kohtul, siis on põhjendatud, et kohtuniku tööle antav
üldistatud ja suunav tagasiside tuleks kõrgema astme kohtult. Kuigi kehtiv seadus võimaldab
kohtu esimehel teatud ulatuses anda kohtunikule menetluseks juhiseid ja seega teatud määral
teise kohtuniku menetluse juhtimisse sekkuda (KS § 45), siis võrreldes kohtu esimehega on
kõrgema astme kohtu korral tegemist neutraalsema osapoolega. Edaspidi on Riigikohtu ja
43
Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe ülesanne kohtunikule tagasiside andmist korraldada,
tehes seda ise või delegeerides tagasiside andmise kolleegiumi liikmetele.
KSi § 34 lõiked 3 ja 31 Lõige 3 reguleerib kohtute infosüsteemi andmete koosseisu, esitamise korda ja
juurdepääsuõiguse taotlemist. Kehtiva seaduse kohaselt kehtestab täpsema korra valdkonna
eest vastutav minister kooskõlastatult kohtute haldamise nõukojaga. Muudatuse tulemusel
kehtestab minister selle kooskõlastatult KHANiga (lõige 31).
KSi § 36 punktid 1 ja 2
Muudatused on seotud samaliigiliste kohtute ühendamisega ja eestseisuse moodustamisega.
Punkt 1 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva seaduse kohaselt kinnitab kohtunike tööjaotusplaani
kohtu üldkogu. Muudatuse kohaselt kinnitab kohtunike tööjaotusplaani kohtu eestseisus, mille
liikmed valib osaliselt üldkogu (lisatav punkt 11).
Muudatusega moodustatakse Maakohus 164 kohtunikuga, Halduskohus 26 kohtunikuga ja
Ringkonnakohus 46 kohtunikuga. Sellises mahus ei ole kohtu üldkogu enam praktiline ega
tõhus igapäevase töökorralduse otsustamiseks, eeskätt tööjaotusplaani kinnitamiseks.
Tööjaotusplaani koostamine ja muutmine eeldab detailset ülevaadet struktuuriüksustest,
kohtunike spetsialiseerumisest ja töökoormusest ning operatiivset reageerimist muudatustele
(ajutised asendused, töökoormuse kõikumised, uute menetlusgruppide lisandumine).
Seetõttu antakse tööjaotusplaani kinnitamise pädevus üldkogult üle kohtu eestseisusele.
Eestseisus on väiksemaarvuline ja juhtimisvõimeline organ, kuhu kuuluvad kohtu esimees,
aseesimees (Halduskohtus), kolleegiumite esimehed, osakondade juhatajad ja kohtunike
üldkogu poolt neljaks aastaks valitud liikmed. Tagatud on ühtaegu nii juhtimis- kui ka
kohtunikkonna esindatus. Eestseisuse töökorraldus on selge: selle kutsub kokku kohtu esimees
ning vähemalt kahe liikme taotlusel tuleb eestseisus kokku kutsuda, mis maandab riski, et
otsustamine jääb venima.
Erinevalt Maa- ja Halduskohtust ei ole Ringkonnakohtu eestseisuses üldkogu valitud liiget, sest
kolleegiumite esimehed on juba kohtunike endi valitud. Seetõttu on kohtunikkonna esindatus
eestseisuses tagatud kolleegiumite esindajatega, ilma et oleks vaja eraldi üldkogu valitud liiget.
Selline lahendus ühtlustab juhtimismudeli eri kohtuastmetes ning loob läbipaistva süsteemi, kus
igapäevase töökorralduse otsustab eestseisus, kellel on vahetu ülevaade koormusest ja
kohtunike koosseisudest. Muudatus suurendab töökorralduse tõhusust ja paindlikkust, tagab
kohtunikkonna esindatuse eestseisuse tasandil, arvestades eri kohtuastmete struktuurilist
eripära, loob õigusliku selguse ja vähendab töökoormust, jättes üldkogule strateegilisema rolli
(näiteks eestseisuse liikme valimine, põhimõtteliste otsuste arutamine).
Punkti 2 muudatuse kohaselt annab kohtu üldkogu arvamuse kohtu esimehe ametisse
nimetamise ja seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta edaspidi valdkonna eest
vastutava ministri asemel KHANile. Muudatus on vajalik, kuna esimehe nimetamine ja
vabastamine on edaspidi KHANi pädevuses. Seega tuleb ka üldkogu arvamus esitada
valdkonna eest vastutava ministri asemel KHANile.
KSi §-d 361 ja 362
Muudatused on seotud kohtute ühendamise ja eestseisuse moodustamisega.
44
Seadusesse §-de 361 ja 362 lisamisega nähakse I ja II astme kohtutesse ette uus juhtimisorgan,
kohtu eestseisus. Selle eesmärk on võtta üle osaliselt kohtu üldkogu ja kohtu esimehe pädevus,
teisalt aga olla püsivalt ja vajaduse korral operatiivselt olemas kohtu esimeest toetava nõustava
ja abistava koguna. Kohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, Maakohtus osakondade
juhatajad, Halduskohtus aseesimees ja Ringkonnakohtus kolleegiumite esimehed. I astme
kohtutes lisaks kohtunike poolt neljaks aastaks valitud liikmed. Eestseisuse töö tagamine ja
korraldamine on kohtu esimehe ülesanne, kuid vähemalt kahe eestseisuse liikme taotlusel tuleb
eestseisus kokku kutsuda.
Eestseisuse koosseis on kujundatud nii, et see tagaks tasakaalu juhtimise ja esindatuse vahel.
Maakohtu eestseisusesse kuulub seitse liiget: kohtu esimees, nelja osakonna juhatajad
(tsiviilasjade üldosakonna, perekonna- ja eestkoste asjade, maksejõuetus-e ja ühinguõiguse
ning süüteoasjade osakondade juhatajad) ning kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud kaks
liiget.
Halduskohtu eestseisusesse kuulub kolm liiget: kohtu esimees, aseesimees ning kohtu üldkogu
valitud liige.
Ringkonnakohtu eestseisusesse kuulub neli liiget: kohtu esimees ja kolme kolleegiumi
esimehed. Ringkonnakohtus ei ole üldkogu poolt valitud liiget, kuna kolleegiumite esimehed
on juba kohtunike endi poolt valitud ning seeläbi on kohtunikkonna esindatus eestseisuses
tagatud.
Kohtu eestseisuse loomise eesmärk on tagada kohtute töökorralduse ja juhtimise tõhusus pärast
maakohtute ühendamist. Ühe Maakohtu, Halduskohtu ja Ringkonnakohtu puhul ei ole
kohtunike üldkogu enam praktiline ega paindlik otsustusorgan igapäevaste töökorralduslike
küsimuste, eelkõige tööjaotusplaani otsustamiseks. Selleks, et säilitada juhtimise tõhusus ja
kohtunikkonna esindatus, nähakse ette kohtu eestseisuse institutsioon.
Eestseisus on kollegiaalne juhtimisüksus, mis ühendab kohtu juhtimisfunktsiooni ja kohtunike
enesekorraldusliku esindatuse. Eestseisuse kaudu osalevad kohtunikud otseselt kohtu
töökorralduse ja juhtimise kujundamises, samas kui kohtu esimees tagab selle töö praktilise
elluviimise. Selline lahendus tasakaalustab juhtimisvajaduse ja kohtunike sõltumatuse
põhimõtted ning loob läbipaistva ja kaasava juhtimismudeli.
Kohtu eestseisusele antakse pädevus, mis seni kuulus nii kohtu üldkogule kui ka kohtu
esimehele. Üldkogult liigub eestseisuse pädevusse kohtunike tööjaotusplaani kinnitamine, mis
senises korras otsustati iga kohtu üldkogul. Ühe kohtu ja suure kohtunike arvu tingimustes ei
ole üldkogu enam praktiline ega tõhus otsustusfoorum sellise iseloomuga küsimuste
arutamiseks. Tööjaotusplaani koostamine ja muutmine nõuab detailset ülevaadet kohtu
töökoormusest ning võimalust otsustada kiiresti – see eeldab väiksemat, juhtimispädevusega
kollektiivset organit.
Eestseisuse pädevusse kuulub kohtunike tööjaotusplaani kinnitamine, kohtu kodukorra
kehtestamine ning teiste seadusest või kohtu kodukorrast tulenevate ülesannete täitmine.
Kohtunike spetsialiseerumise paremaks tagamiseks võib kohtu eestseisus otsustada, et
osakonna siseselt moodustatakse menetlusgrupid. Menetlusgruppi kuulub vähemalt kolm
kohtunikku, kusjuures kohtunik võib samaaegselt kuuluda mitmesse menetlusgruppi Maakohtu
eestseisus otsustab ka kohtunike jaotuse osakondade vahel ning vajaduse korral nende
45
üleviimise. Seeläbi koondub eestseisuse kätte kohtu sisemise töökorralduse ja
spetsialiseerumise põhimõtete kujundamine.
Kohtu esimehelt liigub eestseisusele kohtu struktuuri, koosseisu ja kodukorra kinnitamise
pädevus, samuti kohtuniku teise osakonda viimine. Need küsimused puudutavad otseselt
kohtunike töötingimusi, töökorraldust ja vastutuse jaotust ning on seetõttu enesekorralduslikud.
Otsustuse viimine kollegiaalsele tasandile tugevdab kohtunike osalust kohtu juhtimises,
vähendab otsustuskoormuse koondumist ühe isiku kätte ning suurendab juhtimise läbipaistvust
ja legitiimsust.
Eestseisuse töökorralduse ja teenindamise tagab kohtu esimees. Eestseisus tuleb kokku kutsuda
vähemalt kahe eestseisuse liikme taotlusel, mis tagab kohtunike võimaluse algatada arutelusid
ja otsustusprotsesse.
Kokkuvõttes on eestseisus kohtu sisemise juhtimise ja enesekorralduse keskne mehhanism,
mille kaudu tagatakse kohtute töökorralduse paindlikkus, otsustusprotsessi läbipaistvus ja
kohtunike kaasatus juhtimisse. Muudatus tugevdab kohtusüsteemi terviklikkust, viies
otsustamise isikukeskselt kollegiaalse juhtimistasandi alla.
KSi § 37 lõiked 1 ja 12, lõike 2 punkt 32 , lõike 2 punkt 41 , lõiked 4 ja 41
KSi § 37 muudatusega korrigeeritakse oluliselt tööjaotusplaaniga seotut, mille alusel jagatakse
kohtunike vahel kohtuasju. Kohtute ühendamisel muutub tööjaotusplaani tähendus senises veel
olulisemaks, kuna eriti Maakohtu vaates tuleb leida sobivad kriteeriumid, millise asja arutamine
millise kohtuniku poolt millises kohtumajas on asjaolude järgi mõistlik, arvestades nii
kohtuasja geograafilist lähedust, kohtu ja menetlusosaliste huve kui ka suulise istungi või
kohapealse ärakuulamise või paikvaatluse vajalikkust. Olulise muudatusena kinnitab
tööjaotusplaani kohtu eestseisus.
Lõige 1. Muudatuse kohaselt nähakse maakohtunike kuulumine osakonda ette tööjaotusplaanis.
Kehtiva seaduse järgi nähakse tööjaotusplaanis ette kohtunike tööjaotus esimese ja teise astme
kohtutes, st määratakse kindlaks, millised kohtunikud milliseid asju menetlevad.
Muudatusega täpsustatakse, et tööjaotusplaanis määratakse lisaks ka kohtunike kuulumine
osakonda, et tagada selgus kohtunike spetsialiseerumisest ja struktuuri jaotusest Maakohtus.
See muudatus muudab tööjaotusplaani sisulisemaks ja peegeldab uue kohtu struktuuri
ülesehitust.
Lõike 11 muudatuse kohaselt võib kohtu esimees käskkirjaga vähendada kohtunike
töökoormust kohtuhaldusülesannete täitmise või osalemise tõttu kohtunike omavalitsusorganite
või Vabariigi Valimiskomisjoni töös. Muudatus on vajalik, et luua enam paindlikkust kohtuniku
töökoormuse vähendamisel, kui kohtunik soovib panustada kohtusüsteemi arengusse või
valimiste korrakohasesse toimimisse ka muul viisil kui vaid õigusemõistmine, eeldusel et kohtu
esimees on sellega nõus.
Lõige 12 reguleerib esimese astme kohtuniku töökoormust ametisse astumisel esimesel kuuel
kuul selliselt, et töökoormus on 90%. Lõiget täiendatakse selliselt, et töökoormus ei saa olla
rohkem kui 90%. Muudatus tagab suurema paindlikkuse tegeliku töökoormuse kehtestamisel,
st esimehel on võimalik kehtestada esimesel kuuel kuul ka väiksem töökoormus.
46
Lõike 2 punkt 32 . Muudatusega lisatakse seadusesse nõue, et asjade jaotamisel tuleb arvestada
vajadust korraldada asjades suulisi istungeid või isikute ärakuulamisi mingis piirkonnas
kohapeal ning vältida kohtu ja menetlusosaliste tarbetut sõitmist ja ajakulu.
Tööjaotusplaanis peab arvestama lisaks koormuse ühtlustamisele ka istungite ja
menetlusosalise ärakuulamise puhul kohtuniku läheduse ja menetlusosaliste ootustega,
vältimaks kohtunike ja menetlusosaliste ebamõistlikku sõitmist asjade lahendamisel.
Istungimenetlus ei ole eesmärk omaette, vaid asjade tõhusa ja avaliku menetlemise vahend,
mille vajalikkust tuleb alati kaaluda. Eesmärk ei ole piirata kohtuistungi pidamist juhtudel, kus
see on vajalik ja põhjendatud, nt tunnistajate ülekuulamiseks, selgitamiskohustuse täitmiseks
või poolte kompromissile suunamiseks. Professionaalsete esindajate osavõtuga korralduslikke
eelistungeid peaks saama üldjuhul teha ka videosilla vahendusel, ilma et kohtuasja lahendamise
kvaliteet kannataks. Kohtuasjade jagamisel tuleb arvestada ka seda, mis liiki asjades on istung
eeldatavasti vajalik. Videosilla vahendusel tehtavate menetlustoimingute ringi tuleks laiendada,
kohtunike kaalutlusvabadust suurendada ning vastavat tehnikat, selle töökindlust ja kvaliteeti
parandada. Isegi kui jätta tehnilised probleemid kõrvale, võib kohtuniku ja menetlusosaliste
vahetu kontakt kohtuistungil olla siiski vajalik – näitena võib tuua tunnistajate küsitlemise, mis
ei pruugi videolahenduse korral vastata õiglase ja sõltumatu õigusemõistmise aluspõhimõtetele.
Lisaks peab arvestama, et isegi kui menetlusnormid ei eelda menetlusosaliste ja kohtuniku
füüsilist viibimist samas asukohas (ka näiteks tunnistajate ülekuulamiseks), võib kohtunik seda
asja kiiremaks ja tõhusamaks lahendamiseks vajalikuks pidada.
Lõike 2 punkti 41 muudetakse nii, et kõigile kohtunikele asjade jaotamisel arvestatakse
vähendatud töökoormust õigusemõistmisel.
Lõike 4 muudatus on tingitud sellest, et tööjaotusplaani kehtestab eestseisus. Seega võib
üldkogu asemel eestseisus muuta tööjaotusplaani.
Lõike 41 muudatuse tulemusel kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad alused
edaspidi kohtute haldamise nõukoja asemel KHAN ning kohtud lähtuvad tööjaotusplaani
kinnitades kohtute seadusest ja KHANi kehtestatud alustest. Tegemist on tehnilise
muudatusega, kuivõrd nõuandva kohtute haldamise nõukoja asemel tekib strateegilise
otsustusorganina KHAN, mille ülesanne kohtusüsteemi arendajana ja haldajana peab olema ka
tööplaani aluste kehtestamine, samuti vajalike ressursside jagamine.
Muudatuste rakendamiseks tuleb täiendada Kohtute Infosüsteemis kohtunikule kohtuasjade
jagamise funktsionaalsust. Uus süsteem peab arvestama lisaks kohtuniku spetsialiseerumisele
ja töökoormuse ühtlustamisele ka istungite ja menetlusosaliste ärakuulamise vajadust. Eesmärk
on tagada kohtuniku ja menetlusosaliste võimalikult väike sõiduvajadus ning vältida
ebamõistlikku ajakulu seoses asjade lahendamisega.
KSi § 371 lõike 1 punkt 3 ja lõige 2
Lõiget 1 täiendatakse punktiga 3, millega luuakse kohtu esimehele alus võimaldada kohtunikul
töötada osalise töökoormusega, sätestamata osakoormusega töötamisele konkreetset tähtaega.
Avaliku teenistuse seaduse § 35 lõike 2 kohaselt on ametniku tööaeg 40 tundi seitsmepäevase
ajavahemiku jooksul. Üldjuhul on tööaeg kaheksa tundi päevas. Kohtuniku tööaega reguleerib
KSi § 6. Kohtunik korraldab oma tööaja iseseisvalt (KS § 6 lg 1). Kohtunik peab oma
kohustused täitma mõistliku aja jooksul, arvestades seaduses ettenähtud menetlustähtaegu.
Kohtunikele ei ole kehtestatud normtööaega, kuigi kohtunikelt ei saa nõuda ka töötamist ilma
47
mõistliku puhkeajata, sealhulgas pidevat töötamist üle 40 tunni nädalas73. Kohtunik võib
töötada kohtu esimehe loal osalise töökoormusega alla kolmeaastase lapse kasvatamise või
osalise töövõime korral. Kui kohtunik soovib muul põhjusel töötada osalise töökoormusega,
siis saab ta seda teha vaid kuni üks aasta. Nimetatud üheaastast tähtaega võib kohtu esimees
pikendada kohtuniku põhjendatud taotluse alusel korraga ühe aasta võrra (KS § 371 lg 2). Kohtu
esimees peab kohtuniku sellise soovi iga kord esitama üldkogule arvamuse andmiseks.
Tegemist on kohtu esimehe jaoks mittesiduva arvamusega. Selline ühe aasta kaupa avalduse
läbivaatamine koormab kohtu esimeest ja üldkogul osalevaid kohtunikke. Avaliku teenistuse
seadus ja töölepingu seadus ajalist piirangut osalise koormusega töötamisel ette ei näe.
Muudatuse kohaselt on esimehel õigus võimaldada osalise töökoormusega töötamist ka muul
mõjuval põhjusel, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust. Niisugune
lahendus võimaldab osakoormust mõistlikult ja paindlikult vähendada ka näiteks kohtuniku
tervisemurega, õpingute jätkamisega doktoriõppes, töötamisega rahvusvahelises kohtus või
vanema hooldamisega. Seetõttu tunnistatakse kehtetuks KSi § 371 lõige 2 ehk kaotatakse
töökoormuse võimaldamisel tähtajaline piirang. Muudatus võimaldab kohtu esimehel senisest
paindlikumalt kohtunike vajadusi arvestada, mis loob omakorda kohtusüsteemist
nüüdisaegsema töökeskkonna. Kuna kohtunikuamet on eluaegne ja kohtuniku ajutise äraoleku
korral ei saa talle määrata asendajat, on mõistlik pakkuda töötamiseks paindlikke võimalusi.
Oluline on silmas pidada, et jääb kehtima senine erisus, et kui KSi § 37 alusel kohtuniku
töökoormust vähendatakse, siis tema palga suurus ei vähene. KSi § 371 alusel kohtuniku
töötamisel osalise töökoormusega väheneb vastavalt ka kohtuniku palk.
KSi § 38 lõige 2, lõike 3 punkt 3 Lõige 2 reguleerib kohtunike täiskogu kokkukutsumist. Kehtiva seaduse kohaselt on
erakorralise täiskogu kokkukutsumise õigus nii valdkonna eest vastutaval ministril kui ka
Riigikohtu esimehel. Kohtuhalduse ülevõtmisel ei peaks ministril enam selleks õigust olema.
Edaspidi on erakorralise täiskogu kokkukutsumise õigus vaid Riigikohtu esimehel, kes on ka
kohtunike täiskogu juhataja.
Lõike 3 punkti 3 muudatuse kohaselt valib kohtunike täiskogu edaspidi kohtute haldamise
nõukoja kohtunikest liikmete ja asendusliikmete asemel KHANi kohtunikest liikmed ja
asendusliikmed. Tegemist on tehnilise muudatusega, kuivõrd nõuandva kohtute haldamise
nõukoja asemel tekib strateegilise otsustusorganina KHAN, mille kohtunikest liikmete ja
asendusliikmete valimise õigus peaks jääma samuti kohtunike täiskogule kui kõiki Eesti
kohtunikke ühendavale kogule.
KSi § 383 Kehtiv § 383 reguleerib kohtute haldamise nõukoja ülesannete osalist üleandmist Riigikohtu
esimehele. Kehtiva sätte kohaselt annab erakorralise või sõjaseisukorra ajal KSi § 41 lõike 1
punktides 1 (kohtu tööpiirkond), 4 (kohtu ja kohtumajas alaliselt teenistuses olevate kohtunike
arv) ja 5 (kohtu esimehe nimetamine ja vabastamine) nimetatud nõusoleku ja lõikes 2 nimetatud
seisukoha (kohtute aastaeelarvete kujundamise ning muutmise põhimõtted) kohtute haldamise
nõukoja asemel Riigikohtu esimees.
Muudatusega asendatakse esiteks kohtute haldamise nõukoda KHANiga. Teiseks
korrigeeritakse sätet selliselt, et kui KHAN ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku
73 Kohtute seaduse kommenteeritud väljaanne. Tallinn 2018. § 371 komm. 2 (I. Pilving).
48
tulla, võib edasilükkamatute vajaduste korral täita KHANi ülesandeid Riigikohtu esimees.
Muudatus on vajalik, et tagada KHANi ülesannete täitmine erakorralise või sõjaseisukorra ajal
olenemata sellest, millise ülesandega on tegemist, kui selle ülesande täitmiseks on
edasilükkamatu vajadus. Seega ei ole põhjendatud ka konkreetsete ülesannete loetlemine
seaduses, vaid muudatuse tulemusel on ülesannete üleandmine võimalik, kui on täidetud kolm
tingimust: 1) erakorraline või sõjaseisukord; 2) KHAN ei saa kokku tulla ja 3) edasilükkamatu
vajadus. Sisu järgi korrigeeritakse ka paragrahvi pealkirja.
KSi § 384 lõige 5
Lõike 5 muudatus on seotud kohtute ühendamise ja kohtu tööpiirkondade kaotamisega.
KSi § 387 KSi § 387 reguleerib kohtu esimehe ametiaja pikendamist. Muudatuse kohaselt on erakorralise
või sõjaseisukorra ajal valdkonna eest vastutava ministri asemel KHANil õigus pikendada
kohtu esimehe ametiaega, kui kohtu esimehe ametiaeg peaks sellel ajal lõppema. Ka edaspidi
on selleks vaja kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekut. Muudatus on vajalik, kuna
esimeeste nimetamine ja järelevalve läheb eelnõu kohaselt valdkonna eest vastutavalt ministrilt
üle KHANile, mistõttu peab ka esimehe ametiaja pikendamine olema KHANi pädevuses.
KSi § 39 KSi § 39 sätestab kohtuhalduse üldised põhimõtted ning eelnõuga muudetakse lõikeid 1–3.
Kehtiva lõike 1 kohaselt hallatakse esimese ja teise astme kohtuasutusi kohtute haldamise
nõukoja ning Justiits- ja Digiministeeriumi koostöös. Kohtud täidavad kohtuhaldusülesandeid,
kui see tuleneb seadusest. Tuginedes kohtuhalduse korraldamise valdavale üleandmisele
KHANile, sätestatakse muudatusega lõikes 1 üheselt, et esimese ja teise astme kohtuasutuste
haldamist korraldab KHAN.
Justiits- ja Digiministeeriumi praegu täidetavad ja kohtusüsteemile (vähemalt osaliselt)
üleantavad ülesanded on loetletud alljärgnevas tabelis. Seejuures ei ole nimetatud ülesanded
sellises detailsuses loetletud seaduses, st kohtusüsteemil on võimalik ise neid tegevusi
(ümber)kujundada ja tähtsustada.
Tabel 8. Kohtusüsteemile üleminevad ülesanded.
Ülesanne Selgitus
Otsuste ettevalmistamine Seni ministri antud määruste asemel valmistab otsused ette
KHAN (nt kohtumajade asukohad)
Kohtudirektorite järelevalve Kaob senisel kujul. Uus järelevalve KHT direktori üle.
IT-süsteemide arendused Kohtu kui tellija rolli suurenemine
Personalivaldkonna
koostööpäeva korraldamine
Võrgustik koguneb ca kolm korda aastas arutama
personalivaldkonna arendusvajadust ja -tegevusi.
Tugiteenuste tsentraliseerimise
toetamine
Kohtute tugiteenuste tsentraliseerimiseks ettevalmistuste
tegemine, selleks aluste loomine, töökorralduse
ühtlustamine.
I ja II astme kohtunike
konkursside korraldus
Vajaduste selgitamine, konkursi ettevalmistamine,
konkursiteate avaldamine (koostöös Riigikohtuga)
I ja II astme kohtute eelarve
koostamine
Eelarve koostab KHT koostöös JDMi ja kohtute esimeestega,
kinnitab KHAN
KHANi istungite korraldus ja
tehniline teenindamine
Senise kohtute haldamise nõukoja teenindamise asemel
(päevakorra ja protokolli koostamine, toimumiskoha valik,
49
toitlustus jms, vähemalt neli korda aastas) KHANi
teenindamine
Osalemine Euroopa kohtute
nõukogude võrgustiku (ENCJ)
koosolekutel
ENCJ eesmärk on kogemuste vahetamine – kuidas on
kohtusüsteem korraldatud ja see toimib, ettepanekute
tegemine Euroopa Liidu institutsioonidele, riiklikele ja
rahvusvahelistele organisatsioonidele.
Balti Kohtuhalduse võrgustiku
töös osalemine
Eesti, Läti, Leedu ja Soome kohtute haldamise võrgustiku
töös osalemine ja foorumi korraldamine. Osalevad Balti-
Soome kohtute haldamisega seotud asutused.
Massilisest sisserändest
põhjustatud hädaolukorrale
reageerimise suutlikkuse
toetamine I ja II astme kohtutes
Massilise sisserände hädaolukorraks ettevalmistamine (sh
dokumentide vormide koostamine, töögruppides osalemine,
kriisikohvrite komplekteerimine ja vajaduse korral
uuendamine)
Kahju hüvitamise nõuete
lahendamine
Kohtute tegevusega seotud kaebuste lahendamine (RVastS §
17 lg 1, HKMS § 17 lg 3)
Välisriikide delegatsioonide
võõrustamise korraldamine
Kohtute haldamisega seotud ülesannete tutvustamine
välisriikide delegatsioonidele ja delegatsioonide
võõrustamine, võõrustamise korraldamine, sh päevakava ja
asutustevaheliste külastuste kokkuleppimine
Lõikes 2 sätestatakse, et seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja
Digiministeerium. Sellised ülesanded on näiteks Justiits- ja Digiministeeriumi kui kohtute
infosüsteemi vastutava kasutajaga seotud ülesanded. Lisaks tehakse tehniline muudatus, mille
kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande
anda üle KHANile. Kuivõrd kohtuhaldust korraldab olulises osas edaspidi KHAN, on sellise
olukorra tekkimise võimalus vähetõenäoline, kuid sellise võimaluse jätmine on mõistlik.
Lõikes 3 täpsustatakse, et lisaks valdkonna eest vastutavale ministrile ei ole kohtunike suhtes
käsu- ega distsiplinaarvõimu ka KHANil.
KSi § 40 KSi § 40, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja koosseisu ja töökorraldust, tunnistatakse
kehtetuks. Kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uus kohtuhaldusorgan KHAN. KHANi
koosseisu ja töökorralduse reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 401.
KSi § 401 KSi § 401 reguleerib KHANi koosseisu ja töökorraldust. Lõikes 1 sätestatakse KHANi
koosseis. Käesoleval ajal kuuluvad kohtute haldamise nõukotta Riigikohtu esimees, viis
kohtunike täiskogu poolt kolmeks aastaks valitud kohtunikku, kaks Riigikogu liiget,
Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat, riigi peaprokurör või tema nimetatud
riigiprokurör ja õiguskantsler või tema nimetatud esindaja. Muudatuse kohaselt kuuluvad
KHANi Riigikohtu esimees, kaks ringkonnakohtu kohtunikku, kolm esimese astme
kohtunikku, kaks Riigikogu liiget, Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat,
õiguskantsler või tema nimetatud esindaja ning justiis- ja digiminister või tema nimetatud
esindaja. Seega võrreldes praeguse kohtute haldamise nõukoja koosseisuga jäetakse KHANi
koosseisust välja riigi peaprokurör või tema nimetatud prokurör ning lisatakse justiits- ja
digiminister või tema esindaja. Kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.
KHANi selline koosseis lähtub eesmärgist tagada KHANi võimalikult laiapindne koosseis.
Selle eesmärk on anda otsustele kohtusüsteemivälist vaadet, mille tulemusel saaks KHAN
kohtusüsteemi haldamisel ja arendamisel parimal viisil arvestada ka ühiskonna ja
50
menetlusosaliste vajadusi ning täiendada nõukogu asjatundlikkust. Ühtlasi tagab kohtuväliste
liikmete osavõtt, et ühelgi kohtul, kohtuastmel ega -harul ei oleks nõukogus juba ette ära
määratud ülekaalu teiste suhtes.
Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (Consultative Council of European Judges – CCJE)
arvamuse nr 1074 punktides 18, 21 ja 32 on rõhutatud, et kui nõukogul on segakoosseis, peab
suurem osa75 selle liikmetest olema kohtunikud. Sõltumata sellest peaksid kõik liikmed olema
ametisse nimetatud, lähtudes muu hulgas nende kompetentsusest, kogemustest ja iseseisvast
mõtlemisvõimest. Kohtunikest liikmeid peaksid valima nende kolleegid. Seejuures peaks
nõukogu välja andma reeglid, kuidas neid liikmeid valitakse. Mittekohtunikest liikmete
kaasamine76 on vajalik, et tagada ühiskonna mitmekülgne esindatus. CCJE arvamuse nr 2477
järelduste ja soovituste (osa B-IV) punktis 10 on kokkuvõtlikult selgitatud, et nõukogu liikmeid
tuleb valida läbipaistvate protseduurireeglite alusel. Järelduste ja soovituste punktis 14 on
rõhutatud, et enamik nõukogu liikmetest peaksid olema kohtunike endi valitud liikmed ning
kõik kohtuastmed ja -harud peaksid olema esindatud. Punkti 12 järgi peaks nõukogu juht olema
erapooletu isik ning nõukogu õigus esimees valida sõltub sellest, milline on riiklik süsteem.
Arvestades, et üheteistkümneliikmelise KHANi koosseisu kuulub kuus kohtunikku, kellest viis
on kohtunike valitud, kohtunike täiskogu pädevuses on valimise korra kehtestamine, esindatud
on kõik kohtuastmed- ja harud, järgib loodav KHANi koosseis rahvusvaheliselt tunnustatud
soovitusi. Parlamendiliikmete nimetamist KHANi liikmeks on soovitatud võimaluse korral küll
vältida, kuid arvestades võimudevahelise koostöö vajadust, on põhjendatud ka kahe Riigikogu
liikme nimetamine KHANi. Samuti on põhjendatud justiits- ja digiministri nimetamine KHANi
liikmeks, et tagada seos ja koostöö kohtuvõimu ja täitevvõimu vahel ka siis, kui kohtutele on
antud oluliselt rohkem otsustusõigust ja vastutust kohtute haldamisel ja arendamisel. KHANi
sellise koosseisu kiitis heaks kohtute haldamise nõukoda oma 19.-20. septembril 2024 peetud
istungil.
Muudatus on kooskõlas põhiseadusega, täites võimude lahususe põhimõtet praegusest oluliselt
enam. Käesoleval ajal on suur osa kohtusüsteemi puudutavatest otsustest Justiits-ja
Digiministeeriumi käes, st täitevvõim sekkub oluliselt kohtute autonoomiasse. Seega toetab
muudatus võimude lahususe põhimõtte rakendamist.
Lõige 2 reguleerib KHANi liikmete valimist. Lõike kohaselt valib kohtunike täiskogu kolmeks
aastaks KHANi kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimehe. Üks esimese astme
kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks süüteovaldkonna kohtunik ja üks
halduskohtunik. Kohtu esimees ei või KHANi kuuluda. Taolised üsnagi detailsed kohtuharude
esindatuse nõuded on vajalikud, et tagada kohtusüsteemi eri osade huvide tasakaal, otsuste
laiapõhjalisus ja kogu kohtusüsteemi võrdne kohtlemine. On oluline silmas pidada, et
kohtunikust KHANi liige ei tohi esindada vaid enda kohut, vaid peab seisma laiemalt
74 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu (CCJE) arvamus nr 10. https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/dokumendid/ccje-
arvamus-10-2007.pdf (02.07.2024). 75 CCJE arvamuses nr 24 (punkt 29) järgi peaks „enamik“ nõukogu liikmetest olema kohtunikud. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of- the-ccje/1680a47604 (02.07.2024). 76 Euroopa kohtunõukogude võrgustiku standardi järgi peavad kohtuvälised liikmed moodustama nõukogu koosseisust vähemalt kolmandiku.
Vt Euroopa kohtunõukogude võrgustiku (European Network of Councils for the Judiciary, ENCJ) standard VI kohtuväliste liikmete kohta,
punkt 1.3. Standard VI: Non-judicial Members in Judicial Governance. ENCJ Report 2015–2016. –
https://www.encj.eu/images/stories/pdf/workinggroups/encj_standards_vi_2015_2016_adopted_ga_warsaw.docx.pdf (02.07.2024). 77 Euroopa Kohtunike Konsultatiivnõukogu arvamus nr 24. https://rm.coe.int/opinion-no-24-2021-of-the-ccje/1680a47604 (02.07.2024).
51
kohtusüsteemi huvide ja hea toimimise eest. Tegemist on põhimõttega, mida peab väljendama
KHANi kodukord ja arvestama KHANi valimiskord.
Eelnõu koostamise käigus kaaluti ka kohtunikest liikmete ametiaja, välja arvatud Riigikohtu
esimehe78 ametiaja, piiramise võimalusi. Kohtute haldamise nõukojale tehti eelnõu koostamise
käigus ettepanek piirata KHANi kohtunikust liikmete volitusi selliselt, et ükski kohtunik ei tohi
olla KHANi liikmeks valitud üle ühe korra järjest. Kuivõrd kohtute haldamise nõukoda ei
toetanud sellise piirangu seadmist, ei piira ka eelnõu ametiaja pikendamist. Seega tuleb
optimaalne tasakaal koosseisu järjepidevuse ja uuenemise vahel leida kohtunike täiskogul
KHANi kohtunikest liikmete valimise teel.
Lõige 3 sätestab KHANi kohtunikust liikme volituste lõppemise, mille kohaselt volitused
lõpevad, kui liige vabastatakse kohtunikuametist või ta nimetatakse kohtu esimeheks. Lisaks
lõpevad KHANi kohtunikust liikme volitused ka siis, kui tema kohtuniku volitused on peatunud
seetõttu, et ta on viidud üle § 584 lõike 3 alusel § 584 lõikes 1 nimetatud tööle, st ta on viidud
üle juriidilisele tööle ametiasutusse või suundunud avalik-õiguslikku ülikooli õppejõuks.
Volituste lõppemine on põhjendatud, kuna kohtunike täiskogu valitud kohtunikust liige ei saa
esindada kohtusüsteemi, kui ta ei ole selle osa.
Samuti tekiks kohtunikust liikme esimeheks nimetamisel kohustuste ühildamatus. Volituste
lõppemise aluseks ei ole KHANi kohtunikust liikme nimetamine teise kohtu või valdkonna
kohtunikuks. Analoogselt asendusliikmetega võib sellisel juhul tekkida olukord, kus KHANi
kohtunikust liikmed ei vasta KSi § 401 lõike 2 teises ja kolmandas lauses sätestatud nõuetele.
Sellele vaatamata leiti arutelude tulemusel, et lisapiirangute kehtestamine oleks ebamõistlik
ülereguleerimine. KHANi kohtunikust liige peab esindama kogu kohtusüsteemi huve ning
arvestades, et kohtunikest liikmete volitused kehtivad ainult kolm aastat, on vähetõenäoline, et
üksiku kohtunikust liikme liikumine kohtute või valdkondade vahel takistab KHANi
tasakaalukat ja tõhusat toimimist.
Lõige 4 reguleerib asendusliikme valimist. KHANi kohtunikust liikme äraolekul asendab teda
kohtunike täiskogu valitud asendusliige. Asendusliikmed valitakse täiskogul samal ajal
kohtunikest põhiliikmetega. Asendamise korral ei pea järgima sama paragrahvi lõike 2 teises ja
kolmandas lauses sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab KHAN. Kuivõrd kõikide
kohtuharude esindatuse tagamine KHANis on oluline, kaaluti eelnõu väljatöötamise käigus
lahendust, et ka asendusliikmetele oleksid kohustuslikud lõike 2 teises ja kolmandas lauses
sätestatud nõuded ehk esindatud peavad olema kõik kohtuharud. Siiski leiti arutelude tulemusel,
et viidatud nõuete kohustuslikkus võib vahel takistada asendusliikmete efektiivset valimist ning
peab jääma võimalus nõuete täitmist mitte järgida. Seetõttu võib tekkida olukord, kus
põhiliikme väljalangemisel asendab põhiliiget asendusliikmena kohtunik, kelle valdkonnast on
juba teine KHANi põhiliige olemas. Kuivõrd aga asendusliikme volitused kehtivad sama kaua
kui tema asendatava põhiliikme volitused, st kuni kolm aastat, ei takista nimetatud tõik
tõenäoliselt KHANi efektiivset toimimist. Võrreldes senise praktikaga, kus asendusliikmetel on
kohtute haldamise nõukojas sõnaõigus, leiti eelnõu koostamise raames toimunud aruteludel, et
KHANis sellise õiguse andmine ei ole pigem põhjendatud. Lõpliku otsuse ja täpsemad
tingimused, millest asendusliikmete valimisel lähtuda, kehtestab KHAN.
78 Kuivõrd Riigikohtu esimees on KHANi esimeheks ametikoha järgi, on tema ametiaeg juba piiratud KSi § 27 lõikes 1 üheksa aastaga.
52
Lõige 5 sätestab, et KHANi kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab
kohtunike täiskogu. Kuivõrd eelnõu kohaselt on loodav KHAN organ, mis hakkab vastutama
kohtusüsteemi toimimise ja arengu eest, on äärmiselt oluline, kuidas selle liikmed valitakse.
Seejuures on oluline, et valimise korras nähakse ette täpsemad reeglid kandidaatide
ülesseadmise ja tutvustamise kohta. Näiteks selliselt, et kandidaadi ülesseadmiseks on vaja
vähemalt kümne kohtuniku toetust. Samuti peavad kandidaadid olema aegsasti enne täiskogu
teada ning neile tuleb anda võimalus ennast ja oma seisukohti tutvustada. Ehk valimiskorra
eesmärk peab olema võimaldada kohtunikel valida parimad kohtute ühiste huvide eest seisjad.
Lõige 6 sätestab, et esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad KHANi töös osaleda
sõnaõigusega. Arvestades, et KHANil on otsustusõigus küsimustes, mis mõjutavad oluliselt
esimese ja teise astme kohtute tööd, peab esimeestele olema sõnaõigus tagatud. Esimeestele
sõnaõiguse andmist toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 19.-20. septembri 2024. aasta
istungil.
Lõikes 7 sätestatakse, et KHANi juhib ja esindab KHANi esimees, kes on Riigikohtu esimees.
Ehkki väljatöötatava mudeli kaudu ei hallata Riigikohut, on Riigikohtu esindatuse tagamine
KHANis vajalik, sest KHAN teeb otsuseid, mis mõjutavad kohtusüsteemi toimimist tervikuna.
Seetõttu peaks nõukogu esimeheks olema ametikoha järgi Riigikohtu esimees, arvestades tema
väljakujunenud rolli kohtusüsteemi kui terviku esindamisel avalikkuse ja parlamendi ees.
KHANi esimehe asendamise kord määratakse kindlaks KHANi kodukorras.
Lõike 8 kohaselt on KHAN otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu
võtab otsuseid vastu kohalolijate lihthäälteenamusega. Nõukogu kinnitab oma kodukorra.
Lõike 9 kohaselt vähendab KHAN oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud
Riigikohtu esimehe töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks
vajalikus määras. Selline kord on vajalik, sest kuigi esimehel on õigus kohtunikust liikme
töökoormust ka ise vähendada, ei ole tagatud, et esimees seda siiski teeb. Seetõttu on
põhjendatud KHANile endale ka sellise õiguse andmine. Nõukogu liikmele hüvitatakse
nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud, milleks võivad olla eelkõige transpordi- ja
majutuskulud.
Lõige 10 täpsustab, et KHANi tegevuseks vajalik raha nähakse ette KHT eelarves. Tegemist
on tehnilise täpsustusega, mis on vajalik eelarve koostamise selguse tagamiseks.
KSi § 41, mis reguleerib kohtute haldamise nõukoja pädevust, tunnistatakse kehtetuks, sest
kohtute haldamise nõukoja asemele tekib uue üksusena KHAN. KHANi pädevuse
reguleerimiseks on täiendatud seadust §-ga 411.
KSi § 411
KSi § 411 reguleerib KHANi pädevust.
Lõike 1 kohaselt KHAN:
1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist. Tegemist on üldise
põhimõttega, millest lähtudes on KHANile antud õigus teha kohtusüsteemi haldamiseks
ja arendamiseks vajalikke otsuseid. Muu hulgas võib see tähendada ka võimalike
vaidluste lahendamist KHT ja kohtu esimeeste vahel struktuuri, personali- ja
eelarvelistes jm küsimustes; kinnitab esimese ja teise astme kohtu arengukava.
Arengukava on tegevuskava, milles määratakse kindlaks kohtute grupi
53
arengueesmärgid, nende saavutamiseks kavandatavad tegevused ning vajalike
ressursside ja rahastamise põhimõtted;
2) samuti on KHANil võimalik teha kitsamaid valdkondlikke plaane (näiteks personali-,
kommunikatsiooni- või digitaliseerimisstrateegiad või tegevuskavad). Koos eesmärkide
kinnitamisega kaasneb KHANile ka kohustus kontrollida nende eesmärkide täitmist,
tehes vajaduse korral korrektuure uueks perioodiks;
3) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi puudutavate õigusaktide
eelnõude väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi. KHANil on õigus
sellekohaseid ettepanekuid teha ja arvamusi esitada nii Justiits- ja Digiministeeriumile
kui ka teistele ministeeriumitele;
4) kinnitab Justiits- ja Digiministeeriumi, KHT ja kohtu esimeeste koostatud kohtute grupi
eelarve projekti ning liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid esimese
ja teise astme kohtu vahel. Mõeldud on, et KHAN vaatab eelnõu projekti üle, annab
oma kinnitusega sellele heakskiidu, eelarve esitatakse Riigikogu rahanduskomisjonile
ja pärast seaduse jõustumist ja lõpliku eelarve teadasaamist kinnitab KHAN lõpliku
liigendamise esimese ja teise astme kohtu ning KHT vahel;
5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist.
Mõeldud on, et KHAN teeb peamised otsused kohtute ja KHT eelarve täitmise ja
raamatupidamise korralduse kohta. Seejuures peaks just KHT olema see, kes
kohtuasutuse eelarvevahendeid iga päev haldab ja nende üle arvestust peab. Arvestuse
pidamise hulka kuulub muu hulgas ka infosüsteemi REIS täitmine;
6) kehtestab Maakohtu ja Halduskohtu kohtumajade täpsed asukohad (§ 9 lg 3, § 18 lg 3)
ning Ringkonnakohtu kohtumajade täpsed asukohad (§ 22 lg 6);
7) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe (§ 12 lg 1 ja lg 4 p 2, § 20 lg 1, §
24 lg 1 ja lg 4 p 2) ning teeb tema üle järelevalvet;
8) kehtestab KHT põhimääruse ja struktuuri (§ 412);
9) nimetab ametisse ja vabastab ametist KHT direktori (§ 412);
10) kinnitab kohtute ja KHT töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted. Mõeldud
on, et KHANi pädevuses on kinnitada näiteks KHT dokumendiplangid, tehnilised
kokkulepped, kohtu esimeeste ja KHT omavahelised töökorralduslikud kokkulepped
jm. Koostööpõhimõtete kinnitamine on oluline, et luua kõigile arusaadav ühtne
käitumisjuhis eelkõige valdkondades, mis võivad kohtu esimeeste ja KHT vahel
jaguneda, näiteks personaliotsuste tegemine. Arvestades, et KHANi pädevuses on nii
töökorralduslike põhimõtete kinnitamine kui ka kohtuasutuste haldamise ja arendamise
suunamine ning koordineerimine, on just KHANi pädevuses lahendada ka võimalikud
erimeelsused KHT ja kohtu esimehe vahel, kui nende omavaheline koostöö tulemust ei
too. Seega on KHTl kohustus osutada teatud, KHANi ette nähtud ja vastava kvaliteediga
teenuseid ning juhul kui ülesannete täitmises ei saavuta KHT ja esimehed konsensust,
on KHTl ja esimeestel võimalus viimases etapis pöörduda erimeelsuste tõttu lõpliku
otsuse saamiseks just KHANi poole;
11) arutab läbi Riigikohtu esimehe Riigikogule esitatava ülevaate kohtukorralduse,
õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta (§ 27 lg 3);
12) täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute
haldamise seisukohalt olulisi küsimusi.
Lõike 2 kohaselt võib KHAN seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud
kohtuhaldusülesande anda üle KHTle. Oluline on rõhutada, et silmas on peetud mis tahes kohtu
ja kohtu esimehele pandud haldusülesandeid, mitte KHANi kohtuhaldusülesandeid. Selliseks
ülesandeks võib olla näiteks töötervishoiu tagamisega seotud ülesanded. Seega võimaldab säte
KHANil otsustada, milline ülesanne kuulub KHT-l täitmisele. Ebamõistlik on loetleda
54
konkreetseid üleantavaid ülesandeid seaduses, kuna see ei ole piisavalt ettenähtav ega taga
süsteemi paindlikkust. Ülesande üleandmisega läheb KHTle üle ka vastutus konkreetse
ülesande täitmise eest.
Lõikes 3 sätestatakse, et KHANi otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse
nõukogu veebilehel. See on vajalik, et tagada kohtuhaldussüsteemi läbipaistvus ja selgus
avalikkusele. Seda eriti olukorras, kus kohtusüsteem saab varasemast enam otsustuspädevust.
Teabe avalikustamist on rõhutatud ka rahvusvahelistes soovitustes.
KSi § 412 Seadusesse lisatakse § 412, millega reguleeritakse KHT olemust, struktuuri ja juhtimist.
Lõikes 1 sätestatakse, et KHT on kohtuasutus, mille eesmärk on kohtutele õigusemõistmiseks
vajalike tingimuste loomine ning kohtute ja KHANi teenindamine.
Lõikes 2 sätestatakse KHT põhiülesanded:
1) kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tugiteenuste, sealhulgas kohtu kantselei,
istungiteenistuse, tõlketeenuse ja aruandluse korraldamine;
2) kohtute personalijuhtimise ja-arendamise korraldamine;
3) kohtute grupi ja KHT eelarve projekti koostamine;
4) kohtute finants- ja varahalduse korraldamine;
5) kohtute turvalisuse tagamine ja kriisijuhtimise korraldamine;
6) kohtute arhiivitöö korraldamine;
7) KHANi asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagamine;
8) muude seadustest tulenevate ning KHANi antud ülesannete täitmine.
Seega koonduvad KHTsse kõik õigusemõistmise kui riigi ühe põhifunktsiooni täitmise
toetamiseks vajalikud ülesanded, sealhulgas:
1) seni Justiits- ja Digiministeeriumi täidetud ja muudatusega kohtusüsteemile üleantavad
ülesanded, mida ei anta üle KHANile (näiteks KHANi sisuline ja tehniline teenindamine);
2) praegused kohtute üleselt täidetavad haldusülesanded (näiteks kohtuametnike koolitus,
tõlke- ja arhiiviteenus);
3) seni kohtudirektorite täidetud (näiteks finants- ja varahaldus) haldusülesanded.
Kohtusüsteemil on juba praegu arvestatav kogemus tugiteenuste konsolideerimisest. Esimese
ja teise astme kohtud on juba varem konsolideerinud arhiivi-, tõlke- ja infotelefoniteenused,
personaliteenistuse ning 2025. aasta jooksul luuakse kohtute turvateenistus. KHT loomisel on
eesmärk viia KHTsse üle kõik tugiteenuste osutamisega seotud ameti- ja töökohad. Kuna KHT
peab järjepidevalt ja katkematult toetama kohtuid õigusemõistmise tagamisel, peavad vähemalt
kõigil juhtivatel positsioonidel olema ametnikud. Lisaks on planeeritud KHT koosseisu
teenistuskohad, mida kohtute koosseisudes seni ei olnud, kuid mis on KHT toimimiseks
vajalikud.
Pärast KHT loomist kuuluvad kohtute koosseisu vahetult õigusemõistmisega seotud
teenistuskohad: kohtunikud, kohtujuristid, pressiesindajad. Samuti kuuluvad kohtute koosseisu
kinnistus- ja registriosakonna, maksekäsuosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna
kohtunikuabide ametikohad. KHANil on õigus vajaduse korral muuta KHT struktuuri ning
koostöös kohtute esimeestega täiendada KHT koosseisu uute ametikohtadega või viia
olemasolevaid teenistuskohti üle kohtute koosseisu.
55
Kohtute kinnisvarahaldust, raamatupidamisteenust ning IT-haldust jääksid pakkuma Riigi
Kinnisvara AS, Riigi Tugiteenuste Keskus ning Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia
Keskus. IT arendamisel jääb kohtute infosüsteemi vastutavaks töötlejaks küll Justiits- ja
Digiministeerium, kuid KHT peab kujunema kohtuid esindavaks tegelikuks tellijaks, kes oleks
kvaliteetne partner nii Justiits- ja Digiministeeriumile kui ka Registrite ja Infosüsteemide
Keskusele. Samuti jääb info- ja kommunikatsioonitehnoloogia teenuste (IKT) korraldamine
Justiits- ja Digiministeeriumi pädevusse. IKT korraldamine on põhjendatud jätta Justiits-ja
Digiministeeriumi pädevusse, et tagada ka edaspidi ühe kvaliteediga süsteem ja vältida
ebamõistlike lisakulutuste tekkimist uute süsteemide loomiseks. Täpsemate haldusülesannete
määramine ja jaotus on otstarbekas jätta KHANi pädevusse, sest KHT teenustega seotud
ootused ja vajadused võivad aja jooksul muutuda. Pikemas ajavaates võib teenistusele üle anda
ka kohtunike omavalitsusorganite (näiteks koolitusnõukogu, kohtunikueksamikomisjon)
teenindamise ja tööga seotud ülesanded, mida praegu täidab Riigikohus.
Lõikes 3 sätestatakse üldine põhimõte, et ülesannete täitmiseks on KHTl õigus saada teistelt
riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutustelt asjaomaseid dokumente ja teavet.
Lõikes 4 sätestatakse, et KHT registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus
registris selle registri põhimääruses sätestatud korras.
Lõikes 5 sätestatakse, et KHTd juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist
KHAN. Kuigi kohtutel ja KHTl ei ole õiguslikku, organisatsioonilist ega eelarvelist
alluvussuhet on direktoril kohustus teha tihedat koostööd iga esimese ja teise astme kohtu
esimehega. Koostöö tagamiseks peaksid KHANi koosolekutega sünkroonselt toimuma
kohtujuhtide nõupäevad, mis võimaldavad kohtute esimeestel ja direktoril olulisemad
küsimused enne nõukogu läbi arutada. Selline koostöövorm ja kohtute esimeeste osalemine
KHANi töös sõnaõigusega peavad tagama, et KHT ei kaugene kohtute igapäevastest muredest
ja töötab kohtute jaoks. KHT direktor on kõige olulisem koostööpartner kohtute haldamisel ja
arendamisel. Ta peab tagama, et kohtute tugiteenused on üle riigi ühtlaselt kõrgel tasemel. KHT
direktori ja kohtute esimeeste koostöö paremaks tagamiseks võib KHAN otsustada jaotada ka
KHT arendusvaldkonnad kohtu esimeeste vahel ära, st konkreetne kohtu esimees on
konkreetses valdkonnas (näiteks IT) KHT direktori või valdkonnajuhi peamine koostööpartner.
Selline arendusvaldkondade jagamine tähendab loomulikult seda, et kohtu esimees esindab
selles valdkonnas kõikide kohtute huve, mitte vaid oma kohtuasutuse huve.
Seega on kohtute esimeestel võimalik osaleda KHT töös järgmiselt:
1) KHANi kaudu. KHANi pädevus KHT puhul on sätestatud KSi §-s 41¹. Kohtute esimehed
osalevad KHANi töös sõnaõigusega (KS § 40 lõige 6);
2) KHT töökorraldust ja kohtute ning KHT koostööd reguleerivate dokumentide alusel, mille
on kinnitanud KHAN (KS § 41¹ lg 1). Nende reeglite eesmärk on tagada kohtute esimeeste
osavõtt oluliste KHT tööd puudutavate otsuste (näiteks KHT struktuur, koosseis, eelarve) ja
kohtute ning KHT koostööd puudutavate otsuste (näiteks kohtutele osutatava (tugi)teenuse
maht ja kvaliteet) tegemisel;
3) töökorralduslike kokkulepete alusel. Näiteks eelviidatud võimalus, et iga KHT
arendusvaldkonnale on määratud ka partner kohtutest.
Nõuded direktori haridusele, töökogemusele, teadmistele ja oskustele, mis on vajalikud
teenistusülesannete täitmiseks, kehtestab KHAN. Eelnõuga luuakse võimalus (KS § 584 lg 1),
et KHT direktor võib olla ka kohtunik, eeldusel et ta vastab KHANi seatud nõuetele ja läbib
edukalt konkursi.
56
Lõikes 6 sätestatakse, et KHT direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte
rohkem kui kaheks ametiajaks järjest. Ametiaja ajaline piirang on vajalik, et tagada
kohtusüsteemi pidev areng, milles mängib olulist osa ka KHT direktor.
Lõikes 7 sätestatakse, et KHT täpsemad funktsioonid, tema juhtimiskorraldus ning
struktuuriüksuste pädevus ja kohtu kantselei kodukord sätestatakse KHT põhimääruses, mille
kehtestab KHAN. Seega koordineerib ja suunab KHT tegevust tervikuna KHAN. KHAN on
KHT kõrgemalseisev organ, st KHAN ei ole juhtorganina KHT osa. Kuigi üldpõhimõttena ei
ole Eesti õigussüsteemis põhiseaduslikel institutsioonidel kõrgemalseisvaid organeid olnud, ei
ole KHT põhiseaduslik institutsioon põhiseaduse mõistes, vaid need ülesanded on antud teiste
seaduste kontekstis.
KSi § 42 lõige 1 KSi § 42 reguleerib kohtu kodukorda.
Kehtiva seaduse kohaselt on kohtu sisemist korraldust reguleeritud mitme eraldiseisva
dokumendiga – eraldi kehtestatakse kohtu kodukord, koosseis, struktuur ja sisekorraeeskiri.
Selline killustatus on tekitanud olukorra, kus kohtu töökorralduse terviklik ülevaade on raskesti
hoomatav ning erinevate dokumentide kooskõla tagamine on halduslikult koormav.
Lõige 1 muudetakse. Esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, sisekorraeeskiri ja
töökorraldus nähakse ette kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates
enne ära kohtu üldkogu arvamuse. Muudatus loob selguse, et kodukord on kohtu töökorralduse
keskne alusdokument, mis koondab kogu sisemise juhtimise ja töökorralduse reguleerimise.
Erinevate dokumentide ühendamine vähendab halduslikku killustatust ja dubleerimist,
lihtsustab muudatuste tegemist ning tagab parema õigusliku selguse ja läbipaistvuse kohtu
sisekorra normides. See võimaldab ka KHANl ning KHTl ülevaatlikult jälgida kohtute
töökorralduse põhimõtteid.
Muudatuse järgi kehtestab kodukorra kohtu eestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu
arvamuse. See tagab, et kodukord kujundatakse kollegiaalselt ja kohtunikkonna osalusel, kuid
otsus tehakse operatiivselt ja juhtimispädevusega tasandil.
Kehtiva seaduse järgi kehtestab maakohtu kinnistusosakonna, registriosakonna ning maa-,
haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukorra valdkonna eest vastutav minister. Selline kord
on kujunenud aastakümnete jooksul, kui kohtute tugitegevuste korraldus oli ministeeriumi
otsese haldusalaga tihedamalt seotud. Samas on aga mitmed neist sätetest puudutanud mitte
niivõrd menetluskorraldust, vaid kohtute töökorraldust ja asjaajamist, mis kuulub kohtuhalduse
pädevusse.
Kantselei töökorraldust ja kohtu asjaajamise põhimõtteid reguleerivad sätted (kantselei
kodukord) viiakse KHT põhimäärusesse, mille kehtestab KHAN.
See muudatus lähtub põhimõttest, et kohtute tugistruktuuride, sh kantselei töökorraldus on osa
kohtuhalduse ülesannetest ning nende ühest korraldamist peab tagama kohtusüsteemisisene
juhtorgan, mitte täitevvõimu minister. Samas jääb registri- ja kinnistusosakonna
menetlusnormide kehtestamine ministri pädevusse, sest need on osa riiklikest registriteenustest
ja toimuvad väljaspool kohtulikku enesekorraldust.
57
Muudatus loob selge piiri kohtumenetluse ja kohtuhalduse vahel: minister reguleerib
menetluslike registritoiminguid, kohtute haldusorganid reguleerivad kohtu tugiteenuste ja
asjaajamise korraldust. See tagab nii kohtute sõltumatuse kui ka haldusliku ühtsuse
kohtusüsteemi sees, vähendades dubleerimist ja normatiivset ebaselgust.
Kokkuvõttes korrastab muudatus kohtute ja täitevvõimu vahelist pädevusjaotust, tugevdades
kohtuhalduse iseseisvust ning tagades ühed ja selged põhimõtted kohtute tugistruktuuride töö
korraldamiseks KHT põhimääruse kaudu.
Muudatuse alusel tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 08.02.2018 määrus nr 7 „Maa-,
haldus- ja ringkonnakohtu kantselei kodukord“. Muudatuse alusel tehakse asjakohased
täpsustused kriminaalmenetluse seadustikku, tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja
väärteomenetluse seadustikku. Kehtetuks ei tunnistata 19.12.2012 määrust nr 60 „Kohtu
registriosakonna kodukord“ ja 30.06.2010 määrust nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“,
vaid neid muudetakse, jättes välja osakondade töökorraldust käsitlevad sätted, mida reguleerib
tulevikus KHANi põhimäärus. Nende määruste volitusnormid tulenevad teistest seadustest ning
muudatuse tulemusel reguleerivad ministri määrused edaspidi kohturegistrite pidamist, mitte
enam osakondade töökorraldust. Selle põhjal korrastatakse ka määruste pealkirjad.
