| Dokumendiregister | Sotsiaalkindlustusamet |
| Viit | 2-10/28127-1 |
| Registreeritud | 08.11.2025 |
| Sünkroonitud | 10.11.2025 |
| Liik | Kiri VÄLJA |
| Funktsioon | 2 Teabehaldus |
| Sari | 2-10 ÜSS 2021-2027 projektid (endine ESF, Euroopa Komisjon) |
| Toimik | 2-10.8 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Merit Korbe (SKA, Laste heaolu osakond, Traumeeritud laste toetamise talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
1 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
HANKEPASS
Hankepass ehk Euroopa ühtne hankedokument (ESPD) on ettevõtja enda kinnitus, mis on esialgne tõend ametiasutuste või kolmandate isikute poolt väljastatavate tõendite asemel. Käesolev PDF vormingus registri poolt koostatud dokument on selgitava iseloomuga ja sisaldab hankija sätestatud tingimusi, ettevõtjalt oodatavate vastuste vormingu vaadet ja registri poolt lisatud viiteid RHS-ile. Käesolev dokument ei ole ette nähtud täitmiseks vaid tingimustega tutvumiseks. Ettevõtja täidab hankepassi elektrooniliselt infosüsteemis või ESPD teenuses.
I OSA: HANKE JA HANKIJAGA SEOTUD TEAVE
Teave avaldamise kohta Teate number ELTs:
-
ELT URL:
Riigi ametlik teataja:
300086
Kui Euroopa Liidu Teatajas hankekuulutust avaldatud ei ole või kui selle avaldamist ei nõuta, peab avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija ise teabe esitama, et hankemenetlust saaks üheselt identifitseerida (nt viide siseriikliku avaldamise kohta).
Hankija andmed Ametlik nimi:
Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340)
Riik:
Eesti
Hankija aadress:
Lõkke tn 4
Hankija veebiaadress:
http://www.rtk.ee
E-posti aadress:
2 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
Teave hankemenetluse kohta Hanke menetlusliik:
Avatud hankemenetlus
Pealkiri:
Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile
Lühikirjeldus:
Lastemaja tulemuslikkuse ja sihtrühma laiendamise uuring.
Avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija poolt toimikule antud viitenumber (kui on asjakohane):
300086
Hanke liik:
Teenused
Hanke CPV-d: 73200000-4 Uurimis- ja arendustöö nõustamisteenused
3 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
II OSA: ETTEVÕTJAGA SEOTUD TEAVE
A: Teave ettevõtja kohta
Nimi:
Registrikood:
Riik:
Aadress:
Üldine veebileht:
Kontaktisikud:
Kontaktide e-posti aadressid:
Kontaktide telefoninumbrid:
Ettevõtte suurus:
Töötajate arv:
Käive:
Valuuta:
Finantsalase võimekuse kirjeldus:
Tehnilise võimekuse kirjeldus:
Teostatud tööde kirjeldus:
Ettevõtja tegevusvaldkond:
4 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
ETTEVÕTJA ON KAITSTUD TÖÖKOHT
Ainult reserveeritud hangete puhul: kas ettevõtja puhul on tegemist kaitstud töökohaga, sotsiaalse ettevõttega või ta täidab lepingut kaitstud tööhõive programmide raames?
Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Milline on puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate osakaal? 3. Kui seda on nõutud, täpsustage, millisesse puudega või ebasoodsas olukorras olevate töötajate kategooriasse või kategooriatesse asjaomased töötajad kuuluvad? 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja
ETTEVÕTJA ON KANTUD TUNNUSTATUD ETTEVÕTJATE AMETLIKKU NIMEKIRJA
Kui see on asjakohane, siis kas ettevõtja on kantud tunnustatud ettevõtjate ametlikku nimekirja või kas tal on olemas samaväärne tõend (nt riikliku (eel)kvalifitseerimissüsteemi alusel)?
Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. a) Vajaduse korral märkige asjakohane registreerimis- või sertifitseerimisnumber: 3. c) Viited, millele registreerimine või sertifitseerimine tugineb ja vajaduse korral ametlikus nimekirjas omistatud klassifikatsioon: 4. d) Kas registreerimine või sertifitseerimine hõlmab kõiki nõutud valikukriteeriume? 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja
HANKEMENETLUSES KOOS OSALEVAD ETTEVÕTJAD
Kas ettevõtja osaleb hankemenetluses koos teistega?
Küsimused ettevõtjale: 1. Ettevõtja nimi 2. Ettevõtja ID 3. Ettevõtja roll 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 5. URL 6. Kood 7. Väljaandja
TEAVE TEISTE ÜKSUSTE SUUTLIKKUSELE TOETUMISE KOHTA
Kas ettevõtja toetub teiste üksuste suutlikkusele, et täita esitatud valikukriteeriumid ning eeskirjad (kui neid on)?
Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja
5 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
TEAVE NENDE ALLHANKIJATE KOHTA, KELLE NÄITAJATELE ETTEVÕTJA EI TUGINE
Kas ettevõtja kavatseb sõlmida lepingu mis tahes osa kohta allhanke kolmanda isikuga?
Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Ettevõtja nimi 3. Ettevõtja ID 4. Ettevõtja roll 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 6. URL 7. Kood 8. Väljaandja
HANKE OSAD
Hanke osad, mille kohta ettevõtja soovib pakkumuse esitada
Küsimused ettevõtjale: 1. Hanke osa number 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja
ETTEVÕTJA KINNITUSED MAKSUDE TASUMISE KOHTA
Kas ettevõtja saab esitada tõendi sotsiaalkindlustusmaksete ja maksude tasumise kohta või esitada teabe, mis võimaldaks avaliku sektori hankijal või võrgustiku sektori hankijal saada sellise teabe otse ükskõik millise liikmesriigi tasuta andmebaasist?
Küsimused ettevõtjale: 1. Mis on Teie vastus? 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? 3. URL 4. Kood 5. Väljaandja
B: Teave ettevõtja esindajate kohta
Eesnimi:
Perekonnanimi:
Sünniaeg:
Sünnikoht:
Aadress:
Linn/vald:
Postiindeks:
Riik:
E-post:
Telefon:
Vajaduse korral esitage üksikasjalik teave esindamise kohta (selle vormid, ulatus, eesmärk, ...):
6 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
III OSA: KÕRVALDAMISE ALUSED
A: Kõrvalejätmise alused seoses kriminaalasjas tehtud süüdimõistva otsusega
OSALEMINE KURITEGELIKUS ORGANISATSIOONIS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kuritegelikus organisatsioonis osalemise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kuritegelikus ühenduses osalemise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KORRUPTSIOON
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud korruptsiooni eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt? See kõrvalejätmise alus hõlmab ka korruptsiooni avaliku sektori hankija (võrgustiku sektori hankija) või ettevõtja riigi õiguses sätestatud määratluses.
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud aususe kohustuse rikkumise või korruptiivse teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
7 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
PETTUS
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud kelmuse eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud kelmuse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
TERRORIAKTI TOIMEPANEK VÕI TERRORISTLIKU TEGEVUSEGA SEOTUD
ÕIGUSRIKKUMISED
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud terroriakti toimepaneku või terroristliku tegevusega seotud õigusrikkumiste eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele:
8 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud terroriakti toimepaneku või muu terroristliku tegevusega seotud kuriteo või sellele kihutamise, kaasaaitamise või selle katse eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
RAHAPESU VÕI TERRORISMI RAHASTAMINE
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud rahapesu või terrorismi rahastamise eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 1 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud rahapesualase süüteo või terrorismi rahastamise eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
9 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
LASTE TÖÖJÕU KASUTAMINE JA MUUD INIMKAUBANDUSE VORMID
Kas ettevõtja ise või tema haldus-, juht- või järelevalveorgani liige või isik, kellel on volitused seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on lõpliku süüdimõistva kohtuotsusega süüdi mõistetud laste tööjõu kasutamise või muude inimkaubanduse vormide eest kõige rohkem viimase viie aasta jooksul või kehtib süüdimõistvas kohtuotsuses sätestatud kõrvalejäämise kohustus endiselt?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 3 ja lg 2 "keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud laste tööjõu ebaseadusliku kasutamise või inimkaubandusega seotud teo eest". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 3. Põhjus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kes süüdi mõisteti? (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 6. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 7. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 8. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 9. URL (Url) 10. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 11. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
B: Kõrvalejätmise alused seoses maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega
MAKSUDE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma maksude tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku maksu, makse või keskkonnatasu maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või maksuvõlg /…/ tema asukohariigi õigusaktide kohaselt“
10 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul, kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SOTSIAALKINDLUSTUSMAKSETE TASUMINE
Kas ettevõtja on rikkunud oma sotsiaalkindlustusmaksete tasumise kohustusi nii asukohariigis kui ka avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija liikmesriigis, kui see erineb asukohariigist?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 4 „kellel on riikliku /…/ makse /…/ maksuvõlg maksukorralduse seaduse tähenduses või sotsiaalkindlustusemaksete võlg tema asukohariigi õigusaktide kohaselt
11 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
Tingimuse kirjeldus: Piirmäär: 0
Valuuta: EUR
Lisainfo: Maksukorralduse seaduse kohaselt ei väljasta maksuhaldur maksuvõlgade tõendit juhul,kui maksukohustuslasel olev kõikide sama maksuhalduri hallatavate maksude võlg, arvestamata haldusaktiga kindlaksmääramata intressi, on väiksem kui 100 eurot või kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Välismaise ettevõtja puhul väljastatakse maksuvõlgade tõend tema asukohariigi õigusaktide kohaselt.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Asjaomane riik või liikmesriik (Riigikood) 3. Asjaomane summa (Summa) 4. Valuuta (Vääring) 5. Kas see kohustuste rikkumine on tuvastatud muude vahenditega kui kohtu- või haldusotsusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. Kirjeldage kasutatud vahendeid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 7. Kui kohustuste rikkumine tuvastati kohtu- või haldusotsusega, märkige, kas see otsus on lõplik ja siduv. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 8. Süüdimõistmise kuupäev (Kuupäev) 9. Süüdimõistvas otsuses sõnaselgelt esitatud kõrvalejätmise kestus. (Periood) 10. Kas ettevõtja on täitnud oma kohustused tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete tasumisega või siduva kokkuleppe sõlmimisega tasumisele kuuluvate maksude või sotsiaalkindlustusmaksete, sealhulgas vajaduse korral kogunenud intresside ja viiviste tasumise kohta? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 11. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 12. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 13. URL (Url) 14. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 15. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
C: Kõrvalejätmise alused seoses maksejõuetusega, huvide konfliktiga või ametialaste käitumisreeglite rikkumisega
KESKKONNAÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid keskkonnaõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
12 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SOTSIAALÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid sotsiaalõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
TÖÖÕIGUSE VALDKONNAS KOHALDATAVATE KOHUSTUSTE TÄITMATA
JÄTMINE
Kas ettevõtja on enda teada rikkunud tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 2 „kes on rikkunud õigusaktidest või kollektiivlepingust tulenevaid tööõiguse valdkonnas kohaldatavaid kohustusi“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
13 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
PANKROT
Kas ettevõtja on pankrotis?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
MAKSEJÕUETUS
Kas ettevõtja suhtes on algatatud maksejõuetus- või likvideerimismenetlus?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
14 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KOKKULEPE VÕLAUSALDAJATEGA
Kas ettevõtja on sõlminud kokkuleppe võlausaldajatega?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SISERIIKLIKU ÕIGUSE KOHANE SAMALAADNE OLUKORD, NÄITEKS PANKROT
Kas ettevõtja on siseriiklike õigusnormide alusel toimuva samalaadse menetluse tõttu samalaadses olukorras?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt“, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
15 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
VARA HALDAB LIKVIDEERIJA
Kas ettevõtja vara haldab likvideerija või kohus?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kes on pankrotis, likvideerimisel või kelle suhtes on algatatud pankrotimenetlus või kes on muus sellesarnases olukorras tema asukohamaa õigusaktide kohaselt, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ÄRITEGEVUS ON PEATATUD
Kas ettevõtja äritegevus on peatatud?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 3 „kelle äritegevus on peatatud, välja arvatud asjade ostmisel RHS § 49 lõikes 4 sätestatud juhul ja tingimustel“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
16 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Märkige põhjused, miks lepingu täitmine on sellest hoolimata võimalik. Seda teavet ei ole tarvis esitada, kui ettevõtja kõrvalejätmine on kohaldatava siseriikliku õiguse alusel muudetud konkreetsel juhul kohustuslikuks ja puudub võimalus teha erandit, isegi kui ettevõtja suudab lepingut täita. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 4. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 5. URL (Url) 6. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 7. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SÜÜDI AMETIALASTE KÄITUMISREEGLITE OLULISES RIKKUMISES
Kas ettevõtja on süüdi ametialaste käitumisreeglite olulises rikkumises? Vt siseriiklikud õigusaktid, asjaomane teade või hankedokumendid, kui see on asjakohane.
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 4 „kes on raskelt eksinud ametialaste käitumisreeglite vastu ja see muudab tema aususe küsitavaks“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
KONKURENTSI MOONUTAMISE EESMÄRGIL TEISTE ETTEVÕTJATEGA
SÕLMITUD KOKKULEPPED
Kas ettevõtja on teiste ettevõtjatega sõlminud kokkuleppeid, mille eesmärk on moonutada konkurentsi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 5 „konkurentsi kahjustava kokkuleppe, ettevõtjate ühenduse otsuse või kooskõlastatud tegevuse tõttu“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
17 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
HANKEMENETLUSES OSALEMISEGA KAASNEV HUVIDE KONFLIKT
Kas ettevõtja on teadlik hankemenetluses osalemisega kaasnevast mis tahes huvide konfliktist siseriikliku õiguse, asjakohase teatise või hankedokumentide kohaselt?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
OTSENE VÕI KAUDNE OSALEMINE KÄESOLEVA HANKEMENETLUSE
ETTEVALMISTAMISEL
Kas ettevõtja või temaga seotud ettevõtja on nõustanud avaliku sektori hankijat või võrgustiku sektori hankijat hankemenetluse ettevalmistamisel või olnud muul viisil seotud hankemenetluse ettevalmistamisega?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
18 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. URL (Url) 5. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 6. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ENNETÄHTAEGNE LÕPETAMINE, KAHJUTASU VÕI VÕRRELDAVAD
SANKTSIOONID
Kas ettevõtja on kogenud, et varasem riigihankeleping või võrgustiku sektori hankijaga sõlmitud varasem hankeleping või varasem kontsessioonileping on lõpetatud enneaegselt, või on määratud kahjutasu või sellega võrreldavad sanktsioonid seoses kõnealuse varasema lepinguga?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 8 „kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust või hankelepingute olulisi tingimusi nii, et rikkumise tulemusena on lepingust taganetud või leping üles öeldud, hinda alandatud, hüvitatud kahju või makstud leppetrahvi". Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud. Alates 1.09.2017 alustatud hangete tulemusena sõlmitud riigihankelepingute kohta leiab infot riigihangete registrist.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 3. Kas olete võtnud meetmeid, et tõendada oma usaldusväärsust („Self-Cleaning”)? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 4. Kirjeldage neid (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) 5. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 6. URL (Url) 7. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 8. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
SÜÜDI VALEANDMETE ESITAMISES, ON JÄTNUD TEAVET ESITAMATA, EI SUUDA
NÕUTUD DOKUMENTE ESITADA, HANKINUD KÄESOLEVA MENETLUSE KOHTA
KONFIDENTSIAALSET TEAVET
Kas ettevõtja on olnud ühes järgmistest olukordadest: a) ta on kõrvalejätmise aluste puudumise või valikukriteeriumide täitmise kontrollimiseks nõutava teabe esitamisel esitanud valeandmeid; b) ta on jätnud sellist teavet esitamata; c) ta ei ole esitanud viivitamata avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija nõutud täiendavad dokumendid, ja d) ta on tegutsenud eesmärgiga mõjutada lubamatul viisil avaliku sektori hankija või võrgustiku sektori hankija otsustusprotsessi, et saada konfidentsiaalseid andmeid, mis võivad anda talle põhjendamatu eelise hankemenetluses, või hooletusest esitanud eksitavat teavet, mis võib oluliselt mõjutada kõrvalejätmise, valiku või lepingu hindamise kohta tehtavaid otsuseid?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on esitanud valeandmeid käesolevas paragrahvis sätestatud või RHS §- des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta“;
19 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud andmed käesolevas paragrahvis sätestatud või käesoleva seaduse §-des 98-101 sätestatu alusel hankija kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 9 „kes on jätnud käesoleva seaduse § 104 lõigete 7 ja 8 alusel hankija nõutud täiendavad dokumendid esitamata“; RHS § 95 lg 4 p 10 „kes on tegutsenud eesmärgiga mõjutada hankijat või esitanud hooletusest eksitavat teavet, mis on võinud mõjutada hankija otsuseid riigihankes, või on tegutsenud eesmärgiga saada konfidentsiaalset teavet, mis on võinud anda talle põhjendamatu eelise teiste riigihankes osalejate ees“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
D: Ainult siseriiklikest õigusaktidest tulenevad kõrvalejätmise alused
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: SEADUSLIKU ALUSETA VIIBIVALE VÄLISMAALASELE TÖÖTAMISE
VÕIMALDAMISE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 2 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 2 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget, prokuristi või muud isikut, kellel on volitus seda ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida, on karistatud riigis ilma seadusliku aluseta viibivale välismaalasele töötamise võimaldamise või välismaalase Eestis töötamise tingimuste rikkumise võimaldamise, sealhulgas seaduses sätestatud töötasu määrast väiksema töötasu maksmise eest“. Kohustuslik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: RAHVUSVAHELISE SANKTSIOONI SUBJEKT
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 1 p-st 5 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
20 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
Viide seadusele: RHS § 95 lg 1 p 5. Kellega hankelepingu sõlmimine rikuks rahvusvahelist või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni rahvusvahelise sanktsiooni seaduse tähenduses. Hankija kontrollib käesoleva seaduse § 95 lõike 1 punktis 5 sätestatud kõrvaldamise alust pakkuja või taotleja kinnituse alusel. Hankija võib põhjendatud kahtluse korral nõuda pakkujalt või taotlejalt täiendavate andmete või tõendite esitamist, mis võimaldavad kõrvaldamise alust kontrollida. (RHS § 96 lg 2.1).
