Kiri

Vastuvõtmise kuupäev : 28/10/2025

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

27/10/25

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

Faks : (352) 433766 Euroopa Liidu Kohus

E-mail : [email protected] Kantselei

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1346591.6 BG

Eelotsuse asi C-587/25

NOI Varna

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Administrativen sad - Varna - Bulgaaria)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

-2-

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Euroopa Kohus – Menetlus“, ning esitatud kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele

Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23

nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte viidata oma seisukohtades või märkustes

isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele. Sellised andmed tuleb ka kustutada

esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Radostina Stefanova-Kamisheva

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 28/10/2025

Kokkuvõte C-587/25 – 1

Kohtuasi C-587/25*

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

5. september 2025

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Administrativen sad – Varna (Varna halduskohus, Bulgaaria)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

4. september 2025

Kaebaja:

I. M. I.

Vastustaja:

Direktor na Teritorialno podelenie Varna na Natsionalen

osiguritelen institut

Põhikohtuasja ese

Eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluse ese on Direktor na Teritorialno

podelenie Varna na Natsionalnia osiguritelen instituti (Bulgaaria riikliku

sotsiaalkindlustusasutuse Varna piirkondliku osakonna juhataja; edaspidi „NOI

Varna“) otsus, millega jäeti rahuldamata vaie NOI Varna töötuskindlustuse

osakonna juhataja määruse peale, millega keelduti määramast põhikohtuasja

kaebajale töötushüvitist sotsiaalkindlustusseadustiku (Kodeks za sotsialno

osiguryavane) artikli 54g lõike 1 alusel koostoimes määruse (EÜ) nr 883/2004

artikli 11 lõike 3 punktiga a ja artikli 65 lõikega 2.

Eelotsuse küsimused

1. Millise riigi õigus on vastavalt määrusele (EÜ) nr 883/2004 kohaldatav ning

milline liikmesriik ja millise liikmesriigi asutus vastutab töötushüvitise määramise

* Kohtumenetluse keel: bulgaaria.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-587/25

2

eest, kui asjaomane isik: 1. on Bulgaaria Vabariigi – Euroopa Liidu liikmesriigi –

kodanik; 2. talle kuulub Bulgaaria Vabariigis korteriomand; 3. tema perekond

(naine) ja tema huvide kese on Bulgaaria Vabariigis; 4. töötas Itaalia Vabariigis

asuva tööandja juures; 5. töötas meremehena; 6. töötas Itaalia lipu all sõitva laeva

pardal Itaalia Vabariigi territooriumil (Euroopa Liidu piires), ja 7. vaidlust ei ole

selle üle, et tema tööandja tasus Itaalia Vabariigis töötuskindlustusmakseid?

2. Kas arvestades määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 lõike 4 esimest lauset ja

artikli 65 lõiget 1 koosmõjus artikli 11 lõike 3 punktiga c või artikli 11 lõike 3

punktiga e, on lubatav liikmesriigi asutuse tava, mille kohaselt keeldutakse isikule

töötushüvitise määramisest põhjusel, et isik ei otsi tööd liikmesriigis, kus ta

töötushüvitist taotles, ja et sotsiaalkindlustusmaksed, mida tasus tema tööandja

tema eest ajal, mil ta töötas, laekusid teise liikmesriigi sotsiaalkindlustusfondi,

mitte selle liikmesriigi fondi, kus töötushüvitist taotleti?

Viidatud õigusnormid

Riigisisesed õigusnormid

Sotsiaalkindlustusseadustik (Kodeks za sotsialno osiguriavane; edaspidi

„KSO“)

III jagu

Töötushüvitised

Artikkel 54a Õigus töötushüvitisele on isikutel, kelle eest on tasutud või tuli

tasuda töötuskindlustuse sissemakseid fondi „Töötus“ kindlustuse lõppemise

kuule eelnenud viimasest 18 kuust vähemalt kaheteistkümne kuu vältel ja:

1. kes on tööhõiveametis töötuna arvele võetud;

2. kes ei ole omandanud kindlustusperioodidest ja vanusest tulenevat õigust

vanaduspensionile Bulgaaria Vabariigis või vanaduspensionile mõnes teises riigis

või kes ei saa kindlustusperioodidel ja vanusel põhinevat vähendatud

vanaduspensioni vastavalt artiklile 68a ega tööandjapensioni vastavalt

artiklile 168;

3. kes ei tee palgatööd, mille suhtes kehtib käesoleva seadustiku või mõne muu

riigi õigusnormide alusel kindlustuskohustus, välja arvatud isikud, kes on

hõlmatud tööseadustiku (Kodeks na truda) artikli 114a [lõikega 1].

