Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

1

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Kalapüügiseaduse muutmine

Kalapüügiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõike 8 punktides 1 ja 3, lõikes 12 ning § 15 lõikes 3 asendatakse tekstiosa

„artikkel 65 lõige 2“ tekstiosaga „artikkel 65“ vastavas käändes;

2) paragrahvi 12 lõikest 1 jäetakse välja kolmas lause;

3) paragrahvi 12 lõige 6 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 13 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kala ja veetaime päritolu peab olema tõendatav.

(2) Kala impordi ja reekspordi korral tõendatakse kala päritolu nõukogu määruse (EÜ)

nr 1005/2008 artiklis 12 sätestatud korras.

(3) Kala ja veetaime päritolu ei pea tõendama füüsilise isiku oma tarbeks ühe ööpäeva jooksul

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 65 sätestatud koguses ostetud kala või veetaime

puhul ja õngepüügil püütud kala puhul.

(4) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 68 lõigetes 1 ja 2 sätestatud nõudeid ei

kohaldata sama artikli lõikes 6 sätestatud juhul.“;

5) paragrahvi 15 lõikes 3 asendatakse läbivalt sõna „kala“ sõnadega „kala ja veetaime“;

6) paragrahvi 15 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Regionaal- ja põllumajandusministeerium avaldab eelmise aasta keskmised kala ja

veetaime esmakokkuostuhinnad liikide kaupa väljaandes Ametlikud Teadaanded ja oma

veebilehel iga aasta 31. jaanuariks. Ajavahemikus 1.–31. jaanuarini püütud kala ja veetaime

väärtuse arvutamisel võetakse aluseks viimased avaldatud Eesti keskmised kala ja veetaime

esmakokkuostuhinnad.“;

7) paragrahvi 15 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui keskmist kala ja veetaime esmakokkuostuhinda ei ole käesoleva paragrahvi lõike 4

kohaselt avaldatud, võetakse esmakokkuostuhinna aluseks Euroopa kalandus- ja

vesiviljelustoodete turu vaatluskeskuse (edaspidi EUMOFA) hinnad. Kui asjakohast hinda ei

ole EUMOFA-s avaldatud, siis võetakse kala ja veetaime esmakokkuostuhinna aluseks

asjaomaste liikide ja püügipiirkondade hinnad rahvusvahelistel turgudel.“;

8) paragrahvi 32 lõikest 1 jäetakse välja teine lause;

EELNÕU

06.11.2025

2

9) paragrahvi 32 lõike 2 esimeses lauses asendatakse tekstiosa „komisjoni rakendusmäärust

(EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse

ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks)

üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153)“ tekstiosaga „nõukogu

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 7 ja 7a sätestatut“;

10) paragrahvi 33 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „komisjoni rakendusmääruse (EÜ)

nr 404/2011 artikli 61 lõike 2 kohaselt“;

11) paragrahvi 33 täiendatakse lõikega 7 järgmises sõnastuses:

„(7) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 39a alusel ja korras võib Keskkonnaamet

kohustada kalalaeva omanikku või valdajat paigaldada kalalaevale statsionaarne süsteem

mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks.“;

12) paragrahvi 34 lõike 3 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest

määratud punktide kohta;“;

13) paragrahvi 34 lõike 4 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „esmakokkuostuga“ sõnadega „või

kaalumisega“;

14) paragrahvi 34 lõike 4 punktides 1 ja 4 asendatakse tekstiosa „1 ja 3–8“ tekstiosaga „1, 3, 31

ja 5–7“;

15) paragrahvi 34 lõiget 4 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5) andmed nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 alusel tõsiste rikkumiste eest

kaptenile või kalurile määratud punktide kohta.“;

16) paragrahvi 36 punktis 7 asendatakse tekstiosa „GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemiga“

sõnaga „laevaseireseadmega“;

17) paragrahvi 38 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „ja komisjoni rakendusmäärusest (EL)

nr 404/2011“;

18) paragrahvi 38 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 38 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks, kui laeva ei ole kahe

järjestikuse aasta jooksul kalapüügiks kasutatud või laev on registrist kustutatud.“;

20) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 41 järgmises sõnastuses:

„(41) Registri volitatud töötleja tunnistab kalalaevatunnistuse kehtetuks nõukogu määruse (EÜ)

nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatud juhul.“;

21) paragrahvi 38 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks;

22) paragrahvi 38 lõige 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(6) Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse, kui laeva ei ole ühe aasta

jooksul kalapüügiks kasutatud.“;

3

23) paragrahvi 38 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Registri volitatud töötleja peatab kalalaevatunnistuse kehtivuse nõukogu määruse (EÜ)

nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 6 sätestatud alusel ja korras.“;

24) paragrahvi 38 lõige 7 tunnistatakse kehtetuks;

25) paragrahvi 38 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kalalaevatunnistus, mille kehtivus on käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul

peatatud, hakkab kehtima, kui kalalaevale kalapüügiloa saamise taotlus esitatakse uuesti.“;

26) paragrahvi 39 lõike 4 teises lauses asendatakse sõnad „kahe nädala“ sõnadega „viie

tööpäeva“;

27) paragrahvi 41 lõiget 1 täiendatakse teise lausega järgmises sõnastuses:

„Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kasutada merel kalapüügiks üksnes loale kantud

kalalaeva.“;

28) paragrahvi 41 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Erandina käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust võib merel kalapüügiks kasutada alla

kümne meetri pikkust kalalaeva, mis ei ole loale kantud.“;

29) paragrahvi 41 lõike 6 esimeses lauses asendatakse sõnad „kaluri teisega“ sõnadega „kaluri

või kalalaeva teisega“;

30) paragrahvi 42 lõikest 6 jäetakse välja tekstiosa „, kehtivuse peatamise“;

31) paragrahvi 43 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kaluril“ sõnadega „või kaptenil“;

32) paragrahvi 43 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) loa taotleja või loa taotluses nimetatud kaluri või kapteni suhtes kohaldatakse nõukogu

määruse (EÜ) 1224/2009 artikli 92 lõikes 6 sätestatud piiranguid;“;

33) paragrahvi 43 punkt 9 tunnistatakse kehtetuks;

34) paragrahvi 44 pealkirjast jäetakse välja tekstiosa „, peatamine“;

35) paragrahvi 44 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

36) paragrahvi 44 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „kalalaev“ tekstiosaga „, kalur või

kapten“;

37) paragrahvi 44 lõike 3 punktis 6 asendatakse tekstiosa „taga kalalaeva asukoha jälgimist

GPS- või muu satelliitjälgimissüsteemi kaudu“ tekstiosaga „täida käesoleva seaduse §-s 69

sätestatud nõudeid“;

38) paragrahvi 44 lõike 3 punktid 7 ja 8 ning lõiked 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

39) paragrahvi 56 lõike 1 esimeses lauses asendatakse läbivalt sõna „Läänemerel“ sõnaga

„merel“;

4

40) paragrahvi 56 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „artikli 105 lõigetes 2 ja 5“ tekstiosaga

„artiklis 105“;

41) paragrahvi 61 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „andmed“ tekstiosaga „,, millega on

võimalik tõendada kala ja veetaime päritolu“;

42) paragrahvi 61 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada nõude esitada

harrastuskalapüügi andmed ja andmete nimistu, kui nimetatud andmete esitamise vajadus

tuleneb kalavarude seisundist või püügivahendi mõjust või nende esitamise kohustus tuleneb

ELi õigusaktist.“;

43) paragrahvi 61 lõikes 3 asendatakse sõnad „kutselisel kalapüügil ja kalastuskaardi alusel

toimuval harrastuskalapüügil“ sõnaga „kalapüügil“;

44) paragrahvi 61 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Kutselisel kalapüügil merel esitatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 14

lõikes 8 nimetatud andmed tundlike liikide kohta samas lõikes sätestatud alusel ja korras.“;

45) paragrahvi 61 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks;

46) paragrahvi 61 lõige 5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(5) Kala ja veetaime esmakokkuostja esitab andmed kala ja veetaime esmakokkuostu kohta

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 62 kohaselt.“;

47) paragrahvi 61 lõikes 7 asendatakse tekstiosa „66–68“ tekstiosaga „66 ja 68“;

48) paragrahvi 61 lõige 8 tunnistatakse kehtetuks;

49) paragrahvi 61 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „1 ja 3–7“ tekstiosaga „1, 3, 31 ja 5–7“;

50) paragrahvi 61 lõikes 15 asendatakse tekstiosa „1 ja 3–8“ tekstiosaga „1, 3, 31 ja 5–7“;

51) paragrahvi 61 lõikes 16 asendatakse tekstiosa „nr 404/2011 artikli 49 lõikes 3“ tekstiosaga

„x/2025, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 üksikasjalikud

rakenduseeskirjad seoses juurdepääsuga vetele ja kalavarudele, kalapüügi kontrolli,

järelevalve, inspekteerimise ja jõustamise, kvootide ja püügikoormuse vähendamise, andmete

ja teabega ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 404/2011

(avaldamismärge), artikli 28 lõike 2 punktis b“;

52) paragrahv 611 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠611. Lossitava kala ja veetaime kaalumine

(1) Kala ja veetaime kaalutakse lossimisel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklite 60 ja

60a kohaselt.

(2) Kala ja veetaime võib kaaluda kutselise kalapüügiloa omanik või loale kantud kalur või

kapten.

5

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isik võib tegeleda kala ja veetaime kaalumisega

juhul, kui ta on esitanud teate Keskkonnaametile. Kui Keskkonnaamet ei teavita teate esitajat

kümne päeva jooksul pärast teate esitamist vajadusest täiendavalt kontrollida isiku vastavust

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklites 60 ja 60a sätestatud nõuetele, siis võib isik

tegeleda kala ja veetaime kaalumisega.

(4) Kala ja veetaime kaalumisel kasutatakse mõõteseaduse kohaselt taadeldud või kalibreeritud

kaalu.

(5) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega lubada kaaluda kala ja veetaime nõukogu

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 60 lõikes 3 sätestatud alusel ja korras.

(6) Kui ELi õigusaktist tuleneb vajadus täpsustada kala ja veetaime kaalumise, kaalude ning

kaalumisega seotud rajatiste ja süsteemide nõudeid ning kala ja veetaime kaalumise ja liigilise

koosseisu määramise metoodikat, kehtestab need valdkonna eest vastutav minister

määrusega.“;

53) paragrahvi 64 tekstis asendatakse tekstiosa „30–32, 45–47 ja 49–53“ tekstiosaga „30, 31,

32, 44, 45, 46, 47, 49, 50, 51, 52 ja 53“;

54) paragrahvi 65 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) suunata kalalaeva sadamasse, kui see on vajalik käesoleva seaduse § 71 lõikes 1 nimetatud

korrarikkumise väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või kõrvaldamiseks.“;

55) paragrahvi 65 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Keskkonnaamet võib läbi vaadata isiku, sealhulgas isiku riided, riietes oleva või kehal

kantava asja, kui on alust arvata, et isik kannab endaga kaasas asja, mille võib võtta hoiule või

konfiskeerida.“;

56) seadust täiendatakse §-ga 651 järgmises sõnastuses:

㤠651. Kontrolltehing

(1) Kui käesoleva seaduse §-des 64 ja 65 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete

kohaldamisega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud teostada järelevalvet käesoleva

seaduse § 10 lõikes 6 ja lõike 8 punktides 1–4 sätestatud võõrandamise nõuete täitmise üle,

kuid see on vajalik olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib Keskkonnaamet riikliku järelevalve erimeetmena teha

kontrolltehingu. Kontrolltehingu tegemise otsustab Keskkonnaameti peadirektor või tema

volitatud ametiisik.

(2) Kontrolltehing on tsiviilõigusliku müügilepingu või muu võlaõigusliku tehingu tunnustega

toiming, mille tegemise eesmärk on kontrollida õigusaktiga kehtestatud nõuetest

kinnipidamist.

(3) Kontrolltehingut tegev ametiisik võib varjata selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing

tehakse, ja teiste isikute eest tehingu tegemise eesmärki. Kontrolltehingut tegev ametiisik ei

pea ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea ametiisik

esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu tegemise eesmärk on saavutatud. Kui

kontrolltehingut tehakse sidevahendite abil, võib Keskkonnaameti ametiisik kasutada selliseid

elektroonilisi kontaktandmeid, mis ei ole seostatavad tema ametiülesannete täitmisega.

6

(4) Kontrolltehingu tegemisel ei või läbi viia jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo

toimepanemisele, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks kasutada salajasele

koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut ega

konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 751 ja 754–757 tähenduses.

(5) Keskkonnaamet teavitab isikut, kelle suhtes tehti kontrolltehing, viivitamata pärast

kontrolltehingu tegemise eesmärgi saavutamist sellest, et tema suhtes kohaldati

kontrolltehingut. Keskkonnaamet võib kirjaliku põhjendatud otsusega lükata isiku, kelle suhtes

tehti kontrolltehing, teavitamise edasi, kui see on vältimatult vajalik sama isiku tegevusega

seotud järelevalve jätkamiseks või teiste isikute poolt niisuguste tehingute tegemisele esitatud

nõuete järgimise kontrollimiseks. Selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehti, teavitamist ei

või edasi lükata rohkem kui kolm kuud alates tehingu tegemise päevast.

(6) Kontrolltehingu tegemine protokollitakse korrakaitseseaduse §-s 12 sätestatud korras.

(7) Kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine.“;

57) paragrahv 69 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 69. Asukoha jälgimine ja kalapüügi seirekeskus

(1) Merel kalapüügiks kasutatav kalalaev ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kalapüügiks

kasutatav mootoriga kalalaev peab olema varustatud nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009

artiklis 9 sätestatud laevaseireseadmega.

(2) Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel jääkatte olemasolul kutseliseks kalapüügiks kasutatav

mootoriga sõiduk peab olema varustatud asukoha jälgimise seadmega.

(3) Valdkonna eest vastutav minister võib määrusega kehtestada käesoleva paragrahvi

lõigetes 1 ja 2 nimetatud seadmete tehnilised nõuded ning seadmete kaudu edastatavad andmed

ning andmete esitamise korra.

(4) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 9a nimetatud Eesti kalapüügi seirekeskus

asub Keskkonnaametis.

(5) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 109 nimetatud ülesannet täidab

Keskkonnaamet.“;

58) paragrahv 70 tunnistatakse kehtetuks;

59) paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Kutselisel kalapüügil, sõltumata sellest, kas kalalaeva kasutatakse, loetakse

kalapüüginõuete tõsiseks rikkumiseks:

1) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiseid

rikkumisi;

2) muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud veealal nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009

artikli 90 lõike 2 punktides a, c, d ja k ning sama artikli lõikes 3 punktis g nimetatud tõsiseid

rikkumisi;

3) kaaspüügi tingimuste rikkumist või alamõõdulise kala püüki;

4) keelatud püügiviiside või -vahendite kasutamist;

7

5) kala ja veetaime päritolu tõendamisega seotud andmete või dokumentide esitamata jätmist,

puudumist, võltsimist või võltsitud dokumendi või valeandmete esitamist;

6) loale kantud püügivõimaluse või lubatud aastasaagi ületamist;

7) püügivahendite silmasuuruse kohta esitatavate nõuete rikkumist;

8) kalapüüki keelupiirkonnas;

9) keelu all oleva kalavaru sihtpüüki.“;

60) paragrahvi 71 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 3 punktis h nimetatud tõsist

rikkumist.“;

61) paragrahvi 72 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Keskkonnaamet määrab kalalaevatunnistuse omanikule, kalalaeva kaptenile ja kalurile

käesoleva seaduse § 71 lõike 1 punktis 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest

punktid nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 92 sätestatu kohaselt.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid kaotavad kehtivuse nõukogu määruse

(EÜ) nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 8 nimetatud tähtaja möödumisel.

(3) Keskkonnaamet võib komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr x/2025, millega

kehtestatakse nõukogu (EÜ) määruse nr 1224/2009 üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses

kalanduse kontrolli, järelevalve ja inspekteerimistega (avaldamismärge), artikli 36 kohaselt

kustutada käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud punktid enne nõukogu määruse (EÜ)

nr 1224/2009 artikli 92 lõikes 8 nimetatud tähtaja möödumist.“;

62) paragrahvi 73 lõike 1 punktis 7 asendatakse arv „6“ arvuga „3“;

63) paragrahvi 73 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Keskkonnaamet teeb kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamise sissenõudmise

otsuse. Nimetatud otsus on täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21

tähenduses.“;

64) paragrahvi 74 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kala müügi katse või sellise kala müügi katse,

mille päritolu ei ole tõendatav, on karistatav.“;

65) paragrahvi 75 pealkirjas asendatakse sõna „kalalaevatunnistuseta“ sõnadega

„kalalaevatunnistuse nõudeid rikkudes“;

66) paragrahvi 75 lõikes 2 asendatakse sõnad „kalalaevatunnistuseta laevaga“ sõnadega

„kalalaevatunnistuse nõudeid rikkudes“;

67) paragrahvi 76 pealkirjas asendatakse tekstiosa „GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteemi“

tekstiosaga „Asukoha jälgimise seadme, laevaseireseadme“;

68) paragrahvi 76 pealkirjas ja lõikes 1 asendatakse sõna „korra“ sõnaga „nõuete“;

69) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse läbivalt tekstiosa „GPS- või muu

satelliitjälgimissüsteemi“ tekstiosaga „asukoha jälgimise seadme, laevaseireseadme“;

8

70) paragrahvi 77 pealkirjas ja lõikes 2 asendatakse sõnad „korra rikkumine“ sõnadega „nõuete

rikkumine ja valeandmete esitamine“ vastavas käändes;

71) paragrahvi 77 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Harrastuskalapüügi andmete esitamise nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut.“;

72) paragrahv 78 tunnistatakse kehtetuks;

73) paragrahvi 82 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud kala elektriga püüdmise vahendi võõrandamise

katse on karistatav.“;

74) paragrahvi 86 pealkirjas asendatakse sõnad „Kala lossimise“ tekstiosaga „Kala ja veetaime

lossimise, kaalumise“;

75) paragrahvi 86 lõikes 1 asendatakse sõnad „Kala lossimise“ tekstiosaga „Kala või veetaime

lossimise, kaalumise“;

76) seadust täiendatakse §-dega 881 ja 882 järgmises sõnastuses:

„§ 881. Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsise rikkumise

toimepanemise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 400 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on vähemalt

500 eurot, –

karistatakse rahatrahviga kuni viiekordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale vastavas

summas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 43 000 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahatrahviga kahe- kuni kaheksakordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale

vastavas summas.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud rahatrahvi määramise ja kala või veetaime väärtuse

arvutamise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kala või veetaime

esmakokkuostuhind.

§ 882. Korduvad ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsise rikkumise

toimepanemise eest, kui see on toime pandud vähemalt teist korda kolme aasta jooksul –

karistatakse rahatrahviga kuni 500 trahviühikut.

9

(2) Sama teo eest, kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on vähemalt

500 eurot –

karistatakse rahatrahviga kahe- kuni kaheksakordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale

vastavas summas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 53 000 eurot.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline

isik, –

karistatakse rahatrahviga kolme- kuni kümnekordses kala või veetaime esmakokkuostuhinnale

vastavas summas.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud rahatrahvi määramise ja kala või veetaime väärtuse

arvutamise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes 4 ja 5 nimetatud kala või veetaime

esmakokkuostuhind.“;

77) paragrahvi 89 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja 85“ tekstiosaga „, 85, 881 ja 882“;

78) paragrahvi 89 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „ja 88“ tekstiosaga „, 88, 881 ja 882“;

79) paragrahvi 90 lõiked 1, 2, 4 ja 5 tunnistatakse kehtetuks;

80) paragrahvi 90 täiendatakse lõigetega 6–10 järgmises sõnastuses:

„(6) Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel kuni 12 meetri pikkusele kalalaevale

alates 2028. aasta 10. jaanuarist.

(7) Käesoleva seaduse § 69 lõiget 1 kohaldatakse merel alla üheksa meetri pikkusele

kalalaevale nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 9 lõikes 4 sätestatu kohaselt alates

2030. aasta 1. jaanuarist.

(8) Käesoleva seaduse § 73 alusel enne 2026. aasta 10. jaanuari algatatud tsiviilkohtumenetlus

kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise sissenõudmiseks viiakse lõpuni seni kehtinud

alustel ja korras.

(9) Käesoleva seaduse §-s 882 sätestatud väärteo korduvuse arvestamisel ei võeta arvesse enne

2026. aasta 10. jaanuari toime pandud väärtegusid.

(10) Enne 2026. aasta 10. jaanuari välja antud kaluri kalapüügiluba kehtib selles märgitud

kehtivusaja lõpuni.“.

§ 2. Kalandusturu korraldamise seaduse muutmine

Kalandusturu korraldamise seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 järgmises sõnastuses:

„31) nõukogu määruses (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise

kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ)

nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr 2166/2005,

10

(EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr

1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93,

(EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50), sätestatud

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuded;“;

2) seaduse 2. peatüki pealkirjas asendatakse sõna „ja“ tekstiosaga „, kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuded ning“;

3) seadust täiendatakse §-ga 101 järgmises sõnastuses:

„101. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuded

(1) Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii peab olema jälgitav nõukogu määruse (EÜ)

nr 1224/2009 artikli 58 kohaselt.

(2) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artiklis 58 sätestatud nõudeid ei kohaldata sama

artikli lõikes 8 sätestatud juhul.“;

4) paragrahvi 11 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96,

(EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ) nr

2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ)

nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93,

(EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50),“;

5) paragrahvi 76 lõikes 1 asendatakse arv „100“ arvuga „300“;

6) paragrahvi 76 lõikes 2 asendatakse arv „3200“ arvuga „32 000“;

7) seadust täiendatakse §-ga 761 järgmises sõnastuses:

„§ 761. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumine

(1) Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete rikkumise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 300 trahviühikut.

(2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, –

karistatakse rahatrahviga kuni 32 000 eurot.“;

8) paragrahvi 77 tekstis asendatakse tekstiosa „§-s 76 sätestatud väärteo“ tekstiosaga „§-des 76

ja 761 sätestatud väärtegude“.

§ 3. Karistusregistri seaduse muutmine

Karistusregistri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 lõiget 2 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) käesoleva seaduse § 20 lõike 1 punktis 20 nimetatud väärteo korduvuse arvestamisel.“;

2) paragrahvi 20 lõiget 1 täiendatakse punktiga 20 järgmises sõnastuses:

„20) Keskkonnaametil kalapüügiseaduse §-s 882 sätestatud väärteo tunnuste ilmnemisel

algatatud väärteomenetluse läbiviimise eesmärgil.“;

11

3) paragrahvi 23 lõigetes 2 ja 6 asendatakse tekstiosa „3–11 ja 13“ tekstiosaga „3–11, 13 ja

20“.

§ 4. Riigilõivuseaduse muutmine

Riigilõivuseaduse § 40 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „3–11 ja 13“ tekstiosaga „3–11, 13 ja

20“.

§ 5. Seaduse jõustumine

(1) Käesolev seadus jõustub 2026. aasta 10. jaanuaril.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 11 jõustub 2028. aasta 10. jaanuaril.

(3) Käesoleva seaduse § 1 punkt 52 jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril.

___________________________________________________________________________

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ….. ……. 2025

1

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu

(edaspidi eelnõu) on koostatud Euroopa Liidu (edaspidi EL) ühise kalanduspoliitika

kontrollsüsteemi muudatuste rakendamiseks.

Eelnõuga viiakse kalapüügiseadus (edaspidi KPS) ja teised seadused kooskõlla EL-i uute

nõuetega kalapüügi valdkonnas, kuna kehtivad reeglid ei vasta enam EL-i ühise kalanduspoliitika

kontrollisüsteemi ja loodusressursside kaitse nõuetele. Edaspidi muutub kalapüügiandmete

esitamine elektrooniliseks ja põhjalikumaks, kala päritolu muutub digitaalselt jälgitavaks kogu

tarneahela ulatuses ning kalalaevad varustatakse järk- järgult asukoha jälgimisseadmetega.

Samuti karmistatakse kala päritolu tõendamise reegleid, tugevdatakse järelevalvet ja

karmistatakse karistusi ebaseadusliku kalapüügi tõkestamiseks tõsiste rikkumiste korral,

arvestades rikkumise korral püütud kala väärtust. Seega uute EL-i nõuete rakendamiseks on

vajalik ajakohastada mitmeid KPS-i sätteid, muuta karistusregistri seadust (edaspidi KarRS),

kalandusturu korraldamise seadust (edaspidi KTKS) ja riigilõivuseadust (edaspidi RLS). KarRS-i

muutmine on vajalik, et anda Keskkonnaametile (edaspidi KeA) juurdepääs karistusregistri ja

selle arhiivi andmetele väärteo korduvuse arvestamiseks, mis on seotud tõsiste rikkumistega.

KTKS-i muutmine on vajalik, et tagada EL-i kalapüügi- ja vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuete

rakendamine. RLS-i muudetakse, et vabastada KeA riigilõivu maksmisest karistusregistri

andmepäringute puhul.

Muudatuste eesmärk on suurendada sektori läbipaistvust ja ausat konkurentsi, tagada

loodusressursside paremat kaitset ning tagada, et Eesti kalandussektor vastab EL-i nõuetele.

Muudatustega kaasneb mõningane lühiajaline negatiivne mõju majandusele, ettevõtjatele

kehtestatavate täiendavate kohustuste näol, samas pikemas perspektiivis kaasneb muudatustega

positiivne mõju majandusele, kuna uued nõuded teenivad kalavarude kaitse ja taastamise

eesmärki.

Uued nõuded ja digitaalsed süsteemid suurendavad ettevõtjate halduskoormust. Halduskoormus

kasvab eelkõige ettevõtjatel, kes kasutavad alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaevu, kuna

muudatuse tulemusel tekib kohustus varustada ka selliseid kalalaevu asukoha jälgimiseseadmega.

Lisaks kasvab halduskoormus kõikidel ettevõtjatel seoses uute kalapüügi- ning

vesiviljelustoodete jälgitavuse nõuetega. Halduskoormust vähendatakse järgmiste nõuete

kaotamisega: kalalaevatunnistuse asendamine elektroonilisega ning kalalaevatunnistuse

tagastamise nõude kaotamine; kalalaeva merekõlblikkuse tunnistuse ja vastavuse tunnistuse

esitamise nõude kaotamine kalalaeva kalapüügiloa taotlemisel; püügiandmete elektrooniliseks

esitamiseks vajalikud kasutajaõigused saanud isik ei pea ise enam teavitama asjaomasel

tegevusalal tegevuse lõpetamisest, vaid seda peab kasutajaõiguste andja ise kontrollima;

püügitegevuste raporteerimisel lõkspüüniste koordinaatide esitamise nõude kaotamine

passiivpüünistega püügil; kolmanda riigi kalalaeva lossimisel ei pea enam päritolu tõendavateks

dokumentideks esitama sadamariigi kontrollidokumenti, eelteadet, lossimisdeklaratsiooni ja

ümberlaadimisdeklaratsiooni.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

2

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika

osakonna nõunik Kaire Märtin (tel 626 0715, [email protected]), valdkonnajuht Herki Tuus

(tel 626 0711, [email protected]), nõunikud Aare Tuvi (tel 626 0712, [email protected]), Epp

Meremaa (tel 625 6223, [email protected]) ja Külli Aas (tel 5625 8463, [email protected]).

Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud õigusosakonna peaspetsialist Jan Nilson (5626 7065,

[email protected]). Eelnõu on keeleliselt toimetanud õigusosakonna peaspetsialist Leeni Kohal

([email protected], 5698 3427).

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud ühegi menetluses oleva eelnõuga ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.

Eelnõuga muudetavad sätted on seotud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamisega. Eelkõige

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise

kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr

2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ)

nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ)

nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ)

nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50) (edaspidi nõukogu määrus nr 1224/2009)1

rakendamisega.

Eelnõuga muudetakse kalapüügiseaduse redaktsiooni RT I, 30.06.2023, 23, karistusregistri

seaduse redaktsiooni RT I, 05.07.2025, 8, kalandusturu korraldamise seaduse redaktsiooni RT I,

26.09.2023, 2 ja riigilõivuseaduse redaktsiooni RT I, 02.10.2025, 7.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks Riigikogus on vajalik poolthäälte enamus.

Eelnõu on kooskõlas põhiseaduse §-ga 5, mis sätestab, et loodusvarad ja loodusressursid on

rahvuslik rikkus, mida tuleb kasutada säästlikult ning §-ga 53, mis sätestab, et igaüks on

kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale

tekitanud. Samuti on eelnõu kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikliga 37, mille

kohaselt kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja keskkonna kvaliteedi parandamine tuleb

integreerida liidu poliitikasse ning tagada säästva arengu põhimõtete kohaldamine.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõu eesmärk on rakendada nõukogu määrust nr 1224/2009, mida muudeti Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määruseid

(EÜ) nr 1224/2009, nr 1967/2006, nr 1005/2008, 2016/1139, 2017/2403 ja 2019/4732 (edaspidi

kalanduse kontrollimäärus). Kuigi nõukogu määrus nr 1224/2009 oli kehtestatud ühise

kalanduspoliitika rakendamise tagamiseks, siis EL ühine kalanduspoliitika (edaspidi ÜKP) oli

kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 ühise

kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ)

nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ)

nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ (ELT L 354, 28.12.2013, lk 22–61)3 (edaspidi

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 1380/2013), mis jõustus hiljem. Seega kehtiv

kalanduskontrolli süsteem oli välja töötatud enne reformitud ühist kalanduspoliitikat ning ei ole

sellisel kujul sellega täielikult sidus. Lisaks kajastab süsteem rohkem kui viieteistkümne aasta

1 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/1224/2024-10-11 2 Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?qid=1761896483299&uri=CELEX%3A32023R2842 3 Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A02013R1380-

20230101&qid=1762266480402

3

taguseid kontrollistrateegiaid ja metoodikaid ning sellel puuduvad vahendid, et rahuldada tõhusalt

praeguseid ja tulevasi vajadusi seoses kalandusandmete ja kalalaevastike kontrolliga, vastata

kalandustavade ja -tehnoloogiate jätkuvale arengule ning kasutada tänapäevase ja kulutõhusama

kontrollitehnoloogia ja andmevahetussüsteemide eeliseid. Praegune süsteem ei kajasta ka uusi ja

tänapäevaseid liidu poliitikapõhimõtteid, mis on hiljuti vastu võetud, näiteks plastistrateegia,

digitaalse ühtse turu strateegia ja rahvusvaheline ookeanide majandamine. Euroopa komisjoni

(edaspidi ka komisjon) õigusloome kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi hinnang4, 5 Euroopa

Kontrollikoja eriaruanne6 ja Euroopa Parlamendi resolutsioon7 on kõik näidanud, et ÜKP-l on

puuduseid ja see ei ole kokkuvõttes eesmärgipärane. Alates kõikide nende dokumentide

avaldamisest on toimunud mitmed arutelud ja seisukohtade vahetused nõukogus,8 Euroopa

Parlamendis, Euroopa Kalanduskontrolli Ameti haldusnõukogus9 ning liikmesriikide ja

sidusrühmadega. Need arutelud on kinnitanud, et EL-i institutsioonide ja otseste sidusrühmade

vahel valitseb üksmeel, et kalanduskontrolli süsteem ei ole tõhus ja tulemuslik ega vasta praegusel

kujul täielikult eesmärgile tagada jätkuvalt ÜKP eesmärkide saavutamine. Sellest lähtuvalt on

komisjon välja töötanud kalanduse kontrollimääruse, mis jõustus 10. jaanuaril 2024. a ning

millega muudeti seni kehtinud nõukogu määrust nr 1224/2009. Ühise kalanduspoliitika

eesmärgiks on tagada, et kalandus- ja vesiviljelustegevus oleksid pika aja jooksul

keskkonnasäästlikud ning neid juhitaks viisil, mis on järjepidev, et saavutada majanduslikud,

sotsiaalsed ja tööhõivega seotud eesmärgid. Selle edukus sõltub suurel määral tõhusa kontrolli-

ja jõustamissüsteemi rakendamisest.

Käesoleva eelnõu eesmärk on viia KPS kooskõlla kalanduse kontrollimäärusega. Kalanduse

kontrollimääruse sätted jõustuvad järk-järgult alates 10. jaanuarist 2026. a kuni 1. jaanuarini

2030. a ja need on järgmised:

 laieneb järk-järgult kohustus jälgida kalalaevade tegevust merel laevaseireseadmete abil

kõigile alla 12-meetrise kogupikkusega kalalaevadele;

 täieneb esitatavate kalapüügiga seotud andmete hulk ja nende esitamine muutub

järk- järgult kõigile püüdjatele elektrooniliseks;

 tekib kohustus paigaldada teatud kalalaevadele statsionaarsed süsteemid

mootorivõimsuse pidevaks mõõtmiseks ja registreerimiseks;

 lisandub kalalaeva kogumahutavuse kontrollimise nõue;

 hakatakse registreerima kala jälgitavuse ehk päritolu tõendamise andmeid elektrooniliselt

ning luuakse seos kalapüügi- või vesiviljelustoodete partii ja püügireisi või korje vahel,

sealhulgas sise- ja piiriveekogudel;

 väheneb kala koguse piirmäär, mida võib esmakokkuostu vormistamata müüa;

 muutuvad kala ja veetaime kaalumisega seotud nõuded;

 täieneb tõsiste rikkumiste nimekiri ja lisanduvad ka tingimused, mille alusel teatud

rikkumisi kvalifitseeritakse tõsisteks rikkumisteks;

 täieneb riikliku järelevalve erimeetmete loetelu;

 lisandub karistus EL-i ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest;

 täieneb EL-i ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest määratavate punktide

süsteem, mis kohaldub edaspidi ka kalalaeva kaptenitele ja kaluritele.

4 COM(2017) 192 final. 5 SWD(2017) 134 final. 6 Kontrollikoja eriaruanne „ELi kalanduskontroll: jõupingutusi tuleb suurendada“. 7 Euroopa Parlamendi 25. oktoobri 2016. aasta resolutsioon kalanduskontrolli ühtlustamise kohta Euroopas.

Arvutivõrgus: http://www.europarl.europa.eu/sides/getDoc.do?pubRef=-//EP//TEXT+TA+P8-TA-2016-

0407+0+DOC+XML+V0//ET 8 Nõukogu järeldused, milles käsitletakse Euroopa Kontrollikoja eriaruannet nr 8/2017. Arvutivõrgus:

http://data.consilium.europa.eu/doc/document/ST-13323-2017-INIT/et/pdf 9 Arvutivõrgus: https://www.efca.europa.eu/sites/default/files/EFCA%20Evaluation%20-

%20Issuing%20of%20Recommendations.pdf

4

Eelnõuga rakendatakse eelkõige kalanduse kontrollimäärust välja arvatud mõned üksikud erandid

(eelnõu § 1 punkt 39). Muudatuste jõustumise ajaraam on järgmine:

 alates 10. jaanuarist 2026. a hakkavad kehtima järgmised regulatsioonid: uued kaluri

kalapüügiloa nõuded; täiendatud püügiandmete esitamise nõuded (sealhulgas

harrastuspüügis); uued kala päritolu tõendamise nõuded; uus esmakokkuostu

vormistamata müüa lubatud kalakoguse piirmäär; uued kaalumise nõuded; uus tõsiste

rikkumiste eest määratavate punktide süsteem, mis kohaldud edaspidi ka kalalaeva

kaptenitele ja kaluritele; täiendatud tõsiste rikkumiste loetelu ning kohandatud

karistusnormid; uus karistus tõsise rikkumise toimepanemise eest, mille määramise

aluseks on kala või veetaime väärtus; täiendatud riikliku järelevalve erimeetmete loetelu;

 alates 10. jaanuarist 2028. a hakkavad kehtima järgmised regulatsioonid: kalalaevade

asukoha jälgimine merel 9—12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ja aktiivpüüniseid

kasutavatele alla 9 meetrise kogupikkusega kalalaevadele; üle 221-kilovatise võimsusega

kõrge riskiga kalalaevade mootorivõimsuse pidev jälgimine;

 alates 10. jaanuarist 2029. a hakkavad kehtima kala päritolu tõendamise nõuded

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete konservidele;

 alates 1. jaanuarist 2030. a hakkab kehtima kalalaevade püügitegevuse jälgimise kohustus

merel kõikidele alla 12 meetrise kogupikkusega kalalaevadele ning harrastuskalapüügil

tuleb püügiandmeid koguda igapäevaselt selliste liikide puhul, millele avaldab

harrastuspüük olulist mõju.

Selguse huvides märgime, et viitame läbivalt eelnõu seletuskirjas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määrusele (EL) 2023/2842 kui kalanduse kontrollimäärusele, kuna nõukogu määruse nr

1224/2009 konsolideeritud versiooni ei ole veel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud. Samuti

märgime, et kalanduse kontrollimäärusega tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusmääruse

(EL) nr 404/2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse

ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks)

üksikasjalikud rakenduseeskirjad (ELT L 112, 30.04.2011, lk 1–153) (edaspidi komisjoni

rakendusmäärus (EL) nr 404/2011). Komisjoni poolt esitatud eelnõude alusel on teada, et

komisjon kehtestab lähiajal uued nõukogu määruse nr 1224/2009 rakendusaktid. Kuna komisjoni

rakendusmäärus (EL) nr 404/2011 tunnistatakse kehtetuks ning viimast asendatakse uute

rakendusaktidega, on vaja muuta vastavaid viited KPS-is. Komisjoni rakendusmääruse (EL) nr

404/2011 kehtetuks tunnistamisel jäävad üleminekuperioodil kehtima need sätted, mis

puudutavad nõudeid, mis hakkavad kalanduse kontrollimääruse alusel kehtima hiljem kui 10.

jaanuarist 2026. a. Üleminekuperiood kestab kuni vastavate kalanduse kontrollimääruse sätete

jõustumiseni. Komisjon asendab komisjoni rakendusmääruse (EL) nr 404/2011 uute rakendus- ja

delegeeritud määrustega. Näiteks juba on vastu võetud harrastuspüügi andmete kogumist

puudutav rakendusakt. Eraldi rakendusakt töötatakse välja kaalumise ja mootorivõimsuse

mõõtmise ja registreerimise täpsete nõuete jaoks, mis on plaanis vastu võtta 2026. a ja 2027. a

vastavalt. Uute rakendusaktide viited eelnõus on märgitud tähega „x“, sest vastavaid

rakendusakte veel pole avaldatud.

Väljatöötamiskavatsust (edaspidi VTK) ei ole antud muudatuse puhul koostatud, sest eelnõu

käsitleb EL-i õiguse rakendamist ja vastavalt Vabariigi Valitsus 29. detsembri 2011. a määruse

nr 228 „hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1 lõike 1 punktile 2 ei ole sel juhul VTK

koostamine nõutav.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

5

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist, millest esimene käsitleb KPS-is tehtavaid muudatusi, teine

käsitleb KTKS-is tehtavaid muudatusi, kolmas KarRS-is tehtavaid muudatusi, neljas RLS-is

tehtavaid muudatusi ja viiendas sätestatakse seaduse jõustumisaeg.

3.1. Kala müük tarbijale (eelnõu § 1 punkt 1)

Eelnõu § 1 punktiga 1 ajakohastatakse viited kalanduse kontrollimäärusele KPS-i § 10 lõike 8

punktides 1 ja 3, § 10 lõikes 12 ning § 15 lõikes 3. Muudatus vastab kalanduse kontrollimääruse

artiklile 65, millega vähendati kogust, mida võib esmakokkuostu vormistamata füüsilisele isikule

oma tarbeks müüa. Senise 30 kilogrammi asemel võib füüsilisele isikule müüa ilma

esmakokkuostu vormistamata 10 kilogrammi kala või 2 isendit lõhe päevas. Muudatuse eesmärk

on vähendada päritolu tõendamata liikuva kala koguseid, mis teenib loodusressursside parema

kaitse eesmärki.