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: KARISTATUD MAKSUALASTE SÜÜTEGUDE EEST
Kas ettevõtja on rikkunud RHS § 95 lg 4 p-st 11 tuleneva kõrvalejätmise alusega seotud kohustusi?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 11 „keda või kelle haldus-, juhtimis- või järelevalveorgani liiget või muud seaduslikku esindajat on karistatud maksualaste süütegude eest“. Vabatahtlik kõrvaldamise alus. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Heastamise võimalus on ettevõtjal juhul, kui tegemist on rahvusvahelist piirmäära ületava hankega või hankija on selle hanke alusdokumentides ette näinud.
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
AINULT SISERIIKLIKEST ÕIGUSAKTIDEST TULENEVAD KÕRVALEJÄTMISE
ALUSED: OSALEJA PIIRAMINE ETTEVÕTJA ELU- VÕI ASUKOHA PÕHISELT
Kas ettevõtja rikub hankija kehtestatud piirangut pakkumust või taotlust esitada?
Viide seadusele: RHS § 95 lg 4 p 12 „kellel puudub käesoleva seaduse alusel õigus pakkumust või taotlust esitada, välja arvatud § 111 lõikes 6 sätestatud juhul". RHS § 7 lg 3 sätestab, et hankija võib piirata pakkujate ja taotlejate ringi, lubades riigihankes osaleda ainult RHS § 3 punktis 2 nimetatud riikidest pärit ettevõtjatel või andes nendest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumustele eeliseid teistest riikidest pärit ettevõtjate esitatud pakkumuste ees. Hankija sätestab piirangu ettevõtja elu- või asukohale hanke alusdokumentides.
21 / 21
Koostatud 18.09.2025 12:09:05 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
Ettevõtjalt oodatavad vastused:
1. Mis on Teie vastus? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 2. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") 3. URL (Url) 4. Kood (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) 5. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
Koostatud 17.10.2025 02:42:25 1 / 1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/ 9300844/general-info
HINDAMISKRITEERIUMID JA HINNATAVAD NÄITAJAD
Viitenumber: 300086 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile
Pakkumuse maksumust hinnatakse - Ilma maksudeta Kriteeriumi kaalumise meetod - Osakaaludega Elektroonilist oksjoni kasutatakse: ei
Jrk nr
Nimetus Kirjeldus Tüüp / hindamismeetod
Osakaal Kogus Ühik Pakkuja täidetav
1 Pakkumuse kogumaksumus Esitada töö kogumaksumus käibemaksuta. Pakkumuse maksumus peab olema lõplik. Pakkumuse koostamisel tuleb arvesse võtta kõik käesoleva hanke teostamiseks ja hankelepingu eesmärgi saavutamiseks vajalikud tööd, teenused, tegevused ja toimingud, kaasa arvatud need, mis ei ole otseselt kirjeldatud hanke alusdokumentides ja selle lisades, kuid mis on tavapäraselt vajalikud nõuetekohase tulemuse saavutamiseks arvestades lepingu eesmärki.
Maksumus - vähim on parim
25 EUR jah
2 Uuringu plaan Kvaliteet - hankija hinnatav
75
Kokku: 100
Hindamismetoodika kirjeldus 1. Pakkumuse kogumaksumus
Madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" - ("pakkumuse väärtus" - madalaim väärtus") / "suurim väärtus" * "osakaal".
2. Uuringu plaan Vastavalt alusdokumentides esitatud nõuetele. Vastavustingimused on leitavad dokumendist "Vastavustingimused" ja hindamismetoodika on leitav dokumendist "HIndamismetoodika".
1 / 4
Koostatud 23.10.2025 18:27:36 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
VASTAVUSTINGIMUSED Viitenumber: 300086 Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus (70007340) Hange: Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile
Keskkonnahoidlik hange või hanke osa!
ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRI Ühispakkujad nimetavad riigihankega ning hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
Ühispakkujad võivad volikirja esitamiseks kasutada hankija vormi. Ühispakkumuse esitamisel tuleb esitada hankepass iga ühispakkuja osas.
Küsimused ettevõtjale: 1. Kas tegemist on ühispakkumusega? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2. Kui tegemist on ühispakkumusega, kas olete lisanud pakkumuse "Lisadokumentide" lehele ühispakkujate volikirja? Kui tegemist ei ole ühispakkumusega, vastake "Ei"". (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
ÄRISALADUS Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe määramist ärisaladuseks.
Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid; 3) asjade ja ehitustööde hankelepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumidele vastavaid pakkumust iseloomustavaid näitajaid (RHS § 46 ülamärkega 1).
Küsimused ettevõtjale: 1. Kirjeldage lühidalt pakkumuses sisalduvat ärisaladust ja lisage selle määramise põhjendus või märkige, et pakkumus ei sisalda ärisaladust. (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki))
PAKKUMUSE ESITAMINE Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste ülevõtmist.
Pakkuja peab nõustuma kõikide riigihanke alusdokumentides esitatud (sh hankelepingu projektis esitatud) tingimustega. Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud.
Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja saab kinnitada, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
PAKKUMUSE MAKSUMUS Pakkumuse maksumus tuleb esitada töölehel "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" toodud struktuuri kohaselt.
Küsimused ettevõtjale: 1. Kas ettevõtja kinnitab, et täidab pakkumuse lehe "Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad" lehel ette antud struktuuri kohaselt? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
2 / 4
Koostatud 23.10.2025 18:27:36 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
SAMAVÄÄRSUS Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud.
Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule, tootmisviisile, märgisele või vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuandele või tõendile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“ (RHS § 88 lg-d 5-6, § 89 lg 2, 114 lg-d 5-7). Hankija aktsepteerib objektiivsetel põhjustel muid asjakohaseid tõendeid, kui pakkuja tõendab hankijale vastuvõetaval viisil, et pakutav asi, teenus või ehitustöö vastab konkreetse märgise või hankija esitatud nõuetele, välja arvatud juhul, kui hankija nõutud märgis, samaväärne märgis või konkreetse või samaväärse vastavushindamisasutuse väljastatud katsearuanne või muu tõend on seaduse alusel eelduseks asja, teenuse või ehitustöö pakkumiseks turul (RHS § 114 lg 7).
Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et pakkumus vastab hanke alusdokumentides nõutule ja vajadusel on samaväärsus selgitatud ja tõendid samaväärsuse kohta lisatud. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
PAKKUJA JUHTIV JA/VÕI VOLITATUD ISIKUTE LOETELU, KES EI OLE NÄHTAVAD
ERHRI KONTROLLIS
Esitada pakkuja poolt juhtiv ja/või volitatud isikute andmed (nimi ja isikukood), kellel on õigus ettevõtjat esindada, tema nimel otsuseid teha või teda kontrollida ning kes ei ole nähtavad riigihangete registris.
Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja peab kontrolli teostamiseks esitama volitatud isiku(te) nime(d) ja isikukoodi(d) või kinnituse, et selliseid isikuid pakkujal ei ole. (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki))
ALLTÖÖVÕTJATE JA TARNIJATE PIIRAMINE HANKELEPINGU TÄITMISEL
Alltöövõtjate ja tarnijate osalemise piiramine. Lepingu täitmisel kohustub pakkuja kaasama ainult selliseid alltöövõtjaid ja tarnijaid, kelle elu- või asukoht on RHS § 3 p-s 2 nimetatud riigis (Eesti, mõni muu Euroopa Liidu liikmesriik, muu Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriik või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riik).
Küsimused ettevõtjale: 1. Pakkuja kinnitab, et lepingu täitmisel kaasab ainult selliseid alltöövõtjaid ja tarnijaid, kelle elu- või asukoht on RHS § 3 p-s 2 nimetatud riigis. (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
KESKKONNAHOIDLIKE LAHENDUSTE EELISTAMINE
Pakkuja peab lepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks: 1) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge; 2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale; 3) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust; 4) lepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.
3 / 4
Koostatud 23.10.2025 18:27:36 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
Küsimused ettevõtjale: 1. Kas pakkuja kinnitab, et ta eelistab töö teostamisel keskkonnahoidlikke lahendusi ning väldib tööga kaasneva negatiivse kõrvalmõju tekkimist keskkonnale? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei")
MEESKOND
Pakkuja peab uuringu läbiviimiseks moodustama meeskonna, kuhu tööde mahtu ja keerukust arvestades peab olema kaasatud vastavalt pakkuja äranägemisele üks või mitu isikuti, kellel ühiselt on täidetud kõik allpool loetletud tingimused (meeskonnal on ühiselt olemas kõik hankelepingu täimiseks vajalikud kogemused ja haridused). Käesoleva hankelepingu täitmiseks vajalikud kogemused ja haridused on nõuetena sätestatud käesolevas vastavustingimuses. Meeskonnaliige võib katta mitut isiku(te)le seatud nõuet. Pakkuja esitatud meeskonna infost ja isiku CV-st peab ilmnema kõigi kaetavate nõuete täitmiseks vajalikud kogemused või haridused lähtuvalt sellest, millist isiku(te)le seatud nõuet meeskonnaliige katab. Uurimismeeskonnas peavad olema tagatud vähemalt järgmised kompetentsid: 1. Projektijuht, kes osaleb isiklikult hankelepingu täitmisel ja on tellija peamiseks kontaktisikuks, peab omama vähemalt 2 sotsiaalvaldkonna uuringuprojekti juhtimise kogemust riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul. 2. Sotsiaalvaldkonna ekspert, kes osaleb isiklikult hankelepingu täitmisel, peab omama vähemalt magistrikraadi sotsiaalteadustes või sellega samaväärset haridust ning vähemalt 2 lastekaitse või väärkoheldud laste projektis osalemise kogemust eksperdina riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul. 3. Analüütik, kes osaleb isiklikult hankelepingu täitmisel, peab omama vähemalt 2 andmeanalüüsi sisaldavas projektis analüüsi läbiviimise kogemust riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul. Lisaks peab analüütik omama uuringuprojektis andmetöötlusprogrammi(de) kasutamise, intervjuumeetodi(te) kasutamise ja intervjueerimise kogemust (sh tundlikel teemadel) riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul. 4. Lastekaitsevaldkonna ekspert, kes osaleb isiklikult hankelepingu täitmisel, peab omama vähemalt kõrgharidust ning vähemalt 2 aastast töökogemust lastekaitse valdkonnas või väärkoheldud lastega.
Pakkuja peab tagama kirjeldatud kogemuste ja haridustega meeskonna olemasolu kogu hankelepingu täitmise perioodil ning tõendama meeskonna olemasolu ja vastavust pakkumuse esitamisel. Pakkuja esitab pakkumusega info meeskonnaliikmete kohta hankija antud vormil. Pakkuja esitab kõikide meeskonnaliikmete allkirjastatud CV-d. Allkirjastamisega annavad ülaltoodud meeskonnaliikmed oma nõusoleku hankelepingu täitmisel osalemiseks. Pakkuja esitab meeskonnaliikmete (vähemalt sotsiaalvaldkonna eksperdi ja lastekaitsevaldkonna eksperdi puhul) haridust tõendavate dokumentide koopiad.
Küsimused ettevõtjale: 1. Meeskonnaliikmete andmed hankija etteantud vormil (Dokumendi vorm / Meeskonnaliikmete kogemuse ja hariduse nõuete vorm.docx)
2. Meeskonnaliikmete CV-d. (Vabas vormis dokument)
3. Meeskonnaliikmete haridust tõendavate dokumentide koopiad. (Vabas vormis dokument)
TEENUSE KIRJELDUS
Pakkuja peab esitama teenuse kirjelduse hankija vormil, mis sisaldab vähemalt alltoodut: - pakkuja arusaam uuringu eesmärkidest ja sisust, sh uuringu metoodika ning läbiviimise kirjeldus ja põhjendatus; - uuringu läbiviimisega seotud riskid ja nende maandamiskava; - uuringu eeldatav läbiviimise aja- ja tegevuskava nädala täpsusega.
Arvestada tuleb, et uuring näeb ette väga tundliku sihtrühma (seksuaalselt väärkoheldud täisealiseks saanud lapsed ja nende vanemad) kaasamist. Mh tuleb käsitleda projekti
4 / 4
Koostatud 23.10.2025 18:27:36 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/9300844/general-info
uurimiseetilisi väljakutseid ja nendega tegelemise meetodeid, ning vajalike lubade taotlemisega seotud võimalikke väljakutseid.
Pakkuja poolt on oodatud ettepanekud metodoloogia täpsustamiseks ning täiendavate uurimisküsimuste (sh alaküsimuste), valimite ja andmekogumismeetodite lisamiseks. Pakkumuses tuleb iga uurimisülesande lahendamiseks planeeritavaid metodoloogilisi valikuid ja infoallikaid (kui asjakohane siis ka teoreetilisi valikuid) kirjeldada ja põhjendada. Pakkumuses peab olema metodoloogiline kirjeldus, kuidas jõuda sihtrühmani. Samuti täiendav selgitus andmekogumismeetodite kohta.
Riskide maandamise kavas peab olema esitatud kirjeldus, kuidas toetatakse intervjueeritavaid olukordades, kus intervjuu võib esile kutsuda tugevaid emotsioone jms. Intervjuude läbiviimisel tuleb arvestada traumateadlikkuse ja eetilisusega. Teiste riskide hulgas tuleb käsitleda projekti uurimiseetilisi väljakutsed ja nendega tegelemise meetodeid ning vajalike lubade taotlemisega seotud võimalikke väljakutseid. Pakkuja peab plaani koostamisel märkima ära ka uurimisrühma liikmete nimed, kes vastutavad iga riski maandamise eest.
Uuringu läbiviimise ajakavas peab olema välja toodud konkreetsed tegevused ja nende eest vastutajad. Pakkuja peab arvestama, et ajakavas esitatud iga uurimisülesande metoodika ja valim tuleb kooskõlastada juhtrühmaga. Ajakava peab sisaldama vaheraportite tutvustamise koosolekute aegasid. Pakkujal tuleb ajakava koostades arvestada Andmekaitse Inspektsiooni ja eetikakomitee lubade menetlusajaga, lubade olemasolu on vajalik eeltingimus I uurimisülesandega alustamiseks (vaheraportite esitamise järjekord on pakkuja otsustada ehk vaheraporteid ei pea esitama tehnilises kirjelduses toodud järjekorras). Pakkuja võib ajakava koostamisel välja tuua uuringule lisandväärtust andvaid pädevusi (nt õigus, meditsiinivaldkonna, kriminaalmenetluse ekspertiis). Pädevuste asjakohasust tuleb pakkujal pakkumuses tellijale põhjendada, lähtudes oma visioonist.
Pakkuja esitab pakkumusega teenuse kirjelduse, mis peab olema esitatud piisava täpsuse ja põhjalikkusega, et hankijal oleks selle alusel võimalik hinnata teenuse vastavust riigihanke alusdokumentidele.
Pakkuja esitatud andmete alusel toimub pakkumuse hindamine hindamismetoodika kohaselt.
Küsimused ettevõtjale: 1. Teenuse kirjeldus (Dokumendi vorm / Teenuse kirjelduse vorm.docx)
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
Töövõtulepingu Lisa 1
ANDMETÖÖTLUSE LEPING
Käesolev isikuandmete töötlemist puudutav lepingulisa (edaspidi: lisa) on lahutamatu osa
riigihanke „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“,
viitenumber 300086, tulemusena sõlmitud töövõtulepingust nr [lepingu nr] (edaspidi: leping),
mis sõlmitakse [tellija] (edaspidi: vastutav töötleja) ja [täitja] (edaspidi: volitatud töötleja)
vahel.
Vastutavat töötlejat ja volitatud töötlejat nimetatakse edaspidi eraldi ka kui pool ning ühiselt kui
pooled.
1. Eesmärk
1.1. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida vastastikustes õigustes ja kohustuses, mida
pooled lepingu täitmisega kaasneval isikuandmete töötlemisel järgivad. Käesolev lisa
kujutab endast pooli omavahel siduvat andmetöötluslepingut Euroopa Liidu isikuandmete
kaitse üldmääruse (2016/679) (edaspidi: üldmäärus) artikli 28 lõike 3 tähenduses.