(2) Õigus lõikes 1 osutatud hüvitisele oleneb ka järgmisest:

1. tasustatud ja tasustamata aeg lapse kasvatamiseks;

NOI VARNA

3

2. tasustatud ja tasustamata ajutise töövõimetuse ning rasedus- ja

sünnituspuhkuse perioodid, samuti alla viieaastase lapse lapsendamiseks antav

puhkus;

3. tasustamata puhkus kuni 30 tööpäeva kalendriaasta jooksul;

4. perioodid, mida arvestatakse kindlustusperioodidena teise riigi õigusaktide

alusel vastavalt rahvusvahelisele lepingule, mille osaline on Bulgaaria Vabariik,

või sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitlevate Euroopa Liidu

määruste alusel.

(3) Töötushüvitise määramise alus on taotlus Teritorialno podelenie na

Natsionalnia osiguritelen institutile (riikliku sotsiaalkindlustusasutuse piirkondlik

osakond), mis esitatakse kvalifitseeritud elektroonilise allkirja või isikukoodiga

elektrooniliselt riiklikule sotsiaalkindlustusasutusele (edaspidi „NOI“) või

paberkandjal pädevale tööbüroo osakonnale (Direktsia „Byuro po truda“).

(4) Töötushüvitist makstakse alates kindlustuse viimase lõppemise kuupäevast,

kui:

1. lõike 3 kohane taotlus on esitatud kolme kuu jooksul alates sellest

kuupäevast;

2. isik on tööhõiveametis („Agentsia po zaetostta“) töötuna arvele võetud

seitsme tööpäeva jooksul alates sellest kuupäevast.

(5) Kui lõikes 3 osutatud taotlus esitati pärast lõike 4 punktis 1 osutatud tähtaja

möödumist muudel kui mõjuvatel põhjustel, makstakse hüvitist alates taotluse

esitamise kuupäevast artiklis 54c või artikli 54b lõikes 3 või 4 osutatud

ajavahemiku eest, mida on viivituse võrra vähendatud.

(6) Kui lõikes 3 osutatud taotlus on esitatud lõike 4 punktis 1 nimetatud tähtaja

jooksul, kuid isik on tööhõiveametis pärast lõike 4 punktis 2 nimetatud tähtaja

möödumist töötuna arvele võetud muudel kui mõjuvatel põhjustel, makstakse

hüvitist alates töötuna arvelevõtmise kuupäevast artiklis 54c või artikli 54b

lõikes 3 või 4 osutatud ajavahemiku eest, mida on viivituse võrra vähendatud.

Artikkel 54g Töötushüvitis määratakse, töötushüvitist muudetakse, töötushüvitise

määramisest keeldutakse, töötushüvitise maksmine peatatakse või lõpetatakse,

töötushüvitise maksmist jätkatakse ja töötushüvitis makstakse tagasi otsuse alusel,

mille on andnud töötuskindlustuse eest vastutav juhtivametnik või muu

Rakovoditel na Teritorialno podelenie na Natsionalnia osiguritelen instituti

(Bulgaaria riikliku sotsiaalkindlustusasutuse piirkondliku osakonna juhataja)

nimetatud ametnik.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-587/25

4

Liidu õigusnormid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määruse (EÜ) nr 883/2004

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT 2004, L 166, lk 1;

ELT eriväljaanne 05/05, lk 72) (31. juuli 2019. aasta redaktsioonis) (edaspidi

„määrus (EÜ) nr 883/2004“) põhjendused 1, 2, 4, 5, 13, artikli 1 punktid j, k ja q,

artikli 3 lõike 1 punkt h, artiklid 11 ja 65

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määruse (EÜ)

nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004

(sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord

(1. jaanuari 2018. aasta redaktsioonis) (edaspidi „määrus (EÜ) nr 987/2009“),

artikkel 11

Viidatud kohtupraktika

Liidu kohtupraktika

Euroopa Kohtu 8. mai 2019. aasta kohtuotsus Inspecteur van de Belastingdienst

(C-631/17, EU:C:2019:381)

Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. aasta kohtuotsus Pensionsversicherungsanstalt

