Lõuna-Eesti Haigla AS_kontrollkäik

Juhatuse liige Arvi Vask

Lõuna-Eesti Haigla AS

[email protected]

Teie nr

Meie 31.10.2025 nr 7-9/252152/2507837

Kontrollkäik Lõuna-Eesti Haigla psühhiaatriaosakonda

Lugupeetud Arvi Vask

Õiguskantsleri nõunikud kontrollisid 29. augustil 2025 Lõuna-Eesti Haigla AS-i

psühhiaatriaosakonna (edaspidi: osakond) tegevust ja patsientide elamistingimusi. Kontrollkäigust

ette ei teatatud.

Viimati kontrollis õiguskantsler haigla psühhiaatriaosakonda 1. veebruaril 2020 ja 9. aprillil 2016.

Õiguskantsleri nõunikega oli kontrollkäigul kaasas psühhiaatria ja kohtupsühhiaatria eriarst

(edaspidi: tervishoiuekspert). Õiguskantsleri nõunikud ja tervishoiuekspert tegid ringkäigu

osakonna ruumides, tutvusid valikuliselt dokumentidega ning vestlesid osakonna juhataja,

õendusjuhi, töötajate ning ravil olevate patsientidega.

Psühhiaatriaosakond asub haigla viiendal korrusel ja jaguneb kaheks üksuseks: A- ja B-üksuseks.

Hoones on olemas lift. Üksustes on kokku 25 voodikohta (tegevusloa järgi kuni 30 kohta).

Kontrollkäigu ajal oli osakonnas 16 patsienti – kummaski üksuses 8 patsienti. Osakonda võetakse

vastu nii erakorralist kui ka plaanilist ravi vajavaid täisealisi patsiente.

Varem osutati B-üksuses ka akuutravi, kuid praegu seda kummaski üksuses enam ei osutata. B-

üksuses saavad psühhiaatrilist ravi kergemas seisundis patsiendid. Osakonna A-üksuses saavad

abi alkoholvõõrutusravil olevad patsiendid. Patsiente on võimalik osakonnas külastada.

B-üksuses on päevasel ajal tööl kolm töötajat (kaks õde ja üks hooldaja) ja öösel kaks töötajat

(üks õde ja üks hooldaja). A-üksuses on ööpäev läbi tööl üks õde ja üks hooldaja. Osakonnas on

tööl üks täiskohaga psühhiaater ja kaks osakoormusega psühhiaatrit, kes kumbki töötavad seal

ühel päeval nädalas. Psühhiaatrite ja psühholoogide tööaeg on argipäeviti kella 8.00−16.00,

nädalavahetustel ning öösiti nad ei tööta.

Hea on see, et Lõuna-Eesti Haiglas on kehtestatud pöördumiste ja ettepanekute läbivaatamise kord.

Osakonnas oli kättesaadav patsiendi infoleht, milles oli kirjas, et igal patsiendil on õigus esitada

kaebusi ja ettepanekuid talle osutatud tervishoiuteenuse kohta ja saada tagasisidet. Nii A- kui B-

üksuses saavad patsiendid täita paberil vormi ja selle postkasti panna. Tagasisidet on võimalik

anda ka haigla kodulehe kaudu. Meeldiv oli näha, et patsiendid kasutasid tagasiside andmise

võimalust: enamasti kiideti osakonna personali.

2

Patsientide ohutusega seotud juhtumeid kirjeldatakse kindlal vormil (patsiendiohutusjuhtumina).

Haiglal tuleks rohkem pöörata tähelepanu sellele, et kui patsiendile osutatakse sisuliselt tahtest

olenematut ravi, tuleb seda teha vastavalt seadusele ja vormistada tahtest olenematu ravi otsus.

Patsiendid, kes on ravil omal soovil, peavad saama osakonnast väljuda ilma töötaja abita ning

patsiendid peavad olema sellest teadlikud. Ohjeldusmeetmeid on lubatud rakendada vaid tahtest

olenematu ravi käigus. Iga ohjeldamisjuhtum tuleks kanda vastavasse registrisse.