3.2. Kala päritolu tõendamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavus

(eelnõu § 1 punkt 4 ja § 2 punktid 18)

Kalapüügi- ja vesiviljelustoote päritolu peab kalanduse kontrollimääruse artiklite 56a ja 58

kohaselt olema elektrooniliselt tarneahela igas etapis tõendatav püügist või korjest kuni

jaemüügini. Kalapüügi- või vesiviljelustoote partiide kohta nõutud teave tagab selle, et igas etapis

on võimalik püügireisini või korjeni tuvastada, millisest püügireisist või vesiviljeluse üksusest

toode pärineb. Partiidega kaasas peab olema selline teave, et nad oleksid jälgitavad igas

tarneahela etapis kuni jaemüügini. Käitajad, kelle valduses tooted on, peavad pidama partiide

kohta elektrooniliselt arvestust minimaalse teabe ulatuses ning tegema selle teabe elektrooniliselt

teatavaks ka järgmisele käitajale, kellele tooteid tarnitakse. Minimaalseks partii kohta esitatavaks

teabeks, mida käitaja igas etapis partii kohta kogub ja esitab on partii identifitseerimisnumber,

partiisse kuuluvate kalatoodete püügireisi identifitseerimisnumber või püügipäeva kordumatu

identifitseerimisnumber või - numbrid, partiisse kuuluvate vesiviljelustoodete tootja või

kalakasvandusüksuse nimi ja registreerimisnumber, imporditud toodete puhul püügilaevade

number või püügisertifikaadi number, kala nimetus, geograafiline piirkond või veekogu, millest

kala on püütud või kasvatatud, püügivahendi liik, püügi või korje kuupäev, kogus või isendite

arv, eraldi teave alammõõdust väiksemate isendite kohta ning ühiste turustusnormide kohane

teave. Muudatuse eesmärgiks on ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi

tõkestamine, järelevalve tõhustamine, mis tagab loodusressursside parema kaitse, samuti

toiduohutuse tagamine ning ausale konkurentsile kaasa aitamine. See nõue puudutab EL-i vetest

ja Eesti Vabariigi sise- ja piiriveekogudest pärinevaid kalapüügi- ja vesiviljelustooteid ning

kolmandatest riikidest imporditud kalapüügi- ja vesiviljelustooteid. Kehtivaid nõudeid

täiendatakse järgmise teabega: kalapüügitoodete puhul püügireisi või püügipäeva kordumatu

numbri või numbritega, vesiviljelustoote puhul vesiviljeluse tootmisüksuse

registreerimisnumbriga ja EL-i imporditava kalapüügi- või vesiviljelustoote puhul püügilaeva

IMO numbriga. Täiendava teabe lisamise eesmärk on tõendada, milliselt püügireisilt või millisest

korjest kalapüügi- või vesiviljelustoode pärineb, et tõkestada ebaseaduslikku, teatamata ja

reguleerimata kalapüüki. Vastavustabel olemasolevate nõuete ja uute ning toiduohutuse nõuete

kohta on toodud eelnõu seletuskirja lisas 3.

10. jaanuarist 2026. a jõustuvad muudatused puudutavad nõukogu määruses (EMÜ) nr 2658/87,

tariifi- ja statistikanomenklatuuri ning ühise tollitariifistiku kohta (EÜT L 256, 7.9.1987, lk

1– 675) sätestatud kombineeritud nomenklatuuri gruppi 3, milleks on elus, värske, jahutatud,

külmutatud kuivatatud, soolatud või soolvees, külm- või kuumsuitsukala, kalafilee, vähid ja

molluskid. Kombineeritud nomenklatuuri grupi 16 rubriikidesse 1604 ja 1605 ning grupi 12

(kalakonservid) alamrubriiki 1212 21 (vetikad) kuuluvate kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

partiide osas jõustuvad muudatused 10. jaanuaril 2029. a.10

10 Info kombineeritud nomenklatuuri gruppide kohta. Arvutivõrgus: https://ncfailid.emta.ee/s/KSfAwqg8f55C5n6

6

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse tervikuna KPS § 13. Kavandatava KPS § 13 lõikega 1

sätestatakse üldnõue, et kala ja veetaime päritolu peab olema tõendatav. Kutselisel kalapüügil on

dokumendid, millega saab kala- ja veetaime päritolu tõendada nimetatud KPS § 61 lõikes 1,

harrastuspüügil on päritolu tõendavaks dokumendiks isikut tõendav dokument. Eripüügil püütud

kala päritolu tõendavaks dokumendiks on loa omaniku või loale kantud püüdja isikut tõendav

dokument või esmakokkuostukviitung. Seega dokumentides, millega on võimalik tõendada kala

ja veetaime päritolu, sisulist muudatust ei kaasne. Kavandatava KPS § 13 lõikega 2 sätestatakse,

et kala (veetaimele ei kohaldu) impordi ja reekspordi puhul on kala päritolu tõendavaks

dokumendiks püügisertifikaat, mis on nõutav nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega

luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks,

ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001

ja (EÜ) nr 601/2004 ning tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ)

nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008, lk 1–32) (edaspidi ETR määrus) kohaselt. Edaspidi ei

loeta enam kolmanda riigi kalalaeva lossimisel päritolu tõendavateks dokumentideks sadamariigi

kontrollidokumenti, eelteadet, lossimisdeklaratsiooni ja ümberlaadimisdeklaratsiooni, sest

tegemist on kala impordiga, mille puhul on kohustuslik omada püügisertifikaat. Kavandatava

KPS § 13 lõikega 3 sätestatakse, et kala ja veetaime päritolu ei ole vaja tõendada, siis kui kala on

ostnud füüsiline isik oma tarbeks ning kogus ühe päeva kohta ei ületa 10 kilogrammi või kahte

lõhet isiku kohta. Nimetatud piirmäärad on sätestatud kalanduse kontrollimääruse artikli 58

lõikes 8 ja artiklis 65. Kavandatava KPS § 13 lõikega 4 kehtestatakse kalanduse kontrollimääruse

artiklis 68 lõikes 6 sätestatud erand transpordidokumendile juhul kui kala ja veetaime transport

toimub sadamaalal või kuni 25 kilomeetri kaugusele lossimiskohast. Antud säte võimaldab

nimetatud tingimustel mitte koostada transpordidokumenti, küll aga kala päritolu tõendamise

nõue jääb kehtima. Kehtiva KPS § 13 lõikeid 7 ja 8 ei kehtestata enam. Kehtiv KPS § 13 lõige 7

on kaetud eelnõu § 2 punktiga 3, millega täiendatakse KTKS-i, mis sätestab, et kalapüügi- ja

vesiviljelustooted peavad olema jälgitavad kalanduse kontrollimääruse artikli 58 kohaselt. Kehtiv

KPS § 13 lõige 8 on kaetud ühelt poolt kavandatava KPS § 13 lõikega 1, teiselt poolt

korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 30 ning kavandatava KTKS § 101 lõikega 1.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse kalandusturu korraldamise abinõude loetelu. Ehk KTKS-i §

2 lõiget 1 täiendatakse punktiga 31 selliselt, et seadus kataks ka kalanduse kontrollimääruses

nõutud kalapüügi- või vesiviljelustoodete partiide jälgitavuse. Nimetatud tooted peavad olema

jälgitavad kogu tarneahela ulatuses kuni jaemüügini. Kavandatava muudatuse tulemusel hõlmab

KTKS kalapüügitoodete partii jälgitavuse peale püüki ja vesiviljelustoodete kontrolli peale korjet.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse peatüki 2 pealkirja, et see peegeldaks paremini peatüki sisu

ja hõlmaks ka jälgitavuse nõudeid.

Eelnõu § 2 punktiga 3 täiendatakse KTKS-i §-ga 101, milleks on kalapüügi- ja vesiviljelustoote

partii jälgitavuse nõuded. Kavandatav paragrahv viitab kalanduse kontrollimäärusele ja sätestab,

et kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partiid peavad olema nõuetekohaselt jälgitavad ehk siis

vastama tarneahela kontrollinõuetele. Kavandatavas KTKS § 101 lõikes 2 sätestatakse, et

tarneahela jälgitavuse nõuded ei kohaldu tarbijale müügi puhul, kui kala või veetaime kogus on

alla 10 kilogrammi või lõhe puhul kuni 2 tükki. See rakendub nii püütud kui vesiviljeluses

kasvatatud kalapüügi- ja vesiviljelustoodetele.

Eelnõu § 2 punktiga 4 jäetakse välja KTKS-i § 11 lõikest 3 esmaviide kalanduse

kontrollimäärusele, sest see on kaetud KTKS § 2 muudatusega.

Eelnõu § 2 punktidega 5 ja 6 muudetakse KTKS-i § 76 selliselt, et ühtlustatakse rahatrahvide

määrad KPS-iga. Muudatus tuleneb vajadusest ajakohastada rahatrahvide määrad selliselt, et

need teeniksid oma algset eesmärki, mõjutada isikuid hoiduma õigusvastastest tegevustest.

7

Eelnõu § 2 punktiga 7 täiendatakse KTKS-i §-ga 761. Kavandatav KTKS § 761 on

väärteokoosseis, mis näeb ette karistuse kalapüügi- ja vesiviljelustoodete partii jälgitavuse nõuete

rikkumise eest. Nimetatud nõuete rikkumine toob kaasa karistuse füüsilisele isikule kuni 300

trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot. Trahvimäärade suurus väärtegude puhul on

analoogne KPS-is sätestatuga. Juhul kui on tegemist tõsise rikkumisega, siis tuleb karistuse

määramisel lähtuda kavandatavatest KPS §-st 881 ja 882.

Eelnõu § 2 punktiga 8 täiendatakse KTKS-i § 77 viitega uuele KTKS-i § 761. Muudatuse

tulemusel on KTKS-i § 761 sätestatud väärteo kohtuväline menetleja Põllumajandus- ja

Toiduamet või Keskkonnaamet.

3.3. Mootorivõimsuse kontrollimine (eelnõu § 1 punktid 10 ja 11)

Mootorivõimsus koos kogumahutavusega moodustavad liikmesriigi laevastiku püügivõimsuse,

millele on Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse nr 1380/2013 kohaselt seatud ülempiir

riiklikes kalalaevaregistrites. Eestis on riiklikuks kalalaevaregistriks Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse nr 1380/2013 tähenduses kutseline kalapüügi register. KPS § 35 lõige 4

sätestab, et mootorivõimsus on püügivõimsuse osa. Püügivõimsuse reguleerimine on oluline

vahend EL-i kalanduspoliitikas, mille abil viia laevastikud vastavusse kalavarudega ning tagada

püügisektori kasumlikkus. Riiklikus kalalaevaregistris registreeritud kalalaeva mootorivõimsuse

ületamine rohkem kui 20 protsenti on kalanduse kontrollimääruse järgi tõsine rikkumine.

Muudatuse kohaselt viib KeA koostöös Euroopa Kalanduskontrolli Agentuuriga (edaspidi EFCA)

läbi riskianalüüsi nende kalalaevade väljaselgitamiseks, kelle puhul on suurem tõenäosus tõsise

rikkumise toimepanemiseks. Selleks hinnatakse, kas piirkonnas kehtib püügikoormuse

reguleerimise kord, millised on sihtliigid, kas kalalaev on varem tõsist rikkumist toime pannud,

kas laeva võimsust on vähendatud jms. Kalanduse kontrollimääruse artikli 39a kohaselt peavad

kõrge riskiga üle 221 kilovatise võimsusega mootoriga kalalaevad olema varustatud statsionaarse

mõõtesüsteemiga, mis tagab mootorivõimsuse pideva mõõtmise ja kõnealuste andmete

salvestamise ja säilitamise pardal.

Need nõuded jõustuvad alates 10. jaanuarist 2028. a ning Euroopa komisjon töötab välja

rakendusakti nende süsteemide tehniliste nõuete ja omaduste ning paigaldamise kohta. Nõuete

täitmiseks on võimalik kalandusettevõtjatel küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike

kulude maksumusest regionaal- ja põllumajandusministri 21.veebruari 2025. a määruse nr 15

„Perioodi 2021–2027 kalapüügi investeeringutoetus“ (edaspidi regionaal- ja

põllumajandusministri määrus nr 15) alusel. Nimetatud määruse kohaselt, toetatakse

investeeringuid, mida tehakse merel püüdval segmenti 4S1, 4S2 või 4S3 kantud kalalaeva pardal.

Kalalavade segmendid on kehtestatud maaeluministri 28. novembri 2017. a määrusega nr 79

„Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale

esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ (edaspidi maaeluministri

määrus nr 79).

Eelnõu § 1 punktiga 10 jäetakse välja viide komisjoni rakendusmääruse nr 404/2011 artikli 61

lõikele 2, tegemist on otsekohalduva õigusaktiga, mis küll tunnistati kehtetuks, kuid, mille sätted

kehtivad veel üleminekuaja jooksul. Selle asemel kehtestab lähiajal komisjon ka uued nõukogu

määruse nr 1224/2009 rakendusaktid, mis saavad olema samuti otsekohalduvad. Seaduse tasemel

loobutakse viitest komisjoni rakendusmäärusele nr 404/2011, et vältida KPS-i muutmist lähiajal.

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse KPS § 33 lõikega 7. Kavandatava KPS § 33 lõikega 7

sätestatakse, et tulenevalt kalanduse kontrollimääruse artiklist 39a on KeA-l õigus kohustada

kalalaeva omanikku või valdajat paigaldada mootorivõimsuse pideva mõõtmise ja andmete

salvestamise süsteem, kui kalalaeva mootorivõimsus ületab 221 kilovatti. Vastavalt kalanduse

kontrollimääruse artikli 39a lõikele 4 vastutavad süsteemi toimimise ja andmete salvestamise,

8

säilitamise ja ametnikele kättesaadavaks tegemise eest kalalaevatunnistuse omanik ja kapten. See

nõue jõustub alates 10. jaanuarist 2028. a.

3.4. Kutselise kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse nõuded ning püügivõimaluse ja lubatud

aastasaagi vähendamine (eelnõu § 1 punktid 2, 3, 8, 9, 14, 17, 18, 21, 26—31, 33—36 ja

38— 40)

Eelnõu § 1 punktiga 2 jäetakse välja KPS § 12 lõikest 1 kolmas lause. Kohustus riiklikku

järelevalvet teostava isiku nõudmisel esitama püügiõigust tõendavat dokumenti tuleneb

KorS § 30 ning selle kordamine KPS-is võib tekitada tarbetud segadust.

Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks KPS § 12 lõige 6, mis kohustas isikut esitama

kalapüügiõigust tõendava dokumendi paberärakirja. Tänaseks on kõik kalapüügiload

elektroonsed ja paberärakirja nõue on üleliigne ning aegunud, mistõttu säte tunnistatakse

kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 8 jäetakse välja KPS § 32 lõikest 1 teine lause, mis sätestab, et kalalaeva ja

kaluri kalapüügiload antakse elektrooniliselt. Tegemist on ebavajaliku sättega, sest KPS § 7

sätestab juba elektrooniliste lubade andmise põhimõtte, mistõttu pole vaja seda KPS §-s 32

korrata.

Eelnõu § 1 punktiga 9 asendatakse KPS § 32 lõikes 2 viide komisjoni rakendusmäärusele

nr 404/2011 viitega kalanduse kontrollimääruse artiklitele 7 ja 7a, mis sisaldavad

kalapüügilubade andmise nõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 14 täpsustatakse kutselise kalapüügi registrisse kantavaid andmeid, jättes

KPS § 34 lõike 1 punktidest 1 ja 4 välja viited sätetele, mis tunnistatakse käesoleva eelnõuga

kehtetuks, ehk viited KPS § 61 lõigetele 4 ja 8. KPS § 34 lõike 4 punktis 1 jäetakse välja viide

KPS § 61 lõikele 4, sest andmed esmakokkuostja kohta on kaetud sama paragrahvi lõikega 5.

KPS § 34 lõike 4 punktis 1 jäetakse välja viide § 61 lõikele 8, sest KPS § 61 lõikega 8 tehti

komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 lubatud erand, et 12-meetrise kogupikkusega või

pikemad kalalaevad, mis püüavad merel kaluri kalapüügiloa alusel ei pea esitama andmeid

elektrooniliselt. Kuna uues kalanduse kontrollimääruses on sellise erandi tegemise võimalus ära

kaotatud, siis ei ole lõige 8 enam asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 17 jäetakse KPS 38 lõikest 1 välja viide komisjoni rakendusmäärusele

nr 404/2011, kuna nimetatud määrus tunnistati kehtetuks kalanduse kontrollimäärusega. Alles

jääb viide nõukogu määrusele nr 1224/2009, mis tähendab, et kalalaevatunnistuse menetlemisel

lähtutakse nõukogu määruse nr 1224/2009 nõuetest ning selle alusel kehtestatud õigusaktidest.

Nõukogu määruse nr 1224/2009 sätteid on muudetud täpsemaks ja sellest piisab

kalalaevatunnistuse menetlemiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 18 ja 21 tunnistatakse kehtetuks KPS § 38 lõiked 3 ja 5. KPS § 38 lõige 3

sätestas erandi, et alla 10 meetrise kogupikkusega kalalaevade puhul ei pea kalalaeva pardal

hoidma kalalaevatunnistust. Kuna kalalaevatunnistus antakse elektrooniliselt, siis on see erand

muutunud tarbetuks. KPS § 38 lõige 5 sätestas nõude kehtivuse kaotanud kalalaevatunnistuse

tagastamiseks. Kuna kalalaevaluba antakse samuti elektrooniliselt, siis ei ole see nõue enam

asjakohane.

Eelnõu § 1 punktiga 26 ühtlustatakse KPS-is sätestatud menetlustähtajad ning muudetakse kõik

kalapüügilubade menetlemisega seotud tähtajad lühemaks. Muudatuse eesmärgiks on

halduskoormuse vähendamine muutes kutseliste kalapüügilubadega seotud menetlustähtajad

lühemaks, mis mõjutab positiivselt ettevõtlust. Muudatuse tulemusel kalapüügilubadega seotud

menetluse tähtajaks on viis tööpäeva. Muudatuse tulemusel peab Põllumajandus- ja Toiduamet

9

(edaspidi PTA) asendama kalalaev teise kalalaevaga kalalaeva kalapüügiloal, juhul kui ettevõtja

on esitatud selleks taotluse, viie tööpäeva jooksul.

Eelnõu § 1 punktidega 27 ja 28 täpsustakse kaluri kalapüügiloa nõudeid. Eelnõu § 1 punktiga 27

sätestatakse KPS § 41 lõikes 1 üldnõue, et kaluri kalapüügiluba annab õiguse kasutada

kalapüügiks merel üksnes loale kantud kalalaeva. Nõue tuleneb kalanduse kontrollmääruse

artiklist 7 ja komisjoni rakendusmääruse nr x/2025 artiklitest 5 ja 6. Eelnõu § 1 punktiga 28

sätestatakse alla 10-meetrise kogupikkusega kalalaevadele erand püügiloale kandmise

kohustusest, mida võimaldab kontrollimääruse nr x/2025 artikli 7 lõige 6. See võimaldab jätkata

Eestis kasutusel oleva kaluri kalapüügilubade süsteemiga, kus luba antakse ettevõtjale

püügivahendite kohta, mitte kalalaevale. Nimetatud nõue ei laiene piiri- ja siseveekogudele, kuna

kalanduse kontrollimääruse kohaselt kohaldub see nõue ainult merele. Täpsemad reeglid

kehtestatakse Vabariigi Valitsuse 17. novembri 2017. a määruse nr 164 „Kutselise kalapüügi loa

taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise ning

kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja kalapüügiloa taotluse

ning kalapüügiloa vormid“(edaspidi loa kord) muudatusega.

Eelnõu § 1 punktiga 29 muudetakse KPS § 41 lõiget 6 selliselt, et lisatakse esimesse lausesse

viide ka kalalaevale. Muudatusega võimaldatakse ka lisaks kalurile asendada ka kalalaev kaluri

kalapüügiloal. Täpsustus on vajalik, kuna vastavalt kalanduse kontrollimäärusele kõik merel

kasutatavad 10-meetrise kogupikkusega ja pikemad kalalaevad peavad olema kantud kaluri

kalapüügiloale.

Eelnõu § 1 punktiga 31 täiendatakse KPS § 43 punkti 1, lisades viide kaptenile, kuna

tunnistatakse kehtetuks sama paragrahvi punkt 9. Punktid 1 ja 9 liidetakse punkti 1 alla.

Eelnõu § 1 punktiga 33 tunnistatakse kehtetuks KPS § 43 punkt 9. Viide kaptenile lisatakse

sama paragrahvi punkti 1. Sisuliselt liidetakse samatüübilised sätted. Kui loa taotlejal või

taotluses nimetatud kaluril või kaptenil on rohkem kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo

eest, mida on kohaldatud seoses tõsiste rikkumisega, siis ei anta kutselise kalapüügi luba kaptenile

ega kalurile seni, kuni tal on kaks kehtivat karistust. Karistused kehtivad kuni karistusandmete

kustutamiseni karistusregistrist. Kehtiva karistuse olemasolu kontrollimiseks on kutselise

kalapüügi registril liidestus karistusregistriga. Kalapüügiloa menetlemise protsessis kontrollib

PTA ametnik kehtivate karistuste olemasolu. Päringu väljundina näeb PTA ametnik vaid seda,

kas ja mitu kehtivat karistust on isikul päringu teostamise hetkel ja mis sätte alusel on karistus

määratud. PTA ametnik ei näe karistuse kehtivusaega ega muud sisu. Seega puudub ka PTA

ametnikul info, millal mõne karistuse kehtivus lõppeb. Seetõttu peab isik ise esitama PTA-le uue

loa taotluse kui karistus on kustutatud.

Eelnõu § 1 punktiga 36 täiendatakse KPS § 44 lõike 3 punkti 1, lisades, et kalapüügiloa andja

tunnistab kalapüügiloa kehtetuks ka siis, kui loale kantud kalur või kapten ei vasta enam loa

saamise nõuetele. Need nõuded on loetletud KPS §-des 42 ja 43.

Eelnõu § 1 punktidega 30 ja 34 jäetakse KPS-st välja viited kutselise kalapüügiloa kehtivuse

peatamisele. Nii KPS § 42 lõikest 6 ja § 44 pealkirjast jäetakse välja sõna „peatamine“. Tegemist

on normitehnilise muudatusega, mis on seotud eelnõu § 1 punktiga 35.

Eelnõu § 1 punktiga 35 tunnistatakse kehtetuks § 44 lõige 2, millega reguleeritakse kalapüügiloa

peatamist. Haldusmenetluse seaduse § 64 lõike 1 kohaselt kohaldatakse kehtetuks tunnistamise

kohta sätestatut ka haldusorgani poolt haldusakti kehtivuse peatamise suhtes, mis tähendab, et loa

peatamise aluseks on võimalik võtta loa kehtetuks tunnistamise alused. Näiteks kavandatava KPS

§ 43 lõike 11 kohaselt kutselise kalapüügiluba ei anta siis, kui loa taotleja või loa taotluses

nimetatud kaluri või kapteni suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 92 lõikes

6 sätestatud piiranguid, mis tähendab seda, et nimetatud isikule olid määratud punktid ning oli,

10

kas peatatud või tunnistatud kehtetuks kalalaevatunnistus. Samuti kavandatava KPS § 44 lõike 3

punkti 1 kohaselt PTA tunnistab kalapüügiloa kehtetuks, kui loa saanud isik või loale kantud

kalalaev, kalur või kapten ei vasta enam loa saamise nõuetele. Eelnevast tulenevalt võib PTA ka

peatada kutselise kalapüügiloa kehtivus, kui isiku suhtes kohaldatakse nõukogu määruse nr

1224/2009 artikli 92 lõikes 6 sätestatud piiranguid. Seega on KPS-i kalapüügiloa peatamise sätted

tarbetud, kuna need on kaetud kutselise kalapüügiloa kehtetuks tunnistamise sätetega.

Eelnõu § 1 punktiga 38 tunnistatakse kehtetuks § 44 lõike 3 punktid 7 ja 8 ning lõiked 4 ja 5.

KPS § 44 lõike 3 punktid 7 ja 8 on sisuliselt kaetud sama paragrahvi lõike 3 punktiga 1, kuna

tegemist oleks olukorraga, kus loa saanud isik, loale kantud kalur või kapten või kalalaev ei vasta

enam loa saamise nõuetele, mis on sätestatud KPS § 43 punktides 1 ja 7. Ehk siis tegemist on

sätetega, mis on oma sisult loa saamise tingimuseks. KPS § 44 lõike 3 punktis 1 on sätestatud et

kalapüügiluba tunnistatakse kehtetuks kui loa omanik või loale kantud kalalaev ei vasta enam loa

saamise nõuetele. Seega on § 44 lõike 3 punktid 7 ja 8 üleliigsed ning need võib kehtetuks

tunnistada. KPS § 44 lõige 4 tunnistatakse kehtetuks, kuna KPS § 41 lõikes 6 on loale kantud

kaluri asendamine juba kehtestatud ning loa omanik võib taotleda uut luba kui tema loale kantud

kalur ei vasta enam loa andmise nõuetele. KPS § 44 lõige 5 tunnistatakse kehtetuks, sest

kalapüügilube väljastatakse ja kontrollitakse elektrooniliselt ning sellega on loa tagastamine

muutunud ebavajalikuks.

Eelnõu § punktiga 39 ja 40 täpsustatakse KPS § 56 lõiget 1. KPS § 56 lõike 1 esimesest lausest

jäi ekslikult 21. novembril 2022. a jõustunud KPS-i redaktsioonist välja viide väljaspool

Läänemerd asuvatele merealadele. Püügivõimaluse vähendamine on sätestatud nõukogu määruse

nr 1224/2009 artiklis 105 ning need nõuded kohalduvad ka väljaspool Läänemerd asuvatele

merealadele. Sellest tulenevalt lisatakse KPS § 56 lõike 1 esimesse lausesse ka viide muule

merealale. Sama paragrahvi lõike 1 teises lauses jääb viide Läänemerele alles, sest see säte

puudutab kitsalt kastmõrra püüki Läänemerel, kus on viide asjakohane. Väljaspool Läänemerd

kastmõrdu Eesti laevad ei kasuta. Eelnõu § 1 punktiga 40 asendatakse KPS § 56 lõike 1 viimases

lauses viide nõukogu määrusele nr 1224/2009 selliselt, et jäetakse välja tekstiosa „lõigetes 2 ja

5“, kuna nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 105 struktuuri on muudetud ning edaspidi piisab

vaid viitest artiklile 105.

3.5. Püügi- ja püügijärgsete andmete esitamine (eelnõu § 1 punktid 41—51)

Eelnõu § 1 punktiga 41 täpsustatakse KPS § 61 lõiget 1 lisades, et loetletud andmed tõendavad

ka kala päritolu. Säte on seotud KPS § 13 muudatustega seoses kala päritolu tõendamisega.

Eelnõu § 1 punktiga 42 muudetakse KPS § 61 lõike 2 volitusnormi harrastuskalapüügi andmete

esitamiseks. Praegu kehtiva volitusnormi järgi võib valdkonna eest vastutav minister määrusega

kehtestada nõude kalastuskaardi alusel harrastuspüügi andmete esitamiseks lähtudes kalavarude

seisundist. Kalanduse kontrollimäärusest tulenevat tuleb harrastuskalapüügi andmeid koguda ja

esitada ka muudel juhtudel, näiteks kui harrastuskalapüügi suhtes kohaldatakse EL-i

kaitsemeetmeid või kvoote või päevalimiite, ja kui on tegu pikaajalise majandamiskavaga

hõlmatud kalaliigiga või liigiga, millele kehtib lossimiskohustus. Lisaks võib komisjon nõuda

harrastuskalapüügiandmete kogumist juhul, kui teadushinnangu põhjal on harrastuspüügil

kalavarule oluline mõju. Seepärast muudetakse volitusnormi selliselt, et harrastuspüügi andmete

esitamise nõuet saab kehtestada mitte ainult kalastuskaardi alusel toimuva püügi suhtes, vaid ka

EL-ist tulenevatest nõuetest ja püügivahendi mõjust lähtudes. Sellel põhjusel antakse õigus

ministrile kehtestada ka harrastuskalapüügil kogumist vajavate andmete nimistu, mis sisuliselt

tähendab andmete loetelu, mille esitamist nõutakse. Alates 2026. a peab kalanduse

kontrollimääruse kohaselt esitama igapäevaselt andmeid Läänemere avaosa lõhe ja tursa

harrastuskalapüügi kohta sõltumata püügivahendist. Eelnevast tulenevalt, kuna andemete

esitamise vajadus võib olla tulevikus raskesti prognoositav, siis jäeti kavandatavas volitusnormis

teatud paindlikkuse, mis tagaks üheltpoolt võimaluse operatiivselt koguda vajalikke andmeid, et

11

tagada seeläbi kalavarude parem kaitse ja teiselt poolt selle, et harrastuskalapüüdjad esitaksid

üksnes neid andmeid, mis aitavad tagada kalavaru kaitse, mitte lausaliselt kõiki andmeid.

Eelnõu § 1 punktiga 43 täpsustatakse KPS § 61 lõiget 3, millega tekib kohustus kalapüügil

koguda infot püünises hukkunud lindude või imetajate kohta. Hukkunud lindude ja imetajate

kohta tuleb info juba praegu esitada kutselisel püügil ja harrastuspüügil kalastuskaarti kasutades.

Vajadus tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/1241, 20. juuni 2019, mis

käsitleb kalavarude ja mereökosüsteemide kaitsmist tehniliste meetmete abil ning millega

muudetakse nõukogu määrusi (EÜ) nr 2019/2006, (EÜ) nr 1224/2009 ning Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusi (EL) nr 1380/2013, (EL) 2016/1139, (EL) 2018/973, (EL) 2019/472 ja (EL)

2019/1022 ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EÜ) nr 894/97, (EÜ) nr 850/98, (EÜ)

nr 2549/2000, (EÜ) nr 254/2002, (EÜ) nr 812/2004 ja (EÜ) nr 2187/2005(ELT L 198, 25.7.2019,

lk 105–201) (edaspidi tehniliste meetmete määrus) 11 ja looduskaitse seadusest. Selle kaudu on

võimalik hinnata kalapüügist tulenevat mõju lindude ja imetajate kaaspüügile ning vajadusel

võtta meetmeid. Vähesel määral tõuseb halduskoormus harrastuspüüdjatel harrastuspüügiõigust

kasutades, see on aga minimaalne, sest peamiselt tekib nimetatud kaaspüük nakkevõrkudega

püügil (kalastuskaardiga püük), kus on juba praegu kohustus deklareerida püünises hukkunud

lindude ja loomade kaaspüük. Andmete kogumine on lahendatud võimalikult kasutajasõbralikul

viisil elektrooniliste vahendite abil.

Eelnõu § 1 punktiga 44 täiendatakse KPS § 61 lõikega 31, millega lisandub kutselisel kalapüügil

merel andmete esitamise kohustus tundlike liikide kohta. Tundlike liikide kaaspüügi korral merel

tuleb edastada andmed ka vabastatud liigi seisundi ja elumuse kohta, see tähendab, kas isend

vabastati vigastatuna, surnuna või elusalt. Tundlike liikide määratlus on kehtestatud tehniliste

meetmete määruse artiklites 10 ja 11. Tundlike kalaliikide nimekiri on kehtestatud tehniliste

meetmete määruse lisas I ja nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade

ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (OJ L 206, 22.7.1992, p. 7–50) (edaspidi

loodusdirektiiv)12 IV lisas ning tundlike mereimetajate ja -roomajate nimekiri loodusdirektiivi II

ja IV lisas. Tundlike merelindude nimekiri on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivis 2009/147/EÜ, 30. november 2009, loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20,

26.1.2010, p. 7–25) (edaspidi linnudirektiiv)13. Sisuliselt tähendab see nõue Eesti olusid

arvestades peamiselt atlandi tuura ja hülge ning kaitsealuste merelindude nagu järvekauri,

sarvikpütti, merivarti, kirjuhahka, väikekoskla, algi ja krüüsli kohta täiendavate andmete

kogumist. Rakendusaktiga nr x/2025 on tehtud tundlike liikide kohta andmete esitamise

kohustusest vabastus merel alla 12-meetrise kogupikkusega kaluri kalapüügiloa alusel püüdvatele

kalalaevale kuni 10. jaanuarini 2028. a. Peale seda tähtaega laieneb nimetatud nõue kõigile merel

püüdvatele kalalaevadele sõltumata kalalaeva pikkusest.

Eelnõu § 1 punktidega 45, 46 ja 48 tunnistatakse kehtetuks KPS § 61 lõikeid 4 ja 8 ning

muudetakse sama paragrahvi lõiget 5. Kehtiv KPS § 61 lõige 4 sätestab esmakokkuostjale

kohustuse esmakokkuostu andmete esitamiseks ning sama paragrahvi lõige 5 täpsustab juhud,

millal esmakokkuostuandmed tuleb esitada elektroonselt. Kalanduse kontrollimäärusega on

kõigil esmakokkuostjatel kohustus esmakokkuostuandmed esitada elektrooniliselt, sestap

tunnistatakse kehtetuks KPS § 61 lõige 4 ja muudetakse sama paragrahvi lõiget 5. Kehtiva

KPS § 61 lõikega 8 tehti komisjoni rakendusmääruses (EL) nr 404/2011 lubatud erand, et

12- meetrise kogupikkusega või pikemad kalalaevad, mis püüavad merel kaluri kalapüügiloa

alusel ei pea esitama andmeid elektrooniliselt. Kuna kalanduse kontrollimäärusega on sellise

erandi tegemise võimalus ära kaotatud, siis ei ole KPS § 61 lõige 8 enam asjakohane.

11 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1241/oj 12 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/dir/1992/43/2013-07-01 13 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/147/oj

12

Eelnõu § 1 punktiga 47 muudetakse § 61 lõikes 7 viide nõukogu määruse nr 1224/2009

artiklitele 66 ja 68, sest sama määruse artikkel 67 on tunnistatud kehtetuks. Muudatus puudutab

transpordidokumendi andmete elektroonilist esitamist. Kuna kalanduse kontrollimääruse

muudatuse kohaselt tuleb kõik kalapüügi- ja püügijärgsed andmed esitada elektrooniliselt, on

vastav erand välja jäetud. Transpordidokument tuleb esitada enne transpordi algust.

Eelnõu § 1 punktidega 49 ja 50 on KPS § 61 lõigetest 9 ja 15 jäetud välja viited KPS § 61

lõigetele 4 ja 8, sest need tunnistatakse käesoleva eelnõuga kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 51 asendatakse KPS § 61 lõikes 16 viide komisjoni rakendusmäärusele

(EL) nr 404/2011 ja viiakse see kooskõlla uue EL komisjoni uue rakendusmäärusega.

3.6. Kala ja veetaime kaalumise nõuded (eelnõu § 1 punktid 13 ja 52)

Vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 60 lõikele 3 on võimalik kehtestada neli erandit kala

ja veetaime kaalumisele. Esimene erand puudutab kala ja veetaime osalist kaalumist lossimisel

proovivõtukava alusel, teine kala ja veetaime kaalumist kalalaeva pardal tingimusel, et kala ja

veetaime kaalutakse ka lossimisel vastavalt proovivõtukavale, kolmas kaalumist ettevõttes peale

transporti ning neljas kaalumist peale transporti teise liikmesriigi territooriumile ühise

kontrolliprogrammi alusel. Eestis on praegu proovivõtu- ja kontrollikava alusel kehtestatud

erandid, mis kehtivad kuni 1. jaanuarini 2027. a. Uue EL-i kaalumist käsitleva rakendusaktiga,

mis plaanitakse vastu võtta 2026. a alguses, kehtestatakse uued nõuded nende erandite

rakendamiseks. Vastav esialgne eelnõu on komisjoni poolt esitatud, kuid kuna kogu protsess on

alles algusjärgus ja läbirääkimised käivad, siis praegusel hetkel ei ole võimalik hinnata ega

kindlaks määrata, milliseid erandeid on võimalik alates 1. jaanuarist 2027. a rakendama hakata.

Seepärast on mõistlik kehtestada volitusnorm selle otsustamiseks hilisemas etapis ning viia kõik

kaalumisega seotud täpsustavad tehnilised nõuded samuti ministri määrusesse. Kala ja veetaime

kaalumise nõuete täitmiseks on kalasadamate haldajatel võimalik küsida toetust 85 protsendi

ulatuses abikõlblike kulude maksumusest. Toetust on võimalik küsida regionaal- ja

põllumajandusministri 2. juuni 2025. a määruse nr 52 „Perioodi 2021– 2027 kalasadamate

investeeringutoetus“ alusel.

Eelnõu § 1 punktiga 52 muudetakse tervikuna KPS § 611. Kavandatava KPS § 611 lõikega 1

sätestatakse, et kala ja veetaime kaalutakse lossimisel vastavalt kontrollimääruse sätetele 60 ja

60a. KPS § 611 lõikega 2 sätestatakse, et kala ja veetaime võib kaaluda kalalaeva kapten või kalur

või kalapüügiloa omanik. Isikud kellele on antud kalapüügiluba, võivad teostada ka kala ja

veetaime kaalumist. Sellega loetakse kalanduse kontrollimääruse artikkel 60 lõike 5 nõue

täidetuks, mis nõuab kaalumiseks loa andmist. KPS § 611 lõikega 3 sätestatakse, et juhul kui

kaalujaks on lõikes 2 loetlemata isik, siis peab isik sellest teavitama KeA. Juhul kui KeA ei teavita

isikut kümne päeva jooksul vajadusest kalanduse kontrollimääruse kaalumise nõuetele vastavust

kontrollida, võib isik tegeleda kaalumisega. Tegemist oleks ühekordse teavitusega. Selliselt

loetakse kalanduse kontrollimääruse artiklis 60 lõikes 5 viidatud kaalumiseks loa andmine

täidetuks. Kavandatava KPS § 611 lõikega 4 sätestatakse, et kaalumisel võib lisaks taadeldud

kaalule kasutada ka kalibreeritud kaalu. Mõõteseadus sätestab, millisel juhul peavad kaalud

olema taadeldud ja millisel juhul kalibreeritud. Kaalude nõuete eest on vastutav tulenevalt

mõõteseadusele Metroloogia keskasutus (Metrosert) ning kaalumise nõuete täitmise üle teeb

järelevalvet vastavalt KPS-le KeA. Kavandatavate KPS § 611 lõikega 5 kehtestatakse

volitusnormid, mille alusel võib valdkonna eest vastutav minister määrusega kehtestada erandid

lossitava kala ja veetaime kaalumise nõuetest. Kalanduse kontrollimäärus võimaldab teatud

tingimuste kohaldamisel osalist kaalumist lossimisel proovivõtu kava alusel, kala ja veetaime

kaalumist kalalaeval ja kala ja veetaime kaalumist peale transporti. Kõikide nende erandite

kasutamiseks on komisjon välja töötamas määrust, mis plaanitakse vastu võtta järgmisel aastal.

Eelnimetatud lõigete alusel on võimalik kehtestada ministri määrusega nõuded kaalumisele Eesti

oludele vastavalt. KPS § 611 lõikega 6 kehtestatakse volitusnorm valdkonna eest vastutavale

13

ministrile määruse kehtestamiseks juhuks kui EL-i määrusest tuleneb vajadus täpsustada nõudeid

kala ja veetaime kaalumisele, proovivõtu metoodikale, kaaludele, kaalumise süsteemidele. EL-s

kehtestatakse küll vastav kaalumist reguleeriv rakendusakt, kuid selle alusel peab liikmesriik veel

esitama proovivõtu ja kontrollikava, mille alusel komisjon lubab teha erandeid sadamas

kaalumisele. Proovivõtu ja kontrollikavad pole, aga otsekohalduvad normid kalapüüdjatele,

mistõttu peab olema võimalus nõuded kehtestada siseriiklikult, mistõttu on vajalik anda võimalus

kehtestada need erandid regionaal- ja põllumajandusministrile määrusega. Selle määrusega ei

kehtestata selliseid nõudeid, mis nõuavad ettevõtjatelt täiendavaid investeeringuid.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse KPS § 34 lõike 4 punkti 1. Muudatuse tulemusel kantakse

kutselise kalapüügi registreisse andmed kala ja veetaime kaalumisega tegeleva isiku kohta.

Kalanduse kontrollimääruse muudatus näeb artikli 60 lõikes 5 ette, et kaalumise läbiviijale

peavad pädevad asutused andma kaalumiseks loa. Muudatuse kohaselt võivad tulevikus kaaluda

ainult need isikud, kes on kantud kaalujate nimekirja. Tegemist on siis kaalumisega lossimise

tähenduses.

3.7. Kalalaevade asukoha jälgimine (eelnõu § 1 punktid 16, 37, 57, 58, 67, 68 ja 69)

Kalanduse kontrollimääruse artikli 9 järgi peavad kõik 12-meetrise kogupikkusega ja pikemad

kalalaevad olema varustatud laevaseiresüsteemidega alates 10. jaanuarist 2026. a. Samuti

kaotatakse erand 12—15 meetrise kogupikkusega kalalaevadele, mis püüavad vaid

territoriaalmeres ning ei viibi kunagi kauem kui 24 tundi järjest merel. Kaluri kalapüügiloa alusel

(edaspidi ka rannapüük) alla 12-meetrise kogupikkusega kalalaevadele jõustub seire kohustus

järk-järgult, kõikidele kalalaevadele jõustub nõue hiljemalt 1. jaanuaril 2030. a. Esmalt jõustub

kohustus alla 12-meetrise kogupikkusega kalalaevadele, mis kasutavad aktiivpüüniseid ja

9- 12 meetrise kogupikkusega passiivpüüniseid kasutavatele laevadele. Nendele kalalaevadele

kehtib seire nõue alates 10. jaanuarist 2028. a. Rannapüügis võib kalalaevade tegevust merel

seirata mobiilsidel või muul sidel põhineva seiresüsteemi abil. Eestis rakendatakse GPS-seadmel

põhinevat kalalaevade ja muude mootoriga sõidukite (lumesaanid) seiramist Peipsi, Lämmi- ja

Pihkva järvel 2015. a alates kalalaevadele (ca 300 kalalaeva) ja 2023. aastast muudele

mootorsõidukitele.