(rehabilitatsioonihüvitis) (C-135/19, EU:C:2020:177)

Euroopa Kohtu 13. oktoobri 2022. aasta kohtuotsus Raad van bestuur van de

Sociale verzekeringsbank (renditöö lähetuste vahelised ajavahemikud) (C-713/20,

EU:C:2022:782)

Euroopa Kohtu 24. märtsi 2023. aasta kohtumäärus Direktor na Teritorialno

podelenie na Natsionalnia osiguritelen instituut – Veliko Tarnovo (C-30/22,

EU:C:2023:259)

Kohtuasi C-116/25, mis puudutab eelotsuse küsimust, millega palutakse

tõlgendada KSO sätteid töötushüvitise kohta, võttes arvesse määrust (EÜ)

nr 883/2004

Asjaolude ja põhikohtuasja lühikokkuvõte

1 Haldusmenetluses tuvastati, et I. M. I. töötas ajavahemikul 2. juulist 2007 kuni

10. novembrini 2024 – 10 aastat ja 5 kuud – töölepingu alusel Itaalias. Viimati

töötas ta „meremehena“ tööandja „Costa Crociere“ (Itaalia) juures. Töösuhe öeldi

9. novembrist 2024 üles ja Itaalias lõppes ka tema viimane töötamisperiood.

2 Novembris 2024 naasis I. M. I. Bulgaaria Vabariiki. 18. novembril 2024 esitas ta

töötuna Varna NOI juhatajale töötushüvitise taotluse. Taotluses andis I. M. I.

ülevaate eespool punktis 1 kirjeldatud asjaoludest. I. M. I. märkis, et töösuhte

NOI VARNA

5

raames ajavahemikul 10. augustist 2024 kuni 9. novembrini 2024 toimunud

töötamine Itaalias eespool nimetatud tööandja juures leidis aset 24 kuu jooksul

enne kuud, mil Itaalia õigusel põhinev sotsiaalkindlustus lõppes. 18. novembri

2024. aasta taotlusele lisas I. M. I. taotluse võtta Itaalias tõendatud

kindlustusperioodide puhul tõendina arvesse muus riigis –

EL liikmesriik / EMP lepingu osalisriik või Šveits – täitunud järgmisi

kindlustusperioode: 5. märts 2020 – 8. september 2020, 16. veebruar 2021 –

2. oktoober 2021, 21. veebruar 2022 – 21. september 2022, 15. veebruar 2023 –

13. august 2023, 10. detsember 2023 – 7. aprill 2024, 10. august 2024 –

9. november 2024. I. M. I. esitas ka avalduse elukoha määramise kohta

määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõike 2 kohaldamise alusel ning koopia

dokumentidest, mis tõendavad tema töötamist Itaalias.

3 NOI Varna ametniku otsusega peatati töötushüvitise määramise menetlus

põhjendusega, et pädevale Itaalia asutusele esitatakse omal algatusel palve

väljastada kindlustusperioodide ja sissetuleku kohta SED U002 ja SED U004

tõendid, mis on KSO artikli 54a kohaselt vajalikud, et hinnata, kas õigus

töötushüvitisele on olemas.

4 Bulgaaria Vabariigi ja Euroopa Liidu vahelise sotsiaalkindlustusteabe

elektroonilise vahetamise süsteemi kaudu edastati pädevale Itaalia asutusele

4. detsembril 2024 struktureeritud elektrooniline dokumentide fail SED U001CB

palvega kinnitada I. M. I. kindlustusperioodid ajavahemikul 15. veebruarist 2023

kuni 9. novembrini 2024 ja teha teatavaks tema viimase töötamise lõpetamise

põhjus ning struktureeritud elektrooniline dokumentide fail SED U003 palvega

kinnitada tema kindlustuskohustusega kaetud sissetulek osutatud ajavahemikul.

5 Esitatud dokumentide kohta väljastatud tõendi alusel tuvastati, et I. M. I. esitas

Itaalia asutuse poolt 11. detsembril 2024 väljastatud porditava dokumendi U1,

millega kinnitati üksikasjalikult kindlustusperioodid ja tõendati sissetulek

järgmiste ajavahemike kohta: 1. august 2023 kuni 13. august 2023 – 13 198,00;

10. detsember 2023 kuni 7. aprill 2024 – 23 214,00; ja 10. august 2024 kuni

9. november 2024 – 17 993,00; viimase töötamise lõpetamise alus oli „lepingu

kehtivusaja lõppemine“.

