Laura Glaase
Õigustalituse juhataja
Vanglate osakond
Justiits- ja Digiministeerium
[email protected] 7.11.2025 nr 3-1/72
Kinnipeetavatele tehtavate väljamaksete
arestimise korraldamisest
Lugupeetav Laura Glaase
Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust kinnipeetavatele tehtavate väljamaksete arestimise korralduse teemal. Peame käsitletavat teemat oluliseks nii erinevate osapoolte halduskoormuse vähendamise kui ka õigusselguse tagamise seisukohalt. Mõistame vajadust arestide haldamise süsteemi kaasajastada ning muuta kinnipeetavate vastu esitatud nõuete täitmise protsesse võimalikult lihtsaks ja läbipaistvaks. Toetame sobivate lahenduste väljatöötamist.
Siinjuures peame oluliseks rõhutada, et toimunud arutelul ühe võimaliku lahendusena kõne all olnud Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto on maksude tasumise ja tasaarvestamise tarbeks loodud instrument, mille eesmärk ja õiguslik raamistik on määratletud maksukorralduse seaduse (MKS) sätetega. MKS § 105 kohustab maksukohustuslasi tasuma maksude tasumiseks vajaliku raha ettemaksukontole, kust Maksu- ja Tolliamet debiteerib vajalikud summad maksukohustuste täitmiseks. Kui maksuvõlg puudub, on kontole deponeeritud raha võimalik maksukohustuslasel tagasi nõuda. Kui aga maksuvõlg on tekkinud, arestib Maksu- ja Tolliamet vastava summa maksunõude katteks. Samuti võib kohtutäitur ettemaksukonto arestida täitemenetluses oleva nõude katteks. Oluline on seejuures, et MKS § 105 sätestab – maksunõuded täidetakse enne kohtutäiturite seatud arestide täitmist.
Kohtutäiturid on viidanud praktikale, mille kohaselt Maksu- ja Tolliamet täidab MKS § 46 ja § 106 lõike 7 alusel võlgnikule tagastatava enammakstud tulumaksu arvel esmalt maksunõuded ning alles seejärel kohtutäiturite arestinõuded, ka juhul kui maksunõue on tekkinud hiljem kui kohtutäituri seatud arest. MKS § 34 lõige 1 näeb ette, et tagastusnõuet võib arestida ning selle vastu võib täitemenetluse käigus pöörata sissenõude nagu rahalise nõude vastu. Siiski tuleb arvestada MKS § 34 lõiget 3, mille kohaselt ei takista tagastusnõude arestimine või pantimine selle nõude tasaarvestamist maksukohustustega. Ainsaks erandiks on TMS § 65 lõige 4, mis puudutab elatisnõuete täitmist.
Sellest järeldub seadusandja selge tahe jätta tagastusnõuete tasaarvestamise toimingud väljapoole täitemenetluse seadustikus sätestatud arestide käsutuskeeldu ja arestipandiõiguste järjekorda.
Seetõttu ei ole põhjendatud ega MKS regulatsiooniga kooskõlas viia täitemenetluse raames seatud kinnipeetavate nõuete täitmise fondi arestide täitmise korraldust Maksu- ja Tolliameti ettemaksukonto baasile.
Koda rõhutab, et nõuete täitmisel peab olema tagatud sissenõudjate võrdne kohtlemine. Täitmisregistri kaudu toimiv pangakontode arestimislahendus tagab selle põhimõtte järgimise, kuna arestid järjestatakse saabumise aja järgi ning TMS § 65 lõike 3 kohaselt on varasemal arestimisel tekkinud arestipandiõigus hilisemast eespool. Samas lepingu või seaduse alusel enne arestimist tekkinud pandiõigus on sissenõudja arestipandiõigusest eespool.
Täitemenetluse süsteemi aluspõhimõte on sissenõudjate võrdne kohtlemine, sõltumata sellest, kes nad on või kui suur on nende nõue. Kui see põhimõte seatakse kahtluse alla, hakkab murenema usaldus nii õigussüsteemi kui ka riigi kui terviku vastu. Lõpuks on selline eelistamine vastuolus põhiseadusliku õiguskindluse ja võrdsuse põhimõttega. Õiglus peab mitte ainult kehtima, vaid ka näima õiglane – nii, et ühiskond saaks tunda, et kõikidel on seaduse ees samad võimalused ja kaitse. Kui see tunne kaob, hakkab lagunema kodanike ja riigi vaheline usalduslik side, mis on õigusriigi kestmise alus.
Eeltoodust nähtub, et küsimus on põhimõtteline ja puudutab kehtivaid õiguskorra põhimõtteid ja nende muutmist.
Kokkuvõtvalt on Koda valmis kavandatavat kinnipidamise süsteemi muutust toetama, kui tagatakse kõigi sissenõudjate võrdne kohtlemine.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Janek Pool
Koja ametikogu juhatuse esimees
Jaan Lõõnik,
[email protected], 6464619