KSi § 42 lõiked 2 ja 21
Lõike 2 muudatus on seotud Halduskohtu aseesimehe ametikoha loomisega. Lõike 2 loetelu
täiendatakse tekstiosaga „aseesimehe“.
Lõige 21 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiv säte, mille kohaselt nähakse kohtu kantselei
kodukorras ette kohtuteenistujate ülesanded, asjaajamise kord ja muu töökorraldus,
tunnistatakse kehtetuks, kuna need kehtestatakse KHANi kehtestatava KHT põhimäärusega.
Kohtute tugitegevuste ja asjaajamise korraldus kuulub kohtuhalduse pädevusse, mistõttu on
põhjendatud, et neid küsimusi reguleerib kohtusüsteemi organ, mitte täitevvõimu minister.
KSi § 421
Seadusesse lisatakse kohtu arengukava mõiste, eesmärk, koostamise alused ja kehtivus.
Lõike 1 kohaselt on kohtu arengukava strateegiline dokument, milles määratakse konkreetse
kohtute grupi (näiteks esimese astme kohtu või ringkonnakohtu) arengueesmärgid, nende
saavutamiseks vajalikud tegevused ning ressursside ja rahastamise põhimõtted. Arengukava
koostamine võimaldab siduda kohtute arendustegevuse ühtseks tervikuks, tagades
kohtusüsteemi stabiilse ja sihipärase arengu.
Lõike 2 kohaselt peab kohtu arengukava olema kooskõlas Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalise
arengustrateegiaga. See tagab, et kohtute arengusuunad toetavad riigi üldisi strateegilisi
eesmärke, näiteks õigusriigi tugevdamist, kvaliteetsete avalike teenuste tagamist ja digiarengu
edendamist.
Lõike 3 kohaselt kehtestatakse kohtu arengukava vähemalt neljaks aastaks. Selline periood
võimaldab tagada arengueesmärkide elluviimiseks vajaliku järjepidevuse, samas võimaldades
kava perioodiliselt üle vaadata ja ajakohastada muutunud vajaduste või olude põhjal.
Kohtu arengukava kinnitab KHAN (KS § 411 lg 1 p 1 ), kelle pädevusse kuulub kohtute
arendustegevuse suunamine ja koordineerimine. Sellega tagatakse, et arengukava vastab
kohtusüsteemi üldistele strateegilistele eesmärkidele ning kajastab kohtute vajadusi tervikuna.
KSi § 43 tunnistatakse kehtetuks, kuna eelnõuga muudetakse normi reguleerimiseset ning
kohtu eelarvet käsitletakse seadusesse lisatavas §-s 431.
58
KSi § 431 KSi § 431 reguleerib kohtu eelarvet. Lõikes 1 sätestatakse üldine põhimõte, et kohtute grupi
eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud korras.
Riigieelarve vaates liiguvad kohtud keskvalitsuse allsektoris riigiasutuste jaotusest
põhiseaduslike institutsioonide jaotusesse (RES § 2 lg 2). Põhiseaduslikele institutsioonidele ja
nende haldusala asutustele kohaldatakse RESi vaates ministeeriumi, ministeeriumi
valitsemisala ja riigiasutuse kohta sätestatut, kui ei ole sätestatud teisiti (RES § 3 lg 2).
Kohtute grupi eelarve koosseisus nähakse ette vahendid grupina esimese ja teise astme
kohtutele ning KHTle. Seega koosneb kohtute grupi eelarve nii kohtute kui ka KHT eelarvest,
milles ette nähtud raha jaotatakse KHANi otsuse põhjal kohtute ja KHT vahel. Seega KHAN
kehtestab liigenduse neljale kohtuasutusele (kolm kohut ja KHT) ja iga asutus kehtestab oma
alaliigenduse ise ja korraldab selle alusel oma asutuse tööd. Tegemist on praegu kehtiva
süsteemiga, kus kohtute grupieelarve (8 eraldiseisvat kohut) kinnitab Justiits- ja
Digiministeerium ning iga kohus kehtestab vajaliku alaliigenduse oma seadusest tulenevate
ülesannete täitmiseks. Muudatuse tulemusel Riigikogu tasandil kohtute eelarvet
administratiivselt kohtuasutuste vahel ei liigendata, vaid seda teeb kohtusüsteem ise, st KHAN,
kes liigendab grupieelarve kolme kohtu ja KHT vahel. KHANil endal eraldiseisvat eelarvet ei
ole, KHANi teenindamine tagatakse KHT eelarvest.
Lõige 2 selgitab eelarve eelnõu koostamise protsessi. Kehtivas seaduses ei ole eelarve
koostamise protsess eraldi välja toodud, sest I ja II astme kohtute puhul tegi seda täitevvõim
ning see on täitevvõimu käsitlevates normides. Kuna riigieelarve vaates liigub kogu
kohtusüsteem, st lisaks Riigikohtule ka ülejäänud kohtuasutused, põhiseaduslike
institutsioonide alla, on arusaadavuse huvides see mõistlik ja vajalik riigieelarvesse puutuv
kohtute seaduses reguleerida. Praegu koostatakse eelarvet selliselt, et Justiits- ja
Digiministeerium kogub esimese ja teise astme kohtust sisendid ning jagab eelarve kohtute
vahel laiali. Kohtud ei ole kaasatud eelarve läbirääkimistesse Vabariigi Valitsuses (v.a kohtute
haldamise nõukoda arvamuse esitamisega). Seega on esimese ja teise astme kohtutel võimalus
ise oma eelarvet koostada, kujundada ja kaitsta vähene ning sõltutakse oluliselt täitevvõimust.
Arvestades, et tegemist on põhiseadusliku institutsiooniga, ei ole selline lahendus mõistlik. On
oluline, et senine killustatud ja tasakaalustamata eelarveprotsess muutub eesmärgipäraselt
juhituks. Muudatuse tulemusel ei saa täitevvõim sekkuda kohtute eelarve kujundamisse ning
kohtud saavad kujundada eelarvet ise süsteemisiseselt ja arvestades endale seatud eesmärke.
Kohtud saavad ise oma eelarvevajadusi Riigikogu rahanduskomisjonis põhjendada ning
kõikide kohtuastmete eelarve ühetaoline menetlemine tagab ka kohtusüsteemi eelarve
läbipaistvuse.
Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette KHT direktor koostöös Justiits- ja
Digiministeeriumi ja kohtute esimeestega ning esitab kinnitamiseks KHANile. Seega esinevad
kohtud ja KHT eelarve koostamisel ühes grupis ja eelarve jaotab laiali KHAN.
Kohtute grupi eelarve eelnõu koostamine on kohtute nõukogu pädevuses, kuid lisaks kohtutele
osaleb selle ettevalmistamises eksperdina (mitte otsustajana) ka Justiits- ja Digiministeerium.
Selline osalemine aitab kohtusüsteemil arvestada õigusloome ja IT arenguga ja tagab valdkonna
eest vastutava ministri informeerituse.
Senised esimese ja teise astme kohtute eelarved jaotatakse kohtute ja KHT vahel ümber.
Üleviidavate koosseisuliste teenistuskohtade tööjõukulud vastavad teenistuskohtade aastasele
59
palgafondile koos tööjõumaksudega. Üleviidavate teenistuskohtadega seotud majandamiskulud
määratakse kohtute majandamiskuludest (näiteks lähetus- ja koolituskulud, tervisekulud ja
-hüvitised) proportsionaalselt kohtu koosseisuliste teenistuskohtade arvule. Lisaks
teenistuskohtadega seotud majandamiskuludele tõstetakse kohtute eelarvetest ümber KHT
eelarvesse ka need majandamiskulud, mis on seotud teenustega, mida KHT osutab kohtutele:
1) ametiautodega seotud kulud;
2) bürootarvete, paberi jms töövahendite kulud;
3) trükiste ja õigusalaste veebikeskkondade kulud;
4) sidekulud;
5) muud tegevuskulud.
Kohtute eelarvetes on:
1) kohtunike tööjõukulud;
2) kohtujuristide ja kohtunikuabide tööjõukulud;
3) kohtu esimeeste abide tööjõukulud;
4) pressiesindajate tööjõukulud;
5) maakohtu eelarves on eestkoste järelevalve osakonna ametnike tööjõukulud.
KHT eelarves on kõigi muude koosseisuliste teenistuskohtade tööjõukulud. Kohtute senised
majandamiskulud on kohtute ja KHT vahel jagatud proportsionaalselt ametikohtade arvule. See
on näitlik jaotus. Kohtuhoonetega seotud kinnisvarakulud, menetluses osalevate kolmandate
isikute kulud ning postikulud on kohtute eelarvetes.
Tuleb tähele panna, et näitlik jaotus ei kajasta eelnõuga planeeritavate kohtute juhtimisega
seotud muudatuste mõju kohtunike tööjõukuludele, st esimeeste, osakonnajuhatajate ning
kolleegiumite esimeeste lisatasude muudatusi. Seni ei ole kohtunike palgafondis kohtute
seaduse kohaselt makstavaid lisatasusid eelarvestatud ning kohtud on maksnud
seadusekohaseid lisatasusid täitmata kohtunikukohtade arvelt.
Kohtute ja KHT eelarvete kulude liigendus jääb endiseks. I ja II astme kohtute eelarved
vähenevad, sest kohtute eelarvetest liiguvad välja tugiteenuste osutamisega seotud
tegevuskulud. KHTl tekib eelarve kohtutest üle antavatest kuludest ning Justiits- ja
Digiministeeriumilt üle antavatest kuludest riigi eelarvestrateegia raames. Kirjeldatud viisil
kujunenud eelarvetega on kohtutele tagatud tugiteenuste osutamine senises mahus ja senisel
tasemel. Kohtutest tegelikult KHTsse ümber tõstetavate tegevuskulude maht selgub siis, kui on
kindlaks määratud ümbertõstetavad teenistuskohad ning koosseisude ja kulude ümbertõstmise
kuupäev.
Tabel 9. Esimese ja teise astme kohtute ning KHT grupi eelarve tinglik jaotus kohtute ja KHT
vahel 2025. a eelarve näitel:
2025 Ringkonna-
kohus Maakohus Halduskohus KHT Kokku
Tööjõukulud 7 285 006 26 970 047 3 571 200 11 585 191 49 411 444
Kohtunike tööjõukulud 5 021 996 15 645 046 2 315 104 22 982 146
Kohtuametnike tööjõukulud 120 303 524 593 45 000 11 585 191 12 275 086
Kohtujuristide ja kohtunikuabide tööjõukulud
2 142 707 10 800 409 1 211 095 14 154 212
Tegevuskulud, v.a tööjõukulud 904 462 7 177 541 296 190 456 751 8 834 944
Majandamiskulud 94 472 320 867 19 661 456 751 891 751
60
RKAS 750 254 4 380 870 204 069 5 335 193
Kohtute kolmandate isikute tasud 48 000 1 865 000 60 000 1 973 000
Kohtute postikulud 11 736 610 804 12 460 635 000
Käibemaks 200 527 1 519 297 66 502 123 314 1 909 640
sh majandamiskulude käibemaks 24 935 84 972 8 663 123 314 241 884
sh RKAS käibemaks 164 510 971 288 44 548 1 180 346
sh kohtute kolmandate isikute tasudelt 8 500 328 660 10 550 347 710
sh postikulude käibemaks 2 582 134 377 2 741 139 700
Amortisatsioon 14 900 22 600 37 500
8 404 895 35 689 486 3 933 891 12 165 256 60 193 527
Edasises protsessis sõlmivad kohtute esimehed ja KHT juht kokkulepped osutatavate
tugiteenuste mahus ja kvaliteedis. Need määravad KHT koosseisu, töökorralduse ning
juhtimisstruktuuri. Tugiteenuste läbimõeldud ja tõhusa korraldamisega vähenevad kulud ning
vabaneb eelarvet, mida saab kasutada koosseisu muutmiseks ning töötasude korrigeerimiseks.
Seega on muudatus planeeritud kuluneutraalsena, st muudatuse elluviimiseks ei planeerita
lisaraha eraldamist riigieelarvest, vaid kasutatakse olemasolevaid vahendeid ning
optimeeritakse tööprotsesse.
Kohtute senine kogemus tugiteenuste konsolideerimisel kinnitab, et teenuste kohtuteülene
osutamine toob kaasa töökorralduse ja -koormuse ühtlustumise. Tugiteenuste
konsolideerimisega kaasnev tõhususe suurenemine juhtimises ja töökorralduses vabastab
ressurssi KHT kui asutuse toimimiseks vajalike lisanduvate ametikohtade katteks. KHT
struktuuriga määratakse asutuse juhtimisvaldkonnad ning juhtimistasandite arv.
Juhtimistasandite ja nende juhtide arv valdkonnas sõltub valdkonna suurusest. Kui näiteks
finants- ja varahalduse valdkonnas piisab valdkonna juhist, siis kantseleis on seevastu vaja
erineva tasandi juhte nii ülesannete paljususe kui ka ametikohtade arvu ja territoriaalse
paiknemise tõttu. Teenuste ja nendega seotud kulude üleandmist lihtsustab see, et personali-,
arhiivi-, infotelefoni- ja tõlketeenuse osutamiseks on kohtud juba moodustanud kohtuteülesed
teenistused ning 2025. aasta jooksul moodustatakse veel turvateenistus. Finantsjuhtimine,
varahaldus ja analüüs on kohtutes tsentraliseeritud väiksemal määral, peamiselt
kohtudirektorite juhitavate kohtute kaupa. Seega on paljud valdkonnad juba praegu kujundanud
kohtuteülese teenuse osutamiseks vajaliku ja optimaalse struktuuri, juhtimismudeli ning
koosseisu ning oma eelarvega. Kohtutel on lisaks teenistustele olemas kohtuteülesed
valdkondlikud spetsialistid: kohtute IKT koordinaator, andmekvaliteedi juht, koolitusjuht ja
andmekaitsespetsialist. Samuti on kohtud, eriti viimastel aastatel, üle vaadanud kantselei ja
kohtuistungisekretäride valdkonna juhtimisstruktuuri ning loonud ja rahastanud juhtide
ametikohti. Digitoimikute ja elektroonilistes kanalites esitatud menetlusdokumentide osakaalu
suurenemisega ligi 90%ni on muutunud võimalikuks ja aina mõistlikumaks kantselei töö
korraldamine kohtute üleselt.
Eelnõu koostamisel peetud aruteludel jõuti seisukohale, et kuna istungisekretärid on otseselt
seotud õigusemõistmise ja kohtumenetluse sujuva toimimise tagamisega, loob nende
ametikohtade kuulumine KHTsse paremad eeldused töö kvaliteedi nõuete ühtlustamiseks,
töökorralduse paindlikumaks kujundamiseks ning palgakorralduse korrastamiseks.
Lõike 3 kohaselt lisatakse kohtute grupi eelnõule vastava eelarveaasta oodatavad tulemused
kohtuasjade keskmise menetluskiiruse ja jõudluse kohta. Eelarve eelnõuga koos esitatakse ka
61
kohtute arengukava või selle muutmisettepanekud, tulevase eelarveaasta oodatavad
tulemusnäitajad (seostatuna kohtute töökoormuse mõõtmise metoodika ja kohtute rahastusega),
vajaduse korral eelarvega seotud ettepanekud kohtute seaduse muutmiseks (kohtunike arv,
kohtumajad).
RESi § 26 lõike 5¹ alusel liigendatakse muudatuse jõustumisel kohtute grupi kulud ja
täiendavalt riigiasutuste või riigiasutuste gruppide kaupa. Kohtute puhul kehtib sama
paragrahvi lõikega 5² tehtav erand, et eelarvet asutuste kaupa välja ei tooda, vaid see jääb
kohtute grupi tasandile, eristades:
1) tööjõukulud;
2) majandamiskulud;
3) sotsiaaltoetused, eristades seadusest tulenevad toetused;
4) investeeringutoetused;
5) muud toetused, eristades seadusest tulenevad toetused;
6) finantskulud;
7) muud kulud, sealhulgas amortisatsioonikulu.
Riigikogule esitatavas riigieelarve eelnõus peavad olema kajastatud põhiseaduslike
institutsioonide taotletud vahendid, välja arvatud kinnisasjadega seotud investeeringud, mahus,
mille Riigikogu rahanduskomisjon on makromajandusprognoosi arvestades heaks kiitnud (RES
§ 38 lg 2¹).
Kohtute grupi eelarvega seotud tehnilise teenindamise tagab KHT, st kogu kohtute grupi
eelarve projekti koostamine, KHANile esitamine ja andmete eelarve süsteemi (REIS)
kandmine. Kohtute gruppi liikuvate kulude jaotust majandusliku sisu järgi 2025. aasta näitel
iseloomustab alljärgnev tabel.
Tabel 10. Kohtute gruppi koonduvate kulude eelarve 2025. aasta näitel (eurodes)
Majanduslik sisu Eelarve
Õigusmõistmise ametnike tööjõukulud -12 275 086
KRAPSi (kohtunikud, kohtujuristid, kohtunikuabid)
tööjõukulud -37 136 358
Majandamiskulud -896 751
Riigi Kinnisvara ASi kulu -5 335 194
Kohtute kolmandate isikute tasud -1 968 000
Kohtute postikulud -635 000
Käibemaks tegevuskuludelt -1 909 639
Amortisatsioon -37 500
Lõike 4 kohaselt osaleb Riigikogus kohtute grupi eelarve läbirääkimistel ning esindab esimese
ja teise astme kohtuid ja KHTd KHANi esimees, st Riigikohtu esimees, samamoodi nagu ka
Riigikohtu eelarve läbirääkimistel esindab Riigikohut esimees. Justiits- ja digiminister osaleb
Riigikogus sõnaõigusega. Selline lahendus, kus Riigikohtu esimees esindab läbirääkimistes
kahte eelarvet, on põhjendatud, sest muudatus aitab muu hulgas tagada kogu kohtusüsteemi
rahastuse ühetaolise esindatuse ja läbipaistvuse. Analoogselt on praegu Riigikohtu esimehe
ülesanne esitada Riigikogule ülevaade kohtukorralduse, õigusemõistmise ja seaduste ühetaolise
korraldamise kohta (KS § 27 lõige 3), st ka nii esimese kui teise astme kohtute kohta, kus
Riigikohtu esimees esindab kogu kohtusüsteemi vaadet.
62
Lõike 5 kohaselt liigendab KHAN riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid
administratiivselt ja majandusliku sisu järgi esimese ja teise astme kohtute ja KHT vahel. Sellise
liigenduse valmistab ette KHT direktor koostöös kohtute esimeestega.
Lõike 6 kohaselt koostavad kohtud ja KHT lõikes 5 nimetatud liigenduse alusel oma eelarved.
Lõike 7 kohaselt avaldatakse KHANi liigendatud kohtute grupi eelarve ja KHT eelarve KHT
veebilehel. Kohtute eelarved avaldatakse kohtute veebilehel. Kõik riigieelarvega seotud
dokumendid (eelarve projekt, selle seletuskiri ja muud lisad, vastuvõetud eelarve, lisaeelarved,
riigieelarve täitmise aruanne) ning eelarvemenetlus on avalikud. Kuivõrd Riigikogu poolt vastu
võetud riigieelarves jäävad kohtute eelarved väga üldisele tasemele ja liigendus sünnib
kohtusüsteemi sees, siis sätte eesmärk on tagada kohtute eelarve avalikkus ja läbipaistvus.
Lõige 8 täpsustab, et KHANil on õigus kohtute grupi liigendust, esimese ja teise astme kohtute
ning KHT eelarvet eelarveaasta jooksul muuta riigieelarve muutmise põhjal, vastava kohtu
esimehe ja KHT direktori ettepanekul või muul mõjuval põhjusel oma algatusel, kuulanud ära
kohtu esimehe ja KHT direktori arvamuse. Muudatused avaldatakse lõike 7 kohaselt.
KSi § 45 lõiked 1, 2 ja 3 KSi § 45 reguleerib järelevalvet. Õigusemõistmise korrakohase toimimise, kohtunike
kohustuste täitmise ning kohtute infosüsteemi andmete korrakohase edastamise üle teeb
järelevalvet kohtu esimees.
Lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „lahendab §-s 451 sätestatud korras teise kohtusse
lahendamiseks suunatud kohtuasja“. Muudatus on seotud § 451 kehtetuks tunnistamisega. Sama
viide tuleb välja jätta ka § 45 lõikest 1.
Lõike 2 kehtiva sõnastuse kohaselt teeb esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste
täitmise üle järelevalvet valdkonna eest vastutav minister. Valdkonna eest vastutav minister
võib nõuda kohtu esimehelt seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise kohta kohtus.
Muudatusega sätestatakse, et järelevalvepädevuse esimehe üle on KHANil.
Lõige 3 tunnistatakse kehtetuks. Kehtiva sõnastuse kohaselt teeb kinnistusosakonna,
registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet kohtudirektor.
Tsiviilosakonna, süüteoosakonna ja eestkoste järelevalve osakonna kohtunikuabi üle teeb
järelevalvet kohtu esimees.
Muudatus on vajalik, kuna kohtudirektorite volitused lõpevad 31.12.2026. Muudatuste
tulemusel on kohtutes vaid õigusemõistmisega seotud kohtuteenistujad, kelle nimetab ametisse
kohtu esimees. Kohtu esimehel on ka järelevalvepädevus (ametisse nimetaja pädevus ATSi
järgi) kõigi nende teenistujate suhtes, kelle ta ametisse nimetab. Seega ei ole vaja eraldi reeglit
kohtunikuabide üle järelevalve tegemise kohta.
KSi § 451
KSi § 451 tunnistatakse kehtetuks, kuna sama astme kohtute ühendamisega puudub vajadus
reguleerida kohtute vahel kohtuasjade üleandmist.
KSi § 452 lõiked 1, 2 ja 3
Lõike 1 muudatus tuleneb ringkonnakohtute ühendamisest ning ühtlasi täiendatakse massilisest
sisserändest tingitud hädaolukorra reeglistikku. Lisaks kohtute ühendamisest tulenevatele
63
muudatustele muudetakse kohtute seaduse § 452 lõiget 1, mis määratleb, milliseid kohtuasju
võivad Maakohtu ja Ringkonnakohtu kohtunikud Halduskohtu koosseisus lahendada.
Alates 30.06.2020 kehtivas redaktsioonis on kohtute seadust täiendatud §-ga 452, mis reguleerib
maakohtu ja ringkonnakohtu kohtuniku ajutist kaasamist halduskohtu koosseisu. Kehtiva § 452
lõikes 1 on kaasamine piiratud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) §-s 154
ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse (VRKS) §-s 366 reguleeritud
välismaalase kinnipidamisega hädaolukorras. VSSi § 154 lõige 3 ja VRKSi § 366 lõige 3
võimaldavad Politsei- ja Piirivalveametil (PPA) või Kaitsepolitseiametil taotleda massilisest
sisserändest tingitud hädaolukorras luba välismaalase kinnipidamiseks kuni seitsmeks päevaks,
kui massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras ei ole objektiivse takistuse tõttu
võimalik teha vajalikke menetlustoiminguid, et kohus saaks hinnata välismaalase
kinnipidamise põhjendatust nn korralisel alusel, milleks on VSSi § 23 lõige 1 ja VRKSi § 361
lõige 2.
VSSi § 154 lõikes 3 ja VRKSi § 366 lõikes 3 sätestatud erakorralistel alustel kinnipidamisel on
kahtlemata massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras oma roll. Samas on ka massilisest
sisserändest tingitud hädaolukorras paljudel juhtudel juba 48 tunni jooksul olemas piisavalt
teavet, et taotleda isiku kinnipidamist kuni kaheks kuuks VSSi § 23 lõikes 1 või VRKSi § 361
lõikes 2 sätestatud alusel. Ka 2023. a novembris toimunud PPA ja kohtumenetluse
harjutusõppusel (kus harjutati muu hulgas maakohtunike kaasamist halduskohtute koosseisu
massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra tingimustes) ilmnes, et PPA menetlejad
eelistavad võimaluse korral taotleda luba kinnipidamiseks kuni kaheks kuuks VSSi § 23 lõike 1
või VRKSi § 361 lõike 2 alusel. Sellisel juhul ei teki nii kiiresti vajadust esitada kohtule uut
kinnipidamise taotlust, kui seitsme päeva jooksul ei selgu, et isikul võib lubada vabaduses
viibida. Kehtiv õigus ei võimalda nende taotluste lahendamiseks maa- ja ringkonnakohtunikke
halduskohtu koosseisu kaasata. Seega võib tekkida olukord, kus massilisest sisserändest
tingitud hädaolukorras tekib samaväärne või isegi suurem ressursipuudus nn korralisel alusel
kinnipidamise asjades.
Sellepärast nähakse eelnõus ette, et Halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib
menetleda kõiki alates massilisest sisserändest tingitud hädaolukorra algusest Eestisse
saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse taotlejate kinnipidamise või selle
pikendamise taotlusi. Need hõlmavad kinnipidamist VSSi, VRKSi ning Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määruse (EL) nr 604/2013 alusel. Kinnipidamise pikendamise taotluste menetlemise
õigus on vaja sättega hõlmata sellepärast, et kui massilisest sisserändest tingitud hädaolukord
kestab pikemat aega ja viibimisaluseta välismaalasi ei õnnestu piisavalt kiiresti tagasi või välja
saata, tekib olukord, kus kinnipidamise pikendamise taotlusi võib olla vaja menetleda peaaegu
sama suurel hulgal kui esmaseid kinnipidamise taotlusi. Samuti võib kinnipidamise
pikendamise taotluste menetlemise vajadus tekkida oluliselt kiiremini kui kahe kuu jooksul,
sest ebaselges, ent kiiresti muutuvas olukorras (näiteks isik on tuvastamata, kuid seda võib olla
võimalik kiiresti teha) võib olla õiguslikult põhjendatud anda luba kinnipidamiseks lühemaks
ajaks kui kaheks kuuks. Seega annab säte massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras
vajaliku paindlikkuse.
Lõike 2 muudatus on seotud kohtute ühendamisega ja kohtu tööpiirkonna kaotamisega.
Lõike 3 muudatus on seotud KHNi kujundamisest KHANiks. Edaspidi võib KHAN kehtestada
Maakohtu ja Ringkonnakohtu kohtuniku Halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad
põhimõtted.
64
KSi § 453 lõige 1
Lõike 1 muudatused on seotud kohtute ühendamisega. Edaspidi puudub vajadus reguleerida
kohtuniku üleviimist sama kohtuastme teise kohtusse. Kohtuniku võib üle viia Maakohtust
Halduskohtusse või vastupidi. Kohtuniku võib üle viia Ringkonnakohtusse.
KSi § 46 KSi § 46 reguleerib kohtute aruandlust ning sätestab, et esimese ja teise astme kohtud esitavad
valdkonna eest vastutavale ministrile kohtuasjade kohta statistilise aruande. Aruande vormi
kinnitab ja esitamise tähtaja määrab valdkonna eest vastutav minister.
Muudatus täpsustab kohtute aruandluse esitamist ja vastutust ning loob ühtse korra aruannete
esitamiseks ja avalikustamiseks.
Lõige 1. Muudatuse kohaselt esitavad kohtud KHANle aruande õigusemõistmise korrakohasest
toimimisest kohtus. Eesmärk on tagada kohtusüsteemi toimimise regulaarne hindamine ja
võimaldada nõukogul saada terviklik ülevaade õigusemõistmise kvaliteedist, koormusest ja
korralduslikest aspektidest erinevates kohtutes. Selline aruandlus toetab süsteemset analüüsi
ning aitab kavandada meetmeid õigusemõistmise tõhususe ja kvaliteedi parandamiseks.
Lõige 2. KHT esitab kohtute grupi tegevusaruande, näidates ära eelarve ja tulemusnäitajate
täitmise aruande. Muudatus võimaldab hinnata kohtute töö tulemuslikkust nii finants- kui ka
sisuliste eesmärkide kaupa, tagades läbipaistvuse ja vastutuse avaliku ressursi kasutamisel.
Tulemusnäitajad on kohtu arengukavas määratud mõõdikud, mille abil hinnatakse seatud
arengueesmärkide täitmist ja kohtute tegevuse tulemuslikkust. Need võivad hõlmata näiteks
menetlusosaliste rahulolu ning haldusressursside kasutamise tõhusust. Tulemusnäitajate
süsteem võimaldab siduda arengukavas seatud eesmärgid konkreetsete mõõdetavate
tulemustega ning tagada objektiivse tagasiside kohtute töö ja arengu kohta.
KHAN kehtestab aruannete vormid ja esitamise tähtajad, aruanded avalikustatakse kohtute
veebilehel.
KSi § 49 lõige 1, lõike 2 punkt 3
Lõige 1 reguleerib kohtuniku ametivälist töötamist kohtunikuameti kõrvalt. Kohtuniku
ametikitsenduste täpsema reguleerimise vajadus tuleb PSi § 147 lõikest 3, mille kohaselt
kohtuniku ametiväline töötamine on üldjuhul keelatud, välja arvatud seaduses ettenähtud
juhtudel. Muudatusega täpsustatakse kohtuniku lubatud ametiväliseid tegevusi, mille eesmärk
on anda kohtunikule rohkem võimalusi erialasteks väljakutseteks ning ühtlasi toetada tema
enesearengut ja motiveerida teda kohtunikutöös. Lõike 1 teist lauset muudetakse esiteks
selliselt, et kohtunik võib osaleda ka rahvusvaheliste organisatsioonide töös, näiteks
rahvusvahelises kohtus, jätkates samal ajal kohtunikutööd. Samuti täpsustatakse, et kohtunik
võib tegeleda ka õigusloome ning muu loomingulise tegevusega. Õigusloome võib sisaldada
osavõttu õigusaktide eelnõude väljatöötamises näiteks ekspertide komisjonides või eelnõudele
eksperdiarvamuste koostamist.