1.2. Füüsiliste isikute (edaspidi: andmesubjektide) kategooriad ja nende kohta käivate
isikuandmete liigid, mida lepingu täitmisel töödeldakse, isikuandmete töötlemise kestus,
iseloom ja eesmärgid ning vastutava töötleja esmased dokumenteeritud juhised sisalduvad
lepingus, sh selle juurde kuuluvates dokumentides. Vastutav töötleja võib anda
isikuandmete töötlemiseks volitatud töötlejale täiendavaid dokumenteeritud juhiseid.
1.3. Pooled kohustuvad lepingu täitmisel järgima kõiki kohalduvaid andmekaitsealaseid
õigusakte, kuid ka suuniseid, juhendeid ja tegevusjuhiseid, mis on koostatud isikuandmete
kaitse valdkonnas järelevalve, teavitus- ja ennetustöö korraldamise eest vastutava kohaliku
ja/või Euroopa Liidu asutuse poolt.
2. Mõisted
2.1. Käesolevas lisas olevate mõistete sisustamisel lähtutakse üldmääruses sätestatust,
sealhulgas järgmistest terminitest ja nende definitsioonidest:
2.1.1. „Isikuandmed“ – igasugune teave tuvastatud või tuvastatava füüsilise isiku kohta;
tuvastatav füüsiline isik on isik, keda saab otseselt või kaudselt tuvastada, eelkõige
sellise identifitseerimistunnuse põhjal nagu nimi, isikukood, asukohateave,
võrguidentifikaator või selle füüsilise isiku ühe või mitme füüsilise, füsioloogilise,
geneetilise, vaimse, majandusliku, kultuurilise või sotsiaalse tunnuse põhjal;
2.1.2. „Isikuandmete töötlemine“ – iga isikuandmete või nende kogumitega tehtav
automatiseeritud või automatiseerimata toiming või toimingute kogum, näiteks
kogumine, dokumenteerimine, korrastamine, struktureerimine, säilitamine,
kohandamine ja muutmine, päringute tegemine, lugemine, kasutamine, edastamise,
levitamise või muul moel kättesaadavaks tegemise teel avalikustamine, ühitamine
või ühendamine, piiramine, kustutamine või hävitamine;
2.1.3. „Isikuandmetega seotud rikkumine“ – turvanõuete rikkumine, mis põhjustab
edastatavate, salvestatud või muul viisil töödeldavate isikuandmete juhusliku või
ebaseadusliku hävitamise, kaotsimineku, muutmise või loata avalikustamise või neile
juurdepääsu.
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
3. Isikuandmete töötlemine 3.1. Volitatud töötleja kohustub töötlema isikuandmeid üksnes lepingu täitmise eesmärgil,
vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, lepingus kirjeldatud ulatuses ja viisil
ning vastavalt käesolevas lisas sätestatud tingimustele. Kui see on lepingu täitmiseks
vajalik, võib volitatud töötleja isikuandmeid töödelda ka järgmistel eesmärkidel:
3.1.1. asjakohaste info- ja sidesüsteemide hooldamine, tagades sellise töötlemise
vastavuse käesolevas lisas nimetatud õigusaktidele ja juhenditele.
3.2. Volitatud töötleja teavitab andmesubjekte nende isikuandmete töötlemistingimustest ja
tagab, et tal on isikuandmete töötlemiseks vajalikud õigused ja nõusolekud.
3.3. Volitatud töötleja vastutab vastutavale töötlejale edastatud isikuandmete õigsuse ja
kättesaadavaks tegemise eest.
3.4. Kui volitatud töötleja ei ole vastutava töötleja juhistes kindel, kohustub ta mõistliku aja
jooksul vastutava töötlejaga selgituste või täiendavate juhiste saamiseks ühendust võtma.
Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat viivitamatult kõigist avastatud vastuoludest
dokumenteeritud juhiste ja käesolevas lisas nimetatud õigusaktide või juhendite vahel.
3.5. Volitatud töötleja võib isikuandmete töötlemiseks kasutada teisi volitatud töötlejaid
(edaspidi: teine volitatud töötleja) üksnes vastutava töötleja igakordsel eelneval loal, mis
on antud vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
3.6. Ilma vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldava loata võib volitatud töötleja
kasutada isikuandmete töötlemiseks teisi volitatud töötlejaid üksnes juhul, kui see on
vajalik volitatud töötleja info- ja sidesüsteemide hoolduseks, kui hoolduse läbiviimine ilma
isikuandmeid töötlemata pole võimalik. Sellisel juhul teavitab volitatud töötleja vastutavat
töötlejat teise volitatud töötleja kaasamise, lisamise või asendamise kavatsusest, andes
seeläbi vastutavale töötlejale võimaluse esitada ettepaneku suhtes vastuväiteid. Kui
vastutav töötleja ei ole esitanud volitatud töötlejale 10 kalendripäeva jooksul vastuväiteid
või kui vastutav töötleja selle heaks kiidab, võib volitatud töötleja teavituses märgitud viisil
teise volitatud töötleja kaasata, lisada või asendada.
3.6.1. Volitatud töötleja vastutab kõigi teiste volitatud töötlejate tegevuse eest nagu enda
tegevuse eest ning sõlmib teise volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemiseks
kirjalikud lepingud vastavalt üldmääruse artikli 28 lõikele 4, milles sisalduvad
käesolevas lisas sätestatuga vähemalt samaväärsed andmekaitsekohustused.
3.6.2. Kui vastutav töötleja on andnud volitatud töötlejale loa kasutada lepingust tulenevate
kohustuste täitmiseks teisi volitatud töötlejaid, on lepingust tulenevatele küsimustele
vastamisel kontaktisikuks vastutavale töötlejale üksnes volitatud töötleja ning
volitatud töötleja tagab selle, et kõnealune teine volitatud töötleja täidab lepingu
nõudeid. Vastutav töötleja võib igal ajahetkel võtta tagasi volitatud töötlejale antud
loa teise volitatud töötleja kasutamiseks.
3.7. Volitatud töötleja kohustub hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud isikuandmeid
konfidentsiaalsena ning mitte töötlema isikuandmeid muul kui lepingus sätestatud
eesmärgil. Samuti kohustub volitatud töötleja tagama, et isikuandmeid töötlema volitatud
isikutel (sh volitatud töötleja töötajad, teised volitatud töötlejad ja nende töötajad jt, kellel
on ligipääs lepingu täitmise käigus töödeldavatele isikuandmetele) lasub samaväärne
konfidentsiaalsuskohustus.
3.8. Volitatud töötleja kohustub rakendama asjakohaseid turvameetmeid, muu hulgas tehnilisi
ja korralduslikke, viisil, et isikuandmete töötlemine vastaks üldmääruse artikli 32 nõuetele,
sealhulgas:
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
3.8.1. vältima kõrvaliste isikute ligipääsu isikuandmete töötlemiseks kasutatavatele
andmetöötlusseadmetele;
3.8.2. ära hoidma andmekandjate omavolilist teisaldamist;
3.8.3. tagama, et tagantjärele oleks võimalik kindlaks teha, millal, kelle poolt ja milliseid
isikuandmeid töödeldi (sh kui andmeid töödeldi omavoliliselt);
3.8.4. tagama, et igal isikuandmete töötlemises osaleval isikul oleks juurdepääs ainult
temale tööülesannete täitmiseks vajalikele isikuandmetele.
3.9. Volitatud töötleja aitab võimaluste piires vastutaval töötlejal asjakohaste tehniliste ja
korralduslike meetmete abil täita vastutava töötleja kohustusi vastata kõigile
andmesubjekti taotlustele oma õiguste teostamisel, muu hulgas edastades kõik
andmesubjektidelt saadud andmete kontrollimise, parandamise ja kustutamise,
andmetöötluse keelamise ja muud taotlused vastutavale töötlejale viivitamatult nende
saamisest alates. Andmesubjekti taotluse lahendamise otsustab vastutav töötleja. Volitatud
töötleja ei vasta andmesubjekti või mistahes muu kolmanda isiku päringule ilma vastutava
töötleja eelneva kooskõlastuseta.
3.10. Volitatud töötleja aitab vastutaval töötlejal täita üldmääruse artiklites 32–36 sätestatud
kohustusi, võttes arvesse isikuandmete töötlemise laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat
teavet.
3.11. Vastutav töötleja võib viia läbi auditeid, eesmärgiga kontrollida volitatud töötleja
käesolevast lisast tulenevate kohustuste täitmist. Volitatud töötleja teeb sel eesmärgil
vastutava töötleja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis taotluse alusel
kättesaadavaks kogu teabe, mis on vajalik käesolevas lisas sätestatud kohustuste täitmise
tõendamiseks . Pooled on kokku leppinud, et:
3.11.1. vastutava töötleja auditeid võib läbi viia vastutav töötleja ja/või kolmas isik, keda
vastutav töötleja on selleks volitanud;
3.11.2. volitatud töötlejal on kohustus anda vastutavale töötlejale teavet, sh andmeid ja
dokumente, mida on vaja selleks, et tõendada käesoleva lisa nõuetekohast järgimist;
3.11.3. vastutav töötleja käsitleb volitatud töötlejalt auditi raames saadud teavet
konfidentsiaalsena.
3.12. Volitatud töötleja suunab kõik järelevalveasutuste päringud viivitamatult, kuid hiljemalt
päringu saamisele järgneva 3 kalendripäeva jooksul otse vastutavale töötlejale, kuna
suhtluses järelevalveasutustega pole volitatud töötlejal õigust vastutavat töötlejat esindada
ega tema nimel tegutseda. Volitatud töötleja teeb järelevalveasutuse päringute
lahendamisel ja neile vastamisel, iseäranis volitatud töötlejat puudutavates küsimustes või
toimingutes, vastutava töötlejaga igakülgselt koostööd.
4. Isikuandmete töötlemine väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda
4.1. Volitatud töötleja võib edastada isikuandmeid väljaspool Euroopa Liitu ja Euroopa
Majanduspiirkonda asuvale vastuvõtjale (sh teisele volitatud töötlejale), ainult juhul, kui
vastavaks andmeedastuseks ja edasiseks andmetöötluseks esineb õiguslik alus, sh:
4.1.1. vastuvõtjale, kes asub riigis, kus on Euroopa Komisjoni kaitse piisavuse otsuse
kohaselt tagatud Euroopa Liidu ja Euroopa Majanduspiirkonnaga samaväärne
isikuandmete kaitse tase; või
4.1.2. asjakohaste kaitsemeetmete rakendamisel üldmääruse artikli 46 tähenduses.
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
4.2. Eelmises punktis sätestatust sõltumata töötleb volitatud töötleja isikuandmeid väljaspool
Euroopa Liitu ja Euroopa Majanduspiirkonda (sh edastab kolmandas riigis asuvale
vastuvõtjale) üksnes vastutava töötleja igakordsel kirjalikul loal.
5. Pilvepõhise AI keelamine
5.1. Isikuandmeid ei tohi sisestada või edastada avalikesse või kommertslikesse tehisintellekti
süsteemidesse (nt Deepseek, ChatGPT, Google Bard, Microsoft Copilot jt).
6. Isikuandmete töötlemisega seotud rikkumistest teavitamine
6.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kõikidest isikuandmete töötlemisega seotud
rikkumistest, või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma
põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav
teine volitatud töötleja saab isikuandmete töötlemisega seotud rikkumisest või selle
kahtlusest teada.
6.2. Volitatud töötleja peab viivitamatult, aga mitte hiljem kui 24 tundi pärast rikkumisest teada
saamist edastama vastutavale töötlejale kogu isikuandmetega seotud rikkumist puudutava
asjakohase informatsiooni, täites käesolevas lisas toodud isikuandmete töötlemise
rikkumisest teavitamise vormi (edaspidi: vorm) ja lisades juurde muu asjakohase
dokumentatsiooni. Juhul, kui kõiki asjaolusid ei ole võimalik selleks ajaks välja selgitada,
esitab volitatud töötleja vastutavale töötlejale vormi esialgsete andmetega. Täiendatud
vorm lõpliku informatsiooniga rikkumise asjaolude kohta tuleb esitada vastutavale
töötlejale esimesel võimalusel pärast esialgsete andmetega vormi esitamist.
6.3. Volitatud töötleja teeb isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse korral vastutava
töötlejaga igakülgset koostööd selleks, et koostada tegevusplaan ja rakendada seda
isikuandmetega seotud rikkumise või selle kahtluse kõrvaldamiseks. Volitatud töötleja
peab tegema kõik temalt mõistlikult oodatava, et isikuandmetega seotud rikkumise
jätkumist ja edasisi rikkumisi ära hoida ning kahju vähendada.
6.4. Järelevalveasutuse ja/või andmesubjekti teavitamise vajaduse üle isikuandmetega seotud
rikkumise või selle kahtluse korral otsustab vastutav töötleja. Volitatud töötleja ei edasta
järelevalveasutusele, andmesubjektile või mistahes muule kolmandale isikule teavitust
ilma vastutava töötleja eelneva kooskõlastuseta.
7. Muud sätted
7.1. Volitatud töötleja kohustub lepingu lõppemisel kustutama, hävitama või tagastama
vastutavale töötlejale kõik lepingu alusel töödeldavad isikuandmed ja nende koopiad
vastavalt vastutava töötleja antud dokumenteeritud juhistele. Kui pole antud teistsuguseid
juhiseid, siis tuleb isikuandmed kustutada, hävitada või tagastada hiljemalt 10
kalendripäeva jooksul alates lepingu lõppemisest, välja arvatud juhul, kui Euroopa Liidu
või selle liikmesriigi õiguse kohaselt nõutakse andmete säilitamist. Isikuandmete
kustutamise, hävitamise ja/või tagastamise kulud kannab volitatud töötleja.
7.2. Volitatud töötleja väljastab vastutavale töötlejale volitatud töötleja esindusõigusega isiku
kirjaliku kinnituse, et tema ja kõik tema kasutatud teised volitatud töötlejad on teinud
eelmises punktis nimetatud toimingud.
7.3. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad
mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
vastutava töötleja dokumenteeritud juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa
puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.
7.4. Kohustused, mis oma iseloomu tõttu peavad jääma jõusse hoolimata käesoleva lisa
kehtivuse lõppemisest, nagu konfidentsiaalsuskohustus, jäävad jõusse ka pärast käesoleva
lisa kehtivuse lõppemist ning nendele rakendatakse lepingus sätestatut, kui käesolevas lisas
ei ole kokku lepitud teisiti.
Vastutav töötleja Volitatud töötleja
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
Lisa
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE RIKKUMISEST TEAVITAMISE VORM
1. Kontaktandmed
Isik, kellelt saab rikkumise asjaolude kohta täiendavat informatsiooni ja tema kontaktandmed:
___________________________________________________________________________
2. Teavituse tüüp (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Eelteavitus
☐ Lõplik teavitus
☐ Varasema teavituse täiendamine
3. Aeg (sisesta kuupäev ja märgi kast)
Millal sain rikkumisest teada
(kuupäev/kuu/aasta):_________________________________________
Rikkumine toimus pikemal perioodil (algus- ja
lõppkuupäev/kuu/aasta):_________________________
☐ Toimus ühekordne rikkumine
☐ Rikkumine jätkuvalt toimub
4. Rikkumise andmed
Kirjelda, mis juhtus ning kuidas rikkumise avastasite:
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
Rikkumise asjaolud (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Seade isikuandmetega on kaotatud või varastatud
☐ Paberdokument on varastatud, kaotatud või jäetud mitteturvalisse keskkonda
☐ Isikuandmete loata avaldamine
☐ Isikuandmeid nägi vale isik
☐ Isikuandmed edastati valele isikule
☐ Infosüsteemidesse loata või ebaseaduslik sisenemine (nt häkkimine, pahavara, lunavara või
õngitsusrünne)
☐ Isikuandmed olid kättesaadavad seoses andmekandjate ebapiisava hävitamisega
☐ Muud (palun täpsusta):
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
Miks rikkumine toimus (märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Organisatsiooni töökorralduse reeglite, sisekorra rikkumine
☐ Töötajate vähene teadlikkus (nt puudulikud sisekorrad ja töökorralduse reeglid, töötajate
mittepiisav koolitus)
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
☐ Inimlik viga
☐ Tehniline viga
Muu (nimetage siin ka koostööpartner(id) nt teine volitatud töötleja, kui rikkumine toimus tema
juures):______________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
☐ Asjaolud pole veel teada
5. Rikkumisest puudutatud isikuandmed
Rikkumisest puudutatud kaustade, dokumentide, failide, e-kirjade, andmebaaside arv, mis
sisaldavad isikuandmeid. (nt mitu dokumenti edastati valele inimesele; märgi kast, valides
vahemik või sisesta täpne arv või märgi „pole teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000 – 9999
☐ 10000 ja rohkem
Kui on teada, sisesta täpne arv:______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, millised isikuandmeid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu
valikut)
☐ Ees-, perenimi
☐ Sünniaeg
☐ Isikukood
☐ E-post
☐ Telefoni nr
☐ Postiandmed või elukoha aadress
☐ Kasutajanimed, salasõnad
☐ Maksevahendite andmed (andmed, mis võimaldavad võtta üle isiku maksevahendi)
☐ Majandus või finantsandmed (tehingu ajalugu, majanduslikku seisundit näitavad andmed,
maksevõime hindamine)
☐ AK teavet sisaldavad dokumendid (sh ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teave)
☐ Geolokatsiooni andmed
☐ Suhtlusandmed (nt kes kellega ja millal rääkis, kirjutas)
☐ Andmed süüteoasjades süüdimõistvate kohtuotsuste ja süütegude kohta
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
☐ Lapsendamissaladuse andmed
☐ Andmed sotsiaalkaitsevajaduse või eestkoste kohta
☐ Rassiline või etniline päritolu
☐ Poliitilised vaated
☐ Usulised või filosoofilised (maailmavaatelised) veendumused
☐ Ametiühingusse kuulumine
☐ Geneetilised andmed
☐ Biomeetrilised andmed
☐ Terviseandmed
☐ Seksuaalelu ja seksuaalne sättumus
Muu (palun
täpsusta):________________________________________________________________
____________________________________________________________________________
_____
Kas isikuandmed olid asjakohaselt krüpteeritud? (sh krüptovõtmeid ei ole kompromiteeritud ja
need on andmetöötleja kontrolli all. Märgi kast, üks valik)
☐ Jah
☐ Ei
6. Rikkumisest puudutatud isikud
Rikkumisest puudutatud isikute arv (märgi kast, valides vahemik või sisesta täpne arv või märgi
„pole teada“)
☐ 1-9
☐ 10-49
☐ 50-99
☐ 100-499
☐ 500-999
☐ 1000-4999
☐ 5000-9999
☐ 10000 ja rohkem
Kui on teada, sisesta täpne arv:_______
☐ Pole veel teada
Tee järgnevalt valik, milliseid isikute kategooriaid rikkumine puudutab (märgi kast, üks või mitu
valikut)
☐ Töötajad
☐ Kliendid
☐ Alaealised (nt õpilased, lapsed).
