Kiri

KLM Projekt OÜ Sepise 1, Tallinn Tel: +372 51 44 725 e-post: info@klmprojekt.ee

Reg. kood: 11074214 MTR reg nr EEP001781

TÖÖ NR: 2323-1

PAULIKU RINGTEE T1, PAULIKU KÜLA, JÕHVI VALD, IDA-VIRU MAAKOND ÜHISVEEVÄRGI JA KANALISATSIOONI

PÕHIPROJEKT

Tellija: Vladimir Visnjakov kontaktisik: Vladimir Visnjakov

tel.: 5853 1787

Projekteerija: KLM Projekt OÜ kontaktisik: Kristjan Laurits

tel.: 514 4275

TALLINN 2024

JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1

2

SISUKORD

I SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA ............................................................................................................................... 4

2. PROJEKTI EESMÄRK ............................................................................................................. 5

3. OLEMASOLEV OLUKORD ..................................................................................................... 5

4. PROJEKTLAHENDUS ............................................................................................................. 5

4.1. VEEVARUSTUS .................................................................................................................. 5

4.1. NÕUDED VEETORULE ....................................................................................................... 5

4.1.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS .............................................................................................. 6

4.2 KANALISATSIOON .............................................................................................................. 7

4.2.1. REOVEEPUMPLA ............................................................................................................ 7

4.2.2. NÕUDED KANALISATSIOONILE ...................................................................................... 8

5. PAIGALDUSNÕUDED ........................................................................................................... 9

6. KESKKONNAKAITSE ............................................................................................................ 14

7. TULEOHUTUS ..................................................................................................................... 14

8. KVALITEEDI JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE ................................................................ 15

9. HÜDRAULILISED KATSETUSED ........................................................................................... 15

II JOONISED NR.

1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI ASENDIPLAAN VK-1

2 VEETORUSTIKU PIKIPROFIIL V-1 VK-2-1

3 VEETORUSTIKU PIKIPROFIIL V-1 VK-2-2

4 KANALISATSIOONITORUSTIKU PIKIPROFIIL K-1 VK-2-3

5 KANALISATSIOONITORUSTIKU PIKIPROFIIL K-1 VK-2-4

6 SURVEKANALISATSIOONITORUSTIKU PIKIPROFIIL KS-1 VK-2-5

7 VEESÕLMEDE SKEEMID VK-3

8 VEEMÕÕDUKAEVU JA VEEMÕÕDUSÕLME SKEEM VK-4

9 REOVEEPUMPLA PÕHIMÕTTELINE SKEEM VK-5

10 KAEVIKU TÜÜPRISTLÕIKED VK-6

JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1

3

III PÕHIMATERJALIDE LOETELU

1 TABEL 1 Ehitusmaterjalide loetelu

IV LISAD

1 OÜ JÄRVE BIOPUHASTUS LIITUMISTINGIMUSED nr 2-9/3513

2 OÜ JÄRVE BIOPUHASTUS LIITUMISTINGIMUSTE LISA 2

JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1

4

I SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

Käesolev projekt on koostatud Vladimir Visnjakov tellimusel. Projektiga antakse lahendus Pauliku ringtee T1, Pauliku küla, Jõhvi vallas, Ida-Viru maakonna arendusalale veevarustuse ja kanalisatsiooni välisvõrgud põhiprojekti staadiumis. Hoonesisesed ja kinnistusisesed võrgud lahendatakse eri projektiga. Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide, nõuete ja lähtematerjalidega:

• „Jõhvi valla Pauliku küla Kivi kinnistu detailplaneering“ koostanud Inari Works OÜ, Töö nr DP 76-21;

• OÜ Viru Geomet töö nr.TM97/2023 geodeetiline alusplaan 23.11.2023;

• OÜ Järve Biopuhastus Liitumistingimused nr 2-9/3513 väljastatud 01.12.2023

• Eesti Vabariigi seadused, valitsuse määrused ja otsused; kohalike võimuorganite otsused; järelvalve- ja kontrollorganite otsused ja juhised;

• Eesti Vabariigis tööde teostamise ajal kehtivad standardid - kui ei ole teisiti määratud käesolevas tööseletuses või joonistel;

• EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;

• EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;

• EVS 843:2016 Linnatänavad. Osa 11 Tehnovõrgud;

• EVS 835:2022 Hoone veevärk;

• EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;

• EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus.

• EVS 932:2017 Ehitusprojekt

• LVI-RYL 2002 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded

• RIL 77-2013 Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend.

• Maa RYL 2010 Ehitiste üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid, üldkehtivad reeglid ja tavad.

• Keskkonnaministri määrus nr. 76 (16.12.2005). Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus

• Vee- ja survekanalisatsioonitorustikena kasutatavad polüetüleentorud peavad vastama standardile EVS-EN 12201. Minimaalne surveklass PN10.

• Isevoolse kanalisatsioonitorustikuna kasutatavad polüvinüülkloriidtorud peavad vastama standardile EVS-EN 1401 ja polüpropüleentorud standardile EVS-EN 1852 või EVS-EN 13476.

• Teleskoopsed polüetüleenkaevud peavad vastama standardile SFS3468 või EVS-EN 13598- 2:2009 või omama vastavat toote ohjet.

• Kaevuluugid peavad vastavama standardile EVS-EN 124:1999.

• Vabariigi Valitsuse 14.12.2015.a määrus nr 70 „Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu“.

JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1

5

2. PROJEKTI EESMÄRK

Käesoleva projekti eesmärgiks on anda lahendus Pauliku ringtee T1, Pauliku küla, Jõhvi vald, Ida-Viru maakonda arendusalale veevarustuse ja kanalisatsiooni liitumised vastavalt tehnilistele tingimustele ja nõuetele.

3. OLEMASOLEV OLUKORD

Arendusalal puudub vee- ja reovee kanalisatsioonitorsutik.

4. PROJEKTLAHENDUS

4.1. VEEVARUSTUS

Arendusala veevarustus on projekteeritud vastavalt detailplaneeringu lahendusele. Projekti alal on kokku 6 elamukinnistut. Arvutuslik olmeveevajadus on Q max,d= 2,9 m3/d (a 0,4 m3/d). Ühisveevärgiga ühenduspunk on DN150 veetorul. Ühenduspunktist projekteeritud veetorule on projekteeritud maasiiber koos spindli pikenduse ja kapega. Kohe pärast maasiibrit on projekteeritud Veemõõdukaev koos peaveearvestiga. Arendusala veevarustamiseks on projekteeritud vee PE survetorustik läbimõõdus De63 PN16. Kinnistuühendused on projekteeritud läbimõõduga De32 mm. Ühendus olemasoleva toruga DN150 teostatakse sõlmes V-1, paigaldatakse siiber (V-2) spindlipikenduse ja kapega. Kinnistute liitumispunktideks olevad maakraanid rajatakse kinnistupiiri juurde kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist koos spindlipikenduse ja kapega. Peale maakraani paigaldatakse täiendavalt veetoru, mis suletakse el.keevis otsakorgiga.

4.1. NÕUDED VEETORULE

Veetoru tuleb rajada rajamissügavusega vähemalt 1,8m mõõdetuna toru peale. Juhul kui tulenevalt ristuvatest kommunikatsioonidest tulenevalt ei ole võimalik toru antud sügavusele paigutada, siis tuleb panna toru sügavamalt või rajada ristuvast kommunikatsioonist kõrgemale. Juhul kui toru rajamis sügavus jääb väiksemaks kui 1,7m tuleb torustiku peal kasutada soojustusplaati.

Toru soojustamisel võib kasutada soojustusplaati, mis on mõeldud pinnases kasutamiseks,

soojusjuhtivusega <0.037W/mK ja paksusega 100mm. Kui veetoru paigaldussügavus toru laest

mõõdetuna on väiksem kui 1.3m, peab plaadi laius olema 1.2m, sügavama korral 1.0m.

Soojustusplaat paigaldada veetoru telje kohale 10cm toru laest kõrgemale.

JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1

6

Veetorudena on ette nähtud kasutada PE materjalist minimaalselt PN10 surveklassiga

plasttorusid (PE100 SDR17 või SDR11) ja torud peavad vastama standardile EN12201. Torustiku

kohale 30cm kõrgusele toru laest paigaldada sinine hoiatuslint VESI, torustiku külge paigaldada

märkekaabel (min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel). Pinnasesse jäävad kaabli jätkud

peavad olema veetihedad ning isoleeritud kuumkahaneva kattega. PE torud tuleb ühendada

elektrikeevismuhvidega. Elektrikeevismuhvide surveklass peab olema vähemalt võrdne torude

surveklassiga. Elektrikeevisühendus liitmike kuumutusniit peab paiknema liitmiku

polüetüleenist seina sees, mitte sisepinnal. Veetorustikud varustada märkelindi ja

signaalkaabliga, mille otsad tuua kapede alla.

Veetorustiku väiksemad käänakud on ette nähtud teostada torustiku painutamisega. Torustiku

minimaalne painderaadius peab vastama torustiku tootja poolsetele nõuetele. Üldiselt peab

olema painderaadius 50-kordne toru välisläbimõõt (r=50xDe). Suuremad käänakud tuleb

teostada kasutades vastavaid elekterkeevis käänikuid. Arvestama peab, et painutatud toru

osasse ei tohi teha ühendusi.

Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile (kolmikud, ristid). Keelatud

on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke, samuti on keelatud kasutada ilma

plast- või galvaanilise katteta terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne). Maa-alustes

ühendustes on keelatud kasutada plastist mehaanilisi koonusliitmike. Kõik malmist detailid

(olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega

vastavalt standardile DIN 30677. Kaevudes on lubatud plast- ja malmdetailide kõrval kasutada

ka roostevabast terasest detaile.

Kinnitamiseks kasutatavad poldid, seibid ja mutrid peavad olema roostevabast terasest

(minimaalselt A2), kinnitamisel kasutada keermemääret.Siibrid peavad olema malmist

minimaalselt surveklassile PN16 ning vastama standarditele DIN 3352 ja DIN 3202, äärikud ja

poldiaugud vastavalt standardile ISO 7005-2 (BS 4504,

DIN 2501).

Maakraanid peavad olema malmist minimaalselt surveklassile PN16 ning vastama standardile

DIN 3352 ja olema varustatud PE otstega.

Siibrid ja maakraanid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega

vastavalt standardile DIN 30677.

4.1.2 TULETÕRJEVEEVARUSTUS

Tuletõrjeveesüsteemi ei ole arendusalale projekteeritud Tuletõrjeveevarustus baseerub

ühisveevärgi torustikule paigaldatud olemasolevatel hüdrantidel.

JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1

7

Lähim OÜ Järve Biopuhastus olemasolev tuletõrjehüdrant nr JÕ106H asub kinistul 13101 Jõhvi-

Ereda tee Siilu kinistu vastas, ca 36 m planeeringualast põhja pool. Hüdrandi asukoha

koordinaadid L-EST97 süsteemis: X= 6584203,31; Y = 693256,94.

4.2 KANALISATSIOON

Reoveekanalisatsioon:

Reoveekanalisatsiooni eelvooluks on ühiskanalisatsioonitorustik Kaasiku DN150 tänaval. Maa-

ala elamukinnistutelt kogutakse reovesi kokku isevoolselt reoveepumplasse ja reoveepumplast

pumbatakse survetorustikuga ühiskanalisatsioonitorustiku. Survetorustik ühendatakse

ühiskanalisatsioonitorustikuga rahustuskaevuga. Pärast ühenduse tegemist tuleb tööde

teostajal veenduda olemasolev torustiku töökorras olekut.

Arvutuslik olmereovee vooluhulk (kuiv periood) on Q=2,4 m3/d (a 0,4 m3/d) , millele võib

lisanduda infiltratsioon.