6 Pärast Itaalia pädeva asutuse väljastatud porditava dokumendi U1 esitamist jätkati

20. jaanuaril 2025 I. M. I. taotluse menetlemist.

7 Töölepingute registrist nähtus, et puuduvad andmed, et I. M. I. kohta oleks

esitatud teatisi, mis tuleb tööseadustiku (Kodeks na truda) artikli 62 lõike 5

kohaselt esitada Bulgaarias tööandjatega/kindlustusandjatega ajavahemikul pärast

20. oktoobrit 2000 sõlmitud töölepingute kohta, välja arvatud üks lühike

ajavahemik – 10. aprill 2024 kuni 1. august 2024 – seega 3 kuud ja 20 päeva.

8 Kindlustatute registri andmetest nähtus, et I. M. I. kohta puudusid andmed, mida

peavad Bulgaaria kindlustusandjad KSO artikli 5 lõike 4 punkti 1 kohaselt

edastama ajavahemiku kohta pärast 20. oktoobrit 2000 kuni vaidlustatud otsuse

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-587/25

6

andmiseni, välja arvatud üks lühike ajavahemik – 10. aprill 2024 kuni 1. august

2024 – seega 3 kuud ja 20 päeva.

9 Kindlustatute registri andmete põhjal tuvastati ajavahemiku kohta alates

20. oktoobrist 2000, et aastatel 2015, 2017, 2018, 2021 ja 2022 oli I. M. I. saanud

töötushüvitist erinevate kannete alusel, kusjuures nende ajavahemike kohta olid

ära näidatud hüvitiste kogusummad.

10 Leidis kinnitust, et I. M. I. oli ajavahemikul 2. septembrist 2007 kuni

10. novembrini 2024 – 10 aastat ja 5 kuud – peaaegu katkematult kindlustatud

Itaalia õiguse alusel ja töötas sellel ajavahemikul sama tööandja juures samal

töökohal.

11 Pärast NOI Varna registrites 21. jaanuaril 2025 tehtud kontrolli ning

tõendite SED U017 ja SED U004 kättesaamist jäeti I. M. I. töötushüvitise taotlus

NOI Varna ametniku 28. jaanuari 2025. aasta otsusega KSO artikli 54a alusel

rahuldamata. Põhjenduseks märgiti, et määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65

lõike 1 kohaselt saab töötu töötushüvitisi riigist, kust ta viimati töötas, ja et

erandina sellest reeglist võib määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõike 2 kohaselt

töötushüvitisi määrata elukohaliikmesriigi asutus. Arvestades Euroopa Kohtu

seisukohta kohtumääruse C-30/22 resolutsioonis, asus asutus seisukohale, et

taotluse esitamise ajaks – 18. november 2024 – ei ole I. M. I.-l kui isikul, kes

pärast Itaalias täitunud kindlustusperioodi lõppemist pöördus tagasi Bulgaaria

Vabariigi territooriumile, täitunud kindlustusperioode Bulgaaria õiguse alusel.

Otsuses esitati põhjendused järeldusele, et isik töötas ajavahemikul 2. septembrist

2007 kuni 10. novembrini 2024 – 10 aastat ja viis kuud – Itaalia õiguse alusel ja ei

olnud „viimati“ täitunud kindlustusperioode omandanud Bulgaaria õiguse alusel,

mistõttu ei ole Bulgaaria Vabariik viimane töökohariik ega elukohariik ja seetõttu

puudub isikul Bulgaaria õigusel alusel õigus töötushüvitisele.

12 I. M. I. esitas 5. veebruaril 2025 selle otsuse peale vaide NOI Varna juhatajale.

13 NOI Varna juhataja 6. märtsi 2025. aasta vaideotsusega jäeti I. M. I. vaie otsuse

peale rahuldamata.