Hea oli tõdeda, et patsiendid tunnevad end osakonnas hästi ja turvaliselt. Siiski on osakonnas vaja

rakendada meetmeid, et ka töötajad tunneksid end turvaliselt, kuna osa patsiente võib käituda

agressiivselt. Selleks tuleks kaaluda kiipkaardilukkude ja kaasaskantavate paanikanuppude

kasutuselevõtmist.

B-üksuse palatid võiksid olla hubasemad ja ruume peaks saama palavate ilmadega jahutada.

Patsientidele mõeldud info tuleks üle vaadata ja reeglid selgemalt esitada. Personalile antud

suunised ei tohi olla kehtiva õigusega vastuolus. Isikuandmete töötlemisel tuleb jälgida, et teave

ei oleks kõrvalistele inimestele kättesaadav.

Tuleks mitmekesistada teraapiavõimalusi ja mõtestatud vaba aja tegevust.

Patsientidel võiks olla ka edaspidi võimalus oma rõivaid kanda. Rõivaste pesemine oleks hõlpsam,

kui osakonda soetataks pesumasin.

Psühhiaatrilise ravi vabatahtlikkus

Psühhiaatrilise abi osutamine on üldjuhul patsiendile vabatahtlik (PsAS § 3 lg 1). Tahtest

olenematut ravi võib osutada vaid psühhiaatrilise abi seaduses (PsAS) sätestatud alustel ja

tingimustel.

Osakonna personal selgitas, et raskemas seisundis patsiendid suunatakse ravile suurematesse

kliinikutesse, kuna osakonnas pole võimalik tahtest olenematut ravi osutada. Tahtest olenematut

ravi saab määrata ainult psühhiaater (PsAS § 11 lg 3), kuid psühhiaater viibib osakonnas üksnes

tavalisel tööajal. Kuna psühhiaatreid on vähe, on keeruline täita ka nõuet, et 24 tunni jooksul pärast

tahtest olenematu ravi alustamist peab patsiendi seisundit hindama ka teine psühhiaater (PsAS §

13 lg 3).

Kontrollkäigul selgitas osakonna personal õiguskantsleri nõunikele, et kõik osakonnas ravil

viibivad patsiendid on seal omal soovil. Ravile saabumisel allkirjastab iga patsient

ravikokkuleppe.1 Sellega kinnitab ta, et on nõus haigla selles osakonnas ravi saama ja et ta on

tutvunud osakonna kodukorraga.

Kontrollkäigu ajal oli A-üksuse uks avatud ja patsiendid võisid vabalt üksusest väljuda. B-üksuse

uks oli lukustatud. Vestlustest töötajatega selgus, et see on lukustatud pidevalt. Nii töötajate kui

ka patsientidega vestlemisel ilmnes, et patsient saab osakonnast väljuda ainult raviarsti loal.

Patsiendid arvasid, et osakond on kinnine ja üksi sealt väljuda ei ole lubatud. Koos töötajaga

käiakse väljas jalutamas ja soovi korral ka haigla hoones asuvas kauplus-kohvikus.

1 Ravikokkuleppe vorm on kinnitatud Lõuna-Eesti Haigla AS-i juhatuse liikme 21.02.2024. aasta korraldusega

nr 1.3-3/93.

3

Osakonnast väljumiseks avab töötaja ukseluku oma võtmega. Kui patsient lahkub ilma raviarsti

loata osakonnast, siis tema ravijuhtum lõpetatakse ja ravile saab ta naasta siis, kui osakonnas mõni

koht vabaneb.

Kontrollkäigul saadud selgituste kohaselt lukustatakse B-üksuse uks, et vältida võõraste sisenemist

üksusesse. Töötajate sõnul soovivad mõned patsiendid, et osakonna uks oleks lukus.