Lõike 2 punkt 3. KSi § 49 lõige 2 näeb ette kohtunikuametiga seotud piirangud, mille eesmärk
on tagada kohtuniku erapooletus ja sõltumatus. Kehtiva korra kohaselt ei või kohtunik olla
äriühingu asutaja, juhtimisõiguslik osanik, juhatuse või nõukogu liige ega välismaa äriühingu
filiaali juhataja. Eelnõu koostamisel arutati, kas kaotada piirang, mille kohaselt ei tohi kohtunik
kuuluda temale kuuluva ainu- või enamusosalusega äriühingu, eeskätt investeeringute
haldamiseks loodud äriühingu juhatusse. Leiti, et kohtunik ei tohiks sattuda oma vara
valitsemisel halvemasse olukorda võrreldes teiste õigussubjektidega. Kohtunikuametiga
kaasnevad ametipiirangud on püsinud muutumatuna alates KSi jõustumisest 2002. aastal ning
65
kattuvad suures osas kuni 28.07.2002 kehtinud kohtuniku staatuse seaduse §-s 4 sätestatud
piirangutega. Samas äri- ja majanduskeskkond on oluliselt edasi arenenud, mistõttu puudub
mõistlik põhjendus, miks kohtunik ei peaks saama oma vara haldamist korraldada ka äriühingu
vormis, kui see ei kahjusta kohtuniku ametiülesannete täitmist. Näiteks kinnisvarasse
investeerida või hallata üürikinnisvara on maksunduslikust aspektist otstarbekam äriühingu
vormis.
Kohtuniku eetikakoodeksi punkti 5 järgi võib kohtunik osaleda tegevuses, mille eesmärk on
tulu saamine, arvestades hea käitumise ja ausa äritegevuse tavasid. Kohtunike eetikanõukogu
on märkinud, et ametikitsenduste eesmärgiks pole keelata mis tahes tulu teenimine, kuivõrd
kohtunik on samamoodi aktiivne ühiskonnaliige, kelle kaasalöömine erinevates tegevustes on
piiratud vaid niivõrd, kuivõrd see läheb vastuollu õigusemõistmise huvidega. Ka mõnes
Euroopa riigis on kohtunikel lubatud äriühingut juhtida, et hallata enda või oma perekonna vara.
Näiteks Slovakkias ei või kohtunik kuuluda ärilisel eesmärgil tegutseva juriidilise isiku
juhtimis- või kontrollorganisse ega muul moel ettevõtluses osaleda, välja arvatud oma vara
haldamiseks79. Ka Inglismaa ja Walesi kohtusüsteemis ei tohi täistööajaga kohtunikud (ingl
salaried judges) olla äriühingu juhi rollis, välja arvatud juhul, kui see on seotud perekonna vara
haldamisega80.
Eelnõuga muudetakse lõike 2 punkti 3 sõnastust selliselt, et kohtunik ei või olla äriühingu
juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegu on tema enda või ühisvarasse kuuluva
ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga, ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist.
Kehtima jääb piirang, mille kohaselt kohtunik ei või olla välismaa äriühingu filiaali juhataja.
Muudatus võimaldaks kohtunikul luua ja juhtida äriühinguid eelkõige oma vara haldamiseks ja
investeerimiseks, kui see ei kahjusta õigusemõistmist, ning välistaks kohtuniku osalemise
sellise ühingu juhtimises, mille kontroll ei ole tema enda käes.
KSi § 53 lõiked 2 ja 4
KSi § 53 reguleerib avaliku konkursi väljakuulutamist kohtunikukohale. Kehtiva korra kohaselt
sätestab lõige 1, et kohtunikud nimetatakse ametisse avaliku konkursi alusel. Lõige 2 loetleb
konkreetsed kohtunikukohad ning sätestab, et konkursi esimese ja teise astme kohtu kohtunike
kohtadele kuulutab välja valdkonna eest vastutav minister ja Riigikohtu kohtuniku vaba koha
täitmiseks Riigikohtu esimees.
Lõike 2 esimest lauset muudetakse selliselt, et avaliku konkursi esimese ja teise astme
kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja valdkonna eest vastutava ministri asemel
KHAN. Konkurss kuulutatakse Halduskohtu, Maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonna ning
Ringkonnakohtu haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks.
Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab ka edaspidi välja Riigikohtu
esimees. Eelnõu koostamise käigus arutati ka seda, kas Riigikohtu esimees võiks ka esimese ja
teise astme kohtuniku konkursi välja kuulutada. Leiti, et kuivõrd edaspidi on KHANi ülesanne
esimese ja teise astme kohtute eelarve jaotamine ning otsustada ka kohtunike jagunemise
kohtumajade vahel, on just KHAN kõige pädevam, et hinnata konkursi väljakuulutamise
vajadust konkreetse esimese või teise astme kohtu kohtuniku kohale. See ei välista seejuures,
et ettevalmistus kohtunike konkursside väljakuulutamiseks tehakse Riigikohtus. Sellist
lahendust toetas ka kohtute haldamise nõukoda oma 24. mai 2024. aasta istungil. Tuleb silmas
79 Constitution of the Slovak Republic, article 145a https://www.prezident.sk/upload-files/46422.pdf. 80 Guide to Judicial Conduct (July 2023), lk 11 https://www.judiciary.uk/wp-content/uploads/2023/06/Guide-to-Judicial-Conduct-2023.pdf.
66
pidada, et konkursid kuulutatakse välja ka edaspidi koostöös kohtute esimeestega, st neil on
parim teadmine kohtunikukohtade vabanemisest.
Lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58“. Muudatus on seotud seaduseelnõu 633 SE
jõustumisel KSi § 58 kehtetuks tunnistamisega.
KSi § 54 lõiked 21 ja 7 KSi § 54 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „sobivuse selgitamine“ tekstiosaga „ja
julgeolekukontroll“ , seadust täiendatakse lõikega 21, lõige7 muudetakse.
Kehtiva seaduse kohaselt peab kohtunikuks kandideerija enne kohtunikuks nimetamist läbima
julgeolekukontrolli, välja arvatud juhul, kui tal on kehtiv juurdepääsuluba täiesti salajase
taseme riigisaladusele juurdepääsuks või kui ta on kandidaadiks saamise ajal ametikohal, millel
on ametikohajärgne õigus juurdepääsuks kõigile riigisaladuse tasemetele.
Kohtunikukandidaat peab olema julgeolekukontrolli läbinud enne kohtunikueksamikomisjoni
hindamist. Ka avaliku teenistuse tippjuhtide kandidaadid läbivad julgeolekukontrolli pärast
seda, kui nad on osutunud konkursil valituks, kuid enne ametisse nimetamist.
Julgeolekukontroll on isikuandmete töötlemise protsess, mille käigus hinnatakse isiku
võimalikke julgeolekuriske, lojaalsust, ausust ja usaldusväärsust. Julgeolekukontrolli eesmärk
on tuvastada, kas isikule on võimalik anda juurdepääsuõigus ehk võimaldada isiku ligipääs
riigisaladusele. Julgeolekukontrolli on õigus teha Kaitsepolitseiametil (KAPO). Juurdepääsuloa
andmise otsustab KAPO kolme kuu jooksul juurdepääsuloa saamiseks nõutavate dokumentide
esitamisest arvates.81
Seega peavad kõik esimese ja teise astme kohtu kohtuniku kohale kandideerijad enne
Riigikohtu üldkogu ette jõudmist olema läbinud julgeolekukontrolli. Selline korraldus on
ebamõistlik, pikendab kandideerimisprotsessi ega arvesta kohtusüsteemi tegelike vajadustega.
Esiteks on juurdepääs riigisaladusele vajalik alles tööülesannete täitmiseks, mitte
kandideerimiseks. Teiseks võtab KAPO-lt asjatult ressurssi selliste isikute kontroll, kes
üldkogu toetust tõenäoliselt kunagi ei saaks. Kolmandaks tähendab julgeolekukontrollile
allumine ainuüksi kandideerimise eeldusena kandidaadile olulist privaatsuse riivet
(mitmekuune jälgimise all olek, isikliku elu ja tegemiste uurimine), mis võib peletada
kandideerimast häid kandidaate, esmajoones näiteks advokaate, kelle kutsetegevus võib olla
julgeolekukontrolli ajal mõnevõrra häiritud. Praktikas on korduvalt tekkinud olukord, kus
kohtunikukonkurssi ei saa lõpule viia, sest mõnele kandidaadile on julgeolekukontroll tegemata
ning tavaliselt kestab see mitu kuud.
Kandidaatide isikuomadusi saab hinnata ka julgeolekukontrollita. Kui julgeolekukontroll
tekitab küsitavusi, võib üldkogu oma esialgse otsuse ümber vaadata ja kandidaadi esitamisest
loobuda.
Muudatusega lõpetatakse kõigi kohtunikukandidaatide kohustuslik julgeolekukontroll.
Edaspidi ei koormataks julgeolekukontrolliga kõiki konkursil osalevaid kandidaate.
Kohtunikukandidaat läbib julgeolekukontrolli pärast seda, kui Riigikohtu üldkogu on
otsustanud teha Vabariigi Presidendile esialgse ettepaneku ta kohtunikuna ametisse nimetada.
Julgeolekukontroll toimub pärast ametikohale valimist, kuid enne ametikohustuste täitmise
alustamist. See tagab, et isikul on tööülesannete täitmiseks vajalik juurdepääsuluba.
81 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/112122024011.
67
Sel juhul ei esitata kandidaati Vabariigi Presidendile enne julgeolekukontrolli tulemuste
saamist ning Riigikohtu üldkogu võib olenevalt julgeolekukontrolli tulemustest kandidaadi
esitamisest ka loobuda või kandidaadi asendada.
Lõikega 7 täpsustatakse, et kohtunikueksami komisjon teeb ja edastab Riigikohtu üldkogule
otsuse kandidaadi isikuomaduste sobivuse, mitte aga julgeolekukontrolli läbimise kohta, mille
teeb üldkogu ja lõppkokkuvõttes Vabariigi President.
KSi § 55 lõiked 3 ja 4 Lõige 3. Muudatus on seotud ringkonnakohtute ühendamisega. Edaspidi on ka
Ringkonnakohtul mitu kohtumaja. Ringkonnakohtu kohtumajad asuvad Tallinnas ja Tartus.
Muudatuse kohaselt määrab Ringkonnakohtu kohtuniku teenistusse määramisel Riigikohtu
üldkogu ka kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.
Lõikes 4 tehakse tehniline täpsustus, et enne Riigikohtu kohtuniku ametisse nimetamist kuulab
Riigikohtu esimees muu hulgas ära KHANi arvamuse, mitte enam kohtute haldamise nõukoja
arvamuse.
KSi § 57 lõiked 1 ja 11
Lõike 1 esimese lause muutmine on tingitud kohtuhalduse üleminekuga KHANile.
Muudatusega täpsustatakse, et ettepaneku kohtuniku üleviimiseks teise kohtusse saab teha
KHAN, mitte justiits- ja digiminister. Ka kohtuniku üleviimise kohtu esimehe ametikohale
otsustab edaspidi justiits- ja digiministri asemel KHAN (lõige 11).
Lõike 1 teise lause muudatus on seotud kohtute ühendamisega ja eestseisuse moodustamisega.
Kehtivas seaduses on sätestatud, et esimese astme kohtuniku võib kohtu esimees tema
nõusolekul määrata alaliselt teenistusse teise kohtumajja, olles enne ära kuulanud kohtu
üldkogu arvamuse. Muudatusega asendatakse üldkogu arvamuse ärakuulamise nõue kohtu
eestseisuse arvamuse ärakuulamisega ning muudatuse kohaldamisala laiendatakse ka teise
astme kohtule. Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja tõhustada kohtunike teenistuse
korraldamist ning viia otsustamine vastavusse kohtute sisemise juhtimise põhimõtetega.
Kohtu eestseisus on kohtute juhtimisstruktuuris väiksem ja töökorralduslikult paindlikum organ
kui kohtu üldkogu, mis koosneb kohtu kõigist kohtunikest. Eestseisus tegeleb jooksvalt kohtu
töö korraldamise, töökoormuse ja personaliküsimustega ning omab seetõttu paremat ülevaadet
kohtumajade töökorralduslikest vajadustest ja ressursside jaotusest nii esimese kui ka teise
astme kohtus.
Seetõttu on eestseisuse arvamuse ärakuulamine konkreetse kohtuniku alalise teenistuse
määramisel sisuliselt põhjendatum ja menetluslikult otstarbekam kui üldkogu kaasamine, mille
arvamus on pigem üldise poliitika kujundamiseks mõeldud. Muudatus ei vähenda kohtunike
osalust otsustusprotsessis, vaid kohandab selle sobivamale juhtimistasandile, tagades kiirema
ja paindlikuma menetluse.
KSi § 583 lõiked 1 ja 2
Muudatus on seotud kohtute ühendamisega ja kohtute tööpiirkondade kaotamisega.
KSi § 584 lõiked 1, 2, 5 ja 6 KSi § 584 reguleerib kohtuniku töötamist väljaspool kohut.
Lõike 1 esimest lauset täiendatakse selliselt, et kohtunikku võib tema soovil ja esimehe
nõusolekul viia lisaks juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli
õigusteaduse õppejõuks tähtajaliselt üle ka KHTsse. Täiendus on vajalik, et võimaldada ka
kohtunikel KHT töös täiskohaga osaleda. Analoogselt töötab ka Soome kohtute ametis
68
tähtajaliselt (kolm aastat) kuni kuus roteerunud kohtunikku. Esimehe nõusolek on seejuures
roteerumiseks vajalik, kuna kohtute seaduse kohaselt vastutab kohtu esimees õigusemõistmise
korrakohase toimimise eest kohtus. Kui kohtu esimehe hinnangul võib kohtuniku eemalolek
seada õigusemõistmise korrakohase tagamise ohtu, peab tal olema võimalus nõusoleku
andmisest keelduda. Seega on nõusoleku andmisest keeldumise eelduseks mõjuv põhjus ning
probleemide korral tuleb olukord lahendada kohtu esimehe ja KHT direktori koostöös.
Lõike 1 teist lauset täiendatakse selliselt, et kohtuniku võib lisaks riigi peaprokurörile,
õiguskantslerile või riigikontrolörile nimetada ka KHT direktoriks. Erinevalt lõike esimesest
lausest ei eelda see kohtu esimehe nõusolekut.
Lõike 2 teises lauses täpsustatakse, et kohtuniku võib nimetada ka delegaatprokuröri
ametikohale. Muudatusega lisatakse delegaatprokurör tagasi seadusesse, kuna selle
väljajätmine varasemates redaktsioonides on tekitanud ebaselgust. Seetõttu on vaja sätestada
selgesõnaliselt, et kohtunik võib olla nimetatud ka delegaatprokuröri ametikohale, et tagada
õigusselgus.
Lõikes 5 täpsustatakse, et kohtunik võib tagasi pöörduda samasse valdkonda. Kohtunikul on
õigus oma spetsialiseerumise järgi tagasi pöörduda kas tsiviil- või süüteovaldkonda, st kui
kohtunik lahkus näiteks perekonnaõiguse osakonnast, kuid kohtusse naasmise ajal ei ole
Maakohtus vaba kohta perekonnaõiguse osakonda, siis naaseb kohtunik teise tsiviilvaldkonna
osakonda. Seetõttu on asjakohane tagada kohtuniku tagasipöördumise õigus just vastavasse
valdkonda, mitte kindlasse osakonda.
Lõike 6 muudatus tagab, et kohtunike arvu ajutine suurenemine on seotud kohtuniku
naasmisega vastavasse valdkonda.
KSi § 60 lõike 1 punkt 41
Lõiget 1 täiendatakse punktiga 41.
Muudatus on seotud KSi §-ga 741. Muudatuse kohaselt lisatakse tagasisidevestlusest koostatud
kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega kokkuvõtte kohta kohtuniku isikutoimikusse.
Muudatuse eesmärk on anda tagasisidet saanud kohtunikule võimalus avaldada arvamust oma
töö ja sellele antud hinnangu kohta, sealhulgas põhjendada kõrgema astme kohtult saadud
tagasisidest erinevat seisukohta.
KSi § 73 lõige 1
Lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi ettevalmistuskava täitjaid“.
Muudatus on seotud seaduseelnõu 633 SE jõustumisel kohtunikuabide ettevalmistuskava
kaotamisega.
KSi § 741
KSi 9. peatükki täiendatakse §-ga 741 „Tagasisidevestlus“.
Muudatusega nähakse ette kohtunikule tagasiside andmise üldine korraldus ja luuakse
kohtusüsteemisisene tagasiside andmise süsteem, mille eesmärk on toetada kohtunikku tema
erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.
KSi § 74 lõige 1 sätestab kohtunikule kohustuse end regulaarselt erialaselt täiendada ja
koolitustel osaleda. Tegemist on kohtunikuteenistuse üldkohustuse, mitte otseselt
õigusemõistmisega seotud tegevusega.82 Kohtunikuameti olemuse tõttu peab kohtunik suutma
olla enesekriitiline ja soovima end arendada.
Kohtunikule tagasiside andmine teenib kohtuniku enesetäiendamise ja professionaalse arengu
eesmärki. Selline tagasiside on suunatud kohtuniku abistamisele ja soovituste andmisele tema
82 Ibid, lk 312.
69
menetluspraktika parandamiseks, et toetada kohtuniku professionaalset arengut, mis parandaks
kohtulahendite kvaliteeti ja kiirendaks menetlust. Kohtunikud, kelle menetluspraktika vajab
parandamist, saaksid arutada probleeme kõrgema astme kohtunikuga ja saada praktika
parandamiseks soovitusi. Samuti saaksid kolleegiumid kindlaks teha kohtuniku arenguvajaduse
ja suunata teda vajaduse korral koolitusele. Soovituste rakendamine aitaks parandada menetluse
kvaliteeti ning konstruktiivne tagasiside toetaks kohtuniku arengut ja suurendaks tema
motivatsiooni. Äärmuslikel juhtudel võib see vältida distsiplinaarmenetluse algatamise.
Eelnõu kohaselt antakse kohtunikule tagasisidet vestlusel kõrgema astme kohtunikuga.
Tagasiside andmist maa- või halduskohtuniku tööle korraldaks Ringkonnakohtu kolleegiumi
esimees ning ringkonnakohtuniku tööle Riigikohtu kolleegiumi esimees. Tagasiside andmine
kohtunikule algatatakse eeskätt juhul, kui kohtuniku töös märgatakse süstemaatiliselt esinevaid
puudusi või tagasisidevestluse pidamine võib kohtuniku professionaalset arengut toetada.
Seega pole tegemist vestlusega, mis toimub kindlaks määratud regulaarsusega kõigi kohtunike
suhtes, vaid tagasiside andmine peaks toimuma vastavalt vajadusele. Nii peaks
tagasisidevestlusi pidama ennekõike nende kohtunikega, kelle menetluspraktika vajab
korrigeerimist, et kõrgema astme kohus saaks kohtunikule anda asjatundlikke soovitusi tema
menetluspraktika parandamiseks. Siiski peaks probleemidele tähelepanu juhtimise kõrval
keskenduma ka kohtuniku tugevustele ja töö positiivsetele aspektidele ning hea praktika
esiletoomisele.
Lahendite kvaliteedi hindamine on küll osa kohtuniku töö hindamisest, kuid ainult kohtuniku
professionaalsete oskuste aspektist. Kohtunikule tagasiside andmine võib puudutada eeskätt
kohtumenetluse korraldust ja kohtulahendite koostamisega seotud küsimusi, näiteks lahendite
ülesehitust, neis esitatud õiguslikku argumentatsiooni, materiaal- ja menetlusnormide
kohaldamist, õigusallikate kasutamist, aga ka kohtumenetluse juhtimist, sh kohtuasjade
läbivaatamiseks vajalikku töökorraldust ja aja planeerimist, suhtlemist menetlusosalistega ning
statistilisi andmeid kohtuniku töö kohta.
Ettepaneku tagasisidevestluse korraldamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele
võib teha Riigikohtu esimees kõigi esimese ja teise astme kohtu kohtunike suhtes,
Ringkonnakohtu esimees esimese astme kohtuniku suhtes ja esimese või teise astme kohtu
esimees sama kohtu kohtuniku suhtes.
Eelnõu kohaselt jäetakse kohtunikule tagasiside andmise täpsemad praktilise korralduse
üksikasjad KHNi otsustada.
KSi § 75 lõige 3
Lõike 3 esimese lause muudatus on seotud kohtute ühendamisega. Kehtiva seaduse kohaselt
makstakse kohtuniku, kolleegiumi esimehe ja osakonnajuhataja ametipalk ning lisatasu välja
kohtu esimehe käskkirja alusel.
Muudatuse kohaselt makstakse kohtuniku ametipalk ning lisatasu kohtu esimehe käskkirja
alusel, loobudes konkreetsete ametinimetuste – kolleegiumi esimees ja osakonnajuhataja –
ülesloetlemisest.
Muudatuse eesmärk on lihtsustada ja ajakohastada seaduse sõnastust, kuna kohtute struktuuri
on lisandunud ka teisi juhtimis- ja vastutusfunktsiooniga ametikohti, nagu aseesimees ja
eestseisuse liige, kes samuti on kohtunikud ning kellele makstakse lisatasu seaduse alusel. Uue
sõnastuse kohaselt ei ole enam vaja seaduses eraldi loetleda neid ametikohti, sest kolleegiumi
esimees, osakonnajuhataja, aseesimees ja eestseisuse liige on kõik kohtunikud, kellele lisatasu
maksmine on juba seadusega ette nähtud.
70
Muudatus ei too kaasa sisulisi muudatusi lisatasude maksmise põhimõtetes ega kohtunike
palgakorralduses. Tegemist on vormilise ja õigusselgust suurendava muudatusega, mis
lihtsustab seaduse sõnastust ja väldib tarbetut dubleerimist. Praktikas jääb lisatasude maksmise
kord samaks – kohtu esimees annab käskkirja kohtunikule ametipalga ja lisatasu maksmiseks.
Lõike 3 teise lause muudatus täpsustab, et kohtu esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja
KHT direktori käskkirja alusel, mitte enam valdkonna eest vastutava ministri käskkirja alusel.
KSi § 76 lõiked 1, 11, 32, 33 ja 8
Muudatused on seotud kohtute ühendamisega ja kohtuhalduse üleminekuga.
Lõike 1 punktid 1–3. Kehtiva seaduse järgi sõltub esimehe lisatasu kohtunike arvust: kuni 29
kohtunikuga kohtus on lisatasu 25%, 30–44 kohtunikuga kohtus 35% ning üle 44 kohtunikuga
kohtus 45%. Kuna pärast kohtute ühendamist on Maakohtus 164, Ringkonnakohtus 46 ja
Halduskohtus 26 kohtunikku, ei sobi senine astmeline süsteem enam tegelikku olukorda
kajastama. Uued määrad – Halduskohtu esimehele 25%, Ringkonnakohtu esimehele 45% ja
Maakohtu esimehele 65% – peegeldavad kohtu suurusest tulenevat juhtimis- ja
halduskoormust.
Maakohtu esimehe lisatasu on tõstetud võrreldes senise maksimumtasemega, kuna ühendatud
Maakohtu juhtimine hõlmab märkimisväärselt suuremat kohtunike ja struktuuriüksuste arvu
ning laiemat vastutusala. Samas jääb Halduskohtu esimehe lisatasu endise madalaima määra
tasemele, mis on proportsionaalne väiksema kohtunike arvu ja juhtimismahuga.
Lõige 11 . Kehtiva seaduse kohaselt makstakse Viru Maakohtu esimehe lisatasu. Muudatusega
tunnistatakse kehtetuks säte, mille alusel makstakse Viru Maakohtu esimehele lisatasu sama
paragrahvi lõikes 1 sätestatu kahekordses määras. Muudatuse põhjuseks on kohtute
ühendamine, mille tulemusel ei toimi Viru Maakohus enam iseseisva kohtuna, eraldi
struktuuriüksusena. Seetõttu puudub vajadus säilitada erisätet, mis nägi ette topelt lisatasu
üksnes Viru Maakohtu esimehele.
Lõige 32. Muudetav säte reguleerib kohtunikust osakonnajuhatajale lisatasu maksmine.
Loetellu lisatakse Halduskohtu aseesimehele lisatasu määramine. Välja jäetakse eestkoste
osakonna juhatajale lisatasu maksmine. Edaspidi määratakse eestkoste järelevalve osakonna
juhataja kohtunikuabide seast ja temale makstakse lisatasu KSi § 122 lõike 31 järgi 35%
kohtunikuabi ametipalgast.
Lõige 33. Muudatusega sätestatakse, et kohtu üldkogu valitud eestseisuse liikmele määrab kohtu
esimees lisatasu 5% tema ametipalgast.
Eestseisuse liikmed on kohtunikud, kes täidavad lisaks õigusemõistmisele ka kohtu juhtimise
ja töö korraldamisega seotud ülesandeid. Lisatasu maksmine on põhjendatud, kuna eestseisuse
liikmete töö suurendab ajakulu ja vastutust. 5% suurune lisatasu kohtuniku ametipalgast on
proportsionaalne, arvestades eestseisuse töö lisavastutust.
Lõiget 8 muudetakse selliselt, et valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja
eest lisatasu maksmiseks ette nähtud kohtunike arvu kehtestab valdkonna eest vastutava
ministri asemel KHAN oma otsusega (KS § 411 lg 3). KHANi pädevuses on tulevikus muu
hulgas suunata ja koordineerida kohtute haldamist ja arendamist, mistõttu ei saa ka lisatasu
arvutamine olla enam ministri pädevuses. Muudatuse tulemusel muutub kehtetuks
justiitsministri 19.12.2019 määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.
71
KSi § 84 lõige 5
Kehtiva seaduse järgi võib kohtunikule kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust anda
Riigikohtu esimees kohtu üldkogu nõusolekul. Üldkogu kaasamise eesmärk on olnud tagada
kohtunikkonna kaasatus ja läbipaistvus pikaajalise äraoleku lubamisel, kuna see võib mõjutada
kohtu töökoormust ja asjade jaotust.
Kohtute ühendamise ja uue juhtimisstruktuuri loomisega muutub üldkogu roll strateegilisemaks
ning igapäevased töökorralduslikud ja personaliga seotud otsused koondatakse kohtu
eestseisuse pädevusse. Näiteks Maakohtu puhul, kus töötab 164 kohtunikku, ei ole üldkogu
enam praktiline ega tõhus otsustusorgan selliste üksikjuhtumite arutamiseks.
Lõike 5 muudatuse kohaselt võib kohtunikule kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust anda
Riigikohtu esimees selle kohtu eestseisuse nõusolekul, kus kohtunik töötab. Eestseisus on
väiksemaarvuline ja esinduslik juhtimiskogu, kuhu kuuluvad kohtu esimees, aseesimeese
(Halduskohtus), kolleegiumi esimehed, osakondade juhatajad ning Maakohtus ja Halduskohtus
lisaks kohtuüldkogu valitud liige. Seetõttu tagab eestseisuse nõusoleku nõue jätkuvalt
kohtunikkonna esindatuse ja tasakaalu otsustamisel, kuid muudab menetluse operatiivsemaks
ja töökorralduslikult paindlikumaks.
Muudatuse eesmärk on tõhustada otsustusprotsessi, vähendades halduskoormust ning tagades,
et sellised otsused teeb organ, kellel on vahetu ülevaade koormusest ja asendamisvõimalustest.
Samas säilib kollegiaalne kontrollimehhanism, mis välistab võimaluse, et otsus tehakse
üksikisikuliselt.
Kokkuvõttes on muudatus kooskõlas kohtute ühendamise üldise eesmärgiga — anda üldkogult
operatiivsematele ja esinduslikematele juhtimisstruktuuridele (eestseisustele) üle igapäevase
töö korraldamine ja personaliküsimuste otsustamine, säilitades samas kohtunike
enesekorraldusõiguse ja kollegiaalse otsustamise põhimõtte.
KSi § 85 lõige 3 ja § 1271 Lõiget 3 muudetakse selliselt, et edaspidi kinnitab valdkonna eest vastutava ministri asemel
talaari kirjelduse KHAN. Tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava haldusküsimusega,
mida ei pea reguleerima täitevvõim.
KSi § 1271 esimese lause kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada
kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Muudatusega asendatakse
vastutav minister KHANiga, kuivõrd tegemist on praktilist kohtukorraldust puudutava
haldusküsimusega, mida ei saa enam reguleerida täitevvõim. Muudatuste tõttu muutub
kehtetuks justiitsministri 29.07.2009 määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse
kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“.
KSi § 88 lõige 6
Lõike 6 kohaselt distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik pole aasta jooksul pärast
distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu. Distsiplinaarkolleegium
võib karistuse kustutada ka ennetähtaegselt.
Distsiplinaarsüütegu on kohtuniku süüline tegu, mis seisneb ametikohustuse täitmata jätmises
või mittekohases täitmises (KS § 87). Distsiplinaarsüütegu on ka kohtuniku vääritu tegu.