Elamukinnistute reovesi juhitakse isevoolselt reoveepumplasse. Rajatav isevoolne

tänavatorustik ja kinnistute tarnetoru on valitud läbimõõduga De160, mis on projekteeritud

võimalusel soovitusliku miinimumkaldega 0,007 või rohkem.

Uute tänavatorustike kaevudena on projektis ette nähtud kasutada plastkaeve läbimõõtudega

De400/315 ja De560/500. Pumpla ette on projekteeritud kaevud De560/500.

Igale kinnistuühendusele on ette nähtud paigaldada kinnistu piiri kõrvale kuni 1,0 m kaugusele

tänava maa-alale liitumispunkt, milleks on kontrolltoru De200/160. Kinnistu isevoolsete torude

otsad pikendada kinnistute sisse vähemalt 1,0 m ning sulgeda hermeetilise otsakorgiga.

4.2.1. REOVEEPUMPLA

Pumpla tehnoloogiline lahenduse tellib Töövõtja.

Pumpla elektrivarustuse liitumiskilbi asukoht jääb tänava-alale kinnistupiiri juurde.

Töövõtja poolt koostatakse täiendavalt pumpla elektrivarustuse ja automaatika osa projekt, mis

kooskõlastatakse täiendavalt vee-ettevõttega OÜ Järve Biopuhastusega. Pumpla juhtimiskilp

paikneb vahetult pumpla kõrval.

Pumpla peab olema tehases valmistatud PEHD plastist korpusega, mille valmistamisel peab

olema järgitud standardit EVS-EN 1778:2000 „Keevitatud termoplastiliste konstruksioonide

väärtused. Lubatud pingete ja moodulite määramine termoplastilise varustuse määramisel.„ ja

prEN 12579-2 „Keevitatud staatilised rõhu all mitte olevad mahutid – 2 osa: Vertikaalsete

silindriliste mahutite arvutused.“

JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1

8

Pumplate ankurdamine peab toimuma vastavalt tootja ettekirjutustele, vastavalt kasutatavate materjalide iseärasustele ja projekteerija arvutustele betoonplaadi gabariitidele. Pumpla teenindamiseks rajatakse pumpla ümber betoonkivist kattega teenindusplats ning a/b kattega mahasõit paakautole. Pumpla a/b kattega mahasõit ja teenindusplats rajatakse koos arendusala tee ehitusega. Reoveepumplasse KVK-8 sisenev arvutuslik olmereovee vooluhulk (kuiv periood) on sama, mis 6 eramu veetarve Q=2,4 m3/d (a 0.4m3/d), millele võib lisanduda infiltratsioon. Pumpla olulisemad parameetrid:

• Perspektiivne sisenev vooluhulk kuival perioodil Qdmax=2,4 m3/d (pumpla kuja 10m)

• Survetoru on PE De90 L=79,3 m; staatiline tõstekõrgus Hst= 3,0 m.

• Valitava pumba tööpunkt peab tagama järmised näitajad: Q=3,5 l/s; H=4,0 m

• Pumpla sisemine torustik ja armatuur läbimõõduga DN50 (AISI316 min seinapaksus 3mm )

• Pumpla varustada kulumõõtjaga DN50 (tõusval torul) ja surveanduriga.

• Pumba tööratas peab tagama vaba läbivooluava 65mm. Pumpla sisemine läbimõõt on 1,6 m; pumpla sisemine põhi peab olema sisenevast torust vähemalt 1,2m sügavamal; pumpla kaas 0,4m ümbritsevast maapinnast kõrgemal.

Pumpla maht ~2,4 m3 , pumpla mahu arvutamisel on arvestatud 3 tunnilist elektri katkestust . Sademeveekanalisatsioon: Jõhvi vallas selles piirkonnas sademeveekanalisatsioon puudub. Sademevesi kugutakse krundisiseselt kokku ja suunatakse haljasaladele, kus vesi imbub pinnasesse. Sademevee naaberkinnistutele ja teemaale valgumise vältimine tagatkse vertikaalplaneerimisega.

4.2.2. NÕUDED KANALISATSIOONILE

Survetorudena peab kasutama PE plasttorusid, mille surveklass peab olema vähemalt PN10. Torude vastavus järgmistele standarditele peab olema sertifitseeritud: PE torud: EN12201, ISO 4427:1996. Kanalisatsiooni survetoru peab olema markeeritud veetoruga võrreldes teist värvi triibuga (pruuni triibuga). Isevoolse toruna kasutada toru PVC De160mm SN8, mis vastab Euroopa Standardile EN1401. Isevoolse torustiku kohale 30 cm kõrgusele toru laest paigaldada hoiatuslint. Survetorustiku kohale 30cm kõrgusele toru laest paigutada kollane hoiatuslint SURVEKANALISATSIOON. Pöörangutes lahendada 90 kraadised põlved 45 kraadiste põlvedega. Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud siledapõhjalisi polüetüleenkaeve. Kaevud peavad olema veetihedad. Kaevud peavad vastama EVS-EN 13598 nõuetele.

JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1

9

Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2.5m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2, 2.5m ja sügavamad kaevud vähemalt SN4. Liiklusalale paigaldatavad kaevud tuleb varustada raske liikluse jaoks ette nähtud “ujuva” luugiga EN124 D400, väljaspool liiklusala paigaldatavad kaevud võib varustada EN124 C250 vastava luugiga. Teleskooptoru peab peale paigaldust jääma kaevukeha sisse vähemalt 20cm. Kaevu teleskoobi materjal PE, min rõngasjäikus SN2, maksimaalne pikkus 80cm.

5. PAIGALDUSNÕUDED

Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahelises lepingus. Töövõtjal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega.

Ehitustööde teostamine ja materjalidega varustamine tuleb planeerida nii, et ehituskaeviku lahtioleku aeg oleks minimaalne. Tööpiirkonnas võib ajutiselt ladustada samal päeval kasutatavaid materjale. Ehitusmaterjalide pikemaajalise ladustamise ning ehitustehnika hoidmise koht (kohad) tuleb Tellijaga kooskõlastada enne tööde algust.

Ehituskaevikust väljakaevatav, tagasitäiteks mittekasutatav materjal ja lammutatud ehitiste materjal tuleb koheselt ära vedada ja ladustada selleks ette nähtud kohas.

Torustiku ehituskaeviku kaevamine, torude paigaldamine ning tagasitäitmine maapinnani peab toimuma samal päeval, jättes iga päeva lõppedes avatuks 3 - 5 m pikkuse kaevikulõigu.

Veetõrjetöödega peab olema välditud vee kogunemine kaevikusse. Täitmata kaevikus peavad paigaldatud torud olema kaitstud vigastuste eest (kivide kukkumine jms).

Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid teostavate inimeste elu ja tervist ning vara.

Töövõtja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega. Ehituskaevik tuleb piirata pideva, vähemalt 1 m kõrguse aiaga, mis on võimeline vastu võtma koormust 0.5 kN/m. Muud tüüpi piiretel (lint, postid vms.) võib olla hoiatav eesmärk näiteks ladustuspaiga tähistamiseks. Aia eemaldamine ehitustööde ajal on lubatud ehitustehnika läbipääsuks, vältides samal ajal kõrvaliste isikute ohtusattumise. Aia eemaldamine on lubatud peale ehituskaeviku tagasitäitmist kuni maapinnani.

Liiklusvahendite juurdepääsu tõkestamine krundile või mõnele muule objektile tuleb kirjalikult kooskõlastada selle valdajaga, vajaduse korral tuleb ette näha alternatiivne juurdepääs.

Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest.

JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1

10

Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele.

Enne tööde alustamist tuleb Töövõtjal koostöös olemasolevate maa-aluste rajatiste valdajatega rajatiste asukoht täpsustada ja tähistada. Töövõtjal tuleb täita nimetatud rajatiste valdajate poolt esitatavaid nõudeid (näit. toestamine) rajatiste vahetus laheduses töötamisel.

Vastavalt rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms. kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise valdajat kui Tellijat. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal.

Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht ja kõrgus ka valdajatele teada. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga.

Rajatise mahamärkimine peab toimuma vastavasisuliste ehitusgeodeetiliste tööde litsentsi omava isiku poolt digitaalsete mõõtevahendite abil.

Torustike ja kaevude paigaldus Veevarustus Veetorustik paigaldatakse nii, et torustik kulgeks horisontaalsuunas vähemalt 500 mm kaugusel teistest torudest, kaevudest ja muudest konstruktsioonidest, muhvi kohti arvestamata.

Veetorustike rajamissügavus on 1.80 m maapinnast. Torustik paigaldada kaldega maakraanide poole.

Vertikaalsuunaline kaugus ristuvast torust peab olema vähemalt 100 mm, kui projektis pole antud väiksemat mõõtu.

Paigaldamise juures järgitakse torude ja tarvikute valmistajate juhiseid. Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta.

Enne paigaldamist peab kontrollima, et torudel ja tarvikutel pole kahjustusi. Pärast transportimist ning enne paigaldamist tuleb torud hoolega puhastada. Kui toru või tihend saab paigaldamise ajal vigastada, siis vahetatakse see välja. Vigastatud tarvikud tuleb kohe paigalduskohast kõrvaldada.

Paigaldamistööde ajaks tuleb veetorude otsad sulgeda tihedate kaitsekorkidega, et vältida mustuse ja võõrkehade sattumist torusse.

Torude, põlvede ja siirdmike toestamisel peab järgima tootja juhiseid. Nurgatugedena kasutatakse muhvilukke ja betoontugesid.

Paigaldustööde ajal hoitakse veetase kaevikus nii madalal, et võimalik veetõus ei liigutaks ega kahjustaks paigaldatud toru või täidet.

JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1

11

Torustiku osad peavad olema ühendatud nii, et torustik oleks veetihe ja peaks vastu staatilistele ning dünaamilistele pingetele. Ühendused ja tarvikud peavad olema kooskõlas Eesti standarditega ning olema paigaldatud tootja täiendavate juhendite kohaselt.

Keevitustöid peab tegema vastava kvalifikatsiooniga personal.

Kanalisatsioon Kanalisatsioonitorustikud ehitatakse vastavalt projektile.

1...3 kuud pärast torustiku paigaldamist on plasttoru suurim lubatud deformatsioon läbimõõdu suunas 8%. 2 aastat pärast torustiku paigaldamist on plastmasstoru suurim lubatud deformatsioon 10%.

Materjalide kvaliteedi ja standarditele vastavuse eest vastutab nende valmistaja. Kui Tellija soovib, peab toote tarnija esitama vajalikud andmed materjali kõlbulikkuse kohta.

Paigalduses järgitakse torustike ja tarvikute valmistajate juhiseid. Kui paigalduskohas on õhutemperatuur madalam torustike või tarvikute valmistajate poolt soovitatavast minimaalsest paigaldustemperatuurist, siis paigaldustöid ei tehta.

Torustiku paigaldamisel kontrollitakse, et torud ja tarvikud oleksid veatud. Kui toru või tihend saab paigaldustööl vigastada, siis vahetatakse ta uue vastu välja. Vigastatud tarvikud tuleb koheselt paigalduskohast kõrvaldada. Enne paigaldamist puhastatakse tarvikud hoolikalt.

Isevoolse torustiku paigaldamist alustatakse kaevuvahe või muu liini-osa madalamast otsast. Torud paigaldatakse nii ühtlase kaldega, et muhvid jääksid vastu voolusuunda.

Kui paigaldustöö katkestatakse, siis torustiku lahtine ots suletakse veekindlalt. Kui esmast täitmist ei tehta kohe pärast paigaldamist, kaitstakse torustik vajadusel kukkuvate kivide ja muu kahjustumise eest seniks, kuni esmane täide on tehtud.