☐ Patsiendid
☐ Sotsiaalset kaitset vajavad inimesed
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
Muu (palun
selgita):_________________________________________________________________
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
7. Võimalikud tagajärjed rikkumisest puudutatud isikutele
Konfidentsiaalsuskadu (andmetele said juurepääsu selleks mittevolitatud isikud. Märgi kast, üks
või mitu valikut)
☐ Oht isikuandmete ulatuslikumaks töötlemiseks kui näeb ette esialgne eesmärk või isiku
nõusolek
☐ Oht isikuandmete kokku viimiseks muu isikuid puudutava infoga
☐ Oht, et isikuandmeid kasutatakse teistel eesmärkidel ja/või ebaõiglasel viisil
Muu (palun
täpsusta):________________________________________________________________
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
Tervikluse kadu (andmeid on volitamata muudetud. Märgi kast, üks või mitu valikut)
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud ja kasutatud, kuigi need ei pruugi olla enam kehtivad
☐ Oht, et isikuandmeid on muudetud muul moel kehtivateks andmeteks ja neid on hiljem
kasutatud teistel eesmärkidel
Muu (palun
täpsusta):________________________________________________________________
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
Käideldavuse kadu (puudub õigeaegne ja hõlbus juurdepääs andmetele. Märgi kast)
☐ Puudub võime osutada rikkumisest puudutatud isikutele kriitilist (elutähtsat) teenust
Muu (palun
täpsusta):________________________________________________________________
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
Füüsiline, varaline või mittevaraline kahju või muu samaväärne tagajärg (märgi kast, üks või
mitu valikut)
☐ Isik jääb ilma kontrollist oma isikuandmete üle
☐ Isiku õiguste piiramine (nt ei saa kasutada teenust või lepingust tulenevaid õigusi)
☐ Õiguslik tagajärg (nt isik ei saa hüvitist, toetust, luba mõneks tegevuseks)
☐ Diskrimineerimine
☐ Identiteedivargus
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
☐ Pettus
☐ Rahaline kahju
☐ Kahju tervisele
☐ Risk elule
☐ Pseudonümiseerimise loata tühistamine
☐ Mainekahju
☐ Usalduse kadu
☐ AK teabe või ameti- ja kutsesaladusega kaitstud teabe kadu
Muu (palun
täpsusta):________________________________________________________________
8. Rikkumisega seotud järeltegevused
Isikute teavitamine
Juba teavitatud (kuupäev/kuu/aasta):_____________
Kuidas teavitus toimus (märgi kast, üks või mitu valikut):
☐ E-kirjaga
☐ Lühisõnumiga (SMS)
☐ Helistamisega
☐ Meedias sh sotsiaalmeedias
☐ Asutuse/ettevõtte võrgulehel
Muu (palun
täpsusta):________________________________________________________________
Mis oli teavituse
sisu:________________________________________________________________
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
Veel pole teavitanud, kuid teavitame: (kuupäev/kuu/aasta):_____________
☐ Pole selge kas on vaja teavitada
☐ Ei ole vajalik teavitada
Kui pidasite vajalikuks isikuid mitte teavitada, siis selgitage, kuidas jõudsite järeldusele, et
rikkumisega ei kaasne isikute õigustele ja vabadustele suurt riski:
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
Kirjeldage kavandatud ja rakendatud meetmeid rikkumise lahendamiseks, kahjulike mõjude
leevendamiseks ja ennetamiseks tulevikus:
____________________________________________________________________________
_____
____________________________________________________________________________
_____
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
9. Rikkumise piiriülene mõju
Millises riigis on teie peamine tegevuskoht? (palun kirjuta riigi
nimi):___________________________
Rikkumisest on puudutatud ka teiste EL riikide isikud:
☐ Ei
☐ Jah (palun täpsusta, milliste riikide ning tooge välja isikute arv riikide lõikes. Kui puudutatud
isikuandmete koosseis on riigiti erinev, tooge ka see välja):
____________________________________________________________________________
_____
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste
ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.
1
HINDAMISMETOODIKA
1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi hindamismetoodikas kirjeldatud
hindamiskriteeriumide alusel. Pakkumuste hindamiskriteeriumid 100 väärtuspunkti skaalal on
järgnevad:
Kriteerium Maksimaalsed väärtuspunktid/osakaal
Pakkumuse maksumus käibemaksuta 25
Uuringu plaan 75
KOKKU 100
1.1 Eduka pakkumuse valiku aluseks on majanduslik soodsus (parim hinna ja kvaliteedi suhe), mis
selgitatakse välja väärtuspunktide omistamise meetodil hindamiskriteeriumide alusel.
Pakkumusele antud väärtuspunktid summeeritakse. Väärtuspunkte omistatakse täpsusega kaks
kohta pärast koma.
1.2 Hankija tunnistab edukaks enim väärtuspunkte saanud pakkumuse. Võrdsete väärtuspunktidega
pakkumuste korral tunnistatakse edukaks pakkumus, millele on omistatud „Uuringu plaan“
kriteeriumi eest suurim arv väärtuspunkte. Kui ka seejärel on väärtuspunktid võrdsed, korraldab
hankija eduka pakkumuse väljaselgitamiseks liisuheitmise, võimaldades võrdselt väärtuspunkte
saanud pakkumuse esitanud pakkujatel liisuheitmist jälgida interneti teel reaalajas.
Liisuheitmine protokollitakse.
1.3 Pakkumuste maksumuste hindamine toimub järgmiselt: Madalaima väärtusega pakkumus saab
maksimaalse arvu punkte. Teised pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: "osakaal" -
("pakkumuse väärtus"-madalaim väärtus")/"suurim väärtus" * "osakaal". Tulemus ümardatakse
täpsusega kaks kohta pärast koma.
1.4 Hindamiskriteeriumit „Uuringu plaan“ hindavad vähemalt 3 hindajat, kes on pakkujatest
sõltumatud ja hindavad vastavaks tunnistatud pakkumusi kollektiivselt ja konsensuslikult.
Hankija võib vajadusel hindamisele kaasata eksperte, kes ei osale hindamisel, kuid kellel on
nõuandev roll.
1.5 Hindajad lähtuvad hindamisel riigihanke alusdokumentides esitatud hindamismetoodikas
kirjeldatud põhimõtetest ning esitavad hindamise põhjendatud tulemused kollektiivses kõigi
hindajate poolt allkirjastatud protokollis.
1.6 Kui vastavaks on tunnistatud ainult üks pakkumus, siis pakkumuse sisulist hindamist
hindamiskriteeriumi „Uuringu plaan“ osas ei pea läbi viima, vaid pakkumusele võib omistada
automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid.
2. Pakkumusi hinnatakse ja väärtuspunkte antakse hindamiskriteeriumis “Uuringu plaan”
alljärgnevalt:
Hindamise
alakriteerium Hindamise kirjeldus
Pakkuja arusaam
uuringu
35 punkti: Uuringu eesmärk, sisu ja uurimisülesanded on pakkuja poolt
selgelt ja põhjalikult lahti mõtestatud, põhjendatud ja arusaadav ning toetab
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste
ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.
2
eesmärkidest,
sisust ja
läbiviimisest (max
35 väärtuspunkti)
mitmekülgselt uuringu eesmärgini jõudmist. Pakkuja on teinud
ettepanekuid metodoloogia täpsustamiseks ning täiendavate
uurimisküsimuste (sh alaküsimuste), valimite ja andmekogumismeetodite
lisamiseks. Välja toodud uuringu metoodika (sh valimi esinduslikkus) ning
läbiviimise kirjeldus ja põhjendatus vastab igati tellija vajadustele. Lisaks
pakub pakkuja välja olulisi ja asjakohaseid täiendusi, mis annavad
uuringule lisandväärtust ja mida tellija ei osanud algsesse
ülesandepüstitusse lisada ning mis võimaldavad uuringu eesmärke
efektiivsemalt või sisulisemalt saavutada. Esitatu ületab tellija ootusi.
25 punkti: Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt selgelt lahti
mõtestatud ning põhjendatud, toetab uuringu eesmärgini jõudmist, annab
piisavalt teavet uurimis- ja arendusülesande edukaks teostamiseks ning
vastab tellija ootustele neid ületamata. Meetodid ja nendest tulenevad
tegevused on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt. Väljapakutavate
metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekust on põhjendatud ja
lahendused on omavahel uuringu eesmärgist lähtuvalt seostatud. Pakkuja
ei paku välja olulisi omapoolseid täiendusi või pakub välja täiendusi, mis
ei anna tellija hinnangul olulist lisaväärtust.
10 punkti: Uuringu eesmärk ja sisu on pakkuja poolt lahti mõtestatud ja
vastab üldjoontes tellija ootustele. Meetodid ja nendest tulenevad
tegevused on kirjeldatud arusaadavalt, kuid mitte detailselt.
Väljapakutavate metoodiliste lahenduste kasutamise otstarbekust on
üldjoontes põhjendatud ja lahendused on omavahel uuringu eesmärgist
lähtuvalt seostatud. Tellijal tekivad pakkuja nägemuse kohta üksikud
küsimused, kuid puudujäägid ja ebatäpsused ei ole põhimõttelised.
5 punkti: Uuringu eesmärgi ja sisu kirjelduses on olulisi lünki või
küsitavusi (nt pakkuja tõlgendab uuringu eesmärki ja ülesandeid tellija
vajadustele mittevastavalt, kirjeldus pole piisavalt põhjalik ja/või
võimaldab esitatu mitmeti tõlgendamist ja/või põhineb eelkõige riigihanke
alusdokumentide tsitaatidel). Meetodite, neist tulenevate tegevuste ja
väljapakutavate metoodiliste lahenduste kirjelduses esineb hulgaliselt
puudujääke (nt ebasobivad lahendused, vähene arusaadavus või
omavaheline seostatus, töö teostamise mõttes olulise info mitteesitamine).
Uuringu
läbiviimisega
seotud riskid ja
nende
maandamise kava
(koos
vastutajatega)
(max 25
väärtuspunkti)
25 punkti: Pakkuja poolt nimetatud võimalike riskide maandamismeetmed
ja nende eest vastutavad isikud on pakkumuses välja toodud. Pakkuja on
pakkumuses põhjalikult kirjeldanud võimalikke probleeme ja riske, mis
võivad uuringu käigus ette tulla (sh riske, mis on seotud uurimiseetiliste
väljakutsetega ning AKI ja eetikakomitee lubadega). Väljapakutud
maandamismeetmed ning nende eest vastutajad on realistlikud, andes
tellijale tugeva kindlustunde, et uuringu läbiviimine kulgeb takistusteta.
17 punkti: Pakkuja poolt nimetatud võimalike riskide maandamismeetmed
ja nende eest vastutavad isikud on pakkumuses välja toodud. Riskide
kirjeldus on läbimõeldud, välja on toodud nii uuringu sisust kui ka
tegevuste elluviimisest lähtuvad riskid. Hinnatud on erinevate riskide
olulisust ja esinemistõenäosust, välja on pakutud maandamismeetmete
loetelu.
10 punkti: Enamik uuringuga kaasnevaid olulisi riske, nende
maandamismeetmed ja nende eest vastutavad isikud on pakkumuses välja
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste
ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.
3
toodud, kuid mõned olulised riskid ja/või nende maandamismeetmed ja/või
vastutavad isikud on jäänud kajastamata või on neid ebapiisavalt käsitletud.
5 punkti: Pakkumuses ei ole kajastatud suurt osa uuringuga seotud
olulistest riskidest ja/või nende maandamismeetmetest.
Uuringu eeldatav
aja- ja
tegevuskava (koos
tegevuste
läbiviimise eest
vastutajatega)
(max 15 punkti)
15 punkti: Aja ja tegevuskava on esitatud ja tegevused on alategevusteks
jaotatud ning nende toimumine on nädalase täpsusega ajastatud (tegevus
võib toimuda ka mitu nädalat, sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat). Iga
tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) ja vastutaja(d). Kavas on märgitud
ära olulisemad koosolekud tellija ja uuringu juhtrühmaga ning nende
koosolekute eesmärk. On arvestatud ka AKI ja eetikakomitee menetluste
läbimise vajadusega. Pakkuja esitatud uuringu eeldatav aja- ja tegevuskava
pakub töö realiseerimiseks olulist täiendavat lisaväärtust (nt õiguse,
meditsiini või kriminaalmenetluse ekspertiisi valdkonnas). Pakkuja on
pakkunud välja omapoolseid asjakohaseid ning praktilise väärtusega
täiendusi, mis toetavad uuringu eeldatava aja- ja tegevuskava täitmist.
Esitatud uuringu eeldatav aja- ja tegevuskava ületab hankija ootusi
pakkudes lisaväärtust, mida hankija ei ole osanud algsesse
ülesandepüstitusse kaasata.
10 punkti: Aja- ja tegevuskava on esitatud ja tegevused on alategevusteks
jaotatud ning nädala täpsusega lahti kirjutatud (tegevus võib toimuda ka
mitu nädalat, sel juhul tuleb märkida kui mitu nädalat). Iga tegevuse juures
on märgitud läbiviija(d) ja vastutaja(d). Pakutud aja- ning tegevuskava on
hankelepingu kvaliteetseks täitmiseks mõistlik ning selles ettenähtud
tegevusi (sh alternatiive) ja nendeks kuluvat aega on põhjendatud. Esitatud
aja- ja tegevuskava vastab tellija ootustele, kuid ei ületa neid.
6 punkti: Aja- ja tegevuskava on esitatud, selles ei ole kõik tegevused
nädala täpsusega lahti kirjutatud või pole iga tegevuse juurde märgitud
läbiviija(d), vastutaja(d) või tekitab kava teostatavus muus osas üksikuid
küsimusi (nt on mõne tegevuse jaoks planeeritud põhjendamatult pikk või
lühike periood ja/või pole kindel, et AKI ja eetikakomitee menetlustega on
piisavalt arvestatud). Esitatud aja- ja tegevuskava vastab üldjoontes tellija
ootustele, ent selles esinevad üksikud mittepõhimõttelised puudujäägid
ja/või ebatäpsused.
3 punkti: Aja- ja tegevuskava on küll esitatud, kuid selles esineb hulgaliselt
sisulisi puudujääke (nt mõni tegevus on puudu vms), mistõttu tellijal pole
võimalik veenduda kava teostatavuses.
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
LISATEAVE
1. Riigihanke osadeks jaotamine
1.1 Hankija ei jaga riigihanget osadeks ja sõlmib teenuse osutamiseks hankelepingu ühe
pakkujaga. Teenuse osutamine ühe pakkuja poolt tagab hankija rahaliste vahendite otstarbeka
ja säästliku kasutamise, samuti teenusele registreerumise, aruandluse ja teenuse osutamise
ühtsetel põhimõtetel. Samuti võimaldab see rahaliste vahendite kokkuhoidu tugiteenuste
arvelt.
2. Ühispakkumuse esitamine, välismaa äriühingu filiaali osalemine hankemenetluses
2.1 Ühispakkumuse esitamisel nimetavad ühispakkujad riigihankega ning lepingu sõlmimise ja
täitmisega seotud toimingute tegemiseks endi seast volitatud esindaja.