Kavandatava muudatusega kehtestatakse üldine asukoha jälgimise kohustus kõikidele

kalalaevadele sõltumata pikkusest ja veealast, ning Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel kutseliseks

kalapüügiks kasutatavatele mootoriga sõidukitele jääkatte olemasolul. Üleminekutähtajad merel

rannapüügis alla 12-meetrise kogupikkusega kalalaevadele kehtestatakse rakendussätetega

KPS § 90. Kavandatava KPS § 69 sätestatakse volitusnorm ministri määruse kehtestamiseks,

millega täpsustatakse nõuded asukoha jälgimise seadmetele kalalaevadele ja muudele sõidukitele

vastavalt kalanduse kontrollimääruse artiklile 9. Volitusnormi sõnastus võimaldab valida

kuluefektiivseima lahenduse arvestades tehnoloogia arengut. Satelliitjälgimissüsteem kui kõige

kulukam seade peaks jääma vaid kalalaevadele, kus muid alternatiive jälgimiseks pole, näiteks

kaugpüügis väljaspool Läänemerd, mil püügitegevus toimub avamerel väljaspool rannikuriikide

jurisdiktsioone (Loode-, Kirde- ja Edela-Atlandil). Läänemerel kus püügitegevus on kaldale

lähemal, on võimalikud ka muud alternatiivid peale satelliitjälgimise (GPS, mobiil- või

raadiosidel põhinev jälgimine). Nõuete täitmiseks on kalandusettevõtjatel võimalik küsida toetust

85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest regionaal- ja põllumajandusministri

määruse nr 15 alusel. Toetatakse investeeringuid mida tehakse maaeluministri määruse nr 79

§ 2 lõikes 1 nimetatud segmenti 4S1, 4S2 või 4S3 kantud kalalaeva pardal.

Kehtiva KPS § 69 lõike 2 kohaselt asub kalanduse kontrollimääruse artikli 9 lõikes 7 nimetatud

Eesti kalalaevade jälgimise keskus KeA-s. Eelnõuga täiendatakse sõnastust, lisades, et KeA on

lisaks kalalaevade jälgimisele ka kalapüügi seirekeskus. Kalanduse kontrollimääruse artikli 4

punkti 15 kohaselt on kalapüügi seirekeskus lipuliikmesriigi loodud operatiivkeskus, mis on

varustatud arvuti riist- ja tarkvaraga, mis võimaldab andmete automaatset vastuvõtmist,

14

töötlemist, analüüsi, kontrolli, seiret ja andmete elektroonilist edastamist. Sama määruse artikli 9a

lõiked 3 ja 4 sätestavad, et kalapüügi seirekeskustel on juurdepääs kõikidele asjakohastele

andmetele ning eelkõige sama määruse artiklites 109 ja 110 loetletud andmetele ning kalapüügi

seirekeskused toetavad reaalajas toimuvat laevade seiret, et võimaldada täitemeetmete võtmist.

Kalanduse kontrollimääruse artikli 109 lõike 1 kohaselt peavad liikmesriigid looma kooskõlas

nimetatud määrusega registreeritud andmete valideerimiseks elektroonilise andmebaasi.

Registreeritud andmete valideerimine hõlmab andmete ristkontrolli, analüüsi ja kontrollimist.

Sama artikli lõikes 2a on loetletud andmekoosseisud, mille valideerimist tuleb teha ning sama

määruse artikli 111a alusel võib komisjon sätestada rakendusaktiga üksikasjalikud normid

muuhulgas andmete kvaliteedi, andmete valideerimise, sealhulgas ristkontrolli, analüüsi ja

vastavustõendamise kohta. Nende andmete osas, mille saaja ei ole KeA, teostab esmase andmete

kontrolli andmete saaja. Seega KPS § 61 lõigetes 1, 3, 31 ja 5—7 nimetatud andmete osas

teostatakse esmane andmete kontrolli kutselise kalapüügi registris, kaluri infotehnoloogilises

kliendirakenduses (edaspidi PERK) ja kalalaevade elektroonilises raporteerimissüsteemis

(edaspidi ERS) PTA poolt. Ülejäänud kalanduse kontrollimääruse artikli 109 lõikes 2a toodud

andmete osas ning samas lõikes toodud andmete omavahelise valideerimise teostab KeA.

Eelnõu § 1 punktiga 16 viiakse KPS § 36 punkt 7 kooskõlla kavandatava KPS § 69 sõnastusega.

KPS § 36 punktis 7 asendatakse termin „GPS- või muu satelliitjälgimissüsteem“ terminiga

„laevaseireseade“, mis on nimetatud kavandatavas KPS § 69.

Eelnõu § 1 punktiga 37 viiakse KPS § 44 lõike 3 punkt 6 kooskõlla kavandatava KPS § 69

sõnastusega, mistõttu on vajalik asendada viide terminile „kalalaeva asukoha jälgimisele GPS-

või muu satelliitjälgimissüsteem“ viitega KPS § 69.

Eelnõu § 1 punktiga 57 muudetakse tervikuna KPS § 69. Kavandatava KPS § 69 lõikega 1

sätestatakse, et nii merel kui ja Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel kasutatav kalalaev peab olema

varustatud laevaseireseadmega vastavalt kalanduse kontrollimääruse artiklile 9. Kavandatava

KPS § 69 lõikega 2 sätestatakse, et Peipsi-, Lämmi- ja Pihkva järvel kutseliseks kalapüügiks

kasutatav mootorsõiduk peab jääkatte olemasolul olema varustatud asukoha jälgimise seadmega.

Nimetatud järvedel kehtib see nõue juba praegu. KPS § 69 lõikega 3 sätestatakse volitusnorm,

mille kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister kehtestada kutseliseks kalapüügiks

kasutatavale kalalaevale ja mootorsõidukile tehnilised nõuded ning seadme kaudu edastatavad

andmed ning andmete esitamise korra. Kavandatav KPS § 69 lõige 4 sätestab, et kalanduse

kontrollimääruse artiklis 9a nimetatud kalapüügi seirekeskus asub KeA-s. Kavandatav KPS § 69

lõige 5 sätestab, et kalanduse kontrollimääruse artiklis 109 sätestatud ülesannet täidab KeA.

Eelnõu § 1 punktiga 58 tunnistatakse kehtetuks KPS § 70, kuna sisulised nõuded tulenevad

kavandatavast KPS § 69.

Eelnõu § 1 punktiga 67, 68 ja 69 muudetakse paragrahvi 76. Eelnõu punktiga 67 ja 69

asendatakse viited KPS § 76. Termin „GPS- või muu satelliitjälgimissüsteem“ asendatakse

terminiga „asukoha jälgimise seade, laevaseireseade“. Punktiga 68 asendatakse sõna „kord“

sõnaga „nõuete“, et paremini edasi anda karistusnormi sisu. Muudatused on seotud KPS § 69

muutmisega.

3.8. Riiklik järelevalve (eelnõu § 1 punktid 53—56)

Kalanduse kontrollimäärusest tulenevate nõuete paremaks rakendamiseks antakse KeA-le õigus

kasutada vajadusel korrakaitsemeetmeid, milleks on viibimise keeld, kalalaeva suunamine

sadamasse ning kontrolltehing. Tõsise rikkumise korral näeb kalanduse kontrollimäärus ette

sellise tegevuse viivitamatu lõpetamise, milleks KorS-i alusel saab kohaldada merel või veealal

viibimise keeldu. Teatud juhtudel, kui see on vajalik näiteks rikkumise tõendite säilitamiseks,

tuleb ette näha võimalus suunata laev konkreetsesse sadamasse. Kontrolltehinguga saab

15

tugevdada kontrolli teatud keelatud müügitegevuse üle. Muudatuse eesmärk on tagada järelevalve

elektripüügivahendi ja kala müügi nõuete täitmise üle, mida on keeruline kontrollida muude

riikliku järelevalve meetmetega, aga millest tulenev keskkonnakahju on suur. Probleemsemateks

tegevusteks on osutunud harrastuspüügist saadud kala või ebaseaduslikult püütud kala müük

veebis ja veekogul (lõhe keeluajal või lõhemarja müük, rääbise müük rääbisepüügi keelu ajal või

vahetult enne või pärast keeluaega), samuti elektripüügivahendite müük veebi keskkondades.

Muudatuste eesmärgiks on tagada loodusressursside kaitse.

Eelnõu § 1 punktiga 53 täiendatakse KPS § 64 ja lisatakse riikliku järelevalve erimeetmete hulka

KorS § 44 sätestatud võimalused. Antud säte aitab süüteomenetlust läbi viia. Sisuliselt tähendab

see seda, et kui tekib kahtlus, et isik on toime pannud süüteo, saab vajadusel keelata isikul

viibimise kohas, kus ta võib rikkuda või hävitada tõendeid ja seeläbi on võimalik tagada süüteo

toimepanemise asukoha puutumatus. Samuti aitab see lõpetada rikkumise.

Eelnõu § 1 punktiga 54 täiendatakse KPS § 65 lõiget 1 punktiga 3, andes KeA-le õiguse suunata

kalalaev sadamasse kui see on vajalik tõsise rikkumise ohu välja selgitamiseks, tõrjumiseks või

kõrvaldamiseks. Antud nõue tuleneb kalanduse kontrollimääruse artiklist 91 (viivitamatud

täitemeetmed tõsise rikkumise puhul).

Eelnõu § 1 punktiga 55 täiendatakse KPS § 65 lõikega 6, millega täiendatakse erimeetmete

võimalusi kalandusalaste rikkumiste järelevalves. Kavandatava KPS § 65 lõikega 6 antakse

KeA- le õigus viia järelevalve teostamise eesmärgil läbi riiete ja esemete läbivaatust kui on alust

arvata, et isik kannab endaga kaasas asja mida võib võtta hoiule või konfiskeerida. Riiete ja

esemete läbivaatamise vajadus tuleneb ebaseadusliku kala või püügivahendi, näiteks

elektripüügivahendi, peitmisest riietesse või kotti. Antud meede ei anna KeA-le õigust läbi

vaadata isiku keha ja kehaõõnsusi.

Eelnõu § 1 punktiga 56 täiendatakse KPS-i uue §-ga 651, millega antakse KeA-le võimalus

kohaldada kontrolltehingut, kui tekib vajadus kontrollida KPS § 10 lõike 6 ja lõike 8 punktides

1—4 sätestatud võõrandamise nõuete täitmist. Need on elektripüügivahendiga ning kala müügi

ja ostuga seotud nõuete üle järelevalve tegemiseks ja kui tuvastatakse nimetatud nõuete

rikkumine, siis sellise tegevuse lõpetamiseks. Selleks on vaja anda KeA-le võimalus

ebaseadusliku müügiks pakkumise üle järelevalvet teostada. Kontrolltehingu võimalus on

kehtestatud ka näiteks jäätmeseaduses metallijäätmete kogumise kontrollimiseks ja

alkoholiseaduses alaealistele alkoholimüügi ning ebaseadusliku alkoholimüügi keelu

jõustamiseks.

Kavandatav KPS § 651 lõige 1 sätestab kontrolltehingu võimaluse KPS § 10 lõike 6 ja lõike 8

punktides 1—4 sätestatud nõuete kontrolliks, kui järelevalve erimeetmete kohaldamisega ei ole

võimalik eelnimetatud nõudeid kontrollida, kuid see on vajalik olulise ohu väljaselgitamiseks ja

korrarikkumise kõrvaldamiseks. Kavandatav KPS § 651 lõige 2 sätestab, et kontrolltehing on

müügilepingu või muu võlaõigusliku lepingu tunnustega toiming, mille teostamise eesmärk on

kontrollida vastavatest nõuetest kinni pidamist. KPS § 651 lõikega 3 sätestatakse, et

kontrolltehingu puhul võib vastav ametiisik varjata tehingu tegemise eesmärki. Sealjuures ei pea

ametiisik ennast tehingu tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust ega esitama ametitunnistust

enne kui kontrolltehingu eesmärk on saavutatud ning kui kontrolltehingut tehakse sidevahendi

abil, siis seda tegev ametiisik võib kasutada selliseid elektroonilisi kontaktandmeid, mida ei saa

seostada tema ametiülesannete täitmisega. KPS § 651 lõige 4 sätestab, et kontrolltehingu

tegemisel ei või ametiisik läbi viia jälitustoiminguid, teeselda juriidilist isikut, kasutada variisikut

ega kihutada isikut süüteo toimepanemisele jmt. Kavandatav KPS § 651 lõige 5 kohustab KeA-d

teavitama isikut, kelle suhtes kontrolltehing tehti, viivitamata peale kontrolltehingu eesmärgi

saavutamist hiljemalt 3 kuud peale kontrolltehingut, et tema suhtes kohaldati kontrolltehingut.

Kavandatava lõikega 6 sätestatakse, et kontrolltehing protokollitakse vastavalt KorS §-le 12 ning

lõikega 7 sätestatakse, et kontrolltehingu käigus teostatud tehing on tühine. Juhul kui

16

kontrolltehinguga rikkumist ei tuvastatud tuleb tehinguga tekitatud kahju hüvitada isikule

KorS § 83 alusel.

Kontrolltehing võib küll tunduda jälitustoiminguna, kuid tegelikkuses on kontrolltehingu ja

jälitustoimingute vahel märgatavaid erinevusi. Erinevused seisnevad eelkõige põhiõiguste riive

ulatuses. Esiteks kontrolltehingu läbiviimne ei ole kindlasti kestev protsess, küll aga

jälitustoimingu puhul näiteks politseiagendi kasutamiseks annab kohus loa kuni kuueks kuuks

ning seda võib ka pikendada. Teiseks põhimõtteliseks erinevuseks on kohaldatavad meetmed.

Kui kontrolltehingu raames on kavandatud anda keskkonnaameti ametnikule õigus riikliku

järelevalve meetme kohaldamisel ennast mitte esitada, mida lubab ka korrakaitseseaduse

(edaspidi KorS) § 11 lõige 3, siis politseiagent võib koguda teavet muudetud identiteeti kasutades,

mis tähendab ühtlasi võltsitud dokumentide loomist jne (identiteedi muutmine tähendab aktiivselt

valeandmete loomist isiku kohta ja ka võltsitud dokumentide loomise ja kasutamise võimalust).

Kavandatav kontrolltehing lubab üksnes kasutada selliseid elektroonilisi kontaktandmeid, mis ei

ole seotud ameti ülesande täitmisega, küll aga ei tähenda see seda, et KeA ametnik võib aktiivselt

luua valeandmeid. Lubatud on vaid kasutada sellist e-maili aadressi, mis ei sisalda ametniku nime

või kasutada telefoni numbrit, mis ei ole ametinumber. Kolmandaks, kontrolltehingu käigus saab

koguda ainult neid andmeid, mis on seotud ühe konkreetse müügilepinguga, mitte lausaliselt

kõiki andmeid. Kokkuvõtlikult selleks et kontrolltehingu käigus saadud teavet saaks kasutada

tõendina väärteomenetluses, peab kontrolltehing olema selgelt eristatav ja erinev

jälitustoimingust, mille põhikriteeriumideks on sekkumise põhjalikkus, kestus ja varjatuse ulatus.

Seega kavandatav kontrolltehingu regulatsioon on sekkumise põhjalikkuse, kestuse ja varjatuse

ulatuse osas selgelt eristatav jälitustoimingutest.

3.9. Tõsiste rikkumiste loetelu (eelnõu § 1 punktid 59 ja 60)

Kalanduse kontrollimäärusega loodi uus terviklik loetelu tõsistest rikkumistest, mis varem

sisaldus nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008, millega luuakse ühenduse süsteem ebaseadusliku,

teatamata ja reguleerimata kalapüügi vältimiseks, ärahoidmiseks ja lõpetamiseks ning

muudetakse määrusi (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1936/2001 ja (EÜ) nr 601/2004 ning

tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1093/94 ja (EÜ) nr 1447/1999 (ELT L 286, 29.10.2008,

p. 1–32) (edaspidi ETR määrus)14 mitmes artiklis ja nõukogu määruses nr 1224/2009. Nimekiri

sisaldab kahte loetelu: üks neist hõlmab ÜKP õigusnormide rikkumisi, mis tuleks kvalifitseerida

tõsisteks kriteeriumeid kohaldamata ning teine hõlmab ÜKP õigusnormide rikkumisi, mis on

tõsised kriteeriumite kohaldamisel. Kalanduse kontrollimääruse lisas IV on kehtestatud

kriteeriumide üksikasjalik ja ammendav loetelu, mis asendab praegu kehtivat liikmesriikide

kaalutlusõigust. Komisjoni selgituse kohaselt soodustab kriteeriumite kehtestamine võrdseid

tingimusi, tagades samal ajal proportsionaalsuse. Uue sõnastuse järgi on tõsiste rikkumiste näol

enamjaolt tegu ÜKP õigusnormide rikkumistega. Kuna EL õigus reguleerib rannapüüki vaid

vähesel määral ning veel vähem püüki sise- ja piiriveekogudel, siis on vajalik kogu tõsiste

rikkumiste loetelu üle vaadata ja täiendada selliselt, et praegu kehtivad tõsised rikkumised jääksid

ka edaspidi kehtima, et nende eest saaks määrata proportsionaalsed karistused sõltumata sellest,

millisel veealal need on sooritatud. EL tõsiste rikkumiste vastavustabel (EL-i kehtivate ja uute

tõsiste rikkumiste võrdlus) on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2.

Eelnõu § 1 punktiga 59 muudetakse tervikuna kutselise kalapüügi tõsiste rikkumiste loetelu

KPS § 71 lõikes 1. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 1 käsitleb kalanduse kontrollimääruse

artikli 90 lõigetes 2 ja 3 käsitletud rikkumisi, mis kohalduvad merele. Kalanduse kontrollimääruse

artikli 90 lõikes 2 on loetelu rikkumistest, mis on tõsised kaalutlusõiguseta. Need on: püük ilma

kehtiva kalalaeva tunnistuse, loa või litsentsita; kalalaeva nime või pardatähise võltsimine või

varjamine; uurimisega seotud tõendite varjamine, rikkumine või kõrvaldamine; ametnike või

vaatlejate töö takistamine; ümberlaadimine loata või kui see on keelatud; üleviimistoimingute

14 Arvutivõrgus: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/1005/oj

17

tegemine (elusa tuunikala puhul) ÜKP norme rikkudes; ebaseadusliku, teatamata ja

registreerimata (edaspidi ETR) püügiga tegelevate laevade nimekirja kantud laevaga ühises

püügitoimingus osalemine või sellise laeva toetamine ja varustamine; ETR nimekirja kantud

laeva käitamises, juhtimises või omandiõiguses osalemine tegelikult kasusaava omanikuna;

keelatud püügitegevus püügipiirangu alal; kaitsealuste kalaliikide, mereimetajate- või roomajate

või merelindude püük, pardal hoidmine, lossimine, ladustamine, müük ja müügiks pakkumine;

kvoodita püük, kalaliigi püük, mille suhtes on kehtestatud moratoorium või püügikeeluaeg;

riigiliputa laeva käitamine, juhtimine või omamine; ÜKP normides keelatud püügivahendite või

meetodite kasutamine; dokumentide, teabe või andmete võltsimine, millele on osutatud ÜKP

normides; mootoriga või mootorivõimsuse jälgimise seadmega manipuleerimine; püügitegevus

sunniviisilise töö abil. Kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõikes 3 on toodud rikkumised, mis

on tõsised teatud kriteeriumide täitumisel või seatud lävendi ületamisel. Need asjaolud ja lävendid

on loetletud kontrollimääruse lisas IV. Kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 kohased

rikkumised on: võltsitud või kehtetute dokumentide, teabe või andmete kasutamine;

püügitegevusega seotud andmete esitamisega seotud kohustuste rikkumine; andmete lubatud

erinevuse reegli rikkumine; püügivahenditega seotud ÜKP normide rikkumine;

lossimiskohustuse rikkumine; püügitegevus piirkondliku kalavarude majandamise

organisatsiooni (edaspidi RFMO) alal vastuolus seal kohaldatavatele reeglitele; kalapüügi- või

vesiviljelustoodete turule pakkumine ÜKP norme rikkudes; harrastuspüügil ÜKP normide

rikkumine või harrastuspüügist saadud kala müük; mitu üheaegset ÜKP normide rikkumist; ETR

kalapüügiga tegeleva laevaga, mis ei ole kantud ETR nimekirja, ühises püügitoimingus osalemine

või sellise laeva toetamine ja varustamine; kalalaevaregistris registreeritud ja sertifitseeritud

mootorivõimsuse ületamine; kolmandate riikide sadamas lossimine ilma eelteatiseta; ETR

kalapüügiga otseselt seotud äritegevus, sealhulgas ETR kalapüügist saadud kalapüügitoodetega

kauplemine, nende importimine, eksportimine, töötlemine ja turustamine; kalapüügivahendite

või seadmete ebaseaduslik kõrvaldamine merel.

Paljudel juhtudel sisaldab rikkumine viidet ÜKP normidele. ÜKP normid on vastavalt kalanduse

kontrollimääruse artikli 4 punktis 2 toodud definitsioonile õiguslikult siduvad liidu õigusaktid ja

liidule kohaldatavad rahvusvahelised kohustused, mis käsitlevad mere bioloogiliste ressursside

kaitset, majandamist ja kasutamist, vesiviljelust ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemist,

transporti ja turustamist. Sellisel juhul ei hõlma rikkumine neid norme, mis on kehtestatud

siseriiklikult. Et ühtlustada tõsiseid rikkumisi erinevatel veealadel ja segmentides, on tõsiste

rikkumiste nimekirja täiendatud.

Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 2 puudutab tõsiseid rikkumisi muul veealal kui meri ehk siis

sise- ja piirveekogusid. Tegemist on tõsiste rikkumistega, mis on ühised nii merel kui muul

veealal ja mis on loetletud kontrollimääruse artikli 90 lõike 2 punktides a, c, d ja k ning lõike 3

punktis g. Nendeks on püük ilma kehtiva tunnistuse, loa või litsentsita; uurimisega seotud tõendite

varjamine, rikkumine või kõrvaldamine; ametnike või vaatlejate töö takistamine nende

tööülesannete täitmisel; püük ilma kvoodita või mille kvoot on ammendatud; liikide püük, mille

suhtes kehtib moratoorium, ajutine keeld või püügikeeluaeg ja kalapüügi– ning

vesiviljelustoodete turul kättesaadavaks tegemine turustusnorme rikkudes (kalapüügi- ja

vesiviljelustoodete jälgitavus ja kontroll tarneahelas).

Kavandatavad KPS § 71 lõike 1 punktid 3—9 on rikkumised, mis jäävad punktide 1 ja 2

kohaldamisalast välja ehk siis hõlmates kogu KPS rakendamisala v.a osas, mis on kaetud sama

lõike punktiga 1. Näiteks kui püügivahendi silmasuurus on reguleeritud EL-i õigusaktis ja seda

rikutakse ning seda käsitletakse tõsise rikkumisena, siis menetletakse seda rikkumist KPS § 71

lõike 1 punkti 1 alusel. Kui püügivahendi silmasuurus pole EL-i õigusaktis reguleeritud, kuid see

on reguleeritud siseriiklikult ja see ületab mõõtmisviga, siis käsitletakse seda rikkumist KPS § 71

lõike 1 punkti 7 alusel. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 3 puudutab kala kaaspüüginormide

ja alamõõdulise kala püügitingimuste rikkumist. Ka praegu on need rikkumised tõsised.

Kaaspüügitingimuste rikkumine on toodud kehtivas KPS § 71 lõike 1 punktis 2 ning alamõõdulise

18

kala püügitingimuste rikkumine on sätestatud ETR määruses. Kalanduse kontrollimääruses on

tõsiste rikkumiste koosseis muutunud, mistõttu on vaja need eraldi sätestada. Kavandatav KPS §

71 lõike 1 punkt 4 puudutab keelatud püügiviiside ja – vahendite kasutamist. Ka praegu on need

rikkumised tõsised. Keelatud püügiviiside kasutamine on loetletud kehtivas KPS § 71 lõike 1

punktis 3 ja keelatud püügiviiside kasutamine on toodud ETR määruse artiklis 3. Kavandatav

KPS § 71 lõike 1 punkt 5 vastab sisuliselt kehtivale KPS § 71 lõike 1 punktile 4, viide KPS § 13

on muutunud tulenevalt sellest, et KPS § 13 on muudetud. Dokumendid, mille puudumist ja

võltsimist ning valeandmete esitamist loetakse tõsiseks rikkumiseks on kutselises kalapüügis

KPS § 61 lõike 1 alusel nõutavad dokumendid näiteks nagu kalapüügipäevik,

lossimisdeklaratsioon, esmakokkuostukviitung, üleandmisdeklaratsioon, transpordidokument

ning kala impordi puhul kavandatava KPS § 13 lõike 2 alusel nõutav püügisertifikaat. Kavandatav

KPS § 71 lõike 1 punkt 6 puudutab loale kantud püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi rikkumisi.

Ka praegu on need tõsised rikkumised. Püügivahendite piirarvu ületamist käsitletakse hetkel

kehtiva KPS alusel loata püügiks. Kalanduse kontrollimääruse artiklis 90 tehakse vahet loata

püügil (artikli 90 lõige 2 punkt a) ja loale kantud püügivahendite piirarvu ületamisel (artikli 90

lõige 3 punkt d), mistõttu ei saa enam käsitleda püügivahendite piirarvu ületamist loata püügina,

sestap on see eraldi rikkumisena välja toodud. Püügivahendite piirarvu ületamist käsitletakse

edaspidi kui püügivõimaluse rikkumist. Lubatud aastasaagi ületamist võis praegu käsitleda tõsise

rikkumisena, kuid kalanduse kontrollimääruse artikkel 90 seda enam ei kata, mistõttu on vajalik

lisada see tõsiste rikkumiste loetellu. Sisult on tegemist sama tõsise rikkumisega nagu

püügivõimaluse ületamine. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 7 puudutab püügivahendite

silmasuuruse kohta esitatavate nõuete rikkumist. Tegemist on kehtiva sättega ETR määruse

artiklis 3, kavandatud muudatusega kitsendatakse kehtivat KPS-i sätet ning sätestatakse, et ainult

püügivahendite silmasuurusega seotud nõuete rikkumist loetakse tõsiseks. Nimetatud rikkumine

on ka kalanduse kontrollimääruse tõsiste rikkumiste nimekirjas, kuid sõnastatud selliselt, et see

puudutab üksnes EL-i õigusaktidega kehtestatud nõudeid püügivahenditele. Ühtlustamaks

sarnaste rikkumiste tõsidust, hoolimata sellest, kus need on toime pandud, on vaja see rikkumine

tõsiste rikkumiste loetellu lisada. Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 8 puudutab kalapüüki

keelupiirkonnas. Ka see on hetkel tõsine rikkumine. Kalanduse kontrollimääruses on selle

rakendusala aga piiratud vaid EL-s kehtestatud keelualadega. Tegemist on sisuliselt olulise

rikkumisega, keelualade näol on tegemist kaitsealadega, mis aitavad kala asurkondadel taastuda.

Püük nendel aladel on olulise mõjuga, mistõttu on vajalik käsitleda seda rikkumist tõsisena.

Kavandatav KPS § 71 lõike 1 punkt 9 puudutab keelu all oleva kalavaru sihtpüüki, mis on samuti

olemuselt oluline rikkumine. Tegemist on rikkumisega, mis on kehtivas KPS-s tõsine vastavalt

ETR määruse artiklile 3, mistõttu tuleb säilitada see rikkumine tõsiste rikkumiste loetelus.

Eelnõu § 1 punktiga 60 täiendatakse KPS § 71 lõiget 2 punktiga 8 ning lisatakse tõsiste

rikkumiste loetellu harrastuskalapüügil sellised tegevused, millega rikutakse EL-i tasandil

harrastuspüügile kehtestatud reegleid. Harrastuskalapüügil loetakse tõsiseks rikkumiseks

kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 punktis h toodud tõsist rikkumist. Nendeks

rikkumisteks on niinimetatud päeva- ehk kotilimiidi ületamine 50 protsendi võrra või rohkem,

harrastuskalapüügil püütud kala müümine, mille kaal ületab 10 kilogrammi või mille väärtus on

50 eurot või rohkem, keelatud liigi püük. Tegemist on rikkumistega, mis on EL-s harrastuspüügile

kehtestatud. Praegu kehtib EL-i päevalimiit Läänemere avaosa lõhele, kus on lubatud püüda üks

eemaldatud rasvauimega lõhe päevas. Püügikeeld merel on EL-i tasandil kehtestatud Atlandi ja

Euroopa tuurale ning angerjale. Nii lõhe päevalimiidi ületamist Läänemerel (v.a Soome lahes),

kui ka angerja ja tuura püüki tuleb edaspidi käsitleda tõsise rikkumisena harrastuskalapüügil.

Peamiselt rikutakse harrastuskalapüügil päevalimiiti ja keelu all oleva kalaliigi püügikeeldu

Eestis reguleeritud liikide puhul nagu jõevähk, haug, vimb ja latikas. EL-s reguleeritud liikide

normide rikkumised on haruldased või väga haruldased. Eelneval kolmel aastal oli sarnaste

rikkumiste arv harrastuspüügil järgmine (kõik liigid ja veealad kokku):

Tabel. Harrastuskalapüügiga seotud rikkumised 2022—2024. a.

19

Püüda lubatud koguse

ületamine vähemalt

50 protsendi võrra

Harrastuskalapüügil

müüdud kala, mille

kaal ületas 10

kilogrammi või mille

väärtus ületas 50

eurot

Harrastuskalapüügil

keelu all oleva

kalaliigi püük

2022 4 0 16

2023 6 0 18

2024 6 0 18

3.10. Tõsiste rikkumiste punktisüsteem merel (eelnõu § 1 punktid 12, 15, 19, 20, 22—25, 32

ja 61)

Kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõige 4 näeb ette tõsiste rikkumiste eest merel täpselt

samasuguse punktisüsteemi kohaldamist kalalaeva kaptenile või kalurile sarnaselt juba kehtiva

punktisüsteemiga kalalaevatunnistuse omanikule. EL-i õigus ei erista kalurit ja kaptenit nagu

Eesti õigus, sellepärast rakendatakse seda süsteemi nii kalurile kui kaptenile. Eestis on praegu

kehtestatud lihtsustatud punktisüsteem, mille kohaselt kalapüüginõuete tõsise rikkumise eest

määratakse kaptenile või kalurile üks punkt. Kui kaptenil või kaluril on rohkem kui üks kehtiv

karistus tõsise rikkumise eest ehk kaks punkti, siis tunnistatakse kalapüügiluba kehtetuks ja loa

andmisest keeldutakse. See süsteem viiakse kooskõlla kalanduse kontrollimäärusega. EL-i

punktisüsteemi kohaselt määratakse kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõigete 4 ja 5 ning lisa

III alusel kalurile või kaptenile tõsise rikkumise eest vastav arv punkte. Kui kaluril või kaptenil

on kogunenud teatud arv punkte, siis tunnistatakse kalapüügiluba kehtetuks ja loa andmisest

keeldutakse asjakohaseks tähtajaks ning kalalaevatunnistus peatatakse. Kui punktide koguarv on

18 või ületab selle, peatatakse kalalaevatunnistus ja keeldutakse kalapüügiloa andmisest vähemalt

kaheks kuuks. Kui punktide koguarv on 36 või rohkem, on keeluperiood neli kuud; kui punktide

koguarv on 54 või rohkem, on keeluperiood kaheksa kuud; ning kalalaevatunnistus peatatakse

ning kalapüügiluba ei väljastata üheks aastaks, kui punktide koguarv on 72 või rohkem. Kui

kalurile või kaptenile on kogunenud 90 punkti, siis talle enam kalalaevatunnistust ega

kalapüügiluba väljastada ei saa. Kõik punktid kaotavad kehtivuse kui kolme aasta jooksul ei pane

kalalaevatunnistuse omanik, kapten või kalur toime ühtegi uut kalanduse kontrollimääruse artikli

90 lõikes 2 ja 3 nimetatud tõsist rikkumist. Teatud arvu punktide täitumisel kalalaevatunnistuse

peatamine ning püügiloa kehtetuks tunnistamine ja selle välja andmisest keeldumine ei ole

karistus vaid haldusõiguslik meede selleks, et peatada kindla kalalaeva, kaluri või kapteni

ebaseaduslikku tegevust ja heidutada edaspidi õigusvastasest tegevusest.

Teatud juhtudel saab kalalaevatunnistuse omanikule kogunenud punktid (kaks punkti) ka varem

kustutada. Selleks peab kalalaevatunnistuse omanik osalema vabatahtlikult pärast punktide

määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates teadusuuringutes, või ühinema

„ökomärgist“ kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et tõendada ja edendada

hästikorraldatud merekalapüüki.

Kalanduse kontrollimääruse muudatuse kohaselt tuleb määrata tõsise rikkumise eest punktid ka

juhul, kui tõsise rikkumise pani toime Eesti kodanik teises liikmesriigis või kui selline rikkumine

pandi toime Eesti kalalaevaga teise liikmesriigi jurisdiktsioonis. Sel juhul määratakse punktid

peale seda, kui asjaomase liikmesriigi pädevad asutused on Eestit sellisest rikkumisest teavitanud.

Tõsiste rikkumiste vastavustabel on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2.

Eelnõu § 1 punktiga 12 täiendatakse KPS § 34 lõike 3 punkti 3, asendades viite komisjoni

rakendusmäärusele nr 404/2011 vastava viitega nõukogu määrusele nr 1224/2009, lisataks

täpsustatakse, et kalalaeva registrisse märgitakse punktid, mis on määratud kalalaevale.

20

Eelnõu § 1 punktiga 15 täiendatakse KPS § 34 lõiget 4 punktiga 5, mille kohaselt kantakse

tõsiste rikkumiste eest kaptenile ja kalurile määratud punktid kutselise kalapüügi registrisse.

Kutselise kalapüügi registri pidajaks ja punktide sissekandjaks on PTA.

Eelnõu § 1 punktidega 19 ja 20 muudetakse KPS § 38 lõiget 4. Kehtiva KPS § 38 lõike 4

punktid 1 ja 2 viiakse erinevatesse lõigetesse. Kehtiv KPS § 38 lõike 4 punkt 1 jääb sama

paragrahvi lõikeks 4, sätestades, et kui kalalaeva ei ole kahel järjestikusel aastal kalapüügil

kasutatud, tunnistatakse kalalaevatunnistus kehtetuks. Sätte sisu ei muutu. KPS § 38 lõike 4 punkt

2 muudetakse ning viiakse sama paragrahvi lõikeks 41, mille kohaselt kalalaeva tunnistus

tunnistatakse kehtetuks kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõike 6 kolmandas lauses sätestatu

kohaselt. See tähendab, et juhul kui kalalaevale on määratud 90 ja enam punkte ning

kalalaevatunnistus on peatatud viiendat korda, võetakse kalalaevatunnistus ja kaptenina kalalaeva

juhtimise õigus jäädavalt ära ning kalalaeva ei kasutata enam mere bioloogiliste ressursside

töönduspüügiks. Säte samuti sisuliselt ei muutu, jäetakse välja viide komisjoni

rakendusmäärusele nr 404/2011, piisab viitest nõukogu määrusele nr 1224/2009.

Eelnõu § 1 punktidega 22 ja 23 muudetakse KPS § 38 lõiget 6 sarnaselt eelnõu punktidega 19

ja 20 ehk siis kehtiva KPS § 38 lõike 6 punktid 1 ja 2 muudetakse selliselt, et need moodustavad

kavandatava KPS § 38 lõiked 6 ja 61. Kavandatav KPS § 38 lõige 6 vastab kehtiva KPS § 38

lõike 6 punktile 1, sätestades, et kui laeva pole ühe aasta jooksul kalapüügiks kasutanud,

peatatakse kalalaevatunnistus. Kavandatav KPS § 38 lõige 61 on sisult sama, mis kehtiva

KPS § 38 lõike 6 punkt 2, aga muutunud on viide, komisjoni rakendusmääruse nr 404/2011

asemel viidatakse nõukogu määrusele nr 1224/2009 artikli 92 lõikele 6. Selle kohaselt

kalalaevatunnistus peatatakse nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 92 lõike 6 alusel ja korras.

Kui punktide koguarv on 18 või ületab selle, peatatakse kalalaevatunnistus vähemalt kaheks

kuuks. Kui punktide koguarv on 36, siis neljaks kuuks. Kui 54, siis kaheksaks kuuks. Kui 72, siis

aastaks. Kui 90, siis tunnistatakse kalalaevatunnistus kehtetuks jäädavalt.

Eelnõu § 1 punktiga 24 tunnistatakse kehtetuks KPS § 38 lõige 7, sest see on kaetud kavandatava

KPS § 38 lõikega 61.

Eelnõu § 1 punktiga 25 täpsustatakse KPS § 38 lõike 8 sõnastust, sätestades, et

kalalaevatunnistuse peatamise korral sama paragrahvi lõike 6 alusel, hakkab kalalaevatunnistus

kehtima kui vastav aeg on möödunud ning kui kalalaeva kalapüügiloa saamise taotlus on uuesti

esitatud.

Eelnõu § 1 punktiga 32 täiendatakse KPS § 43 punktiga 11, millega viiakse sisse kaluri või

kapteni suhtes kohaldatav loa andmise keeld teatud tähtajaks, teatud arvu punktide täitumisel,

nagu on sätestatud kalanduse kontrollimääruse artikli 92 lõikes 6.

Eelnõu § 1 punktiga 61 muudetakse tervikuna KPS § 72, mis puudutab tõsiste rikkumiste

punktisüsteemi merel. Kavandatav KPS § 72 lõige 1 sätestab, et tõsiste rikkumiste korral punkte

määratakse kalalaevatunnistuse omanikule, kaptenile ja kalurile nõukogu määruse nr 1224/2009

artikli 92 kohaselt. Punktide määrajaks on KeA. Punktide määramine toimub KeA otsuse alusel,

millega fikseeritakse tõsise rikkumise teo toimepanemise fakt. Kui seni määrati punktid

väärteootsuse alusel, siis edaspidi punktide määramise aluseks on KeA otsus ning punktide

kehtima hakkamise kuupäevaks loetakse otsuse kättetoimetamise kuupäev asjaomasele isikule.

Maksimaalne võimalik punktide arv ühe inspekteerimise käigus on 12 punkti. Ühe tõsise

rikkumise eest määratav punktide arv ulatub kolmest seitsmeni. Kavandatav KPS § 72 lõige 2

sätestab, et punktid kaotavad kehtivuse, kui kalalaevatunnistuse omanik, kapten või kalur ei ole

toime pannud kolme aasta jooksul ühtegi uut tõsist rikkumist. Vastavat arvestust peab PTA.

Kavandatav KPS § 72 lõige 3 sätestab punktide varasema kustutamise komisjoni delegeeritud

määruse nr xxx/2025 artikli 36 alusel ja korras. Selleks peab kalalaevatunnistuse omanik osalema

vabatahtlikult pärast punktide määramist püügivahendite selektiivsuse parandamiseks tehtavates

21

teadusuuringutes, või ühinema „ökomärgist“ kandva kalapüügiga, mis on kavandatud selleks, et

tõendada ja edendada hästikorraldatud merekalapüüki. Varasema punktide kustutamise üle

otsustab KeA.

3.11. Karistusnormid

3.11.1. Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised (eelnõu § 1 punktid 5, 6, 7 ja 76)

Muudatuse tulemusel täiendatakse KPS-i §-ga 881 ja 882, millega kehtestatakse uued

väärteokoosseisud – mis näevad ette karistusena rahatrahvid kalanduse kontrollimääruse artikli

90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiste rikkumiste eest. Kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõike

1 kohaselt tõsiste rikkumiste toimepanemise eest määratavad rahatrahvid peavad olema

korrelatsioonis rikkumise teel saadud kalapüügitoodete minimaalselt ühe- kuni viiekordse

väärtusega. Kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõike 2 kohaselt, kolme aasta jooksul korduva

tõsise rikkumise eest määratavad rahalised trahvid peavad vastama rikkumise teel saadud

kalapüügitoodete minimaalselt kahe- kuni kaheksakordsele väärtusele. Kalapüügitoodete väärtus

arvutatakse riiklikult kehtestatud esmakokkuostuhindade või nende puudumisel Euroopa

kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse platvormi (EUMOFA) hindade alusel või

rahvusvahelistel turgudel asjaomaste liikide ja püügipiirkondade hindade alusel. Komisjon on

auditite15 käigus juhtinud tähelepanu Eestis kehtestatud trahvimääradele, mis on EL-is kõige

madalamad. Kuigi Eestis kohaldatakse teatud rikkumiste puhul lisaks trahvile ka kalakahju

määramist, siis ei ole komisjoni hinnangul kalakahju hüvitamise näol tegu rahatrahviga. Ka meie

õigussüsteemis ei ole kalakahju hüvitamine karistus. Antud uuringu põhjal on komisjon algatanud

Eesti suhtes uurimise ÜKP sanktsioonide rakendamise küsimuses. Tegemist on nn

pilootprojektiga, mis ei arene rikkumismenetluseks, kui tõstatatud puudujäägid lahendatakse

pilootprojekti raames. Oleme saatnud oma vastused komisjonile ning tagasisidet veel pole.

Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 1 lõige 1 lubab eriseadusega kohaldada väärteo eest

rahatrahvi erineval alusel ja määral. Eelnõus on füüsilise isiku karistuseks tõsise rikkumise

toimepanemise eest ette nähtud kuni 400 trahviühikut või kui püütud, käideldud või turustatud

kala või veetaime väärtus on üle 500 euro, siis rahatrahv, mis vastab kuni viiekordse kala või

veetaime esmakokkuostu hinnale. Juriidilisele isikule on karistuseks ette nähtud rahatrahv kuni

43 000 eurot või kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus on üle 500 euro,

siis rahatrahv, mis vastab kahe kuni kaheksakordsele kala või veetaime esmakokkuostu hinnale.

Kolmeaastase ajavahemiku jooksul korduva tõsise rikkumise toimepanemise eest on füüsilise

isikule karistuseks ettenähtud rahatrahv kuni 500 trahviühikut või kui püütud, käideldud või

turustatud kala või veetaime väärtus on üle 500 euro, siis rahatrahv, mis vastab kahe kuni

kaheksakordsele kala või veetaime esmakokkuostu hinnale. Juriidilisele isikule on karistuseks

ettenähtud rahatrahv kuni 53 000 eurot või kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime

väärtus on üle 500 euro, siis rahatrahv, mis vastab kolme- kuni kümnekordsele kala või veetaime

esmakokkuostu hinnale. Senisest kõrgem maksimaalne trahvimäär on vaja ette näha juhuks, kui

tõsine rikkumine pannakse toime väljaspool Läänemerd asuval merealal (edaspidi kaugpüük), kus

püügireis kestab 35 päevast kuni 4 kuuni ning rikkumise teel saadud kala väärtus võib ulatuda

sadadesse tuhandetesse. Näiteks ulatus Loode-Atlandi kalandusorganisatsiooni konventsiooni

alal (NAFO) toimunud ühe püügireisi lossimise väärtus 2020. a esmakokkuostuhindadesse

arvestatult 3,1 miljoni euroni (uuemaid andmeid pole võimalik välja tuua, sest hiljem pole Eesti

laevad NAFO alal püüdnud). Kirde-Atlandi kalanduskomisjoni (NEAFC) alal ulatus ühe

püügireisi lossimise väärtus 2024. a 1,1 miljoni euroni. Kuigi need trahvimäärad tunduvad

kõrged, saab rahatrahv siiski olla maksimaalselt kümnekordne püütud, käideldud või turustatud

kala või veetaime väärtus, mille aluseks on kala või veetaime esmakokkuostuhindu, mis on

oluliselt madalamad kala turuhinnast. Näiteks on räime esmakokkuostuhind 2024. a 39 eurosenti

15 European Commission: Directorate-General for Maritime Affairs and Fisheries, Milieu, Angevin, F., Borrett, C.,

Moreira, G. et al., Study on the sanctioning systems of Member States for infringements to the rules of the common

fisheries policy – EU overall report – Final report, Publications Office of the European Union, 2021, lk 168 ja 176.

arvutivõrgus: https://data.europa.eu/doi/10.2771/460801

22

kilogrammi kohta ja ahvenal 2,88 eurot kilogrammi kohta. Olulisematest kaugpüügi liikidest on

süvameregarneeli esmakokkuostuhind 3,26 eurot kilogrammi kohta ja karelestal 1,73 eurot

kilogrammi kohta vastavalt PTA kodulehel avaldatud 2024. a keskmistele esmakokkuostu

hindadele16. Oluline on rakendada trahvi kooskõlas põhimõttega, et rikkumine ei tohi ära tasuda.

Karistusel peab olema ärahoidev ja hoiatav mõju.

Rahatrahvi suurus määratakse väärteo- ja kriminaalmenetluse põhimõtete järgi võttes arvesse

kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid. Samuti järgitakse kalanduse kontrollimääruse artikli

89a lõikes 3 toodud põhimõtteid, et arvesse tuleb võtta eelkõige rikkumise raskusastet, laadi ja

ulatust, sealhulgas negatiivset mõju või kahju suurust asjaomasele kalavarule ja

merekeskkonnale, selle kestust, korduvust ja samaaegsete rikkumiste kuhjumist. KeA lähtub

viidatud alustest, ja töötab vajadusel välja ametkondliku juhise karistuste määramiseks.

Rahatrahv tõsise rikkumise eest ei asenda kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitamist.

Eelnõu § 1 punktiga 76 täiendatakse KPS-i §-ga 881 ja 882. Tegu on uue väärteokoosseisuga,

milles sisaldub karistus kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiste

rikkumiste eest.

Kavandatav KPS § 881 lõige 1 sätestab, et nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja

3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest karistusena nähakse füüsilisele isikule ette

rahatrahvi kuni 400 trahviühikut. Muude õigusvastaste tegude eest on KPS §-des 74— 88

ettenähtud rahatrahvid kuni 300 trahviühikut. EL-i tõsiste rikkumiste puhul on trahvimäär

kõrgem, sest tõsise rikkumise puhul on ka kahju suurem, mis tingib vajaduse määrata kõrgem

rahatrahv. Ühtlasi on eesmärgiks vältida olukorda, kus rikkumine end ära tasub. Rahatrahv kuni

400 trahviühikut määratakse üksnes siis, kui püütud, käideldud või turustatud kala väärtus oli

väiksem kui 500 eurot või rikkumise toimepanemise teel kala või veetaime ei saadud üldse.

Kavandatav KPS § 881 lõige 2 sätestab, et nõukogu määruse nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja

3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest, kui püütud, käideldud või turustatud kala või

veetaime väärtus oli vähemalt 500 eurot, karistatakse rahatrahviga, mis vastab kala või veetaime

kuni viiekordsele esmakokkuostu hinnale. Rahatrahvi seos kala väärtusega tuleneb kalanduse

kontrollimääruse artiklist 91a. Viiesaja euro lävend on vajalik, et vältida olukordi, kus trahvimäär

tõsiste rikkumiste eest, mille käigus on püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime on

madalam kui tõsise rikkumise eest, mille käigus ei saadud kala või veetaime. Maksimaalne

karistus füüsilisele isikule rikkumiste eest, mis pole tõsine rikkumine on KPS-i kohaselt 300

trahviühikut, mis vastab 2400 eurole. Viiesaja euro lävend tõsiste rikkumiste puhul tähendab, et

füüsilisele isikule saab maksimaalselt määrata karistuseks rahatrahvi 2500 euro ulatuses, kui

püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtus oli 500 eurot (500 eurot korda 5), mis

on kõrgem kui maksimaalne trahvimäär KPS §-des 74—88 sätestatud väärtegude eest.

Kavandatava KPS § 881 lõiked 3 ja 4 sätestavad karistuse juriidilisele isikule. KPS § 881 lõige 3

sätestab juriidilisele isikule karistuseks rahatrahvi kuni 43 000 eurot Tegemist on

proportsionaalselt kõrgema trahvimääraga võrreldes KPS §-des 74—88 sätestatud väärtegude

eest määratava rahatrahvidega, milleks on 32 000 eurot. Kõrgem trahvimäär on kooskõlas

rikkumise olemusega, see tähendab, et tõsine rikkumine tähendab suuremat kahju

looduskeskkonnale, mis peaks päädima ka suurema rahatrahviga. KPS § 881 lõige 4 sätestab

karistuseks juriidilisele isikule rahatrahvi, mis vastab kahe kuni kaheksakordsele kala või

veetaime esmakokkuostu hinnale, kui püütud, käideldud või turustatud kala väärtus on 500 eurot

ja enam. Kohaldatakse proportsionaalsuse põhimõtet, see tähendab, et juriidilise isiku

trahvimäärad on kõrgemad kui need, mida määratakse füüsilisele isikule.

16 Arvutivõrgus: https://pta.agri.ee/ettevotjale-tootjale-ja-turustajale/kutseline-kalapuuk/kala-esmaost-ja-

uleandmine#2024-aasta

23

Kavandatava KPS § 881 lõige 5 sätestab, et kalapüügitoodete väärtuse arvutamisel võetakse

aluseks riiklikud keskmised kala esmakokkuostu hinnad, mis määratakse KPS §15 lõigete 4 ja 5

alusel. PTA kehtestab iga aasta 31. jaanuariks eelmise aasta keskmised esmakokkuostu hinnad.

Juhul kui PTA pole vastava kalaliigi esmakokkuostu hinda kehtestanud, võetakse aluseks

Euroopa kalandus- ja vesiviljeluskeskuse EUMOFA platvormil avaldatud hinnad. Kui EUMOFA

platvormil pole ka hindu avaldatud, siis on võimalik aluseks võtta rahvusvahelistel turgudel

avaldatud kalaliikide hinnad.

Kavandatava KPS § 882 sätestatakse karistused ühise kalanduspoliitika korduvate tõsiste

rikkumiste eest. KPS § 882 lõikega 1 sätestatakse füüsilisele isikule karistus korduva tõsise

rikkumise toimepanemise eest kolmeaastase ajavahemiku vältel, milleks on rahatrahv kuni 500

trahviühikut. Korduva rikkumise puhul on rahatrahv proportsionaalselt kõrgem kui esmakordsel

rikkumisel, millal rahatrahviks saab määrata kuni 400 trahviühikut. KPS § 882 lõikega 2

sätestatakse karistuseks rahatrahv, mis vastab kahe- kuni kaheksakordsele kala või veetaime

esmakokkuostu hinnale juhul, kui püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime väärtuseks

on 500 eurot ja enam. Kui kala või veetaime ei saadud või püütud, käideldud või turustatud kala

või veetaime väärtus on alla 500 euro, kohaldatakse karistuse määramisel KPS § 882 lõiget 1.

KPS § 882 lõiked 3 ja 4 sätestavad karistuse juriidilisele isikule. KPS § 882 lõige 3 sätestab

karistuseks rahatrahvi kuni 53 000 eurot, mida kohaldatakse juhul kui püütud, käideldud või

turustatud kala või veetaime väärtus on alla 500 euro või kui neid ei saadud. KPS § 882 lõige 4

sätestab karistuseks rahatrahvi, mis vastab kolme- kuni kümnekordsele kala või veetaime

esmakokkuostu hinnale. KPS § 882 lõige 5 sätestab, et kalapüügitoodete väärtuse arvutamisel

võetakse aluseks riiklikud keskmised kala esmakokkuostu hinnad, mis määratakse KPS §15

lõigete 4 ja 5 alusel. PTA kehtestab iga aasta 31. jaanuariks eelmise aasta keskmised

esmakokkuostu hinnad. Kui PTA pole vastava kalaliigi esmakokkuostu hinda kehtestanud,

võetakse aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljeluskeskuse EUMOFA platvormil avaldatud

hinnad. Kui EUMOFA platvormil pole ka hindu avaldatud, siis on võimalik aluseks võtta

rahvusvahelistel turgudel avaldatud kalaliikide hinnad.

Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse KPS § 15 lõiget 3, lisades ka viite veetaimele, mis on jäänud

kehtivast KPS-i redaktsioonist ekslikult välja. See tähendab, et ka veetaime esmakokkuostuks ei

loeta kala ostmist ühe ööpäeva jooksul oma tarbeks koguses, mis on sätestatud nõukogu määruse

nr 1224/2009 artiklis 65.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse KPS § 15 lõiget 4, kus asendatakse läbivalt termin

„kokkuostuhind“ terminiga „esmakokkuostuhind“ ning lisatakse ka viide veetaimele, et

ühtlustada terminid.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täiendatakse KPS § 15 lõikega 5, mis sätestab, et kui kala keskmist

esmakokkuostu hinda pole sama paragrahvi lõike 4 kohaselt avaldatud, siis võetakse

esmakokkuostu hinna aluseks Euroopa kalandus- ja vesiviljeluskeskuse EUMOFA platvormil

avaldatud hinnad. Kui EUMOFA platvormil pole ka hindu avaldatud, siis on võimalik võtta hinna

aluseks rahvusvahelistel turgudel avaldatud vastavate kalaliikide hinnad.

3.11.2. Muud karistusnormid (eelnõu § 1 punktid 64—75)

Kuna kavandatavates KPS §-des 881 ja 882 tuuakse vastutuse peatükki tõsiste rikkumiste

koosseis, siis on vaja üle vaadata ka muud väärteokoosseisud. Väärteokoosseisude kattumine

tekitab tarbetud segaduse, kuna väärteomenetleja peab kaaluma, milline koosseis on asjakohasel

juhul erikooseis, mida tuleb kohaldada. Muud väärteokoosseisud peavad siiski säilima nende

rikkumiste kohta, mis on kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 nimekirjas, sest need

rikkumised on tõsised ainult teatud lävendite ületamise või tingimuste täitmise korral, mis on

toodud kalanduse kontrollimääruse lisas IV. Kuna kalanduse kontrollimääruse artikli 90 lõikes 3

24

toodud nimekirjas on mitmeid tegusid, mida nüüd loetakse tõsisteks rikkumiseks, siis on vaja

täiendada väärteokoosseise ühtlasi nende osas. Samuti on vaja näha ette karistusi nende tõsiste

rikkumiste eest (KPS § 71 lõike 1 punktid 2—9), mis pannakse toime sise- või piiriveekogudel

või rannikumeres ilma, et need oleksid tõsised rikkumised kalanduse kontrollimääruse tähenduses

(KPS § 71 lõike 1 punkt 1).

Eelnõu § 1 punktiga 64 täiendatakse KPS § 74 lõikega 3, mis sätestab, et ka kala müügi nõuete

rikkumise katse või sellise kala müügi katse, mille päritolu ei ole tõendatav on karistatav. See on

seotud kontrolltehingu erimeetme sisse toomisega (KPS § 65 muudatused). KarS § 251 kohaselt

on isikut väärteokatse eest võimalik karistada üksnes siis, kui konkreetse väärteo katse eest on

seadusandja otsesõnu vastutuse ette näinud. KPS-is keelatud kala müügi ja kala elektriga

püüdmise vahendi võõrandamise katse karistatavaks muutmise põhjuseks on see, et

kontrolltehingu läbiviimise eesmärgiks on kontrollida nimetatud nõuete täitmist ning juhul, kui

selle käigus tuvastatakse, et nõudeid rikutakse, siis tuleb isik ka karistada. Küll aga

kontrolltehingu raames tehtud tehing on tühine, mis tähendab, et kehtiv KPS § 74 nimetatud

väärtegu jääb katsestaadiumisse, mistõttu on vajalik täiendada väärteokoosseisu selliselt, et ka

katse oleks karistatav, mis tagaks selle, et isikud järgiksid edaspidi hoolsamalt kehtestatuid

nõudeid. Seetõttu tuleb täiendada KPS § 74 selliselt, et selles nimetatud tegu oleks karistatav ka

siis, kui see jääb väärtoekatse staadiumisse.

Eelnõu § 1 punktidega 65 ja 66 jäetakse välja KPS § 75 pealkirjas ja asendatakse sama

paragrahvi lõikes 2 sõna „kalalaevatunnistuseta“ sõnadega „kalalaevatunnistuse nõudeid

rikkudes“. Kalapüük merel kalalaevatunnistuseta laevaga on igal juhul tõsine rikkumine ning

seega kaetud kavandatava KPS §-ga 881, samas aga kalalaevatunnistuse nõuete rikkumine ei

pruugi alati olla tõsine rikkumine, mistõttu on vaja antud karistusnormi täiendada, et rakendada

kalanduse kontrollimääruse nõuded.

Eelnõu § 1 punktiga 67 ja 69 muudetakse ja sõnastatakse KPS § 76 pealkirja selliselt, et

asendatakse nendes läbivalt sõnad „GPS- ja muu satelliitjälgimissüsteem“ sõnadega „asukoha

jälgimise seadme, laevaseireseadme“. Muudatusega viiakse KPS § 76 kooskõlla kavandatava

KPS § 69.

Eelnõu § 1 punktiga 68 asendatakse KPS § 76 pealkirjas ja lõikes 1 sõna „korra“ sõnaga

„nõuete“, et paremini edasi anda sätte sisu sarnaselt eelnõu punktiga 70.

Eelnõu § 1 punktiga 70 asendatakse KPS § 77 pealkirjas ja lõikes 2 sõnad „korra rikkumine“

sõnadega „nõuete rikkumine ja valeandmete esitamine“. Väärteokoosseis peaks sisuliselt katma

kõikvõimalikud andmete esitamisega seotud nõuete rikkumised. Kehtiv sõnastus on veidi

segadusttekitav, kuna sõna „kord“ viitab teatud toimimisnormidele. Uus sõnastus vastab paremini

sätte sisule. Väärteokoosseisu on täiendatud sellisel, et edaspidi on karistatav ka valeandmete

esitamine. Muudatuse põhjuseks on ennekõike soov anda õigus KeA-le menetleda valeandmete

esitamisega seotud rikkumisi, sealhulgas nende andmete osas, mida ei esitata KeA-le. Põhjuseks

on see, et KeA-l on olemas faktiline pädevus viia läbi väärteomenetlust, seetõttu on ka KPS-is

sätestatud, et väärtegude kohtuväline menetleja on KeA. Hetkel takistab seda KarS § 280

koosmõjus väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 52 lõikega 10.

Eelnõu § punktiga 71 täiendatakse KPS § 77 lõikega 11, millega nähakse harrastuskalapüügi

andmete esitamise nõuete rikkumise eest karistusena ette rahatrahv kuni 100 trahviühikut.

Harrastuskalapüügis laieneb andmete esitamise kohustus kalanduse kontrollimääruse

rakendumisel lõhe- ja tursapüügil, mistahes vahendiga. Hetkel kehtib andmete esitamise kohustus

vaid kalastuskaardiga püügil. Hetkel, kui andmeid ei ole esitatud, ei anta isikule uut

kalastuskaarti, samas aga ei ole ette nähtud karistust andmete esitamise kohustuse rikkumise eest.

Senist lähenemist ei saa edaspidi kohaldada, sest andmed tuleb esitada vaid juhul kui vastavat

liiki saadi, mis tähendab, et andmeid tuleb esitada sõltumata sellest, millist kalapüügiõigust

25

kasutatakse. Seega on vajalik sätestada karistus nimetatud kohustuse täitmata jätmise eest selleks,

et tagada tulemuslikult kohustuse täitmine. Tegu on väärteokoosseisuga, mis näeb ette karistuse

KPS § 61 lõigetes 2 ja 12 sätestatud nõuete rikkumise eest.

Eelnõu § 1 punktiga 72 tunnistatakse kehtetuks KPS § 78. Tegemist on väärteokoosseisuga, mis

näeb ette karistuse vaatleja töö takistamise eest. Nimetatud tegu on aga alati tõsine rikkumine

ning seega kaetud kavandatava KPS § 881.

Eelnõu § 1 punktiga 73 täiendatakse KPS § 82 lõikega 3, mis sätestab, et ka elektripüügivahendi

võõrandamise katse on karistatav. Tegemist on kontrolltehingu rakendamise sättega, mille

vajadust on täpsemalt põhjendatud eelnõu § 1 punkti 63 kohta antud selgituste juures.

Eelnõu § 1 punktiga 74 ja 75 täiendatakse KPS § 86 pealkirja ja lõiget 1, lisades viite veetaimele

ja täiendades loetelu kaalumise nõuete rikkumisega. Täpsustus on vajalik, et väärteokoosseis

kataks ka veetaime lossimise, merel ümberlaadimise, pardal hoidmise, kaalumise ja vastuvõtmise

nõuete rikkumise. Kaalumise nõuete rikkumise eest karistuse sätestamine on vajalik, et tagada

tõhusam KPS § 611 ja selle alusel kehtestatud keskkonnaministri 30. jaanuari 2018. a määruses

nr 4 „Lossitava kala kaalumise täiendavad nõuded ja metoodika“ sätestatud nõuete täitmine.

3.12. Kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju (eelnõu § 1 punktid 62 ja 63)

Eelnõu § 1 punktiga 62 viiakse § 73 lõike 1 punktis 7 nimetatud viide kooskõlla käesoleva

eelnõu §-s 13 tehtud muudatustega. Kala ja veetaime päritolu ei pea tõendama oma tarbeks

ostmise korral kuni 10 kg kala ja veetaime puhul, mistõttu ei loeta seda ka kalakahju tekitamiseks.

Eelnõu § 1 punktiga 63 muudetakse KPS § 73 lõiget 7, millega täpsustatakse kahju

sissenõudmise korda. Selle kohaselt on kavandatud muudatuse tulemusel KeA otsus

täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti 21 tähenduses. Muudatuse kohaselt

hakatakse kalakahju välja nõudma KeA otsuse alusel, mitte tsiviilhagiga kohtu kaudu. Perioodil

2022—2024. a on esitatud 31 tsiviilhagi kalakahju hüvitamiseks. Tegemist on kohtute ja KeA

töökoormuse vähendamisega.

3.13. Menetlus (eelnõu § 1 punktid 77 ja 78)

Eelnõu § 1 punktiga 77 ja 78 muudetakse KPS § 89 lõikeid 2 ja 3, täiendades väärteokoosseisude

loetelu kavandatavate KPS §-dega 881 ja 882, mille kohtuväliseks menetlejaks võib olla ka

politseiasutus ning mille toimepanemise eest võib kohtuväline menetleja või kohus kohaldada

toimepanemise vahendi ning väärteo objektiks olnud eseme konfiskeerimist. Kuna kavandatava

KPS § 881 ja 882 nimekirjas on rikkumisi, mis on sisult sarnased nende rikkumistega, mis on

kaetud teiste väärteokoosseisudega, on vajalik tagada ühesugune lähenemine. Näiteks on

kalanduse kontrollimääruse tõsiste rikkumise nimekirjas kalapüük keelatud vahendiga,

sealhulgas püük elektripüügivahendiga, lõhkelaenguga jne, samuti püügivahendite kohta

esitatavate nõuete rikkumine, mille korral võib olla vajalik püügivahend konfiskeerida. Samuti

peaks politseiasutus saama vajadusel menetleda sarnaseid rikkumisi vaatamata sellele, kas need

on toime pandud merel või sise- või piiriveekogudel ning vaatamata sellele, kas rikuti nõukogu

määruse nr 1224/2009 või Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65 „kalapüügieeskiri“

norme.

3.14. Rakendussätted (eelnõu §1 punktid 79 ja 80)

Eelnõu § 1 punktiga 79 tunnistatakse kehtetuks KPS § 90 lõiked 1, 2, 4 ja 5. Sätted ei ole enam

ajakohased.

26

Eelnõu § 1 punktiga 80 täiendatakse KPS § 90 lõigetega 6—10. Kavandatava KPS § 90

lõikega 6 sätestatakse merel kalalaeva jälgimise kohustuse rakendamine 9 kuni 12-meetrise

kogupikkuse ja aktiivpüüniseid kasutavatele kalalaevadele alates 10. jaanuarist 2028. a. Alla

9- meetrise kogupikkusega passiivpüüniseid kalutavatele kalalaevadele hakkab nõue kehtima

hiljem. Kalalaevaregistri andmetel on selliseid laevu kokku 131. Passiivpüünisteks loetakse

KPS § 31 punktides 1—3 nimetatud kalapüügivahendeid, milleks on õngejadad, nakke- ja

lõkspüünised. Aktiivpüünisteks loetakse sama paragrahvi punktides 4 ja 5 nimetatud vahendeid

nagu kurn- ja traalpüüniseid. Kavandatava KPS § 90 lõikega 7 sätestatakse kalalaeva jälgimise

kohustuse rakendamine merel kõikidele alla 9-meetrise kogupikkusega kalalaevadele alates

1. jaanuarist 2030. a. Selliseid kalalaevu on kalalaevaregistri andmetel 1931. Kavandatava KPS

§ 90 lõikega 8 kehtestatakse üleminekusäte KPS § 73 sisse viidud muudatusele, millega KeA

hakkab kalakahju hüvitisi sisse nõudma oma otsuse alusel, mis tähendab, et enne 10. jaanuari

2026. a algatatud kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju hüvitise sissenõudmine viiakse lõpuni

seni kehtinud alustel ja korras. Kavandatava KPS § 90 lõikega 9 kehtestatakse üleminekusäte

KPS § 882 korduvuse arvestamisele kolme aasta jooksul alates eelmise tõsise rikkumise

toimepanemisest. Sätet ei kohaldada tagasiulatuvalt enne selle sätte jõustumist sooritatud tõsiste

rikkumiste suhtes, sest tõsiste rikkumiste sisu muutub ja sellisel juhul poleks tagatud võrdset

kohtlemist. Kavandatava KPS § 90 lõikega 10 sätestatakse, et enne 10. jaanuari 2026. a välja

antud kaluri kalapüügiluba kehtib selles märgitud kehtivusaja lõpuni.

3.15. KTKS-i muutmine (eelnõu § 2)

KTKS-i muutmise põhjendused on üksikasjalikult toodud käesoleva eelnõu seletuskirja peatükis

3.2.

3.16. KarRS-i muutmine (eelnõu § 3 punktid 1—3)

EL-i ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest rahatrahvide määramisel on vaja

vastavalt kalanduse kontrollimääruse artikli 91a lõikele 2 võtta arvesse rikkumise kordumist

kolmeaastase ajavahemiku jooksul. Samuti peab kalanduse kontrollimääruse artikli 93 kohaselt

rikkumiste andmeid säilitama riiklikus rikkumiste registris vähemalt viis aastat. Praegu on KeA- l

juurdepääs vaid kehtivatele karistustele kuni nende kustutamiseni ja arhiivi kandmiseni

karistusregistris. KarRS-i § 24 järgi kustutatakse väärtegude puhul karistusregistris karistus ühe

aasta möödumisel ja kriminaalasja puhul kolme aasta möödumisel. Kalanduse kontrollimääruse

nõuete täitmiseks on aga KeA-l tõsise rikkumise korral rahatrahvi määramiseks vajalik saada

juurdepääs ka karistusregistri arhiivi andmetele.

Eelnõu § 2 punktiga 1 täiendatakse KarRS § 5 lõiget 2 punktiga 9, mis sätestab et KeA-le antakse

juurdepääs karistusregistri arhiivile kavandatavas KPS § 882 nimetatud väärteo korduvuse

arvestamiseks ning väärteomenetluse läbiviimiseks.

Eelnõu § 2 punktiga 2 täiendatakse KarRS § 20 lõiget 1 punktiga 20, millega lisatakse andmetele

juurdepääsu saajate hulka ka KeA. Selleks, et KeA-l oleks võimalik saada juurdepääs arhiivi

andmetele kavandatava KPS § 882 nimetatud väärteo menetlemiseks. Sellisel juhul peab

karistusregistri pidaja andma KeA-le vajalikud andmed KPS § 882 alusel algatatud

väärteomenetluse läbiviimise eesmärgil.

Eelnõu § 2 punktiga 3 asendatakse KarRS § 23 lõigetes 2 ja 6 tekstiosa „3—11 ja 13“ tekstiosaga

„3–11, 13 ja 20“. Paragrahvis 23 reguleeritakse karistusregistrist ja karistusregistri arhiivist

andmete väljastamise eest tasumise korda. Ka KeA peaks olema vabastatud elektroonilise päringu

tasu maksmisest ning riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivist andmete väljastamise eest.

3.17 RLS-i muutmine (eelnõu § 4)

27

Lähtuvalt KarRS-i muudatusest (eelnõu § 2 punkt 3), millega antakse KeA-le õiguslikud alused

karistusregistri arhiivist andmete saamiseks, millega vabastatakse KeA ühtlasi elektroonilise

päringu tasu maksmisest ning riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivist andmete väljastamise

eest. Seetõttu muudetakse ka RLS-i vastavat sätet.

3.18. Jõustumine (eelnõu § 5)

Eelnõu § 5 lõige 1 sätestab, et seadus jõustub 10. jaanuaril 2026. a, millal tuleb hakata kohaldama

enamikku kalanduse kontrollimääruse sätteid.

Eelnõu § 5 lõige 2 sätestab, et eelnõu § 1 punkt 11 jõustub 10. jaanuaril 2028. a. Säte puudutab

kalalaevade mootori võimsuse kontrolli.

Eelnõu § 5 lõige 3 sätestab, et eelnõu § 1 punkt 52 jõustub 1. jaanuaril 2027. a. Säte puudutab

kala ja veetaime kaalumisega seotud nõudeid.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uut terminoloogiat.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas järgmiste EL-i õigusaktidega:

 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2023/2842, millega muudetakse

nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1967/2006 ja (EÜ) nr

1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL)

2017/2403 ja (EL) 2019/473 kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842,20.12.2023);

 nõukogu määrusega (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem

ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks, muudetakse määrusi (EÜ) nr

847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005,

(EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr 388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr

1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks

määrused (EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343,

22.12.2009, lk 1–50).

Võrdlustabel, mis käsitleb võrdlust nimetatud EL-i õigusaktidega on esitatud eelnõu

seletuskirja lisas 1.

6. Seaduse mõjud

Kavandatud muudatused ja nende mõjud

Kalanduse kontrollimäärus on liikmesriikidele siduv ja otsekohalduv. Komisjon on teinud oma

mõjuhinnangu17 nõukogu määruse nr 1224/2009 muudatuse väljatöötamisel. Mõjuhinnang

kinnitas, et kehtiv õigusraamistik ei vasta täielikult EL-i ühise kalanduspoliitika eesmärgile.

Sidusrühmad kutsuvad tungivalt üles kohandama kontrollisüsteemi paremini uue ÜKP-ga,

keskendudes eelkõige lossimiskohustusele, ning parandama koostoimet muude

poliitikavaldkondadega, eriti keskkonna- ja turupoliitikaga. Peale selle põhjustas teatavate sätete

17 Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja Nõukogule. Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 (millega luuakse

liidu kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks) rakendamine ja hindamine vastavalt

artiklile 118. COM(2017) 192 final, 24.4.2017. Arvutivõrgus: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:52017DC0192

28

ebaselgus erinevat rakendamist liikmesriigiti, takistades käitajatele võrdsete võimaluste loomist

ja seetõttu nende usalduse saavutamist süsteemi suhtes. Lisaks on kehtiva õigusakti tõhususele ja

tulemuslikkusele takistuseks teatavate sätete aegumine, paindlikkuse puudumine ning mõnikord

ebatõhus rakendamine liikmesriikide poolt. Sellega seoses tuleb pöörata erilist tähelepanu

sätetele, mis käsitlevad karistusi ja punktisüsteemi, rikkumiste järelmeetmeid, andmete

vahetamist ja jagamist, jälgitavust ning alla 12 meetri pikkuste laevade seire- ja püügiandmete

esitamist.

Seaduseelnõu rakendamisega kaasnevad majanduslikud mõjud kalapüügiga tegelevatele

ettevõtjatele ning mõjud riigiasutuste (Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, KeA, PTA)

töökorraldusele. Eelnõu seadusena vastuvõtmine toob kaasa õigusliku muudatuse kalapüügi

valdkonnas ja selle järelevalves ning mõju riigiasutuste eelarvele.

Eelnõu seadusena vastuvõtmine toob kaasa positiivse mõju looduskeskkonnale läbi tõhusama

vee-elusressursside kaitse. Puudub otsene sotsiaalne mõju, mõju regionaalarengule, haridusele,

kultuurile, spordile, infotehnoloogiale, infoühiskonnale, kohaliku omavalitsuse korraldusele,

siseturvalisusele ning riigikaitsele ja välissuhetele.

Kavandatav muudatus: kala müük tarbijale (eelnõu § 1 punkt 1)

Kala kogust, mida võib füüsilise isiku (edaspidi tarbija) kohta müüa ilma esmakokkuostu

vormistamata, vähendati 30 kilogrammilt 10 kilogrammile inimese kohta päevas. Läänemerest

püütud lõhe puhul on piirmääraks kaks isendit tarbija kohta päevas. Senine piirmäär vastas

paremini Eesti inimese vajadustele, kes ostavad kala hooajaliselt suuremas koguses. Samas on

kontrolliasutused (KeA, PTA) seni kehtinud erandit hinnanud teatud riskikohana, sest see on

võimaldanud esitada vähem andmeid kala päritolu kohta, mis vähendas kala jälgitavust ning

seeläbi oli suurem risk, et pannakse toime rohkem rikkumisi.

Sihtrühm: potentsiaalselt võib säte mõjutada kõiki ettevõtjaid, kes kutselise kalapüügiga

tegelevad. 2024. a oli kaluri kalapüügiloa omanikke 1386, neist saaki deklareeris 1191 omanikku

(86 protsenti loa omanikest). Ettevõtjaid, kes müüvad kala ainult tarbijatele või tarbivad kogu

püütud saagi ise ära ning esmakokkuostjatele midagi ei müü, oli 2024. a 582 ehk umbes 49

protsenti saaki saanud ettevõtjatest. Kala kogus, mis liikus ilma esmakokkuostu vormistamata,

oli umbes 2800 tonni aastas. Osa ettevõtjatest (4 protsenti saaki saanud ettevõtjatest) püüab vaid

kuni 10 kilogrammi kala aastas, mistõttu ei oleks uus 10 kilogrammi piirmäär kala tarbijale

müümisel nende puhul probleemiks.

Võib eeldada, et otse tarbijale müüakse suuremaid koguseid värskena ja töötlemata kujul, kuna

tarbija soovib ise kala oma tarbeks soovipärasel viisil töödelda. Töödeldud kala (fileena,

suitsutatud) hind on märkimisväärselt kõrgem, mistõttu töödeldud kala kümnetes kilodes

tõenäoliselt korraga tarbija ei osta. Seetõttu on kogu aasta peale kokku püütud saagist olulisem

vaadata, kui paljud ettevõtjad saavad üle 10 kilogrammi saaki ühel päeval. Selliseid ettevõtjaid,

kes pole ühelgi päeval aastas deklareerinud üle 10 kilogrammi saaki, oli 2024. a 11 protsenti.

Ettevõtjaid, kellel oli üle 10 kilogrammise saagiga päevi aastas vähemalt 24, oli 38 protsenti.

Reeglina, mida rohkem on ettevõtjal päevi, kus ta on saanud üle 10 kilogrammi saaki, seda

suurem on tõenäosus, et see kala liigub edasi esmakokkuostu. Keskmine esmakokkuostutehingu

kogus kaluri kalapüügiloa alusel oli 2024. a 642 kilogrammi.

Mõju: tarbijatele muutub suurema koguse kala ostmine otse püüdjalt keerulisemaks ja

kulukamaks, sest otse kalurilt ostmas tuleb käia, kas mitu korda või kaaslasega, et sama kalakogus

kätte saada. Samas muutub keerulisemaks kala päritolu tõendavate dokumentideta kala transport

või ladustamine ning võib eeldada, et sellise kala osakaal tarneahelas väheneb. Suurem mõju on

rannapiirkondade elanikele, kes on harjunud kala otse kalurilt ostma. Samas aga tehakse seda

tihedamini, mistõttu 10 kilogrammi päevas ühe isiku kohta ei tohiks liialt kala ostmist piirata.

29

Kavandatav muudatus: kala päritolu tõendamine ning kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

partii jälgitavus(eelnõu § 1 punkt 4 ja § 2 punktid 1—8)

Kala päritolu tõendamise nõue ja jälgitavuse nõue toidukäitlejatele kehtib ka praegu, kuid

ettevõtjad võivad jälgitavuse tagamiseks kasutada paberdokumendi, näiteks arve-saatelehe.

Eelnõu kohaselt peavad ettevõtjad juurutama elektroonilise arvepidamise partiide üle ning samuti

vahetama partiide infot tarnijate vahel digitaalsel kujul, et tagada „üks samm edasi ja üks samm

tagasi“ jälgitavus tarneahelas. Kuna partiide kohta nõutud minimaalset teavet täiendatakse

püügireisi või püügipäeva numbriga ja vesiviljeluse tootmisüksuse registreerimisnumbriga, on

võimalik kala päritolu tõendamisel liikuda tarneahelas tagasi püügireisini või korjeni.

Sihtrühm: ettevõtjad, kes tegelevad kala töötlemisega, kala transpordi, ladustamise ning hulgi ja

jaemüügiga, samuti vesiviljelusettevõtjad.

Mõju: digitaalse jälgitavuse nõuetest mõjutatud ettevõtjaid on 358. Nendest kala

esmakokkuostuga tegelevaid ettevõtjaid on 142, kala käitlemise ja ladustamisega tegelevaid

ettevõtjaid on 114, kala transpordiga tegelevaid ettevõtjaid on 31, kala hulgimüügiga tegelevaid

ettevõtjaid on 16, kala jaemüügiga tegelevaid ettevõtjaid on 22 ning vesiviljelusega tegelevaid

ettevõtjaid on 33. Kala päritolu tõendamise nõuete täitmine nõuab ettevõtjatelt digitaalse

jälgitavuse rakendamist. Uute lahenduste juurutamine või olemasolevate süsteemide täiendamine

nõuab lisaressursse, kuna seni oli võimalik kala päritolu tõendada paberdokumentidega.

Kutselise kalapüügi andmed esitatakse läbi PERK-i keskkonna elektroonselt. PERK-i vahendusel

esitatakse andmed kutselisest kalapüügist kuni esmakokkuostuni ning selle kaudu on tagatud ka

elektrooniline jälgitavus kalapüügitoodete puhul. PERK keskkonnast on võimalik kala ja

veetaime esmakokkuostul alla laadida partii kohta nõutud minimaalne teave kala päritolu

tõendamiseks. Suuremad kala töötlemise ja hulgimüügiga tegelevad ettevõtjad kasutavad

ettevõttes partiide jälgitavuse tagamiseks Excelisse loodud aruannet või on ühildanud jälgitavuse

raamatupidamis- ja laohaldustarkvaraga. Seni kasutusel olnud lahendused tuleb kohandada

selliseks, et partiide kohta nõutud minimaalne teave oleks süsteemis registreeritud. Elektroonilise

jälgitavuse rakendamiseks võib kasutada ka Excelisse loodud lahendust, mis tagab partiide

liikumise jälgimise. See annab paindlikkust väiksematele ettevõtjatel elektroonilise jälgitavuse

rakendamisel väiksemate kuludega.

Elektrooniline jälgitavus suurendab tarneahela läbipaistvust ning võimaldab jälgida efektiivselt

ja operatiivselt kala ja veetaime liikumist kogu tarneahela ulatuses tõkestades seeläbi

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüügil püütud kala jõudmist turule. Muudatus

tõhustab järelevalvet ja seeläbi loodusressursside kaitset, sest igas tarneahela etapis on võimalik

jälgida „üks samm edasi ja üks samm tagasi“ põhimõttel, kellelt tooted on tarnitud ja kellele need

on tarnitud. Partii kohta edastatav minimaalne teave võimaldab igas tarneahela etapis tuvastada

kala päritolu püügireisi/korje täpsusega ning tuvastada samm-sammult kogu tarneahela. Selline

süsteem peaks tagama, et tarbijani jõuab seaduslikult püütud kala.

Elektrooniline jälgitavus võimaldab ettevõtjatel teha teadlikumaid otsuseid partiide liikumise

kohta, muuta sisemisi tööprotsesse paindlikumaks ja kiiremaks. Elektrooniline jälgitavus

võimaldab tooteid tarneahelas jälgida, tuvastada nende päritolu ning pakkuda ettevõtjale kindlust,

et tema valduses on seaduslikult püütud kala. Kuna ettevõtjatele jääb otsustusvabadus võtta

kasutusele selline elektroonilise jälgitavuse lahendus, mis tema ettevõttele sobib, võib tekkida

probleem andmevahetuses ettevõtjate vahel. Ühe ettevõtja poolt kasutuses olev lahendus ei

pruugi võimaldada andmete ülekandmist ühelt ettevõttelt teisele ning andmete käsitsi sisestamine

suurendab nende halduskoormust.

30

Elektroonilise jälgitavuse tagamisega paraneb kala ja veetaime päritolu tõendamine, tõkestatakse

ebaseadusliku, teatamata ja reguleerimata kalapüüki, suurendatakse ausat konkurentsi,

tõhustatakse järelevalvet ning tagatakse loodusressursside parem kaitse.

Kavandatav muudatus: mootorivõimsuse kontrollimine (eelnõu § 1 punktid 10 ja 11)

Komisjoni tellitud 2019. a EL-is läbiviidud kalalaevade mootorivõimsuse vastavustõendamise

uuringust18 selgus, et 51 protsenti kontrollitud kõrge riskiga laevadel ületas nende tegelik

mootorivõimsus sertifitseeritud võimsust. Kõige suurem rikkumiste arv oli Vahemerel

tegutsevate põhjatraalide hulgas ning väikseim rikkumiste arv oli Läänemerel tegutsevate

pelaagiliste traalide seas. Selleks, et mootorivõimsusega seotud rikkumisi vähendada ja kõrge

riskiga laevu paremini kontrollida, on kehtestatud mootorivõimsuse pideva mõõtmise ja

registreerimise nõue kontrolliasutuste (Eesti puhul KeA ja EFCA) riskianalüüsi põhjal.