Ehitamise ajal hoitakse veetase kaevises piisavalt madalal, et toru ei tõuseks ja vesi ei pääseks paigaldatud toru, kaeve või täidet kahjustama.

Kanalisatsioonitorustikud ehitatakse vastavalt projektile. Isevoolsete kanalisatsioonitorude keskmine vahekaugus peab olema vähemalt 300 mm. Kaevud paigaldatakse vertikaalselt. Hälve tohib olla maksimaalselt 10 mm 1 m kohta. Kaevude paigaldamisel on lubatav maksimaalne horisontaalne hälve 100 mm. Valmis kanalisatsiooni torustikes on lubatud järgmised kõrvalekalded, kui need ei sega konstruktsiooni toimivust ja haruühenduste ehitamist: isevoolse torustiku asukoht horisontaalsuunas 100 mm Isevoolsel torustikul lubatakse vastavalt tabelile kõrvalekaldeid projekteeritud kõrgusasendist ja kaldest eeldades, et kaevu suubuva toru põhi ei ole väljamineva toru põhjast madalam ja toru pikkikalle järjestikuste kaevude vahel on >0. Kalle või kõrgus ei tohi kumbki erineda lubatud väärtusest rohkem ka siis, kui üks neist täidab etteantud täpsusnõuded. Projekteeritav kalle %0 Kaldele lubatav maksimaalne

hälve %0

Kõrgusele lubatavmaksimaalne hälve

JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1

12

mm >5 1.5 50 3+5 1.0 30 <3 1.0 20

Kaevik Alljärgnevalt on esitatud üldised nõuded kaevikule. Katendite taastamine ei kuulu käesoleva VK projekti mahtu, katendite taastamine lahendatakse eraldi projektiga, millest vaadata täpsemat informatsiooni katendite ja kaeviku kohta. Mullatööde tegemisel tuleb järgida standardeid ja üldkehtivaid põhimõtteid ning arusaamu kvaliteetsest tööst. Asfalt-ja muude kõvakattega teede katete eemaldamiseks tuleb kate kogu paksuse ulatuses lahti lõigata. Lõige peab olema tehtud vähemalt 50 cm kauguselt tagasitäidetava kaeviku servast. Väljakaevatud pinnase ladustamisel tuleb vältida olukordi, kus suletakse olemasolevad sademevee voolusängid põhjustades sellega vee kogunemise või väljakaevatud pinnase uhtumise. Ehituskaevikust väljakaevatav pinnas ei ole sobiv esmaseks tagasitäiteks ega sobi ehituskaeviku tagasitäitmiseks liikluspiirkonnas. Materjali võib kasutada väljaspool liikluspiirkonda paikneva torustiku ehituskaeviku lõplikuks tagasitäiteks. Vajalik on kaevikute toestamine. Kaevikute toestamine peab vastama tööohutusnõuetele. Toestamise tüüpi määrates peab arvestama ehitusplatsi pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise.

Torude kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 300 mm. Kaeviku sügavust määrates peab arvestama, et torustiku alla mahuks tasanduskiht. Kaevamise lõpus peab olema ettevaatlik, et pinnas kaeviku põhjas säiliks võimalikult puutumatuna. Kaevude kohale tuleb teha vajalikud laiendused nii, et kaeviku ja kaevu vahele jääb piisavalt ruumi tagasitäite tihendamiseks. Olemasolevate kommunikatsioonide ristumisel kaevikuga lähtuda nende valdajate ettekirjutustest ja kehtivatest normidest. Töö käigus vajalikke ehitisi ja seadmeid kaitstakse või paigutatakse ümber vastavalt projektile ja nende haldaja poolt antud juhistele. Kui kaevamistöid tehakse olemasolevate kommunikatsioonide kõrval või all, toestatakse ja kaitstakse need nii, et nad ei liiguks ehitustööde jooksul või neid ei vigastataks. Olemasolevate kommunikatsioonide all ja kõrval tehtav täidis peab vastama uutele konstruktsioonidele mõeldud täidise tihedusele. Varem paigaldatud kaablite, kõrgepingeliinide, torude, seadmete ja tarindite läheduses tuleb kaevetöid teha nende ehitiste omaniku juhendite kohaselt.

JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1

13

Kaableid peab enne ekskavaatoriga kaevamist vajalikes kohtades käsitsi välja kaevama, et näha kaablite kulgemise suunda ja sügavust. Ekskavaatoriga kaevamine ei või ilma eelpool mainitud meetmete kasutamist ulatuda lähemale kui 2 m märgistatud kaablitele. Talvetingimustes ehitamine eeldab kaablite ja torude läheduses kaevamist külmunud pinnase sulatamisega. Kaevikut peab hoidma nii kuivana ja sulana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja täitematerjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne tasanduskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmis kaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid. Tasanduskiht Torustiku alus tuleb tihendada 95% tihedusastmeni ja tihendamine peab olema tehtud mehhanismidega. Vajaliku tihedusastme saavutamine sõltub tihendusmehhanismist, tasanduskihi materjalist ning paigaldus-ja üldistest töötingimustest. Tihedusaste tuleb määrata mõõtmise teel. Enne paigaldamist kontrollitakse, et torustiku alus, so. tasanduskiht on projektile vastav. Torusid ei tohi paigaldada jäätunud tasanduskihile. Tasanduskiht on min. 15 cm. paksune (muhvi alla peab jääma min 10 cm). Torud asetatakse tasanduskihile nii, et nad toetuksid tasanduskihile ühtlaselt terves pikkuses. Muhvide jaoks kaevatakse tasanduskihti süvendid nii, et torud ei jääks kandma muhvidele. Pärast tasanduskihi ettevalmistamist kontrollitakse hoolikalt kõrgusmärke ja kaldeid.

Torustike paigaldus ja kaeviku täide Alljärgnevalt on esitatud üldised nõuded kaevikule. Katendite taastamine ei kuulu käesoleva VK projekti mahtu, katendite taastamine lahendatakse eraldi projektiga, millest vaadata täpsemat informatsiooni katendite ja kaeviku kohta. Algtäide Esmane tagasitäide ehk algtäide torude ümber ja peale tehakse liivaga ja ta peab vastama sama toru tasanduskihi materjalile esitatavatele nõuetele ja tihendatakse kuni 95% tihedusastmeni. Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Ta ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Algtäite paksuseks toru peale on 300 mm. Plastiktoru külgedele tehtav tagasitäide tehakse ja tihendatakse ühtlaste kihtidena. Plastiktoru peal võib tihendamist mehhanismisega alustada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0.3 m paksune liivakiht. Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi. Algtäide paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Täite esimene kiht tehakse kõige rohkem toru poole kõrguseni. Enne kaeviku lõpptäite tegemist tuleb teha vajalikud testid. Lõpptäide

JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1

14

Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks kiidetud. Liikluspiirkonnas tehakse tagasitäide liivaga. Tagasitäitmiseks võib kasutada väljakaevatud pinnast, kui Tellija lubab ja pinnas vastab esitatud nõudmistele. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele, arvestada ka vajumisi. Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist. Mahutite, kaevude, siibrite ja ventiilide ümber tehakse lõpptäide nende välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusele sõreda mittekülmakerkelise pinnasega. Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav ja tuleb tihendada tihedusastmeni 98%. Kui kaevik tehakse haljasalale vahetult tee kõrvale, tuleb tagasitäide ja selle tihendamine teha siiski liiklusala nõuete kohaselt.

6. KESKKONNAKAITSE

Tekkivad jäätmed tuleb vedada ja ladustada selleks ettenähtud ehitusjäätmete ladustamise kohta.

Peale ehitustööde lõppu tuleb piirkonnas taastada heakord, planeerida pinnas, eemaldada ehituspraht, kõrvaldada kõik ajutised piirded ja tarindid, tänaval taastada asfaltkate. Haljasalal taastada kasvumulla kiht, tasandada ja haljastada. Jäätmekäitluse kavandamisel ja jäätmete kogumisel, taaskasutamisel ning likvideerimisel juhinduda KOV jäätmehoolduseeskirjast ja jäätmeseadusest. Puude läheduses teha töid käsitsi, puu juuri mitte vigastada. Katendite taastamine ei kuulu käesoleva VK projekti mahtu, katendite taastamine lahendatakse eraldi projektiga. Kõik ehitustööde käigus kasutatavad materjalid peavad olema tervisele ohutud, ei tohi eritada mürkgaase ja muid aineid, mis võivad ohtu seada inimeste elu ja tervise. Ehituse ajal ei tohi mingil moel kahjustada ümbritsevat keskkonda, matta pinnasesse ehitusprahti, kemikaale, jne. Keskkonda kahjustava juhtumi korral tuleb reageerida esimesel võimalusel, vajadusel kaasata vastava väljaõppe saanud spetsialistid ja/või Päästeteenistus. Ehituse käigus tekkivad tahked jäätmed tuleb koguda ja anda üle sellekohast litsentsi omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus.

7. TULEOHUTUS

Elamukvartali välistulekustutuse veevajadus 10,0 l/s 3 tunni jooksul. Tuletõrjeveevarustus

baseerub ühisveevärgi torustikule paigaldatud olemasolevatel hüdrantidel.

Lähim OÜ Järve Biopuhastus olemasolev tuletõrjehüdrant nr JÕ106H asub kinistul 13101 Jõhvi- Ereda tee Siilu kinistu vastas, ca 36 m planeeringualast põhja pool. Hüdrandi asukoha koordinaadid L-EST97 süsteemis: X= 6584203,31; Y = 693256,94.

JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI PÕHIPROJEKT TÖÖ NR. 2323-1

15

8. KVALITEEDI JA KONTROLLINÕUDED EHITAJALE

Käesoleva projektiga kavandatud rajatiste kohta tuleb koostada teostusjoonised. Mõõdistus tuleb koostada mahus, mis võimaldab ehitusjärgselt kindlaks teha kasutusse antud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult).

Teostusjoonistele kantud informatsioon peab kajastama rajatist iseloomustavaid parameetreid (mõõtmed, materjal jms.). Samuti peavad olema teostusjoonistele kantud ehituskaevikuga avatud olemasolevad ehitised ja nende parameetrid.

Mõõdistus tuleb teha enne ehituskaeviku tagasitäitmist ja on soovitav ühildada paigaldustäpsust kontrolliva mõõtmisega.

Ehitus- ja remonditööde käigus tuleb välistada ehitusjäätmete sattumist kanalisatsiooni.

9. HÜDRAULILISED KATSETUSED

Veevarustus Enne surveproovi täita torustik veega ja jätta seisma võrgu survel vähemalt 24 tunniks (torustikust peab olema õhk täielikult eemaldatud). Surveproovi teostamise ajal ei tohi kaevikus töötada. Surveproovi ei tohi teha avatud kaevikuga. Surveproovi alustades tõsta rõhk torus 1,3 kordse toru nominaalse rõhuni ja lasta torul survestatuna seista minimaalselt 2 tundi tagamaks toru ja ühenduste venimine. Seejärel vähendada rõhku toru nominaalrõhuni. Jälgida, et 30 minuti jooksul rõhk torus ei langeks üle 0,2 bari. Peale tulemuse fikseerimist vähendada rõhk võrgu surveni. Pärast surveproovi teostab ehitaja torustiku läbipesu ja tellib vee analüüsi. Kanalisatsioon Plastikust kanalisatsioonitorustike lekketest tuleb läbi viia standardi SFS 3113 kohaselt (vt. paigaldusjuhend RIL 77) ja õhulekke test SFS 3114 kohaselt. Enne proovi puhastatakse torustik mullast ja muudest osistest. Torustik, kus proovi tehakse, suletakse troppidega. Tropid tuleb asetada nii, et nad proovi ajal lahti ei tuleks. Kui torustikul on harusid, suletakse ka need troppidega tihedusproovi ajaks. Kaevu veetihedust kontrollitakse üldiselt visuaalsel vaatlusel.