Kohtunikule võib distsiplinaarsüüteo eest määrata distsiplinaarkaristuse (noomitus, rahatrahv
kuni ühe kuu ametipalga ulatuses, ametipalga vähendamine, ametist tagandamise (KS § 88)).
Kohtute arengukava rõhutab, et kohtusüsteem tajub oma vastutust õigusemõistmise kvaliteedi
tagamisel. Järelevalve ja distsiplinaarmenetluse põhimõtted on selged ja eesmärgistatud.
72
Samuti nähakse ette õigusemõistmise kvaliteedi süsteemne jälgimine ning kohtunike ja
kohtuteenistujate arenguvõimaluste toetamine.
Muudatusega pikendatakse distsiplinaarkaristuse kustumise tähtaega ühelt aastalt kolmele ja
kaotatakse võimalus seda lühendada. Kohtuniku distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik ei
ole kolme aasta jooksul pärast distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut
süütegu. Muudatuse eesmärk on tõhustada kohtunike järelevalvet ja distsiplinaarvastutust ning
suurendada kohtuniku vastutust toimepandud rikkumiste eest.
KSi § 91 lõike 2 punkt 3
Lõike 2 punkti 3 muudatus lähtub kohtute ühendamisest ja kohtute tööpiirkondade kaotamisest.
Kehtiva seaduse kohaselt on distsiplinaarmenetluse algatamise õigus ringkonnakohtu esimehel
oma tööpiirkonna esimese astme kohtu kohtunike suhtes. Muudatusega täpsustatakse, et
Ringkonnakohtu esimees saab algatada distsiplinaarmenetluse kõigi esimese astme kohtunike
suhtes.
KSi § 991 lõiked 1–5
Muudatusega lihtsustakse kohtuniku teenistusvanuse tõstmise korda. Arvestades PSi § 147
lõike 1 kohast kohtunikuameti eluaegsuse nõuet, ei ole põhjendatud seada piirvanusest kauem
töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga suuri nõudmisi. Esmajoones tuleks
hinnata, kas kohtuniku võimed ja oskused on kohtunikuametiks piisavad, ning teisalt, et
kohtuniku jätkamine on ka õigusemõistmise huvides, seda eriti olukorras, kus kohtunike kohti
on täitmata.
Lõikes 1 tehakse tehniline täpsustus, jättes välja viite lõikele 3, mis tunnistatakse kehtetuks.
Lõikes 2 on teenistusvanuse tõstmiseks kohtute haldamise nõukoja tegevuse lõppemise tõttu
vaja KHANi nõusolekut ning enam ei ole tegemist erandjuhuga, vaid on mõeldud selleks, et
tagada korrakohane õigusemõistmine. Välja jäetakse nõue, mille kohaselt võetakse Riigikohtu
üldkogu otsus vastu kohalolevate riigikohtunike kahekolmandikulise häälteenamusega. Otsuse
saab Riigikohus vastu võtta ka üldises korras lihthäälteenamusega.
Lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna lõike 3 sisu lisatakse lõikesse 2 ja lõige 4 on
ebavajalik säte, kuna kehtestab põhimõtte, et teenistusvanuse ülemmäära tõstmine kehtib
üksnes selle kohtuniku suhtes, kelle teenistusvanuse ülemmäära tõsteti.
Lõike 5 muudatuse kohaselt ei ole tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel vaja
eraldiseisevat ametist vabastamise vormistamist, vaid kohtunik loetakse ametist vabastatuks
vanuse ülemmäära saabumisel. Muudatuse tulemusel jääb ära ebavajalik bürokraatia.
KSi § 106 lõige 3 ja § 111 lõige 4
Muudatus on seotud maakohtute ühendamisega.
KSi § 112 lõige 1 Lõiget 1 muudetakse selliselt, et rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra
kehtestab valdkonna eest vastutava ministri asemel KHAN. Muudatus on seotud
kohtuhaldusülesannete üleminekuga ning eelarveprotsessi muutusega, st edaspidi vastutab
eelarve eest KHAN.
73
Muudatuse alusel tunnistatakse kehtetuks justiitsministri 19.12.2006 määrus nr 37
„Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise kord“.
KSi § 1141 KSi § 1141 kohaselt määrab kohtunikuabide arvu valdkonna eest vastutav minister, kuulanud
ära maakohtu esimehe arvamuse. Edaspidi otsustab kohtunikuabide arvu KHAN, kuulanud ära
Maakohtu esimehe arvamuse. Muudatus on seotud kohtuhaldusülesannete üleminekuga ning
eelarveprotsessi muutusega, st edaspidi vastutab selle eest KHAN ja pole põhjendatud jätta
kohtunikuabide arvu otsustamine valdkonna eest vastutava ministri pädevusse.
KSi § 119 lõike 1 punktid 2 ja 4 Lõike 1 punktist 2 jäetakse välja „vastava“. Muudatus on seotud ringkonnakohtute
ühendamisega. Edaspidi on üks Ringkonnakohus ja sõna „vastava“ on ülearune.
Lõike 1 punkti 4 kohaselt kuulub kohtunikuabi konkursi komisjoni kohtudirektor. See on olnud
ka mõistlik ja vajalik, kuivõrd kohtudirektor teeb kehtiva § 45 lõike 3 kohaselt
kinnistusosakonna, registriosakonna ja maksekäsuosakonna tegevusvaldkonnas järelevalvet.
Arvestades, et kohtudirektori ametikoht kaotatakse ning kohtu esimehel on kohtunikuabi üle
järelevalveõigus (kohtu esimees nimetab kohtunikuabi ametisse), pole vajadust kohtudirektori
asemel komisjoni määrata ka näiteks KHT direktorit või teenistujat. Seetõttu tunnistatakse
punkt 4 kehtetuks.
KSi § 121
Kehtiva seaduse järgi annab kohtunikuabi ametisse astudes valdkonna eest vastutava ministri
ees vande.
KSi § 121 tekst muudetakse ja edaspidi annab kohtunikuabi ametisse astudes Maakohtu
esimehe ees vande. Maakohtu esimees nimetab kohtunikuabi ametisse ja seega on põhjendatud,
et vanne antakse ka kohtu esimehele.
KSi § 122 lõige 31
KSi § 122 sätestab kohtunikuabi ametipalga ja lisatasud.
Kehtiva seaduse kohaselt on eestkoste järelevalve osakonna juhataja kohtunik, kellele
makstakse juhatamisega seotud tööülesannete eest lisatasu 15% kohtuniku ametipalgast.
KSi § 162 lõige 3 muudatusega sätestatakse, et eestkoste järelevalve osakonna juhataja nimetab
kohtu esimees kohtunikuabide seast. See tähendab, et edaspidi juhib eestkoste järelevalve
osakonda mitte kohtunik, vaid kohtunikuabi, kellele tuleb maksta juhatamisega seotud
kohustuste täitmise eest lisatasu 35% kohtunikuabi ametipalgast – samasugusel põhimõttel,
nagu kehtib Maakohtu kinnistus-, registri- ja maksekäsuosakonna juhatajate puhul.
KSi § 122 lõike 31 loetellu lisatakse eestkoste järelevalve osakonna juhataja.
KSi § 1221 lõige 1 Lõige 1 tunnistatakse kehtetuks.
Muudatuste tulemusel on kohtutes vaid õigusemõistmisega seotud kohtuteenistujad, kelle
nimetab ametisse kohtu esimees. Kohtu esimehel on ka järelevalvepädevus (ametisse nimetaja
pädevus ATSi järgi)83 kõigi nende teenistujate suhtes, kelle ta ametisse nimetab.
83 Distsiplinaarmenetluse võib algatada ametisse nimetamise õigusega isik käskkirja või korraldusega, kui on teada piisavalt faktilisi
asjaolusid distsiplinaarsüüteo toimepanemise kohta.
74
Edaspidi on distsiplinaarmenetluse algatamise õigus kõikide kohtunikuabide suhtes Maakohtu
esimehel, mitte enam jagatud kohtu esimehe ja kohtu direktori vahel. Kohtu esimees nimetab
ametisse kõik kohtunikuabid ja seega on tal ka õigus algatada distsiplinaarmenetlus
kohtunikuabide suhtes. Distsiplinaarmenetluse algatamise õigust ei ole vaja eraldi seaduses
reguleerida.
KSi § 124 Paragrahvi 124 teises lauses asendatakse arv „58“ arvuga „584“. Muudatus on seotud
seaduseelnõu 633 SE jõustumisel KSi § 58 kehtetuks tunnistamisega. Edaspidi reguleerib
kohtunikuabi väljaspool kohut töötamist KSi § 584.
KSi § 125
KSi § 125 tunnistatakse kehtetuks. Säte reguleerib kohtudirektori ametisse nimetamist,
kohtudirektori ülesandeid, kohtudirektori konkursi tingimusi jms. Kuna kohtudirektori
ametikoht kaotatakse ja tema ülesanded jaotatakse KHT ja esimeeste vahel, tunnistatakse § 125
kehtetuks.
KSi § 1252 lõige 2
Muudatus on seotud ringkonnakohtute ühendamisega. Kehtiva seaduse kohaselt korraldavad
ringkonnakohtute esimehed vähemalt üks kord aastas järelkasvukavasse valimiseks konkursi ja
kinnitavad järelkasvukava iga konkursil valituks osutunud kohtujuristi jaoks. Edaspidi
korraldab järelkasvukava Ringkonnakohtu esimees.
KSi § 126 lõige 2 reguleerib kordnikule lisatasu maksmist kutsete ja teadete kättetoimetamise
eest. Lõige tunnistatakse kehtetuks, kuivõrd seda ei rakendata, sealhulgas ei ole kehtestatud ka
lisatasu määrasid.
KSi § 1271
Muudatus on seotud kohtuhalduse üleminekuga. Edaspidi võib KHAN kehtestada
kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse ning kandmise korra. Seni oli see valdkonna eest
vastutava ministri pädevuses.
KSi § 1303
Seadust täiendatakse §-ga 1303. Paragrahvi 1303 lõike 1 kohaselt alustab KHAN tööd 2026.
aasta 1. juulil. Selleks peavad olema valitud nii KHANi kohtunikest liikmed kui esitatud ka
mittekohtunikest liikmed. KHANi kohtunikest liikmed tuleb valida kohtunike täiskogul, st
hiljemalt 2026. aasta juunis. Pärast täiskogu otsust saavad KHANi kohtunikest liikmed paluda
mittekohtunikest liikmetelt vajaduse korral nende esindaja määramist.
Eelnõukohase KSi § 401 lõike 5 järgi kehtestab KHANi kohtunikest liikmete ja asendusliikmete
valimise korra kohtunike täiskogu. Selleks, et täiskogul oleks võimalik KHANi liikmeid valida,
sätestatakse § 1303 lõikes 2 erisusena, et enne 2026. aasta 30. juunit kehtestab KHANi liikmete
ja asendusliikmete valimise korra kohtute haldamise nõukoda. Edaspidi on täiskogul võimalik
vajaduse korral kehtestatud valimiskorda oma äranägemise järgi muuta või kehtestada uus.
KSi § 1304 ja § 1305
Seadust täiendatakse §-dega 1304 ja 1305. Paragrahv 1304 reguleerib KHT moodustamist. Sätte
kohaselt alustab KSi §-s 412 sätestatud KHT tööd 2027. aasta 1. jaanuaril. Paragrahv 1305
75
reguleerib KHT direktori nimetamist. Paragrahvi esimese lause kohaselt nimetatakse KHT
direktor hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks, st KHT tööle hakkamiseks.
KSi § 1306
Seadust täiendatakse §-ga 1306. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu nimetab Maakohtu,
Halduskohtu ja Ringkonnakohtu esimees ametisse hiljemalt 2026. aasta 1.oktoobriks, kuulanud
enne ära maakohtute, halduskohtute ja ringkonnakohtute üldkogude arvamuse.
KSi § 1307
Seadust täiendatakse §-ga 1307. Ühendatud kohtute esimesed valitavad eestseisuse liikmed
valib kohtunike täiskogu. Kohtunike täiskogu valib Maakohtu kaks eestseisuse liiget ja
Halduskohtu ühe eestseisuse liikme.
KSi § 1308 ja § 1309
Seadust täiendatakse §-dega 1308 ja 1309. Maakohtu osakonna juhatajad, Halduskohtu
aseesimees ja Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehed tuleb nimetada hiljemalt 2026. aasta 1.
novembriks.
KSi § 13010
Seadust täiendatakse §-ga 13010. Kuni 2026. aasta 31. detsembrini määratud kohtumajade
täpsed asukohad ning kohtunike ja kohtunikuabide jagunemine kohtumajade vahel kehtivad
kuni käesoleva seaduse alusel uute asukohtade ja jagunemise määramiseni.
KSi § 13011
Seadust täiendatakse §-ga 13011. Maakohtute ühendamisel loetakse ühendatavate kohtute
kohtunikud ühendatud Maakohtu, Halduskohtu või Ringkonnakohtu kohtunikeks ning nende
teenistussuhe jätkub katkematult. Seoses maakohtute ühendamisega ei kohaldata kohtunike
suhtes KS § 86 lõikes 1 sätestatud hüvitise maksmise korda.
KSi § 13012 ja § 13013
Seadust täiendatakse §-dega 13012 ja 13013. Paragrahvi 13012 kohaselt kehtivad kohtudirektorite
volitused kuni 2026. aasta 31. detsembrini. Kui KHT direktorit ei ole selleks ajaks, st
1. jaanuariks ametisse nimetatud, on KHANil võimalik anda ajutised volitused ka
olemasoleva(te)le kohtudirektori(te)le. Konkreetne volituste kehtimise aeg on vaja sätestada
muudatuste tõhusaks ja optimaalseks elluviimiseks. Paragrahv 13013 sätestab kohtute haldamise
nõukoja volituste lõppemise, kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad kuni 2026. aasta
30. juunini.
3.2 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Eelnõu §-ga 2 muudetakse kriminaalmenetluse seadustikku.
KrMSi § 18 lõige 1
Muudatuse eesmärk on piirata rahvakohtunike kasutamist kriminaalasjade kohtumenetluses,
jätmata samas süüdistatavaid ilma rahvakohtunike osalemisest tulenevatest lisatagatistest.
Kehtiva kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt osalevad rahvakohtunikud kõikide esimese
astme kuriteo kriminaalasjade üldmenetluse korras kohtulikul arutamisel. Rahvakohtunike
puhul on tegemist kogukonnaliikmete demokraatliku kontrolliga kohtuvõimu üle ja kogukonda
76
õigusemõistmisega siduva institutsiooniga, kuid eeskätt süüdistatava lisakaitsega riigi
kohtuvõimu omavoli eest.
Rahvakohtunike kohtukoosseisu kaasamiseks on süüdistataval vaja esitada sellekohane taotlus
asja lahendavale maakohtule enne kohtu alla andmise määruse koostamist, st eelduslikult peaks
see taotlus sisalduma kaitseaktis, ent selle võib esitada ka näiteks eelistungil suuliselt.
Kriminaalasja arutav kohtunik teeb rahvakohtunike kaasamise kohta korralduse kohtu alla
andmise määruses. Eelnõukohase normi kohtunikul kaalutlusõigust ei ole – kui süüdistus on
esitatud esimese astme kuriteos, on süüdistataval õigus rahvakohtunike kaasamist nõuda. Kui
samas kriminaalasjas on korraga mitu süüdistatavat, kaasatakse rahvakohtunikud, kui vähemalt
üks süüdistatavatest seda soovib. On rahvakohtunike kaasamine otsustatud, ei saa süüdistatav
hiljem rahvakohtunikest loobuda. Samuti ei saa süüdistatav rahvakohtunike kaasamist taotleda
pärast seda, kui kohus on kriminaalasja arutamist juba alustanud ainuisikulises koosseisus.
Ehkki osad kohtunikud ja peaprokurör on avaldanud arvamust, et rahvakohtunikud tuleks üldse
kaotada, on nende seisukohtade taga nähtavasti mõned tõekspidamised, millega ei saa nõustuda.
Esmalt näivad arvajad ära unustavat, et õigusemõistmine ei ole vaid väärtusvaba
loogikaoperatsioon, vaid just vastupidi – kuriteos süüdi tunnistamine väljendab ühiskondlikku
hukkamõistu, st on väärtusotsustus. Samamoodi ei ole karistuse mõistmine matemaatiline tehe,
vaid eelkõige hinnang süüdistatava teosüüle. Seetõttu juristide tavaline kurtmine, et
rahvakohtunikud ei saa aru kehtiva õiguse keerukusest või ei pruugi jagada kohtupraktikas seni
levinud arusaamu, ei ole asjakohane: kohtud ja prokuratuur peavadki suutma ilma erihariduseta
kodanikele selgeks teha, miks üks või teine tegu on etteheidetav ja karistust vääriv. Mis aga
puutub faktide tuvastamisse, siis puudub teaduslik põhjendus, mille poolest peaks üksik
professionaalne kohtunik olema parem tõendite hindaja kui erineva tausta ja elukogemusega
kollegiaalne kohtukoosseis. Pinge rahvakohtunike ja professionaalsete juristide vahel ei ole
iseenesest midagi Eestile ainuomast: juristide halvakspanu tavakodanikest õigusemõistjate
vastu on kirjeldanud erinevad uurimused, sh Eesti kohtunike ja rahvakohtunike küsitluse pinnal
Jaanika Lusti oma rahvakohtunikke käsitlevas magistritöös.84 Kohtunikud tüüpiliselt heidavad
rahvakohtunikele ette õigusteadmiste puudumist ja passiivsust; rahvakohtunikud aga märgivad,
et sageli pärsib nende sisulisemat osavõttu kohtulikust arutamisest ja hilisemast kohtukoosseisu
nõupidamisest kohtuniku kõrk suhtumine. Kohtupidamise protseduur ei tohi aga seada
esikohale mugavust kohtuniku jaoks, vaid see peab olema tõsiseltvõetav filter täitevvõimu
kuriteosüüdistuse ja potentsiaalselt kodanikule osaks saava kriminaalrepressiooni vahel. Üksik
kohtunik, kes tunneb, et temale on kõik juba selge, ainult rahvakohtunikud oma rumaluses ei
saa aru kuritegelikest skeemidest ja õigusteaduslikest peensustest, võib olla tõendamise ja
põhjendamise standardi prokuratuuri jaoks liialt madalale lasknud. Seejuures on
tähelepanuväärne, et näiteks Rootsi kogemuse kohaselt on rahvakohtunikud pigem hoopis
karmimate karistuste poolt, kui on need, mida kohtunik oleks kohaseks pidanud85, ning samale
suundumusele viitab ka Eesti uurimus karistushinnangutest, mis tehti 2014.aastal.86
Rahvakohtunike süsteemi muid puuduseid on esile toodud mitmeid: rahvakohtunike valikul ei
tehta taustakontrolli, rahvakohtunikele ei ole ette nähtud vastutust ei selle eest, kui nad
kohtuistungile mõjuva põhjuseta tulemata jätavad, ega selle eest, kui nad oma tegevusega
kohtupidamise nurjavad (nt rahvakohtunik taandatakse, kuna ta on astunud sobimatusse
suhtlusesse mõne menetlusosalisega). Samuti on rahvakohtunike koolitamine ja tasustamine
84 Jaanika Lusti, Rahvakohtunikud õigusemõistmises (Magistritöö, Tartu Ülikool 2020), https://hdl.handle.net/10062/68536. 85 Christian Diesen, Lay Judges in Sweden: A Short Introduction, 72 Int’l Rev. Penal L. 313 (2001). 86 Mari-Liis Sööt, Jako Salla & Jaan Ginter, Karistushinnangud: Kokkuvõte Eesti elanike, politseinike, prokuröride ja kohtunike
karistushinnangutest (2014), Internetis:
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/elfinder/dokumendid/karistushinnangud.pdf.
77
puudulik, mistõttu kohati jätab soovida nii rahvakohtunike teadlikkus õigusmõistmise
protsessist kui ka rahvakohtunike motivatsioon. Need probleemid on akumuleerunud aastate
jooksul – alates Eesti taasiseseisvumisest ei ole rahvakohtunike institutsiooni arendamisega
sisuliselt tegeletud.
Kõnealune eelnõu neid probleeme ei lahenda – rahvakohtunike süsteemi parandamine nõuab
põhjalikumat analüüsi, mis praeguse kiireloomulise eelnõu väljatöötamiseks ette nähtud
lühikeses ajaraamis ei olnud tehtav.
KrMSi § 18 lõige 2
Paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks. KrMSi § 18 lõige 2 sätestab üldreegli
kohtukoosseisu kohta teise astme kuritegude kriminaalasjade ja lihtmenetlustes arutatavate
kriminaalasjade tarbeks. Kuna KrMSi § 18 lõike 1 muudetud sõnastus sisaldab ka üldist reeglit
maakohtu kohtukoosseisude kohta, tunnistatakse lõige 2 kehtetuks, et vältida segadust tekitavat
dubleerimist. Teise astme kuritegude kriminaalasjade ega kohtus lihtmenetlustes menetletavate
kriminaalasjade kohtukoosseisus sisulist muudatust ei ole.
KrMSi § 263 punkt 41
Paragrahvi 263 teksti täiendatakse punktiga 41. Lisatava sätte eesmärk on sätestada, millises
menetluse etapis tuleb kohtul otsustada rahvakohtunike kaasamine kohtukoosseisu, ning sellest
lähtudes ka sätestada, mis ajaks hiljemalt tuleb kaitsjal või süüdistataval endal vastavasisuline
taotlus kohtule esitada. Kuna eelmenetlust viib läbi maakohtu kohtunik ainuisikuliselt ja
eelmenetluse eesmärk on kohtuliku arutamise ettevalmistamine ja selleks vajalike korralduste
tegemine, siis on ilmne, et taotlus peab olema esitatud hiljemalt eelmenetluses kohtu alla
andmise määruse tegemise ajaks. Loogiline on rahvakohtunike kaasamise taotlus esitada
kaitseaktis koos muude taotlustega, mille esitamise näeb ette KrMSi § 227 lõige 3. Samuti näeb
poolte taotluste lahendamise eelmenetluses kohtu alla andmise määrusega ette juba praegu
kehtiv KrMSi § 263 punkt 8. Lisatava punkti eesmärk on tagada, et küsimus rahvakohtunike
kaasamisest saab esimese astme kuriteo kriminaalasja kohtulikus eelmenetluses lahendatud.
3.3 . Põhiseaduspärasuse analüüs
PSi § 148 järgi koosneb kohtusüsteem maa- ja linnakohtutest, halduskohtutest,
ringkonnakohtutest ja Riigikohtust. PSi § 149 järgi on maa- ja linnakohtud ning halduskohtud
esimese astme kohtud, ringkonnakohtud aga teise astme kohtud, mis vaatavad apellatsiooni
korras läbi esimese astme kohtu lahendeid.
PSi §-de 148 ja 149 eesmärk on määrata kindlaks kohtusüsteemi moodustavad kohtuastmed ja
nende süsteemisisene pädevusjaotus. See tähendab, et seadusandja peab ehitama kohtusüsteemi
üles just neist hierarhilise asendiga ja kindla pädevuse ühikutest ega tohi kaotada tervikuna üht
või teist põhiseaduses nimetatud kohut või kohtu liiki.87 Muus osas on kohtukorraldus PSi § 104
lõike 2 punkti 14 ja § 149 lõike 4 järgi seadusandja sätestada. Kohtuid kaitseb institutsionaalne
garantii üksnes asutuste liikide lõikes. Konkreetsete kohtuasutuste loomise, lõpetamise või
ümberkorraldamise otsustab Riigikogu.88 Sätestades kolmeastmelise kohtusüsteemi garantii, ei
kirjuta PSi § 148 ega § 149 seadusandjale ette vastavate kohtute arvu ega välista sama tasandi
kohtute liitmist ühte kohtuasutusse.89 PSi §-st 148 ega §-st 149 ei tulene seega kohustust näha
ette kohtuasutuste arvust lähtuv püramiidmudel, milles on vähemalt neli maakohut, vähemalt
87 PS komm. vln., § 148 komm 3 ja § 149 komm 2; Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, § 148 komm 1 ja 3. 88 PS komm. vln., § 148 komm 3. 89 Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, § 148 komm 4.
78
kaks ringkonnakohut ja Riigikohus (4-2-1). Erinevate kohtuastmete erineva kohtunike ja
kohtumajade arvu kaudu säilib kohtusüsteemi sisuline püramiidsus ka sama astme kohtute
liitmise järel. Samuti ei muutu PSi § 149 lõikes 3 ettenähtud Riigikohtu roll
kassatsioonikohtuna.
Kohtukorraldust sätestades peab seadusandja tagama siiski õigusemõistmise kättesaadavuse.90
Õigusemõistmise kättesaadavuse all on peetud sageli silmas füüsilist ja rahalist
kättesaadavust.91 Ent õigusemõistmise kättesaadavus hõlmab ka menetluse kiirust, kvaliteeti ja
ettenähtavust.92 Seejuures ei pea õiguskaitse olema maksimaalne, vaid ressursikulu ja muude
hüvede suhtes optimaalne.93 Kohtuorganisatsiooni territoriaalse jaotusega seotud küsimused
peaks leidma tasakaalu erinevate tegurite vahel (kohtu geograafiline lähedus inimestele,
erinevate pädevuste ja funktsioonide olemasolu tagav kohtu suurus, kulude kokkuhoid ning
pakutava teenuse kvaliteet ja tulemus).94 Kohtute arvu vähenemist aitab tasakaalustada ja
õigusemõistmise kättesaadavust tagada muu hulgas tehnoloogiliste lahenduste olemasolu.95
PSi §-d 15 ja 24 moodustavad koos kohtupõhiõiguse, kus mainitud sätted on vastavalt üld- ja
erinormi vahekorras.96 Riigikohus on selgitanud, et PSi §-s 15 sätestatud kohtusse pöördumise
põhiõigusest koostoimes PSi § 104 lõike 2 punktiga 14 ja §-ga 148 tuleneb seadusandja
kohustus luua kohtusüsteem, mis tagab igaühele ebamõistlike pingutusteta õigusemõistmise
kättesaadavuse.97 Protsessiõiguse normid, mis piiravad võimalust menetleda asja endale
sobivas kohtus ja lähimas kohtumajas riivavad iseenesest PSi § 15 lõikes 1 ja § 24 lõikes 2
sätestatud põhiõigusi.98 Muu hulgas riivavad neid põhiõigusi kehtivas seaduses ettenähtud
erandliku kohtualluvuse reeglid.99 Samamoodi riivaksid neid põhiõigusi VTK kohta esitatud
tagasisides tehtud ettepanekud teatud liiki asjade üleriigiliseks jagamiseks.100
Riigikohus on leidnud, et spetsialiseerumist soodustav kohtualluvus loob kohtusse eelduslikult
parema sisulise pädevuse ja tagab tõenäoliselt ühtsema kohtupraktika. Spetsialiseerumine
mingit tüüpi kohtuasjadele võimaldab menetleda asju ökonoomsemalt. Kohtusüsteemi
efektiivne toimimine on põhiseaduslik väärtus, mille tõttu võib piirata seadusereservatsioonita
põhiõigusi. PSi § 14 paneb riigile kohustuse tagada põhiõigusi ja vabadusi. Need tagatakse muu
hulgas tõhusalt toimiva ja ökonoomse kohtusüsteemi abil. Seega on kohtumenetluse ökonoomia
PSi § 15 lõike 1 ja § 24 lõike 2 õiguste riivete legitiimne eesmärk.101
Kuni Eestis on neli maakohut ja kaks ringkonnakohut, ei tohi PSi § 24 lõike 1 järgi viia kedagi
tema vaba tahte vastaselt üle seadusega määratud kohtu alluvusest teise kohtu alluvusse. Kuna
isikutel on võimalus esitada menetlusdokumente paberkandjal, posti teel või elektrooniliselt
ning seaduses ettenähtud eeldustel saab pidada menetlusi kirjalikult ja kohtuistungeid
90 PS komm. vln., § 148 komm 3; Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, § 148 komm 5. 91 Nt PS komm. vln., § 15 komm 93; European judicial systems - CEPEJ Evaluation report - 2024 Evaluation cycle (2022 data). Part 1
General analyses, lk 87; Global Program on Justice and the Rule of Law of the World Bank Group. Jupiter Methodological Note, lk 17; A.
Deseau, A. Levai, M. Schmiegelow. Access to justice and economic development: Evidence from an international panel dataset. European Economic Review 172 (2025), lk 3. 92 OECD, OSF. Legal Needs Surveys and Access to Justice, 2019, lk-d 24, 142-143; M. A. Gramatikov jt. A Handbook for Measuring the Costs and Quality of Access to Justice, 2009, lk 29; R. A. Macdonald. Access to Justice in 2003: Scope, Scale and Ambition. 93 PS komm. vln., § 15 komm 93. 94 CEPEJ(2013)7RevE / 6 décembre 2013. European Commission for the Efficiency of Justice (CEPEJ) - Guidelines on the Creation of Judicial Maps to Support Access to Justice within a Quality Judicial System. 95 European judicial systems - CEPEJ Evaluation report - 2024 Evaluation cycle (2022 data). Part 1 General analyses, lk-d 94 ja 100. 96 PS komm. vln., § 15 komm 3; Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, § 24 komm 1. 97 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 36. 98 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p-d 36 ja 37. 99 TsMS § 69 lg 4, ptk-d 14 ja 16, HKMS § 8, KrMS § 25. 100 Nt Riigikohtu 21.05.2025 arvamus, Eesti Kohtunike Ühingu 25.05.2025 arvamus, Harju Maakohtu 28.05.2025 arvamus, Tartu
Halduskohtu 29.05.2025 arvamus. 101 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 42; vt ka PS komm. vln., § 15 komm 95 ja § 24 komm 12.