2.2 Kui pakkumuse esitab äriregistrisse kantud filiaal Eestis välismaa äriühingu nimel, tuleb
hankepass esitada nii välismaa äriühingu kui Eestis registreeritud filiaali kohta, kelle suhtes
hankija kontrollib kõrvaldamise aluste puudumist.
3. Pakkumus
3.1 Pakkumus on konfidentsiaalne kuni pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse tegemiseni.
Pakkumuses sisalduvat teavet võib avalikustada üksnes riigihangete seaduses sätestatud
juhtudel ja ulatuses. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja
põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa
konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lõikes 2 sätestatust. Pakkuja ei või
ärisaladusena märkida RHS § 461 lõikes 1 sätestatud teavet. Hankija ei avalikusta pakkumuste
sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles
pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.
3.2 Pakkumus peab vastama riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele, sisaldama
nõutud dokumente ning olema vormistatud nõuetekohaselt. Pakkumuses esitatud andmed
peavad olema esitatud viisil, mis võimaldavad hankijal kontrollida nende vastavust riigihanke
alusdokumentides toodud tingimustele.
3.3 Pakkumus tuleb esitada eesti keeles.
4. Kõikide pakkumuste tagasilükkamise alused ja hankemenetluse kehtetuks tunnistamine
4.1 Hankijal on õigus kõik esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumused tagasi lükata igal ajal
enne lepingu sõlmimist vastavalt RHS § 116 lõikes 1 sätestatule või kui eduka pakkumuse
maksumus või kulu ületab riigihanke eeldatavat maksumust või alusdokumentides kindlaks
määratud lepingu hinda või kulu. Kõigi pakkumuste tagasilükkamisel teeb hankija sellekohase
põhjendatud otsuse.
4.2 Hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks
tunnistada. Põhjendatud vajaduseks võib olla eelkõige, kuid mitte ainult:
4.2.1 kui tekib vajadus lepingu eset olulisel määral muuta;
4.2.2 kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu
osutub lepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks;
4.2.3 kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega
hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;
4.2.4 kui vastavaks tunnistatakse ainult üks pakkumus, on hankijal õigus tunnistada
hankemenetlus kehtetuks konkurentsi puudumise tõttu.
5. Pakkumuse edukaks tunnistamine
5.1 Vastavaks tunnistatud pakkumusi hindab hankija 100-väärtuspunkti süsteemis. Edukaks
tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus riigihanke alusdokumentides toodud
hindamiskriteeriumite alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule.
5.2 Pakkumuse maksumus peab olema lõplik ja sisaldama kõiki kulusid vastavalt riigihanke
alusdokumentidele ning seal nimetamata kulusid, mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks
täitmiseks. Negatiivse väärtusega maksumusi ei ole lubatud kasutada ja sellised pakkumused
on hankijal õigus lugeda mittevastavaks ning tagasi lükata.
6. Muud sätted
6.1 Riigihankes saavad pakkujate, taotlejate või isikutena, kelle näitajatele pakkuja või taotleja
tugineb, osaleda ainult ettevõtjad, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu
liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma
Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis.
6.2 Iga viidet, mille hankija teeb riigihanke alusdokumentides mõnele RHS-i § 88 lõikes 2
nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms),
tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Iga viidet, mille
hankija teeb riigihanke alusdokumentides ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile,
tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või
sellega samaväärne“.
6.2.1 Kui pakkuja pakub tehnilises kirjelduses nimetatule samaväärset lepingu eset, tuleb
teha sellekohane märge pakkumuses ning esitada koos pakkumusega samaväärsust
tõendavad andmed, dokumendid jms.
6.3 Riigihanke alusdokumendid on koostatud eesti keeles.
6.4 Sotsiaalkindlustusamet sõlmib eduka pakkujaga lepingu. Lepingu projekt on toodud
riigihanke alusdokumentides.
6.5 Pakkuja, kellel esineb vähemalt üks RHS § 95 lõike 1 punktides 1–3 ja RHS § 95 lõike 4
punktides 2–11 nimetatud kõrvaldamise alustest, võib riigihankes esitada tõendid selle kohta,
et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks. Sellisteks meetmeteks võivad
olla näiteks süüteoga põhjustatud kahju hüvitamine või vastava kohustuse võtmine,
uurimisasutustega aktiivse koostöö tegemine ja teo asjaolude põhjalik selgitamine või
tehnilised ning organisatsiooni ja töötajatega seotud meetmed, mis võimaldavad edasisi
süütegusid ära hoida. Hankija hindab esitatud tõendeid ja kui ta leiab, et nimetatud tõendid on
piisavad pakkuja usaldusväärsuse tõendamiseks, ei kõrvalda hankija pakkujat sellekohase
põhjendatud kirjaliku otsusega hankemenetlusest ja võib sõlmida lepingu pakkujaga,
vaatamata kõrvaldamise aluse olemasolule. Hankija kohaldab heastamise korral RHS §-is 97
sätestatut.
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede
vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.
1
MEESKONNALIIKMETE KOGEMUSE JA HARIDUSE VORM
Pakkuja nimi
Registrikood
Pakkuja kontaktisik koos kontaktandmetega
Kinnitame, et tagame vastavustingimuste punktis 9 nõutud kogemuse ja haridusega meeskonna olemasolu kogu hankelepingu täitmise
perioodil ning tõendame meeskonna olemasolu ja vastavust mh alljärgnevalt:
1. Projektijuht, kellel on vähemalt 2 sotsiaalvaldkonna uuringuprojekti juhtimise kogemus riigihanke algamisele eelneva 60
kuu jooksul:
Nimi ja kontaktandmed:
Juhitud uuringuprojektid:
1.
2.
…
2.
Sotsiaalvaldkonna ekspert, kellel on sotsiaalteadustes vähemalt magistrikraadi (või sellega samaväärset haridust) ning
vähemalt 2 lastekaitse või väärkoheldud laste valdkonna eksperdina projektis osalemise kogemust riigihanke algamisele
eelneva 60 kuu jooksul:
Nimi ja kontaktandmed:
Keeleoskus:
Osalemine projektides:
1.
2.
…
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede
vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.
2
3.
Analüütik, kellel on vähemalt 2 andmeanalüüsi sisaldavas projektis analüüsi läbiviimise kogemus ja omama
uuringuprojektis andmetöötlusprogrammi(de) kasutamise, intervjuumeetodi(te) kasutamise ja intervjueerimise kogemust
(sh tundlikel teemadel) riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul:
Nimi ja kontaktandmed:
Pakkumuses pakutud
uurimismeetodid:
Andmeanalüüsi läbiviimisega
projektid:
1.
2.
…
Andmetöötlusprogrammi(de)
valdamine:
1.
…
Intervjuumeetodite
valdamine:
1.
…
Tundlikel teemadel läbiviidud
intervjuu(d):
1.
…
4. Lastekaitsevaldkonna ekspert, kellel on vähemalt bakalaureusekraadi (või sellega samaväärset kraadi) ning vähemalt 2-
aastane töökogemus lastekaitsevaldkonnas või väärkoheldud lastega riigihanke algamisele eelneva 60 kuu jooksul:
Nimi ja kontaktandmed:
Lisaks ülaltoodud infole peab pakkuja esitama meeskonnaliikmete kogemuse tõendamiseks kõikide meeskonnaliikmete CV-d ja hariduse
tõendamiseks haridust tõendava dokumendi koopia.
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
TEENUSE KIRJELDUSE VORM
Pakkuja nimi
Registrikood
Pakkuja kontaktisik koos
kontaktandmetega
Kinnitame, et alltoodud teenuse kirjeldus on esitatud piisava täpsuse ja põhjalikkusega,
et hankijal on selle alusel võimalik kontrollida teenuse vastavust riigihanke
alusdokumentidele ning hinnata vastavalt hindamismetoodikale.
1. Pakkuja arusaam uuringu eesmärkidest ja sisust, sh uuringu metoodika ning
läbiviimise kirjeldus ja põhjendatus:
Mh tuleb käsitleda projekti uurimiseetilisi väljakutseid ja nendega tegelemise meetodeid, ning
vajalike lubade taotlemisega seotud võimalikke väljakutseid. Pakkuja poolt on oodatud
ettepanekud metodoloogia täpsustamiseks ning täiendavate uurimisküsimuste (sh
alaküsimuste), valimite ja andmekogumismeetodite lisamiseks. Pakkumuses tuleb iga
uurimisülesande lahendamiseks planeeritavaid metodoloogilisi valikuid ja infoallikaid (kui
asjakohane siis ka teoreetilisi valikuid) kirjeldada ja põhjendada. Pakkumuses peab olema
metodoloogiline kirjeldus, kuidas jõuda sihtrühmani. Samuti täiendav selgitus
andmekogumismeetodite kohta.
2. Uuringu läbiviimisega seotud riskid ja nende maandamise kava:
Riskide maandamise kavas peab olema esitatud kirjeldus, kuidas toetatakse intervjueeritavaid
olukordades, kus intervjuu võib esile kutsuda tugevaid emotsioone jms. Intervjuude läbiviimisel
tuleb arvestada traumateadlikkuse ja eetilisusega. Teiste riskide hulgas tuleb käsitleda projekti
uurimiseetilisi väljakutsed ja nendega tegelemise meetodeid ning vajalike lubade taotlemisega
seotud võimalikke väljakutseid. Pakkuja peab plaani koostamisel märkima ära ka
uurimisrühma liikmete nimed, kes vastutavad iga riski maandamise eest.
3. Uuringu läbiviimise eeldatav aja- ja tegevuskava nädala täpsusega:
Uuringu läbiviimise ajakavas peab olema välja toodud konkreetsed tegevused ja nende eest
vastutajad. Pakkuja peab arvestama, et ajakavas esitatud iga uurimisülesande metoodika ja
valim tuleb kooskõlastada juhtrühmaga. Ajakava peab sisaldama vaheraportite tutvustamise
koosolekute aegasid. Pakkujal tuleb ajakava koostades arvestada Andmekaitse Inspektsiooni ja
eetikakomitee lubade menetlusajaga, lubade olemasolu on vajalik eeltingimus I
uurimisülesandega alustamiseks (vaheraportite esitamise järjekord on pakkuja otsustada ehk
vaheraporteid ei pea esitama tehnilises kirjelduses toodud järjekorras). Pakkuja võib ajakava
koostamisel välja tuua uuringule lisandväärtust andvaid pädevusi (nt õigus,
meditsiinivaldkonna, kriminaalmenetluse ekspertiis). Pädevuste asjakohasust tuleb pakkujal
pakkumuses tellijale põhjendada, lähtudes oma visioonist.
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
1
LASTEMAJA ROLL SEKSUAALSELT VÄÄRKOHELDUD LASTE ABISTAMISEL JA
LASTEMAJA SIHTRÜHMA LAIENDAMINE
Tellitava uuringu tehniline kirjeldus
1. Uuringu tellija andmed
Organisatsiooni nimi
Sotsiaalkindlustusamet
Postiaadress (tänav, maja, linn, postiindeks)
Paldiski mnt. 80a, Tallinn
Organisatsiooni esindusõiguslik isik (nimi, ametikoht, e-posti aadress)
Maret Maripuu (Sotsiaalkindlustusameti peadirektor;
Projektihanke kontaktisik (nimi, ametikoht, e-posti aadress)
Merit Korbe (Sotsiaalkindlustusameti laste heaolu osakonna traumeeritud laste toetamise
talituse ekspert; [email protected])
2. Lastemajateenuse kirjeldus
Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) lastemajateenus on riigi poolt korraldatud ja rahastatud
lapsesõbralik mitut eriala ühendav teenus seksuaalselt väärkoheldud ja kahjustava
seksuaalkäitumisega lastele1 üle Eesti. Lastemaja asetab esikohale lapse õigused ja toob ühe katuse
alla kokku erinevate valdkondade spetsialistid (lastekaitsetöötaja, politseiametnik, prokurör,
psühholoog jt), kelle ühine eesmärk on taastada lapse heaolu ja turvatunne. Lastemajateenus aitab
kaasa seksuaalselt väärkoheldud laste paremale tuvastamisele, tagab lapsesõbralikuma kohtlemise
kriminaalmenetluses ning korraldab lastele ja peredele vajaliku abi. Lastemaja meeskond hindab
lapse tervislikku ja sotsiaalset olukorda ning edasist abivajadust, viib läbi juhtumi lahendamiseks
vajalikud uurimistoimingud, pakub lapsele abi ja nõustamist ning suunab vajadusel pere
psühholoogi või terapeudi vastuvõtule.
Lastemajad asuvad Tallinnas, Tartus, Jõhvis ja Pärnus ning teenust osutatakse kõikidele seda
vajavatele lastele Eestis. Eesti esimene lastemaja avati Tallinnas (2017), järgmine Tartus (2018),
1 Käesoleva uuringu fookuses ei ole kahjustava seksuaalkäitumisega lapsed. Antud sihtrühmaga seonduvalt planeerime eraldi uuringut, mistõttu viitame käesolevas tehnilises kirjelduses üksnes seksuaalselt väärkoheldud lastele.
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
2
seejärel Jõhvis (2020) ja Pärnus (2022). Perioodil 2017-2024 pöördus lastemajadesse kokku 3910
last.
Lastemajateenuse osutamist reguleerib lastekaitseseaduse § 29¹, mis täpsustab SKA ülesandeid
laste abistamisel seksuaalse väärkohtlemise juhtumites. Seadusest tulenevalt on kohaliku
omavalitsuse (edaspidi KOV) üksusel kohustus teavitada SKA-d kõigist seksuaalselt
väärkoheldud või sellise kahtlusega ning kahjustava seksuaalkäitumisega lastest. Samuti kohustub
SKA teavitama KOV-i, kui info väärkoheldud, selle kahtlusega või kahjustava
seksuaalkäitumisega lapsest jõuab lastemajja mingil teisel viisil kui KOV-i kaudu. Lastemaja
ülesannete täitmise täpsemad tingimused ja kord on sätestatud sotsiaalkaitseministri määruses
„Lapse abistamine seksuaalse väärkohtlemise juhtumitel“, lisaks kohalduvad lastemaja
peaspetsialistidele ohvriabi seaduse § 12 lõikes 3 sätestatud nõuded.
Eesti lastemajades töötab kokku 8 peaspetsialisti, kes tegelevad igapäevaselt juhtumitega, st
kuulavad ära ja hindavad lastemajja pöörduvate laste abivajadust, nõustavad lapsevanemaid ja
vajadusel teisi pereliikmeid ning korraldavad koostöös KOV lastekaitsekaitsetöötajatega vajalikku
abi lapsele ja perele. Lastemaja peaspetsialisti rollist ja ülesannetest annab ülevaate lastemaja
peaspetsialisti kompetentsimudel2, samuti kirjeldab lastemaja peaspetsialisti töö spetsiifikat
ajakirjas Sotsiaaltöö 2023. aastal ilmunud artikkel.
Lastemajateenuse arendamise ja/või osutamisega seotud osapooled on Sotsiaalministeerium,
Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium, Politsei- ja Piirivalveamet, Eesti Kohtuekspertiisi
Instituut, prokuratuur, kohus, KOV-id, tervishoiuasutused (sh seksuaalvägivalla kriisiabikeskused,
edaspidi SAK) ja haridusasutused. Asutuste vahel toimub regulaarne koostöö, et pakkuda lapsele
ja perele terviklikku tuge alates abivajaduse märkamisest kuni vajalike teenuste osutamiseni.
Oluliseks lastemaja koostööpartneriks on KOV lastekaitsespetsialistid. KOV-i lastekaitsetöötajate
kohustused, sh lapse seksuaalse väärkohtlemise ja lapse kahjustava seksuaalkäitumisega seotud
teavitamise kohustus tulenevad lastekaitseseadusest (vt eelpool) ning osalt ka sotsiaalhoolekande
seadusest. Lastemajateenuse töövoog3 kirjeldab tööd juhtumiga ning rõhutab KOV
lastekaitsespetsialisti rolli juhtumi korraldajana. Eestis toetab lastemaja ja KOV lastekaitse tööd
sotsiaalteenuste- ja toetuste andmeregister STAR, kus fikseeritakse juhtumiga seotud toimingud.
Lastemajateenuse lõppedes (mis ei tähenda teraapia lõppemist) teavitab lastemaja KOV-i
lastekaitset ning fikseerib vastava info STARis.
Lastemaja või Barnahus mudeli juured on Ameerika Ühendriikides, kust (Children´s Advocacy
Centeris) sai alguse multidistsiplinaarne lähenemine väärkoheldud laste juhtumite korral.
Lastemaja (islandi keeles „Barnahus“) peetakse juhtivaks lapsesõbralikuks, valdkondade- ja
2 Uuringu tellija jagab dokumenti hanke võitjaga. 3 Uuringu tellija jagab dokumenti hanke võitjaga.
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
3
asutustevaheliseks mudeliks alaealiste vägivallaohvrite ja pealtnägijate abistamisel. Lastemaja
eesmärk on pakkuda igale lapsele koordineeritud ja tõhusat abi ning hoida ära uut traumeerimist
uurimise ja kohtumenetluse käigus. Island oli esimene Euroopa riik, kus asutati lastemaja ehk
Barnahus (1998. aastal). Islandi eeskujule järgnesid mitmed Põhjamaade riigid, kus kasvas kiiresti
lastemajade arv. Lastemaja mudeli rakendamisest Põhjamaades annab põhjaliku ülevaate raamat
„ Collaborating against child abuse: Exploring the Nordic Barnahus model 4„.