Koostas : Anneli Justus

Kuupäev: 31.01.2024

Tee kaitsevöönd 30m

Tee kaitsevöönd 30m

3.50

3.50

14.00

3.50

7.00

3.50

5.00

18.05

Tee kaitsevöönd 30m

4.07

Tee kaitsevöönd 30m

Tee kaitsevöönd 30m

N °6

32 JÕ

HV I k

ül a 0

,1

N° 57

3 (0

)

N°574 (0)

R5

R8

R8

Tee kaitsevöönd 10m

Tee kaitsevöönd 10m

60 .8

60 .961

.0

61 .1

61 .2

61.3 61.4

61.5 61.661.7

61.8 61.7

61.8

61.8

61 .9

62 .0

62 .1

62 .2

62 .3

62 .4

62 .5

62.6

62.7

61.0

61.4

60 .7

60 .6

60 .5

60 .4

62.47

62.64

62.72

62.80

62.77 62.68

61.83 61.87

61.82 61.44 61.42

61.73

61.79 61.85

61.75

1 1

2 2

N°222

STOP (0)

N° 55

2 (0

)

PK 0+00

PK 1+00

PK 1+40

PK 2+00

PK 2+82

5.00 0.50

0.50

0.50 0.50

Olev teemärgistus Olev teemärgistus

Olev teemärgistus

8.00

150.0

S

W

N

1W11W11W11W11W11W11W11W11W11W11W1

1W 1

1W 1

1W 1

1W11W11W11W11W11W1 1W11W11W11W11W11W11W11W11W11W1

→Ø160 L=4,5

i=0,011

K1 K1

K1

← Ø160 L=

16,2 i= 0,012

3

2 K1 K1 K1 K1 K1 K1

→ Ø160 L=32,0 i=0,0201

→Ø160 L=2,6

i=0,114

3

2 K1 K1 K1→

Ø160 L=16,0 i=0,008 1

K1K1K1K1K1K1K1K1K1K1 ← Ø160 L=50,8 i=0,0072 3

→Ø160 L=3,0

i= 0,033

1

3

K1K1K1K1K1 ← Ø160 L=26,3 i=0,007

2

K1 K1

K1 K1

K1 K1

K1

← Ø160 L=38,1 i=0,007

1

2

←Ø160 L=2,7 i=0,0091

3

K1 K1

K1 K1

K1

← Ø160 L=27,7 i=0,007

2

→Ø160 L=2,5 i=0,0091

2

←Ø32 L=3,2 i=0,090

→Ø32 L=3,4

i=0,038

V1 V1

V1

← Ø32 L=

17,2 i= 0,016

→Ø32 L=

3,4 i=

0,131

V1 V1 V1 V1 V1 V1 →

Ø63 L=32,1 i=0,022 V1 V1 V1 →

Ø63 L=16,7 i=0,015 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1→ Ø63 L=49,9 i=0,006

→Ø32 L=

4,2 i=

0,024

V1 V1 V1 V1 V1 →

Ø63 L=28,6 i=0,016

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

→ Ø63 L=40,7 i=0,008

←Ø32 L=3,6 i=0,017

V1 V1

V1 V1

V1 →

Ø32 L=27,5 i=0,006

← Ø1

60 L=

4, 8

i= 0,

00 71

2 1

PROJ. VEEVARUSTUSE LIITUMISPUNKT

PROJ. KANALI SATSIOONI LIITUMISPUNKT (rahustuskaev)

→ Ø1

50 L=

2, 9

i= 0,

00 3

23

K

K

K

K

K

→ Ø1

50 L

=2 4,

6 i=

0, 00

3

1

OK-1 61,84 1) 59,80

OK-2 61,78 1) 59,73

12

1

2

1

2

1

2

12

12

V-1360,35 1) 58,55 2) 58,55

KVK-160,35 1) 58,59 2) 58,59

KVK-360,85 1) 58,13 2) 58,13

KVK-260,51 1) 58,40 2) 58,40 3) 58,61

→Ø63 L=0,8

i=0,059

V1 V1

V1 V1

V1 V1

V1 V1

← Ø63 L=42,4 i=0,009

KKK-562,85 1) 61,15 2) 61,15

KKK-4 61,60 1) 59,70 2) 59,70

KKK-6 62,70 1) 61,00 2) 61,00

KKK-361,20 1) 59,50 2) 59,50

KKK-2 60,45 1) 58,59 2) 58,59

KKK-1 60,06 1) 58,61 2) 58,61

MK-1 60,06 1) 58,26 2) 58,26

MK-2 60,45 1) 58,65 2) 58,65

MK-3 61,20 1) 59,40 2) 59,40

MK-4 61,60 1) 59,60 2) 59,60

MK-6 62,70 1) 60,90 2) 60,90

MK-5 62,85 1) 61,05 2) 61,05

V-1 61,33 1) 59,50

V-2 61,28 1) 59,45 2) 59,45

V-3 61,20 1) 59,40 2) 59,40

V-660,85 1) 59,05 2) 59,05

V-760,51 1) 58,71 2) 58,71 3) 58,71

V-5 61,30 60,87 1) 59,50 2) 59,50 3) 59,50

KVK-4 61,30 60,88 1) 57,95 2) 57,95 3) 59,60

KVK-5 61,66 61,30 1) 57,59 2) 59,88 3) 57,59

V-4 61,60 61,30 1) 59,80 2) 59,80 3) 59,80

KVK-6 61,80 61,50 1) 60,00 2) 60,00 3) 60,30V-10

61,85 61,50 1) 60,05 2) 60,05 3) 60,05KVK-7

62,57 62,15 1) 60,95 2) 60,95 3) 60,95

V-9 62,57 62,15 1) 60,77 2) 60,77 3) 60,77

→Ø90 L=1,8 i=0,011

1

2

siiber DN150 koos spindlipikenduse ja maapealse kapega

siiber DN80 koos spindlipikenduse ja maapealse kapega

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1

1W1 1W1 1W1 1W1 1W1 1W1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

KVK-8 61,50 61,28 1) 59,70 2) 57,56

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

KS1 KS1

→ Ø90 L=73,9 i=0,001

→Ø90 L=3,5

i=0,085

KS-1 61,60 61,59 1) 59,72 2) 59,72

1

2

KVK-9 61,60 1) 59,79 2) 60,10 3) 59,79

KS-261,75 1) 59,80 2) 59,80

TINGMÄRGID

Torustiku rajamine kinnisel meetodil

Puurimiskaeviku asukoht

Kanalisatsiooni kontrollkaev Kanalisatsiooni vaatluskaev

Olemasolev kaev

Sõlm Sadul

Maakraan

K Olemasolev isevoolne kanalisatsioon K1 Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon 1

V1 Projekteeritav veetoru 1

Projekteeritud reovee ülepumpla

TI ÄR I

Kanalisatsiooni väljalask

Tupik

Madalpingekaabel Kõrgepingekaabel Veetrass

Sidekanalisatsioon

Kapega siiber Siibrikaev

Survekanalisatsiooni sõlm

KS1 Projekteeritav survekanalisatsioon 1

KAEVU / SÕLME NR

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU KÕRGUS PEALT

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG / PIKKUS (m)

TORU LÄBIMÕÕT (mm) JA MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

59,00

59,50

60,00

60,50

61,00

61,50

62,00

62,50

H= 1,

80

V-20

62 ,8

5 62

,8 5

61 ,0

5 1,

80

0,000

PE De32 De32 - 19,3m

2,0

H= 1,

80

pl 2x50 61,62

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

K1

PVC De160 60,96

Pr oj

ek te

er ita

v ise

vo ol

ne k

an al

isa ts

io on

1

MK-5

62 ,8

5 62

,8 5

61 ,0

5 1,

80

0,016

17,2

V1 V1 V1

181°

K1 K1

H= 1,

80

PE De32 60,77

V-9

62 ,5

7 62

,5 7

60 ,7

7 1,

80

0,022

PE De63 De63 - 92,7m

32,1

V1 V1 V1 V1 V1 V1

V1 270°

H= 1,

80

PE De32 60,05

KS 1

PE De90 59,73

Pr oj

ek te

er ita

v su

rv ek

an al

isa ts

io on

1

V-10

61 ,8

5 61

,8 5

60 ,0

5 1,

80

0,015

16,7

V1 V1 V1

V1

180°

KS1

H= 1,

80

PE De63 59,80

V-4

61 ,6

0 61

,6 0

59 ,8

0 1,

80

0,009

42,4

V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1

V1273°

H= 1,

83

V-1

61 ,3

3 61

,3 3

59 ,5

0 1,

83

vesi_1

2,0m 17,2m 32,1m 16,7m

H= 1,

83

malm DN150 58,93

Ve et

ra ss

V-2

61 ,2

8 61

,2 8

59 ,4

5 1,

83

1,4m

0,6

180°

H= 1,

80

V-3

61 ,2

0 61

,2 0

59 ,4

0 1,

80

0,059

0,8

180°

42,4m

DN600 ≈60,21

Ve et

ra ss

DN350 ≈60,15

Ve et

ra ss

De110 60,39

Kõ rg

ep in

ge ka

ab el

De110 60,33

Kõ rg

ep in

ge ka

ab el

MÄRKUSED: 1. Veetorustiku sügavus maapinnast on vähemalt 1.8m toru peale. 2. Veetoru lõikumisel isevoolse kanalisatsiooniga, tuua veetoru reeglina kanalisatsiooni toru alt. Ristumise

asukohas tagada torude vahekaugus vähemalt 10cm. 3. Ristuvate kommunikatsioonide sügavused ei ole täpselt teada ja enne tööde alustamist tuleb ristuvate

kommunikatsioonide sügavused täpsustada

olemasoleva maapinna kõrgus projekteeritud maapinna kõrgus

KAEVU / SÕLME NR

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU KÕRGUS PEALT

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG / PIKKUS (m)

TORU LÄBIMÕÕT (mm) JA MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

58,00

58,50

59,00

59,50

60,00

60,50

61,00

61,50

H= 1,

80

PE De32 58,26

MK-1

60 ,0

6 60

,0 6

58 ,2

6 1,

80

0,090

PE De32 De32 - 30,7m

3,2

V1

H= 1,

80

V-13

60 ,3

5 60

,3 5

58 ,5

5 1,

80

0,006

27,5

V1V1V1V1V1

268°

H= 1,

80

PE De32 58,71

V-7

60 ,5

1 60

,5 1

58 ,7

1 1,

80

0,008

PE De63 De63 - 119,2m

40,7

V1V1V1V1V1V1V1V1

V1180°

H= 1,

80

pl 2x50 59,91

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

V-6

60 ,8

5 60

,8 5

59 ,0

5 1,

80

0,016

28,6

V1V1V1V1V1

266°

H= 1,

80

PE De32 59,50

V-5

61 ,3

0 61

,3 0

59 ,5

0 1,

80

0,006

49,9

V1V1V1V1V1V1V1V1V1

V1

180°

H= 1,

80

PE De63 59,80

V-4

61 ,6

0 61

,6 0

59 ,8

0 1,

80

V1

V1

vesi_2

3,2m 27,5m 40,7m 28,6m 49,9m

MÄRKUSED: 1. Veetorustiku sügavus maapinnast on vähemalt 1.8m toru peale. 2. Veetoru lõikumisel isevoolse kanalisatsiooniga, tuua veetoru reeglina kanalisatsiooni toru alt. Ristumise

asukohas tagada torude vahekaugus vähemalt 10cm. 3. Ristuvate kommunikatsioonide sügavused ei ole täpselt teada ja enne tööde alustamist tuleb ristuvate

kommunikatsioonide sügavused täpsustada

olemasoleva maapinna kõrgus projekteeritud maapinna kõrgus

KAEVU / SÕLME NR

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG / PIKKUS (m)