14 Kokkuvõttes tuvastati haldusmenetluses, et I. M. I.:

1. on Bulgaaria kodanik;

2. tema alaline elukoht on Bulgaaria Vabariigis;

3. on tsiviilabielus Bulgaaria kodanikuga, kes elab Bulgaaria Vabariigis,

Varnas;

4. töötas tähtajaliste töölepingute alusel Itaalia vetes Itaalia lipu all sõitval

laeval Itaalia tööandja juures;

NOI VARNA

7

5. pöördus pärast tähtajaliste töölepingute lõppemist tagasi Bulgaaria

Vabariiki, kus elab tema perekond, kus tal on eluase ja kus asub tema huvide kese;

6. oli ajal, mil ta esitas NOI-le töötushüvitise taotluse, Bulgaaria Vabariigi

tööhõiveametis töötuna arvele võetud;

7. ja ta ei saa tulu töötamisest Bulgaaria Vabariigis ega mõnes teises Euroopa

Liidu liikmesriigis, kuna ta ootab töölepingu sõlmimist tööandjaga Itaalia

Vabariigi territooriumil.

15 Need asjaolud ei ole poolte vahel vaidluse all, neid kinnitavad haldusmenetluse

käigus kogutud ja kohtutoimiku tõendid ning eelotsusetaotluse esitanud kohus on

neid arvesse võtnud.

16 Töötushüvitise määramata jätmisel esitas asutus ka kaalutlused, mille võtab

eelotsusetaotluse esitanud kohus kokku järgmiselt:

1. I. M. I. töötas Itaalia Vabariigis Itaalia lipu all meremehena;

2. I. M. I. tasus töötuskindlustusmakseid Itaalia Vabariigi

sotsiaalkindlustusfondi;

3. I. M. I. ei ole Bulgaaria Vabariigis tööotsija;

4. I. M. I. ei ole ajavahemiku eest, mille eest ta taotleb töötushüvitist, teinud

sissemakseid (kindlustusmaksed) Bulgaaria Vabariigi NOI

sotsiaalkindlustusfondi;

5. kui NOI peaks määrama I. M. I.-le töötushüvitise, on tal võimalik tagasi

saada ainult osa Itaalia Vabariigi sotsiaalkindlustusfondi tasutud sissemaksetest.

Põhikohtuasja poolte peamised argumendid

17 Kaebaja väitel on poolte vahel vaidlus selle üle, kas I. M. I. alaline elukoht on

Bulgaaria Vabariigis.

18 Kaebaja leiab, et määruse (EÜ) nr 883/2004 eesmärke arvestades tuleb lähtuda

sellest, et tema alaline elukoht on Bulgaaria Vabariigis. Selle järelduse

põhjendamiseks kirjeldab ta üksikasjalikult haldus- ja kohtumenetluse käigus

tuvastatud asjaolusid ning tugineb ELTL artikli 48 lõikele 1; määruse (EÜ)

nr 883/2004 artikli 2 lõikele 1, artikli 3 punktile h, artikli 65 lõigetele 1 ja 2;

määruse (EÜ) nr 987/2009 põhjendustele 10, 11, 13, artikli 5 lõikele 1, artikli 6

lõikele 1, artikli 11 lõigetele 1 ja 2, artikli 54 lõikele 1, artikli 55 lõikele 1 ja

artikli 56 lõikele 1 ning tõlgendusele, mis on antud sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsuses nr U2;

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni

2009. aasta otsuses nr U3 ning Euroopa Kohtu 25. veebruari 1999. aasta

kohtuotsuses Swaddling (C-90/97, EU:C:1999:96, punkt 29), 17. veebruari

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-587/25

8

1977. aasta kohtuotsuses di Paolo (76/76, EU:C:1977:32, punktid 17–20) ja

8. juuli 1992. aasta kohtuotsuses Knoch (C-102/91, EU:C:1992:303, punktid 21

ja 23).

19 Kaebaja on seisukohal, et töötushüvitist peaks talle maksma pädev liikmesriik, st

elukohaliikmesriik, nimelt Bulgaaria Vabariik.

20 Vastustaja on seisukohal, et Bulgaaria Vabariik ei ole I. M. I. viimase töötamise

riik ega elukohaliikmesriik. Kuna viimati töötas I. M. I. Itaalias, puudub tal

töösuhe Bulgaaria Vabariigis ja alates 20. oktoobrist 2000 ei ole ta olnud

kindlustatud Bulgaaria õiguse alusel, kuna ta elas Itaalia Vabariigis.