Sihtrühm: üle 221 kilovatti mootorivõimsusega traalpüüniseid kasutatavad kalalaevad. Neid on

kalalaevaregistri andmetel Läänemerel 11, kaugpüügis (Atlandi ookean) 5.

Mõju: potentsiaalselt hindame, et see meie laevu ei puuduta tulenevalt riski hindamise

kriteeriumitest. Seni pole tuvastatud ka ühtki mootori võimsuse rikkumist. Juhul kui leiab aset

mootorivõimsuse rikkumine, mis kergitab riski kõrgeks ja vajalik on mootorivõimsuse pidev

mõõtmine, siis seadme kulu koos paigaldusega on hinnanguliselt 12—16 000 eurot (DG MARE

2019: 98-99). Seadme kulu saab katta 85 protsendi ulatuses Euroopa kalanduse ja vesiviljeluse

fondi (edaspidi EMKVF) kontrolli- ja järelevalveseadmete ostmise meetmest kuni 2028. a19.

Mootorivõimsuse pideva jälgimise puhul on tegu lisainstrumendiga, mis võimaldab

mootorivõimsuse hindamist ning see muudab järelevalve tööd mõnevõrra lihtsamaks.

Administratiivne halduskoormus mõnevõrra suureneb. Mõju kalavarude seisundile on kaudne ja

varude seisund peaks paranema. Mõju rahvusvahelisele koostööle on positiivne.

Kavandatav muudatus: kutselise kalapüügiloa ja kalalaevatunnistuse nõuded ning

püügivõimaluse ja lubatud aastasaagi vähendamine (eelnõu § 1 punktid 2, 3, 8, 9, 14, 17, 18,

21, 26—31, 33-36 ja 38—40)

Lisaks kalapüügiloale väljastatakse ka kalalaevatunnistus edaspidi elektrooniliselt,

kalalaevatunnistust pole vaja enam kalalaeva pardal hoida, kehtetuks muutunud tunnistust pole

vaja enam registri töötajale tagastada. Kalapüügiloa peatamist puudutavad sätted jäetakse

seadusest välja, sest olemasoleval lubade süsteemil pole vastavat funktsionaalsust ning seega pole

ka senimaani seda sätet rakendatud.

Sihtrühm: kõigi kalalaevastiku segmentide kalalaevatunnistuse omanikud ja PTA. Aastas tehakse

kalalaevade registris keskmiselt 190 toimingut, mille puhul tuleb väljastada uus

kalalaevatunnistus.

Mõju: ettevõtjate halduskoormus väheneb, samuti väheneb ka PTA töökoormus, kuna

kalalaevatunnistus väljastatakse elektroonilises vormis ning puudub vajadus neid kehtivuse

kaotamisel või kehtivuse peatamisel tagastada.

Nõue kanda kaluri kalapüügi loale kalalaeva andmed, kui merel kalapüügiks kasutatakse

10- meetrise kogupikkusega ja pikemat kalalaeva.

18 Study on engine power verification by Member States - Final report, 2019 EUROPEAN COMMISSION

Directorate-General for Maritime Affairs and Fisheries Directorate, lk 17. Arvutivõrgus:

https://www.europarl.europa.eu/meetdocs/2014_2019/plmrep/COMMITTEES/PECH/DV/2019/09-

04/StudyonenginepowerverificationbyMemberStates-June2019_EN.pdf 19 https://www.riigiteataja.ee/akt/102022024004

31

Sihtrühm: kalalaevatiku segmenti 4S2 kantud 10-meetrise kogupikkusega ja pikemaid merel

püüdvaid rannapüügilaevu on kalalaevade registri andmetel 2. mai 2025. a seisuga 62, mis

moodustab 3 protsenti segmenti 4S2 kantud kalalaevadest. Kaluri kalapüügiloa alusel merel esitas

2024. a kohta püügiandmeid 1023 loa omanikku. Neist 10-meetrise kogupikkusega ja pikema

kalalaeva kasutamist märkis 76 loa omanikku, ehk ligikaudu 7 protsenti püügireisi teinud loa

omanikest. Nende laevadega tehtud püügireiside saagist 98 protsenti moodustas räim, mis oli

nõutud kastmõrdadest.

Mõju: väike, puudutab väikest osa mere rannapüügisegmendist. Tegemist on suuremate

ettevõtjatega, kelle püügivõimalused on jaotatud mitme laeva ja püügibrigaadi vahel.

Kavandatav muudatus: harrastuskalapüügi andmete esitamine (eelnõu § 1 punkt 42)

Alates 2026. a. peab kalanduse kontrollimääruse kohaselt esitama igapäevaselt andmeid

Läänemere avaosa lõhe ja kaaspüügil püütud tursa kohta ka harrastuspüügil, sõltumata

püügivahendist. Komisjonile tuleb need püügiandmed raporteerida igakuiselt alates märtsist

2026. a. Soome lahe lõhe, tursa ning kilu ja räime harrastuskalapüügi kohta võib andmeid koguda

ka näiteks kvantitatiivuuringu (küsitlused) kaudu. Need andmed tuleb iga-aastaselt raporteerida

komisjonile alates 2027.a maist.

Sihtrühm: andmete esitajateks on EL-ist tulenevate nõuete puhul kõik kalapüüdajad (k.a

soodustatud isikud), kes püüavad Läänemere avaosa lõhet (kõik püügipiirkonnad v.a Soome laht),

räime, kilu ja turska. Nende arvu on keeruline hinnata. Harrastuskalapüüdjate koguarv Eestis

kõikidel veealadel on hinnanguliselt 150 000 inimest.

Mõju: kalanduse kontrollimäärusest tulenevate nõuete rakendamine mõjutab eelkõige Läänemere

avaosast lõhe püüdjaid ning lisaks neid kalureid, kes kaaspüügina saavad turska. Lõhe trollimise

(õngpüünisega landi või rakise vedamine paadi järel) puhul kehtib püüdjatel kohustus kõik

rasvauimega (looduslikud) kalad vabastada. Kaasa tohivad nad võtta ainult ühe lõigatud

rasvauimega isendi. EL-ist tulenevate nõuete täitmise puhul tuleb lisaks kaasa võetavatele

isenditele ka vette tagasi lastavad isendid raporteerida. See tähendab, et kalastajad on kohustatud

arvet pidama selle üle, kui palju nad püügi käigus kalu tagasi lasid, sest liikmesriik on kohustatud

edastama andmeid nii püütud kui ka tagasi lastud kalade kohta. Kuna trollimine toimub, kas

harrastuskalapüügiõiguse olemasolu või KPS-s välja toodud soodustatuse korral, tuleb hakata neil

kaluritel edaspidi oma saake ja kalade vette tagasi laskmisi registreerima. Täna ei ole teada, kui

suur hulk on selliseid isikuid, kes võiksid lõhet trollimise teel tabada. Kalastuskaardi alusel

püüdvad kalastajad, kes on merest lõhe või tursa kätte saanud, peavad hakkama oma saake päeva

täpsusega üles märkima, mis toob neile kaasa senisest suurema andmete esitamise kohustuse.

Seni pole harrastuspüügiõiguse puhul ja soodustatud isikutel üldse andmete esitamise kohustust

ning kalastuskaardi puhul tuleb andmeid esitada viie päeva jooksul alates kalastuskaardi

kehtivuse lõppemisest.

Andmete kogumise tarvis tuleb juba töötavat kalaluba.ee keskkonda arendada selliselt, et see

kataks ära eelnimetatud uued kohustused. Arenduse hinnanguline kulu on 40 000 eurot, mida on

võimalik katta EMKVF kalanduse kontrolli ja järelevalve meetmest19. Lisaks kalaluba.ee

arendusele suureneb edaspidi halduskoormus ka ametnikul, kes peab harrastuskalapüügi

saagiandmeid kontrollima ning neid Euroopa Komisjoni „RecFishing“ veebiplatvormile

edastama. Samuti tuleb hakata teatud liikide osas iga-aastaselt läbi viima harrastuskalapüügi

kvantitatiivuuringuid, mille aastane hinnanguline maksumus on 25 000 eurot. Seda uuringut on

siiani läbi viidud üle aasta. Uuringu läbiviimiseks on võimalik taotleda toetust regionaalministri

23.oktoobri 2023. a määruse nr 71 „Perioodi 2021–2027 kalandusandmete kogumise toetus“

alusel20.

20 https://www.riigiteataja.ee/akt/125102023003

32

Täiendav andmete kogumine annab parema ülevaate harrastuspüügi mõjust, mis omakorda

parandab andmete kvaliteeti, mille aitab tõsta kalavarude hindamise kvaliteeti. See võimaldab

paremini sihistada ja reguleerida harrastuskalapüüki. Täiendav andmete kogumine puudutab

isikuid, kes kalal käivad, ettevõtjaid see ei puuduta.

Kavandatav muudatus: püügi- ja püügijärgsete andmete esitamine (eelnõu § 1 punktid 41,

43—51)

Koos püügiandmetega tuleb muuhulgas edastada merel tundlike liikide püügi korral teave

vigastatud, surnud, või elusalt vabastatud isendite arvu või saagi koguste kohta.

Transpordidokumendi andmeid tuleb hakata esitama elektrooniliselt enne transpordi algust.

Sihtrühm: tundlike liikide teabe esitamise kohustus alates 10. jaanuarist 2026. a on kalapüügiloa

omanikel, kes kasutavad merel püügiks 12-meetrise kogupikkusega ja pikemat kalalaeva. Kaluri

kalapüügiloa alusel teostas 2024. a rannapüügiandmetel 12-meetrise kogupikkusega ja pikema

kalalaevaga merel püüki kümme loa omanikku, kokku nelja kalalaevaga. Kaugpüügi ja

Läänemere traalpüügiettevõtjaid oli 2024. a kokku 19 ja andmeid esitanud kapteneid 33. Alates

10. jaanuarist 2028. a laieneb kohustus kõigile merel kalalaevaga püüdjatele. Kutselisi kalureid,

kes püügiandmeid esitavad merel, on ligikaudu 1700. Transpordidokumendi elektroonilise

esitamise puhul kõiki transpordiga tegelevaid ettevõtjaid oli 2024. a esitatud andmete kohaselt

kaheksa.

Mõju: mõju ulatus, avaldumise sagedus, mõjutatud sihtgrupi suurus ja ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk on tundlike liikide püügiga seotud teabe esitamise osas väike. Mõju keskkonnale

on positiivne, sest paraneb andmete kvaliteet teatud looduskaitsealuste liikide kohta. Andmed

pardale tõstetud saagi ning püünisesse sattunud hukkunud imetajate ja lindude kohta tuleb esitada

juba praegu kõigil, nii sise- ja piiriveekogudel kui ka merel ning sõltumata kalalaeva pikkusest

või kalalaeva kasutamisest. Potentsiaalselt laieneb teavitatavate liikide nimistu ning detailsusaste:

kas isend oli elus, surnud või vigastatud. Transpordidokumendi elektroonilise edastamisega

seonduv mõju transpordiga tegelevatele ettevõtjatele on keskmine. Vedajad peavad omandama

võimekuse ise andmed PERK-i vahendusel esitada, seni on andmed PERK- i sisestanud selle

ettevõtja esindaja, kelle vedajaga tegemist on. Paraneb järelevalve tõhusus ning seeläbi

loodusressursside kaitse, sest andmed kala transpordi kohta saadetakse ette, mitte tagant järgi.

Kavandatav muudatus: kala ja veetaime kaalumise nõuded (eelnõu § 1 punktid 13 ja 52)

Luua tuleb kaalujate heakskiitmise süsteem ja koostada kaalujate nimekiri. Üldiselt on kohustus

kala ja veetiame kaaluda sadamas, seejuures on lubatud erandid mujal kaalumiseks kui sadamas

kui täidetakse komisjoni rakendusmääruse nõudeid. Komisjoni kaalumise määruse eelnõu

kohaselt tuleb kaalumisel täita teatud miinimumnõudeid sorteerimata kala (kilu-räime) lossimisel

ning kala ja veetaime kaalumisel peale transporti ettevõttes. Seega rannapüügil ja räime

kastmõrraga püügil saab tõenäoliselt jätkata olemasoleva režiimiga, kus kala ja veetaime

kaalutakse lossimisel ja kaalumise eest vastutab kapten. Kaalujate heakskiitmine toimub

kaptenite ja ettevõtete poolt kasutatavate kaalumissüsteemide vastavushindamisel. Millised

saavad olema need nõuded, on praegu keeruline komisjoni rakendusmääruse eelnõu alusel

hinnata, sest läbirääkimiste protsess on alles algusjärgus ning tõenäoliselt tehakse sellesse olulisi

muudatusi.

Sihtrühm: uued kaalumise nõuded puudutavad kapteneid ning suuremaid kilu-räime töötlemisega

tegelevaid ettevõtjaid (maksimaalselt 40—50 ettevõtjat, ilmselt oluliselt vähem).

33

Mõju: keeruline hinnata, sest nõuded kehtestatakse rakendusmäärusega, mille arutelu on veel

pooleli. Teada on, et kaalujate tunnustamine suurendab KeA töökoormust, sest ettevõtete puhul

on vaja teha kohapeal vastavushindamine.

Kavandatav muudatus: kalalaevade asukoha jälgimine (eelnõu § 1 punktid 16, 37, 57, 58,

67, 68 ja 69)

10. jaanuarist 2026. a hakkab asukoha jälgimise nõue merel kehtima kõigile 12-meetrise

kogupikkusega ja pikematele kalalaevadele. Erand 12—15-meetrise kogupikkusega

kalalaevadele kaob. Eestis puudutab see nelja laeva, kellest ühel on jälgimissüsteem (edaspidi

VMS) juba olemas. Kolme laeva puhul viiakse läbi kordusmõõtmised.

10. jaanuarist 2028. a hakkab asukoha jälgimise nõue merel kehtima 9—12-meetrise

kogupikkusega kalalaevadele. See puudutab Eesti kalalaevaregistri andmetel 126 laeva. Samuti

hakkab see nõue kehtima viiele alla 12-meetrise kogupikkusega aktiivpüünistega püüdvale

laevale.

1. jaanuarist 2030. a hakkab asukoha jälgimise nõue merel kehtima kõikidele kalalaevadele. See

puudutab Eesti kalalaevaregistri andmetel 1931 laeva.

Sihtrühm: järk-järgult kõik rannapüügilaevad, kokku 2166 laeva.

Mõju: hetkel on keeruline hinnata kulusid antud muudatusele, kuna arutelud võimalike tehniliste

lahenduste üle alles käivad. Asukoha jälgimise süsteemide soetamiseks on võimalik saada toetust

85 protsendi ulatuses regionaal- ja põllumajandusministri 21. veebruari 2025. a määruse nr 15

„perioodi 2021-2027 kalapüügi investeeringutoetus“ alusel.

Kavandatav muudatus: riiklik järelevalve (eelnõu § 1 punktid 53—56)

KeA-le õiguse andmine kohaldada järelevalve käigus viibimise keeldu, suunata kalalaev

sadamasse, kohaldada kontrolltehingut ning teostada isiku riiete ja esemete läbivaatus.

Sihtrühm: KeA ametnikud.

Mõju: eelnõu kohaselt antakse KeA-le õiguse kasutada riikliku järelevalve raames täiendavaid

meetmeid. Muudatusega ei kaasne täiendavaid kulusid. Vajadus võib olla ametnike koolitamiseks

uute meetmete rakendamisel. Kavandatud muudatused võimaldavad KeA-l senisest tõhusamalt

teha järelevalvet ebaseadusliku tegevuse üle ja selline tegevus tõhusalt lõpetada, mis teenib

loodusressursside parema kaitse eesmärki.

Kavandatav muudatus: tõsiste rikkumiste loetelu (eelnõu § 1 punktid 59 ja 60)

Tõsiste rikkumiste loetelu täiendamine uute tegudega, mida loetakse edaspidi tõsisteks

rikkumiseks, tõsiste rikkumiste võrdlustabel on toodud eelnõu seletuskirja lisas 2.

Sihtrühm: kogu kalandussektor, umbes 5000 inimest, KeA ametnikud, 32 ametniku.

Mõju: osade rikkumiste korral tuleb hakata rakendama kalanduse kontrollimääruse IV lisas

toodud lisakriteeriume, et hinnata kas tegu on tõsise rikkumisega või mitte. See suurendab

mõnevõrra KeA töökoormust. Vajalik on inspektorite koolitamine näiteks tõsiste rikkumiste

kriteeriumite rakendamiseks. Suureneda võib tõsiste rikkumiste arv, sest näiteks andmete

lubatava erinevuse lävend on üsna madal ning kilu ja räime segapüügil väikeste kaaspüügi

koguste hindamine on 2024. a juulist kehtima hakanud reeglite järgi võib osutuda keeruliseks.

34

Kavandatav muudatus: tõsiste rikkumiste punktisüsteem merel (eelnõu § 1 punktid 12, 15,

19, 20, 22—25, 32 ja 61)

Tõsiste rikkumiste eest merel punktisüsteemi rakendamine kapteni ka kaluri suhtes.

Sihtrühm: umbes 2000 kalalaeva kaptenit ja kutselist kalurit.

Mõju ulatus, avaldumise sagedus, mõjutatud sihtgrupi suurus ja ebasoovitavate mõjude

kaasnemise risk on väike. Senine praktika kalalaevatunnistuse omanikele tõsiste rikkumiste eest

punktide määramisel näitab, et aastas määratakse punktid umbes 10 laevale, kuid ühelegi laevale

pole kogunenud nii palju punkte, et kalalaevatunnistus oleks peatatud. Samas on tõsiste

rikkumiste loetelu muudetud ja teatud rikkumistele on kehtestatud lävendid, mis võib rikkumiste

arvu suurendada. Muudatuse rakendamisega suureneb mõnevõrra töökoormus KeA-l seoses

lisanduvate ülesannetega menetleda tõsiste rikkumiste toimepanemise eest punktide määramise

otsuseid kaluritele ja kaptenitele. Vajalik on kutselise kalapüügi registrisse kaptenite loetelu

loomine, kuhu kantakse kaptenite punktid. PTA-l tuleb pidada kaptenite punktide üle arvestust,

sellega seoses on ette näha PTA töökoormuse mõningane suurenemine. Samuti võib sõltuvalt

toimepandud tõsiste rikkumiste arvust, kui neid koguneb ühe kaluri või kapteni kohta kalanduse

kontrollimääruses toodud määral, suureneda vähesel määral PTA töökoormus, kui tuleb

vormistada otsused kalapüügiloa kehtetuks tunnistamiseks.

Kavandatav muudatus: kala- ja veetaimevarule tekitatud kahju (eelnõu § 1 punktid 62 ja

63)

Kalakahju hakatakse sisse nõudma KeA otsuse alusel mitte tsiviilhagiga kohtu kaudu.

Sihtrühm: KeA menetlejad, inspektorid ja kohtunikud.

Mõju: kalakahju hüvitamiseks on esitatud 31 tsiviilhagi nii kriminaal- kui tsiviilasjades kokku

aastatel 2022—2024. Muudatus vähendab oluliselt ametkondade, sealhulgas kohtute

töökoormust ning ressursikulu, mis sellega kaasneb.

Kavandatav muudatus: karistusnormid (eelnõu § 1 punktid 64—76)

Väärteokoosseisude vastavusse viimine uue tõsiste rikkumiste loeteluga. Uue väärteokoosseisu

kehtestamine ühise kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest.

Sihtrühm: seaduse nõuete rikkujad, KeA inspektorid. Viimaste aastate menetluste statistikale

tuginedes on see umbes 500 inimest aastas, lisaks 32 inspektorit.

Mõju: maksimaalse võimaliku trahvimäära tõstmine ühise kalanduspoliitika normide tõsiste

rikkumiste korral avaldab kindlasti preventiivset mõju. Samas ei ole pärast trahvimäärade

tõstmist karta, et neid hakatakse rohkem määrama. Rahatrahvi suuruse sidumine püütud,

turustatud või käideldud kala või veetaime väärtusega võimaldab rikkuja rikkumise teel saadud

kasust ilma jätta. Samas ei ole võimalik määrata ka väga kõrget rahatrahvi kui rikkumise käigus

püütud, käideldud või turustatud kala või veetaime kogus on väike.

Kavandatav muudatus: KarRS-i ja RLS-i muutmine (eelnõu § 3 punktid 1—3 ja § 4)

Juurdepääs karistusregistri arhiivile KPS § 882 alusel algatatud väärteomenetluse läbiviimise

eesmärgil. KeA vabastamine riigilõivu maksmisest karistusregistri ja selle arhiivi päringu

tegemisel.

Sihtrühm: KeA ametnikud, 32 ametnikku.

35

Mõju: muudatusega ei kaasne lisakulusid riigiasutustele.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Seaduse rakendamisest tulenevad kulud tarkvara arendustele.

Seoses tundlike liikide kohta andmete esitamisega, kaluri kalapüügiloa andmise korra

täpsustamisega, kalalaevatunnistuse elektroonse väljastamisega ning kutselise kalapüügi

registrisse kaalujate ning kalurite ja kaptenite kohta täiendavate andmete kogumiseks on vajalik

teha vastavad muudatused kutselise kalapüügi registris ning vajadusel registri rakendustes. Nende

tööde rahaline maht on umbes 50 000 eurot ning nende tööde teostamiseks on võimalik taotleda

toetust

regionaalministri 30. jaanuari 2024. a määruse nr 9 „Perioodi 2021–2027 kalanduse kontrolli ja

järelevalve toetus“ alusel19.

Harrastuskalapüügi andmete kogumise nõuete täitmiseks on vajalik infosüsteemi „TEHA“

arendada. Arenduse hinnanguline kulu on ca 40 000 eurot, mille jaoks on võimalik taotleda

toetust regionaalministri 30. jaanuari 2024 määruse nr 9 „Perioodi 2021–2027 kalanduse kontrolli

ja järelevalve toetus“ alusel.

Seaduse rakendamisest tulenevad kulud investeeringuteks ja uuringuteks.

Seoses kalalaevade asukoha jälgimisega peavad olema laevad varustatud asukoha

jälgimissüsteemiga hiljemalt 1. jaanuar 2030. a, maksumust on keeruline hinnata. Hetkel on hinna

prognoos 300 eurot seadme kohta. 2025. a on merel kalalaevaregistris 2166 alla 12 meetrise

kogupikkusega kalalaeva, kellele nõue kohaldub, käimas on kalalaevaregistri ülevaatus,

tõenäoliselt on aktiivseid kalalaevu oluliselt vähem. Nõuete täitmiseks on kalandusettevõtjatel

võimalik küsida toetust 85 protsendi ulatuses abikõlblike kulude maksumusest regionaal- ja

põllumajandusministri määruse nr 15 alusel. Odavamaks alternatiiviks on kalalaeva asukoha

jälgimist teostada veebirakenduse kaudu. Sellisel juhul ei peaks eraldi seadmeid soetama, piisaks

PERK seadmest.

Alates 2027.a tuleb harrastuskalapüügis teatud liikide kohta esitada andmeid iga-aastaselt, selleks

tuleb läbi viia harrastuskalapüügi kvantitatiivuuringuid, mille aastane hinnanguline maksumus on

25 000 eurot. Uuringu läbiviimiseks on võimlaik taotleda toetust regionaalministri 23. oktoobri

2023. a määruse nr 71 „Perioodi 2021–2027 kalandusandmete kogumise toetus“ alusel20.

8. Rakendusaktid

Kavandatud muudatuste tõttu on muutunud järgmiste rakendusaktide volitusnormid:

 Vabariigi Valitsuse 17.novembri 2017. a määrus nr 164 „Kutselise kalapüügi loa

taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise, kehtivuse peatamise

ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika ja

kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“;

 keskkonnaministri 27. augusti 2015. a määrus nr 51 „Satelliit- ja GPS-jälgimissüsteemi

kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete esitamise sagedus ja kord ning nõuded

jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta“;

 keskkonnaministri 30. jaanuari 2018. a määrus nr 4 „Lossitava kala kaalumise täiendavad

nõuded ja metoodika“;

36

 Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määrus nr 38 „Kalastuskaardi taotlemise ja andmise

kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja

volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning

harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu

maksmise kontrollimise kord“.

Lisaks muudetakse järgmisi rakendusakte:

 maaeluministri 28. detsembri 2017. a määrus nr 93 „Kutselise kalapüügi registri

põhimäärus“;

 Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määrus nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud

andmete esitamise kord“;

 Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määrus nr 65 „Kalapüügieeskiri“.

Kõigi muudetavate ja uute rakendusaktide kavandid on esitatud eelnõu seletuskirja lisas 4.

9. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 10. jaanuaril 2026. a, sest sellest ajast tuleb kohaldada enamuse kalanduse

kontrollimääruse nõuetest. Seaduse § 1 punkt 11 jõustub 10. jaanuaril 2028. a., sest sellest ajast

tuleb kohaldada vastavat kalanduse kontrollimääruse nõuet. Seaduse § 1 punkt 52 jõustub

1. jaanuaril 2027. a, sest sellest ajast tuleb kohaldada vastavat kalanduse kontrollimääruse nõuet.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile ning

Justiits- ja Digiministeeriumile ja arvamuse avaldamiseks Keskkonnametile, Põllumajandus- ja

Toiduametile ja huvirühmadele - Eesti Kaugpüüdjate Liit, Eesti Kalurite liit, Saarte Kalandus

MTÜ, Eesti Traalpüügiühistu, Eesti Kutseliste Kalurite Ühistu, Harju Kalandusühing,

Mittetulundusühing Hiiu Kala, Mittetulundusühing Liivi Lahe Kalanduskogu, Läänemaa

Rannakalanduse Selts, Virumaa Rannakalurite Ühing, Peipsi Alamvesikonna Kalurite liit,

Mittetulundusühing Peipsi Kalanduspiirkonna Arendajate Kogu, Peipsi Kalurite ja Kalatöötlejate

Liit, Peipsi Piirkonna Ettevõtete ja Ettevõtjate Kalurite Liit, Eesti Kalaliit, Eestimaa Looduse

Fond ja Kalastusklubide Liit.

Kooskõlastamiselt tulnud ettepanekud ja arvamus on kajastatud eelnõu seletuskirja lisas 5.

1

Lisa 1

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Euroopa Liidu õigusaktide ja eelnõus kavandatud muudatuste võrdlustabel

Kalapüügiseaduse eelnõu võrreldakse järgmiste Euroopa Liidu õigusaktidega:

1) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2842, millega muudetakse nõukogu määrust (EÜ) nr 1224/2009, nõukogu määruseid (EÜ)

nr 1967/2006 ja (EÜ) nr 1005/2008 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruseid (EL) 2016/1139, (EL) 2017/2403 ja (EL) 2019/473

kalanduskontrolli osas (ELT L, 2023/2842, 20.12.2023) (edaspidi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2023/2842);

2) Nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009, millega luuakse ühenduse kontrollisüsteem ühise kalanduspoliitika eeskirjade järgimise tagamiseks,

muudetakse määrusi (EÜ) nr 847/96, (EÜ) nr 2371/2002, (EÜ) nr 811/2004, (EÜ) nr 768/2005, (EÜ) nr 2115/2005, (EÜ)nr 2166/2005, (EÜ) nr

388/2006, (EÜ) nr 509/2007, (EÜ) nr 676/2007, (EÜ) nr 1098/2007, (EÜ) nr 1300/2008, (EÜ) nr 1342/2008 ning tunnistatakse kehtetuks määrused

(EMÜ) nr 2847/93, (EÜ) nr 1627/94 ja (EÜ) nr 1966/2006 (ELT L 343, 22.12.2009, lk 1–50) (edaspidi nõukogu määrus (EÜ) nr 1224/2009).

Kalapüügiseaduse

muutmise ja sellega

seonduvalt teiste

seaduste muutmise

seaduse eelnõu

EL-i õigusakti nõue Vastavus

EL-i

õigusaktile

Mittevastavuse või osalise

vastavuse põhjendus Rakendamise tähtpäev

Eelnõu § 1 punktid 1 ja 4

(KPS-i § 10 lõiked 8, 12,

§ 13 lõige 3, §15 lõige 3)

Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikkel 65

sätestab ilma esmakokkuostu vormistamata eraisikule

omatarbeks müüa lubatud kala koguse vastab 10. jaanuar 2026. a

2

Eelnõu § 1 punkt 4 ja § 2

punktid 1—7 (KPS-i §

13, KTKS-i § 2 lõige 1, §

101, § 761)

Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artiklid 56a ja 58

sätestavad kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

jälgitavuse nõuded igas tarneahela etapis alates

püügireisist ja korjest kuni jaemüügini

vastab

10. jaanuar 2026. a

(nomenklatuuri grupp 3); 10. jaanuar 2029. a

(nomenklatuuri grupp 12, 16).

Eelnõu § 1 punktid 10 ja 11 (KPS-i § 33 lõiked 4—

6)

Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikkel 39a

sätestab mootorivõimsuse pideva mõõtmise süsteemi

paigaldamise teatud kõrge riskiga kalalaevadele vastab 10. jaanuar 2028. a

Eelnõu § 1 punktid 17—

25 (KPS-i § 38 lõiked 1— 8)

Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikkel 6 ja

rakendusmääruse x/2025 artiklid 3 ja 4, sätestavad

kalalaevatunnistusega seotud nõuded vastab 10. jaanuar 2026. a

Eelnõu § 1 punktid 27—

38 (KPS-i § 41 lõiked 1,

21, 6, § 42 lõige 2, § 43 punktid 1 ja 11, 9 ja § 44

lõike 2 punkt 1 ja sama

paragrahvi lõiked 4 ja 5)

Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikli 4 punktid

31 ja 33 ning artiklid 7 ja 7a sätestavad kalalaeva ja

püügilaeva mõisted ning kalapüügiloaga seotud

kohustused. Rakendusmääruse x/2025 artiklid 3, 5 ja 6 sätestavad

merel põhimõtte üks luba üks laev. Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikkel 7 lõige 6

sätestab merel laeva loale märkimise kohustusest erandi

alla 10m laevadel.

Vastab

osaliselt

Kalalaeva mõistet KPS § 33 ei

muudeta kuna praegu on EL-i õiguses kasutusel kaks

erinevat kalalaeva mõistet

Mõiste muudetakse pärast ÜKP reformi, kui on

muudetud määruses (EL) nr

1380/2013 artiklis 4 toodud kalalaeva mõiste

Eelnõu § 1 punktid 41—

51 (KPS-i § 61)

Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artiklid 14—24,

62—64 ning 66 ja 68 sätestavad püügi- ja

püügijärgsete andmete esitamisega seotud nõuded vastab 10.jaanuar 2026. a

3

Eelnõu § 1 punktid 13 ja

52 (KPS-i § 611 ja § 34

lõike 4 punkt 1)

Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artiklid 60 ja 60a

sätestavad kala kaalumisega seotud nõuded, kaalujate

tunnustamine ja kaalujate nimekiri vastab 01. jaanuar 2027. a

Eelnõu § 1 punktid 57, 58

ja 80 (KPS-i § 69, 70, 90

lg 6 ja 7

Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikli 4 punkt 12

ning artiklid 9, 9a, 10 ja 12 sätestavad kalalaevade asukoha jälgimise nõuded. Kõikidel laevadel peab olema jälgimissüsteem.

vastab

10. jaanuar 2026. a; 10. jaanuar 2028. a (KPS-i §

90 lõige 6); 1. jaanuar 2030. a (KPS-i § 90

lõige 7)

Eelnõu § 1 punktid 53 —

56 (KPS- i § 64, 65 ja

651)

Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikkel 91

sätestab viivitamatud täitemeetmed tõsiste rikkumiste

lõpetamiseks , vastab 10. jaanuar 2026. a

Eelnõu § 1 punktid 59 ja

60 (KPS-i § 71 lõiked 1 ja

2)

Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikkel 90

kehtestab ÜKP normide tõsiste rikkumiste nimekirja

ning sama määruse lisa IV kehtestab kriteeriumid ja

lävendid, mille korral rikkumine loetakse tõsiseks

vastab 10. jaanuar 2026. a

Eelnõu § 1 punktid 12,

15, 19—23, 25, 34, 36, 61

(KPS-i § 34 lõiked 3 ja 4,

§ 38 lõiked 4, 41, 6, 61, 8,

§ 43, § 44, § 72)

Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikkel 92

sätestab merel tõsiste rikkumiste punktisüsteemi,

mille korral määratakse punktid nii

kalalaevatunnistuse omanikule, kui rikkumise eest

vastutavale kaptenile või kalurile vastavalt määruse

lisale III. Teatud arvu punktide korral peatatakse

kalalaevatunnistus või kapteni õigus kalalaeva

juhtida. Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikli 91

lõiked 9 ja 92b sätestavad, et tõsise rikkumise korral

võib menetluse viia läbi ja anda punkte

rannikuliikmesriik, aga neid peab jõustama

lipuliikmesriik.

vastab

Kaptenilt või kalurilt ei võeta

ära õigust kalalaeva juhtida

vaid Sellist kaptenit või kalurit ei

saa kanda loale teatud aja

jooksul

10. jaanuar 2026. a

Eelnõu § 1 punkt 76

(KPS-i § 881 ja 882)

Eelnõu § 3 punktid 1— 3

(KaRS-i § 5 lõige 2, § 20

Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artiklid 89a ja 91a

sätestavad ÜKP normide tõsiste rikkumiste eest

trahvid, mis on korrelatsioonis rikkumise teel saadud

kalapüügitoodete väärtusele.

vastab Halduskaristuste asemel

kohaldatakse väärteokaristusi 10. jaanuar 2026. a

4

lõige 1 ning § 23 lõiked 2

ja 6)

Eelnõu § 1 punktid 64—

72, 74, 75, 77 ja 78 (KPS-

i § 74—78, 86 ja 89)

Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artiklid 89, 89a

sätestavad üldpõhimõtted karistustele ja meetmetele

nõuete täitmise tagamiseks vastab 10. jaanuar 2026. a

Eelnõu § 3 punktid 1— 3

(KaRS-i § 5 lõige 2, § 20

lõige 1 ning § 23 lõiked 2

ja 6

Nõukogu määruse (EÜ) 1224/2009 artikli 91a lõige 2

ja artikkel 93 sätestavad karistusandmete säilitamise

riiklikus registris vähemalt viis aastat ning karistuste

määramisel tuleb arvestada rikkumise korduvust

kolme aasta jooksul

vastab 10. jaanuar 2026. a

1

Lisa 2

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Tõsiste rikkumiste vastavustabel

Kehtivate

tõsiste

rikkumiste

loetelu

Sisuline kirjeldus

Uus tõsiste

rikkumiste

loetelu alates

10. jaanuarist

2026. a, mis on

muudetud

Euroopa

Parlamendi ja

nõukogu

määrusega

(EL) 2023/2842

Kavandatava

KPS-i vastav säte Sisuline kirjeldus

KPS-i § 711 sätestatud

korduvad tõsised

rikkumised, mille korral

kohaldatakse KPS § 56

lõigetes 3 ja 4 sätestatut

KPS § 71 lõike 1 punkt 1- nõukogu määruse (EÜ) nr 1005/2008 artiklis 42 ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõikes 1 nimetatud

rikkumised

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1005/2008

artikli 3

lõike 1

punkt a

kalastanud ilma lipuriigi

või asjaomase

rannikuäärse riigi

väljastatud kehtiva

tegevusloa, loa või

litsentsita

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt a

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

ja

KPS § 71 lõike 1

punkt 2 (sise- ja

piiriveekogudes)

püük ilma lipuriigi või asjaomase

rannikuriigi väljastatud kehtiva

tunnistuse, loa või litsentsita

KPS-i § 711 lõike 1

punkt 3 - kalapüügiloata

püük

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1005/2008

jätnud täitmata oma

kohustuse registreerida

ja esitada püügiga

seotud andmeid,

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 3

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

ja KPS § 71 lõike

ei täideta ühise kalanduspoliitika

normide kohaseid kohustusi, milleks

on täpselt registreerida, säilitada ja

esitada püügitegevusega seotud

KPS-i § 711 lõike 1

punkt 2 - püügipäeviku,

lossimisdeklaratsiooni,

üleandmisdeklaratsiooni

2

artikli 3

lõike 1

punkt b

sealhulgas

laevaseiresüsteemide

kaudu edastatavaid

andmeid või esitada

eelteatis

punkt b ja sama

määruse artikli

90 lõike 3

punkt b

1 punkt 4 (sise- ja

piiriveekogudes)

andmed, sealhulgas

laevaseiresüsteemide edastatavad

andmed, samuti andmed, mis on

seotud eelteatiste, püügiaruannete,

ümberlaadimisdeklaratsioonide,

püügipäevikute,

lossimisdeklaratsioonide,

kaalumisdokumentide,

ülevõtmisdeklaratsioonide,

veodokumentide või

müügiteatistega, välja arvatud

kohustused, mis on seotud lubatud

kõikumisega, nagu on osutatud

nõukogu määruse (EÜ) nr

1224/2009 artikli 90 lõike 3 punktis

c (ainult merel) või lossitakse

kolmandate riikide sadamates

nõukogu määruse (EÜ) nr

1224/2009 artiklis 19a osutatud

eelteatiseta (ainult merel) või KPS

§ 13 sätestatud kala ja veetaime

päritolu tõendamise nõude

rikkumine

ja püügisertifikaadi

võltsimine või selliste

valede või kehtetute

dokumentide esitamine

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1005/2008

artikli 3

lõike 1

punkt c

kalastanud

keelupiirkonnas,

keelatud perioodil, ilma

kvoodita või pärast

kvoodi täitmist ja/või

lubatust sügavamal

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt k

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel),

KPS § 71 lõike 1

punkt 2 (sise- ja

piiriveekogudes),

KPS § 71 lõike 1

punkt 6 ja

KPS § 71 lõike 1

punkt 8

püügitegevus, mis hõlmab liike,

mille suhtes kohaldatakse püügi

piirnorme, mille jaoks käitajal ei ole

kvooti või mille puhul tal ei ole

juurdepääsu lipuliikmesriigi

kvoodile, liike, mille kvoot on

ammendatud, või liike, mille suhtes

kehtib püügi moratoorium, ajutine

keeld või püügikeeluaeg, välja

KPS-i § 711 lõike 1

punkt 4 -kalapüük

keelupiirkonnas,

keelatud perioodil,

lubatud püügivõimalust

või püügivahendile

kehtestatud lubatud

aastasaaki eirates

3

arvatud juhupüük, välja arvatud

juhul, kui kõnealune tegevus on

tõsine rikkumine punkti j

tähenduses;

loale kantud püügivõimaluse

ületamine ja lubatud aastasaagi

ületamine;

kalapüük keelupiirkonnas (koelmute

kaitse, suudmealad jm

rändekoridorid).

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1005/2008

artikli 3

lõike 1

punkt d

püüdnud otseselt

kalavarusid, mille

suhtes kehtib

moratoorium või mille

püük on keelatud

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt k

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel),

KPS § 71 lõike 1

punkt 2 (sise- ja

piiriveekogudes)

ja KPS § 71 lõike

1 punkt 9

püügitegevus, mis hõlmab liike,

mille suhtes kohaldatakse püügi

piirnorme, mille jaoks käitajal ei ole

kvooti või mille puhul tal ei ole

juurdepääsu lipuliikmesriigi

kvoodile, liike, mille kvoot on

ammendatud, või liike, mille suhtes

kehtib püügi moratoorium, ajutine

keeld või püügikeeluaeg, välja

arvatud juhupüük, välja arvatud

juhul, kui kõnealune tegevus on

tõsine rikkumine punkti j

tähenduses või

keelu all oleva kalavaru sihtpüük

KPS-i § 711 lõike 1

punkt 5 - keelu all oleva

kalavaru sihtpüük.