79
virtuaalselt või asjaolusid arvestavas kohtumajas ning Eesti vahemaad ei ole ülemäärased,
riivab kohtute liitmine PSi § 15 lõikes 1 ja § 24 lõikes 2 sisalduvaid põhiõigusi
väheintensiivselt. Samal ajal on kohtusüsteemi efektiivne toimimine ja kohtumenetluse
ökonoomia eesmärkidena vaieldamatult kaalukad. Seega on kohtute liitmine abinõuna ka
mõõdukas ja kokkuvõtvalt proportsionaalne. Samast eesmärgist on olnud kantud ka varasemad
kohtute liitmised, mille põhiseaduspärasust ei ole kahtluse alla seatud.
Õigusemõistmise füüsiline kättesaadavus sõltub mitte kohtuasutuste arvust, vaid eelkõige
kohtumajade arvust. Sama astme kohtute liitmise käigus ei kao ära ükski kohtumaja. Vastupidi,
eelnõuga nähakse seaduse tasandil ette Maakohtu kohtumajade säilimine üle Eesti,
Halduskohtu kohtumajade säilimine Jõhvis, Tallinnas ja Tartus ning Ringkonnakohtu
kohtumajade säilimine Tallinnas ja Tartus. Samuti nähakse ette, et asjade jaotamisel tuleb
arvestada vajadust korraldada suulisi istungeid või isiku ärakuulamisi ning vältida kohtu ja
menetlusosaliste tarbetut sõitmist ja ajakulu. Samas antakse kohtunikele võimalus otsustada,
kus oleks mõistlik nii õigusemõistmise kui ka menetlusosaliste huve arvestades kohtuistungit
pidada. Seega puudub alus väita, et kohtute liitmine halvendab õigusemõistmise füüsilist
kättesaadavust. Küll aga võimaldab kohtute liitmine ühtlustada töökoormust ja soodustada
spetsialiseerumist ning seeläbi parandada menetluste kiirust, kvaliteeti ja ettenähtavust.
Eelnõuga nähakse ette konkreetsetes õigusvaldkondades vaidlusi lahendavad Maakohtu
osakonnad. Lisaks saab moodustada spetsialiseerumise tagamiseks menetlusgruppe.
Territoriaalselt hajutatud, valdkonniti spetsialiseerunud ja organisatoorselt ühtne kohtusüsteem
suudab tagada õigusemõistmise kättesaadavust paremini kui kohtusüsteem, kus mingit liiki
asjad suunatakse erandliku kohtualluvuse kaudu üksikutesse kohtutesse, kohtunike
spetsialiseerumise võimalus on ebaühtlane ja kohtunike koormuse ühtlustamise võimalused on
väiksed.
Kui PSi §-s 15 sätestatakse üldine kohtusse pöördumise põhiõigus, siis PSi § 24 lõige 1 näeb
ette igaühe põhiõiguse seadusega määratud kohtualluvusele. Kohtualluvus on seotud kohtute
paiknemise ja tööjaotuse küsimustega, mille lahendamine on suuresti seadusandja
õiguspoliitiline otsustus. Kohtute paiknemine ja tööjaotus on omakorda seotud kohtusüsteemi
rahastamise ja riigieelarvega. Seetõttu on seadusandjal kohtualluvuse määramisel lai
otsustusruum.102 Kohtualluvuse kindlaksmääramine on pigem kohtukorralduse kui põhiõiguste
kaitse valdkonda kuuluv küsimus: kohtualluvuse õigusliku regulatsiooniga riiklikul tasandil
peaks ühelt poolt tagama kohtute võimalikult võrdse töökoormuse ja teiselt poolt isikute
optimaalse juurdepääsu õigusemõistmisele.103
Kohtualluvuse regulatsioon peab vältima kohtuasjade ad hoc jagamist, tagama kohtuasjade
jaotamise kindlaks määratud objektiivsete kriteeriumite alusel ja seeläbi õigusemõistmise
sõltumatuse.104 PSi § 24 lõikes 1 sätestatud põhiõigust aitab tagada muu hulgas kohtuasjade
juhusliku jagamise põhimõte.105 Kohtute liitmine võimaldab jagada vaidlusi suurema hulga
kohtunike vahel ja tagada seeläbi õigusemõistmise senisest veelgi suurem sõltumatus. Samas
lähtutakse kohtuasjade jagamisel objektiivsetest kriteeriumitest: kohtunike tööjaotusplaan,
spetsialiseerumine ja ühtlane koormus; suuliste istungite või isikute ärakuulamiste vajadus ning
tarbetu sõitmise ja ajakulu vältimine; juhuslikkus. See tähendab, et esmalt määratakse
kohtunikud, kelle vahel saab vastavasse õigusvaldkonda kuuluvat vaidlust jagada, seejärel
võetakse arvesse nende kohtunike töökoormust, seejärel hinnatakse vajadust lahendada asi
102 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p-d 53 ja 58; Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, § 24 komm 15. 103 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 40; PS komm. vln., § 24 komm 5; Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, § 24 komm 13. 104 RKPJKo 10.05.2016, 3-4-1-31-15, p 40; Eesti Vabariigi põhiseaduse kommentaarid, § 24 komm 12 ja komm 20. 105 PS komm. vln., § 24 komm 8.
80
konkreetses kohtumajas ning lõpuks jagatakse kohtuasi valikusse jäänud kohtunike vahel
juhuslikkuse põhimõtte järgi. Kohtunikest koosnev kohtu eestseisus saab näha jagamise
täpsemad reeglid ette avalikusele kättesaadavaks tehtavas tööjaotusplaanis. Kohtute liitmine ei
riiva PSi § 24 lõikes 1 ettenähtud õigust seadusega määratud kohtualluvusele.
PSi § 146 ja § 147 lõige 4 panevad koostoimes PSi §-ga 15 seadusandjale kohustuse tagada
kohtunike sõltumatus.106 Sõltumatus ei seisne kohtunike õiguses valida, mida ja kus lahendada.
Sõltumatus ei ole kohtunike eelisõigus ega privileeg, vaid see teenib õigusriigi ning
õigusemõistmist taotlevate ja sellele lootvate inimeste huve.107 Ka kohutute liitmise järel jääb
kohtunike õiguseks ja kohustuseks olla oma tegevuses sõltumatu ning mõista õigust oma
südametunnistuse järgi kooskõlas põhiseaduse ja seadustega.
Eelnõu järgi tuleb asjade jagamisel arvestada muu hulgas vajadust vältida kohtunike tarbetut
sõitmist ja ajakulu. Asjade jagamise täpsemad reeglid saab näha ette kohtunikest koosneva
kohtu eestseisuse kinnitatavas tööjaotusplaanis. Kui kohtunik peaks siiski arutama asja
kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, tuleb ka pärast kohtute liitmist hüvitada talle
sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud. Kohtute liitmine ei riiva PSi §-des 146 ja
147 ettenähtud kohtunike sõltumatust.
4. Eelnõu terminoloogia
Eelnõuga võetakse kohtute seaduses kasutusele uued terminid „kohtute grupp“, „eestseisus“
„menetlusgrupp“, „kohtute haldus- ja arendusnõukogu“ ja „Kohtuhaldusteenistus“.
Kohtute grupp on eelarveline termin, mis hõlmab kohtute ja KHT eelarveid ning milles ette
nähtud raha jaotatakse KHANi otsuse põhjal kohtute ja KHT vahel.
Kohtu eestseisus on I ja II astme kohtute juhtimisorgan, kelle pädevuses on kohtu kodukorra ja
tööjaotusplaani kehtestamine. KHAN korraldab esimese ja teiste astme kohtute haldamist ja
arendamist. KHT on kohtutele tugiteenuseid pakkuv õigusemõistmise volitusteta kohtuasutus,
mis täidab kohtute seaduses sätestatud ning KHANi antud ülesandeid.
Menetlusgrupp on vähemalt kolmest kohtunikust koosnev osakonna sisene ajutine üksus, mis
moodustakse spetsialiseerumise paremaks rakendamiseks.
Eelnõu ei sisalda muid uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid.
5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Kavandatavad muudatused ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.
6. Seaduse mõjud
Kohtute seaduse ja teiste seaduste muudatused avaldavad HÕNTE108 § 46 tähenduses mõju
riigiasutustele. Sihtrühmade lõikes on muudatustest puudutatud Justiits- ja Digiministeerium,
maa-, haldus-, ja ringkonnakohtute kohtunikud, kohtuteenistujad ning menetlusosalised.
106 PS komm. vln., § 15 komm 103, § 146 komm-d 2 ja 20, § 147 komm 33. 107 Judges: independence, efficiency and responsibilities. Recomendation CM/Rec(2010)12, lk-d 5-6, 8; The Universal Charter of the Judge,
art 1; PS komm. vln., § 146 komm 22.finant 108 VV määrus nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122011228.
81
I ja II kohtuastmes on 01.01.2025. aasta seisuga kokku 236 kohtuniku ametikohta109, millest
sama seisuga110 on täidetud 230 ametikohta. Praeguse töökorralduse järgi on igal kohtunikul
oma menetlusgrupp, kuhu kuulub kohtujurist ja istungisekretär. Maa-, haldus- ja
ringkonnakohtutes on 01.10.2025. aasta seisuga kokku 985 ametikohta. Rahvakohtunikke111 on
maakohtusse nimetatud 502.
Menetlusosalistena peetakse mõju hindamise seisukohalt silmas konkreetses kohtuasjas
osalevaid isikuid, kelleks on hageja, kostja, avaldaja, vastustaja ja kolmandad isikud, samuti
menetlusosaliste seaduslikke esindajaid. Kohtute infosüsteemi andmete järgi osales 2024. aastal
kohtumenetluses 82 685 füüsilist isikut ja 15 909 juriidilist isikut. Tavaliselt ei pöördu inimene
aasta jooksul kohtusse, seega enamikku inimesi eelnõus toodud muudatused ei mõjuta. Lisaks
puudutavad muudatused lepingulisi esindajaid. Eesti Advokatuuris on 31.12.2024. aasta
seisuga 808 vandeadvokaati ja 342 vandeadvokaadi abi. Prokuröride arv on 195112
Professionaalsed esindajad osalevad kohtumenetluses regulaarselt.
6.1. Kavandatav muudatus: samaliigiliste kohtute ühendamine ja kohtunike valdkondliku
spetsialiseerumise suurendamine
6.1.1. Mõju kohtukorraldusele ja menetlejatele
Tegemist on põhimõttelise muudatusega, sest seniste samaliigiliste piirkondlike kohtute asemel
luuakse üle-eestilise tööpiirkonnaga kohtud. Muudatuse tulemusena oleks Eestis üks
Maakohus, üks Halduskohus ja üks Ringkonnakohus. Täiendatakse ka senist kohtunike
valdkondlikku spetsialiseerumist Maakohtus.
Muudatusega kaasnev positiivne mõju kohtusüsteemile, kuid ennekõike maakohtutele, kus
tekib võimalus süvendatumalt juurutada materiaalset spetsialiseerumist ehk spetsialiseerumist
vaidluse õigusvaldkonda aluseks võttes113. Arvestades piirkondlike maakohtute
kohtunikukohtade praegust jagunemist osakondadesse, moodustuksid loodavas Maakohtus
tsiviilvaldkonna osakond, kus on 105 kohtuniku kohta, ja süüteoosakond, kus on 59 kohta.
Selline kohtunike arv võimaldab süvendatumalt spetsialiseeruda. Lisaks võimaldab ühe
tööjaotusplaani koostamine korraldada kohtuasjade menetlemist sujuvamalt, näiteks väheneb
vajadus suunata kohtuasju teise kohtusse kohtualluvust muutmata. See suurendab
õigusemõistmise stabiilsust ja võimaldab kiiremat menetlemist. Kuigi spetsialiseerumine võib
kaasa tuua rohkem menetlustoiminguid väljaspool kohtuniku alalist teenistuskohta, kaalub
saadav kvaliteedivõit üles lisanduva ajakulu ja logistilised vajadused. Muudatusega kaasneb
mõju ka halduskohtutele, kus tekib samuti võimalus spetsialiseeruda, kuna tekib suurema
kohtunike koosseisuga halduskohus. Kuigi halduskohtusse ei moodustata
spetsialiseerumisosakondi, sest seda ei toeta läbiviidud spetsialiseerumise analüüsi lõppjäreldus
4.7.4.114, tekib halduskohtule võimalus luua ajutisi menetlusgruppe. Samuti kaasneb
muudatusega mõju ringkonnakohtutele, kuhu tekib kolm valdkondlikku kolleegiumi.
109 Justiitsministri 27.10.2005 määrus nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade
vahel“ https://www.riigiteataja.ee/akt/124102023004?leiaKehtiv. 110 Kohtute 2024.a. aastaraamat. https://aastaraamat.riigikohus.ee/kohtunikkond-2025-aasta-alguses/. 111 Rahvakohtunike nimekiri. Rahvakohtunike nimekiri | Eesti Kohtud. 112 Prokuratuur. Asutuse struktuur | Prokuratuur. 113 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025- 10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf, lk 8. 114 Esimese astme kohtu kohtunike ja kohtujuristide spetsialiseerumise analüüs https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025-
10/Esimese_astme_kohtunike_spetsialiseerumine.pdf, lk 34
82
Kolleegiumide suurus võimaldab ka ringkonnakohtus moodustada ajutisi menetlusgruppe ja
seeläbi rakendada õigusvaldkonna siseselt spetsialiseerumist.
Kohtute ühendamisega võib kaasneda ka negatiivne mõju kohtutele, mida tuleb muudatuse
kavandamisel kaaluda. Ühe suure organisatsiooni puhul võib haldamine muutuda
keerulisemaks, eriti kui juhtimine ja infovahetus ei ole piisavalt tõhusad. Keskne juhtimine võib
viia olukorrani, kus kohapealne paindlikkus väheneb ning otsuste tegemisel ei arvestata alati
piisavalt piirkondlike oludega.
Kohtute ühendamine võib kohtunike jaoks tähendada, et otsesed juhid jäävad kaugemale ning
senine vahetu koostöö väheneb ja kollegiaalne sünergia nõrgeneb. Vahetasandite kadumine
võib vähendada kohtunike autonoomiat ja kaasatust töökorralduslikes otsustes ning mõjutada
kuuluvustunnet.
Suurem tsentraliseeritus ja esimehe otsustusõigus osakondade moodustamisel võib piirata
kohtunike spetsialiseerumist ja valikuvabadust. Spetsialiseerumisega võib kaasneda sagedasem
töö teistes kohtumajades, mis suurendab koormust ning halvendab töö- ja eraelu tasakaalu.
Samuti võib suurtes struktuurides väheneda kohtuniku individuaalse panuse märgatavus, mis
mõjutab ametialast rahulolu.
Lisaks võib kohtunike mõningane liikumine ja menetluste läbiviimine väljaspool alalist
teenistuskohta suurendada töökoormust ning logistilist keerukust, mis võib mõjutada nii
menetluskiirust kui ka töö kvaliteeti.
Kohtute ümberkorraldamine võib tekitada kohtute personalis segadust või vastuseisu, samuti
võib esialgne ümberkorraldamine nõuda lisakulutusi ja põhjustada tööseisakuid. Lõpuks tuleb
arvestada ka sellega, et süsteemi suur muutus võib ajutiselt vähendada töötajate motivatsiooni
või tekitada ebakindlust oma rolli ja vastutuse suhtes.
Arvestades maakohtute praegusi koosseise tekib muudatuse rakendumisel Maakohus, mille
koosseisus on hinnanguliselt 430 ametikohta, sh 164 kohtuniku kohta. Arvestades
halduskohtute praegusi koosseise, tekib muudatuse rakendumisel Halduskohus, mille
koosseisus on hinnanguliselt 50 ametikohta, sh 26 kohtuniku kohta. Arvestades
ringkonnakohtute praegusi koosseise, tekib muudatuse rakendumisel Ringkonnakohus, mille
koosseisus on hinnanguliselt 110 ametikohta, sh 46 kohtuniku kohta.
6.1.2. Mõju kohtumenetluses osalevatele isikutele
Sihtrühmaks on kõik isikud, kes osalevad kohtumenetluses või puutuvad sellega kokku, kuna
ametis olevate kohtunike töökoormusest ning spetsialiseerumisest sõltub kohtuasjade
menetlemise kiirus ja kvaliteet. Statistikaameti andmetel115 elas 01.01.2025 Eestis 1 369 995
inimest, kellest kohtumenetlusega puutub iga-aastaselt kokku ligikaudu 7,2% ehk väga väike
osa.
Keskmine inimene puutub kohtumenetlusega kokku vajaduse korral ja pigem harva. Nende
inimeste jaoks, kellel kohtumenetluses siiski osaleda tuleb, on muudatuse mõju positiivne, kuna
115 Statistikaamet.https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/rahvastik/rahvaarv.
83
valdkondliku spetsialiseerumise laiemaks eesmärgiks on tagada kõigis kohtutes mõistlik
menetlusaeg ja kvaliteetsed lahendid ning seeläbi suurendada ka menetlusosaliste rahulolu.
Ühe üle-eestilise tööjaotusplaani rakendamine aitab tagada, et kohtuasju menetlevad just selle
valdkonna parimad spetsialistid, sõltumata asukohast. See võib menetlusosaliste jaoks
tähendada läbimõeldumaid, asjatundlikumaid ja prognoositavamaid kohtuotsuseid.
Kohtute ümberkorraldamisega võib kaasneda menetlusosalistele ka teatud ebamugavusi,
näiteks olukordi, kus istungid toimuvad menetlusosalise elukohast kaugemal või videosilla
vahendusel. See võib vähendada vahetut kontakti kohtuga ja raskendada isiklikku osalemist
kohtumenetluses.
Kokkuvõttes muutub õigusemõistmine professionaalsemaks, läbipaistvamaks ja
paindlikumaks, tuues kasu nii kohtusüsteemile kui ka ühiskonnale laiemalt.
6.1.4. Mõju Registrite ja Infosüsteemide Keskusele
Muudatusega kaasneb vajadus kohtute infosüsteemi ja sellega seonduvate infosüsteemide
täiendavaks arendamiseks 2026. aasta jooksul. Muudatuse jõustumiseks peab olemas olema
paindlik kohtuasjade jagamissüsteem, mis peab muu hulgas arvestama, et:
1) kõik senised maa- ja halduskohtud ühendatakse üheks Maakohtuks ja üheks
Halduskohtuks, kuid säilivad senised kohtumajad, kuhu menetlusosalised kutsutakse
istungile;
2) teatud liiki kohtuasju jagatakse menetlusosalise elu- või asukoha järgi kohtumaja
põhiselt;
3) teatud liiki kohtuasju jagatakse üle-eestiliselt kõikide kohtunike vahel ja teatud liiki
kohtuasju jagatakse üle-eestiliselt spetsialiseerunud kohtunike vahel;
4) õigusvaldkonna siseselt on kohtunikele asjade jagamise koormus võrdne;
5) menetluses olevad kohtuasjad viiakse üle vastavalt kas Maakohtusse või
Halduskohtusse;
6) senised ringkonnakohtud ühendatakse üheks Ringkonnakohtuks ja tekivad üle-
eestilised valdkondlikud kolleegiumid;
7) kolleegiumide siseselt on kohtunike asjade jagamise koormus võrdne;
8) menetluses olevad kohtuasjad viiakse üle Ringkonnakohtusse.
Muudatusega kaasneb vajadus väga lühikese ajaga väljaspool tavapärast tööplaani analüüsida,
arendada ja rakendada infosüsteemides olulised muudatused, mis toob kaasa vajaduse täiendava
ressursi järele. Samuti võib muudatus kaasa tuua asutusesiseste prioriteetide ringi seadmise.
Kokkuvõttes on tegemist olulise mõjuga, kuna ilma infosüsteemide arenduseta ei ole võimalik
kavandatud muudatust rakendada.
6.2. Kavandatav muudatus: kohtu eestseisuse moodustamine
Eelnõus kavandatud muudatusega luuakse kohtutesse uus juhtimisorgan – kohtu eestseisus.
Eestseisuse eesmärk on toetada kohtu esimeest kohtuasutuse juhtimisel, osaleda tööjaotusplaani
koostamisel ja kinnitamisel ning anda arvamusi olulistes juhtimisotsustes.
Kuigi muudatus on suunatud juhtimise kaasavamaks ja süsteemsemaks muutmisele, kaasneb
sellega riske kohtunike sõltumatusele ja juhtimise tasakaalule. Eestseisuse loomine loob
84
õigusliku aluse kollegiaalse juhtimisorgani tekkimiseks kohtus. Juhtimisotsuste tegemine
kollektiivselt võib vähendada ainuisikulise juhtimise riski ja suurendada nende läbipaistvust.
Kui eestseisusesse kuuluvad nii juhid kui ka valitud kohtunikud, on tagatud demokraatlikum
juhtimisstruktuur.
Eestseisuse roll on täidesaatev ja strateegiline, keskendudes kohtuasutuse juhtimisele. Üldkogu
roll on kollegiaalne ja põhimõtteline, väljendades kogu kohtunikkonna seisukohti. Kui
eestseisuse pädevus laieneb liigselt töökorralduse või põhimõtteliste otsuste suunas, võib see
de facto vähendada üldkogu rolli kohtusüsteemi sisemises demokraatias. Reformi mõju sõltub
sellest, kuidas reguleeritakse eestseisuse ja üldkogu omavaheline hierarhia ja koostöö: kas
eestseisus allub üldkogu strateegilistele suunistele või tegutseb sellest sõltumatult.
6.3. Kavandatav muudatus: kohtuhaldusmudeli muutmine
6.3.1. Mõju Justiits- ja Digiministeeriumile
Muudatuse tulemusel antakse valdav osa kohtuhaldusega seotud ülesannetest Justiits- ja
Digiministeeriumilt üle kohtutele. Sellised ülesanded on muu hulgas näiteks õigus määrata
kohtumajade asukohad, rahvakohtunike ja kohtunikuabide arv, nimetada ametisse ja vabastada
ametist esimese ja teise astme kohtute esimehed ning teha nende üle järelevalvet, koostada
esimese ja teise astme kohtute eelarve eelnõu ja kinnitada eelarve jaotus kohtute vahel.
Seega kaasneb muudatusega mõju ministeeriumi töökoormuse vähenemisele ja töö
ümberkorraldamisele. Seaduses sätestatud juhul täidab Justiits- ja Digiministeerium
kohtuhaldusülesandeid ka edaspidi. Selliseks ülesandeks on näiteks kohtute infosüsteemi
vastutava kasutaja ülesanded. Suuri kohanemisraskusi ministeeriumi töötajatele eeldatavasti ei
kaasne.
Ajutiselt võib Justiits- ja Digiministeeriumile kaasneda teatud ümberkohanemise vajadus ja
koormus seoses ülesannete üle andmisega. Tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna
kohtuhaldusülesannete killustatuse vähendamine tagab eesmärkide selguse ja ministeeriumi
töökoormuse vähenemise.
6.3.2. Mõju kohtutele
Kohtute jaoks on tegemist on põhimõttelise muudatusega, sest valdav osa kohtuhaldusega
seotud pädevustest antakse üle kohtutele, st kohtusüsteem võtab endale teadlikult suurema
vastutuse kohtusüsteemi kujundamisel ja arendamisel. Laiemalt loob esimese ja teise astme
kohtute haldamise lahutamine täitevvõimust eeldused terviklikuma, sõltumatuma ja
efektiivsema kohtusüsteemi väljaarendamiseks.
Muudatuse tulemusel luuakse kohtute halduse ja arendamise korraldamiseks kohtusüsteemis
senise kohtute haldamise nõukoja ümberkujundamise teel uus kohtute haldus-ja
arendusnõukogu (KHAN). KHAN on kohtuhalduse juhtimise kõrgeim organ, kes suunab
kohtute arendamist ja haldamist ning teeb kõige olulisemad kohtuhaldust puudutavad otsused.
Lisaks luuakse uus kohtuasutus, KHT, mis hakkab Justiits- ja Digiministeeriumi asemel
korraldama õigusemõistmiseks vajalikke tugiteenuseid ja pakkuma KHANile tuge kohtute
arendamisel. KHT struktuuri ja täpsemad ülesanded kehtestab KHAN, KHT struktuuris on
näiteks IKT, turvalisus, kantselei, finants- ja varahaldus, personal jms. Võimalike uute inimeste
värbamine sõltub konkreetsest väljaselgitatud vajadusest ja eelarvest.
85
Kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus muutub oluliselt ning see eeldab
kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist ja iseseisvust. Arvestades, et mingi hulk
haldusülesandeid on juba Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtutele üle antud, samuti on osa
teenuseid kohtute üleselt konsolideeritud, on kohtusüsteemil juba praegu kogemused oma
ülesannete ümberkorraldamisel. Seejuures tuleb arvestada, et lisaks konkreetsete ülesannete
ülevõtmisele kaasnevad seadusega ka olulised organisatoorsed muudatused uute kohtusiseste
organite loomisel. KHANi loomisega tekib kohtusüsteemil strateegiline otsustusorgan, kelle
ülesanne on kohtusüsteemi arengut juhtida. KHT loomine toob omakorda kaasa tugiteenuste
koondumise ja tsentraliseerimise. Seega kohtusüsteemi senine haldus- ja arendustegevus
muutub oluliselt ning see eeldab kohtusüsteemilt sihiteadlikku kohanemist.
Kohtuhalduse ja teenuste konsolideerimine KHTsse tagab kohtusüsteemi üleselt
õigusemõistmise tugiteenuste ühetaolisuse ja loob paremad eeldused nende kvaliteedi
parandamiseks ning kohtute eripäraga arvestamiseks. Lisaks, kuivõrd muudatuse tulemusena ei
osale Justiits- ja Digiministeerium mitmel juhul enam protsessides, on tõenäoline, et
haldustegevus muutub seetõttu optimaalsemaks, paindlikumaks ja kiiremaks. Kohtusüsteemil
tekib endal võimalus tegevuste arendamiseks ressursside planeerimiseks ja
ümberpaigutamiseks enda seatud prioriteetide järgi.
Eelnõu koostamisel on hinnatud ka ümberkorralduse võimalikku rahalist mõju ja leitud, et
muudatus on võimalik planeeritud kujul ellu viia selliselt, et kohtutele osutatavate tugiteenuste
maht ei vähene ja kvaliteet ei kannata ning KHANi teenindamisega seotud ülesanded
täidetakse:
1) KHT direktori ja valdkondade juhtide palgakulud on kaetud olemasolevate teenistuste
juhtide ja seniste kohtudirektorite palgakuludega kohtute eelarvetes ning Justiits- ja
Digiministeeriumi eelarvest üle antava eelarvega eelnevatest puudujäävas osas;
2) uute ametikohtade loomise ja KHANi teenindamisega seotud kulude allikas on Justiits-
ja Digiministeeriumi eelarvest üle antav eelarve;
3) vahejuhtide palgakulude katteallikaks on senised tööjõukulud ja töökorralduse
muutmisest vabanev ressurss.
Loodavad organid hakkavad kohtute toimimist iga päev mõjutama. Eriti oluline igapäevane
mõju on KHTl, kelle kätte koonduvad lisaks Justiits- ja Digiministeeriumi teatud ülesannetele
ka kohtudirektorite ülesanded (näiteks finants- ja varahaldus) ja juba tsentraliseeritud teenused
(näiteks tõlketeenistus ja arhiiviteenistus). Ehk oluline mõju kohtute igapäevasele tegevusele
on tugiteenuste ühtlustamine kogu kohtusüsteemis. Samas positiivse mõjuna võib väheneda
kohtute esimeeste töökoormus kohtute tegevuse korraldamisel, kuna KHANil on võimalik
tugiteenused esimeestelt KHTsse üle anda.
Muudatus puudutab kogu kohtupersonali, s.o u 1000 inimest, sh ka neid, keda vahetult KHTsse
üle ei viida, kuid kelle igapäevane harjumuspärane töökorraldus muutub. Arvestades praegusi
maa-, haldus- ja ringkonnakohtute koosseise, tekib muudatuse rakendumisel uus kohtuasutus,
KHT, mille koosseisus on hinnanguliselt 400 senist kohtudirektori juhtimisvaldkonnas
paiknevat kohtuteenistujate ameti- või töökohta.
Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele ümberkohanemise vajadus, muu hulgas praktiline
vajadus asendada mitmeid kohtute seaduse alusel antud justiits- ja digiministri määruseid
KHANi otsuste või juhistega. Siiski on tegemist ühekordse suurema töömahuga.
Kohtusüsteemipoolse riskina on välja toodud seda, kas kohtuhaldusest huvitatud kohtunikke on
piisavalt (näiteks KHANi liikmeks kandideerimisel). Arvestades kohtunike senist toetust uuele
86
kohtuhaldusmudelile, on vähese huvi risk pigem väike. Samuti on tekkinud küsimus, kas
kohtute suurem omavalitsus aitab saada ka rohkem ressursse või mõjub sellele hoopis
negatiivselt. Tõenäoliselt võib mõju olla siiski positiivne, kuna kohtusüsteemil on võimalik
ennast näidata varasemast strateegilisema planeerija ja arengueesmärkide seadjana.
Kohtusüsteemi sisemise töökorralduse efektiivsuse tagamine on KHANi korraldada. Seega
kaasneb ebasoovitava mõjuna ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on muudatusel
positiivne mõju, kuna ülesannete killustatuse vähendamine ja suurem omavastutus tagavad
kokkuvõttes ka kohtusüsteemi efektiivsema arendamise ja haldamise.