21 Vastustaja ei eita, et Bulgaaria Vabariik on isiku päritoluriik.

22 Vastustaja hinnangul on kohtuasjas kohaldatavad määrus (EÜ) nr 883/2004,

määrus (EÜ) nr 987/2009, tõlgendus, mis on antud sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimise halduskomisjoni 12. juuni 2009. aasta otsuses nr U2 ning

Euroopa Kohtu 24. märtsi 2023. aasta kohtumääruses Direktor na Terirorialno

podelenie na Natsionalnia osiguritelen instituut – Veliko Tarnovo (C-30/22,

EU:C:2023:259) ja 30. septembri 2021. aasta kohtuotsuses Raad van bestuur van

het Uitvoeringsinstituut werknemersverzekeringen (Uwv) (C-285/20,

EU:C:2021:785).

23 Vastustaja palub esitada käesolevas eelotsusetaotluses esitatud küsimusest erineva

sisuga eelotsuse küsimus.

Eelotsusetaotluse põhjendused

24 Eelotsusetaotluses viidatud Euroopa Kohtu otsustes ja Euroopa Kohtu määruses

on töötuskindlustust reguleerivaid määruse (EÜ) nr 883/2004 sätteid tõlgendatud

teistsuguses kontekstis kui käesolevas kohtuasjas, mistõttu ei saa seal sisalduvat

kohaldatavate õigusnormide tõlgendust kohaldada analoogia alusel käesolevas

kohtuasjas ning vaja on esitada eelotsusetaotlus.

25 Kohtuasjas C-116/25 esitatud eelotsuse küsimused erinevad käesolevas kohtuasjas

vastamist vajavatest küsimustest. Kohtuasjas C-116/25 esitatud eelotsuse

küsimused puudutavad töötushüvitise suuruse arvutamise aluse

kindlaksmääramist, samal ajal kui eelotsusetaotluse esitanud kohtu menetluses

olevas kohtuasjas on vaidluse all, kas töötul on õigus taotleda töötushüvitist

Bulgaaria Vabariigi NOI-lt või peavad töötushüvitise määrama Itaalia Vabariigi

asutused, ja milline liikmesriik on töötushüvitise maksmise eest vastutav riik, kas

see riik, kus isik elab ajavahemikel, mil ta on töötu, st Bulgaaria Vabariik, või

selle laeva lipuriik, millel isik töötas, st Itaalia Vabariik.

26 Käesoleva kohtuasja asjaoludest nähtub, et I. M. I. on Bulgaaria Vabariigi

kodanik, kes töötas Itaalias. Päritoluriik ja töökohariik on Euroopa Liidu

liikmesriigid ning seega on määruse (EÜ) nr 883/2004 ja määruse (EÜ)

NOI VARNA

9

nr 987/2009 sätted kohtuasjas kohaldatavad, kuna I. M. I. kuulub ühes Euroopa

Liidu liikmesriigis elava ja teises Euroopa Liidu liikmesriigis töötanud töötuna

määruse (EÜ) nr 883/2004 isikulisse kohaldamisalasse.

27 Määruse (EÜ) nr 883/2004 eesmärk ei ole ühtlustamine, vaid nende tingimuste

kindlaksmääramine, mis peavad olema täidetud, et isikutel oleks õigus liituda riigi

sotsiaalkindlustussüsteemiga. Nende tingimuste kindlaksmääramisel peavad

liikmesriigid järgima kohaldatavaid liidu õigusakte. Määrus sisaldab täielikku ja

ühtset kollisiooninormide süsteemi, mis on liidu liikmesriikidele siduv ja mille

eesmärk on vältida määruse isikulisse kohaldamisalasse kuuluvate isikute suhtes

mitme liikmesriigi õigusaktide üheaegset kohaldamist ja sellest tuleneda võivaid

probleeme ning hoida ära olukord, kus kõnealuse määruse kohaldamisalasse

kuuluvad isikud jäävad sotsiaalkindlustuskaitse alt välja seetõttu, et nende suhtes

ei ole kohaldatav ükski õigusakt.

28 Määruse (EÜ) nr 883/2004 sätted näevad ette, et liikmesriigi õigusaktides

sätestatud tingimustega, mille täidetuse korral esineb õigus liituda

sotsiaalkindlustussüsteemiga, ei või taotleda ega tekitada olukorda, kus isikud,

kelle suhtes on kõnealused õigusaktid kohaldatavad, jäävad nende õigusaktide

reguleerimisalast välja (arg. ex määrus (EÜ) nr 883/2004).

29 Määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 lõike 1 kohaselt kohaldatakse kõnealuse

määruse reguleerimisalasse kuuluvate isikute suhtes ainult ühe liikmesriigi

õigusakte. Asjaomased õigusaktid on kindlaks määratud määruse II jaotises.