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1005/2008

artikli 3

lõike 1

punkt e

kasutanud keelatud või

nõuetele mittevastavaid

püügivahendeid

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt m ja sama

määruse artikli

90 lõike 3 punkt

d

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel),

KPS § 71 lõike 1

punkt 4 ja KPS §

71 lõike 1

punkt 7

keelatud püügivahendite või

meetodite kasutamine, millele on

osutatud määruse (EL) 2019/1241

artiklis 7 või muudes samaväärsetes

ühise kalanduspoliitika normides

(ainult merel), ei täideta ühise

kalanduspoliitika normide kohaseid

kohustusi, mis puudutavad

KPS-i § 711 lõike 1

punkt 4 - kalapüük

keelupiirkonnas,

keelatud perioodil,

lubatud püügivõimalust

või püügivahendile

kehtestatud lubatud

aastasaaki eirates ja KPS-

4

püügivahendite, akustiliste

hoiatusseadmete, selektiivsus- või

peibutuspüügivahendite omadusi

või kasutamist, eelkõige seoses

märgistamise ja identifitseerimise,

piirkondade, sügavuste,

ajavahemike, vahendite arvu või

võrgusilma suurusega, või

sorteerimisseadmete, vee

eemaldamise või töötlemisseadmete

omadusi või kasutamist, või ei

järgita tundlike liikide juhupüügi

vähendamiseks võetavaid

meetmeid, välja arvatud juhul, kui

vastav tegevus on nõukogu määruse

(EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 2

kohane tõsine rikkumine (ainult

merel), keelatud püügiviiside ja –

vahendite kasutamine(nii merel kui

ka sise- ja piiriveekogudel),

loale kantud püügivõimaluse ja

lubatud aastasaagi ületamine või

püügivahendite silmasuuruse kohta

esitatavate nõuete rikkumine.

i § 711 lõike 1 punkt 6 -

keelatud püügivahendi

kasutamine

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1005/2008

artikli 3

lõike 1

punkt f

võltsinud või varjanud

laeva tähistust, nimi või

registreerimisnumber

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt b

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

kalalaeva pardatähise, nime või

registreerimisandmete võltsimine

või varjamine (ainult merel)

puudub

5

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1005/2008

artikli 3

lõike 1

punkt g

varjanud, rikkunud või

kõrvaldanud uurimisega

seotud tõendeid

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt c

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel),

KPS § 71 lõike 1

punkt 2 (sise- ja

piiriveekogudes)

uurimisega seotud tõendite

varjamine, rikkumine või

kõrvaldamine

KPS-i § 711 lõike 1

punkt 7 - inspektori töö

takistamine ja uurimisega

seotud tõendite

varjamine, rikkumine või

kõrvaldamine

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1005/2008

artikli 3

lõike 1

punkt h

ametnikke takistamine

nende ametiülesannete

täitmisel, sealhulgas

kehtivate kaitse- ja

majandamismeetmete

täitmisel,

inspekteerimisel või

vaatlejate takistamine

nende töös, milleks on

kehtivate ühenduse

eeskirjade täitmise

vaatlemine

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt d

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel),

KPS § 71 lõike 1

punkt 2 (sise- ja

piiriveekogudes)

ametnike või vaatlejate töö

takistamine nende tööülesannete

täitmisel

KPS-i § 711 lõike 1

punkt 7 - inspektori töö

takistamine ja uurimisega

seotud tõendite

varjamine, rikkumine või

kõrvaldamine

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1005/2008

artikli 3

lõike 1

punkt i

võtnud pardale,

ümberlaadinud või

lossinud alamõõdulisi

kalu vastuolus kehtivate

õigusaktidega

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 3

punkt e

KPS § 71 lõike 1

punkt 3

kaaspüügi tingimuste rikkumine ja

alamõõdulise kala püük; puudub

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1005/2008

artikli 3

osalenud

ümberlaadimises või

ühistes

püügioperatsioonides

kalalaevadega, mille

puhul on tuvastatud

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt g

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

sellistelt laevadelt või sellistele

laevadele ümberlaadimine, selliste

laevadega üleviimistoimingute

tegemine või ühistes

püügitoimingutes osalemine või

selliste laevade toetamine ja

puudub

6

lõike 1

punkt j

tegelemine

ebaseadusliku,

teatamata või

reguleerimata

kalapüügiga käesoleva

määruse alusel, toetanud

või varustanud selliseid

kalalaevu; eriti peetakse

silmas kalalaevu, mis on

kantud ebaseadusliku,

teatamata ja

reguleerimata

kalapüügiga tegelevate

laevade ühenduse

nimekirja või

piirkondliku kalavarude

majandamise

organisatsiooni

koostatud

ebaseadusliku,

teatamata ja

reguleerimata

kalapüügiga tegelevate

laevade nimekirja

varustamine, mis on kantud

nõukogu määruse (EÜ)

nr 1005/2008 artiklites 29 ja 30

osutatud ETR-kalapüügiga

tegelevate laevade liidu või

piirkondliku kalavarude

majandamise organisatsiooni

nimekirja (ainult merel)

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1005/2008

artikli 3

lõike 1

punkt k

on teostanud

piirkondliku kalavarude

majandamise

organisatsiooni

pädevusalas kalapüüki

viisil, mis ei sobi kokku

või on vastuolus

nimetatud

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 3

punkt f

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

piirkondliku kalavarude

majandamise organisatsiooni

pädevusalas teostatakse

püügitegevust viisil, mis ei sobi

kokku või on vastuolus nimetatud

organisatsiooni kohaldatavate

kaitse- ja majandamismeetmetega,

välja arvatud juhul, kui see tegevus

puudub

7

organisatsiooni kaitse-

ja

majandamismeetmetega

ning sõidab sellise riigi

lipu all, kes ei kuulu

nimetatud

organisatsiooni või ei

tee nimetatud

organisatsiooniga

koostööd selle

organisatsiooni poolt

ettenähtud korras

on tõsine rikkumine nõukogu

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli

90 lõike 2 või käesoleva lõike

muude punktide kohaselt (ainult

merel)

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1005/2008

artikli 3

lõike 1

punkt l

kalalaev ei kuulu ühegi

riigi alla, olles seega

rahvusvahelise õiguse

kohaselt riikkondsuseta

laev

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt l

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

sellise kalalaeva käitamine,

juhtimine või omamine, mis ei kuulu

ühegi riigi lipu alla, olles seega

rahvusvahelise õiguse kohaselt

riikkondsuseta laev (ainult merel)

puudub

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1005/2008

artikli 42

lõike 1

punkt b

ebaseadusliku,

teatamata või

reguleerimata

kalapüügiga otseselt

seotud äritegevus,

sealhulgas sellisest

kalapüügist saadud

kalandustoodetega

kauplemine või nende

import

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 3

punkt m

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

tegeletakse ETR-kalapüügiga

otseselt seotud äritegevusega,

sealhulgas ETR-kalapüügist saadud

kalapüügitoodetega kauplemise,

nende impordi, ekspordi, töötlemise

ja turustamisega (ainult merel)

puudub

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

nõukogu määruses (EÜ)

nr 1005/2008 osutatud

dokumentide võltsimine

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

paberkandjal või elektroonilisel

kujul dokumentide, teabe või

andmete võltsimine, millele on

KPS-i § 711 lõike 1

punkt 2 - püügipäeviku,

lossimisdeklaratsiooni,

8

1005/2008

artikli 42

lõike 1

punkt c

või selliste

valedokumentide või

kehtetute dokumentide

kasutamine

artikli 90 lõike 2

punkt n ja sama

määruse artikli

90 lõike

3 punkt a

ja KPS § 71 lõike

1 puntk 5

osutatud ühise kalanduspoliitika

normides (ainult merel) või

kasutatakse võltsitud või kehtetuid

paberkandjal või elektroonilisel

kujul esitatud dokumente, teavet või

andmeid, millele on osutatud ühise

kalanduspoliitika normides (ainult

merel) või kala ja veetaime päritolu

tõendamisega seotud andmete või

dokumentide esitamata jätmine,

puudumine, võltsimine või võltsitud

dokumendi või valeandmete

esitamine (nii merel kui ka sise- ja

piiriveekogudel)

üleandmisdeklaratsiooni

ja püügisertifikaadi

võltsimine või selliste

valede või kehtetute

dokumentide esitamine

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1224/2009

artikli 90

lõige 1

punkt a

lossimisdeklaratsiooni

või müügiteatise

edastamata jätmine, kui

saak lossiti kolmanda

riigi sadamas

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 3

punkt b

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

ei täideta ühise kalanduspoliitika

normide kohaseid kohustusi, milleks

on täpselt registreerida, säilitada ja

esitada püügitegevusega seotud

andmed, sealhulgas

laevaseiresüsteemide edastatavad

andmed, samuti andmed, mis on

seotud eelteatiste, püügiaruannete,

ümberlaadimisdeklaratsioonide,

püügipäevikute,

lossimisdeklaratsioonide,

kaalumisdokumentide,

ülevõtmisdeklaratsioonide,

veodokumentide või

müügiteatistega, välja arvatud

kohustused, mis on seotud lubatud

kõikumisega, nagu on osutatud

nõukogu määruse (EÜ) nr

puudub

9

1224/2009 artikli 90 lõike 3 punktis

c (ainult merel)

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1224/2009

artikli 90

lõige 1

punkt b

mootoriga

manipuleerimine

eesmärgiga suurendada

selle võimsust üle

mootoritunnistusel

määratud mootori

maksimumvõimsuse

töörežiimil

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt o

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

mootoriga või mootorivõimsuse

jälgimise seadmega

manipuleerimine eesmärgiga

suurendada laeva võimsust üle

mootori sertifikaadil määratud

mootori maksimumvõimsuse

töörežiimil (ainult merel)

puudub

nõukogu

määruse

(EÜ) nr

1224/2009

artikli 90

lõige 1

punkt c

püügitoimingu käigus

mis tahes püütud liigi,

mis on kvoodiga

hõlmatud, lossimata

jätmine, välja arvatud

juhul, kui see oleks

vastuolus ühise

kalanduspoliitika

eeskirjadega, püügi või

püügipiirkondade puhul,

mille suhtes nimetatud

eeskirju kohaldatakse

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 3

punkt e

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

ei tooda kalalaeva pardale liike,

mille suhtes kohaldatakse

lossimiskohustust, sealhulgas

alammõõdust väiksemat saaki, ega

hoita neid pardal, muu hulgas saagi

vabakslaskmise kaudu, ning ei

lossita, või kui see on kohaldatav, ei

laadita sellist saaki ümber või ei

kanta seda üle, rikkudes püügi või

püügipiirkondade suhtes

kohaldatavaid ühise

kalanduspoliitika norme (ainult

merel)

puudub

KPS § 71 lõike 1 punkt 2 - kaaspüügi tingimuste rikkumine

KPS § 71

lõike 1

punkt 2

Kaaspüügi tingimuste

rikkumist

KPS §71 lõike 1

punkt 3

KPS §71 lõike 1

punkt 3

kaaspüügi tingimuste rikkumine ja

alamõõdulise kala püük puudub

KPS § 71 lõike 1 punkt 3 - keelatud püügiviiside kasutamine

KPS § 71

lõike 1

punkt 3

keelatud püügiviiside

kasutamine

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

KPS §71 lõike 1

punkt 4

keelatud püügiviiside või –

vahendite kasutamine

KPS-i § 711 lõike 1

punkt 1 - keelatud

püügiviiside kasutamine

10

punkt m (ainult

merel) ja KPS

§71 lõike 1

punkt 4 (nii

merel kui ka

sise- ja

piiriveekogudel)

KPS § 71 lõike 1 punkt 4

KPS § 71

lõike 1

punkt 4

KPS § 13 lõigetes 2, 4 ja

5 nimetatud dokumendi

puudumist ja võltsimist

ning võltsitud

dokumendi ja

valeandmete esitamist

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt n (ainult

merel) ja

KPS § 71 lõike 1

punkt 5 (nii

merel kui ka

sise- ja

piiriveekogudel)

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

ja KPS § 71 lõike

1 punkt 5 (nii

merel kui ka sise-

ja

piiriveekogudel)

Kasutatakse võltsituid või kehtetuid

paberil või elektroonilisel kujul

esitatud dokumente, teavet või

andmeid, millele on osutatud ühise

kalanduspoliitika normides või kala

ja veetaime päritolu tõendamisega

seotud andmete või dokumentide

esitamata jätmine, puudumine,

võltsimine või võltsitud dokumendi

või valeandmete esitamine

KPS-i § 711 lõike 1

punkt 2 - püügipäeviku,

lossimisdeklaratsiooni,

üleandmisdeklaratsiooni

ja püügisertifikaadi

võltsimine või selliste

valede või kehtetute

dokumentide esitamine

Uued tõsised rikkumised nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigete 2 ja 3 tähenduses

puudub puudub

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt e

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

ümberlaadimine ilma nõutava loata

või juhul, kui ümberlaadimine on

keelatud (ainult merel)

puudub

puudub puudub

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt f

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

üleviimistoimingute tegemine või

sumpadesse paigutamine, eelkõige

nagu on osutatud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses

(EL) 2023/2053, rikkudes ühise

kalanduspoliitika norme (ainult

merel)

puudub

11

puudub puudub

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt h

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

osalemine määruse (EÜ)

nr 1005/2008

artiklites 29 ja 30 osutatud ETR-

kalapüügiga tegelevate laevade liidu

või piirkondliku kalavarude

majandamise organisatsiooni

nimekirja kantud laeva käitamises,

juhtimises või omandiõiguses,

sealhulgas tegelikult kasu saava

omanikuna, nagu on määratletud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3

punktis 6, või teenuste, sealhulgas

logistika-, kindlustus- ja muude

finantsteenuste osutamine

käitajatele, kes on seotud eespool

nimetatud nimekirjadesse kantud

laevadega (ainult merel)

puudub

puudub puudub

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt i

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

püügitegevus, mis on vastuolus

püügipiirangu alal kohaldatavate

normidega (ainult merel)

puudub

puudub puudub

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt j

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

selliste liikide püüdmine, välja

püüdmine, pardal hoidmine,

ümberlaadimine, lossimine,

ladustamine, müük, väljapanek või

müügiks pakkumine, mille puhul

selline tegevus on keelatud,

vastavalt määruse (EL) 2019/1241

artiklites 10 ja 11 sätestatud

puudub

12

tingimustele (ainult merel, ainult EL

normid – Euroopa tuur)

puudub puudub

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 2

punkt p

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

püügitegevus sunniviisilise töö abil,

nagu see on määratletud ILO

sunniviisilise töö konventsiooni

nr 29 artiklis 2

puudub

puudub puudub

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 3

punkt c

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

ei täideta kohustust täpselt esitada

lubatud kõikumise piiresse jäävad

hinnangulised kogused kooskõlas

nõukogu määruse (EÜ) nr

1224/2009 artikli 14

lõigetega 3 ja 4 ning artikli 21

lõikega 3 ning Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määruse

(EL) 2016/1139 artikliga 13 (ainult

merel)

puudub

puudub puudub

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 3

punkt g

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

ja KPS § 71 lõike

1 punkt 2 (sise- ja

piiriveekogudes)

kalapüügi- või vesiviljelustooted

tehakse turul kättesaadavaks ühise

kalanduspoliitika norme rikkudes,

välja arvatud juhul, kui see tegevus

on tõsine rikkumine nõukogu

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli

90 lõike 2 või käesoleva lõike

muude punktide kohaselt

puudub

puudub puudub

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 3

punkt h

KPS § 71 lõike 2

punkt 8

harrastuspüügiga tegeletakse ühise

kalanduspoliitika norme rikkudes

või müüakse harrastuspüügist

saadud kalapüügitooteid (ainult

merel)

puudub

13

puudub puudub

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 3

punkt i

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

pannakse toime mitu ühise

kalanduspoliitika normide rikkumist

(ainult merel)

puudub

puudub puudub

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 3

punkt j

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

tegeletakse mis tahes nõukogu

määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli

90 lõike 2 punktis g osutatud

tegevusega seoses laevaga, mis

tegeleb nõukogu määruses (EÜ)

nr 1005/2008 osutatud ETR-

kalapüügiga ning ei ole kantud ETR-

kalapüügiga tegelevate laevade liidu

või piirkondliku kalavarude

majandamise organisatsiooni

nimekirja (ainult merel)

puudub

puudub puudub

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 3

punkt k

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

kasutatakse sellist mootorit, mille

võimsus ületab liikmesriigi

kalalaevastikuregistris

sertifitseeritud ja registreeritud

mootori maksimumvõimsust

pideval töörežiimil (ainult merel)

puudub

puudub puudub

nõukogu

määruse (EÜ) nr

1224/2009

artikli 90 lõike 3

punkt n

KPS § 71 lõike 1

punkt 1 (merel)

kalapüügivahendid või seadmed

kõrvaldatakse merel kalalaevalt

ebaseaduslikult (ainult merel)

puudub

1

Lisa 3

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Kala jälgitavuse nõuete vastavustabel

Kehtiva nõukogu määruse (EÜ) nr

1224/2009 nõutud minimaalne

teave, mis peab partiiga kaasas

olema

Uue nõukogu määruse (EÜ) nr

1224/2009, mida muudeti Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega

(EL) 2023/2842 järgi nõutud

minimaalne teave, mis peab partiiga

kaasas olema

Müügipakendi märgistamise

nõuded vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu

määrusele (EL) nr 1379/2013

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruses (EL) nr 1169/2011 ja

põllumajandusministri 28. novembri

2014. a määruses nr 109 „Toidupartii

tähistamise nõuded“ sätestatud tarbija

teavitamise nõuded toidule

partii identifitseerimisnumber partii identifitseerimisnumber toidupartii tähistus

toidu nimetus

iga liigi fao kindlaks määratud

kolmetäheline kood

liigi fao kolmetäheline kood ja

teaduslik nimetus

nimetus eesti keeles ja teaduslik

nimetus

saagi saamise või tootmise kuupäev

kalapüügitoodete puhul püügi

kuupäev või kuupäevad ning

vesiviljelustoodete puhul korje

kuupäev või kuupäevad

püügi kuupäev või kala

lossimise kuupäev või teave

sadama kohta, kus kala lossiti

või merel püütud kala jm

veeorganismide puhul teave

riigi kohta, mille lipu all

püügilaev sõidab*

iga liigi kogus kilogrammides või

vajaduse korral isendite arv

kogus kilogrammides või

asjakohasel juhul isendite arv

2

kalapüügitoodete puhul

püügivahendi liik

püügivahend vastavalt Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) nr 1379/2013 III lisa 1.

veerule (üksikasjalikum teave

kalapüügivahendi alaliigi

kohta*)

tarnijate nimi ja aadress tarnijate nimi

vesiviljelustootmisüksuse nimi

vesiviljelustoote puhul tootja või

vesiviljeluse tootmisüksuse nimi ja

registreerimis number

kalalaeva pardatähis ja nimi

püügireisi kordumatu

identifitseerimisnumber/-numbrid

või püügipäeva kordumatu

number/numbri;

imporditud toote puhul

püügisertifikaat

imporditud toote puhul püügilaeva

imo nr või muu kordumatu tunnus ja

püügisertifikaadi number

Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1379/2013 ette

nähtud teave tarbijatele

kalapüügi- ja vesiviljelustoodete

puhul, mille suhtes kohaldatakse

ühiseid turustusnorme, kõnealuste

standardite järgimiseks nõutav teave

geograafiline püügipiirkond

kalapüügitoodete puhul, püügi- või

tootmispiirkond mageveest püütud

piirkond, kust toode püütud või

kasvatatud; sisevetest püütud

toote puhul päritoluriik ja

päritoluriik või lähtekoht

3

kalapüügitoodete ja

vesiviljelustoodete puhul

veekogu; vesiviljelustoote puhul

päritoluriik

eraldi teave alammõõdust

väiksemate isendite kohta

eraldi teave alammõõdust

väiksemate isendite kohta

minimaalne säilivuskuupäev,

kui on asjakohane

minimaalne säilimisaeg või

tarvitamise tähtpäev

tootmismeetod

kas on sulatatud

koostisosade loetelu

allergiat või talumatust põhjustav

koostisosa

toidu netokogus

toidukäitleja nimi või ärinimi ja

aadress

toitumisalane teave

tarvitamisjuhis, kui ilma selleta oleks

tarvitamine keeruline

eritingimused säilitamise või

kasutamise kohta

*Lisateave, mida võib valikuliselt esitada.

1

Lisa 4

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Rakendusaktide kavandid

Määruste eelnõude kavandite loetelu:

1. Vabariigi Valitsuse määrus „Vabariigi Valitsuse 17.novembri 2017. a määruse nr 164

„Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa andmise,

kehtivuse peatamise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise

metoodika ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid“ muutmine“;

2. regionaal- ja põllumajandusministri määrus „keskkonnaministri 27. augusti 2015. a määrus

nr 51 „Satelliit- ja GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavate andmete nimistu, andmete

esitamise sagedus ja kord ning nõuded jälgimisseadme ja selle kasutamise kohta“ muutmine“;

3. regionaal- ja põllumajandusministri määrus „keskkonnaministri 30. jaanuari 2018. a määrus

nr 4 „Lossitava kala kaalumise täiendavad nõuded ja metoodika“ muutmine“;

4. regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Keskkonnaministri 19. juuni 2015. a määrus nr

38 „Kalastuskaardi taotlemise ja andmise kord, tähtajad, nõuded püügivahendi püügilt

eemaldamiseks tehtava volikirja kohta ja volitamisest teavitamise kord, harrastuskalapüügi

andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest

tasumise ning tasu maksmise kontrollimise kord“ muutmine“;

5. regionaal- ja põllumajandusministri määrus „maaeluministri 28. detsembri 2017. a määruse

nr 93 „Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“ muutmine“;

6. Vabariigi Valituse määrus „Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruse nr 92 „Kutselise

kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“ muutmine“;

7. Vabariigi Valitsuse määrus „Vabariigi Valitsuse 16. juuni 2016. a määruse nr 65

„Kalapüügieeskiri“ muutmine“.

2

VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

xx.xxx.2026 nr xx

XX. XX 2026. a MÄÄRUS

Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavate dokumentide loetelu, kalapüügiloa

andmise ning kehtetuks tunnistamise kord, kalapüügivõimaluste arvutamise metoodika

ja kalapüügiloa taotluse ning kalapüügiloa vormid

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 42 lõike 6, § 51 lõike 2 ja § 591 lõike 4 alusel.

§ 1. Määruse kohaldamine § 2. Kutselise kalapüügi loa taotlemine § 3. Kutselise kalapüügi loa taotlemisel esitatavad dokumendid § 4. Püügivõimaluste jaotamine § 5. Ajaloolise püügivõimaluse arvutamine § 6. Ümardamine § 7. Püügivõimaluse jaotamine erijuhtudel § 8. Püügivõimaluste jaotamise otsuse tegemine § 9. Püügivõimaluste jaotamise otsuse tegemise aeg § 10. Püügivõimaluste vähendamine § 11. Kutselise kalapüügi luba § 12. Kutselise kalapüügi loa tingimused § 14. Kutselise kalapüügi loa andmine (allkirjastatud digitaalselt) peaminister (allkirjastatud digitaalselt) riigisekretär

3

REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTRI MÄÄRUS

xx.xxx.2027 nr xx

XX. XX 2027. a MÄÄRUS

Kalapüügi asukoha jälgimise süsteemide tehnilised nõuded, selle kaudu edastatavad

andmed ning andmete esitamise kord

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 69 lõike 3 alusel.

§ 1. Määruse kohaldamine § 2. Üldnõuded § 3. Nõuded satelliitjälgimisseadmete kohta § 4. Satelliitjälgimisseadme registreerimine § 5. Satelliitjälgimissüsteemi kaudu esitatavad andmed, andmete esitamise sagedus ja kord § 6. Nõuded GPS-jälgimisseadme kohta § 7. GPS-jälgimisseadme registreerimine § 8. GPS-jälgimissüsteemi kaudu esitatavad andmed, andmete esitamise sagedus ja kord § 13. Määruse jõustumine (allkirjastatud digitaalselt) Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Kantsler

4

REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTRI MÄÄRUS

xx.xxx.2027 nr xx

XX. XX 2027. a MÄÄRUS

Lossitava kala ja veetaime kaalumise nõuded

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 611 lõigete 5 ja 6 alusel.

§ 1. Määruse kohaldamine § 2. Kala ja veetaime kaalumine ja vastutav isik § 3. Kala ja veetaime kaalumise nõuded ja metoodika maaletoomiskohas § 4. Kala ja veetaime kaalumise nõuded ja metoodika kalakäitlemisettevõttes § 5. Kaalumisandmete esitamine § 6. Määruse jõustumine (allkirjastatud digitaalselt) Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Kantsler

5

REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTRI MÄÄRUS

xx.xxx.2026 nr xx

XX. XX 2026. a MÄÄRUS

Harrastuskalapüügi andmete esitamise kord ning harrastuskalapüügiõiguse tasu ja harrastuskalapüügiõiguse eest tasumise ning tasu maksmise

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 12 lõike 5, § 25 lõike 7, § 26 lõike 8, § 61 lõigete

2 ja 12 ja keskkonnatasude seaduse § 11 lõike 2 punkti 3 alusel.

§ 1. Määruse reguleerimisala § 2. Kalastuskaardi taotlemine, taotlemise aeg ja viisid § 3. Taotluses esitatavad andmed ja vahetult loa andjale esitatava taotluse vorm § 4. Kalastuskaardi andmine § 5. Nõuded volikirja kohta § 6. Volituse alusel püügivahendi veekogust eemaldamisest teavitamine § 7. Harrastuskalapüügi andmete esitamise vorm ja tähtaeg § 8. Harrastuskalapüügi andmete esitamine § 9. Harrastuskalapüügiõiguse eest tasumine ning tasu maksmise kontrollimine § 10. Harrastuskalapüügiõiguse tasu (allkirjastatud digitaalselt) Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Kantsler

6

REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUSMINISTRI MÄÄRUS

xx.xxx.2027 nr xx

XX. XX 2027. a MÄÄRUS

Kutselise kalapüügi registri põhimäärus

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 34 lõike 6 alusel.

§ 1. Andmekogu nimi ja eesmärk § 2. Registri vastutav töötleja § 3. Registri volitatud töötleja § 4. Registri kasutajad § 5. Registri turvaklass ja turbeaste § 6. Kalalaevade registrisse kantavad andmed § 7. Kutselise kalapüügi arvestuse registrisse kantavad andmed § 8. Andmete esitamine ja registrisse kandmine § 9. Kalalaeva registrisse kandmine

§ 10. Registriandmete õigsuse tagamine

§ 11. Juurdepääs registrisse kantud andmetele

§ 12. Andmete logimine

§ 13. Andmete säilitamine

§ 14. Järelevalve registri pidamise üle

§ 15. Registri tegevuse lõpetamine

(allkirjastatud digitaalselt) Regionaal- ja põllumajandusminister (allkirjastatud digitaalselt) Kantsler

7

VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

xx.xxx.2027 nr xx

XX. XX 2027. a MÄÄRUS

Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 61 lõigete 81 ja 9 alusel. § 1. Määruse kohaldamisala § 2. Kalapüügiga seotud andmed § 3. Andmete esitaja § 4. Andmete saaja § 5. Andmete esitamise viis § 6. Andmete esitamiseks vajalikud kasutajaõigused § 7. Esitatud andmetes paranduste tegemine § 8. Andmete esitamine tehnilise rikke ja püügireisi katkestamise korral § 9. Andmete esitamise üldpõhimõtted § 10. Raporti „Sadamast väljumine” esitamine § 11. Raporti „Tegevused püügivahenditega” esitamine § 12. Raporti „Saabumise eelteade” esitamine § 13. Raporti „Sadamasse saabumine” esitamine § 14. Raporti „Lossimine” esitamine § 15. Andmete esitamise üldpõhimõtted § 16. Andmete esitamise erinõuded Loode-Atlandi Kalandusorganisatsiooni reguleeritaval veealal toimuva püügi korral § 17. Andmete esitamise erinõuded Kirde-Atlandi Kalanduskomisjoni reguleeritaval veealal toimuva püügi korral § 18. Andmete esitamise erinõuded Teravmägede püügipiirkonnas, kolmanda riigi vetes ja avamerel toimuva püügi korral § 19. Ümberlaadimise ja lossimise andmete esitamise üldnõuded § 20. Lossimise ja ümberlaadimise andmete esitamine kolmanda riigi laeva puhul § 21. Ülevõtmise andmete esitamine

8

§ 22. Esmamüügi andmete esitamine § 23. Kala müük otse tarbijale § 24. Kala ja veetaime veo andmete esitamine § 25. Isendite arvu ja püügivahendite teabe esitamine § 26. Esitus- ja töötlemisviisi esitamine ümberlaadimise, lossimise, ülevõtmise ning esmamüügi andmetes § 27. Turustusnormide, otstarbe ja suurusklassi esitamine ülevõtmise ning esmamüügi andmetes § 28. Andmete õigsuse hindamine § 29. Andmete lubatav erinevus (allkirjastatud digitaalselt) peaminister (allkirjastatud digitaalselt) riigisekretär

9

VABARIIGI VALITSUSE MÄÄRUS

xx.xxx.2027 nr xx

XX. XX 2027. a MÄÄRUS

Kalapüügieeskiri

Määrus kehtestatakse kalapüügiseaduse § 9 lõike 1, § 11 lõike 5 ja § 90 lõike 2 ning majandusvööndi seaduse § 6 lõike 1 punkti 1 alusel. § 1. Määruse reguleerimisala § 2. Mõisted käesoleva määruse tähenduses § 3. Lubatud kalapüügivahendid § 4. Õngpüünised § 5. Allveepüügivahendid § 6. Nakkepüünised § 7. Lõkspüünised § 8. Kurnpüünised § 9. Traalpüünised § 10. Nõuded püügivahendite tähistamisele sisemeres, kuni nelja meremiili kaugusel territoriaalmere lähtejoonest, sise- ja piiriveekogudes § 11. Nõuded kalade veekogus püügijärgseks hoidmiseks mõeldud vahenditele § 12. Nõuded püügivahendite tähistamise ja märgistamise kohta territoriaalmere lähtejoonest kaugemal kui neli meremiili § 13. Nõuded püügivahendite tähiste, nende veekogus hoidmise ja püügivahendite märgistuse kohta § 14. Kalade alammõõdud § 15. Kalaliikide osakaalu määramine traali saagis § 16. Tingimused ja nõuded kaaspüügi kohta § 17. Nõuded püügivahendi püügile asetamisele § 18. Püügivahendi silmasuuruse mõõtmine § 19. Püügivahendite kontrollimise sagedus § 20. Püügivahendite ja püügiviiside kasutamise piirangud

10

§ 21. Liikide püügikeelud kõikides veekogudes § 22. Püügikeelud § 23. Kaaspüügi- ja muud tingimused § 24. Nõuded püügivahendile § 25. Püügikeelud § 26. Lubatud tarindid § 27. Nõuded silmasuurusele ja püügikeelud § 28. Nõuded püügile asetamisele § 29. Nõuded silmasuurusele § 30. Lubatud tarindid § 31. Nõuded silmasuurusele ja püügikeelud § 32. Nõuded püügile asetamisele § 33. Kalapüügi keeluajad ja -alad § 34. Kaaspüügitingimused § 35. Nõuded silmasuurusele § 36. Lubatud tarindid § 37. Püügikeelud § 38. Nõuded silmasuurusele § 39. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele § 40. Püügikeelud § 41. Nõuded silmasuurusele § 42. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele § 43. Püügikeelud § 44. Keeluaja, püügiala, kaaspüügimäära, alammõõdu ja püügivahendi silmasuuruse muutmine § 45. Nõuded silmasuurusele § 46. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele § 47. Püügikeelud § 48. Kaaspüügitingimused § 49. Nõuded silmasuurusele

11

§ 50. Nõuded püügivahendite püügile asetamisele § 51. Aastaringsed kalapüügi keeluajad ja -alad § 52. Tähtajalised püügikeelud § 53. Püügikeelud kalaliikide kaupa § 54. Kaaspüügitingimused (allkirjastatud digitaalselt) peaminister (allkirjastatud digitaalselt) riigisekretär

1

Lisa 5

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt

teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu seletuskirja juurde

Märkuste ja ettepanekutega arvestamise tabel

Märkused või ettepanekud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus

1. Rahandusministeerium

1.1 Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse karistusregistri seaduse §

23 lõikeid 2 ja 6, millega soovitakse anda Keskkonnaametile

vabastus riigilõivu tasumisest karistusregistri arhiivi

andmete eest. See muudatus vastab riigilõivuvabastuste

andmise tingimustele, kuid lisaks oleks tarvis vastavalt

täiendada ka riigilõivuseaduse § 40 lõiget 2. Praegu sätestab

norm riigilõivuvabastuse järgmiselt: riigilõivu tasumisest on

vabastatud karistusregistri seaduse § 19 lõike 1 punktides 2–

11 nimetatud isikud karistusregistrist ja § 20 lõike 1

punktides 3–11 ja 13 nimetatud isikud karistusregistri

arhiivist andmete väljastamise eest.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud riigilõivuseaduse muudatusega.

2. Justiitsministeerium

2.1 Halduskoormus – alates 25.05.2025 jõustus hea õigusloome

ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) muudatus, millega

kehtestati halduskoormuse tasakaalustamise reegel – iga

halduskoormust suurendava nõudega tuleb kavandada ka

halduskoormust vähendav muudatus (HÕNTE § 1 lg 41).

Reegli rakendamise juhis on kättesaadav meie veebilehel1.

Arvestatud

Eelnõu seletuskirja on täiendatud ning kirjeldatud on

halduskoormuse kasvu ja vähendamist.

2

Palume eelnõu seletuskirja sisukokkuvõttes välja tuua, kas

halduskoormus suureneb, väheneb või ei muutu ning kui

suureneb, siis mille võrra halduskoormust vähendatakse.

2.2 Kehtiv KPS § 291 – kuigi KPS § 291 eelnõuga ei muudeta,

siis palume näha eelnõus ette ka selle sätte vajalikud

muudatused.

Kõnealuse sättega nähakse ette teadus- ja

harrastuskalapüügi andmekogu. Selles andmekogus

töödeldakse ka isikuandmeid. Juhime tähelepanu, et

igasugust isikuandmete kogumist, säilitamist, kasutamist ja

avalikustamist käsitatakse eraelu puutumatuse (PS § 26)

riivena. PS § 11 kohaselt tohib õigusi ja vabadusi piirata

ainult kooskõlas põhiseadusega. See tähendab, et niisugune

piirang peab olema kooskõlas ka PS § 3 esimese lausega,

mille kohaselt teostatakse riigivõimu üksnes põhiseaduse ja

sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Sättes väljendatud

üldise seadusereservatsiooni põhimõtte järgi peab

põhiõigusi puudutavates küsimustes kõik olulised otsused

langetama seadusandja. Riigikogu võib täidesaatvat võimu

volitada reguleerima üksnes vähem intensiivseid

põhiõiguste piiranguid ning sealjuures peab seaduses

sisalduv volitusnorm olema täpne, selge ja vastavuses

piirangu intensiivsusega. Seda põhimõtet tuleb järgida ka

isikuandmete töötlemisel. See tähendab, et isikuandmete

töötlemine peab olema reguleeritud seadusega, määrusega

võib seaduse norme täpsustada, kuid seda üksnes selge ja

täpse ulatusega volitusnormi alusel. Mida intensiivsem on

põhiõiguste piirang, seda üksikasjalikumad peavad olema

täitevvõimu tegutsemise aluseks olev volitusnorm ja

menetlusnormid. Seega ei sobi isikuandmete töötlemise

seaduslikuks aluseks üldine volitusnorm, mis jätab kõik

peamised küsimused täitevvõimu reguleerida. Eelkõige

Antud selgitus

ReM analüüsib ettepanekut põhjalikumalt ning lisab

vajalikud muudatused kalapüügiseaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus eelnõusse

(https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d2135250-

02aa-4ce8-87ea-de20499b7e97).

Kuna käesolev eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse

rakendamist ning on väga kiireloomuline, siis ei soovi ReM

eelnõu menetlust pidurdada.

3

peab seaduse tasandil määratlema isikuandmete töötlemise

olukorrad ja eesmärgid, töödeldavate isikuandmete

koosseisu vähemalt isikuandmete kategooriate täpsusega

(viimast võib seaduse volitusnormi alusel määrusega

täpsustada) ning töödeldavate isikuandmete säilitamise

tähtajad. Igasugune isikuandmete töötlemine peab vastama

andmetöötluse põhimõtetele vastavalt IKÜM artiklis 5

sätestatule.

Eelnevast tulenevalt palume täpsustada KPS § 291 sätestatud

andmekogu regulatsiooni selliselt, et see vastaks

seadusereservatsiooni põhimõttele ning põhimääruse

kehtestamise volitusnormi selliselt, et sealt nähtuks volituse

selged raamid. Seaduse tasandil peab olema kindlaks

määratud andmekogu pidamise eesmärk, andmekogusse

kantavate isikuandmete koosseis, andmekogu vastutav

töötleja (vajadusel kaasvastutavad töötlejad), andmete

säilitamise maksimaalne tähtaeg (seda saab põhimääruses

täpsustada, aga mitte pikendada), andmekogu põhimääruse

volitusnormi raamid. Eelviidatud seadustes on ette nähtud

andmekogu pidamise eesmärk ja vastutav töötleja. Seega

tuleb seaduse tasandil reguleerida ka andmekogus

töödeldavate isikuandmete kategooriad, nende säilitamise

tähtaeg ning andmekogu põhimääruse volitusnormi selged

raamid.

Viimasega seoses märgime, et KPS § 291 lõige 4 volitab

ministrit lisaks andmekogu põhimääruse kehtestamisele ka

andmekogu asutama. Kuna seaduse tasandi regulatsiooni

kehtestamisega on andmekogu juba asutatud, siis ei ole

võimalik seda edasi delegeerida, seega tuleb lõikest 4 välja

jätta sõnad „asutab ja“. Lisaks sellele tuleb lõikes 4 ette näha

põhimääruse kehtestamise selged raamid, näiteks nähes ette,

et:

4

„(4) Teadus- ja harrastuskalapüügi andmekogu

põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister

määrusega, milles sätestatakse:

1) vastutava töötleja ja volitatud töötleja ülesanded;

2) täpne andmekoosseis;

3) andmeandjad ja nendelt saadavad andmed;

4) andmetele juurdepääsu ja andmete väljastamise kord;

5) andmete säilitamise täpsed tähtajad;

6) muud korralduslikud küsimused.“;

2.3 Eelnõu § 1 p-d 10–12 (KPS § 34 lg 4) – KPS § 34 reguleerib

kutselise kalapüügi registriga seonduvat.

Kuna registris töödeldakse ka isikuandmeid, siis palume

näha eelnõus ette ka KPS § 34 lõike 4 täpsustamine, tuues

välja kelle ja mis kategooria isikuandmeid töödeldakse.

Samuti tuleb KPS §-s 34 välja tuua isikuandmete säilitamise

tähtaeg ning lõikes 6 tuua välja volituse selged raamid.

Antud selgitus

ReM analüüsib ettepanekut põhjalikumalt ning lisab

vajalikud muudatused kalapüügiseaduse ja teiste seaduste

muutmise seadus eelnõusse

(https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d2135250-

02aa-4ce8-87ea-de20499b7e97).

Kuna käesolev eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse

rakendamist ning on väga kiireloomuline, siis ei soovi ReM

eelnõu menetlust pidurdada.

2.4 Eelnõu § 1 p 50 (KPS § 65) – eelnõuga lisatakse

Keskkonnaameti poolt riikliku järelevalve käigus

kasutatavate erimeetmete hulka kontrolltehingu tegemise

õigus. Kontrolltehingu tegemine läheb vastuollu

haldusmenetluse avalikkuse põhimõttega ja seetõttu peab

kontrolltehingu õigust piirama ning lubama seda vaid

olukordades, kus muude järelevalvemeetmetega ei ole

võimalik eesmärki saavutada.

Eelnõuga antakse järelevalveorganile õigus teha

kontrolltehing seaduse § 10 lõigetes 6 ja 10 sätestatud nõuete

kontrollimiseks. Viidatud normid annavad ulatuslikud

loetelud keelatud tegevustest, millest osade tuvastamiseks ei

ole kontrolltehingu tegemine ilmselt vajalik (nt

elektripüügivahendi omamine). Seletuskirja kohaselt vajab

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud. Täpsustatud on olukorrad, millal

kontrolltehing on lubatud. Samuti kontrolltehingu

regulatsioon on kavandatud kehtestada eraldi paragrahvis.

Täiendatud on kontrolltehingu regulatsiooni sõnastust

selliselt, et selle läbiviimisel oleks keelatud kihutamine

süüteo toimepanemisele. Seoses kommentaariga KPS § 10

lõike 10 kohta, siis selgitame, et eelnõus ei ole viidatud KPS

§ 10 lõikele 10, vaid sama paragrahvi lõikele 8.

5

järelevalveorgan kontrolltehingu tegemise võimalust vaid

elektripüügivahendiga ning kala ostu-müügiga seotud

korrarikkumiste kõrvaldamiseks.

Arvestades kontrolltehingu erandlikku olemust, palume

eelnõus sätestada olukorrad, mil kontrolltehing on lubatud,

võimalikult kitsalt – kogu lõikele 6 viitamise asemel tuleks

välja tuua, et kontrolltehing on lubatud vaid

elektripüügiriista võõrandamise nõuete kontrollimiseks.

Arusaamatuks jääb viide § 10 lõikele 10 kuivõrd viidatud

sättes ei ole reguleeritud kalade ostu-müügiga seonduvat.

Lisaks juhime tähelepanu, et kontrolltehingu tegemisel on

keelatud igasugune kihutamine süüteo toimepanemisele (vt

sellekohaseid sõnastusi nt alkoholiseaduse § 521 lg 6 või

tubakaseaduse § 332 lg 6).

