Vastus pöördumisele
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/97-2 |
| Registreeritud | 07.11.2025 |
| Sünkroonitud | 10.11.2025 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Puuetega Inimeste Koda |
| Vastutaja | Tiia Taevere (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Innovatsiooni vastutusvaldkond, Välisvahendite osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAARJA KRAIS-LEOSK
PNOEE-48406296013
2025-11-07 12:42:17
Sotsiaalministeerium Meie: 07.11.2025 nr 66
[email protected]
Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus sotsiaalministri määrusele „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekande valdkonnas“
Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest.
Määruse osas on tekkinud järgnevad küsimused ja ettepanekud:
• Kuidas on tagatud kodudes elavate tulevaste teenuste kasutajate (eakad, omastehooldajad jt) kaasamine heaolutehnoloogiate arendamisse ja hindamisse? Ettepanek on kaasata kohe protsessi alguses igasse inno-rühma lõppkasutajad ekspertide või mentoritena lõppkasutajad, kes saavad oma panuse eest ka tasu. See tagab, et keskmes oleks tõepoolest inimese vaade, mitte KOVi või teenusepakkuja oma nagu see poliitikakujunduses pahatihti on. Tegelike vajaduste kaardistamiseks tuleks teha protsessituleksprotsessi alguses koos lõppkasutajatega ajurünnakühiseid arutelusid ja kohtumisi teha.ühise.
• Lisada sihtrühma kirjeldusse ka kroonilise haigusega inimesed, sest vanus või puue võivad innovatsioonisuunda liigselt kitsendada.
• Kuidas tagatakse, et sisukad ja vajalikud teenused säilivad ka pärast pilootprojekti lõppu?
• Kuidas tagatakse, et arendamisele jõuaks ka mõnele kitsale sihtrühmale vajalik tehnoloogia, mille kasutajate hulk ei pruugi olla üle-eestiline, kuid võib lahendada mõne väga olulise kitsaskoha?
• Kas heaolutehnoloogiad, mille arendamiseks toetust pakutakse, on mõeldud ainult hooldusteenuseid korraldavatele asutustele?
• Kas ja kuidas on plaanis hinnata toetust saanud heaolutehnoloogia hilisemat reaalset kasutust ja sellest saadavat kasu?
• Kas on teada, kuidas on plaanis toetust saanud tehnoloogia kasutamise rahastamine peale toote nn turuletoomist?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Tuuli Seinberg, tervishoiualase huvikaitse nõunik, +372 5401 0461; [email protected]
Kristi Kähär; toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik, +372 5401 0462; [email protected]
Sotsiaalministeerium Meie: 07.11.2025 nr 66
[email protected]
Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus sotsiaalministri määrusele „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekande valdkonnas“
Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest.
Määruse osas on tekkinud järgnevad küsimused ja ettepanekud:
• Kuidas on tagatud kodudes elavate tulevaste teenuste kasutajate (eakad, omastehooldajad jt) kaasamine heaolutehnoloogiate arendamisse ja hindamisse? Ettepanek on kaasata kohe protsessi alguses igasse inno-rühma lõppkasutajad ekspertide või mentoritena lõppkasutajad, kes saavad oma panuse eest ka tasu. See tagab, et keskmes oleks tõepoolest inimese vaade, mitte KOVi või teenusepakkuja oma nagu see poliitikakujunduses pahatihti on. Tegelike vajaduste kaardistamiseks tuleks teha protsessituleksprotsessi alguses koos lõppkasutajatega ajurünnakühiseid arutelusid ja kohtumisi teha.ühise.
• Lisada sihtrühma kirjeldusse ka kroonilise haigusega inimesed, sest vanus või puue võivad innovatsioonisuunda liigselt kitsendada.
• Kuidas tagatakse, et sisukad ja vajalikud teenused säilivad ka pärast pilootprojekti lõppu?
• Kuidas tagatakse, et arendamisele jõuaks ka mõnele kitsale sihtrühmale vajalik tehnoloogia, mille kasutajate hulk ei pruugi olla üle-eestiline, kuid võib lahendada mõne väga olulise kitsaskoha?
• Kas heaolutehnoloogiad, mille arendamiseks toetust pakutakse, on mõeldud ainult hooldusteenuseid korraldavatele asutustele?
• Kas ja kuidas on plaanis hinnata toetust saanud heaolutehnoloogia hilisemat reaalset kasutust ja sellest saadavat kasu?
• Kas on teada, kuidas on plaanis toetust saanud tehnoloogia kasutamise rahastamine peale toote nn turuletoomist?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Tuuli Seinberg, tervishoiualase huvikaitse nõunik, +372 5401 0461; [email protected]
Kristi Kähär; toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik, +372 5401 0462; [email protected]
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. |
Tere
Saadame EPIKoja arvamuse heaolutehnoloogiate määrusele.