Eelmisel kontrollkäigul Lõuna-Eesti Haiglasse2 rõhutas õiguskantsler, et kui ei ole alust tahtest

olenematut ravi rakendada, ei tohi takistada patsienti haiglast lahkumast. Olukorda, kus patsiendil

ei ole võimalik omal soovil haiglast lahkuda (lukustatud uks, osakonnast välja pääseb töötaja

saatel), tõlgendatakse tahtest olenematu ravi rakendamisena. Selline praktika on kehtiva õigusega

vastuolus ega kaitse patsientide õigusi.

Põhiseaduse § 20 lõike 2 punkt 5 lubab psüühikahäirega inimese liikumisvabadust piirata ainult

seaduses sätestatud tingimustel. Psühhiaatrilise ravi osutamisel on patsiendi liikumisvabadust

võimalik piirata tahtest olenematu ravi (PsAS § 11) või sundravi (karistusseadustiku § 86) korral.

Kui seaduses nimetatud eeldused on täidetud ja inimese psüühilise seisundi tõttu on teda vaja

haiglas ravida, kuid ta ei ole enam sellega nõus, siis tuleb seadust järgides pöörduda kohtu poole

ja vormistada tahtest olenematu ravi otsus (PsAS § 11 lõiked 2 ja 3).

Ka Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa

Komitee (CPT) on öelnud, et patsient peab andma nõusoleku enda ravimiseks vabatahtlikult pärast

piisavat informeerimist. Sealjuures peab patsient saama enda ravimiseks antud nõusolekut igal ajal

tagasi võtta ja vabatahtliku ravi lõpetada.3

Soovitame B-üksuse ukse lukustada nii, et lukku oleks võimalik avada seestpoolt ja samas piirata

väljastpoolt tulijate sissepääsu. Võimalik on kasutada näiteks libliklukku.

Õiguskantsler palub haiglal tagada, et kui inimesele osutatakse ravi sisuliselt tema tahte vastaselt,

siis järgitaks seaduses ettenähtud tingimusi. Vabatahtlikult ravil olevatel patsientidel peab olema

võimalik osakonnast omal soovil lahkuda ja patsiendid peavad olema sellest võimalusest

informeeritud.

Ohjeldusmeetmete rakendamine

Töötajad selgitasid, et agressiivse käitumisega patsientide rahustamiseks ei rakendata

ohjeldusmeetmeid. Siiski leidsid õiguskantsleri nõunikud osakonna päevikust ja digitaalsetest

sissekannetest viiteid olukordadele, kus arsti korraldusel oli agressiivselt käituvale patsiendile

manustatud erakorraliselt ravimeid, et teda rahustada (20.02.2024, 26.11.2024

patsiendiohutusjuhtumid). Sellisel viisil patsiendi rahustamist saab tõlgendada kui ravimitega

ohjeldamist (PsAS § 14 lg 2 p 2). Samuti oli osakonnas dokumenteeritud vahejuhtum, kus

hooldajal tuli alkoholivõõrutusdeliiriumi tõttu agressiivne patsient fikseerida pingi abil seina vastu

(29.03.2025). Selline tegevus on patsiendi füüsiline ohjeldamine (PsAS § 14 lg 2 p 1).

Õiguskantsler tuletab meelde, et psühhiaatrilisel ravil olevat patsienti on lubatud ohjeldada vaid

tahtest olenematu ravi osutamisel, järgides seaduses sätestatud tingimusi. Kui inimene saab tahtest

olenematut ravi, siis tuleb selle kohta vormistada otsus. Ka CPT on öelnud, et kui vabatahtlikult

ravi saavat patsienti on vaja ohjeldada, siis tuleb tema olukord üle vaadata, kas tegemist on tahtest

2 Vt õiguskantsleri 09.04.2016 kontrollkäigu kokkuvõte, lk 2 ja 3. 3 CPT 2023. a Albaania visiidi aruanne, p 168.

4

olenematu ravi osutamise vajadusega.4 Kui patsienti on ohjeldatud, tuleb need juhtumid kanda

vastavasse registrisse.5

Personali sõnul on tulnud ette olukordi, kus alkoholi võõrutusravil olev deliiriumis patsient

toimetatakse psühhiaatriaosakonnast haigla teise osakonda ja tema rahustamiseks antakse talle

ravimeid. Õiguskantsler tuletab meelde, et tahtest olenematut ravi saab teha ja selle käigus

ohjeldusmeetmeid rakendada vaid seaduses ettenähtud tingimustel haigla psühhiaatriaosakonnas.