Palume eelnõu täpsustada.

2.5 Eelnõu §-ga 3 muudetakse kalandusturu korraldamise

seadust (KTKS). Juhime tähelepanu, et KTKS § 9 lõiked 1

ja 2 ei vasta üldisele riigisisesele avaliku teabe käsitlusele.

Nimetatud lõiked näevad ette, et teabevaldaja on kohustatud

tunnistama andmed kalandusturu korraldamise abinõus

osaleva isiku, tema taotluse ja muu menetlusdokumendi

ning kontrolli tulemuste kohta asutusesiseseks kasutamiseks

mõeldud teabeks, kui Euroopa Liidu õigusaktides või

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. Lisaks avaliku

teabe seaduse (AvTS) § 38 lõikes 3 nimetatud isikule on

käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabele juurdepääsu

õigus isikul, kes täidab avalikke ülesandeid seaduse,

haldusakti või halduslepingu alusel, ning menetlusse

kaasatud eksperdil.

Avalik teave on AvTS kohaselt üldistatult kogu teave, mis

tekib avalikke ülesandeid täites, seega algselt on kogu riigi

käes olev teave avalik, v.a juhul, kui sellele kehtib mõni

Mittearvestatud Selgitame, et ReM alustas ettepaneku põhjalikku analüüsiga

ning vajadusel algatab uue eelnõu.

Kalandusturu korraldamise seaduse regulatsioon on

analoogne Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) omaga (ELÜPS §

114). Ka kalandusturu korraldamise abinõud kantakse

ELÜPS-i alusel peetavasse põllumajandustoetuste ja

põllumassiivide registrisse (KTKS § 9 lõige 5 ja ELÜPS §

112 lõige 1).

Põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri

andmetele on ELÜPS-s kehtestatud juurdepääsupiirang

juba aastast 2004. Suuresti on see seotud vajadusega kaitsta

ÜPP ühise abinõudes osaleva isikute puhul nii nende

isikuandmeid kui ärisaladust. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1306/2013 ettevalmistamisel

6

juurdepääsupiirangu alus (asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistamine ehk AK-alus).

Juurdepääsupiirangu alused sätestab AvTS § 35. AK-alus

kehtib AvTS § 40 kohaselt 5+5 aastat või isikuandmete

puhul 75 aastat.

Üldjuhul peaks AvTS § 35 katma kõik võimalikud

juurdepääsupiirangu juhud. Kui see aga nii ei ole, tuleb

eelnõus näha ette uus alus. Kavandatavas sättes tuleb näha

ette:

1) millist teavet kaitstakse;

2) mis eesmärgil seda teavet kaitstakse.

KTKS § 9 puhul on regulatsioon vastupidine, st kogu teave

on tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks, välja arvatud

juhul, kui EL õigusest või KTKS-ist ei tulene teisiti. KTKS

esialgse redaktsiooni seletuskirjast ei nähtu, et selline nõue

tuleneks EL õigusest. Justiits- ja Digiministeeriumi

hinnangul tuleb KTKS § 9 viia kooskõlla AvTS-ga ning näha

vajadusel ette üksnes juurdepääsupiirangu täiendav alus, mis

võimaldab kaitsta seda teavet, mille avalikuks tuleks enne

toetuse kohta otsuse tegemist kahjustaks taotleja huve.

Juhime tähelepanu, et kaitstav huvi peab mahtuma

ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu

konventsiooni4 artikli 3 lõikes 1 loetletud kaitstavate

eesmärkide alla.

Palume eelnõus esitada ka KTKS § 9 vajalikud muudatused.

tehti ulatuslik analüüs ja konsulteeriti sidusrühmadega, et

leida toetuse saajate andmete avaldamisel tasakaal avalike

vahendite kasutamise läbipaistvuse ja toetuse saajate

õiguste riive vahel. Analüüsi käigus kaaluti ka võimalust

näha liikmesriikidele ette kohustus tagada avalikkuse

juurdepääs asjakohasele teabele taotluse alusel, kuid sellist

võimalust ei peetud piisavalt tõhusaks. Viidatud määruse

preambuli punkti 80 kohaselt uuriti kõiki alternatiivseid

võimalusi Euroopa fondidest saadava raha kasutamise üle

avalikkuse kontrolli eesmärgi saavutamiseks ning valiti

selline võimalus, mis riivaks kõige vähemal määral

asjaomaste isikute õigusi. Ka KTKS-i väljatöötamisel

lähtuti ELÜPS-i praktikast. Seega on EL-i toetuse andmist

käsitlevates õigusaktides reguleeritud ammendavalt

avalikustatavate andmete koosseis ja tähtajad (ELÜPS

§ 115 ja KTKS § 9 lõiked 3 ja 4). Seetõttu nõuab ELÜPS

§ 114 lg 1 ja KTKS § 9 lõiked 1 ja 2 kehtetuks tunnistamise

kasuks otsustamine põhjalikku analüüsi, millega on ka

alustatud.

Kuna käesolev eelnõu käsitleb Euroopa Liidu õiguse

rakendamist ning on väga kiireloomuline ja seetõttu ReM ei

soovi eelnõu menetlust pidurdada.

2.6 Eelnõu § 1 p 29 (KPS § 43 p 9) – seletuskirjas märgitakse:

„Eelnõu § 1 punktiga 29 tunnistatakse kehtetuks KPS § 43

punkt 9. Viide kaptenile lisatakse sama paragrahvi punkti 1.

Sisuliselt liidetakse samatüübilised sätted. Kui loa taotlejal

või taotluses nimetatud kaluril või kaptenil on rohkem kui

üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on

kohaldatud seoses tõsiste rikkumisega, siis ei anta kutselise

Arvestatud

Seletuskirja on täiendatud.

Seoses esimese küsimusega selgitame, et muudetava

kalapüügiseaduse (edaspidi KPS) § 43 punktiga 1 sisuliselt

muudatusi ei kaasne, kuna ka edaspidi peab

Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) menetledes

7

kalapüügi luba kaptenile ega kalurile seni, kuni tal on kaks

kehtivat karistust. Karistused kehtivad kuni karistusandmete

kustutamiseni karistusregistrist.“

Esiteks – tõstatame küsimuse, kuidas toimub punktisüsteemi

rakendamise vaatest nt loa peatumisel või ka üldse

punktisüsteemi arvestuse aluseks olevate isikuandmete

töötlus (sh näiteks kehtivate karistusandmete pärimine,

muudatustest teada saamine, andmete säilitamine, andmete

kustutamine, isiku teavitamine jne.). Selleks, et meil oleks

võimalik punktisüsteemi rakendamise õiguspärasust

hinnata, palume seletuskirja täiendada ja anda meie

küsimustele vastused.

Teiseks – seletuskirjas märgitakse „seni, kui tal on..“ – kui

nt kaluril on kaks kehtivat karistust, siis kas kalur peab ise

teadma, millal karistus aegub ning seejärel saab ta ise uuesti

esitada kutselise kalapüügiloa taotluse või on tegemist

automaatse kontrolliga? Kui kalapüügilube väljastatakse ja

kontrollitakse elektrooniliselt, siis tõstatame küsimuse, kas

sellisel juhul toimub ka automaatne karistusandmete

kontroll? Palume seda analüüsida ja seletuskirjas kajastada.

Kolmandaks – ka seletuskirja lk 16 lugedes jääb mulje, et

toimub karistusandmete pidev töötlemine ja andmevahetus

karistusregistriga. Palume seda seletuskirjas märkida või kui

see nii ei ole, siis seda seletuskirjas väljendada.

Eelnõu ja seletuskirja tuleb täiendada, et selguks, kas

punktisüsteem toimub automaatselt ning kuidas sellisel

juhul toimub andmevahetus. Samuti, kas sellisel juhul on

vaja näha ette arendusi ka seoses karistusregistriga ja millise

ministeeriumi eelarvest arenduse maksumus kaetakse.

kutselise kalapüügi luba kontrollima, kas loa taotlejal või

taotluses nimetatud kaluril või kaptenil on rohkem kui üks

kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on kohaldatud

seoses KPS § 71 lõikes 1 nimetatud kalapüüginõuete tõsise

rikkumisega. Selle kontrollimiseks esitab PTA

vastavasisulise päringu karistusregistrisse. Päring

teostatakse automaatselt kutselise kalapüügi registris

karistusregistri vastu. Päringu väljundina näeb PTA ametnik

vaid seda, kas ja mitu kehtivat karistust on isikul päringu

teostamise hetkel ja mis sätte alusel on karistus määratud.

PTA ametnik ei näe karistuse kehtivusaega, muud sisu ega

ka kehtivuse kaotanud karistusi. Seega puudub ka PTA

ametnikul info, millal mõne karistuse kehtivus lõppeb.

Seega kui PTA-le on esitatud kutselise kalapüügi loa taotlus

ning PTA menetluse käigus tuvastab, et isikul on rohkem

kui üks kehtiv karistus väärteo või kuriteo eest, mida on

kohaldatud seoses KPS § 71 lõikes 1 nimetatud

kalapüüginõuete tõsise rikkumisega, siis kutselist kalapüügi

luba ei anta, millest teavitab PTA ka taotlejat. Kuna PTA

ametnikul puudub info selle kohta, millal karistuse kehtivus

lõppeb, peab loa taotleja esitama PTA-le uue loa taotluse

siis, kui vähemalt üks karistus on kustutatud. Andmed

karistatud isiku ja tema karistuse kohta säilitatakse ja

kustutatakse karistusregistri seaduse kohaselt ning sama

seaduse § 34 lõike 1 kohaselt registri volitatud töötleja on

kohustatud andmete parandamisest viivitamata teavitama

puudutatud isikuid.

Selgitame samuti, et kavandatava KPS § 43 punkti 11

kohaldamisel peab PTA ametnik tulevikus kontrollima

kutselise kalapüügiloa menetluse käigus kutselise kalapüügi

registrist, kas kaptenile või kalurile on määratud punkte

8

seoses tõsise rikkumisega. Kavandatava KPS § 34 lõike 4

punkti 5 kohaselt sisestatakse edaspidi kutselise

kalapüügiregistrisse andmed kaptenile või kalurile

määratud punktide kohta. Kui Keskkonnaamet (edaspidi

KeA) määrab punktid otsusega, siis tehakse vastavasisuline

otsus kättesaadavaks kaptenile või kalurile ja kutselise

kalapüügiregistri volitatud töötlejale ehk PTA-le. Selle

otsuse alusel saab PTA sisestada määratud punktide arvu,

otsuse kättesaadavaks tegemise kuupäeva ja punktide

kehtivuse lõpukuupäeva kutselise kalapüügi registrisse.

Alates otsuse kättesaadavaks tegemisest on punktid

kehtivad 3. aastat, kui pole täidetud tingimused punktide

varasemaks kustutamiseks kavandatud KPS § 72 lõike 3

kohaselt. Juhul kui punktid kustutatakse varem, teeb KeA

sellekohase otsuse, mis saadetakse samuti vastavale kalurile

või kaptenile ning ka PTA-le, kes teeb siis vastavad

muudatused ka kutselise kalapüügi registris. Kutselise

kalapüügi registris andmete säilitamine on sätestatud

maaeluminister 28.detsembri 2017. a määruse nr 93

„Kutselise kalapüügi registri põhimäärus“ §-s 13.

Vastuseks teisele küsimusele seoses karistuse aegumise

kohta. Karistusandmed kustutatakse vastavalt

karistusregistri seaduses sätestatule, õiguslik tähendus on

nendel karistusandmetel, mis on registrisse kantud, PTA ega

KeA ei teavita kalurit või kaptenit või loa taotlejat, millal

karistusandmed karistusregistrist kustutatakse.

Kalapüügiloa menetluse raames kontrollib PTA karistuse

olemasolu, kui tingimused loa saamiseks pole täidetud, siis

teavitatakse sellest vastavat isikut.

Kolmandale küsimusele on vastatud esimese punkti all.

9

2.7 Eelnõu § 1 punktiga 57 täiendatakse KPS § 74 lõikega 3, mis

sätestab, et ka kala ostu, müügi või käitlemisnõuete väärteo

katse on karistatav.

Seletuskirjas märgitakse, et „See on seotud kontrolltehingu

erimeetme sisse toomisega (KPS § 65 muudatused). KarS §

251 järgi on isikut väärteokatse eest võimalik karistada

üksnes siis, kui konkreetse väärteo katse eest on seadusandja

otsesõnu vastutuse ette näinud. Seetõttu tuleb täiendada KPS

§ 74 selliselt, et selles nimetatud tegu oleks karistatav ka

väärteokatse staadiumis.“

Siinkohal soovime seletuskirja täiendamist ja selgitust,

kuidas saab kontrolltehingust tulenevalt läbi viia

väärteomenetlust? Kes on kontrolltehingu läbiviija

väärteomenetluse mõttes?

Eelnõu § 1 p-s 50 (KPS § 65 lg 9) on sätestatud:

(9) Kontrolltehingu sooritamisel võib seda tegev ametiisik

varjata selle isiku, kelle suhtes kontrolltehing tehakse, ja

teiste isikute eest tehingu tegemise eesmärki.

Kontrolltehingut tegev ametiisik ei pea ennast tehingu

tegemisel esitlema ega kandma vormiriietust, samuti ei pea

ametiisik esitama ametitunnistust enne, kui kontrolltehingu

tegemise eesmärk on saavutatud. Kui kontrolltehingut

sooritatakse sidevahendite abil, võib Keskkonnaameti

ametiisik kasutada sellist kasutajatunnust, mis ei ole

seostatav tema ametiülesannete täitmisega.

Väärteomenetluse seadustiku § 32 lõike 1 kohaselt on

väärteomenetluses keelatud tõendite kogumine

jälitustoiminguga. Kui ametiisikut varjatakse, ta ei tutvusta

ennast jne, siis on juba tegemist sisuliselt jälitustoiminguga.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 1261 lõike 1 kohaselt on

jälitustoiming isikuandmete töötlemine seaduses sätestatud

Arvestatud osaliselt

Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud.

Kontrolltehing ning väärteomenetlus on olemuslikult kaks

erinevat protsessi. Kui kontrolltehing on riikliku järelevalve

erimeede, mille raames kontrollitakse, kas isik vastab

seaduses sätestatud nõuetele, siis väärteomenetlust

alustatakse siis, kui ilmnevad väärteo tunnused s.t, isik on

rikkunud seaduses sätestatud nõudeid, mille eest on

ettenähtud ka karistus. Seega kavandatava kontrolltehingu

läbiviijaks oleks KeA ametnik, kes kontrolliks

kontrolltehingu käigus, kas isik müüb elektripüügivahendit

või tegeleb sellise kala müügiga, mille müümine on

seadusega keelatud. Kui kontrolltehingu käigus KeA

ametnik tuvastab, et isik on rikkunud nimetatud nõudeid,

siis on piisavad alused selle jaoks, et algatada

väärteomenetlus. Väärteomenetluses saab KeA kasutada

neid tõendeid, mis on kogutud kontrolltehingu läbiviimise

raames.

Selgitame, et KPS-ga keelatud kala müügi ja kala elektriga

püüdmise vahendi võõrandamise katse karistatavaks

muutmise põhjuseks on see, et kontrolltehingu läbiviimise

eesmärgiks on kontrollida nimetatud nõuete täitmist ning

juhul, kui selle käigus tuvastatakse, et nõudeid rikutakse,

siis tuleb isik ka karistada. Küll aga kontrolltehingu raames

tehtud tehing on tühine, mis tähendab, et kehtivas KPS § 74

ja § 82 nimetatud väärtegu jääb katsestaadiumisse, mistõttu

on vajalik täiendada väärteokoosseisu selliselt, et ka katse

oleks karistatav, mis tagaks selle, et isikud järgiksid

edaspidi hoolsamalt kehtestatuid nõudeid ja ühtlasi tagaks

loodusressursside parema kaitse.

10

ülesande täitmiseks eesmärgiga varjata andmete töötlemise

fakti ja sisu andmesubjekti eest.

Palume eelnõu ja seletuskirja muuta ja täiendada.

On tõsi, et jälitustoiminguna kogutud tõendeid ei saa

kasutada väärteomenetluses, samas kontrolltehing võib küll

tunduda jälitustoiminguna, kuid tegelikkuses on

kontrolltehingu ja jälitustoimingute vahel märgatavaid

erinevusi. Erinevused seisnevad eelkõige põhiõiguste riive

ulatuses. Esiteks kontrolltehingu läbiviimne ei ole kindlasti

kestev protsess, küll aga näiteks politseiagendi

kasutamiseks annab kohus luba kuni kuueks kuuks ning

seda võib ka pikendada. Teiseks põhimõtteline erinevus

seisneb kohaldavates meemetes, kui kontrolltehingu raames

on kavandatud anda KeA ametnikule õigus kohaldades

riikliku järelevalve meedet ennast mitte esitada, mida lubab

ka korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 11 lõige 3, siis

politseiagent võib koguda teavet muudetud identiteeti

kasutades, mis tähendab ühtlasi võltsitud dokumentide

loomist jne (identiteedi muutmine tähendab aktiivselt

valeandmete loomist isiku kohta ja ka võltsitud

dokumentide loomise ja kasutamise võimalust).

Kavandatav kontrolltehing lubab üksnes kasutada selliseid

elektroonilisi kontaktandmeid, mis ei ole seotud ameti

ülesande täitmisega, küll aga ei tähenda see seda, et KeA

ametnik võib aktiivselt luua valeandmeid. Lubatud on vaid

kasutada sellist e-maili aadressi, mis ei sisalda ametniku

nime või kasutada telefoni numbrit, mis ei ole ametinumber.

Kolmandaks, kontrolltehingu käigus saab koguda ainult

neid andmeid, mis on seotud ühe konkreetse

müügilepinguga, mitte lausaliselt kõiki andmeid.

Kokkuvõtlikult selleks et kontrolltehingu käigus saadud

teavet saaks kasutada tõendina väärteomenetluses, peab

kontrolltehing olema selgelt eristatav ja erinev

jälitustoimingust, mille põhikriteeriumideks on sekkumise

11

põhjalikkus, kestus ja varjatuse ulatus. Leiame, et

kavandatav kontrolltehingu regulatsioon on sekkumise

põhjalikkuse, kestuse ja varjatuse ulatuse osas selgelt

eristatav jälitustoimingutest.

2.8 Eelnõu § 2 (karistusregistri seaduse (KarRS) muutmine).

Juhime tähelepanu, et p-s 1 puudub viide §-le 881 ning

seetõttu ei ole eelnõu ja seletuskiri kooskõlas. Viide KPS §-

le 881 on p-s 2 ja § 881 viitab nõukogu määruse (EÜ) nr

1224/2009 artikli 90 lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsistele

rikkumistele. Seetõttu tuleb üle kontrollida eelnõus esitatud

viited, sest peab olema selge, milliste isikule määratud

karistusnormidega seoses registripidaja kontrolli teostab ja

milliste karistuste osas arhiiviandmeid väljastab.

Jääb ebaselgeks, mida tähendab registripidaja jaoks p-s 2

sätestatud „väärteo tunnuste ilmnemisel“ – registripidajal

puudub pädevus hinnata, kas KPS §-s § 881 nimetatud

tunnused on ilmnenud või mitte, kas need on piisavad või

mitte. Seetõttu tuleb eelnõu täpsustada.

Eelnõu seletuskirjas märgitakse: „EL ühise

kalanduspoliitika normide tõsiste rikkumiste eest

rahatrahvide määramisel on vaja vastavalt kalanduse

kontrollimääruse artikli 91a lõikele 2 võtta arvesse

rikkumise kordumist kolmeaastase ajavahemiku jooksul.“

Tõstatame küsimuse, mis on selle kolmeaastase

ajavahemiku alguspunkt? Palume seletuskirja täiendada.

Samuti palume mõelda sellele, kas sellisel juhul on

arhiiviandmete kustumise hetkest nendel endiselt mingi aeg

õiguslik tähendus? Toome näite: 1. õigeaegselt tasutud

rahatrahvi näitel: rikkumine 1 aasta kehtivana + 2 aastat

arhiivis oldud aeg (st arhiiviandmete väljastamise arvestuse

Arvestatud osaliselt

Juhime tähelepanu, et eelnõu § 3 punktiga 1 täiendatakse

karistusregistri seaduse (edaspidi KarRS) § 5 lõiget 2

punktiga 9, milles on kavandatud viide sama seaduse § 20

lõike 1 punktile 20, milles sisaldub omakorda viide KPS

§- le 882. Muudatust kavandades lähtusime KarRS § 5

struktuurist ja HÕNTE-st tulenevast trafaretsuse nõudest,

seega kui te soovite, et me täiendaksime KarRS § 5 selliselt,

et see sisaldaks viidet KPS §-le 882, siis oleme seda valmis

tegema, aga palume teie poolset kinnitust.

Täiendasime eelnõu § 2 punkti 2 seoses „väärteo tunnuste

ilmnemisega“.

Vastuseks teisele küsimusele seoses kolmeaastase tähtaja

alguskuupäevaga. KarRS § 5 lõike 1 kohaselt registrisse

kantud isiku karistusandmetel on õiguslik tähendus isiku

karistatuse ja kuriteo või väärteo korduvuse arvestamisel

kuni andmete kustutamiseni. Seega kolmeaastase tähtaja

alguskuupäevaks on kanne karistusregistrisse.

Vastuseks kolmandale küsimusele seoses arhiiviandmete

õigusliku tähendusega. Kuna eelnõu kohaselt KeA-l oleks

õigus saada karistusandmeid karistusregistrist KPS § 882

sätestatud väärteo tunnuste ilmnemisel algatatud

väärteomenetluse läbiviimise eesmärgil, siis selle aluseks

oleks kavandatud KPS § 882, mille kohaselt karistatav on

selline tegu, mis on toime pandud vähemalt teist korda

12

alguseks saab arhiivi kandmise kuupäev) – kokku 3 aastat

karistusinfot. 2. isik tasus rahatrahvi hiljem, nt oli karistus

jõustumisest kehtivana üleval 2,5 aastat, seejärel isik täitis

karistuse, misjärel kanti karistus arhiivi – seega peaks olema

õigus saada vaid 0,5 aastat arhiiviandmeid selle karistuse

kohta?

Peame oluliseks normide selgust, et oleks võimalik

registripidaja vaatest eksimatult tegutseda ning seetõttu peab

olema selge, mis perioodi kohta andmeid registrist

väljastatakse, kas väljastatakse kõik arhiivi kantud

karistused? Seetõttu tuleb KarRS planeeritavad muudatused

üle vaadata, veenduda, et registripidajal on normidest

tulenevalt selge alus, misjuhul andmeid väljastada ning ka

andmesubjektile peab olema selge, millisel juhtudel ja kellel

on õigus tema andmeid töödelda ning millistel

karistusandmetel ja kui kaua on korduvuse arvestamisel

õiguslik tähendus.

kolme aasta jooksul. Eelnevast tulenevalt arhiiviandmetel

on õiguslik tähendus kolme aasta jooksul nende kandmisest

karistusregistrisse. Samuti eelnevast tulenevalt vajalikud

karistusandmed on üksnes andmed selle kohta, kas isik on

viimase 3. aasta jooksul karistatud KPS § 881 alusel.

2.9 Eelnõu § 3 (KTKS § 761) – kõnealuse normiga nähakse

ette juriidilise isiku karistuseks kuni 3200 eurot. Esiteks – seletuskirjas viidatakse, et KTKS muutmise sätteid

on kirjeldatud 2.2. peatükis, milles on lakooniliselt korratud

kavandatavat normi. Juhime tähelepanu, et normi selgitus

peab olema normi juures ning sätte kordamise asemel tuleb

seda põhjendada. Palume seletuskirja parandada.

Teiseks –KarS § 47 lõige 2 võimaldab isikut karistada kuni

400 000 euro suuruse rahatrahviga. Seega jääb kavandatav

juriidilise isiku karistusmäär lubatud maksimaalmäärast 125

korda madalamaks ja seda olukorras, kus füüsilise isiku

karistusmäär on maksimaalsest madalam vaid 3 korda.

Seetõttu leiame, et juriidilise isiku karistusmäär on

ebaproportsionaalselt madal.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud. KTKS-i trahvimäärad on

ühtlustatud KPS-i trahvimääradega.

13

KarS võeti vastu 2001. a ning see jõustus 2002. a 1.

septembril. Kari §-ga 47 nähti ette piirid, millest

eriseadustes väärteo sanktsioonimäärade kavandamisel

tuleb lähtuda ja KarSi § 47 lõikes 2 sätestati, et juriidilisele

isikule väärteo eest määratav rahatrahv võib olla vahemikus

500–50 000 krooni (32–3200 eurot). Seega jääb vastutuse

sättes olev juriidilise isiku karistusmäär 3200 eurot jääb

sellesse määra, mis oli lubatud 2002 aastal.

2007. a tõsteti juriidilise isiku maksimaalne rahatrahvi määr

KarS-s 500 000 kroonini (32 000 euroni) ning 2015. a KarSi

revisjoni tulemusena tõsteti trahvimäär 400 000 euroni.

Valdkondlike seaduste karistusmäärade muutmisvajaduse

analüüsimine on iga asjaomase ministeeriumi ülesanne.

On väga küsitav, kas juriidilise isiku puhul täidab

mõnetuhande euro suurune rahatrahv karistusõiguslikku

eesmärki ja mõjutab juriidilist isikut seaduse nõuete

rikkumisest hoiduma. Meie arvates ei tohiks kohustuste

tahtlik täitmata jätmine ei anda õigusrikkujale

konkurentsieelist ja võimalik määratav karistus peab selle

eelise kõrvaldama. Sanktsiooni ülemmäär seaduses peab

võimaldama määrata juriidilisele isikule rahatrahvi, mis

karistusena täidaks nii üld- kui ka eripreventiivset eesmärki.

Samuti tuleb arvestada ka füüsilisele isikule ja juriidilisele

isikule määratava karistuse proportsionaalsusega ning

võimaliku karistuse preventiivse toimega.

Palume analüüsida isikutele mõistetavate karistuste

proportsionaalsust ning teeme ettepaneku juriidilise isiku

karistusmäära tõsta.

2.10 Üldine tähelepanek - kuivõrd viited komisjoni

rakendusmäärusele (EL) nr 404/2011 asendatakse uue EL

komisjoni rakendusmäärusega, siis tuleb seda teha KPS

läbivalt. EN-s ei ole kõigis vajalikes kohtades asendamist

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

14

tehtud. Palume see üle vaadata ja vastavad muutmispunktid

EN-s ette näha.

2.11 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 1 juurde. Palume esitada

ühes p-s: paragrahvi 10 lõike 8 punktides 1 ja 3, lõikes 12

ning § 15 lõikes 3 asendatakse tekstiosa "artikkel 65 lõige 2"

tekstiosaga "artikkel 65";

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.12 Kommentaar eelnõu juurde. Palume läbivalt esitada

muutmispunktid paksus kirjas.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.13 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 4 juurde. Termin

"veetaim" on defineeritud KPS jt seaduste muutmise

seaduse EN § 1 p-s 1

(https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d2135250-

02aa-4ce8-87ea-de20499b7e97), kuid selle termini

määratlemine peaks olema käesolevas EN-s. Palume esitada

"veetaim" definitsioon.

Mittearvestatud

Veetaim on kehtivas KPS-s defineeritud § 3 lõikes 4. KPS

ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõus

(https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/d2135250-

02aa-4ce8-87ea-de20499b7e97), on veetaime definitsiooni

täiendatud. Veetaime definitsiooni täiendamine pole seotud

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 rakendamisega,

mistõttu peaks selle definitsiooni muutmine jääma KPS ja

teise seaduste muutmise eelnõusse.

2.14 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 4 juurde. Selgitus SK-s:

"Kavandatava KPS § 13 lõikega 4 kehtestatakse kalandus

kontrollimääruse artiklis 69 lõikes 6 sätestatud erand

transpordidokumendile juhul kui kala ja veetaime transport

toimub sadamaalal või kuni 25 kilomeetri kaugusele

lossimiskohast."

EN-s ja SK-s on viited erinevatele artiklitele, palume

parandada ja mõlemas esitada õige viide.

Arvestatud

Seletuskirja on täiendatud.

2.15 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 11 juurde. Õige on

kasutada "võib Keskkonnaamet kohustada". Kes on see isik,

keda võib kohustada? On see kalalaeva omanik, kapten,

kutseline kalur? Isikut tuleb EN-s täpsustada.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.16 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 18 juurde. Palume viia lg

5 kehtetuks tunnistamine muutmispunktiks 18. Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

15

2.17 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 28 juurde. Kuivõrd lg 1

on üldnorm ja järgnevad on erinormid, siis tuleb sõna

"erandina" välja jätta. Samuti tuleb see sõna välja jätta

kehtiva KPS § 41 lg-st 2, § 10 lg-st 9, § 11 lg-test 3 ja 4.

HÕNTE käsiraamatu § 24 komm 2.

Mittearvestatud

Kuna kehtiva KPS § 41 lõikes 2 kasutatakse samuti sõna

„erandina“, võib selle sõna puudumine kavandatavas lõikes

3 tekitada tarbetut segadust: jääb ebaselgeks, kas lõige 3 on

samuti erand või mitte. Samuti HÕNTE-st tuleneb ka

trafaretsuse nõue. Normitehnika käsiraamat selgitab, et

sama mõtet tuleb väljendada alati võimalikult samas

sõnastuses ja sama mõiste tähistamiseks kasutada kindlasti

sama terminit. Nii suudetakse vältida võimalust, et

erinevusi hakatakse otsima sealt, kus neid akti andja mõtte

kohaselt ei ole.

Lisaks eelnevale oli kaalutud ka kehtiva KPS § 41 lõike 2

ja teiste paragrahvide sõnastuse muutmine, samas selle

muutmisest loobuti, kuna kehtib põhimõte, et iluparandusi

õigusaktides ei tehta.

2.18 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 34 juurde. Kalapüügiloa

kehtivuse peatamine ka nt KPS § 42 lg-tes 6, 8(1), 8(2), 8(3).

SK-s selgitatakse, et praegune püügilubade süsteem ei

võimalda loa peatamist ning selle asemel on kohaldatud loa

kehtetuks tunnistamist, siis tuleb KPS läbivalt üle vaadata ja

vajalikes kohtades peatamise regulatsioon kehtetuks

tunnistada. Samuti tuleb SK-s põhjendada, miks mitte

võimaldada püügiloa kehtivuse peatamist, mis on oluliselt

vähem riivavam meede, kui on loa kehtetuks tunnistamine.

Mis on põhjuseks ja mis eesmärgil kasutatakse rohkem

riivavamat meedet? Palume seda SK-s selgitada.

Arvestatud osaliselt

Seletuskirja on täiendatud.

KPS § 42 lõiked 8(1), 8(2), 8(3) ei käsitle kutselise

kalapüügiloa peatamist, vaid osalist või täielikku kehtivuse

kaotamist.

Samuti juhime tähelepanu, et vastavalt haldusmenetluse

seaduse § 64 lõike 1 teisele lausele kehtetuks tunnistamise

kohta sätestatut kohaldatakse ka haldusorgani poolt

haldusakti kehtivuse peatamise suhtes. See tähendab, et

tulevikus on võimalik PTA-l samadel alustel, mis on

ettenähtud lubade kehtetuks tunnistamiseks ka lube peatada.

Peatamise regulatsioone kavandatakse eriseadustesse siis,

kui peatamise ja kehtetuks tunnistamise alused on erinevad.

Näiteks KPS-is on selleks kalalaevatunnistuse peatamise ja

kehtetuks tunnistamise regulatsioon.

16

2.19 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 37 juurde. Sellisel juhul

jääks: .. isik ei taga... nõudeid". Tuleb märkida: isik ei täida...

nõudeid".

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.20 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 39 juurde. Sõna

"Läänemerel" on ka normi teises lauses, siis palume SK-s

põhjendada, miks teises lauses asendamist ei tehta. Kui on

seda vaja teha, siis peab vormelit muutma nii, et asendamine

tehakse lg-s 1 läbivalt.

Mittearvestatud

Sõna „Läänemerel“ asendatakse üksnes lõike esimeses

lauses, kuna sama lõike teine lause puudutab vaid

kastmõrrapüüki, mille puhul on viide Läänemerele

põhjendatud, sest väljaspool Läänemerd kastmõrda ei

kasutata.

2.21 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 41 juurde. Ei ole vaja

punkti lisada, sest punkt on olemas. Arvestatud. Eelnõud on täiendatud.

2.22 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 42 juurde. Palume SK-s

selgitada, mis on andmete nimistu. Kui peate silmas

andmekoosseisu, siis tuleb seda normi sõnastamisel

arvestada.

Mittearvestatud

Selgitame, et silmas on peetud andmekoosseisu.

Samasugust sõnastust on kasutatud ka kehtiva KPS-i § 61

lõikes 14, mistõttu peame õigeks jätta normi sõnastus

samaks. HÕNTE-st tuleneb ka trafaretsuse nõue.

Normitehnika käsiraamat selgitab, et sama mõtet tuleb

väljendada alati võimalikult samas sõnastuses ja sama

mõiste tähistamiseks kasutada kindlasti sama terminit. Nii

suudetakse vältida võimalust, et erinevusi hakatakse otsima

sealt, kus neid akti andja mõtte kohaselt ei ole.

2.23 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 42 juurde. Kas sisuliselt

õige on hoopis "kohustus"? Kui jah, siis tuleb normi muuta. Mittearvestatud

Selgitame, et kohustus saab tulla üksnes õigusaktist. Küll

aga ei saa kohustus tuleneda kalavarude seisundist või

püügivahendi mõjust.

2.24 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 42 juurde. Lühendeid ei

kasutata (HÕNTE § 19 lg 1). Mittearvestatud

Kehtivas KPS-s on läbivalt kasutatud lühendit „EL“ , mille

sisu on avatud ka KPS § 2 lõikes 1. Lisaks lubab HÕNTE §

19 lõige 5 pika sõnaühendi kordamise vältimiseks kasutada

selle asemel lühendit. Peame põhjendatuks jätkata

samasuguse praktikaga.

17

2.25 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 44 juurde. Ebaselge, mis

asjakohased andmed - SK-s märgitakse, et "Eelnõu § 1

punktiga 40 täiendatakse KPS § 61 lõikega 31, millega

lisandub kutselisel kalapüügil merel andmete esitamise

kohustus tundlike liikide kohta". Seega tuleb EN täpsustada

ja märkida, et esitatakse andmed tundlike liikide kohta.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.26 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 45 juurde. KPS § 61 lg 8

kehtetuks tunnistamine tuleb viia p-ks 44. Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.27 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 51 juurde. Palume lisada

ka uue komisjoni rakendusmääruse andmed ja arvestada ka

HÕNTE § 29 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga (viite vormistamise

reeglid).

Arvestatud osaliselt

Eelnõud on täiendatud. Arvestatud on viite vormistamise

reegleid, küll aga EL-i määruse numbrit siiski veel ei ole,

kuna asjakohast määrust ei ole veel Euroopa Liidu Teatajas

avaldatud.

2.28 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 52 juurde. Võimalusel

viidata konkreetsetele artiklitele, sest viide peab olema

võimalikult täpne.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.29 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 52 juurde. Palume SK-s

selgitada, mida see "heakskiit" sisuliselt tähendab - kui see

tähendab, et KeA peab andma selleks loa, siis tuleb nii

sätestada ja näha ette ka normid selle loa taotlemiseks. EN

tuleb täpsustada, et selguks "heakskiidu" sisu.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.30 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 52 juurde. SK kohaselt on

lg 5 volitusnorm. Volitusnormid esitatakse trafaretses

sõnastuses ehk: teema, kehtestaja ja akti liik. "võib"

volitusnormi sõnastus on: akti kehtestaja, akt ja teema.

Sellest volitusnormist on puudu akti liik ja SK-st puudu

põhjendus, miks ei ole tegemist imperatiivse

volitusnormiga. Palume EN ja SK täiendada.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.31 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 52 juurde. Kuivõrd

vol.norm annab võimaluse nõuete kehtestamiseks, mille

hulgas on ka nõuded kaalumisega seotud rajatistele ja

süsteemidele, mis võivad nõuda kala kaalumisega

Arvestatud

Eelnõud ja seletuskirja on täiendatud.

18

tegelevatelt isikutelt lisainvesteeringuid, siis palume selliste

nõuete raamid esitada seaduse tasandil. Ütlete SK-s, et uus

EL kaalumist käsitlev rakendusmäärus on alles töös ja

seetõttu soovitakse kehtestada volitusnorm otsustamiseks

hilisemas etapis - leiame, et vol.normi asemel tuleb seadust

nõuetega täiendada siis, kui on selge, millised nõuded on.

Palume vol.norm EN-st välja jätta.

2.32 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 53 juurde. Arvestades rjv

käigus erimeetmete kasutamise riive ulatust, siis on tava, et

normide vahemike esitamise asemel loetletakse kõik

normid, nt mitte §-des 30-32, vaid §-des 30, 31 ja 32. Seda

seetõttu, et loetelusse erimeetme lisandumisel ei oleks see

automaatselt hõlmatud, vaid selle vajadus läbi mõeldud ja

põhjendatud. Seetõttu palume KPS § 64 tekst tervikuna

uuesti sõnastada ja kõik erimeetmed üksikult loetleda.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.33 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 56 juurde. Palume

kontrolltehingu regulatsioon esitada eraldi §-s. Vt nt

alkoholiseaduse § 52(1).

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.34 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 57 juurde. Kui

edastatakse ja esitatakse ka isikuandmeid, siis peavad need

olema loetletud seaduses.

Antud selgitus

Selgitame, et isikuandmeid asukoha jälgimise süsteemi

kaudu ei edastata.

2.35 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 57 juurde. Selline nõue

peab olema seaduse tasandil. Seni, kuni see nõue ei ole

vajalik, põhjendatud ja eesmärk ei ole selge, tuleb see EN-st

välja jätta. Kui see nõue on vajalik, siis tuleb SK-s

põhjendada selle vajalikkust ja eesmärki ning esitada norm

seaduses.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.36 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 59 juurde. Kui vaja muuta

§ 71 lg-t 1, siis tuleb esitada ka lg 1 sissejuhatav lauseosa. Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.37 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 61 juurde. Palume

täiendada määruse numbrit. Mittearvestatud

EL-i määruse numbrit siiski veel ei ole, kuna asjakohast

määrust ei ole veel Euroopa Liidu Teatajas avaldatud.

19

2.38 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 61 juurde. Palume

täiendada määruse numbrit. Palume esitada viide nõukogu

määrusele, sest viidata tuleb otse asjakohasele normile, mitte

teise normi kaudu.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.39 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 63 juurde. Ebaselge, mida

see lause peaks reguleerima. Kui KeA teeb otsuse, siis on

see haldusakt. Kui soovitakse reguleerida, et see otsus on

täitedokument täitemenetluse seadustiku § 2 lõike 1 punkti

21 tähenduses, siis tuleb EN-s sedasi ka öelda. Palume EN

täpsustada.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.40 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 67 ja 69 juurde. Palume

lähtuda EN-ga muudetava KPS § 69 sõnastusest, mille lg-s

1 on nimetatud "laevaseireseade".

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.41 Kommentaar eelnõu § 3 juurde. § 2. Karistusregistri

seaduse muutmine. Kuivõrd tähestikus on l-täht enne r-tähte,

siis tuleb §-s 2 esitada kalandusturu korraldamise seaduse

muudatused.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud.

2.42 Kommentaar eelnõu seletuskirja kohta. Arvestatud

Seletuskirja on täiendatud.

3. Keskkonnaamet

3.1 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 4 juurde

„Päritolu ei pea tõendama füüsilise isiku oma tarbeks ühe

ööpäeva jooksul nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009

artiklis 65 sätestatud koguses ostetud kala või veetaime

puhul ja õngepüügil püütud kala puhul.“

Nimetatud sättest ei selgu, et see erand kehtib ainult enne

esmakokkuostu vormistamist ostetud kalade puhul.

Antud selgitus

Üldiselt KPS reguleerib eelkõige kalapüüki, milleks on kala

hõivamine ja veetaime kogumine ning veekogul või selle

ranna või kalda piiranguvööndis püügivahendiga viibimine.

Samuti reguleerib KPS kalapüügiga seotud tegevust, nagu

kala ja veetaime lossimine ja esmakokkuost. Küll aga ei

reguleeri KPS esmakokkuostule järgnevat turustamist,

mistõttu ka kala ja veetaime tõendamise kohustus saab

kehtida üksnes enne esmakokkuostu vormistamist müüdava

kala suhtes.