Lugupidamisega
|
|
Kristi Kähär Toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik | Eesti Puuetega Inimeste Koda Policy officer of benefits and services | Estonian Chamber of People with Disabilities +372 5401 0462
|
|
Liitu Eesti Puuetega Inimeste Koja uudiskirjaga!
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
MAARJA KRAIS-LEOSK
PNOEE-48406296013
2025-11-07 12:42:17
Sotsiaalministeerium Meie: 07.11.2025 nr 66
[email protected]
Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus sotsiaalministri määrusele „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekande valdkonnas“
Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest.
Määruse osas on tekkinud järgnevad küsimused ja ettepanekud:
• Kuidas on tagatud kodudes elavate tulevaste teenuste kasutajate (eakad, omastehooldajad jt) kaasamine heaolutehnoloogiate arendamisse ja hindamisse? Ettepanek on kaasata kohe protsessi alguses igasse inno-rühma lõppkasutajad ekspertide või mentoritena lõppkasutajad, kes saavad oma panuse eest ka tasu. See tagab, et keskmes oleks tõepoolest inimese vaade, mitte KOVi või teenusepakkuja oma nagu see poliitikakujunduses pahatihti on. Tegelike vajaduste kaardistamiseks tuleks teha protsessituleksprotsessi alguses koos lõppkasutajatega ajurünnakühiseid arutelusid ja kohtumisi teha.ühise.
• Lisada sihtrühma kirjeldusse ka kroonilise haigusega inimesed, sest vanus või puue võivad innovatsioonisuunda liigselt kitsendada.
• Kuidas tagatakse, et sisukad ja vajalikud teenused säilivad ka pärast pilootprojekti lõppu?
• Kuidas tagatakse, et arendamisele jõuaks ka mõnele kitsale sihtrühmale vajalik tehnoloogia, mille kasutajate hulk ei pruugi olla üle-eestiline, kuid võib lahendada mõne väga olulise kitsaskoha?
• Kas heaolutehnoloogiad, mille arendamiseks toetust pakutakse, on mõeldud ainult hooldusteenuseid korraldavatele asutustele?
• Kas ja kuidas on plaanis hinnata toetust saanud heaolutehnoloogia hilisemat reaalset kasutust ja sellest saadavat kasu?
• Kas on teada, kuidas on plaanis toetust saanud tehnoloogia kasutamise rahastamine peale toote nn turuletoomist?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Tuuli Seinberg, tervishoiualase huvikaitse nõunik, +372 5401 0461; [email protected]
Kristi Kähär; toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik, +372 5401 0462; [email protected]
Sotsiaalministeerium Meie: 07.11.2025 nr 66
[email protected]
Eesti Puuetega Inimeste Koja arvamus sotsiaalministri määrusele „Heaolutehnoloogiate kasutuselevõtu toetamine tervise- ja hoolekande valdkonnas“
Eesti Puuetega Inimeste Koda tänab kaasamise eest.
Määruse osas on tekkinud järgnevad küsimused ja ettepanekud:
• Kuidas on tagatud kodudes elavate tulevaste teenuste kasutajate (eakad, omastehooldajad jt) kaasamine heaolutehnoloogiate arendamisse ja hindamisse? Ettepanek on kaasata kohe protsessi alguses igasse inno-rühma lõppkasutajad ekspertide või mentoritena lõppkasutajad, kes saavad oma panuse eest ka tasu. See tagab, et keskmes oleks tõepoolest inimese vaade, mitte KOVi või teenusepakkuja oma nagu see poliitikakujunduses pahatihti on. Tegelike vajaduste kaardistamiseks tuleks teha protsessituleksprotsessi alguses koos lõppkasutajatega ajurünnakühiseid arutelusid ja kohtumisi teha.ühise.
• Lisada sihtrühma kirjeldusse ka kroonilise haigusega inimesed, sest vanus või puue võivad innovatsioonisuunda liigselt kitsendada.
• Kuidas tagatakse, et sisukad ja vajalikud teenused säilivad ka pärast pilootprojekti lõppu?
• Kuidas tagatakse, et arendamisele jõuaks ka mõnele kitsale sihtrühmale vajalik tehnoloogia, mille kasutajate hulk ei pruugi olla üle-eestiline, kuid võib lahendada mõne väga olulise kitsaskoha?
• Kas heaolutehnoloogiad, mille arendamiseks toetust pakutakse, on mõeldud ainult hooldusteenuseid korraldavatele asutustele?
• Kas ja kuidas on plaanis hinnata toetust saanud heaolutehnoloogia hilisemat reaalset kasutust ja sellest saadavat kasu?
• Kas on teada, kuidas on plaanis toetust saanud tehnoloogia kasutamise rahastamine peale toote nn turuletoomist?
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maarja Krais-Leosk
Tegevjuht
Tuuli Seinberg, tervishoiualase huvikaitse nõunik, +372 5401 0461; [email protected]
Kristi Kähär; toetuste- ja teenustealase huvikaitse nõunik, +372 5401 0462; [email protected]