Rahvusvahelise koostöö edendamine Euroopa lastemajade vahel toimub 2019. aastal loodud
võrgustiku (The Barnahus Network) eestvedamisel. Eesti lastemaja kuulub Barnahus võrgustikku
alates 2022. aastast, enne seda osaleti koostöös ekspertriigina. Barnahus võrgustikus on 2025. aasta
mai seisuga 28 täisliiget, aga koostöö toimub enam kui 40 riigis.
Lastemaja mudel hõlmab valdkondade ülest lähenemisviisi, tagades koostöö erinevate asutuste
(õiguskaitse-, sotsiaal- ja meditsiiniasutused) vahel lapsesõbralikus keskkonnas, mis pakub lapsele
ja perele terviklikke teenuseid ühes ja samas kohas. Mudel põhineb eeldusel, et lapse
väärkohtlemise tuvastamisel ja uurimisel nii kriminaalõiguslikul kui ka kaitse- ja ravieesmärgil on
võtmeks lapse poolt kirjeldatu. Riikide lõikes ja mõnikord isegi riikide piires on Barnahusi
tekkeviisid ja organisatsioonilised vormid erinevad. Erinevusi on sihtgruppide ning rollide ja
ülesannete jaotuse osas, samuti põhifunktsioonide rakendamisel partnerite koostöös. Näiteks
selles, missuguste kutsealade esindajad võtavad lapselt ütlusi või kuidas osutatakse nõustamis- ja
raviteenuseid. Erinevused praktikas ilmestavad mudeli paindlikkust ja näitavad, kui oskuslikult on
seda kohandatud mitmesuguste õigussüsteemide, sotsiaalsete struktuuride, kultuuritavade ja
erialase praktikaga erinevates riikides. Barnahus ei ole kunagi fikseeritud mudel, vaid pidevalt
arenev praktika, mis on valmis kohanema vägivalla ohvriks või tunnistajaks olevate laste
keerukate vajadustega. Kuigi teenuse osutamise viisid ja sihtrühmad võivad riigiti erineda,
iseloomustab lastemaja alati asutuste ja spetsialistide vaheline koostöö, teenuse osutamine ühes
kindlas asukohas ning lapsekeskne lähenemine. Mudelit soovitatakse hetkel Euroopa tasandil kui
parimat praktikat ja selles nähakse kui radikaalset muutust laste väärkohtlemise juhtumitega
tegelevate asutuste korralduses5.
3. Uuringu vajalikkus ja eesmärgid
Kuigi lastemajateenus on Eestis toiminud juba alates 2017. aastast ja on üle-eestiliselt kättesaadav,
ei ole varasemalt hinnatud lastemajateenuse tulemuslikkust seksuaalselt väärkoheldud laste
abistamisel. Ka käesoleva aasta juunis toimunud Barnahus Forumil rõhutati vajadust viia läbi
põhjalikke ja süsteemseid uuringuid lastemaja toimimise kohta. Toodi välja, et uuringud peaksid
4 Johansson, S., Stefansen K., Bakketeig E., Kaldal A. „Collaborating against child abuse: Exploring the Nordic Barnahus model“, Palgrave Macmillan, 2017. 5 Johansson, S., & Stefansen, K. (2020). Policy-making for the diffusion of social innovations: the case of the Barnahus model in the Nordic region and the broader European context. Innovation: The European Journal of Social Science Research, 33, 20 - 4.
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
4
hõlmama teenuse kvaliteedi, tõenduspõhisuse, lapse enda kogemuse ja valdkondade koostöö
hindamist. Seetõttu on vajalik hinnata lastemaja rolli ja tulemuslikkust seksuaalselt väärkoheldud
laste abistamisel.
Lastemaja rolli ning teenuse tulemuslikkuse hindamine on oluline, et tagada seksuaalselt
väärkoheldud või selle kahtlusega laste õiguste kaitse, turvatunde taastamine ning
taastumisprotsessi toetamine. Uuringu tulemused annavad sisendi teenuse kvaliteedi
parendamiseks, partnerite vahelise koostöö tõhustamiseks ning poliitikakujunduse suunamiseks.
Samuti võimaldavad need hinnata, mil määral teenus täidab seatud eesmärke.
Uuring on vajalik ka selleks, et hinnata lastemajateenuse sihtrühma laiendamise vajalikkust ja
võimalikkust Eestis ning pakkuda võrgustikupõhisel koostööl põhinevat tuge mitte üksnes
seksuaalselt väärkoheldud, vaid kõigile vägivalla tõttu kannatanud lastele, kes on
kriminaalmenetluses kannatanud või tunnistajad. Lapse õiguste konventsioonist (art 19) tulenevalt
on Eesti kohustatud looma tingimused, mis toetavad lapse suhtes toime pandud füüsilise ja vaimse
vägivalla, ülekohtu või kuritarvituse, hooletusse jätmise, hooletu või julma kohtlemise või
ekspluateerimise, sh seksuaalse väärkohtlemise ennetamist, tuvastamist, uurimist, (kohtus)
menetlemist ning sellistest tegudest teavitamist ja neist taastumist. Seetõttu peavad osalevad riigid
rakendama ennetavaid meetmeid tagamaks, et haavatavas olukorras olla võivatele lastele on
tagatud nende õigus kaitsele võrdsetel alustel kõikide teiste lastega (lapse õiguste komitee üldine
märkus nr 13).
Lastemaja või muul sarnasel mudelil põhineva toe pakkumise kohustuse kehtestamist plaanitakse
ka hetkel Euroopa parlamendi ja nõukogu menetluses olevate nn kuriteoohvrite direktiivi (s.o
Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 2012/29/EL, millega kehtestatakse kuriteoohvrite
õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded ning asendatakse nõukogu raamotsus
2001/220/JSK) muudatustega. Muudatused on hetkel menetluses ning nende täpne sisu seega veel
selgumas, ent ühe muudatusena antakse liikmesriikidele suunis näha lapsohvrite toetamiseks ja
kaitsmiseks ette täpsema suunitlusega ja asutuste vahelisel koostööl põhinev lähenemisviis. Selline
lähenemisviis hõlmaks nt ohvrile teabe andmist, arstlikku läbivaatust, emotsionaalset ja
psühholoogilist tuge, ohvri individuaalset hindamist eriliste toetus- ja kaitsevajaduste
väljaselgitamiseks ja kriminaalmenetluse käigus lapsohvri küsitlemisel antud ütluste
videosalvestamist, mida on võimalik kriminaalmenetluses kasutada tõendina. Nimetatud teenuseid
või mõnda neist võidakse osutada samades ruumides ning neid tuleb osutada kooskõlas ohvri
individuaalsete vajadustega, pöörates erilist tähelepanu lapsohvritele tekitatud kahju tõsidusele,
eelkõige seksuaalkuritegudest tulenevale kahjule.
Ka Barnahusi kvaliteedinõue (vt antud peatüki lõpus olevat taustainfot) number 3 (kaasatud
sihtgrupp) rõhutab laiema sihtrühma kaasamise olulisust, et kõikidele lastele, kes on mistahes
vägivallakuriteo ohvrid ja/või tunnistajad, oleks tagatud võrdne juurdepääs lastemajateenusele ja
vajalik abi.
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
5
Uuring on tähtis ka seetõttu, et väärkoheldud laste paremaks abistamiseks Eestis analüüsida
efektiivseid rahvusvahelisi praktikaid väärkoheldud laste abistamisel ning anda nende alusel
soovitusi Eesti praktika täiendamiseks. Uuringu eesmärke silmas pidades on oluline õppida
riikidelt, kus rakendatakse lastemaja või sellega sarnast mudelit, sh seda rakendatakse Eestiga
võrreldes laiendatud sihtrühmale. Teiste riikide kogemuste analüüs aitab tuvastada toimivaid
praktikaid, leida vastuseid Eestis lastemaja mudeli rakendamisel tekkinud küsimustele, ennetada
võimalikke takistusi Eesti lastemajateenuse osutamisel ja selle laiendamisel ning hinnata mudeli
tulemuslikkust ja arendusvõimalusi. See tugevdab uuringu tõenduspõhisust ja aitab välja selgitada
mudeli laiendamise võimalusi teistele sihtrühmadele Eestis. Seetõttu on oluline analüüsida
rahvusvahelist praktikat ja valdkonna teaduskirjandust ning teha uuringu eesmärkidest lähtuvaid
ettepanekuid.
Lisaks eelnevale võimaldab välisriikide kogemuste analüüs luua võrdlusraamistiku, mille abil
hinnata Eesti lastemaja mudeli tugevusi, piiranguid ja arendusi, sh laiendamispotentsiaali. See
aitab vältida teiste riikide kogemustest tulenevaid kitsaskohti ning võimaldab kaaluda uuenduslike
lahenduste rakendamist Eesti kontekstis. Samuti suurendab see uuringu poliitikasoovituste
kaalukust ja praktilist väärtust.
Eelnevast tulenevalt on uuringul kolm peamist eesmärki:
1. hinnata lastemajateenuse rolli, sh tulemuslikkust seksuaalselt väärkoheldud laste
abistamisel Eestis;
2. analüüsida lastemaja mudeli sihtrühma laiendamise vajadust ja võimalusi Eestis;
3. analüüsida vähemalt nelja Euroopa riigi praktikat nii seksuaalselt kui muul viisil
väärkoheldud laste abistamisel ja anda soovitusi väärkoheldud laste paremaks
abistamiseks Eestis.
Eesmärkidest tulenevalt on tellija seadnud järgmised uurimisküsimused (täpsemad alaküsimused
ja eeldatud andmekogumismeetodid on kirjeldatud tehnilise kirjelduse punktis 4):
1. Kuidas ja mil määral toetab lastemajateenus seksuaalselt väärkoheldud laste abistamist Eestis?
2. Millist abi, sh milliseid teenuseid saavad praegu Eestis sotsiaal-, tervishoiu- ja
õiguskaitsesüsteemist lapsed, kelle suhtes toimepandud vägivallateo, v.a seksuaalvägivald,
suhtes on politsei alustanud kriminaalmenetlust või kaalunud selle alustamist?
3. Millist täiendavat abi, sh milliseid täiendavaid teenuseid vajavad punktis 2 kirjeldatud lapsed
lisaks sellele, mida nad juba saavad sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemilt?
4. Milliste punktis 2 kirjeldatud lapsele vajalike teenuste osutamine oleks lapse vajadustest
lähtudes põhjendatud koondada samasse asukohta (st rakendada nende teenuste osutamisel
lastemaja mudelit)?
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
6
5. Kuidas on korraldatud(sh asutuste ja erialade vaheline koostöö, rollid, rahastus, teenused ja
abivõimalused) valitud välisriikides abi nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud või selle
kahtlusega lastele?
Kõik sisuliselt sarnased uurimisküsimused on koondatud uurimisülesanneteks, esimene
uurimisküsimus moodustab esimese uurimisülesande (ehk lastemajateenuse tulemuslikkus),
uurimisküsimused kaks kuni neli moodustavad uurimisülesande kaks (ehk lastemajateenuse
sihtrühma laiendamine) ja uurimisküsimus viis moodustab kolmanda uurimisülesande (ehk
välisriikide praktika analüüs). Täpsemalt on uurimisülesanded lahti kirjeldatud peatükis 4.
Uurimisülesannetega seotud taustainfo
3.1 Lastemajateenuse osutamisel lähtub SKA lastemaja rahvusvahelistest Barnahusi
kvaliteedinõuetest. Nõuete eesmärgiks on luua ühtne tegevus- ja korraldusraamistik, et
edendada praktikat, mis ennetaks lapse korduvat traumeerimist ning oleks kooskõlas laste
õigusega kaitsele, abile, turvalisusele ja lapsesõbralikule õigusemõistmisele. Barnahusi
kvaliteedinõuded sisaldavad põhimõtteid, tegevusi ja kokkuleppeid, mis võimaldavad
lapsesõbralikku ja tõhusat sekkumist, olles kooskõlas rahvusvaheliste ja Euroopa
õigusnormidega ning järgides lapse parimate huvide ja kaasatuse põhimõtteid.
Barnahusi põhimõtted ja praktika kajastuvad otse või kaudselt paljudes Euroopa õigus- ja
poliitikaraamistikes, mille on kehtestanud Euroopa Nõukogu (EN) ja Euroopa Liit (EL),
kaasa arvatud laste kaitset seksuaalse ärakasutamise ja kuritarvitamise eest käsitlev EN
konventsioon (2010, nn Lanzarote konventsioon), EN suunised lapsesõbraliku
õigusemõistmise kohta (2010), EN soovitus lapsesõbralike sotsiaalteenuste kohta (2011),
EL direktiiv, mis käsitleb laste seksuaalse kuritarvitamise ja ärakasutamise ning
lastevastase seksuaalvägivalla vastast võitlust (2011) ja EL direktiiv, millega kehtestatakse
kuriteoohvrite õiguste ning neile pakutava toe ja kaitse miinimumnõuded (2012).
3.2 Lastemaja mudeli laiendamise seisukohalt on oluline teada, kui palju on Eestis
kuritegudega kokkupuutuvaid lapsi. Allpool olevates tabelites 1 ja 3 on esitatud
kannatanute arvud infolehtede põhjal, tabel 2 kajastab kriminaalmenetluste andmeid.
Alaealiste kannatanute arv erineb infolehtede ja menetlusandmete vahel, sest sageli selgub
alles menetluse käigus, et ka alaealine on olnud kannatanu. Kuna mitte
lähisuhtevägivallaga seotud juhtumite puhul puudub usaldusväärne ja kokkulepitud
metoodika juhtumi juures viibinud alaealiste isikute määramiseks, on tabelites esitatud
ainult need juhtumid ja arvud, kus alaealised olid kannatanuteks.
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
7
3.3 Tellija ei soovi välisriikide praktikatest üldist ülevaadet, vaid täpsemalt 4. peatükis välja
toodud küsimustes ja teemades, mis lastemajade kohta läbiviidud uuringutes ei kajastu.
2023. aastal viidi Euroopa Nõukogu liikmesriikides läbi lastemajade kaardistus.
Kaardistuse eesmärk oli koguda teavet selle kohta, kuidas eri riigid rakendavad või
arendavad lastemaja mudelit, mis toetab seksuaalselt väärkoheldud või muul viisil
vägivalla all kannatanud lapsi ning tagab nende õiguste kaitse ja heaolu.
4. Uurimisküsimused ja uuringu metodoloogia
Järgnevalt on välja toodud tellija eeldatud uurimisküsimused ja metodoloogilised lähenemised
uurimisülesannete lõikes. Lõplikud uurimisküsimused, valimid ja meetodid kinnitatakse
eel/avakohtumisel koostöös tellijaga. Iga uurimisülesande metoodika ja valim tuleb kooskõlastada
avakoosolekul juhtrühmaga, kuhu kuuluvad tellija esindajad.
LSV (lähisuhtevägivalla) andmed 23.07.2025 seisuga (PPA)
Mitte LSV andmed 24.07.2025 seisuga (PPA)
Tabel 1. LSV juhtumid (kuriteod) lapse osalusel (kannatanu või tunnistaja/puudutatud isik). Andmed infolehtedelt
2020 2021 2022 2023 2024
Juhtumite arv 811 963 1010 1069 950
Neis alaealiseid kannatanuid 311 327 295 305 276
Neis pealt näinud alaealisi* 814 1014 1135 1200 1084
*Kui alaealine oli nii kannatanu kui ka tunnistaja/puudutatud isiku rollis, siis on ta märgitud ainult kannatanuks ning tunnistajana pole teda arvestatud
Tabel 2. LSV juhtumid (kuriteod), kus kannatanuks oli laps. Kriminaalmenetluse andmed
2020 2021 2022 2023 2024
Juhtumite arv 569 600 437 500 526
Neis alaealiseid kannatanuid 679 730 513 628 620
Tabel 3. LSV juhtumid (süüteota) lapse osalusel (kannatanu või tunnistaja/puudutatud isik), kus on täidetud sündmuskohal LSV infoleht. Andmed infolehtedelt
2020 2021 2022 2023 2024
Juhtumite arv 1503 2058 2261 2431 2208
Neis alaealiseid kannatanuid 369 376 356 398 429
Neis pealt näinud alaealisi* 1590 2390 2540 2608 2326
*Kui alaealine oli nii kannatanu kui ka tunnistaja/puudutatud isiku rollis, siis on ta märgitud ainult kannatanuks ning tunnistajana pole teda arvestatud
Tabel 4. KarS § 118 (mitte LSV) juhtumid alaealise kannatanuga
2020 2021 2022 2023 2024
Juhtumite arv 4 1 1
Neis alaealiseid kannatanuid 6 1 1
Tabel 5. KarS § 121 (mitte LSV) juhtumid alaealise kannatanuga
2020 2021 2022 2023 2024
Juhtumite arv 335 398 447 440 514
Neis alaealiseid kannatanuid 321 383 431 438 494
Tabel 6. KarS § 123 (mitte LSV) juhtumid alaealise kannatanuga
2020 2021 2022 2023 2024
Juhtumite arv 1 1
Neis alaealiseid kannatanuid 1 1
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
8
UURIMISÜLESANNE 1 – LASTEMAJATEENUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE
Antud uurimisülesanne käsitleb järgmist uurimisküsimust ja alaküsimusi:
Kuidas ja mil määral toetab lastemaja mudel seksuaalselt väärkoheldud laste abistamist
Eestis?
