Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kohtla-Järve Linnavalitsus

[email protected]

Keskallee 19

30395, Kohtla-Järve, Ida-Viru

maakond

Teie 13.10.2025 nr 6-1/3332

Meie 07.11.2025 nr 7.2-2/25/17396-2

Ettepanekud Kohtla-Järve linna Järve

linnaosa üldplaneeringule

Olete teavitanud Transpordiametit Kohtla-Järve linna Järve linnaosa üldplaneeringu ja planeeringu

elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) koostamise algatamisest

Kohtla-Järve Linnavolikogu 25. septembri 2025 otsusega nr 230.

Võttes aluseks planeerimisseaduse (PlanS), ehitusseadustiku (EhS), lennundusseaduse ja

Transpordiameti põhimääruse, esitab Transpordiamet Kohtla-Järve linna Järve linnaosa

üldplaneeringu (edaspidi planeering) lähteseisukohtadele ettepanekud.

Palume kohalikul omavalitsusel suunistega arvestada, kaaluda neid kohakeskselt, kajastada allpool

viidatut vastavalt üldplaneeringu täpsusastmele ja teha üldplaneeringu koostamise protsessis

sisulist koostööd Transpordiameti projekteerimise osakonna taristu kooskõlastuste üksuse

piirkondlike spetsialistidega.

1. Teedevõrgustiku, sealhulgas riigiteede ja kohalike teede üldise asukoha määramine:

1.1. Vabariigi Valitsus algatas 23.03.2022 korraldusega nr 97 Riigitee 1 Haljala ja Kukruse

vahelise teelõigu 2+2 ristlõikega maantee riigi eriplaneeringu koostamise ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise. Tulenevalt eriplaneeringu ajagraafikust võib enne

üldplaneeringu kooskõlastamist osutuda vajalikuks üldplaneeringu kaardil

projektlahenduse täpsustamine.

1.2. Analüüsida kohaliku teedevõrgustiku piisavust juurdepääsude tagamisel ning määrata

perspektiivsete kohalike teede (sealhulgas jalgratta- ja jalgteede) üldised asukohad.

Üldplaneeringu üks ülesanne on transpordivõrgustiku ja muu infrastruktuuri, sealhulgas

kohalike teede, raudteede, sadamate ning väikesadamate üldise asukoha ja nendest

tekkivate kitsenduste määramine.

2. Riigiteest tekkivate kitsenduste määramine, sealhulgas tänava kaitsevööndi laiendamine,

riigitee kaitsevööndi vähendamine:

2.1. Riigitee kaitsevööndi laiuse kajastamisel lähtuda EhS § 71 lõikest 2 ja tänava puhul

määrata kaitsevööndi ulatus sama paragrahvi lõike 3 alusel.

2.2. Juhul kui olemasolev hoonestusjoon jätkub väljaspool linna, alevit või alevikku, kaalub

Transpordiamet kohaliku omavalitsuse põhjendatud ettepaneku alusel EhS § 71 lõikest 2

tuleneva kaitsevööndi laiuse vähendamist.

2.3. Peale planeeringu kehtestamist tuleb kaitsevööndi laiuseid kajastav ja määrav joonis

2 (4)

esitada Transpordiametile GIS või CAD formaadis.

3. Planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramine:

3.1. EhS § 70 lg 2 kohaselt on keelatud riigitee kaitsevööndisse ehitada ehitusloakohustuslikke

hooneid. EhS § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale

kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul. Kaaluda tingimuse määramist, et

ehitusloakohustuslike hoonete kavandamine kaitsevööndisse on põhjendatud

liiklusseaduse mõistes asula liikluskeskkonnas ja olemasoleva hoonestusjoone olemasolul

või hoonestusjoone pikendamisel. Nendel juhtudel on oluline, et arendaja ja/või tulevane

omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute (õhusaaste, vibratsioon)

kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega nõuetele vastavad

keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja finantseerimine on

arendaja või KOVi kohustus.

3.2. Juurdepääsu tagamiseks tuleb üldjuhul vastavalt asjaõigusseaduse § 156 kinnistute

maakorralduslikul jagamisel juurdepääs tagada seni kinnistut teenindanud juurdepääsu

kaudu ühiselt ning uutel moodustatavatel katastriüksustel puudub õigus igaühel eraldi

juurdepääsu saamiseks riigiteelt, kuna nendel teedel on riigiteega ristumiskohtade arv

normidega piiratud.

3.3. Palume arvestada, et jalgratta- ja jalgteed tuleb üldjuhul kavandada riigiteest eraldiseisva

rajatisena. Juhul kui üldplaneering ei täpsusta ruumivajadust kergliiklustee rajamiseks

eramaadel, kaaluda tingimuse määramist, et projekteerimistingimused kergliiklustee

rajamiseks antakse läbi avatud menetluse.

3.4. Määrata üldplaneeringus tingimus, et rajatise asukoht kooskõlastatakse riigitee

omanikuga juhul, kui rajatise kõrgus on suurem kui kaugus äärmise sõiduraja välimisest

servast. Elektrituulikute ja tuuleparkide kavandamisel arvestada, et elektrituulik ei tohi

avalikult kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud

sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja

D = rootori ehk tiiviku diameeter).

Väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) avalikult kasutatavate teede puhul võib

põhjendatud juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada

planeeringus elektrituulikuid teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

(H + 0,5D). Tulenevalt üldplaneeringu pikaajalisest kehtivusest on soovitatav kindla

vahemaa määratlemise asemel planeeringu koostamisel kasutada väljapakutud valemit.

3.5. Uute arendus- ja elamualade kavandamisel analüüsida olemasoleva teedevõrgu võimekust

ja vastavust ning kaaluda tingimuste seadmist, näiteks detailplaneeringu koostamise

kohustus, mis toetavad arendus- ja elamuala sisese teedevõrgu terviklikku kavandamist ja

elluviimist. Palume arvestada, et Transpordiamet ei võta arendustegevuse vajadustest

tingitud uute teelõikude rajamise ja riigiteede ümberehitamise kohustust kui riigiteede

võrgustiku arengu seisukohalt selleks vajadus puudub.

3.6. Palume arvestada ja kajastada üldplaneeringu tekstilises osas, et üldjuhul ei ole võimalik

juhtida arendusalade sademevett riigitee kraavidesse. See on võimalik vaid põhjendatud

juhtudel koostöös Transpordiametiga.

3.7. Üldplaneeringus tuleb vältida põhimõtet, et tehnovõrgud paigaldatakse riigitee alusele

maale. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks ning vaba ruumi olemasolul

anname nõusoleku seda maad kasutada. Samuti teeme erandeid asula keskkonnas.

Tehnovõrgu paigaldust tuleb hinnata igakordselt suuremas täpsusastmes geodeetilise

alusplaani olemasolul ja menetleda seda kas läbi projekteerimistingimuste või

detailplaneeringu.

4. Liikuvus ja ühistransport:

4.1. Transpordiameti jaoks on olulised multimodaalsete ühistranspordisõlmede (näiteks pargi

ja reisi bussi ning rongi ühispeatused) võimalike asukohtade määramine ja nendele ohutu

ligipääsetavuse tagamine jalgsi ja jalgrattaga. Samuti on oluline määrata PlanS mõistes

olulise ruumilise mõjuga uued arendus- ja elamualad ning välja tuua prioriteetsed

3 (4)

piirkonnad, mis on väga hästi ühistranspordiga ligipääsetavad või kus on potentsiaal

ühistranspordi arendamiseks.

5. Mürakategooriate määramine:

5.1. Vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 57 juhime tähelepanu mürakategooriate

määramise kohustusele üldplaneeringus maa kasutuse juhtotstarbe järgi. Riigiteelt leviva

müra sisse ei soovita planeerida I-IV kategooria objekte. Vastasel korral on oluline, et

arendaja ja/või tulevane omanik arvestaks liiklusest tuleneva müra ja teiste häiringute

(õhusaaste, vibratsioon) kahjuliku mõjuga ja vajadusel tagaks leevendavate meetmetega

nõuetele vastavad keskkonnatingimused. Arvestada et meetmete kasutusele võtmine ja

finantseerimine on arendaja või KOVi kohustus.

6. Ettepanekud KSH väljatöötamise kavatsusele:

6.1. KSH käigus hinnata riigiteede liiklusest tulenevaid negatiivseid mõjusid (müra,

vibratsioon, visuaalne häiring, vms) elanikkonna heaolule ja tervisele lähtudes

kavandavast üldplaneeringu lahendusest.

6.2. Riigiteede müra ja selle leevendamist käsitleda atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 alusel,

sh arendaja kohustusi müra normtasemetest lähtuvalt.

Palume planeeringus kasutada riikliku teeregistri põhiseid teede nimetusi ja numbreid (vt link

allpool). Planeering kooskõlastada Transpordiametiga. Kooskõlastamisel palume esitada meie

kirjale vastava ülesehitusega ülevaade (näiteks tabelina) Transpordiameti ettepanekute

arvestamise kohta planeeringulahenduse väljatöötamisel. Ettepaneku mittearvestamist palume

sisuliselt põhjendada.

Oleme valmis koostööks planeeringu koostamisel ning vajadusel selgitama ja täpsustama

käesoleva kirjaga esitatud ettepanekuid ning vajadusel koostöös välja töötama kohakeskselt

sobivaimaid lahendusi. Andmete saamiseks ja küsimuste korral palume pöörduda kirja koostaja

poole kelle nimi on toodud allpool.

Lisa. Juhime tähelepanu Transpordiameti veebilehelt leitavale asjakohasele teabele:

- Haljala-Kukruse teelõigu eriplaneering - Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035

- Riigimaanteede teehoiukava ja juhenddokumendid

- Riiklik teeregister

- https://www.transpordiamet.ee/liiklussageduse-statistika

- Liiklusloendus kergliiklusteedel

- Välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava ja strateegiline mürakaart

- Eesti loomaõnnetuste andmebaas ja kaardirakendused (link ja link)

- Käsiraamat „Loomad ja liiklus Eestis“

- Teehoiukava

- Kliimaministri 17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“

- Üldplaneeringu koostamise juhis „Nõuandeid üldplaneeringu koostamiseks“:

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

4 (4)

Kristi Kuuse

58603278, [email protected]