Õiguskantsler palub haiglal tagada, et ohjeldusmeetmeid rakendataks osakonnas seadusega

kooskõlas ning et sellised juhtumid kantaks registrisse.

Turvalisus

Patsiendid rääkisid, et tunnevad end osakonnas turvaliselt. Haigla dokumentide põhjal võib

järeldada, et erakorralisi juhtumeid väga sageli ette ei tule – keskeltläbi mõned korrad kuus.

Osakonna töötajad kirjeldavad patsientide agressiivsusega seotud juhtumeid lühidalt päevikus

ning pikema kirjelduse esitavad digitaalsel kujul. Dokumentidest nähtus ja ka personaliga

vesteldes selgus, et aeg-ajalt tuleb mõnda agressiivselt käituvat patsienti rahustada ja sellistes

olukordades satub töötajate turvalisus ohtu.

Ärevas olukorras enda ohutuse tagamiseks tuleb töötajal mõnikord kiiresti ruumist lahkuda. Kuna

osakonna uksed on võtmega lukustatavad, võib olla keeruline ust kiiresti avada. Ühe lahendusena

võiks kaaluda kiipkaardilukkude kasutuselevõtmist.

Abi saab kutsuda õe toas olevat turvanuppu vajutades. Kuna turvatöötaja tuleb väljastpoolt haiglat,

peab personal tema saabumiseni üksinda hakkama saama. On juhtunud, et turvafirma on

keeldunud osakonda minemast. Patsiendi ohjeldamiseks on mõnikord tulnud kutsuda ka politsei.

Töötajad saavad agressiivse patsiendi eest varjuda õe ruumi, mille akendest on võimalik olukorda

jälgida. Patsiendiohutusjuhtumis on kirjeldatud olukorda, kus alkoholivõõrutusdeliiriumis

agressiivne meespatsient jäi valvearstiga lukustatud koridori, mistõttu oli arsti tervis ohus

(29.03.2025).

Võrreldes eelmise kontrollkäigu ajaga on nüüd olukord osakonnas siiski paranenud, sest töötajad

saavad abi kutsumiseks kasutada turvanuppu, varem sai abi kutsuda ainult üksuse telefoniga.6

Kuigi turvanupp võimaldab kiiremat abikutsumist, tuleb töötajal esmalt turvanupu juurde jõuda.

Ärevas olukorras ei pruugi see olla võimalik. Seetõttu tuleks kaaluda kaasaskantavate

paanikanuppude kasutuselevõtmist, et see oleks igale töötajale käepärast. Ka CPT on toetanud

paanikanuppude kasutuselevõttu psühhiaatriahaiglates ja rõhutanud, et tulemusliku ravi

tagamiseks peab personal end tundma turvaliselt.7

CPT on veel rõhutanud, et ohjeldusmeetmeid saavad rakendada ainult tervishoiutöötajad.8

Turvatöötaja on haigla personali abistaja. Seepärast on õiguskantsler ka varem selgitanud, et

psühhiaatriaosakonna personali turvalisuse tagamiseks võiks kaaluda võimalust, et turvatöötaja

4 CPT 2022. aasta Rumeenia visiidi aruanne, p 59. 5 CPT 2023. aasta Põhja-Makedoonia visiidi aruanne, p 159. 6 Vt õiguskantsleri 01.02.2020 kontrollkäigu kokkuvõte, lk 4. 7 CPT 2022. aasta Rumeenia visiidi aruanne, p 48; CPT 2004. aasta Serbia ja Montenegro visiidi aruanne, p 321. 8 CPT 2017. aasta Poola visiidi aruanne, p 129.