1. Kuidas Eesti lastemajateenus vastab Barnahusi mudelis välja toodud kvaliteedinõuetele ja
Eesti asjakohastele õigusaktidele?
2. Kuidas ja mil määral vastab teenus seksuaalselt väärkoheldud või selle kahtlusega lapse ja
pere vajadustele (sh traumast taastumist)?
3. Millised on teenuse tugevused ja kitsaskohad? Mida võiks teenuse osutamisel muuta, et
see vastaks sihtrühma vajadustele (veel) paremini?
4. Kuivõrd mõjutavad piirkondlikud eripärad teenuse osutamist?
5. Kuivõrd on tänane praktika lapsele ja perele piisav, et traumast taastuda? Millised on
kitsaskohad?
Valim:
KOV lastekaitsetöötajad, SKA lastemaja töötajad, PPA uurijad, TTTVT (traumast taastumist
toetav vaimse tervise abi) osutajad, prokurörid, SAK, EKEI
Lastemaja kliendid – täisealiseks saanud lapsed ja lapsevanemad.
STAR andmed – lastemaja kliendid, lastemaja poolt 2025. aastal STARis fikseeritud juhtumid.
Soovituslikud andmekogumis- ja analüüsimeetodid antud uurimisülesande lahendamiseks on
eelkõige kvalitatiivsed – nt individuaal-, ekspert- ja/või fookusgruppintervjuud. STAR andmete
põhjal ootame valitud juhtumite kvalitatiivset sisuanalüüsi. Valimi moodustamisele eelneb STARi
päring pöördumiste osas, mis on lastemaja poolt 2025. aastal STARis fikseeritud. Valimi suuruse
planeerimisel saab lähtuda sellest, et aastas fikseerib lastemaja hinnanguliselt 700 lapsega seotud
pöördumist STARis. Koostöös tellijaga pannakse lõplikult paika kriteeriumid (piirkond,
asulatüüp) valimi moodustamiseks.
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
9
UURIMISÜLESANNE 2 – LASTEMAJATEENUSE SIHTRÜHMA LAIENDAMISE
VAJADUS JA SOOVITUSED
Uurimisülesanne käsitleb järgmiseid uurimisküsimusi ja alaküsimusi:
Millist abi, sh milliseid teenuseid saavad praegu Eestis sotsiaal-, tervishoiu- ja
õiguskaitsesüsteemist lapsed, kelle suhtes toimepandud vägivallateo, v.a seksuaalvägivald,
suhtes on politsei alustanud kriminaalmenetlust või kaalunud selle alustamist?
1. Kes ja kuidas abistavad Eesti sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemis selliseid lapsi?
2. Kuidas hindavad erinevad osapooled valdkondadeülest koostööd selliste laste abistamisel?
Millised on peamised koostöö raskused ja tugevused osapoolte hinnangul? Millised tegurid
soodustavad seda koostööd, millised takistavad?
3. Millised erisused ilmnevad valdkondadeüleses koostöös selliste laste abistamisel ja millest
need tulenevad?
Valim:
PPA uurijad, prokurörid, KOV lastekaitsetöötajad, ohvriabi spetsialistid, naiste tugikeskuse
spetsialistid, psühholoogid, sh koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, tervishoiutöötajad jt
valdkonnaga seotud spetsialistid
Millist täiendavat abi, sh milliseid täiendavaid teenuseid vajavad lapsed, kelle suhtes
toimepandud vägivallateo, v.a seksuaalvägivald, suhtes on politsei alustanud
kriminaalmenetlust või kaalunud selle alustamist, lisaks sellele, mida nad juba saavad
sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemilt?
1. Millist abi, sh milliseid teenuseid sellised lapsed vajaks, aga ei pakuta?
2. Millised on teenused, mida pakutakse, ent mille puhul ei ole nende vajalikkus täielikult
selge või põhjendatud?
3. Millised erisused eksisteerivad sellise abi, sh teenuste pakkumisel ja millest need sõltuvad?
4. Kuidas hindavad Eesti sotsiaal-, tervishoiu- ja õiguskaitsesüsteemi spetsialistid, sh
lastemaja spetsialistid, lastemajateenuse sihtrühma laiendamise vajadust ja võimalust? Mis
oleks sellise laiendamise suurim tugevus/takistus? Mida lastemaja vajaks, et sellist
laiendust ellu viia?
Valim:
PPA uurijad, prokurörid, KOV lastekaitsetöötajad, lastemaja spetsialistid, ohvriabi spetsialistid,
naiste tugikeskuse spetsialistid, psühholoogid, sh koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid,
tervishoiutöötajad jt valdkonnaga seotud spetsialistid, viimase alaküsimuse osas ka SKA laste
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
10
heaolu osakonna juht, Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna lastekaitse ja ohvriabi
poliitika juht ja/või nõunik.
Millised on soovitused lastemajateenuse sihtrühma laiendamiseks ja teenuse
ümberkorralduseks/osutamiseks toetudes analüüsi tulemustele?
1. Kas selle küsimuse vastuse osas on olulisi erisusi sõltuvalt lapse vanusest, kogetud
vägivalla liigist vm, ja millised need erinevused on?
2. Milliste laiendatud sihtrühmale vajalike teenuste osutamine on sihtrühma vajadustest
tulenevalt põhjendatud koondada samasse asukohta (st rakendada nende teenuste
osutamisel lastemaja mudelit)?
Valim:
PPA uurijad, prokurörid, KOV lastekaitsetöötajad, ohvriabi spetsialistid, naiste tugikeskuse
spetsialistid, psühholoogid, sh koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, tervishoiutöötajad jt
valdkonnaga seotud spetsialistid.
Soovituslikud andmekogumismeetodid antud uurimisülesande lahendamiseks on eelkõige
kvalitatiivsed meetodeid nagu individuaal-, ekspert- ja/või fookusgruppintervjuud. Lisaks on
soovituslik kasutada ka välisriikide praktika (ei pea piirduma 3. uurimisülesande raames
analüüsitavate välisriikide praktikaga) ja erialane teaduskirjandus. Samas võib pakkuja esitada
oma nägemuse andmekogumis- ja analüüsimeetodist koos selle valiku põhjendusega.
UURIMISÜLESANNE 3 - VÄLISRIIKIDE PRAKTIKA ANALÜÜS
Uurimisülesanne käsitleb järgmiseid uurimisküsimusi ja alaküsimusi:
Kuidas on korraldatud(sh asutuste ja erialade vaheline koostöö, rollid, rahastus, teenused ja
abivõimalused) valitud välisriikides abi nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud või selle
kahtlusega lastele?
1. Millised on erisused võrreldes Eestiga nii seksuaalselt kui muul viisil väärkoheldud lastele
abi osutamisel?
2. Millised toimivad lahendused esinevad valitud riikides, kus lastemaja-tüüpi keskust ei
kasutata ja kuidas võiksid need pakkuda lisaväärtust lastemajateenuse edasisele
arendamisele Eestis?
3. Kuidas on koordineeritud koostöö partneritega ja millised on rollid? (sh kes on
juhtumikorraldaja?)
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
11
4. Kellele vastavas välisriigis lastemajateenust või muul mudelil põhinevat teenust
osutatakse? Millised on sihtrühmast tulenevad erisused teenuse osutamisel?
Valim:
Valimisse kuulub minimaalselt neli välisriiki. Tellija soovitab kaasata valimisse järgnevaid riike
- Island (Euroopa esimene lastemaja), Soome ja/või mõni teine Euroopa riik, kus on pikaajaline
praktika lastemaja mudeli rakendamisel ning toimub töö erinevate sihtrühmadega. Lisaks peab
valimisse kuuluma riik, kus ei ole lastemaja mudelit kasutusel ja väärkoheldud lastele abi
osutamine on teistmoodi, kuid siiski efektiivselt korraldatud. Soovitame kaasata Šveitsi või
Prantsusmaa, kus on välja kujunenud mitmekesine ja erinevaid asutusi ning organisatsioone
hõlmav integreeritud lastekaitsesüsteem. Soovitatud riikide näitel on võimalik uurida, kuidas
toimib laste väärkohtlemise juhtumite käsitlemine ilma lastemaja-tüüpi keskuse olemasoluta ning
millised mehhanismid ja koostöövormid tagavad efektiivse toe lastele.
Lisaväärtuseks võiks olla Hispaania kaasamine, kuna see võimaldaks analüüsida, kuidas lastemaja
põhimõtteid on kiiresti ja mitmes eri piirkonnas rakendatud viisil, mis hõlmab lisaks laste
seksuaalsele väärkohtlemisele ka muid väärkohtlemise vorme, sh perevägivalla tunnistajaks
olemist. See pakub Eestile väärtuslikku võrdlusmaterjali sihtrühma laiendamise ning kiiresti
arenevate ja piirkondlikult kohandatud teenuste rakendamise vaates. Pakkumuses tuleb esitada
ettepanekud ja põhjendused välisriikide valiku ning ekspertide profiilide osas, keda plaanitakse
intervjueerida. Selgitada ja põhjendada tuleb pakkumuses ka intervjueerimise meetodit,
dokumendianalüüsi allikamaterjali valikut ja nende materjalide analüüsimeetodit. Välisriigid ja
intervjueeritavad eksperdid kinnitatakse eelkohtumisel koostöös tellijaga.
Välisriikide praktikate analüüsi tulemused kajastatakse uuringu vaheraportis. Raportis esitatakse
ka analüüsist lähtuv hinnang ja soovitused, millised välisriikide praktikad oleksid heaks eeskujuks
Eestile mudeli laiendamisel, sh millistele sihtrühmadele oleks Eestis vajalik ja mõistlik lastemaja
või mõnda sarnast mudelit laiendada, kas ja millised oleksid vajalikud kohandused ja kaasnev
ressursivajadus ning kas ja millised riskid võivad laiendamisega kaasneda.
Soovituslikud andmekogumis ja -analüüsimeetodid:
Intervjuusid soovitame läbi viia lastemaja mudelit rakendavate ekspertide ja
poliitikakujundajatega (vähemalt üks ekspert igast riigist, kuid vajaduse korral rohkem). Lisaks
on soovituslik kasutada dokumendianalüüsi.
„Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring Sotsiaalkindlustusametile“ (300086)
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
12
5. Uuringu tulemid ja raportile esitatavad nõuded
Uuringu tulemused on sisendiks lastemajateenuse ja väärkoheldud lastele suunatud toe
arendamisele ja kvaliteedi tõstmisele.
Iga eespool kirjeldatud uurimisülesande väljundiks on vaheraport. Vaheraportite esitamise
järjekord on töövõtja otsustada ehk töövõtja ei pea esitama vaheraporteid tehnilises kirjelduses
esitatud järjekorras. Lisaks tuleb tutvustada koosolekutel vaheraporteid (täpsemad kuupäevad
kooskõlastatakse hiljem juhtrühmaga). Uuringu esimese vaheraporti (töövõtja valitud
uurimisülesande kohta) esitamise tähtaeg on hiljemalt kolm kuud pärast lepingu sõlmimist.
Uuringu tulemustest koostatakse digitaalne lõppraport, mis koondab kõigi uurimisülesannete
väljundeid. Lisaks sisaldab see ka sissejuhatust, meetodite kirjeldust, analüüsi osa, põhijäreldusi,
soovitusi, bibliograafiat ning kokkuvõtteid eesti- ja inglise keeles. Lõppraport on keeleliselt ja
sisuliselt korrektne terviklik dokument. Lõpparuande üleandmise tähtaeg on 12 kuud peale lepingu
sõlmimist.
Koos lõppraportiga antakse tellijale üle ka isikuandmetest puhastatud andmestik, mis on olnud I
uurimisülesande STAR analüüsi aluseks.
Samuti tuleb uuringut tutvustada kuni kahel veebiüritusel, mis toimuvad pärast lõppraporti
esitamist kahe kuu jooksul.
Kõik uuringu käigus valminud materjalid, sh vaheraportid ja raportid peavad sisaldama viidet
rahastusallikale ja vastama Vabariigi Valitsuse „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja
siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“ määruses välja
toodud nõuetele.
Logod on kättesaadavad https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/kiirelt-katte/logod-ja-
sumboolika#teavitamine-2021-2027
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
1
TÖÖVÕTULEPING
Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi tellija), registrikood _____________, mida esindab ______
alusel ___________________
ja
________________ (edaspidi töövõtja), registrikood ______________, mida esindab ______
alusel ___________________,
edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:
1. Üldsätted
1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Lastemajateenuse sihtrühma laiendamise uuring
Sotsiaalkindlustusametile“, (viitenumber 300086) (edaspidi riigihange) tulemusena.
1.2. Lepingu esemeks on lastemaja tulemuslikkuse ja sihtrühma laiendamise uuring (edaspidi
töö). Töö täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja ulatuses, milles
riigihanke alusdokumendid seda ette näevad, töövõtja poolt riigihankes esitatud
pakkumuses.
1.3. Tööd rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele
ja peredele suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse
andmise tingimuste (TAT) „Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse
abivajadusega laste ja nende perede toetamine“ raames.
1.4. Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised:
1.4.1. lepingu muudatused;
1.4.2. käesolev lepingu põhitekst koos lisadega;
1.4.3. poolte heaks kiidetud protokollilised otsused (koosolekute protokollid);
1.4.4. tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei
muuda, vaid üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente;
1.4.5. muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega;
1.4.6. töövõtja pakkumus riigihankes.
1.5. Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel
eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool
asetsev lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide
vastuolude korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu
eseme tehniline kirjeldus, muud riigihanke alusdokumendid.
1.6. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad:
1.6.1. Lisa 1 – andmetöötlusleping;
1.6.2. Lisa 2 – tehniline kirjeldus.
2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale teostatud töö eest vastavalt töövõtja riigihanke pakkumuses
fikseeritud töö kogumaksumusele ___ eurot (edaspidi lepingu hind). Lepingu hinnale
lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras.
2.2. Tellija tasub töö eest pärast vastava etapi vastuvõtmist töövõtja esitatud arve alusel
järgmiselt:
2.2.1. I etapi (vaheraporti) vastuvõtmise järgselt 25% lepingu hinnast, s.o ___ eurot (km-
ta);
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
2
2.2.2. II etapi (vaheraporti) vastuvõtmise järgselt 25% lepingu hinnast, s.o ___ eurot
(km-ta);
2.2.3. III etapi (vaheraporti) vastuvõtmise järgselt 25% lepingu hinnast, s.o ___ eurot
(km-ta);
2.2.4. IV etapi (uuringu lõppraporti) üleandmise ja tulemuste tutvustuste/esitluste
läbiviimise (tulemusi esitletakse tellijale kuni kahel veebiüritusel) järgselt 25%
lepingu hinnast, s.o ___ eurot (km-ta).
2.3. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste
eest.
2.4. Töövõtja esitab tellijale arved e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber
300086, 15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu
juurest), tellija ja töövõtja kontaktisikute andmed.
2.5. Tellija tasub töövõtjale 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve
saamisest.
3. Töö teostamine ja vastuvõtmine
3.1. Töö teostamise tähtaeg on hiljemalt 12 kalendrikuud lepingu sõlmimisest. Hiljemalt
nimetatud tähtpäevaks annab töövõtja tellijale üle korrektselt vormistatud ja keeleliselt
toimetatud eestikeelse lõpparuande, alusandmed ja lõpparuande juurde kuuluvad lisad,
mis esitatakse digitaalses töökeskkonnas (nt Sharepoint või muu sarnane) muudetaval
kujul ja eksporditud koopiana mittemuudetavas formaadis (soovitavalt .pdf).
3.2. Tellijal on õigus anda töövõtjale juhiseid, teha märkusi ja ettepanekuid töö
nõuetekohaseks teostamiseks, tegevus- ja/või ajakava kohandamiseks, töö teostamise
metoodika kohandamiseks vms. Tellija juhised, märkused ja ettepanekud on töövõtjale
täitmiseks kohustuslikud, kui ta ei esita kolme tööpäeva jooksul neile vastuväiteid koos
põhjendustega. Vastuväidete esitamine ei mõjuta töövõtja vastutust töö
lepingutingimustele vastavuse eest.
3.3. Töövõtja kohustub teostama tööd tähtaegselt, kvaliteetselt ja kooskõlas lepingus
sätestatuga. Lepingus sätestamata omaduste osas peab töö olema vähemalt keskmise
kvaliteediga ja vastama sarnastele töödele tavaliselt esitatavatele nõuetele.
3.4. Töövõtja täpsustab ja vajadusel valmistab koostöös tellijaga ette ning esitab tellijale
dokumendid, mida on vaja esitada Andmekaitse Inspektsioonile ja eetikakomiteele loa
saamiseks andmete töötlemiseks, mis on vajalik töö teostamiseks. Tellijal on õigus neid
dokumente enne esitamist koostöös töövõtjaga muuta või täiendada.