30 Määruse (EÜ) nr 883/2004 kollisiooninormid kohaldatava õiguse kohta põhinevad

määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punkti a kohaselt lex loci

laboris-põhimõttel, st iga isiku suhtes, kes tegutseb liikmesriigis palgatöötajana

või füüsilisest isikust ettevõtjana, kohaldatakse eelkõige selle liikmesriigi

õigusakte, kus ta tegelikult oma majandustegevusega tegeleb. Sellest reeglist on

ette nähtud erandid, mille kohaselt on kohaldatav lex domicilii-põhimõte, st isiku

suhtes kohaldatakse elukohaliikmesriigi õigusakte. Erandid üldpõhimõttest

hõlmavad õigust töötushüvitisele vastavalt määruse (EÜ) nr 883/2004 artiklile 65

või juhul, kui isik ei tegele majandustegevusega, õigust hüvitistele vastavalt

määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punktile e.

31 Isiku elukohaliikmesriik ei ole alati ette kindlaks määratud isiku töötamise koha

järgi. Ette on nähtud, et määruse (EÜ) nr 987/2009 artiklis 11 sätestatud

kriteeriume arvesse võttes võib määruse (EÜ) nr 883/2004 rakendamisel määrata

isiku elukohaliikmesriigiks riigi, mis ei ole liikmesriik, kus isik töötab.

32 Käesoleval juhul on selge, et riik, kus isik töötab ja kelle sotsiaalkindlustusfondi

tema eest sissemakseid tehakse, on Itaalia Vabariik. Määruse (EÜ) nr 883/2004

artikli 11 lõike 4 esimesest lausest tuleneb, et Itaalia Vabariik on see liikmesriik,

kelle õigusakte I. M. I. suhtes kohaldatakse.

33 Samuti on tuvastatud, et ajavahemikel, mil I. M. I. Itaalia Vabariigis ei töötanud ja

kuulus mõiste „osaliselt töötu“ alla, elas ta Bulgaaria Vabariigis, kus oli tema

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-587/25

10

perekond, tema eluase ja tema huvide kese, millest tulenevalt on tema

elukohaliikmesriik Bulgaaria Vabariik.

34 Arvestades määruse (EÜ) nr 883/2004 nõudeid töötushüvitiste määramise kohta,

leiab eelotsusetaotluse esitanud kohus, et vaja on tõlgendada määruse (EÜ)

nr 883/2004 sätteid, mis käsitlevad selle pädeva liikmesriigi määramist, kelle

asutused peavad määrama I. M. I.-le töötushüvitise, kuna ei ole nimelt kindel,

milline kriteerium on asjassepuutuvate asjaolude hindamisel asjakohane – kas

määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 lõike 4 esimeses lauses nimetatud kriteerium

(selle laeva lipuriik, millel töötu viimati töötas), mille kohaselt on pädev riik, kus

isik viimati töötas, või on esimuslik mõni määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65

lõikes 1 koostoimes artikli 11 lõike 3 punktiga c nimetatud kriteerium või

määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 11 lõike 3 punktis e nimetatud kriteerium (riik,

mida saab määrata elukohaliikmesriigiks ja kus asub isiku perekond, eluase ja

kõikide muude huvide kese, arg. ex määruse (EÜ) nr 987/2009 artikkel 11), st

pädev riik on Bulgaaria Vabariik.

35 Arvestades NOI Varna juhataja 6. märtsi 2025. aasta otsuses nr 2153-03-39

sisalduvaid kaalutlusi, nimelt 1) puuduvat alust eeldada, et töötu otsib tööd

Bulgaaria Vabariigis, ja 2) NOI töötusfondi puuduvat võimalust saada Itaalia

Vabariigilt tagasi I. M. I.-le makstud töötushüvitise kogusumma, tuleb esitada ka

küsimus, kas määruse (EÜ) nr 883/2004 artikli 65 lõiked 6 ja 7 võivad mõjutada

töötu õigust töötushüvitisele nii, et selle õiguse andmisest keeldutakse põhjusel, et

1) töötu ei otsi Bulgaaria Vabariigis tööd ja 2) tekiks koormus NOI eelarvele,

kuna NOI makstud hüvitisi ei hüvitata NOI-le selle riigi pädevatest fondidest, kus

isik töötas.