5

viibib alaliselt haigla territooriumil või selle vahetus läheduses. Turvatöötaja tegutseb

meditsiinipersonali järelevalve all ja alati nende juhendamisel.9

Agressiivselt käituvate patsientidega hõlpsamaks toimetulekuks peaks üle vaatama osakonna

töökorralduse ja seda vajaduse korral korrigeerima. Peale personali ohutuse tuleb tagada ka teiste

patsientide ohutus. Eriti oluline on see nädalavahetustel ja öisel ajal, kui töötajaid on osakonnas

vähem.

Töötajad ütlesid, et patsientidega seotud juhtumeid arutatakse nendega harva. Haigla pakub

osakonna personalile supervisiooni võimalust, kuid töötajad ei pea seda piisavaks. Personali

turvatunde taastamiseks on oluline teha erakorraliste juhtumite põhjal järeldusi ja vajadusel muuta

töökorraldust. Sellesse protsessi tuleks kaasata ka töötajad.

Õiguskantsler palub haiglal leida lahendusi, et oleks tagatud töötajate suurem turvalisus

agressiivsete patsientidega toimetulekul.

Olme ja videovalve

B-üksuse palatid on ühe- kuni kolmekohalised. Naised olid omaette palatites ja mehed omaette.

Mitmed patsiendid olid palatis ka üksinda. Tulevikus kavandatava remondi käigus on plaanis

ehitada ka kahe- ja kolmekohalised palatid ümber ühekohalisteks.

Kontrollitud palatites olid olemas haiglas minimaalselt nõutavad sisustuse elemendid.

Hügieeniruumide uksed olid seestpoolt lukustatavad. Mõlema üksuse palatid olid puhtad, kuid

B-üksuses olid palatid üsna lihtsa sisustusega. A-üksuse ruumid olid hubasemad. Osakonnas

oodatakse B-üksuse ruumide remonti, kuid pole veel teada, millal sellega alustatakse.

Vestlustest selgus, et suvel kuumade ilmadega läheb osakonna tubades palavaks. Hoones on küll

ventilatsioonisüsteem, kuid sellest pole suurt abi.

CPT on oma standardites (p 34) ja kontrollkäikudel10 rõhutanud, et psühhiaatriahaiglates tuleb

tagada sellised elamistingimused, mis aitavad patsientide ravile ja heaolule kaasa ning mida saab

konkreetse patsiendi vajadustele kohandada. Ka toimiv venilatsioon on sobivate elamistingimuste

üks osa.11 Õiguskantsler on ka varasematel kontrollkäikudel soovitanud elamistingimuste

kujundamisel lähtuda psüühikahäirega inimeste vajadustest ja luua neile terapeutiline keskkond.12

B-üksuses kasutatakse videovalvet jälgimispalatis (palat nr 9). Kontrollkäigul selgitati

õiguskantsleri nõunikele, et palatisse nr 9 paigutatakse patsiente, keda on vaja pidevalt jälgida

näiteks psühhoosikahtluse korral. Samuti on videovalve kasutusel eriprotseduuride toas (varasem

eraldusruum) ning õe toas. A-üksuses on videovalve koridoris.

Hea on see, et patsiente teavitatakse videovalvest. Ravikokkuleppe allkirjastamisega kinnitab

patsient, et on teadlik osakonnas videovalve kasutamisest. Kokkuleppes on nimetatud ka

valvekaamerate asukohad. Osakonnas on väljas videovalvest teavitavad sildid.

9 Õiguskantsleri 06.02.2024 kontrollkäik SA Ahtme Haigla akuut- ja subakuutraviosakonda, lk 15. 10 CPT 2023. aasta Bulgaaria visiidi aruanne, p 23. 11 CPT 2023. aasta Põhja-Makedoonia visiidi aruanne, p 135. 12 Vt õiguskantsleri 01.02.2020 kontrollkäigu kokkuvõte, lk 3; õiguskantsleri 12.10.2021 kontrollkäik SA Põhja-Eesti

Regionaalhaigla psühhiaatriakliinikusse, lk 3.