TORU LÄBIMÕÕT (mm) JA MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

57,00

57,50

58,00

58,50

59,00

59,50

60,00

60,50

61,00

61,50

62,00

62,50

H= 1,

70 PE

20 0/

16 0

PVC De160 61,15

pl 2x50 61,61

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

KKK-5

62 ,8

5 62

,8 5

61 ,1

5 1,

70

0,012

PVC De160 De160 - 64,1m

16,2

K1 K1 K1K1

H= 1,

62

PVC De160 60,95

V1

PE De32 59,94

Pr oj

ek te

er ita

v ve

et or

u 1

KVK-7

62 ,5

7 62

,5 7

60 ,9

5 1,

62

0,020

32,0

K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1 270°

V1 V1

H= 1,

80 PE

40 0/

31 5

PVC De160 60,00

KVK-6

61 ,8

0 61

,8 0

60 ,3

0 60

,0 0

1, 50

1, 80

16,0

K1 K1 K1

K1

181°

KS1

KVK-5

61 ,6

6 61

,6 6

59 ,8

8 1,

78

K1

K1

kanal_1

16,2m 32,0m 0,008

16,0m

PE 40

0/ 31

5

KS 1

PE De63 59,72

Pr oj

ek te

er ita

v su

rv ek

an al

isa ts

io on

1 H=

1, 78

H= 4,

07 PE

56 0/

50 0

PVC De160 57,59

PVC De160 57,59

MÄRKUSED: 1. Veetorustiku sügavus maapinnast on vähemalt 1.8m toru peale. 2. Veetoru lõikumisel isevoolse kanalisatsiooniga, tuua veetoru reeglina kanalisatsiooni toru alt. Ristumise

asukohas tagada torude vahekaugus vähemalt 10cm. 3. Ristuvate kommunikatsioonide sügavused ei ole täpselt teada ja enne tööde alustamist tuleb ristuvate

kommunikatsioonide sügavused täpsustada

olemasoleva maapinna kõrgus projekteeritud maapinna kõrgus

KAEVU / SÕLME NR

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG / PIKKUS (m)

TORU LÄBIMÕÕT (mm) JA MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

57,00

57,50

58,00

58,50

59,00

59,50

60,00

60,50

61,00

61,50

62,00

62,50

H= 1,

70 PE

20 0/

16 0

PVC De160 61,15

pl 2x50 61,61

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

KKK-5

62 ,8

5 62

,8 5

61 ,1

5 1,

70

0,012

PVC De160 De160 - 64,1m

16,2

K1 K1 K1K1

H= 1,

62

PVC De160 60,95

V1

PE De32 59,94

Pr oj

ek te

er ita

v ve

et or

u 1

KVK-7

62 ,5

7 62

,5 7

60 ,9

5 1,

62

0,020

32,0

K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1 270°

V1 V1

H= 1,

80 PE

40 0/

31 5

PVC De160 60,00

KVK-6

61 ,8

0 61

,8 0

60 ,3

0 60

,0 0

1, 50

1, 80

16,0

K1 K1 K1

K1

181°

KS1

KVK-5

61 ,6

6 61

,6 6

59 ,8

8 1,

78

K1

K1

kanal_1

16,2m 32,0m 0,008

16,0m

PE 40

0/ 31

5

KS 1

PE De90 59,72

Pr oj

ek te

er ita

v su

rv ek

an al

isa ts

io on

1 H=

1, 78

H= 4,

07 PE

56 0/

50 0

PVC De160 57,59

PVC De160 57,59

MÄRKUSED: 1. Veetorustiku sügavus maapinnast on vähemalt 1.8m toru peale. 2. Veetoru lõikumisel isevoolse kanalisatsiooniga, tuua veetoru reeglina kanalisatsiooni toru alt. Ristumise

asukohas tagada torude vahekaugus vähemalt 10cm. 3. Ristuvate kommunikatsioonide sügavused ei ole täpselt teada ja enne tööde alustamist tuleb ristuvate

kommunikatsioonide sügavused täpsustada

olemasoleva maapinna kõrgus projekteeritud maapinna kõrgus

KAEVU / SÕLME NR

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG / PIKKUS (m)

TORU LÄBIMÕÕT (mm) JA MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

57,00

57,50

58,00

58,50

59,00

59,50

60,00

60,50

61,00

61,50

H= 1,

45 PVC De160 58,61

KKK-1

60 ,0

6 60

,0 6

58 ,6

1 1,

45

0,009

PVC De160 De160 - 150,3m

2,5

K1

H= 1,

76 PE

40 0/

31 5

V1

PE De32 58,69

Pr oj

ek te

er ita

v ve

et or

u 1

KVK-1

60 ,3

5 60

,3 5

58 ,5

9 58

,5 9

1, 76

1, 76

0,007

27,7

K1 K1 K1 K1 K1

268°

V1 V1

H= 2,

11 PE

40 0/

31 5

PVC De160 58,61

KVK-2

60 ,5

1 60

,5 1

58 ,4

0 58

,4 0

2, 11

2, 11

38,1

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1180° H=

2, 72

PE 56

0/ 50

0

pl 2x50 59,89

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

KVK-3

60 ,8

5 60

,8 5

58 ,1

3 58

,1 3

2, 72

2, 72

26,3

K1 K1 K1 K1 K1

265°

H= 3,

35

PVC De160 59,60

V1

PE De32 59,47

Pr oj

ek te

er ita

v ve

et or

u 1

KVK-4

61 ,3

0 61

,3 0

57 ,9

5 3,

35

50,8

K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1 K1

K1

180°

V1 V1

H= 4,

07 PE

80 0/

50 0

PVC De160 59,88

pl 2x50 60,57

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

KVK-5

61 ,6

6 61

,6 6

57 ,5

9 57

,5 9

4, 07

4, 07

4,8

K1252°

H= 3,

94 PE

HD 16

00 /6

00

PE De110 59,70

KVK-8

61 ,5

0 61

,5 0

57 ,5

6 3,

94

KS1

2,5m 147,8m

PE 20

0/ 16

0

PE 40

0/ 31

5

MÄRKUSED: 1. Veetorustiku sügavus maapinnast on vähemalt 1.8m toru peale. 2. Veetoru lõikumisel isevoolse kanalisatsiooniga, tuua veetoru reeglina kanalisatsiooni toru alt. Ristumise

asukohas tagada torude vahekaugus vähemalt 10cm. 3. Ristuvate kommunikatsioonide sügavused ei ole täpselt teada ja enne tööde alustamist tuleb ristuvate

kommunikatsioonide sügavused täpsustada

56.36

H= 5,

14

reoveepumpla

olemasoleva maapinna kõrgus projekteeritud maapinna kõrgus

KAEVU / SÕLME NR

OLEMASOLEVA MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) PROJEKTEERITUD

MAAPINNA KÕRGUS (m ABS) TORU PÕHJA KÕRGUS

(m ABS)

TORU RAJAMISSÜGAVUS

LANG / PIKKUS (m)

TORU LÄBIMÕÕT (mm) JA MATERJAL

VAHEKAUGUSED (m)

SIRGESTATUD TRASSI PLAAN

Mhor: 1:500 Mver: 1:50

57,00

57,50

58,00

58,50

59,00

59,50

60,00

60,50

61,00

61,50

MÄRKUSED: 1. Veetorustiku sügavus maapinnast on vähemalt 1.8m toru peale. 2. Veetoru lõikumisel isevoolse kanalisatsiooniga, tuua veetoru reeglina kanalisatsiooni toru alt. Ristumise

asukohas tagada torude vahekaugus vähemalt 10cm. 3. Ristuvate kommunikatsioonide sügavused ei ole täpselt teada ja enne tööde alustamist tuleb ristuvate

kommunikatsioonide sügavused täpsustada

olemasoleva maapinna kõrgus projekteeritud maapinna kõrgus

H= 5,

14 PE

HD 16

00 /6

00

PVC De160 57,56

KVK-8

61 ,2

8 61

,5 0

59 ,6

1 1,

89

0,011

PE De90 - 75,7m

1,8

K1

H= 1,

50 H=

1, 81 PE

ker 59,79

ker 59,79

KVK-9

61 ,6

0 61

,6 0

60 ,0

1 1,

59

K

K

K

K

H= 1,

88

pl 2x50 60,59

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

K1

PVC De160 59,89

Pr oj

ek te

er ita

v ise

vo ol

ne k

an al

isa ts

io on

1 V1

PE De63 59,82

Pr oj

ek te

er ita

v ve

et or

u 1

DN600 ≈60,32

Ve et

ra ss

(s üg

av us

e ba

tä pn

e)

DN350 ≈60,33

De110 60,65

Kõ rg

ep in

ge ka

ab el

De110 60,66

Kõ rg

ep in

ge ka

ab el

malm DN150 59,29

Ve et

ra ss

DN350 ≈60,42

De50 60,73

Si de

ka na

lis at

sio on

De50 60,74

Si de

ka na

lis at

sio on

KS-1

61 ,5

9 61

,6 0

59 ,6

3 1,

97

0,001 73,9m

73,9

KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1KS1

180°

V1 V1

K1 K1

1,8m

H= 1,

95

60,73

M ad

al pi

ng ek

aa be

l

KS-2

61 ,7

5 61

,7 5

59 ,7

1 2,

04

0,085 3,5m

PE De90 - 3,5m

3,5

180°

Ve et

ra ss

(s üg

av us

e ba

tä pn

e)

Ve et

ra ss

(s üg

av us

e ba

tä pn

e)

PE D

e6 3

1

1. Elekterkeevispuursadul De63-32 2. Elekterkeevismuhv De32 3. Maakraan DN25 PE otstega ja elekterkeevismuhvidega De32+spindlipikendus+kape 4. Elekterkeevisotsakork De32

PE D

e6 3

PE De32 1

2

4

3

V-5; V-10

PE D

e6 3

1. Elekterkeevispuursadul De63-32 2. Elekterkeevismuhv De32 3. Maakraan DN25 PE otstega ja elekterkeevismuhvidega De32+spindlipikendus+kape 4. Elekterkeevisotsakork De32 5. Elektrikeevissiirdmik De63-32

PE D

e3 2

PE De32 1

2 4

3

V-7; V-9

5

V-4

1. Elekterkeeviskolmik De63 2. Elekterkeevismuhv De63

1

2

PE De63 PE De63

PE D

e6 3

D e63-PE D

e63

V-1

1. Äärikkolmik DN150-DN100-DN150 (AISI 304) 2. Tõmbekindel tolerantsäärik DN150 3. Äärik siirmik DN100-DN50 4. Äärikutega siiber DN50 5. PE kaelus De63 äärikuga DN50 6. Elektrikeevismuhv De63

1 22

3 4

6

5

DN150 malm DN150 malm

61.20

59.40

58.90

30 0-

12 00

m m

TAGASILÖÖGIKLAPP DN50

ÜHENDUSOTSIK DN25

KOLMIK DN25

3xDN5xDN

KUULVENTIIL DN50

VÄLISVEEVÕRGUST PEM De63x5.8 PN16

KUULVENTIIL DN50 MUDAFILTER DN25

ÜHENDUSMUHV DN25 (sk)

ÜHENDUSMUHV DN25 (sk)

TÜHJENDUSKRAAN DN15

ARENDUSALA VÄLISVEEVÕRKU PEM De63x5.8 PN16

VEEARVESTI KONSOOL maandada

VEEARVESTI DN25 Qn=3,5 m3/h

põranda tasapind

2 1

Redel Tõsteaas

1 2

h = 1600

V-3 VEEMÕÕTJAKAEV Ø1200

h = 1900 mm (standardkõrgus 1800 mm)

h = torustiku sügavus maapinnast

ISEANKURDUV

Soojustuskaas 1Ø600

10

9 8

Kaevu korpus Lukustatav plastluuk

Ø1200, H=2300 Ø620

1 1

11 Sisend-/väljundtoru 1 Veemõõtja

Nimetus Mõõdud Tk 1

Nr

De63 DN25

7

VEEMÕÕDUSÕLME SKEEM

D=Ø1600

B1=3940

A=1800

H=5140mm

200

10

11

17

4

3

5

7

19

21

13

8

16

1

6

12

15

9

18 14

2 20

61.50

59.70

57.56

56.36

22

Ø800

PVC/AISI 304 De50, PVC 3

Õhutustoru Kaabli läbiviik

1

Lukustatav teenindusluuk 1

NR NIMETUS TEH. ANDMED TK Pumpla korpus 1

5 4

2 1

Käsipuu 13 plast/Al/malm

Sissevoolutoru kõrgus Survetoru kõrgus Pumpla kõrgus Pumpla läbimõõt

DN50 De160

nurk nurk

MÕÕDUD

Sisenevate torude nurki mõõdetakse survetorust päripäeva.