6.4. Kavandatav muudatus: esimese ja teise astme kohtute käsitamine põhiseadusliku
institutsioonina
6.4.1. Mõju Justiits- ja Digiministeeriumile
Muudatuse tulemusel jäetakse Justiits- ja Digiministeeriumi valitsemisalast välja esimese ja
teise astme kohtute tegevuse korraldamine.
Justiits- ja Digiministeeriumi kohtuhaldusega seotud inimeste töökorralduses kaasnevad
muutused, kuid nendega ei kaasne eeldatavasti kohanemisraskusi. Mõju on sarnane seletuskirja
punktis 6.3.1. käsitatud mõjule.
Ebasoovitava mõjuna kaasneb Justiits- ja Digiministeeriumile teatud ümberkohanemise
vajadus, kuid tervikuna on muudatusel positiivne mõju, kuna kohtuhaldusülesannete
killustatuse vähendamine tagab eesmärkide selguse ja ministeeriumi töökoormuse vähenemise.
6.4.2. Mõju kohtutele
Muudatusega viiakse õigusaktid vastavusse põhiseadusega, st käsitatakse esimese ja teise astme
kohtuid põhiseadusliku institutsioonina, milleks on vaja luua eraldi asutusena KHT.
Esimese ja teise astme kohtute käsitamine Riigikohtu kõrval põhiseadusliku institutsioonina
mõjutab praktikas eelkõige kohtute eelarve protsessi. Iseseisva eelarve kujundamine ja
kaitsmine Riigikogus tagab kohtusüsteemi rahastuse parema läbipaistvuse. Muudatuse
elluviimisega on võimalik kohtutel endal paindlikumalt arvestada kohtusüsteemi vajadusi,
seada eesmärke ja prioriteete ning tagada nende täitmine. Samuti on muudatuse tulemusel
kõikide kohtusüsteemi puudutavate otsuste tegemise pädevus edaspidi KHANil, st Justiits- ja
Digiministeerium ei osale edaspidi senisel kujul kohtute tegevust korraldavas protsessis, mis
võimaldab muuta senist haldustegevust optimaalsemaks, paindlikumaks ja kiiremaks.
Vähesel määral avaldab muudatus mõju teistes valdkondades, nt riigivaraseaduses on sätestatud
konkreetselt põhiseaduslike institutsioonide jaoks teatud erisused, kuid asjakohaste
muudatusega kaasnev mõju on vähene või marginaalne.
Muudatus mõjutab peamiselt eelarve esitamist ja kaitsmist Riigikogu rahanduskomisjonis, st
mõju avaldub iga-aastase eelarveprotsessi käigus.
Tegemist on käsituse põhimõttelise muutusega, mis puudutab kogu kohtupersonali, s.o u 1000
inimest.
87
Ebasoovitava mõjuna kaasneb kohtutele teatud ümberkohanemise vajadus, kuid tervikuna on
muudatusel positiivne mõju, kuna esimese ja teise astme kohtud saavad oluliselt suurema
otsustusõiguse kohtusüsteemi puuduvate valikute tegemisel ning eelarve kujundamisel.
6.5. Kavandatav muudatus: kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlemise ja
kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine
6.5.1. Mõju kohtutele
Muudatuse eesmärk on vähendada ülereguleerimist ja töökoormust kohtuniku taotluse
läbivaatamisel ning suurendada kohtunikuameti atraktiivsust võimalike uute
kohtunikukandidaatide seas.
Kohtuniku osakoormusega töötamise muudatus võimaldab kohtu esimehel senisest
paindlikumalt arvestada kohtunike vajadustega, muutes töökeskkonna ajakohasemaks.
Kohtunikuamet on eluaegne ja kohtusüsteemisisesed karjäärivõimalused on piiratud ning
kohtuniku ajutise äraoleku korral ei saa talle määrata asendajat, seepärast on mõistlik pakkuda
töötamiseks paindlikke võimalusi.
Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise lihtsustamine ajakohastab kaasajastab PSi
§ 147 lõikes 1 sätestatud kohtunikuameti eluaegsuse nõuet, kuna ei ole põhjendatud seada
piirvanusest kauem töötada sooviva kohtuniku volituste pikendamisele liiga kõrgeid nõudmisi.
Muudatus toetab kohtute haldusmudeli muutmise eesmärki vähendada ülereguleerimist ja
liigset töökoormust, kuna staažikas ja väljakujunenud praktikaga kohtunik saab kohtusüsteemis
töötada kauem. Arvestades praegust põlvkondade vahetust kohtusüsteemis, avaldab muudatus
positiivset mõju lõppastmes ka menetluste kiirusele ja kvaliteedile.
Kohtuniku osalise töökoormusega töötamise taotlusi või kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära
tõstmise taotluste menetlemine ei ole sage ning toimub vastavalt vajadusele.
Muudatus puudutab kõiki kohtunikke, keda kohtusüsteemis on kokku 255.
Ebasoovitava mõjuna võib kaasneda näiteks kohtuniku osalise töökoormusega töötamise
taotluste mõningane kasv, mis võib mõnevõrra suurendada teiste sama valdkonna kohtunike
töökoormust. Mõju avaldumist on võimalik vältida, kuna kohtu esimehel on korrakohase
õigusemõistmise tagamise kohustus.
6.6. Kavandatav muudatus: rahvakohtunike kasutamise piiramine kriminaalasjade
kohtumenetluses.
Eelnõukohase muudatusega väheneb nende kohtuasjade arv, mille arutamisel osalevad
rahvakohtunikud. Justiits- ja Digiministeeriumi käsutuses ei ole usaldusväärseid andmeid, mis
võimaldaksid mingi täpsusega ennustada, millise osa esimese astme kuritegude kohtumenetlusi
saab edaspidi lahendada ainuisikulises koosseisus. Seadusemuudatus ei mõjuta süüdistatava
õigust ausale õigusemõistmisele erapooletu kohtu poolt – süüdistatava soovil on talle jätkuvalt
tagatud õigusemõistmine kollegiaalse kohtukoosseisu poolt rahvakohtunike osalusel.
Kuna mingil määral rahvakohtunikega kohtukoosseisude kasutamine ilmselt väheneb, tekib
sellest riigil mõningane rahaline kokkuhoid ja neis asjades väheneb risk protsessi nurjumiseks
rahvakohtunikest tuleneval põhjusel. Neis asjades väheneb ka kohtu halduskoormus, kuna
rahvakohtunike kaasamisega seotud toiminguid (sobivate rahvakohtunike valimine ja nendega
suhtlemine) ei ole tarvis. Üldkokkuvõttes on muudatuse mõju pigem vähene.
88
7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad
kulud ja tulud
Kohtuhaldusmudeli muudatusega kaasnevad peamised tegevused puudutavad muudatusi
kohtute sisemises töökorralduses ja muudatused on planeeritud kuluneutraalselt. Kulud, mis on
seotud Justiits- ja Digiministeeriumilt kohtusüsteemile üleantavate ülesannete täitmisega,
antakse üle kohtute ja KHT eelarvesse. Lisaks tekib kohtusüsteemil õigus oma eelarvet ise
kujundada ja jagada ressursse paindlikumalt kohtusüsteemi arendamiseks esmatähtsatesse
valdkondadesse.
Samaliigiliste kohtute ühendamisega kaasneva juhtimismudeli muudatused kaetakse praegusest
kohtute eelarvest ja sellega täiendavaid eelarvekulusid ei kaasne. Alljärgnevas tabelis on
kajastatud juhtimismudeli muudatusega seotud kohtunike lisatasud.
Tabel 11. Juhtimismudeli muutmisega seotud lisatasude eelarvekulud (aastas)
Juhtimisega seotud
lisatasud
kehtiv KS kavandatud muudatus
Ametikohtade
arv Tööjõukulu
Ametikohtade
arv Tööjõukulu
Kohtu esimees/ kohtunik 8 256 410 3 132 700
Osakonnajuhataja/kohtunik 10 140 252 4 56 101
Kolleegiumi esimees/
kohtunik 6 97 098 3 48 549
Halduskohtu aseesimees/
kohtunik 1 14 025
Eestseisuse liige/ kohtunik 3 14 025
Eestkoste järelevalve
osakonna
juhataja/kohtunikuabi
1 21 399
Kokku 24 493 759 15 286 800
Samaliigiliste kohtute ühendamisega seotud infosüsteemide arendamiseks vajalik täiendav
eelarvekulu on hinnanguliselt 500 000 eurot.116 Tegemist on ühekordse täiendava
ressursivajadusega, millega on 2026. aasta eelarves arvestatud.
Kohaliku omavalitsuse tegevusi seaduse rakendamine ei mõjuta.
8. Rakendusaktid
Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusemuudatuse
tõttu võib osutuda vajalikuks muuta mitmeid kehtivaid rakendusakte. Nende muutmise vajadus
ja täpne ulatus täpsustuvad eelnõu menetlemise käigus ning pärast lõplike sisuliste lahenduste
kujunemist.
116 Kohtute struktuurimuudatuste finantsanalüüs. Lõpparuanne. https://www.justdigi.ee/sites/default/files/documents/2025- 06/PwCA_Kohtus%C3%BCsteemi%20struktuurimuudatuse%20finantsanal%C3%BC%C3%BCs_l%C3%B5pparuanne.pdf, lk 22
89
Seadusemuudatuse rakendamiseks ei ole vaja kehtestada uusi rakendusakte. Seadusemuudatuse
tõttu tuleb muuta:
1) Vabariigi Valitsuse 23.12.1996. a määrust nr 319 „Justiitsministeeriumi põhimääruse
kinnitamine“;117
2) justiitsministri 15.02.2006. a määrust nr 5 „Kohtute infosüsteemi põhimäärus“;118
3) justiitsministri 12.07.2010. a määrust nr 24 „Kohtu kinnistusosakonna kodukord“;119
4) justiitsministri 19.12.2012. a määrust nr 60 „Kohtu registriosakonna kodukord“.120
Kehtetuks muutuvad:
1) justiitsministri 27.10.2005. a määrus nr 46 „Maa- ja halduskohtute kohtumajade ning
ringkonnakohtute asukohad“;121
2) justiitsministri 19.12.2006. a määrus nr 37 „Rahvakohtuniku tasu suurus ja maksmise
kord“;122
3) justiitsministri 29.07.2009. a määrus nr 30 „Kohtuniku ja kohtukordniku ametiriietuse
kirjeldus ning kohtukordniku ametiriietuse kandmise kord“;123
4) justiitsministri 14.04.2015.a määrus nr 15 „Maakohtute rahvakohtunike arvu määramine“;124
5) justiitsministri 08.02.2018. a määrus nr 7 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kantselei
kodukord“;125
6) justiitsministri 19.12.2019. a määrus nr 18 „Kohtuniku valveaja lisatasu“.126
7) justiitsministri 27.10.2005. a määrust nr 47 „Maa-, haldus- ja ringkonnakohtu kohtunike ja
kohtunikuabide arv ning jagunemine kohtumajade vahel“;127
9. Seaduse jõustumine
Seadus jõustub 2027. a 1. jaanuaril, eelnõu § 1 punkt 130 jõustub 2026 .a 1. mail. Nimetatud
sätete selline jõustumine on vajalik, et tagada kohtute ühendamine ja uuele haldus-ja
arendusmudelile üleminek ning selleks vajalike toimingute tegemiseks vajaminev aeg.
10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu saadetakse kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja arvamuse avaldamiseks
Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri
Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite- ja Infosüsteemide Keskusele
ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale.
117 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122017055?leiaKehtiv 118 https://www.riigiteataja.ee/akt/995360?leiaKehtiv 119 https://www.riigiteataja.ee/akt/129122012047?leiaKehtiv 120 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122012010?leiaKehtiv 121 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122024015?leiaKehtiv 122 https://www.riigiteataja.ee/akt/129052018017?leiaKehtiv 123 https://www.riigiteataja.ee/akt/122012020004?leiaKehtiv 124 https://www.riigiteataja.ee/akt/12766426 125 https://www.riigiteataja.ee/akt/113022018009?leiaKehtiv 126 https://www.riigiteataja.ee/akt/128122019015?leiaKehtiv 127 https://www.riigiteataja.ee/akt/102042024007?leiaKehtiv
EELNÕU
06.11.2025
Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku
muutmise seadus
(kohtukorralduse muudatused)
§ 1. Kohtute seaduse muutmine
Kohtute seaduses tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 7 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohtuasutused on Maakohus, Halduskohus, Ringkonnakohus, Riigikohus ja
Kohtuhaldusteenistus.“;
2) paragrahvi 9 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 9 lõiked 21 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Maakohtu kohtumajad asuvad Haapsalus, Jõgeval, Jõhvis, Kuressaares, Kärdlas, Narvas,
Paides, Pärnus, Rakveres, Raplas, Tallinnas, Tartus, Valgas, Viljandis ja Võrus.
(3) Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Iga kohtumaja
asukoht on ka Maakohtu asukoht.“;
4) paragrahvi 9 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
5) paragrahvi 91 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maakohtus on süüteoasjade osakond, tsiviilasjade üldosakond, perekonna- ja eestkoste asjade
osakond ning maksejõuetuse ja ühinguõiguse asjade osakond. Kohtunike arvulise jaotuse
osakondade vahel otsustab kohtu eestseisus.;
6) paragrahvi 91 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
7) paragrahvi 91 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Iga kohtunik kuulub ühte osakonda. Kohtu eestseisus otsustab, millisesse osakonda kohtunik
kuulub.“;
8) paragrahvi 91 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
7) seadust täiendatakse §-ga 92 järgmises sõnastuses:
„§ 92. Kohtuniku üleviimine teise valdkonda
(1) Maakohtu esimees võib kohtuniku tema nõusolekul üle viia teise valdkonna kohtunikuks.
(2) Kui kohtunik viiakse üle teise valdkonna kohtunikuks, menetleb ta lõpuni kohtuasjad, mille
lõpuni menetlemise määrab Maakohtu esimees.“;
8) paragrahv 10 tunnistatakse kehtetuks;
2
9) paragrahvi 11 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maakohtus on kuni 164 kohtunikku.
(2) Maakohtu kohtunike arvulise jagunemise kohtumajade vahel määrab kohtute haldus- ja
arendusnõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele
õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates ära Maakohtu esimehe arvamuse.“;
10) paragrahvi 111 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Maakohtu esimehe alalise teenistuskoha määrab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;
11) paragrahvi 111 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „sama“;
12) paragrahvi 12 lõiked 1 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Maakohtu esimees nimetatakse esimese ja teise astme kohtunike seast seitsmeks aastaks.
Kohtu esimehe nimetab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära Maakohtu üldkogu
arvamuse. Kohtu esimehe konkursi korraldamiseks moodustab kohtute haldus- ja arendusnõukogu
konkursikomisjoni. Kohtu esimehele esitatavad täpsed nõuded ja konkursi korraldamise korra
kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.
(11) Kui Maakohtu esimeheks nimetatakse teise kohtu kohtunik, võib kohtunike arv Maakohtus
olla suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1 nimetatud arvust.“;
13) paragrahvi 12 lõike 2 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „oma pädevuse piires“;
14) paragrahvi 12 lõiget 3 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) korraldab kohtuasutuse haldamist koostöös Kohtuhaldusteenistusega ulatuses, mis ei ole
kohtuhaldusteenistuse pädevuses;“;
15) paragrahvi 12 lõike 3 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) kooskõlastab Kohtuhaldusteenistuse direktori koostatud kohtu eelarve eelnõu;“;
16) paragrahvi 12 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kohtu esimehe võib kohtute haldus- ja arendusnõukogu enne tähtaja lõppemist vabastada:“;
17) paragrahvi 12 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute haldus- ja
arendusnõukogu ära kohtu üldkogu ja Ringkonnakohtu esimehe arvamuse.“;
18) paragrahvi 12 lõige 10 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(10) Kedagi ei tohi nimetada Maakohtu esimeheks kaheks ametiajaks järjestikku.“;
19) paragrahvi 12 lõiked 12 ja 13 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(12) Kui Maakohtu esimehe ametiaeg lõpeb tähtaja saabumise tõttu, võib kohtunik pöörduda
tagasi kohtusse, kus ta oli teenistuses enne Maakohtu esimeheks nimetamist, või jätkata
kohtunikuna teenistust Maakohtus, mille esimees ta oli. Sellekohase avalduse esitab kohtu esimees
kirjalikult kohtute haldus- ja arendusnõukogule vähemalt kolm kuud enne ametiaja lõppemist.
3
(13) Kui kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikeid 11 ja 12, võib kohtunike arv Halduskohtus ja
Ringkonnakohtus olla suurem käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 ja § 23 lõikes 1 nimetatud arvust.“;
20) paragrahvi 14 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Maakohtu rahvakohtunike arvu määrab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära
Maakohtu üldkogu arvamuse.“;
21) paragrahvi 15 lõikest 1, § 16 lõikest 1 ja lõike 21 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa
„Tartu“;
22) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Kinnistusosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, kinnistussekretärid ja muud
kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast kinnistusosakonna juhataja.“;
23) paragrahvi 16 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Registriosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid, registrisekretärid ja muud
kohtuteenistujad. Kohtu esimees määrab kohtunikuabide seast registriosakonna juhataja.“;
24) paragrahvi 161 lõikest 1 ja § 162 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „Pärnu“;
25) paragrahvi 161 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Maksekäsuosakonna koosseisu kuuluvad kohtunikuabid ja muud kohtuteenistujad. Kohtu
esimees määrab kohtunikuabide seast maksekäsuosakonna juhataja.“;
26) paragrahvi 162 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohtu esimees nimetab kohtunikuabide seast eestkoste järelevalve osakonna juhataja.“;
27) paragrahvi 162 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
28) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
29) paragrahvi 18 lõiked 21 ja 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(21) Halduskohtu kohtumajad asuvad Jõhvis, Tallinnas ja Tartus.
(3) Kohtumajade täpsed asukohad kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu. Iga kohtumaja
asukoht on ka Halduskohtu asukoht.“;
30) paragrahvi 18 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;
31) paragrahvi 19 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Halduskohtus on kuni 26 kohtunikku.
(2) Halduskohtu kohtunike arvulise jagunemise kohtumajade vahel määrab kohtute haldus- ja
arendusnõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele
õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates ära Halduskohtu esimehe arvamuse.“;
32) paragrahvi 191 lõige 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(11) Halduskohtu esimehe alalise teenistuskoha määrab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;
4
33) paragrahvi 191 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „sama“;
34) paragrahvi 20 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „Halduskohtu esimees“ tekstiosaga „ja
aseesimees“;
35) paragrahvi 20 täiendatakse lõigetega 11–15 järgmises sõnastuses:
„(11) Kui Halduskohtu esimeheks nimetatakse teise kohtu kohtunik, võib kohtunike arv
Halduskohtus olla suurem käesoleva seaduse § 19 lõikes 1 nimetatud arvust.
(12) Kohtu esimees määrab Halduskohtu kohtunike seast neljaks aastaks aseesimehe.
(13) Aseesimees toetab kohtus õigusemõistmise korrakohast toimimist ja korraldab kohtu
teenistujate tööd. Aseesimees täidab ka kohtu esimehe antud ja kohtu kodukorras ettenähtud
ülesandeid ning korraldab valdkondlikku koostööd teiste kohtute osakondade ja kolleegiumidega.
(14) Halduskohtu esimees võib vähendada aseesimehe töökoormust õigusemõistmisel aseesimehe
ülesannete täitmiseks vajalikus määras.
(15) Halduskohtu esimees võib aseesimehe enne tähtaja lõppemist aseesimehe ülesannetest
vabastada:
1) tema enda soovil;
2) Halduskohtu esimehega koostöö mittelaabumise tõttu.“;
36) paragrahvi 22 lõiked 2–4 tunnistatakse kehtetuks;
37) paragrahvi 22 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Ringkonnakohtu kohtumajad asuvad Tallinnas ja Tartus. Kohtumajade täpsed asukohad
kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;
38) paragrahvi 22 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;
39) paragrahvi 23 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Ringkonnakohtus on kuni 46 kohtunikku.
(2) Ringkonnakohtu kohtunike arvulise jagunemise kohtumajade vahel määrab kohtute haldus- ja
arendusnõukogu, arvestades korrakohase õigusemõistmise vajadust ja tagades isikutele
õigusemõistmise kättesaadavuse ning kuulates ära Ringkonnakohtu esimehe arvamuse.“;
40) seadust täiendatakse §-ga 231 järgmises sõnastuses:
㤠231. Ringkonnakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht
(1) Ringkonnakohtu kohtuniku alaline teenistuskoht on kohtumajas, kuhu Riigikohtu üldkogu või
kohtu esimees on ta määranud.
(2) Ringkonnakohtu esimehe alalise teenistuskoha määrab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.
(3) Kohtunik ei või keelduda asja arutamisest kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht.
5
(4) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle
sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel
kehtestatud tingimustel ja korras.“;
41) paragrahvi 24 lõikest 31 jäetakse välja tekstiosa „Tallinna“;
42) paragrahvi 24 lõiked 32 ja 33 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(32) Ringkonnakohtu esimees otsustab Maakohtu ja Ringkonnakohtu kohtuniku Halduskohtu
koosseisu ajutise kaasamise §-s 452 sätestatud korras.
(33) Ringkonnakohtu esimees korraldab kohtujuristide osalemist kohtunike järelkasvu kavas.“;
43) paragrahvi 24 lõike 4 sissejuhatav lauseosa muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Ringkonnakohtu esimehe võib kohtute haldus- ja arendusnõukogu kooskõlastatult Riigikohtu
üldkoguga teenistusest enne tähtaja lõppemist vabastada:“;
44) paragrahvi 24 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud juhul kuulab kohtute haldus- ja
arendusnõukogu ära kohtu üldkogu arvamuse.“;
45) paragrahvi 241 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kohtunike arvulise jaotuse kolleegiumide vahel otsustab Ringkonnakohtu eestseisus.“;
46) paragrahvi 242 lõiget 2 täiendatakse punktiga 4 järgmises sõnastuses:
„4) korraldab tagasiside andmise esimese astme kohtu kohtuniku tööle.“;
47) paragrahvi 28 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:
„(6) Kolleegiumi esimees korraldab tagasiside andmise Ringkonnakohtu kohtuniku tööle.“;
48) paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Registriandmete koosseisu, andmete esitamise korra ja andmetele juurdepääsu õiguse
taotlemise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.
49) paragrahvi 34 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:
„(3)1 Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud kord kooskõlastatakse kohtute haldus- ja
arendusnõukoguga.“;
50) paragrahvi 36 punkt 1 tunnistatakse kehtetuks;
51) paragrahvi 36 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:
„11) valib Maakohtu ja Halduskohtu eestseisuse valitava liikme;“;
52) paragrahvi 36 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„2) annab kohtute haldus- ja arendusnõukogule arvamuse kohtu esimehe ametisse nimetamise ja
seaduses sätestatud juhul ka ametist vabastamise kohta;“;
53) seadust täiendatakse §-dega 361 ja 362 järgmises sõnastuses:
㤠361. Kohtu eestseisus
6
(1) Maakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees ja käesoleva seaduse § 122 lõikes 1 nimetatud
osakondade juhatajad ning kohtu üldkogu poolt neljaks aastaks valitud kaks liiget.
(2) Halduskohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees, kohtu aseesimees ja kohtu üldkogu poolt
neljaks aastaks valitud liige.
(3) Ringkonnakohtu eestseisusesse kuuluvad kohtu esimees ja kolleegiumide esimehed.
(4) Eestseisuse kutsub kokku ning selle töö korralduse ja teenindamise tagab kohtu esimees.
Eestseisus tuleb kokku kutsuda vähemalt kahe eestseisuse liikme taotlusel.
§ 362. Kohtu eestseisuse pädevus
(1) Kohtu eestseisus:
1) kinnitab kohtunike tööjaotusplaani;
2) kehtestab kohtu kodukorra;
3) otsustab ajutiste menetlusgruppide moodustamise;
4) täidab muid seaduses või kohtu kodukorras ette nähtud ülesandeid.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud menetlusgrupp koosneb vähemalt kolmest
kohtunikust ja moodustatakse osakonna või kolleegiumi siseselt teatud liiki kohtuasjade
läbivaatamiseks. Kohtunik võib samaaegselt kuuluda mitmesse menetlusgruppi“;
54) paragrahvi 37 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:
„Maakohtu tööjaotusplaaniga määratakse kohtunike kuulumine osakonda spetsialiseerumise
järgi.“;
55) paragrahvi 37 lõiget 11 täiendatakse pärast tekstiosa „vajalikus määras“ tekstiosaga „ning
kohtunike töökoormust kohtuhalduse ülesannete täitmise või kohtunike omavalitsusorganite või
Vabariigi Valimiskomisjoni töös osalemise korral“;
56) paragrahvi 37 lõiget 12 täiendatakse pärast tekstiosa „kuuel kuul“ tekstiosaga „mitte rohkem
kui“;
57) paragrahvi 37 lõiget 2 täiendatakse punktiga 32 järgmises sõnastuses:
„32) asjade jaotamisel arvestatakse vajadust korraldada asjades suulisi istungeid või isiku
ärakuulamisi ning välditakse kohtu ja menetlusosaliste tarbetut sõidukulu;“;
58) paragrahvi 37 lõike 2 punktist 41 jäetakse välja tekstiosa „kohtu esimehele, kolleegiumi
esimehele ja osakonnajuhatajale“;
59) paragrahvi 37 lõiked 4 ja 41 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Tööjaotusplaan kinnitatakse üheks kalendriaastaks. Eestseisus võib tööaasta kestel
tööjaotusplaani muuta üksnes mõjuval põhjusel.
(41) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu kehtestab kohtunike tööjaotusplaani koostamise täpsemad
alused, sealhulgas kohtunike spetsialiseerumise põhimõtted. Tööjaotusplaaniga tuleb tagada
7
kohtunike spetsialiseerumine alaealistega seotud asjadele. Kohtud lähtuvad tööjaotusplaani
kinnitades käesolevast seadusest ja kohtute haldamise nõukoja kehtestatud alustest.“;
60) paragrahvi 371 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:
„3) mõjuva põhjusega, arvestades õigusemõistmise korrakohase toimimise vajadust.“;
61) paragrahvi 371 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
62) paragrahvi 38 lõike 2 teisest lausest jäetakse välja tekstiosa „valdkonna eest vastutav minister
või“;
63) paragrahvi 38 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) valib kohtute haldus- ja arendusnõukogu kohtunikest liikmed ja asendusliikmed kooskõlas
käesoleva seaduse § 401 lõigetega 1–5;“;
64) paragrahv 383 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„§ 383. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesannete üleandmine Riigikohtu esimehele
Kui kohtute haldus- ja arendusnõukogu ei saa erakorralise või sõjaseisukorra ajal kokku tulla, võib
edasilükkamatute vajaduste korral täita kohtute haldus- ja arendusnõukogu ülesandeid Riigikohtu
esimees.“;
65) paragrahvi 384 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, mis ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle
sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel
kehtestatud tingimustel ja korras.“;
66) paragrahvi 387 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kui kohtu esimehe ametiaeg lõpeb erakorralise või sõjaseisukorra ajal, võib kohtute haldus- ja
arendusnõukogu kohtu esimehe ja Riigikohtu esimehe nõusolekul tema ametiaega pikendada.
Kohtu esimehe volitused kehtivad kuni kuus kuud erakorralise või sõjaseisukorra lõppemisest
arvates.“;
67) paragrahvi 39 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Esimese ja teise astme kohtuasutuste haldamist korraldab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.
(2) Seaduses sätestatud juhul täidab kohtuhaldusülesandeid Justiits- ja Digiministeerium.
Valdkonna eest vastutav minister võib oma pädevusse kuuluva kohtuhaldusülesande anda üle
kohtute haldus- ja arendusnõukogule.“;
68) paragrahvi 39 lõiget 3 täiendatakse pärast tekstiosa „vastutaval ministril“ tekstiosaga „ja
kohtute haldus- ja arendusnõukogul“;
69) paragrahv 40 tunnistatakse kehtetuks;
70) seadust täiendatakse §-ga 401 järgmises sõnastuses:
„§ 401. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu koosseis ning töökorraldus
8
(1) Kohtute haldus- ja arendusnõukokku (edaspidi nõukogu) kuuluvad:
1) Riigikohtu esimees;
2) kaks ringkonnakohtunikku;
3) kolm esimese astme kohtunikku;
4) kaks Riigikogu liiget;
5) Advokatuuri juhatuse nimetatud vandeadvokaat;
6) õiguskantsler või tema nimetatud esindaja;
7) justiits- ja digiminister või tema nimetatud esindaja.
(2) Nõukogu kohtunikest liikmed, välja arvatud Riigikohtu esimees, valib kohtunike täiskogu
kolmeks aastaks. Üks esimese astme kohtunikest peab olema tsiviilvaldkonna kohtunik, üks
süüteovaldkonna kohtunik ja üks halduskohtunik. Kohtu esimees ei või nõukokku kuuluda.
(3) Nõukogu kohtunikust liikme volitused lõpevad, kui ta vabastatakse kohtunikuametist, kui ta
nimetatakse kohtu esimeheks või kui tema kui kohtuniku volitused peatuvad käesoleva seaduse
§ 584 lõike 3 alusel.
(4) Nõukogu kohtunikust liikme äraolekul asendab teda kohtunike täiskogu valitud asendusliige.
Asendamise korral ei pea järgima käesoleva paragrahvi lõike 2 teises ja kolmandas lauses
sätestatud nõudeid. Asendamise korra kehtestab nõukogu.
(5) Nõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kehtestab kohtunike täiskogu.