6

Kaamerate videopilti on võimalik jälgida õe toas. Videosalvestisi säilitatakse haigla serveris 14

päeva ja nendele juurdepääs antakse vaid põhjendatud juhul.

Õiguskantsler soovitab teha B-üksuse palatid hubasemaks ja leida võimalus, kuidas saaks kuuma

ilmaga tube piisavalt jahutada.

Juhised ja kodukord

Osakonna mõlemas üksuses edastatakse patsientidele ja personalile olulist infot infotahvlitel. B-

üksuse õe toa infotahvlile oli märgitud, et kui osakonda tuleb uus patsient, tuleb temalt küsida

mobiiltelefon ja panna see seifi hoiule, keeldumisel aga teha märge õenduslukku. Vestlustes

kinnitasid patsiendid siiski, et mobiiltelefone ei ole keegi neilt ära võtnud, telefonid on nende enda

käes. Ka töötajad kinnitasid, et ilma mõjuva põhjuseta patsientidelt telefone ära ei võeta.

Patsientide mobiiltelefonide seifi paigutamise juhis ei ole õiguspärane. Mobiiltelefon ei ole

statsionaarsel psühhiaatrilisel ravil igal juhul keelatud esemena nimetatud (PsAS § 91 lg 1). Ravi

ajal võib ära keelata sellised esemed, mis kahjustavad patsiendi enda või teiste elu, tervist või

eraelu puutumatust (PsAS § 91 lg 2). Telefoni valdamise võib inimesele ära keelata siis, kui on

põhjust arvata, et ta kasutab telefoni enda või teiste elu, tervist või eraelu kahjustaval moel. Seega

on sellise info avaldamine infotahvlil eksitav.

CPT on soovitanud, et patsient peab saama iga päev kasutada oma mobiiltelefoni või asutuse

telefoni ning seda võib turvalisuse kaalutlustel piirata vaid erandjuhtudel. Piirangu võib seada arst

või kohus individuaalsele riskihinnangule tuginedes.13

Oluline osa patsiendile mõeldud infost on kogutud infovoldikusse. Selle alla käib ka kodukord,

kuigi mõnevõrra eksitavalt kannab kodukorra nimetust osakonna päevakava. Hea lahendus oleks

kodukorrana kehtestada osakonna sisemised reeglid. Sellisel dokumendil võiks olla selge struktuur

ja see võiks sisaldada haiglas kehtivaid olulisi käitumisreegleid, patsientide õigusi ja kohustusi,

osakonnas keelatud asjade nimekirja ning muud olulist. Päevakava on üks osa sellistest reeglitest.

Õiguskantsler palub osakonna patsientidele mõeldud info üle vaadata ja selgemalt esitada.

Personalile ei ole lubatud anda suuniseid, mis on kehtiva õigusega vastuolus.

Isikuandmete töötlemine

Osakonna eriprotseduuride toas oli üleval graafik, kellele ja millal tuleb teha esketamiiniravi

protseduure. Inimese raviandmed on terviseandmed, mida ei tohi näha kõrvalised inimesed.

Terviseandmed on eriliigilised isikuandmed, mida tuleb kaitsta väga hoolikalt. Terviseandmete

töötleja peab tagama isikuandmete turvalise hoidmise. See tähendab ka seda, et nendele andmetele

võivad juurde pääseda üksnes selleks volitatud inimesed.14 Osakonnas tuleks leida sobivam viis

meeldetuletuste ülesmärkimiseks, millal raviprotseduure tehakse.

Haiglal tuleb tagada, et patsientide raviprotseduuride graafikud ei oleks kõrvalistele inimestele

kättesaadavad.

13 CPT 2023. aasta Bulgaaria visiidi raport, p 47. 14 Euroopa Liidu isikuandmete kaitse üldmääruse art 5 lg 1 punkt f, art 32 lg 2 ning selle selgituspunkt 83. Vt ka

Andmekaitse Inspektsiooni koostatud „Isikuandmete töötleja üldjuhend“.