B 1

D H A 0°

1600 mm

20°

Kummikiilsiiber Tagasilöögiklapp

Fe 2 1

1 2 2 1

Tõsteaas

Äärikuga väljundtoru

Restluugiga täisplatvorm

10 9 8

6

Survetorustik

1 7

Sissevoolutoru Voolurahusti Vabaäärik

1

11

13 14 klaasplast

1 7 Redel

12

DN50 , PN10 DN50, AISI 304

DN50 , PN10 DN50, PN10 De 160, PVC

Ujuklüliti Juhtimiskeskus

AISI 316

PP

2 2 4 4 1

Tõstekett

Pumba juhtsiin Pumba jalg koos kiirlukustusliitmikuga malm

15 16 17 18 19

2 avariisignaaliga20

Sukelpump

AISI 304

silumiin

AISI 304

klaasplast

Q=3,5 l/s, Hst= 3,0 m21

1800 mm 3940 mm

5140 mm

AISI 304

PEHD

1Kulumõõtja DN5022

min 0.9

H V

1= 1.

8m

Z

0. 15

V1 De110 K1 De160

Hoiatuslint

0. 3

0.5

0. 3

Liiv (Kt=0.95 Kf≥0.5m/ööp) Liiv (Kt=0.95 Kf≥0.5m/ööp) või killustik fr 4/16 E∑/3=65 Mpa Planeeritud kaeviku põhi

H K

1= 2.

5m

min 0.2

Teeprojekti kohane konstruktsioon (alus+katend)

min 0.2

Kaeviku (V1+K1) tüüpristlõige 1

Liiklusalal Liiv (Kt=0.99 Kf≥0.5m/ööp) Haljasalal olemasoleva pinnas (Kt=0.92)

MÄRKUSED: 1. Toestamata ehituskaeviku nõlva kalde Z määrab Töövõtja konkreetsel töölõigul sõltuvalt tööde teostamise

ajal valitsevatest ehitustingimustest või muudest tehnoloogilistest nõuetest. 2. Veetorustik paigaldada min. sügavusele 1.8m mõõdetuna toru laest. Juhul kui veetoru rajamissügavus

jääb väiksemaks, tuleb kasutada toru soojustamist soojustusplaadiga. Soojustusplaat peab olema sobilik pinnases kasutamiseks (sh vastavalt asukohale - teede all või haljasalal) ning soojusjuhtivusega <0.037W/mK.

3. Juhul kui kaevik ulatub settekivimisse (lubjakivi) ja tagasitäitematerjalina kasutatakse liivmaterjali, tuleb tagasitäide eraldada kaeviku servast geotekstiiliga min 0.5m ülekattega.

4. Kui torustiku kaevik jääb ol.oleva või perspektiivse tee alla, peab tagasitäide kuni tee konstruktsioonini olema tihendatud kt=0.95, sh kf>0.5m/ööp.

5. Joonisel esitatud kaeviku mõõdud on meetrites, kui ei ole näidatud teisiti.

H V

1m in

=1 .8

m

Z

V1 De110 (De63, De32) K1 De160

Märkelint

0. 3

0.5

Kaeviku (V1+K1) tüüpristlõige 2

0. 15

min 0.2

min 0.9

Liiklusalal

Liiv (Kt=0.95 Kf≥0.5m/ööp) Liiv (Kt=0.95 Kf≥0.5m/ööp) või killustik fr 4/16 E∑/3=65 Mpa Planeeritud kaeviku põhi

0. 15

Liiklusalal Liiv (Kt=0.98 Kf≥0.5m/ööp) Haljasalal olemasolev pinnas (Kt=0.92)

min 0.2

Teeprojekti kohane konstruktsioon (alus+katend)

Töö nr. 2323-1

Pauliku ringtee T1, Pauliku küla,

Jõhvi vald , Ida-Viru maakond

Vladimir Visnjakov

Veevarustuse ja kanalisatsiooni

välisosa põhiprojekt

KLM Projekt OÜ

30.01.2023

VEEVARUSTUSE JA KANALISATSIOONI VÄLISVÕRK

Ehitusmaterjalide loetelu

TABEL 1

Nr. Materjal Ühik Kogus Märkused

1 2 3 4 5

Kanalisatsioonitorustik

1 Kanalisatsioonitoru PVC De160 SN8 jm 238,5 näit. PipeLife

2 Survekanalisatsioonitoru PE100 SDR17 De90 jm 79,5 näit. PipeLife

3 Märkelint/-traat isevoolsele torule jm 238,5 näit. PipeLife

4 Märkelint/-traat survetorule jm 79,5 näit. PipeLife

5 Teleskoopiline kontrollkaev PE De200/160 kaas 40T tk 6 näit. PipeLife

6 Teleskoopiline kaev PE De400/315 kaas 40T tk 5 näit. PipeLife

7 Teleskoopiline kaev PE De560/500 kaas 40T tk 2 näit. PipeLife

8 Kanalisatsioonitorule PP liitmikud s.o siirdmikud,

muhvid jne. obj 1

9 El.keevisliitmikud PE-torudele s.h muhvid, üleminekud obj 1

10 Reoveepumpla D1600, q=3,5 l/s , h=4,0m tk 1

11 Äärikutega siiber DN80+ spindlipikendus+kape tk 1

12 Äärikutega siiber DN150+ spindlipikendus+kape tk 1

Veetorustik

1 Veetoru PE100 SDR11 De32x3.0 PN16 jm 73,5

2 Veetoru PE100 SDR17 De63x3.8 PN10 jm 212

3 Märkelint/-traat veetorule jm 285,5

4 Elektrikeevis sadul De63x32 PN16 tk 3

5 Maakraan DN25 PE De32 otstega koos spindlipikenduse ja

kapega 25T tk 6

6 Äärikutega siiber DN50+ spindlipikendus+kape tk 1

7 Äärikutega kolmik DN150x100x150 tk 1

8 Äärikute siirdmik DN100-50 tk 1

9 Äärikutega siiber DN50+ spindlipikendus+kape tk 1

10 PE kaelus De63 äärikuga DN50 tk 1

11 El.keevisliitmikud PE-torudele s.h muhvid, üleminekud obj 1

12 Materjalid, mis pole eespool loetletud, kuid on

vajalikud projektlahenduse väljaehitamiseks obj 1

13 Veemõõdukaev D1200 +veemõõtja sõlmega tk 1 näit.Fertil OÜ

ÜLDTÖÖD

1

Tööde läbiviimiseks vajalike seadmete ja materjalide

ehitusplatsile toomine, hooldus ja äraviimine pärast tööde

lõpetamist. obj 1

2

Torustiku rajamiseks vajaliku trassikoridori

ettevalmistamine (võsa, puude, põõsaste, mullavallide,

tõkete, aedade jms eemaldamine) obj 1

3 Projekteeritud torustike asukoha mahamärkimine jm 604

4 Survetorustike läbipesu ja katsetamine jm 365

5 Isevoolsete torustike survepesu ja videouuring jm 239

6 Ehitatud torustike teostusmõõdistus obj 1

7 Lõpetustööd obj 1

Töö nr. 2323-1

Pauliku ringtee T1, Pauliku küla,

Jõhvi vald , Ida-Viru maakond

Vladimir Visnjakov

Veevarustuse ja kanalisatsiooni

välisosa põhiprojekt

KLM Projekt OÜ

30.01.2023

8 Ehitustööd, mis pole eespool loetletu, kuid on vajalikud

projekti lahenduse järgi obj 1

PEAMISED KAEVETÖÖMAHUD

1 1 toru kaevikus (KS-1) jm 30

2 2 toru kaevikus (V-1+K-1; V-1+KS-1) jm 265,3

3 toru paigaldus kinnisel meetodil (V-1, KS-1) jm 30

4 Välja kaevatava pinnase maht kokku m3 873

Kui joonistel kujutatud tööde teostamiseks on vajalikud spetsifikatsioonis mittetoodud

materjalid, kuuluvad need töövõtu sisse.

Koostaja: A.Justus

KLM Projekt OÜ Sepise 1, Tallinn 11313 Tel: +372 51 44 725 e-post: info@klmprojekt.ee

Reg. kood: 11074214 MTR reg nr: EEP003312

TÖÖ NR: 2323

IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA

PÕHIPROJEKT

Tellija: Vladimir Visnjakov tel: 5853 1787

Projekteerija: KLM Projekt OÜ

vastutav projekteerija: Aleksandr Lipkin kontaktisik: Kristjan Laurits

tel: 514 4725

TALLINN 2024

IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323

2/14

SISUKORD

I SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA ............................................................................................................................ 3

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS ............................................................................ 4

2.1. OLEMASOLEV OLUKORD .................................................................................................. 4

2.2. GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS ...................................................................................... 4

3. PROJEKTLAHENDUS .......................................................................................................... 4

3.1. ÜLDANDMED .................................................................................................................... 4

3.2. PLAANILAHENDUS ............................................................................................................ 4

3.2.1. ASENDIPLAANILINE LAHENDUS ........................................................................................... 4

3.2.2. KÕRGUSLIK LAHENDUS ..................................................................................................... 5

3.2.3. RISTMIKE LAHENDUS ........................................................................................................ 5

3.2.4. JALGTEE LAHENDUS ......................................................................................................... 5

3.3. MULLATÖÖD..................................................................................................................... 5

3.4. KATEND ............................................................................................................................. 5

3.5. VEEVIIMARID, PINNAVETE ÄRAJUHTIMISSÜSTEEM ......................................................... 6

3.6. LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID .................................................................... 6

3.7. TEHNOVÕRGUD ................................................................................................................ 7

4. TÖÖDE TEOSTAMINE ........................................................................................................ 7

4.1. ÜLDOSA ............................................................................................................................ 7

4.2. ETTEVALMISTUSTÖÖD ..................................................................................................... 8

4.3. EHITUSTÖÖD .................................................................................................................... 8

4.3.1. SÄILITATAVATE PUUDE ALUSE PINNASE TÖÖTLEMINE: ............................................................. 9

4.4. KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD ........................................................ 9

4.4.1. PUUDE KAITSMINE EHITUSE AJAL ........................................................................................ 9

4.4.2. NÕUDED ISTIKUTELE, KASVUKOHTADELE JA ISTUTUSTÖÖDELE ................................................. 10

4.4.3. TAIMMATERJAL ............................................................................................................ 10

4.5. JÄÄTMEKÄITLUS ............................................................................................................. 10

5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND ..................................................................................... 11

II JOONISED NR.