3.2 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 7 juurde Arvestatud

20

„(5) Kui kala keskmist esmakokkuostuhinda ei ole lõike 4

kohaselt avaldatud, võetakse esmakokkuostuhinna aluseks

Euroopa kalandus- ja vesiviljelustoodete turu seirekeskuse

platvormi (edaspidi EUMOFA) hinnad. Kui asjakohast

hinda ei ole EUMOFA platvormil avaldatud, siis võetakse

kala esmakokkuostuhinna aluseks rahvusvahelistel turgudel

asjaomaste liikide ja püügipiirkondade hinnad.“

Osade kalaliikide osas ei ole esmakokkuostu hinda kusagilt

võimalik saada, sest osad kalad võivad olla näiteks

keelualused, nt peipsi tint. Selliste kalade puhul ei ole

võimalik rakendada kvalifikatsiooni § 881 karistuse

määramise aluseid. Soovitame selliste Eestis esinevate

kalaliikide osas kehtestada ka mingid hinnad või muud

alused, mida saame kvalifikatsiooni § 881 rakendamisel

arvestada juhul, kui tõsise rikkumise tagajärjel on püütud

kalu, millel esmakokkuostuhind eelnõus mainitud allikates

puudub.

Vastavalt ettepanekule on kavandatavat KPS § 881

muudetud selliselt, et kui tegemist on tõsise rikkumisega

EL-i kontrollimääruse artikli 90 lõigete 2 ja 3 tähenduses,

kuid selle käigus ei püütud, käideldud ega turustatud kala

või veetaime üldse või selle väärtus oli väiksem kui

500 eurot, siis on füüsilisele isikule ettenähtud karistusena

rahatrahv kuni 400 trahviühikut ja juriidilisele isikule kuni

43 000 eurot.

Küll aga, kui on tegemist tõsise rikkumisega EL-i

kontrollimääruse artikli 90 lõigete 2 ja 3 tähenduses ning

selle käigus püüti, käideldi või turustati kala või veetaime,

mille väärtus oli vähemalt 500 eurot, siis on füüsilisele

isikule ettenähtud karistusena rahatrahv kuni viiekordses

sama kala või veetaime esmakokkuostu hinnale vastavas

summas ning juriidilisele isikule kahe kuni kaheksakordses

sama kala või veetaime esmakokkuostu hinnale vastavas

summas.

Nüüd mis puudutab peipsi tindi näidet, siis siseveekogudel

kohaldub kavandatav KPS § 881 ja § 882 ainult rikkumiste

puhul, mis puudutavad kontrolli tarneahelas (jälgitavus),

muud EL-i kontrollimääruse sätted sisevetele ei kohaldu.

Juhul kui Peipsi tindi kohta hinda pole määratud

kavandatava KPS § 15 lõike 4 alusel, siis tuleb lähtuda

EUMOFA platvormi või rahvusvaheliste turgude hinnast

ning kui seal ei ole avaldatud just peipsi tindi hinda, siis

tuleb lähtuma perekond tintlased hinnast.

3.3 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 52 juurde

„(2) Kala võib kaaluda kalalaeva kapten, kutselise

kalapüügi loa omanik või loale kantud kalur.

Arvestatud

Eelnõus toodud sõnastust on täiendatud. Täiendatud

sõnastuse kohaselt kui KeA ei teavita teate esitajat kümne

päeva jooksul pärast teate esitamist vajadusest täiendavalt

21

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetamata isik võib

kaaluda kala juhul, kui Keskkonnaamet on andnud temale

kaalumiseks heakskiidu.“

Lõike 3 sõnastusest ei tule välja, kas Keskkonnaameti

heakskiit peab olema antud igakordselt, kui soovib kaaluda

kala lõikes 2 nimetamata isik või kehtib see heakskiit pärast

Keskkonnaameti poolt andmist selle konkreetse isiku suhtes

tähtajatult.

kontrollida isiku vastavust EL-i kontrollimääruse artiklites

60 ja 60a sätestatud nõuetele, siis võib isik tegeleda kala

kaalumisega. Eelnev tähendab, et kaalumise õiguse

saamiseks tuleb teavitada ainult üks kord.

3.4 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 59 juurde

„paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse

järgmiselt:

„1) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90

lõigetes 2 ja 3 nimetatud tõsiseid rikkumisi;

2) muul kui käesoleva lõike punktis 1 nimetatud veealal

nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõike 2

punktides a, c, d ja k ning sama artikli lõikes 3 punktis g

nimetatud tõsiseid rikkumisi;“ /…/

9) keelu all oleva kalavaru sihtpüüki.“;

Pöörame tähelepanu, et sihtpüügi definitsioon siiani Eesti

seadusandluses puudub.

Mittearvestatud

Juhime tähelepanu, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) nr 1241/2019 lisa VIII osas B on defineeritud

sihtpüüki läbi võrgusilma suuruste. Ka siseriiklikult on

võimalik sisustada sihtpüügi mõistet. Tegemist on sellise

püügiga, kus kasutatakse püügivahendit, mis on seadistatud

teatud kalaliigi püüdmiseks või millega püütakse teatud

kalaliiki, samuti püük, kus on teada või on selge, et eesmärk

on püüda teatud kalaliiki.

Samuti juhime tähelepanu, et ka kehtiva KPS-i § 711 lõike

1 punkti 5 kohaselt loetakse korduvaks tõsiseks

rikkumiseks, mille korral kohaldatakse KPS § 56 lõigetes 3

ja 4 sätestatut ka keelu all oleva kalavaru sihtpüüki.

3.5 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 59 juurde

Art 90 lg 3 p-i c kohaselt ei täideta kohustust täpselt esitada

lubatud kõikumise piiresse jäävad hinnangulised kogused

kooskõlas käesoleva määruse artikli 14 lõigetega 3 ja 4 ning

artikli 21 lõikega 3 ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2016/1139 (*15) artikliga 13;

Tegemist tõsise rikkumisega, mis on kohaldatav merel

toimunud rikkumiste osas, mis on seotud kvoodialuste

liikidega.

Mittearvestatud

Merel on andmete lubatud kõikumine tõsine rikkumine

juhul, kui vastav kriteerium on täidetud – EL-i

kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 punkt c ja lisa IV. Kõik

kriteeriumid on seotud EL-i kontrollimääruse

kohaldamisalaga, milleks on meri. Juhul kui sarnast

rikkumist käsitleda tõsisena ka sise- ja piiriveekogudes,

tuleks samalaadsed kriteeriumid sisevetes kehtestada.

Eelnõu näol on tegemist EL-i kontrollimääruse

22

Ka Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel on individuaalkvoodid

ehk loapõhine kvoodiarvestus. Kalurid on motiveeritud

saake varjama, et püük kestaks kauem. Täna ei ole tegemist

osalise saagi varjamisel tõsise rikkumisega, vaid seda

loetakse hooletusest tulenevaks eksimuseks.

Näiteks väärteoasi nr 940025000505. Kalur esitas teate, et

püüdis 360 kg ahvenat. Tegelikkuses oli ta püüdnud 468 kg

ahvenat. Saagi varjamiseks pakendas osa püütud ahvenast

selleks kohaldatud kotti ning inspektoreid nähes jättis koti

veekogusse et tegelikku püütud saaki varjata. Sadamasse

jõudes oli laeva pardal kogus, mis jäi lubatud eksimuse %

piiresse. Kalakott avastati ja kalurile määrati karistus 10%

nõude rikkumise eest (eksis koguste hindamisel).

Seega võiks täiendada eelnõu § 1 punkti 53 :

paragrahvi 71 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

10) ei täideta tahtlikult kohustust täpselt esitada lubatud

kõikumise piiresse jäävad hinnangulised kogused.

rakendamisega, mistõttu on jäädud EL ühise

kalanduspoliitika rakendusala piiresse.

Nüüd mis puudutab näidet andmete lubatud erinevuse

rikkumise kohta, siis rikkumise kirjeldus vastab kala ja

veetaime päritolu tõendamisega seotud valeandmete

esitamise tunnustele, mitte andmete lubatud erinevuse sätte

rikkumisele. Osade kalade peitmine ja sellest lähtuvalt vale

kala koguse esitamine viitab väga selgelt tahtlikule teole.

3.6 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 60 juurde

„paragrahvi 71 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises

sõnastuses:

„8) merel nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90

lõike 3 punktis h nimetatud tõsist rikkumist.““ –

Pöörame tähelepanu, et eelnõuga nr 309 täiendatakse

paragrahvi 71 lõiget 2 punktiga 8 ülal toodud sõnastuses.

Samas kalapüügiseaduse ja teiste seaduste muutmise

eelnõuga nr 636 punktiga 46 paragrahvi 71 lõiget 2

täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses: „8) kalapüüki

kalastuskaarti omamata nakkevõrgu, kaldavõrgu ja

õngejadaga püügil;“. Seega kahe erineva eelnõuga

täiendatakse ühte ja sama sätet erinevas sõnastuses punktiga.

Teine tähelepanek on, et selle sätte alusel on

harrastuspüügiga püütud kala müük tõsine rikkumine ainult

Antud selgitus

Seoses nummerdusega, mille kohaselt kaks KPS-i

muutmise eelnõu täiendavad § 71 lg 2 punkti 8 selgitame,

tegemist on normitehnilise küsimusega. Mõlemad eelnõud

saavad lähtuda kehtivast KPS-st ja täiendused teha

kehtivale KPS-le. See aga nii ei jää, olenevalt sellest, millal

KPS-i eelnõud jõustuvad muutub ka nummerdus vastavaks,

st siis üks säte jääb punktiks 8 ja teine säte punktiks 9.

Ettepanek käsitleda harrastuspüügil püütud kala müügi

rikkumist tõsise rikkumisena sisevetes – mittearvestatud.

Merel on harrastuspüügist saadud kalapüügitoodete

müümine tõsine rikkumine juhul kui vastav kriteerium on

täidetud – EL-i kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 punkt h

23

merel. Meie ettepanek on harrastuspüügil püütud kala müük

kehtestada tõsise rikkumisena ka siseveekogudel.

ja lisa IV. Kala müügiga seotud kriteerium on seotud EL-i

kontrollimääruse sättega, mis kohaldub merele. Juhul kui

sarnast rikkumist käsitleda tõsisena ka sise- ja

piiriveekogudes, tuleks samalaadne kriteerium sisevetele

kehtestada. Eelnõu näol on aga tegemist EL-i

kontrollimääruse üle võtmisega, mistõttu on jäädud ka EL-

i ühise kalanduspoliitika rakendusala piiresse.

3.7 Kommentaar eelnõu § 1 punkti 76 juurde

„seadust täiendatakse §-ga 881 järgmises sõnastuses:

„§ 881. Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised

(1) Nõukogu määruse (EÜ) nr 1224/2009 artikli 90 lõigetes

2 ja 3 nimetatud tõsise rikkumise toimepanemise eest –

karistatakse rahatrahviga kuni 50 000 eurot või kui sellega

on tekkinud kahju kalavarule, siis kuni viiekordses väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas

summas.

(2) Sama teo eest, kui see on toime pandud vähemalt teist

korda kolme aasta jooksul –

karistatakse rahatrahviga kuni 100 000 eurot või kui sellega

on tekkinud kahju kalavarule, siis kahe- kuni

kaheksakordses väärteo tulemusel teenitud kasule või ära

hoitud kahjule vastavas summas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud teo eest, kui

selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse

rahatrahviga kuni 400 000 eurot või kui sellega on tekkinud

kahju kalavarule, siis kuni viiekordses väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud teo eest, kui

selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse

rahatrahviga kuni 800 000 eurot või kui sellega on tekkinud

kahju kalavarule, siis kahe- kuni kaheksakordses väärteo

Arvestatud

Ettepaneku ja tähelepanekutega on arvestatud, paragrahvi

sõnastust on muudetud.

24

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastavas

summas.

(5) Käesolevas paragrahvis nimetatud väärteo tulemusel

teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastava summa

määramise aluseks võetakse käesoleva seaduse § 15 lõigetes

4 ja 5 nimetatud kala esmakokkuostu hind.“;“ –

Arvestades, et KPS § 71 muudatustega eristatakse rikkumisi

merel ja muudel veekogudel, siis ei ole § 881 lõikest 1

võimalik aru saada, kas see kvalifikatsioon kohaldub ainult

merel esinevate tõsiste rikkumiste osas või see kohaldub ka

siseveekogudel toimepandud tõsiste rikkumiste korral.

§ 881 lõike 1 sõnastuse kohaselt: „karistatakse rahatrahviga

kuni 50 000 eurot või kui sellega on tekkinud kahju

kalavarule, siis kuni viiekordses väärteo tulemusel teenitud

kasule või ära hoitud kahjule vastavas summas. „ Eeltoodu

kohaselt on karistuse rakendamisel kaks varianti.

Esiteks, kui kahju on olemas, siis tuleb rakendada teist

alternatiivi ehk karistus on kuni viiekordne väärteo

tulemusel teenitud kasule või ära hoitud kahjule vastav

summa. Kui kahju ei ole siis karistatakse rahatrahviga kuni

50 000 eurot.

Antud sõnastus tekitab olukorra, kus esinevad sarnased

rikkumised aga karistused võivad olla radikaalselt erinevad,

kui tekkinud kahju suurus on väike, mistõttu ei pruugi olla

tagatud karistuse piisav preventiivne mõju.

Kokkuvõttes on §- i 881 eelnõus pakutud sõnastuses

keeruline rakendada, sõnastus sisaldab vastuolusid,

defineerimata mõisteid ning eelnõukohane sõnastus väikeste

kahjude puhul tekitab sarnaste rikkumiste korral radikaalselt

erinevad karistuslikud tagajärjed.

Puutuvalt § 881 lg-sse 2 pöörame tähelepanu, et teo

toimepanemine ja jõustunud karistus on erineva sisuga

25

mõisted. Karistusõiguse loogika kohaselt saame karistuse

määramisel arvestada jõustunud kehtivaid karistusi.

Arvamuseks esitatud kommentaarid

Ettepanekud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi arvamus

1. Läänemaa Rannakalanduse selts

1.1

Kontrollimeetmed ja põhiõiguste kaitse – kavandatakse

nn kontrolltehingute tegemine valeidentiteediga (ilma

ametnikuna esinemata) vajab täiendavat proportsionaalsuse

analüüsi. Selline meede võib olla põhjendatud

ebaseadusliku kala müügi tõkestamisel, kuid vajab seaduses

täpsemat raamistikku, et vältida liigset põhiõiguste riivet.

Eelkõige tuleb arvestada PS § 26 eraelu puutumatuse ja PS

§ 20 isikupuutumatuse kaitsega, kuna varjatud tegevus võib

tähendada olulist sekkumist inimeste privaatsfääri ja

valikuvabadusse.

Tuginedes eeltoodule, palume ministeeriumil täiendavalt

analüüsida kuidas täpsustada kontrollmeetmete

proportsionaalsust, arvestades PS § 26 ja § 20 kaitset.

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud ja analüüsitud kontrolltehingu

regulatsiooni vastavust põhiseaduse §-dele 26 ja 30.

Põhiõiguste riive perekonna- ja eraelu sfääris võib olla

õigustatud olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja

tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseks,

majandustegevuse sfääris on see lävend madalam. Sellegi

poolest kavandatav kontrolltehingu regulatsioon annab

võimaluse KeA-le kasutada kontrolltehingut ainult siis, kui

teiste korrakaitseõiguslike erimeetmetega ei ole võimalik

kontrollida KPS § 10 lõikes 6 ja lõike 8 punktides 1—4

sätestatud võõrandamise nõudeid ja seda ainult olulise või

kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks ja tõrjumiseks ning

korrarikkumise kõrvaldamiseks. Seega oleme seisukohal, et

kavandatav kontrolltehingu regulatsioon on kooskõlas

põhiseaduse §-dega 20 ja 26.

1.2

Kala kaalumise kohustuse rakendamine

Palume, et Eesti kasutaks EL määruses ette nähtud erandeid

ning rakendaks kala kaalumise kohustuse reguleerimist

etapiviisiliselt. Kohustuse liiga järsk jõustumine võib

kahjustada väikekalurite toimetulekut ning seada ohtu

kalanduse jätkusuutlikkuse.

Antud selgitus

Kala kaalumise sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2027. a. Vastav

rakendusakt on Euroopa Komisjonis läbirääkimiste faasis ja see

kavandatakse vastu võtta 2026. a. Vastavalt EL-i

kontrollimääruse artikli 60 lõikele 3 on võimalik kehtestada

neli erandit kala kaalumisele. Esimene erand puudutab kala

26

Praegu ei ole kõigis sadamates ega lautrikohtades tingimusi,

mis võimaldaksid püütud kala kohapeal kaaluda. Kala

püütakse lisaks mõrdadele ka võrkudega, millest tuleb saak

enne kaalumist käsitsi välja võtta. Soojadel perioodidel

rikneb kala sellise käsitlemise käigus kiiresti, mis toob kaasa

majanduslikku kahju ja tekitab toiduhügieeni riske.

Seetõttu peab kaalumiskohustuse rakendamine olema

paindlik. Vajalik on määrata mõistlik üleminekuperiood

ning võimaldada alternatiivseid lahendusi, näiteks hilisem

kaalumine sobivas kohas, mobiilsete kaalude kasutamine

või erandid väiksematele lautritele. Enne täiskohustuse

jõustumist tuleb tagada, et vajalik tehnika ja rajatised

oleksid olemas ning et toetused nende soetamiseks oleksid

kaluritele reaalselt kättesaadavad.

Oluline on arvestada ka kalurite igapäevast töökorraldust.

Väiksemate lautrite kasutamine võimaldab turvaliselt ja

lühikese sõiduga merelt naasta. Kui kaalumise võimalust

seal ei ole, sunnitakse kalureid tegema ebaturvalisi ja

kulukaid ringe suurematesse sadamatesse. See suurendaks

kütusekulu ja aega ning oleks vastuolus proportsionaalsuse

põhimõttega.

Kokkuvõttes leiame, et kaalumiskohustuse rakendamine

peab toimuma etapiviisiliselt ja paindlikult, tagades esmalt

tehnilised tingimused ja toetuste kättesaadavuse. Alles

seejärel saab kaalumiskohustus täies mahus jõustuda.

osalist kaalumist lossimisel proovivõtukava alusel, teine kala

kaalumist kalalaeva pardal tingimusel, et kala kaalutakse ka

lossimisel vastavalt proovivõtukavale, kolmas kaalumist

ettevõttes peale transporti ning neljas kaalumist peale transporti

teise liikmesriigi territooriumile ühise kontrolliprogrammi

alusel. Eestis on praegu proovivõtu- ja kontrollikava alusel

kehtestatud erandid, mis kehtivad kuni 1. jaanuarini 2027. a.

Uue EL-i kaalumist käsitleva rakendusmäärusega, mis

plaanitakse vastu võtta 2026. aastal, kehtestatakse uued nõuded

nende erandite rakendamiseks. Vastav esialgne eelnõu on

komisjoni poolt esitatud, kuid kuna kogu protsess on alles

algusjärgus ja läbirääkimised käivad, siis praegusel hetkel ei

ole võimalik hinnata ega kindlaks määrata, milliseid erandeid

on võimalik alates 1. jaanuarist 2027. a rakendama hakata.

Seepärast on eelnõus kavandatud volitusnorm, mille alusel on

võimalik kehtestada kaalumisega seotud nõuded ja eespool

nimetatud erandeid. Määruse menetlusse kaasatakse ka

huvigrupid, kus kõigil on võimalik oma seisukohti avaldada.

Lisaks anname teada, et kala kaalumise nõuete täitmiseks on

kalasadamate haldajatel võimalik küsida toetust. Toetust on

võimalik küsida regionaalministri 18. oktoobri 2023. a

määrusest nr 69 „perioodi 2021—2027 kogukonna juhitud

kohaliku arengu toetus“ sadamate taristu parendamise ja

pakutavat teenuste mitmekesistamise tegevussuuna meetmest.

1.3

Tõsiste rikkumiste käsitlemine (eelnõu Lisa 2)

Eelnõu lisa 2 kohaselt loetakse tõsiseks rikkumiseks

olukordi, kus kalur ei täida ühise kalanduspoliitika normide

kohaseid kohustusi, sh kohustust esitada

lossimisdeklaratsioone, kaalumisdokumente,

ülevõtmisdeklaratsioone ja muid andmeid. Praktikas

tähendab see, et kui vajalikku kaalumisseadet või -võimalust

Antud selgitus

Juhime tähelepanu, et nimetatud rikkumine on tõsine juhul kui

vastav EL-i kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 punkti b ja lisa

IV kriteerium on täidetud. Sellele rikkumisele kohaldub 7

kriteeriumi. Näiteks kui andmete esitamise kohustus pole

täidetud ja sellega on hõlmatud 10% kalapüügitoodete kaalust,

kui püügiandmeid pole registreeritud või seirekeskusele

27

ei ole ning seetõttu ei ole võimalik korrektselt

kaalumisdokumente esitada, võib seda käsitleda tõsise

rikkumisena. Sellega kaasnevad aga väga rasked tagajärjed

– trahvid, tegevusloa peatamine või koguni püügiõiguse

äravõtmine.

Peame vajalikuks rõhutada, et kaalumiskohustuse täitmata

jätmine ilma kaluri süüta – näiteks juhul, kui puuduvad

vajalikud vahendid, üleminekuperiood ei ole veel lõppenud

või toetused pole realiseerunud – ei tohiks automaatselt viia

tõsise rikkumise määratluseni. Seaduse muutmise

rakendamisel tuleb ette näha pehme üleminekuperiood, kuni

tehnilised ja rahalised eeldused on reaalselt loodud. Eesti

võiks taotleda, et määrusega sätestatakse ajutised erandid

või paindlikkus. Vastasel juhul tekib olukord, kus seadus

sunnib kalureid seadust rikkuma, sest neil puuduvad

vahendid, et nõuet täita, mis oleks vastuolus õigusriigi ja

proportsionaalsuse põhimõtetega.

Samuti palume selgelt eristada tahtlikke pettusi ja

tahtmatuid eksimusi. Näiteks tehnilise vea, inimliku eksituse

või sideprobleemi tõttu andmete edastamata jätmist ei tohiks

automaatselt käsitleda tõsise rikkumisena. Sanktsioonide

proportsionaalsuse tagamiseks tuleb selliseid juhtumeid

käsitleda eraldi ning hinnata konkreetseid asjaolusid.

Teeme ettepaneku, et eelnõu seletuskirja ja

rakendusjuhenditesse lisatakse juhis järelevalvet

teostavatele asutustele ja ametiisikutele, mille kohaselt süüta

kohustuse täitmata jätmist (nt seadme rike, sidekatkestus,

vääramatu jõud) ei tohi automaatselt kvalifitseerida

rikkumiseks. Järelevalveametnik peab dokumenteerima

hinnangu, miks rikkumine oli tahtlik või tahtmatu, ning

ainult tahtlik või korduv kohustuse rikkumine võib olla

saadetud, lossimiskohustuse täitmine (räim),

laevaseiresüsteemi välja lülitamine või selle häiretest mitte

teada andmine kui see on nõutud, püügitegevuse, sh

esmamüügi andmete mitte esitamine kui püük toimub EL vetest

väljas pool, sarnase rikkumise kordumine.

Kõikvõimalikud rikkumisega seotud asjaolud selgitatakse välja

väärteomenetluse käigus, sh sideprobleemidest tekkivad tõrked

jmt. KPS-i muutmise eelnõuga paralleelselt algatatakse ka

vastavate rakendusaktide muutmine (vt lisa 4), nendes

täpsustatakse kõikvõimalikke andmete esitamisega seotud

nõudeid, mis on abiks kalurile õigusselguse ja -kuulekuse

tagamiseks.

28

aluseks sanktsioonile või kvalifitseeruda tõsiseks

rikkumiseks.

1.4

Jälgitavus ja lautrikohad

Lautrikohad on traditsioonilised rannakalurite kalapüügi

kohad, mille säilitamine on oluline nii rannakultuuri kui ka

kohalike kogukondade elujõulisuse seisukohalt.

Regulatsioon ei tohi viia selleni, et lautrikohas kalastamine

muutub tehniliselt või õiguslikult võimatuks. Seetõttu tuleks

kehtestada lautritele erandid. Näiteks võiks kaaluda erandite

kehtestamist teatud raadiuse ulatuses (25–30 km). Samuti

tuleks kehtestada erikord, mis võimaldaks lautrites esitada

esmased andmed (nt kuupäev, koht, partii ID) lihtsate

vahendite abil, nagu mobiiltelefon, fotod või logid.

Üleminekuperioodil ei tohiks lautrikohtades püügiga seotud

kohustuste täitmata jätmist automaatselt lugeda tõsiseks

rikkumiseks, kui kalur on tegutsenud heauskselt.

Antud selgitus

Juhime tähelepanu, et EL kontrollimäärus on otsekohalduv ja

sellest ei saa siseriiklikult erandeid teha. EL-i kontrollimäärus

ei tee vahet, kas kala lossitakse sadamas, maaletuleku kohas või

lautris, alla 12 meetrise pikkusega laevad peavad esitama

püügipäeviku andmed enne lossimist, andmete koosseis on

samuti toodud. Eesti pädevuses on otsustada, milliste kanalite

ja vahenditega andmed esitatakse. See säte jõustub alla 12

meetrise pikkusega laevadele 2028. a. Vabariigi Valitsuse 5.

oktoobri. 2023. a määruse nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud

andmete esitamise kord“ § 12 lõige 5 võimaldab juhul kui ei

ole eelteate kohustust (räimepüük) esitada saabumise eelteate

raportis ja lossimise raportis nõutud kala kogused maaletuleku

kohas pärast kala kaalumist. Seda erisust on võimalik

rakendada kuni 2028. a.

1.5

Elektroonilised püügiandmed

Praegune kohustus sisestada esmalt hinnanguline

püügikogus ning hiljem tegelik kaalumistulemus seab

kalurid paratamatult eksimuse ohtu, sest hinnangud on

subjektiivsed ja sageli ebatäpsed. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) 2023/2842 artikkel 14 näeb ette, et

hinnangulise ja tegeliku koguse erinevus võib olla kuni 10%

iga liigi kohta, samas kui väiksemate koguste (alla 100 kg

liigi kohta) puhul on lubatud vähemalt 20% erinevus.

Kalapüügiseaduse muutmise eelnõus on seevastu

kehtestatud jäik 10% piir kõigil juhtudel, mille ületamine

loetakse automaatselt tõsiseks rikkumiseks. Selline

lähenemine on rangem kui EL-i määruses ette nähtud ning

seab Eesti kalurid ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste

liikmesriikidega. Ebaproportsionaalsete sanktsioonide

Antud selgitus

Juhime tähelepanu, et eelnõus ei ole kavandatud sätestata nii

detailseid reegleid nagu selleks on andmete lubatud kõikumine.

See reegel on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri 2023.

a määruses nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete

esitamise kord“, antud määrust muudetakse ja see viiakse

kooskõlla EL-i kontrollimäärusega, sh artikliga 14, mis

puudutab andmete lubatud kõikumist.

Seoses ettepanekuga loobuda antud sätte lugemist tõsiseks

juhul kui andmete erinevus tuleneb praktilisest mõõtmis- ja

kaalumistingimustest, siis seda ei ole võimalik teha.

Andmete lubatud erinevuse rikkumine loetakse tõsiseks juhul,

kui vastav kriteerium kohaldub. Kriteeriumid on loetletud EL-

i kontrollimääruse artiklis 90 lõike 3 punktis c koosmõjus lisa

IV. Kui lubatud kõikumise piirmäära ületatakse 100% või kui

29

vältimiseks oleks vajalik siduda eelnõu otseselt artikli 14

nõuetega, hinnata kõikumist iga liigi kohta eraldi,

kehtestada lubatud piirid vastavalt määrusele (10% üle 100

kg liikide puhul ja vähemalt 20% väiksemate koguste puhul)

ning loobuda automaatsest tõsise rikkumise tõlgendusest

olukordades, kus erinevused tulenevad praktilistest

mõõtmis- või kaalumistingimustest.

Läänemerel sorteerimata pelaagiliste liikide segapüügil on

andmete erinevus suurem kui 25%. Näiteks kui lubatud

kõikumise piirmääraks on 10%, siis tegemist on tõsise

rikkumisega kui eksimine on 20% ja enam. Kui lubatud

kõikumine on kuni 100 kg koguste puhul 20%, siis tõsiseks

loetakse rikkumist kui eksimus on 40% ja enam. Kriteeriumid

on täpselt paigas ja neid liikmesriik kergemaks muuta ei tohi.

2. MTÜ Liivi lahe kalanduskogu

2.1

Eelnõu 395 punkt 53 millega muudetakse KPS § 71 lg 1

tõsised rikkumised.

Rõhutame, et kaalumiskohustuse täitmata jätmine ilma

kaluri süüta – näiteks juhul, kui puuduvad vajalikud

vahendid, üleminekuperiood ei ole veel lõppenud või

toetused pole realiseerunud – ei tohiks automaatselt viia

tõsise rikkumise määratluseni. Seaduse muutmise

rakendamisel tuleb ette näha pehme üleminekuperiood, kuni

tehnilised ja rahalised eeldused on reaalselt loodud. Eestil on

võimalus taotleda, et määrusega sätestatakse

ajutised erandid või paindlikkus, kuid seda ei ole määruse

eelnõus analüüsitud. Teeme ettepaneku, et

Vabariigi Valitsus teeb vastava taotluse EL-i, taotlemaks

paindlikkust. Vastasel juhul tekib olukord, kus

seadus sunnib kalureid seadust rikkuma, sest neil puuduvad

vahendid, et nõuet täita, mis oleks vastuolus

õigusriigi ja proportsionaalsuse põhimõtetega. Juhime

tähelepanu, et Eesti riigil on kohustus selgelt eristada

tahtlikke pettusi ja tahtmatuid eksimusi. Näiteks tehnilise

vea, inimliku eksituse või sideprobleemi tõttu

andmete edastamata jätmist ei tohi automaatselt käsitleda

tõsise rikkumisena, see ei ole kalurist tingitud.

Sanktsioonide proportsionaalsuse tagamiseks tuleb selliseid

juhtumeid käsitleda eraldi ning hinnata

Mittearvestatud

Ettepanek lisada paindlikkus EL-i kontrollimäärusesse,

mittearvestatud.

Selgitame, et kala kaalumise sätted jõustuvad 1. jaanuaril 2027.

a. Vastav EL-i kontrollimääruse rakendusakt on Euroopa

komisjonis läbirääkimiste faasis ja see kavandatakse vastu

võtta 2026. a. Vastavalt EL-i kontrollimääruse artikli 60 lõikele

3 on võimalik kehtestada neli erandit kala kaalumisele.

Esimene erand puudutab kala osalist kaalumist lossimisel

proovivõtukava alusel, teine kala kaalumist kalalaeva pardal

tingimusel, et kala kaalutakse ka lossimisel vastavalt

proovivõtukavale, kolmas kaalumist ettevõttes peale transporti

ning neljas kaalumist peale transporti teise liikmesriigi

territooriumile ühise kontrolliprogrammi alusel. Eestis on

praegu proovivõtu- ja kontrollikava alusel kehtestatud erandid,

mis kehtivad kuni 1. jaanuarini 2027. a. Uue EL-i kaalumist

käsitleva rakendusmäärusega, mis plaanitakse vastu võtta

2026. a, kehtestatakse täpsemad nõuded nende erandite

rakendamiseks. KPS-i eelnõus on volitusnorm, mille alusel on

võimalik kehtestada kaalumisega seotud täpsustatud nõuded ja

erandid kogu kala kaalumisele sadamas. Ministri määruse

menetlusse kaasatakse ka huvigrupid, kus teil on võimalik oma

seisukohti avaldada. Lisaks anname teada, et kala kaalumise

30

konkreetseid asjaolusid. Teeme ettepaneku, et eelnõu

seletuskirja ja rakendusjuhenditesse lisatakse juhis

järelevalvet teostavatele asutustele ja ametiisikutele,

mille kohaselt süüta kohustuse täitmata jätmist (nt

seadme rike, sidekatkestus, vääramatu jõud) ei tohi

automaatselt kvalifitseerida rikkumiseks.

Järelevalveametnik peab dokumenteerima hinnangu, miks

rikkumine oli tahtlik või tahtmatu, ning ainult

tahtlik või korduv kohustuse rikkumine võib olla aluseks

sanktsioonile või kvalifitseeruda tõsiseks

rikkumiseks.

nõuete täitmiseks on kalasadamate haldajatel võimalik küsida

toetust. Toetust on võimalik küsida regionaalministri 18.

oktoobri 2023. a määrusest nr 69 „perioodi 2021—2027

kogukonna juhitud kohaliku arengu toetus“ sadamate taristu

parendamise ja pakutavat teenuste mitmekesistamise

tegevussuuna meetmest.

Seoses ettepanekuga, et süüta kohustuse täitmata jätmist ei

tohiks kvalifitseerida rikkumiseks, siis kõikvõimalikud

rikkumisega seotud asjaolud selgitatakse välja

väärteomenetluse käigus, sh sideprobleemidest tekkivad

tõrked, nn näpuvead jmt.

2.2

Eelnõu punkt 65) seadust täiendatakse KPS § 881 järgmises

sõnastuses:

§ 881 Ühise kalanduspoliitika normide tõsised rikkumised

lõiked 1-5 maksimaalsete trahvimäärade

kehtestamisel puudub analüüs ja arusaam, kuidas antud

trahvimäärad on saadud. Samuti puudub kalurite

kindlus, et ei kasutataks maksimummäärasid kalurist

mittetuleneva tõsise rikkumise tõttu. Teeme ettepaneku

koostada tabel rikkumiste määradega, et trahvinõuete

määramine ei jää inspektori kaalutletud otsuse

valgusesse. Samuti tekib küsimus, kas on koostatud

analüüsi trahvide koostamisele kutseline püük vs

harrastuspüük, kuna vastavalt Põhiseadusele on

loodusressurss, mida kasutatakse üks.

Antud selgitus

Selgitame, et tõsiste rikkumistega kaasnevad karistused on

määratletud EL-i kontrollimääruse artiklis 91a. Selle kohaselt

on määratletud, et karistuse suuruseks on minimaalselt

vähemalt tõsise rikkumise toimepanemise tulemusel saadud

kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärtus ning maksimaalselt

vähemalt viiekordne tõsise rikkumise toimepanemise

tulemusel saadud kalapüügi- või vesiviljelustoodete väärtus.

Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et korduvrikkumise korral on

karistuseks kahe kuni kaheksakordne kalapüügitoodete väärtus.

Sellest lähtuvalt on KPSi §881 lg 1 ja 2 sätestatud, et rahatrahvi

väärtuseks on kuni viiekordne väärteo tulemusel teenitud kasu

ning kuni kaheksakordne korduva rikkumise korral.

2.3

Jälgitavus.

Kalanduskogu seisukohalt on lautrikohad pärandkultuuri

osa, mida ka püütakse arendada ning parendada. Nende

säilitamine on oluline nii regionaalses kui kohaliku

rannakultuuri ning kohalike kogukondade elujõulisuse

säilimise seisukohalt. Uus planeeritav regulatsioon ei tohi

viia selleni, et lautrikohas kala kaldale toomine muutub

Antud selgitus

Juhime tähelepanu, et EL-i kontrollimäärus on otsekohalduv ja

sellest ei saa siseriiklikult erandeid teha, ei lautritele ega

muudele kala maaletoomise kohtadele. EL-i kontrollimäärus ei

tee vahet kas kala lossitakse sadamas, maaletuleku kohas või

lautris, alla 12 m laevade peavad esitama püügipäeviku andmed

enne lossimist, andmete koosseis on samuti toodud. See säte

31

tehniliselt või õiguslikult võimatuks. Seetõttu teeme

ettepaneku kehtestada lautritele erandid. Näiteks on

otstarbekas kaaluda erandite kehtestamist teatud raadiuse

ulatuses (25–30 km). Samuti

tuleb kehtestada erikord, mis võimaldab lautrites esitada

esmased andmed (nt kuupäev, koht, partii ID) lihtsate

vahendite abil, nagu mobiiltelefon, fotod või logid.

Üleminekuperioodil ei tohi lautrikohtades püügiga seotud

kohustuste täitmata jätmist automaatselt lugeda tõsiseks

rikkumiseks, kui kalur on tegutsenud heauskselt.

jõustub alla 12 meetrise pikkusega laevadele 2028. a, seniks on

võimalik teatud mööndusi teha. Vabariigi Valitsuse 5. oktoobri.

2023. a määruse nr 92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete

esitamise kord“ § 12 lõige 5 võimaldab juhul kui ei ole eelteate

kohustust (räimepüük) esitada saabumise eelteate raportis ja

lossimise raportis nõutud kala kogused maaletuleku kohas

pärast kala kaalumist. Seda erisust on võimalik rakendada kuni

2028. a.

2.4

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2023/2842

artikkel 14 näeb ette, et hinnangulise ja tegeliku

koguse erinevus võib olla kuni 10% iga liigi kohta, samas

kui väiksemate koguste (alla 100 kg liigi kohta)

puhul on lubatud vähemalt 20% erinevus. Kalapüügiseaduse

muutmise eelnõus on kehtestatud jäik 10% piir kõigil

juhtudel, mille ületamine loetakse automaatselt tõsiseks

rikkumiseks. Silmaga hindamise puhul ei saa rääkida

tõsisest rikkumisest, kuna visuaalne hinnang ja taadeldud

kaaluga kaalumine ei ole omavahel proportsioonis.

Teadaolevalt ei ole täna väljastatud ühelegi kalurile

taadeldud silma sertifikaati.

Eelnõus olev lähenemine on rangem kui EL-i määruses ette

nähtud ning seab Eesti kalurid ebasoodsamasse

olukorda võrreldes teiste liikmesriikidega. Teeme

ettepaneku ebaproportsionaalsete sanktsioonide

vältimiseks on vajalik siduda eelnõu otseselt artikli 14

nõuetega, hinnata kõikumist iga liigi kohta eraldi,

kehtestada lubatud piirid vastavalt määrusele (10% üle

100 kg liikide puhul ja vähemalt 20%

väiksemate koguste puhul) ning loobuda automaatsest

tõsise rikkumise tõlgendusest olukordades, kus

Antud selgitus

Juhime tähelepanu, et KPS ei sätesta nii detailseid reegleid

nagu selleks on andmete lubatud kõikumine. See reegel on

kehtestatud Vabariigi valitsuse 5. oktoobri 2023. a määruses nr

92 „Kutselise kalapüügiga seotud andmete esitamise kord“,

antud määrus viiakse kooskõlla EL-i kontrollimäärusega, sh

artikliga 14, mis puudutab andmete lubatud kõikumist.

Seoses ettepanekuga loobuda antud sätte lugemist tõsiseks

juhul kui andmete erinevus tuleneb praktilisest mõõtmis- ja

kaalumistingimustest, siis seda ei ole võimalik teha. Andmete

lubatud erinevuse rikkumine loetakse tõsiseks juhul, kui vastav

kriteerium kohaldub. Kriteeriumid on loetletud EL-i

kontrollimääruse artikli 90 lõike 3 punktis c ja lisa IV. Kui

lubatud kõikumise piirmäära ületatakse 100% või kui

Läänemerel sorteerimata pelaagiliste liikide segapüügil on

andmete erinevus suurem kui 25%. Näiteks kui lubatud

kõikumise piirmääraks on 10%, siis tegemist on tõsise

rikkumisega kui eksimine on 20% ja enam. Kui lubatud

kõikumine on kuni 100 kg koguste puhul 20%, siis tõsiseks

loetakse rikkumist kui eksimus on 40% ja enam. Kriteeriumid

on täpselt paigas ja neid kergemaks muuta liikmesriik ei saa.

32

erinevused tulenevad praktilistest mõõtmis- või

kaalumistingimustest.

Andmete esitamise kord läheb muutmisele ja viiakse kooskõlla

EL-i kontrollimääruse nõuetega.

3. MTÜ Harju Kalandusühing

3.1

Erinevad eelnõud muudavad seadust erinevas sõnastuses.

Kalapüügiseaduse §13 (2), §13 (3), §13 (4), §32 (2), §34 (4),

§44 (2), §71 (2), §75, §75 (2), § 88, § 90 muutmine on

vastuolus Kalapüügiseaduse ja teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõuga.

Antud selgitus

Täname tähelepanu juhtimise eest. Selgitame, et mõlemad

eelnõud juhinduvad kehtivast KPS-st. Olenevalt sellest, millal

KPS-i eelnõud jõustuvad muutub ka nummerdus vastavaks.

EL-i kontrollimäärust rakendav eelnõu on hilisem ja selle

muudatused mis kattuvad, on asjakohasemad ning jäävad

kehtima.

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Justiits- ja Digiministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-1/785

Kalapüügiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab teile kooskõlastamiseks kalapüügiseaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Palume kooskõlastus esitada hiljemalt 19. novembriks 2025. a.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Eelnõu, KPS_EN.pdf

2. Seletuskiri, KPS_SK.pdf

3. Seletuskirja lisa 1, Lisa_1.pdf

4. Seletuskirja lisa 2, Lisa_2.pdf

5. Seletuskirja lisa 3, Lisa_3.pdf

6. Seletuskirja lisa 4, Lisa_4.pdf

7. Seletuskirja lisa 5, Lisa 5.pdf

Kaire Märtin

626 0733 [email protected]

Jan Nilson

5626 7065 [email protected]