7

Teraapia ja vaba aja sisustamine

Osakonnas pakutakse grupi- ja individuaalseid teraapiaid. Patsientide sõnul toimub teraapia

valdavalt vestluste vormis. Patsiendid rääkisid, et grupiteraapia toimub 2-3 korda nädalas.

Individuaalse teraapia toimumise sagedust ei osatud öelda – psühholoog pidi igal kohtumisel teada

andma, millal toimub järgmine kohtumine.

Selgus, et patsiendid tundsid puudust näiteks liikumisteraapiast. Õiguskantsleri nõunikele jäi

kokkuvõttes mulje, et teraapilisi tegevusi on siiski vähe. Samal arvamusel oli kontrollkäigul

osalenud ekspert.

CPT standardites (p 37) on rõhutatud mitmesuguste teraapiate olulisust. Psühhiaatriaravi

patsientidele tuleks pakkuda mitmekülgseid teraapilisi ja tervist taastavaid tegevusi, mis vastavad

iga patsiendi individuaalsetele vajadustele.15

Kontrollkäigul hakkas silma, et patsientidele pakutavaid mõtestatud vaba aja tegevusi oli samuti

vähe. Ühisruumides saab vaadata televiisorit, värvipliiatsitega värvida ja tükkidest mosaiikpilte

(puslesid) kokku panna. Osakonnas on olemas Interneti-ühendus. Patsiendid saavad kasutada oma

isiklikku arvutit ja telefoni.

Õiguskantsler palub leida võimalusi osakonnas teraapiavõimaluste ja mõtestatud vaba aja tegevuse

mitmekesistamiseks.

Rõivad ja toit

B-üksuse õe toa infotahvlil oli kirjas, et patsiendid peavad olema haiglariietes, kui arst ei ole

andnud neile oma riiete kandmise luba. Patsiendid kinnitasid õiguskantsleri nõunikele, et neilt ei

ole siiski haiglariiete kandmist nõutud. Kuna selline info infotahvlil on eksitav, palub õiguskantsler

selle eemaldada.

Ka CPT on mitmel korral rõhutanud, et psühhiaatriahaiglatel tuleks julgustada patsiente oma

riideid kandma.16 See aitab tugevdada inimeste identiteeti ja enesehinnangut ning seeläbi

soodustada paranemisprotsessi.17

Oma rõivaid saab pesta tasu eest pesumajas. Hea lahendus oleks, kui patsientidele antaks võimalus

kohapeal oma rõivaid ise pesta. Selleks võiks osakonda muretseda pesumasina.

Patsiendid olid pakutava toiduga rahul. Haiglale tehtud ettepanekutest oli näha, et üks patsient on

soovinud mitmekesisemat toitu.18 Haigla selgituste kohaselt uuendatakse vajaduse korral menüüd

aasta jooksul mitu korda. Haiglas töötab dieediõde, kes selle eest hoolitseb. Kui patsiendil on

erisoove (nt kui ta ei söö piimatoite, liha vms), lepitakse tema erimenüü köögiga kokku. Lisaks on

patsientidel võimalus 1. korrusel asuvast kauplus-kohvikust osta meelepärast toitu.19

15 CPT 2023. aasta Bulgaaria visiidi raport, p 32. 16 CPT 2021. aasta Serbia visiidi raport, p 136; CPT 2023. aasta Põhja-Makedoonia visiidi raport, p 135; CPT 2022.

aasta Horvaatia visiidi raport, p 147. 17 CPT 2023. aasta Bulgaaria visiidi raport, p-d 22 ja 23. 18 Osakonna patsiendi 30.07.2025 esitatud ettepanek. 19 Osakonna õendusjuhi 18.09.2025 e-kiri.

8

Õiguskantsler palub haiglal tagada, et osakonna patsiendid saaksid ka edaspidi kanda oma rõivaid.

Kaaluda võiks osakonda pesumasina soetamist.

Ootan Teie seisukohta võimaluse korral hiljemalt 28. novembriks 2025.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Ülle Madise

Helen Ojamaa-Muru 6938414

[email protected]