1 ASUKOHASKEEM TL-4-01

2 ASENDIPLAAN JA LIIKLUSKORRALDUS TL-4-02

3 VERTIKAALPLANEERING TL-4-03

4 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN TL-4-04

5 RISTPROFIILID 1-1 ja 2-2 TL-5-01

6 PIKIPROFIILID TL-6-01

IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323

3/14

I SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

Käesolev teeprojekt on koostatud KLM Projekt OÜ poolt eraisiku Vladimir Visnjakovi tellimusel põhiprojekti mahus. Projektis käsitletav ala hõlmab järgmiseid kinnistuid:

 Pauliku ringtee T1 (25101:001:1085)  13101 Jõhvi-Ereda tee (25201:005:0080)  Kaasiku tee L1 (25201:005:0362)  Kaasiku tn 26 (25201:005:0600)  Paju (25101:001:1081)  Papli (25101:001:1080)

Projekt hõlmab kinnistuid järgmisel põhjusel:

1. Paju ja Papli kinnistutel tuleb vastavalt ehitusseadustiku EhS § 72 lg 2 teostada tänava kaitsevööndis nähtavuskolmnurga ulatuses metsa ja võsa eemaldamine;

2. Kaasiku tee L1 taastatakse detailplaneeringu järgsete tehnovõrkude rajamise järgselt;

Projekteerimisel on kasutatud järgnevate uuringute tulemusi:

 Maa-ala plaan tehnovõrkudega on koostatud VIRU GEOMET OÜ poolt 2023. aastal (töö nr TM97/2023).

 Ehitusgeoloogiline info põhineb Maa-ameti ehitusgeoloogia kaardirakendusel.  Vastavalt hankedokumentatsioonile oli plaanilahenduse lähteülesande aluseks

detailplaneering.

Projekteerimisel on arvestatud järgmiste normide ja nõuetega:

 Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (Majandus- ja taristuministri määrus, vastu võetud 09.01.2020 nr 2)

 Tee ehitamise kvaliteedinõuded (Majandus- ja taristuministri määrus, vastu võetud 03.08.2015 nr 101)

 EVS 843:2016. Linnatänavad  EVS 613:2023. Liiklusmärgid ja nende kasutamine  EVS 614:2022. Teemärgised ja nende kasutamine  Teetööde tehnilised kirjeldused (Kinnitatud maanteeameti peadirektori 18.02.2019

käskkirjaga nr 1-2/19/09)  Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori

23.12.2015. a käskkirjaga nr 0314)  Pindamisjuhis MA 2017-20  Killustikust katendikihtide ehitamise juhis (Kinnitatud Maanteeameti peadirektori poolt

22.11.16 nr 0215)  Kaevetöö eeskiri Jõhvi vallas (kinnitatud 16.11.2006 Jõhvi Vallavolikogu määrusega nr

44)

IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323

4/14

2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS

2.1. OLEMASOLEV OLUKORD Projekteeritav Pauliku ringtee T1 tänav asub detailplaneeringu järgses uue tee asukohas. Projekteeritav tee asub vahetult Jõhvi linna lõunapoolsel küljel kõrvalmaantee nr 13101 Jõhvi- Ereda teest lõunas ning kohalikust Kaasiku tee L1 teest nr 2510111 lääne suunas. Projekteeritav juurdepääsutee asub üksikute puude ja heinamaaga kaetud kinnistul. Tänav kulgeb paralleelselt oleva maanteega. Projekt hõlmab ka väikest lõiku Kaasiku tee L1 tänavast. Rekonstrueeritaval Kaasiku tee lõigul on kahesuunaline liiklus, tee on pinnatud kruuskattega tee mis on keskmiselt 4m laiune. Olemasoleva maantee asfaltbetoonkatte laius on 8 m kuni 8,3 m, lõik asub asulasisese kiirusepiirangu alal 50km/h, mõlemas sõidusuunas on üks sõidurada, teekatte on märgistatud ning teel on kindlustatud teepeenrad. Mõlemal pool Kaasiku teed asub kõrghaljastus ning tee vasakul pool asub võrkaed. Nähtavus projekteeritud tee mahasõidu kohal on piiratud.

Olevad jalgteed asuvad olevast maanteest põhja pool maantee ja kolmekordsete kortermajade vahel. Olev tänavavalgustus puudub.

2.2. GEOLOOGILINE ISELOOMUSTUS Maa-ameti ehitusgeoloogia kaardirakendusel andmetel on kasvupinnase tüseduseks 24-30cm. Kasvupinnase all asub moreen, Järva kihistu Võrtsjärve alamkihistu liustikusetted e moreenid (saviliiv ja liivsavi, veerised ja munakad). Maapinna reljeef on tasane, üldise põikkaldega loode suunas. Piirkonna absoluutkõrgused jäävad vahemikku 60,5 – 63 m.

Planeeritav ala asub suletud Tammiku kaevanduse altkaevandatud ala kohal ja kaevandamis- väärset põlevkivivaru maaüksuse all ei ole.

Kuna projektis käsitletav maa-ala jääb Enefit Kaevandused AS-i andmetel altkaevandatud alale ning asub posttehnoloogilise mõju piirkonnas, kus potentsiaalselt ebapüsivate alade stabiilsus pinnase niiskustingimuste ja maapinnale mõjuvate koormuste koosmõjul võib muutuda.

Altkaevandatud alal tuleb ehitised ja rajatised projekteerida vajalike kaitsemeetmetega, mis välistaksid mäetööde võimalikku jääkmõju objektidele ning hoiaksid ära ehituskonstrukt- sioonide purunemise maapinna võimaliku varisemise, vajumise või nihkumise tagajärjel. Tammiku kaevanduse mäetööde plaan ja sellele kantud planeeringuala on esitatud projekti lisana.

Pinnasevesi

Projekteerimise käigus ei uuritud pinnasevee paiknemise sügavust.

3. PROJEKTLAHENDUS

3.1. ÜLDANDMED Projekteerimise lähtetasemeks on valitud „hea“, projektkiirus 20 km/h ja 30 km/h. Tänava liik – kvartalisisene tänav.

3.2. PLAANILAHENDUS 3.2.1. Asendiplaaniline lahendus

Asendiplaaniline lahendus on joonisel „Asendiplaan ja liikluskorraldus“, mille aluseks oli varem koostatud detailplaneeringu asendiplaan. Projektiga on ette nähtud:

 Uue sõidutee trassi rajamine.  Oleva kohaliku jaotustänava katte rekonstrueerimine tehnovõrkude ehituse järgselt.

IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323

5/14

3.2.2. Kõrguslik lahendus  Tee on projekteeritud madalale muldele. Lühike süvendi lõik on ainult uue tänava

lõikumisel oleva Kaasiku tee L1-ga.

3.2.3. Ristmike lahendus Lõikumine oleva Kaasiku tee L1-ga on lahendatud T-kujulise ristmikuna ning kasutatud raadiused on – 8 m.

Ristmiku ala tuleb nähtavuse tagamiseks puhtaks raadata ning takistused eemaldada.

3.2.4. Jalgtee lahendus Eraldiseisvat jalgteed ei ole ette nähtud projekteerida. Jalakäijate vähesuse tõttu ei projekteerita eraldiseisvat jalgtee võrgustikku, kuid kergliiklejate ohutuse tagamiseks projekteeritakse uus ühiskasutatav kvartalisisene tee „õuealana“ kus kiirused on piiratud 20 km/h.

3.3. MULLATÖÖD Olemasoleval pinnatud Kaasiku tee L1 lõigul kaevatakse üles oleva tee kate ning asendatakse katendi pealmine kiht freespuruga paksusega 10cm ning pinnatakse 2x pindamisega. Tehnovõrkude kaevikute osas, kus kaevatakse välja ka tee muud konstruktsioonid, tuleb vastavalt punktis 3.4 toodud katenditele rekonstrueerida tee konstruktsioon vajalikus ulatuses. Sõidutee alune projekteeritud killustiku paksus on valdavalt 20 cm. Joonisel „Asendiplaan ja liikluskorraldus“ on näidatud tehnovõrkude kaevikute ulatuse alad, kuhu tuleb ehitada killustiku kihi alla ka dreenkiht. Dreenkiht tuleb rajada ka uue tee katte alla eelnevalt kasvupinnast eemaldades, mille eeldatav paksus on kuni 30cm.

Dreenkihi TM_120 keskliiv (Kt=0,98, Kf>0,5 m/ööp) paksus on 20 cm. Vajadusel täita dreenkihi alune täiteliivaga 30 cm kihtidena (Kt=0,96, Kf>0,2 m/ööp). Selle alune olemasolev pinnas tihendada Kt=0,96.

3.4. KATEND Projekteeritud katte konstruktsioonid on järgmised:

Projekteeritud sõidutee freespurust + 2x E pinnatud kate (tüüp 1, tüüp 4 – mittepinnatav osa)

 2x E, eelpuistega pindamine tardkivikillustikuga (2/4 Ü,K; 4/8 Ü,K; 8/16 A)*  Freespurust kate, 10 cm  Kiilutud killustikalus, 20 cm (Ev2>130 MPa), põhifraktsioon 32/64, kiilumiskillustik fr

8/16  Geokomposiit, 50x50kN+180g geotekstiil**  Paekillustik, fr 4-8 mm  Tihendatud (Kt≥ 0,98) olol. pinnas, olol. tee konstruktsioon

* - Ü – ülemine, K – keskmine, A – alumine; ei kasutata tüüp 4 katendil ** - geokomposiidi kihti ei rajata Kaasiku tee taastamisel;

Projekteeritud sõidutee katte taastamine (Kaasiku tee) (tüüp 2)

 2x E, eelpuistega pindamine tardkivikillustikuga (2/4 Ü,K; 4/8 Ü,K; 8/16 A)*  Freespurust kate, 10 cm  Kiilutud killustikalus, 20 cm (Ev2>130 MPa), põhifraktsioon 32/64, kiilumiskillustik fr

8/16  Paekillustik, fr 4-8 mm  Tihendatud (Kt≥ 0,96) olol. pinnas

IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323

6/14

Projekteeritud jalgtee asfaltkatte taastamine (tüüp 3)

 Asfaltbetoon AC 8 surf, 5 cm  Ridakillustikust alus, 20 cm (Ev2>130 MPa), fraktsioon 4/32  Paekillustik, fr 4-8 mm  Tihendatud (Kt≥ 0,96) olol. pinnas

Projekteeritud haljasala (tüüp 5)

 Murukülv  Kasvupinnas, min 20 cm  Olol. pinnas

Asfaltsegude jämematerjalile esitatavad minimaalsed nõuded (EVS 901-3:2021 Tee-ehitus. Osa 3: Asfaltsegud, tabel 7):

- AC 8 surf C50/30, NR, LA35, F4 c

Minimaalsed nõuded jämetäitematerjali omadustele aluste ehitamisel fraktsioneeritud jämetäitematerjalidest kiilumismeetodil (Maanteeamet „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ MA 2016-012, tabel 1 nr. 7):

- Terastikulise koostise kategooria fraktsioneeritud jämetäitematerjalidel – GC80/20

- Purustatud või murenenud terade ja täielikult ümardunud terade sisalduse kategooria - C50/30

- Purunemiskindluse kategooria – LA40

- Külmakindluse kategooria – F8

- Plaatsusteguri kategooria – FI35

- Peenosiste sisalduse kategooria – f4

3.5. VEEVIIMARID, PINNAVETE ÄRAJUHTIMISSÜSTEEM Teede vertikaalplaneeringu koostamisel on arvestatud olemasoleva reljeefiga. Sademeveed suunatakse piki ja põikkalletega tee kattelt eemale ning see immutatakse pinnasesse.