(6) Esimese ja teise astme kohtute esimehed võivad nõukogu töös osaleda sõnaõigusega.
(7) Nõukogu juhib ja esindab nõukogu esimees, kes on Riigikohtu esimees. Esimehe asendamise
kord määratakse kindlaks nõukogu kodukorras.
(8) Nõukogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole liikmetest. Nõukogu võtab otsuseid
vastu kohalolijate häälteenamusega. Nõukogu täpsem töökorraldus nähakse ette kodukorras, mille
nõukogu kinnitab oma koosseisu kahekolmandikulise häälteenamusega.
(9) Nõukogu vähendab oma kohtunikust liikme töökoormust, välja arvatud Riigikohtu esimehe
töökoormust, õigusemõistmisel nõukogu liikme kohustuste täitmiseks vajalikus määras. Nõukogu
liikmele hüvitatakse nõukogu töös osalemiseks vajalikud kulud.
(10) Nõukogu tegevuseks vajalik raha nähakse ette Kohtuhaldusteenistuse eelarves.“;
71) paragrahv 41 tunnistatakse kehtetuks;
72) seadust täiendatakse §-dega 411 ja 412 järgmises sõnastuses:
„§ 411. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu pädevus
(1) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu:
1) suunab ja koordineerib kohtuasutuste haldamist ja arendamist;
2) kinnitab esimese ja teise astme kohtute arengukava ning käesoleva seaduse §-s 46 nimetatud
aruannete vormid ja esitamise tähtajad;
9
3) teeb ettepanekuid kohtukorraldust, -teenistust ja -menetlusi reguleerivate õigusaktide eelnõude
väljatöötamiseks ning annab nende kohta arvamusi;
4) kinnitab Justiits- ja Digiministeeriumi, Kohtuhaldusteenistuse ja kohtu esimeeste koostatud
kohtute grupi eelarve projekti ning liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid esimese
ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse vahel;
5) korraldab kohtuasutuste eelarvevahendite kasutamist ja nende üle arvestuse pidamist;
6) kehtestab Maakohtu, Halduskohtu ja Ringkonnakohtu kohtumajade täpsed asukohad ja
kohtunike arvulise jagunemise kohtumajade vahel;
7) kehtestab kohtuasjade koormuse arvestamise metoodika;
8) nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtu esimehe ning teostab tema üle järelevalvet;
9) kehtestab Kohtuhaldusteenistuse põhimääruse ja struktuuri;
10) nimetab ametisse ja vabastab ametist Kohtuhaldusteenistuse direktori;
11) kinnitab kohtute ja Kohtuhaldusteenistuse töökorralduse ja omavahelise koostöö põhimõtted;
12) arutab Riigikohtu esimehe Riigikogule esitatavat ülevaadet kohtukorralduse, õigusemõistmise
ja seaduste ühetaolise kohaldamise kohta;
13) täidab teisi seaduses sätestatud ülesandeid ning arutab ja otsustab muid kohtute haldamise
seisukohalt olulisi küsimusi.
(2) Nõukogu võib seaduse või muu õigusaktiga kohtule või kohtu esimehele pandud
kohtuhaldusülesande anda üle Kohtuhaldusteenistusele.
(3) Nõukogu otsused ja juhised ning koosolekute protokollid avaldatakse nõukogu veebilehel.
§ 412. Kohtuhaldusteenistus
(1) Kohtuhaldusteenistus on kohtuasutus, mille eesmärk on kohtutele õigusemõistmiseks vajalike
tingimuse loomine ja kohtute ning kohtute haldus- ja arendusnõukogu teenindamine.
(2) Kohtuhaldusteenistuse põhiülesanded on:
1) kohtutele õigusemõistmiseks vajalike tugiteenuste, sealhulgas kohtu kantselei, istungiteenistuse,
tõlketeenuse ja aruandluse korraldamine;
2) kohtute personalijuhtimise ja arendamise korraldamine;
3) kohtute grupi ja Kohtuhaldusteenistuse eelarve projekti koostamine;
4) kohtute finants- ja varahalduse korraldamine;
5) kohtute turvalisuse tagamine ja kriisijuhtimise korraldamine;
6) kohtute arhiivitöö korraldamine;
7) kohtute haldus- ja arendusnõukogu asjaajamise ja tehnilise teenindamise tagamine;
8) muude seadustes sätestatud ning kohtute haldus- ja arendusnõukogu antud ülesannete täitmine.
(3) Ülesannete täitmiseks on Kohtuhaldusteenistusel õigus saada teistelt riigi ja kohaliku
omavalituse ametiasutuselt asjaomaseid dokumente ja teavet.
(4) Kohtuhaldusteenistus registreeritakse riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutuste riiklikus registris
Vabariigi Valitsuse seaduse § 40 lõike 3 alusel kehtestatud registri põhimääruses sätestatud korras.
(5) Kohtuhaldusteenistust juhib direktor, kelle nimetab ametisse ja vabastab ametist kohtute
haldus- ja arendusnõukogu.
10
(6) Kohtuhaldusteenistuse direktor nimetatakse ametikohale viieks aastaks, kuid mitte rohkem kui
kaheks ametiajaks järjest.
(7) Kohtuhaldusteenistuse ülesanded, struktuur, tema juhtimiskorraldus ning struktuuriüksuste
pädevus ning kohtu kantselei kodukord sätestatakse Kohtuhaldusteenistuse põhimääruses, mille
kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;
73) paragrahvi 42 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Esimese ja teise astme kohtu struktuur, koosseis, sisekorraeeskiri ja töökorraldus nähakse ette
kohtu kodukorras. Kodukorra kehtestab kohtu eestseisus, kuulates enne ära kohtu üldkogu
arvamuse.
74) paragrahvi 42 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „kohtu esimehe,“ tekstiosaga
„aseesimehe,“;
75) paragrahvi 42 lõige 21 tunnistatakse kehtetuks;
76) seadust täiendatakse §-ga 421 järgmises sõnastuses:
㤠421. Kohtu arengukava
(1) Kohtu arengukava on tegevuskava, milles määratakse kindlaks kohtute grupi arengueesmärgid,
nende saavutamiseks kavandatavad tegevused ning vajalike ressursside ja rahastamise põhimõtted.
(2) Kohtu arengukava peab arvestama Riigikogu kinnitatud riigi pikaajalist arengustrateegiat.
(3) Kohtu arengukava kehtestatakse vähemalt neljaks aastaks.“;
77) paragrahv 43 tunnistatakse kehtetuks;
78) seadust täiendatakse §-ga 431 järgmises sõnastuses:
㤠431. Kohtu eelarve
(1) Kohtute grupi eelarve ja Riigikohtu eelarve võetakse vastu riigieelarve seaduses sätestatud
korras. Kohtute grupi eelarve koosseisus nähakse ette vahendid grupina esimese ja teise astme
kohtutele ning Kohtuhaldusteenistusele.
(2) Kohtute grupi eelarve projekti valmistab ette Kohtuhaldusteenistuse direktor koostöös Justiits-
ja Digiministeeriumiga ning kohtute esimeestega. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu kinnitab
kohtute grupi eelarve projekti.
(3) Kohtute grupi eelarvele lisatakse konkreetse eelarveaasta oodatavad tulemused kohtuasjade
keskmise menetluskiiruse ja jõudluse kohta.
(4) Riigikogus osaleb kohtute grupi eelarveläbirääkimistel ning esindab esimese ja teise astme
kohtuid ning Kohtuhaldusteenistust kohtute haldus- ja arendusnõukogu esimees. Valdkonna eest
vastutav minister osaleb Riigikogus sõnaõigusega.
11
(5) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu liigendab riigieelarves märgitud kohtute grupi vahendid
administratiivselt ja majandusliku sisu järgi esimese ja teise astme kohtute ning
Kohtuhaldusteenistuse vahel. Nimetatud liigenduse valmistab ette Kohtuhaldusteenistuse direktor
koostöös kohtute esimeestega.
(6) Esimese ja teise astme kohtud ning Kohtuhaldusteenistus koostavad käesoleva paragrahvi
lõikes 5 nimetatud liigenduse alusel oma eelarved.
(7) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu liigendatud kohtute grupi eelarve avaldatakse
Kohtuhaldusteenistuse veebilehel. Kohtute eelarved ja nende muudatused avaldatakse kohtute
veebilehel ja Kohtuhaldusteenistuse eelarve avaldatakse Kohtuhaldusteenistuse kodulehel.
(8) Eelarveaasta jooksul võib kohtute haldus- ja arendusnõukogu muuta kohtute grupi liigendust,
esimese ja teise astme kohtute ning Kohtuhaldusteenistuse eelarvet riigieelarve muutmisest
tulenevalt, kohtu esimehe ja Kohtuhaldusteenistuse direktori ettepanekul või mõjuval põhjusel
enda algatusel, kuulanud ära kohtu esimehe ja Kohtuhaldusteenistuse direktori arvamuse“;
79) paragrahvi 45 lõike 1 teistest lausest jäetakse välja tekstiosa „lahendab §-s 451 sätestatud korras
teise kohtusse lahendamiseks suunatud kohtuasja,“;
80) paragrahvi 45 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Esimese ja teise astme kohtu esimehe kohustuste täitmise üle teostab järelevalvet kohtute
haldus- ja arendusnõukogu. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib nõuda kohtu esimehelt
seletusi õigusemõistmise korrakohase toimimise ning eelarve täitmise kohta kohtus.“;
81) paragrahvi 45 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;
82) paragrahv 451 tunnistatakse kehtetuks;
83) paragrahvi 452 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Massilisest sisserändest tingitud hädaolukorras väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu
seaduse § 154 lõike 4 või välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse § 366 lõike 4
kohaselt laekunud teabe alusel võib Ringkonnakohtu esimees saata Maakohtu või Ringkonnakohtu
kohtuniku tema nõusolekuta välismaalase kinnipidamise loa taotlusi ajutiselt läbi vaatama
Halduskohtusse, kui see on vajalik õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks. Halduskohtu
koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik võib menetleda kõiki massilisest sisserändest tingitud
hädaolukorra algusest alates Eestisse saabunud välismaalaste, sealhulgas rahvusvahelise kaitse
taotlejate, kinnipidamise loa või selle pikendamise taotlusi.“;
84) paragrahvi 452 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Kui halduskohtu koosseisu ajutiselt kaasatud kohtunik menetleb kohtuasja kohtumajas, mis
ei ole tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle sõidu- ja majutuskulud, samuti muud
lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel kehtestatud tingimustel ja korras.“;
85) paragrahvi 452 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohtute haldus- ja arendusnõukogu kehtestab Maakohtu ja Ringkonnakohtu kohtuniku
Halduskohtu koosseisu ajutise kaasamise täpsemad põhimõtted.“;
12
86) paragrahvi 453 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kui kohtunik viiakse üle Maa- või Halduskohtu või Ringkonnakohtu kohtunikuks, menetleb
ta lõpuni need kohtuasjad, mille lõpuni menetlemise määrab selle kohtu esimees, kuhu kohtunik
üle viidi. Ettepaneku kohtuasja lõpuni menetlemiseks teeb selle kohtu esimees, kust kohtunik üle
viidi. Kohtuasja alluvus ega asja arutamise koht ei muutu.“;
87) paragrahvi 46 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Esimese ja teise astme kohtud esitavad kohtute haldus- ja arendusnõukogule aruande
õigusemõistmise korrakohasest toimimisest kohtus.
(2) Kohtuhaldusteenistus esitab kohtute grupi tegevusaruande, eelarve ja tulemusnäitajate täitmise
aruande.
(3) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud aruannete vormid ja esitamise tähtajad kinnitab
kohtute haldamis- ja arendusnõukogu.
(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kohtute ja lõikes 2 nimetatud kohtute grupi aruanded
avaldatakse kohtute veebilehel.“;
88) paragrahvi 49 lõike 1 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „sätestatud ülesandeid“
tekstiosaga „, samuti osaleda rahvusvaheliste organisatsioonide töös ning tegeleda õigusloome ja
muu loomingulise tegevusega“;
89) paragrahvi 49 lõike 2 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„3) äriühingu juhatuse või nõukogu liige, välja arvatud juhul, kui tegu on tema enda või ühisvarasse
kuuluva ainuosaluse või enamusosalusega äriühinguga ja see tegevus ei kahjusta õigusemõistmist,
ega välismaa äriühingu filiaali juhataja;“;
90) paragrahvi 53 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Avaliku konkursi Halduskohtu, Maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonna ning Ringkonnakohtu
haldus-, kriminaal- või tsiviilkolleegiumi kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja kohtute
haldus- ja arendusnõukogu. Konkursi Riigikohtu kohtuniku vaba koha täitmiseks kuulutab välja
Riigikohtu esimees.“;
91) paragrahvi 53 lõikest 4 jäetakse välja tekstiosa „või 58“;
92) paragrahvi 54 pealkirja täiendatakse pärast tekstiosa „sobivuse selgitamine“ tekstiosaga „ja
julgeolekukontroll“;
93) paragrahvi 54 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:
„(21) Julgeolekukontrolli läbib kohtunikukandidaat pärast seda, kui Riigikohtu üldkogu on
otsustanud teha Vabariigi Presidendile esialgse ettepaneku ta kohtunikuna ametisse nimetamiseks.
Sel juhul ei esitata kandidaati Vabariigi Presidendile enne julgeolekukontrolli tulemuste saamist
ning Riigikohtu üldkogu võib julgeolekukontrolli tulemuste põhjal kandidaadi esitamisest ka
loobuda või kandidaadi asendada.“;
94) paragrahvi 54 lõiget 7 täiendatakse pärast tekstiosa „oma otsuse“ tekstiosaga „kandidaadi
isiksuseomaduste sobivuse kohta“;
95) paragrahvi 55 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
13
„(3) Vabariigi Presidendi poolt ametisse nimetatud esimese ja teise astme kohtuniku määrab kohtu
teenistusse Riigikohtu üldkogu. Kohtuniku teenistusse määramisel määrab Riigikohtu üldkogu
kohtumaja, mis saab kohtuniku alaliseks teenistuskohaks.“;
96) paragrahvi 55 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Riigikohtu kohtuniku nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. Riigikohtu
esimees kuulab enne ära Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldus- ja arendusnõukogu arvamuse
kandideerija kohta.“;
97) paragrahvi 57 lõiked 1 ja 11 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Riigikohtu üldkogu võib kohtuniku tema nõusolekul ja kohtute haldus- ja arendusnõukogu
ettepanekul määrata kohtunikuametisse teise sama astme või madalama astme kohtusse. Kohtuniku
võib kohtu esimees määrata tema nõusolekul alaliselt teenistusse teise kohtumajja, kuulanud ära
kohtu eestseisuse arvamuse.
(11) Kui kohtu esimehe vaba ametikoht täidetakse käesoleva seaduse §-des 12, 20 ja 24 sätestatud
korras, ei kohaldata käesoleva paragrahvi lõiget 1. Kohtuniku üleviimise otsustab kohtute haldus-
ja arendusnõukogu.“;
98) paragrahvi 583 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohtu esimees võib lähetada kohtuniku tema nõusolekul ja teise kohtu esimehe taotlusel
arutama kohtuasju teise sama või madalama astme kohtusse, kui see on vajalik korrakohase
õigusemõistmise tagamiseks. Kohtunikul säilivad lähetuse ajal õigusemõistmise volitused ka
kohtus, kus asub tema alaline teenistuskoht.
(2) Kui kohtunik arutab asja kohtumajas, kus ei asu tema alaline teenistuskoht, hüvitatakse talle
sõidu- ja majutuskulud, samuti muud lähetuskulud avaliku teenistuse seaduse § 44 lõike 5 alusel
kehtestatud tingimustel ja korras.“,
99) paragrahvi 584 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohtuniku võib tema soovil ja kohtu esimehe nõusolekul tähtajaliselt üle viia
Kohtuhaldusteenistusse või juriidilisele tööle riigi ametiasutuses või avalik-õigusliku ülikooli
õigusteaduse õppejõuks. Kohtuniku võib nimetada riigi peaprokuröriks, õiguskantsleriks,
riigikontrolöriks või Kohtuhaldusteenistuse direktoriks.
(2) Kohtunik võib kohtu esimehe nõusolekul töötada tähtajaliselt juriidilisel tööl rahvusvahelises
organisatsioonis või Euroopa Liidu liikmesriigi avalik-õigusliku ülikooli õigusteaduse õppejõuna.
Kohtunik võib olla valitud või nimetatud ametikohale rahvusvahelises kohtuinstitutsioonis,
Euroopa prokuröri või delegaatprokuröri ametikohale.“;
100) paragrahvi 584 lõiked 5 ja 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kohtunik võib väljaspool kohut töötamise tähtaja jooksul või selle lõppedes pöörduda tagasi
Maakohtu tsiviil- või süüteovaldkonda, Halduskohtusse või Ringkonnakohtu või Riigikohtu
kolleegiumi, teatades sellest asjaomase kohtu esimehele vähemalt kaks kuud ette.
(6) Kohtuniku tagasipöördumise järel võib kohtunike arv asjaomases kohtus olla ajutiselt, kuni
halduskohtus või käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud valdkonnas või kolleegiumis
kohtunikukoha vabanemiseni suurem käesoleva seaduse § 11 lõikes 1, § 19 lõikes 1, § 23 lõikes 1
ning § 25 lõikes 3 nimetatud arvust.“;
14
101) paragrahvi 60 lõiget 1 täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) tagasisidevestluse kokkuvõte koos kohtuniku arvamusega tagasiside kohta;“;
101) paragrahvi 73 lõike 1 esimesest lausest jäetakse välja tekstiosa „ja kohtunikuabi
ettevalmistuskava täitjaid“;
102) seaduse 9. peatükki täiendatakse §-ga 741 järgmises sõnastuses:
㤠741. Tagasisidevestlus
(1) Kohtunikule tagasiside andmine toimub kohtuniku vestlusel kõrgema astme kohtu kohtunikuga,
et toetada kohtunikku tema erialateadmiste ja -oskuste täiendamisel.
(2) Ettepaneku tagasisidevestluse pidamiseks kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimehele võib
esitada:
1) Riigikohtu esimees esimese ja teise astme kohtu kohtuniku suhtes;
2) Ringkonnakohtu esimees esimese astme kohtuniku suhtes;
3) esimese või teise astme kohtu esimees sama kohtu kohtuniku suhtes.
(3) Kõrgema astme kohtu kolleegiumi esimees võib kohtunikuga pidada tagasisidevestluse ka enda
algatusel.
(4) Tagasisidevestlusele kutsutud kohtuniku osalemine vestlusel on kohustuslik.
(5) Tagasisidevestlusest koostatakse kokkuvõte, mille kohta võib kohtunik, kellele tagasiside anti,
esitada arvamuse.
(6) Kohtute haldus -ja arendusnõukogu kehtestab kohtuniku tagasiside andmise täpsemad
põhimõtted.“;
103) paragrahvi 75 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Kohtuniku ametipalk ning lisatasu makstakse välja kohtu esimehe käskkirja alusel. Kohtu
esimehe ametipalk ja lisatasu makstakse välja Kohtuhaldusteenistuse direktori käskkirja alusel.“;
104) paragrahvi 76 lõike 1 punktid 1–3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„1) Halduskohtu esimehele 25 protsenti tema ametipalgast;
2) Ringkonnakohtu esimehele 45 protsenti tema ametipalgast;
3) Maakohtu esimehele 65 protsenti tema ametipalgast.“;
105) paragrahvi 76 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;
106) paragrahvi 76 lõige 32 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(32) Kohtu esimees määrab Maakohtu tsiviilosakonna ning süüteoosakonna juhatajale ja
Halduskohtu aseesimehele lisatasu 15 protsenti tema ametipalgast.“;
107) paragrahvi 76 täiendatakse lõikega 33 järgmises sõnastuses:
„(33) Kohtu üldkogu poolt valitud eestseisuse liikmele määrab kohtu esimees lisatasu 5 protsenti
tema ametipalgast.“;
15
108) paragrahvi 76 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(8) Valveaja eest makstava lisatasu arvestamise korra ja valveaja eest lisatasu maksmiseks
ettenähtud kohtunike arvu kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;
109) paragrahvi 84 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kuni üheaastast erakorralist tasuta puhkust võib kohtunikule anda Riigikohtu esimees selle
kohtu eestseisuse nõusolekul, kus kohtunik töötab.“;
110) paragrahvi 85 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Talaari kirjelduse kinnitab kohtute haldus- ja arendusnõukogu.“;
111) paragrahvi 88 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(6) Distsiplinaarkaristus kustub, kui kohtunik ei ole kolme aasta jooksul pärast
distsiplinaarkolleegiumi otsuse jõustumist toime pannud uut süütegu.“;
112) paragrahvi 91 lõike 2 punktist 3 jäetakse välja tekstiosa „oma tööpiirkonna“;
113) paragrahvi 991 lõiked 1 ja 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Kohtunik vabastatakse ametist 68-aastaseks saamisel, kui käesoleva paragrahvi lõikes 2
sätestatud korras ei tõsteta kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära.
(2) Riigikohtu üldkogu võib kohtute haldus- ja arendusnõukogu ning kohtuniku nõusolekul ja
kohtu esimehe ettepanekul tõsta õigusemõistmise korrakohase toimimise tagamiseks kohtuniku
teenistusvanuse ülemmäära kuni kahe aasta kaupa, kuid mitte rohkem kui kokku neli aastat.
Riigikohtu üldkogu otsus võetakse vastu salajasel hääletamisel.“;
114) paragrahvi 991 lõiked 3 ja 4 tunnistatakse kehtetuks;
115) paragrahvi 991 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(5) Kohtuniku teenistusvanuse ülemmäära tõstmise korral loetakse kohtunik ametist vabastatuks
tõstetud teenistusvanuse ülemmäära saabumisel.“;
116) paragrahvi 106 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(3) Omavalitsusüksuste esitavate rahvakohtunikukandidaatide arvu määrab Maakohtu esimees.“;
117) paragrahvi 111 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(4) Rahvakohtunikule võib ametisoleku ajal kriminaalasjas süüdistuse esitada ainult Maakohtu
esimehe nõusolekul.“,
118) paragrahvi 112 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(1) Rahvakohtunikule makstava tasu suuruse ja maksmise korra kehtestab kohtute haldus- ja
arendusnõukogu.“;
119) paragrahvi 1141 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kohtunikuabide arvu kehtestab kohtute haldus- ja arendusnõukogu, kuulanud ära Maakohtu
esimehe arvamuse.“;
16
120) paragrahvi 119 lõike 1 punktist 2 jäetakse välja tekstiosa „vastava“;
121) paragrahvi 119 lõike 1 punkt 4 tunnistatakse kehtetuks;
122) paragrahvi 121 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kohtunikuabi annab ametisse astudes maakohtu esimehe ees järgmise vande: „Tõotan olla ustav
Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. Tõotan täita oma ametiülesandeid
südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.“”;
123) paragrahvi 122 lõiget 31 täiendatakse pärast tekstiosa „Maakohtu“ tekstiosaga „eestkoste
järelevalve osakonna,“;
124) paragrahvi 1221 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;
125) paragrahvi 124 teist lauset täiendatakse pärast tekstiosa „§-s 58“ tekstiosaga „§-s 584“;
126) paragrahv 125 tunnistatakse kehtetuks;
127) paragrahvi 1252 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„(2) Järelkasvukavasse valitakse kohtusüsteemisisese konkursiga kuni kümme kohtujuristi.
Ringkonnakohtu esimees korraldab vähemalt üks kord aastas järelkasvukavasse valimiseks
konkursi ja kinnitab järelkasvukava iga konkursil valituks osutunud kohtujuristi jaoks.“;
128) paragrahvi 126 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
129) paragrahvi 1271 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
„Kohtute haldus- ja arendusnõukogu võib kehtestada kohtuteenistujate ametiriietuse kirjelduse
ning kandmise korra. Ametiriietuse kandmise kohustuse korral antakse ametiriietus
kohtuteenistujale tasuta.“;
130) seadust täiendatakse §-dega 1303–13013
„§ 1303. Kohtute haldus- ja arendusnõukogu moodustamine
(1) Käesoleva seaduse §-s 401 sätestatud kohtute haldus- ja arendusnõukogu alustab tööd 2026.
aasta 1. juulil.
(2) Enne 2026. aasta 30. juunit kehtestab käesoleva seaduse § 401 lõikes 5 sätestatud kohtute
haldus- ja arendusnõukogu kohtunikest liikmete ja asendusliikmete valimise korra kohtute
haldamise nõukoda.
§ 1304. Kohtuhaldusteenistuse moodustamine
Käesoleva seaduse §-s 412 sätestatud Kohtuhaldusteenistus alustab tööd 2027. aasta 1. jaanuaril.
§ 1305. Kohtuhaldusteenistuse direktori nimetamine
17
Käesoleva seaduse § 412 lõike 5 alusel nimetatakse Kohtuhaldusteenistuse direktor ametisse
hiljemalt 2027. aasta 1. jaanuariks.
§ 1306. Kohtu esimehe ametisse nimetamine
Kohtute haldus- ja arendusnõukogu nimetab Maakohtu, Halduskohtu ja Ringkonnakohtu esimees
ametisse hiljemalt 2026. aasta 1.oktoobriks, kuulanud enne ära maakohtute, halduskohtute ja
ringkonnakohtute üldkogude arvamuse.
§ 1307 . Kohtu eestseisuse liikme valimine
Kohtunike täiskogu valib Maakohtu kaks eestseisuse liiget ja Halduskohtu ühe eestseisuse liikme.
§ 1308 Kohtu aseesimehe ja osakonna juhatajate nimetamine
(1) Halduskohtu esimees nimetab aseesimehe hiljemalt 2026. aasta 1 novembriks.
(2) Maakohtu esimees nimetab osakondade juhatajad hiljemalt 2026. aasta 1. novembriks.
§ 1309. Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehe nimetamine
Ringkonnakohtu kolleegiumi esimehed nimetatakse hiljemalt 2026. aasta 1. novembril.
§ 13010. Kohtumajade asukohad ja jagunemine kohtumajade vahel
Kuni 2026. aasta 31. detsembrini määratud kohtumajade täpsed asukohad ning kohtunike ja
kohtunikuabide jagunemine kohtumajade vahel kehtivad kuni käesoleva seaduse alusel uute
asukohtade ja jagunemise määramiseni.
§ 13011. Kohtunike teenistuskoht
(1) Käesoleva seaduse alusel maakohtute ühendamisel loetakse ühendatavate kohtute kohtunikud
ühendatud Maakohtu, Halduskohtu või Ringkonnakohtu kohtunikeks ning nende teenistussuhe
jätkub katkematult.
(2) Seoses maakohtute ühendamisega ei kohaldata kohtunike suhtes käesoleva seaduse § 86 lõikes
1 sätestatud hüvitise maksmise korda.
§ 13112. Kohtudirektori volituste lõppemine
Enne käesoleva seaduse jõustumist ametisse nimetatud kohtudirektorite volitused kehtivad 2026.
aasta 31. detsembrini.
§ 13113. Kohtute haldamise nõukoja volituste lõppemine
Kohtute haldamise nõukoja volitused kehtivad 2026. aasta 30. juunini.“.
§ 2. Kriminaalmenetluse seadustiku muutmine
Kriminaalmenetluse seadustikus tehakse järgmised muudatused:
1) paragrahvi 18 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:
18
„(1) Maakohtus arutab kõiki kriminaalasju kohtunik ainuisikuliselt. Kui seda taotleb enne kohtu
alla andmist vähemalt üks süüdistatavatest, arutab üldmenetluses esimese astme kuriteo
kriminaalasja eesistujast ja kahest rahvakohtunikust koosnev kohtukoosseis. Rahvakohtunikul on
kohtulikul arutamisel kõik kohtuniku õigused.“;
2) paragrahvi 18 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;
3) paragrahvi 263 teksti täiendatakse punktiga 41 järgmises sõnastuses:
„41) kas esimese astme kuriteo kriminaalasja arutamisele kaasatakse rahvakohtunikud;“.
§ 3. Seaduse jõustumine
(1) Käesolev seadus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.
(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 130 jõustub 2026. aasta 1. mail.
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898
Ministeeriumid KS ja KrMS muutmise eelnõu (kohtukorralduse muudatused) Esitame ministeeriumitele kooskõlastamiseks ning arvamuse avaldamiseks Riigikohtule, esimese ja teise astme kohtutele, Eesti Kohtunike Ühingule, Õiguskantsleri Kantseleile, Eesti Advokatuurile, Riigiprokuratuurile, Registrite- ja Infosüsteemide Keskusele ja Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu. Palume Teil esitada oma kooskõlastus ja arvamused hiljemalt 15 tööpäeva jooksul kirja kättesaamisest. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:
1. Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu SK 2. Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise eelnõu SE
Lisaadresaadid: Viru Maakohus Harju Maakohus Pärnu Maakohus Tartu Maakohus Riigikohus Tartu Ülikool Registrite ja Infosüsteemide Keskus Riigiprokuratuur Eesti Advokatuur Õiguskantsleri Kantselei MTÜ Eesti Kohtunike Ühing Tartu Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohus Tartu Halduskohus Tallinna Halduskohus Marilin Reintamm 680 3116,[email protected]
Meie 07.11.2025 nr 8-1/8971-1
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: JDM/25-1232 - Kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seadus (kohtukorralduse muudatused) Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Haridus- ja Teadusministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Siseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium; Välisministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Õiguskantsleri Kantselei; Riigikohus Kooskõlastamise tähtaeg: 28.11.2025 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c600afb7-ebb8-474a-bf9e-2a119f0e639d Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/c600afb7-ebb8-474a-bf9e-2a119f0e639d?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main