3.5. Suhtlemine poolte vahel toimub eesti keeles. Kui uuringurühma liige ei valda eesti keelt
piisaval tasemel, peab töövõtja tagama omal kulul tõlke olemasolu suuliseks ja kirjalikuks
suhtlemiseks uuringurühma liikme ja muude isikute vahel. Tõlk peab olema kompetentne
lepingu esemeks oleva teksti tõlkimisel.
3.6. Töövõtja viib töökoosolekud ja muud kohtumised läbi võimaluse korral veebi
vahendusel, sh peab omama juurdepääsu selleks vajalikele tarkvaralahendustele ja neid
töö teostamise käigus haldama, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest
tulenevat süsiniku jalajälge. Töövõtja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid
peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri
andmefaile ning seega vähendada digireostust.
3.7. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole
lepingus otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud
töö hulka või on vajalikud töö nõuetekohaseks teostamiseks.
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
3
3.8. Töövõtja esitab tellijale tööd neljas jaos, vaheraportite ja lõpparuandena, ning teostab
tööd vastavalt riigihanke pakkumuses esitatud tööplaani tegevuste kavale ning nende
kirjeldustele.
3.9. Töövõtja esitab tellijale esimese eestikeelse vaheraporti hiljemalt 3 (kolm) kuud pärast
lepingu sõlmimist. Vaheraportite esitamise järjekord on töövõtja otsustada. Vahearuanne
esitatakse digitaalses töökeskkonnas (nt Sharepoint või muu sarnane) muudetaval kujul
ja eksporditud koopiana mittemuudetavas formaadis (soovitavalt .pdf).
3.10. Töövõtja esitab valmis töö tellijale ülevaatamiseks ja vastuvõtmiseks. Töö üleandmine
fikseeritakse töö üleandmise-vastuvõtmise aktiga. Tellija vaatab akti läbi ja kontrollib
teostatud töö või selle etapi vastavust lepingus sätestatule 14 kalendripäeva jooksul, mil
ta võtab töö vastu või esitab motiveeritud pretensiooni, miks ta tööd vastu ei võta. Tellijal
on õigus mõjuval põhjusel töö ülevaatamise tähtaega pikendada 5 kalendripäeva võrra,
sh kui töös on olulisi puudusi, teavitades sellest töövõtja kontaktisikut.
3.11. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil
olemas kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui
need on õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava töö puhul
nende olemasolu eeldatakse.
3.12. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab teostama tööd vastavalt
oma erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud töö
teostamisel tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad töö ulatusele,
iseloomule ja keerukusele.
3.13. Töövõtja peab kasutama töö teostamiseks isikuid, kelle pädevus ja kogemus vastavad
riigihanke alusdokumentides sätetatud nõuetele ning kelle andmed töövõtja esitas
hankijale riigihanke pakkumusega. Isiku(te) võimaliku vahetumise korral peab olema
tagatud, et töid teostab vähemalt riigihanke alusdokumentides nõutud kvalifikatsiooni ja
kogemusega isik(ud). Riigihanke pakkumusega esitatud isiku(te) vahetumise vajadustest
tuleb teavitada tellijat esimesel võimalusel ning esitada tellijale uu(t)e
meeskonnaliikme(te) kvalifikatsiooni ja töökogemust kajastavad dokumendid. Nimetatud
isiku(te) vahetamiseks on vajalik tellijapoolne nõusolek.
3.14. Kui töövõtja teostab tööd kolmandate isikute läbiviidud töö jätkuna või tuginedes
kolmandate isikute koostatud materjalidele, on ta kohustatud kontrollima materjalide
sobivust ning mittesobivusel teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest teavitamata
jätmisel vastutab töövõtja teostatud töö lepingutingimustele mittevastavuse eest.
3.15. Töövõtja on kohustatud töö teostamisel järgima lepingu punktis 1.3 toodud rahastaja
tingimusi (sh teavitamisele, vormistamisele ja sümboolikale).
3.16. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või
võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Kui töö nõuetekohast
teostamist takistab tellijast tulenev asjaolu, peab töövõtja sellest tellijat teavitama
hiljemalt 2 (kahe) tööpäeva jooksul. Kui töövõtja ei teavita tellijat sellest kokkulepitud
aja jooksul, kaotab töövõtja õiguse nõuda tellija tegevusega seonduvalt töö tähtaegade
muutmist.
3.17. Tellijal on õigus keelduda töö vastuvõtmisest, kui see ei vasta lepingus sätestatule,
esitades töövõtjale selle kohta pretensiooni.
3.17.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste
kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega teostatud töö parandamist või uue
töö teostamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või
põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust,
mille heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi,
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
4
tähtaega puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta
töö vastu võtmata või võtta töö vastu puudustega ja kasutada
õiguskaitsevahendeid.
3.17.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega teostatud töö puuduste kõrvaldamise
nõude asemel ja alandada lepingu hinda.
3.17.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida töö vastavuse
hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt.
Kui töö vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,
hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab töö
mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. Kui ekspertiisikulud tuleb
osaliselt või tervikuna kanda etteulatuvalt, tasub need sel hetkel töövõtja kui
ekspertiisi tellija ning hiljem, sõltuvalt ekspertiisi tulemusest, toimub vajadusel
ekspertiisikulude hüvitamine või tasaarvestus vastavuses käesoleva punkti teises
ja kolmandas lauses sätestatuga.
3.17.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused töö kvaliteedis on tingitud
tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli
tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.
3.18. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingu punktis 3.10 sätestatud tähtaja jooksul, loetakse
töö tellija poolt vastuvõetuks.
3.19. Töö vastuvõtmisest läheb tellijale üle töö juhusliku hävimise või kahjustumise riisiko.
4. Poolte vastutus ja vääramatu jõud
4.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase
täitmisega teisele poolele tekitatud kahju eest täies ulatuses.
4.2. Kui töövõtja ei teosta tööd või töö ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks muude
õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5% lepingu
hinnast iga rikkumise kohta.
4.3. Töö teostamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud
tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 0,5%
lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid käesoleva punkti alusel kokku mitte
rohkem kui 5% lepingu hinnast.
4.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on tellijal
õigus tellida mitteteostatud või mittenõuetekohaselt teostatud mahus tööd kolmandatelt
isikutelt ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud tööle kulunud
summa ning lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt.
4.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus
nõuda tellijalt viivist 0,5% tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5%
lepingu hinnast.
4.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate,
töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel
kasutab, on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi 30% lepingu hinnast
ja/või lepingust taganeda.
4.7. Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest 90 päeva jooksul alates lepingu
rikkumise lõppemisest.
4.8. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib
õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
5
4.9. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik
leppetrahvid on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga
asendada kohustuse täitmist.
4.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.
Tellijal on õigus töö eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel
tasumisele kuuluva summaga.
4.11. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse
muu hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi:
4.11.1. töövõtja teostatavas töös esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt
on alust arvata, et töövõtja ei suuda teostada nõuetele vastavat tööd;
4.11.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga töö
teostamisele kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt
määratava 14-päevase täiendava tähtaja jooksul;
4.11.3. töövõtjal on tekkinud töö teostamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja töövõtja
ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja
jooksul;
4.11.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või intellektuaalomandiõiguse
nõudeid ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase
täiendava tähtaja jooksul;
4.11.5. rahastaja tingimuste (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika)
mittejärgimine ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase
täiendava tähtaja jooksul;
4.11.6. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus
valeandmeid;
4.11.7. kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load
või nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes tegevusloa andmisest
keeldumise, kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui
töövõtja tegevusloa kehtivus lõppeb lepingu kehtivuse ajal.
4.12. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse leping erakorraliselt
lõpetada, loetakse:
4.12.1. kui tellija viivitab töövõtja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija ei
lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja
jooksul;
4.12.2. kui töö teostamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei
lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja
jooksul.
4.13. Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt VÕS § 655 alusel või kui töövõtja lõpetab lepingu
erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale töö eest tasu proportsionaalselt
lepingu lõppemise hetkeks teostatud ja tellijale üle antud tööga.
4.14. Kui töövõtja ei täida lepingut nõuetekohaselt ja/või ei järgi töö teostamisel lepingu
rahastaja tingimusi (sh teavitamine, vormistamine ja sümboolika) ja selle tõttu tehakse
tellijale toetuse vähendamise või tagasinõude otsus, on tellijal õigus töövõtjalt tagasi
nõuda mitteabikõlbulikud kulud tagasimakse nõude ulatuses.
4.15. Töövõtjal ei ole VÕS §-s 654 sätestatud pandiõigust.
4.16. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui
kohustuse rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise
vabandatavuse osas kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut.
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
6
4.16.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga
õigusaktidega kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks
eelduseks on asjaolu ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga
kehtivad piirangud olid lepingu pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti
arvestades pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda.
4.16.2. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on
poolel õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise
eeldused on täidetud.
4.16.3. Seoses töö teostamist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks
jõuks üksnes see, kui töö teostamist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga
korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks
jõuks.
4.17. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud
tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
5. Intellektuaalomandiõigused
5.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos),
siis loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose
tellijale üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi
tasu maksmata töövõtjalt üle tellijale.
5.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale
üleandmisest annab töövõtja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata
kogu asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise
õigusega ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi
esemeks olevate õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab
samade õiguste teostamise kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (töövõtja) enda poolt.
Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike
autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse, et litsents on antud kõige laiematel
tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga üksiku isikliku õiguse kaupa nii
litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust kui all-litsentseeritavust).
Tellijale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose kasutamise viisi ega nõua
tellija poolt töö kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba. Tellija poolt tehtud
teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema selgelt aru
saada, et nende autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik.
5.3. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et tellija näitab teose juures
mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning
töövõtja ärinime ja/või kaubamärgi.
5.4. Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise
käigus kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste
õiguspärane edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis
sätestatud moel. Tellijal on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses
nimetatud kohustuse täitmist kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul
selgitusi ja dokumente.
5.5. Kui töövõtja poolt tellijale üleantav töö sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei
pärine algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt
autoriõigusega kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad
osapooled), siis kohustub töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et
anda tellijale edasi sellises mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
7
tööd sihtotstarbeliselt, ilma tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale
osapoolele tasu maksmata kasutada.
5.6. Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike
intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub
lepingu täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning
sellega kaasneb tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.
5.7. Kui lepingu täitmise käigus luuakse kaitstavat tööstusomandit (sealhulgas, kuid mitte
ainult patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus), kuulub õigus selle
registreerimisele ainuisikuliselt tellijale.
5.8. Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate
isikute intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib
tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.
5.9. Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste
võõrandamise või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki
käesoleva peatüki alusel täiendavat tasunõuet tellija vastu.
6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul
kui teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu
lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt
lepingu rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus
vormis. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.
6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku
kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult
informeerima teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni
kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui
see on saadetud poolele lepingus sätestatud kontaktandmetel.
6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või
kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja
postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud
dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval
tööpäeval.
7. Poolte kontaktisikud
7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on ___, tel ___, e-post ___.
Tellija kontaktisikul on õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud
küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite
kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus esindada tellijat ainult tellija
esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.
7.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on ___, tel ___, e-post ___.
Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat kõikides lepingu täitmisega seotud
küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite
kasutamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult töövõtja
esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.
8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse
8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud
isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
8
konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle
kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.
8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja
turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek
võiks kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni
kolmandale isikule kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt
käsitletakse kui lepingu olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks
loetakse ka vahetult töö teostamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave.
Töövõtjal ei ole õigust nimetatud teavet avaldada ega muul viisil töödelda.
8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid
üksnes tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või
nendele isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning
seda tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades
maksimaalses võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes
seda teavet vajavad käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline
informatsioon on konfidentsiaalne ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega.
8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st
üldsusele teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt
käesoleva lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset
informatsiooni muul eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute
huvides.
8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise
õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes
andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi
ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või
tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise
jms eest. Kui kolmandale isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist
tulenevate kohustuste täitmiseks isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik,
kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete
töötlemise nõudeid.
8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid
pressile, meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku
taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb
töövõtja vastus kooskõlastada tellijaga.
9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine
9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja lepingust tulenevate kohustuste
täitmiseni. Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse
tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.
9.2. Juhul, kui poolest mitteoleneval põhjusel, näiteks kolmanda osapoole või sekkumise
omaniku või rakenduspartneri tegevuse viibimise tõttu, ei osutu võimalikuks töö
tegevustega alustamine või tööde teostamine selliselt, et oleks võimalik järgida ajakavas
kokkulepitud tähtaegu, alustatakse tegevustega või viiakse tegevused läbi tellija poolt
nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu äralangemist. Sellisel juhul
lükatakse vajadusel edasi ka lepingu lõpp- ja/või vahetähtaeg perioodi võrra, mille osas
tegevustega alustamine viibis või oli takistatud, ning lepitakse kokku vajadusel ajakava
muudatustes.
9.3. Pooltel on õigus lepingut muuta RHS § 123 lg 1 p 2 alusel, kui:
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
9
9.3.1. lepingu sõlmimise viibimise tõttu, sh tulenevalt riigihankega seonduvatest
võimalikest vaidlustus- ja kohtumenetlustest, ei osutu võimalikuks tööga
alustamine selliselt, et oleks võimalik järgida lepingu tähtaegu, alustatakse
töödega tellija poolt nimetatud kuupäeval pärast viivitust põhjustanud asjaolu
äralangemist. Sellisel juhul lükatakse edasi ka lepingu lõppkuupäeva perioodi
võrra, mille osas tööga alustamine viibis. Kui töö teostamine lepingu tähtaegu
järgides osutub seetõttu võimatuks, on tellijal õigus lükata tähtaega vastavalt
edasi ja määrata uued tegevuste ja aruandluse tähtajad;
9.3.2. lepingu täitmise ajal esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise
vajadusest tingitud põhjused (nt COVID-19 sarnane haiguspuhang, sõjategevus,
keemia- või loodusõnnetus vms) või pannakse õigusaktiga kehtima lepingu
pooltele kohustuslikud lepingu täitmist takistavad meetmed (nt kehtestatakse
riikliku eriolukord ja sellega seonduvad liikumis- või kogunemispiirangud),
mistõttu ei osutu võimalikuks töö teostamine (näiteks intervjuude läbiviimine
jms) lepingus sätestatud tingimustel või mõistlike alternatiivsete meetoditega, on
pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/või tegevuskava ja/või pikendada
lepingu täitmise tähtaega proportsionaalselt lepingu täitmist takistanud asjaolude
esinemise aja võrra;
9.3.3. lepingu punktis 3.4 viidatud loa saamine on viibinud võrreldes asjaajamisele
kuluva eeldatava ajaga (kuus nädalat) või kui tellija on viivitanud vajalike juhiste
üleandmisega, on pooltel õigus muuta lepingus esitatud aja- ja/ või tegevuskava
ja/või pikendada lepingu täitmise tähtaega. Kõik töö tähtaegu puudutavad
muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana.
9.4. Lepingu aja- ja/või tegevuskava ja/või täitmise tähtaega on lubatud pikendada lepingu
täitmise ajal kehtinud piirangute või muu lepingu nõuetekohast täitmist takistava asjaolu
kehtivuse aja võrra.
9.4.1. Töövõtja esitab aja- ja/või tegevuskava muutmiseks ja/või lepingu tähtaja
pikendamiseks tellijale taotluse, milles näitab põhjendused ja selgitused, milliseid
aja- ja/või tegevuskavas olevaid tegevusi on võimalik kavandatud ajal läbi viia
ning millised tegevused tuleks edasi lükata, sest neid ei ole võimalik läbi viia
mõistlike alternatiivsete meetoditega.
9.4.2. Tegevuste osas, milles ajakava järgimine on takistatud kehtestatud piirangute ja
keeldude tõttu, lepivad pooled tegevuste uue ajakava kokku 10 tööpäeva jooksul
piirangute ja keeldude äralangemisest.
9.5. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil
loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.
9.6. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige
kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus töö järele või
kui töövõtja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad
töövõtja kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellija teatab töövõtjale
ülesütlemisest kirjalikult ette vähemalt 15 kalendripäeva. Tellija tasub töövõtjale lepingu
lõppemise hetkeks faktiliselt teostatud töö eest.
10. Lõppsätted
10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui
lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei
mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust.
10.2. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.
Hanget rahastatakse „2021-2027 Ühtekuuluvuspoliitika fondide meetme 21.4.7.9. „Lastele ja peredele
suunatud teenused on kvaliteetsed ja vastavad perede vajadustele“ toetuse andmise tingimuste (TAT)
„Laste ja perede toetamine“, tegevus 2.2. Mitmekülgse abivajadusega laste ja nende perede toetamine“
raames.
10
10.3. Lepingu täitmise keel on eesti keel.
10.4. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,
lahendatakse Harju Maakohtus.