Vertikaalplaneerimine on näidatud joonisel 4-03 ning tehnovõrkude koondplaan joonisel 4-04.

Projekteeritud pindade kokkuviimiseks olemasoleva reljeefiga kasutatakse nõlvasid kaldega vahemikus 1:2 kuni 1:6.

3.6. LIIKLUSKORRALDUS- JA OHUTUSVAHENDID Kaasiku tee L1 asub 50 km/h kiiruse alas, uue kvartalisisese tee kiirus on piiratud 20 km/h. Kvartalisiseselt teelt Kaasiku teele on ette nähtud paigaldada liiklusmärk nr 222 „ Peatu ja anna teed“.

Projekteeritud kvartalisisene tee lõpeb tagasipöördekohaga ning tee on tähistatud lisaks õueala tähistavate liiklusmärkidega nr 573 ja 574 tupikteena liiklusmärgiga nr 552. Ülejäänud liikluskorraldusvahendid, mis on plaanil toodud ja looduses leitavad on ette nähtud säilitada.

Tabel 1 Projektiga ettenähtud uued liiklusmärgid

Nimetus Arv Suurusgrupp Nr 222 „Peatu ja anna teed“ 1 0 Nr 552 „Umbtee“ 1 0 Nr 573 „Õueala“ 1 0 Nr 574 „Õueala lõpp“ 1 0

IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323

7/14

Projekteeritud liiklusmärgid paigaldada vastavalt standardile EVS 613 ”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja normdokumendile “Teetähistussüsteem ja selle rakendamise kord”. Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele. Liiklusmärkidel kasutada I klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgil nr 222 „Peatu ja anna teed“ kasutada II klassi valgustpeegeldavat kilet. Liiklusmärgi paigaldamisel tuleb kasutada betoonist posti vundamenti. Postiks tohib kasutada kuumtsingitud terastoru, mille minimaalne väline läbimõõt on 60 mm ja minimaalne seinapaksus 2,2 mm. Kõik postid peavad olema kuumgalvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kate ei ole vajalik, kui post paigaldatakse vundamendiga, mis tagab vee juhtimise pinnasesse. Paigaldatavad märgikomplektid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1.

3.7. TEHNOVÕRGUD Projekteeritud tehnovõrgud on näidatud joonisel 4-04 „Tehnovõrkude koondplaan“. Tehnovõrkude projekteerijad on järgmised:

 Veevarustus, sademevee- ja kanalisatsioon: KLM projekt töö nr 2323-1, 2024.a.

 Perspektiivne elektrivarustus: Stormtec Oü, töö nr 23-173, 2023.a.

Tehnovõrkude kaitsetsoonis toimuvatel tänava kaeve- ja rekonstrueerimistöödel, jälgida kõiki vajalikke ettevaatusabinõusid. Tööd tehnovõrkude kaitsevööndis teostada tehnovõrkude valdajate loal nende poolt esitatud tingimustel.

4. TÖÖDE TEOSTAMINE

4.1. ÜLDOSA Ehitustöödel peab ehitaja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid.

Ehitaja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid.

Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega.

Tehnovõrkude ümbertõstmisel tuleb edastada tehnovõrkude valdajatele teostusjoonised, sealhulgas reserv- ja kaitsetorude teostusjoonised.

Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma tehnovõrkude valdaja esindaja. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal).

Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste (s.h. eitava kooskõlastuse) seaduslikkusest ja põhjendatusest.

IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323

8/14

Tellija, ehitaja, projekteerija ja omanikujärelevalve teavitavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Ehitaja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse.

Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projektimuudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud. Eelpooltoodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega.

Tööde teostamisel tuleb juhinduda “Tee ehitamise kvaliteedi nõuded” (Majandus- ja Taristuministri määrus, vastu võetud 03.08.2015 nr 101) toodud nõuetest.

Projektiga määratud ehituseks vajalike tööde mahud on esitatud kululoendis, mille koostamise aluseks on Maanteeameti poolt välja töötatud “Teetööde tehnilised kirjeldused”.

Ajutise liikluskorralduse ehitusobjektil (sh ajutise liikluskorralduse projekti) korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud teostavate tööde etappidele. Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab või tellib ehitaja enne töödega alustamist. Liikluskorralduse projekt tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ja maantee teekaitsevööndis töötades Transpordiametiga.

4.2. ETTEVALMISTUSTÖÖD Enne põhiliste ehitustööde algust tuleb digitaalselt maha märkida tee telg. Lisaks teljele tuleb digitaalselt välja märkida kõik iseloomulikud projektsed tee-elemendid (nt. äärekivid jne). Väljamärgitud punktid tuleks looduses kindlustada ning vastavalt vajadusele ka taastada või uuesti välja märkida.

Vajadusel, kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassi valdajaid ning vajadusel võtta temalt selleks täiendav tööde luba ja märkida välja töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid. Paigaldada vajalikud kaitse- / reservtorud või teostada muud vajalikud ettenähtud kaitsemeetmed.

Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele.

4.3. EHITUSTÖÖD 1. Raadata ja juurida ette nähtud puud ning teostada nähtavuskolmnurgas võsa

eemaldamine. 2. Freesida või lammutada kõik projektis näidatud asfaltbetoonkatendid. 3. Lammutada projektis ette nähtud pinnatud tee konstruktsioonid 4. Eemaldada kasvupinnas projekteeritud alade alt. Väljakaevatud ehituseks sobimatu

materjal on ette nähtud ära vedada. 5. Kaevata välja ehituseks sobimatud pinnased (vana tee killustik jne). 6. Paigaldada kõik projekteeritud tehnovõrgud (veetorud, kanalisatsiooni- ja

sademeveekanalisatsiooni torud). 7. Teostada kaevikute tagasitäide. 8. Planeerida ja tihendada killustikukihi alune pind. 9. Reguleerida olemasolevate ÜVK-kaevu luukide kõrgused. 10. Ehitada dreenkiht vajadusel.

IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323

9/14

11. Ehitada killustikalused. 12. Ehitada freespurust katted. 13. Ehitada asfaltbetoonkatendid. 14. Pinnata freespurukatted ettenähtud ulatuses. 15. Paigaldada liiklusmärgid. 16. Rajada muru kasvualused ja külvata muru.

17. Hiljemalt tööde lõpetamisel kaevata üles ja utiliseerida kõik ajutised rajatised ning heakorrastada töödega rikutud alad.

4.3.1. Säilitatavate puude aluse pinnase töötlemine: Säilitatakse kogu kõrghaljastus mida on tehniliselt võimalik säilitada.

Kui juurestiku kaitsealale (enamasti puu võra ulatuses) rajatakse tee, siis tuleb pärast juurestiku väljapuhastamist alustada kohe tugipinnase kihtide paigaldamisega.

Kasvupinnase väljavahetamine peaks toimuma puude puhkeperioodil. Kasvuperioodil tehtavate tööde korral peab olema kindlustatud piisav juurestiku varjutamine ja kastmine.

4.4. KESKKONNAKAITSE JA MAASTIKUKUJUNDUSTÖÖD

Haljastus- ja maastikukujundustööd

Projekteeritud muru on näidatud joonisel 4-02 „Asendiplaan ja liikluskorraldus“. Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada ning tasandada niidukõlblikuks. Vahetult enne seemne külvamist tuleb kasvukiht äestada 50 mm sügavuselt kettäkke või muu Ehitusjärelevalve poolt heakskiidetud seadmega ilusaks mullakihiks.

Seoses VK trasside rajamisega tuleb taastada Kaasiku tee katendid ja paigaldada kasvumuld ning muruseeme.

4.4.1. Puude kaitsmine ehituse ajal Puude- või põõsarühma kaitsmiseks kasutada ajutist 1,5 m kõrgust piirdeaeda nii, et puude võrad ja põõsastik jäävad aia sisse. Tarastatud ala ei tohi kasutada materjali laoplatsina. Kaevetöö tegemisel võra projektsioonialal paigaldatakse puudele tüvekaitsed. Puude tüvi kaitstakse tüve ümber püsti kinnitatud laudade või prussidega. Lauad või prussid peavad ulatuma puude tüvel alumiste oksteni,kuid mitte kõrgemale kui 4,0 m. Puu tüve ja laudade/prusside vahele paigaldatakse pehmenduskiht. Lauad/prussid paigaldatakse nii, et nad ei toetuks puude juurtele. Jälgida tuleb, et ehitustegevuse käigus ei vigastataks puude oksi ja juuri. Pärast ehitustööde lõppu eemaldatakse kõik ajutised piirded ja kaitsed ning veendutakse, et puud ja põõsad ei ole ehitustööde käigus vigastada saanud.

Kui töötingimused puu all ei võimalda töid teostada, võib enne töö alustamist kokkuleppel linnaaednikuga kärpida puu alumisi oksi. Puid tohib kärpida vaid kutsetunnistust omav arborist.

Kaevetööd lähemal, kui 2m puutüvest teostatakse käsitsi. Suurte puude juuri lõigatakse võimalikult vähe. Üle 40 mm läbimõõduga juurte läbilõikamine kooskõlastada linnaaednikuga. Lõiget tohib teha vaid kutsetunnistust omav arborist.

Kui kaevetöö sooritatakse puude juurestiku kaitsealas, nähakse ette paljastunud puujuurte katmine külmumise või kuivamise eest (savika mulla ja geotekstiiliga), kuival perioodil ka puude kastmine.

Kergesti variseva pinnase puhul, kus puujuured võivad kahjustuda pinnase nihkumise tagajärjel, rajatakse tugiseinad puujuurte kaitsmiseks.

Materjale, töövahendeid, pinnast jm ei tohi ladustada säilitatavate puude juurestiku kaitsealale.

IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323

10/14

4.4.2. Nõuded istikutele, kasvukohtadele ja istutustöödele Istikuid ja kasvukohti pole käesoleva projektiga ette nähtud.

4.4.3. Taimmaterjal Väetis tuleb kasvukihile ühtlaselt jaotada kulunormiga 75 g/m2 ja rehitseda pinnasesse. Ehitusjärelevalve poolt heaks kiidetud valik muruseemet tuleb ühtlaselt külvata kulunormiga vähemalt 20 g/m2.

Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida ning külvata muru. Seeme külvata ühtlaselt, kergelt üle riisuda ja rullida, vajaduse korral kasta.

Muruseemne soovitav segu:

- punane aruhein 30%

- lamba aruhein 50%

- aasnurmikas 20%

Töövõtja peab puhastama ehitusplatsi, viima ära suured kivid ja prahi, riisuma üle ja siluma platsi ning andma töö üle puhtalt ja lõpetatult.

Ehitusjäätmed sorteerida liikidesse ehitusplatsil ning vedada lähipiirkonnas ehitusjäätmete utiliseerimisega tegelevasse ettevõttesse. Ehitustööd teostada head ehitustava järgides, mitte kahjustada looduskeskkonda ja elanike elukeskkonna kvaliteeti, tagada turvalisus kogu tööde teostamise alal. Ehitustööde teostamisel kasutatavate masinate müra ja vibratsioon ei tohi ületada normidega lubatud nõudeid. Kaevetöödel tuleb järgida ohutusnõudeid, olemasolevate kommunikatsioonide valdajate või hooldajate poolt seatud piiranguid ning haljastusalaseid nõudeid.

4.5. JÄÄTMEKÄITLUS Jäätmete käitlemisel tuleb arvestada nõuetega kehtivas Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord, mis kehtestati Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017 määrusega nr 128.

Ehitusjäätmeid ei tohi anda vedamiseks, kõrvaldamiseks ega taaskasutamiseks üle isikule, kellel puudub sellekohane jäätmeluba või kes ei ole ehitusjäätmete käitlejana registreeritud.

Raudbetoon- ja betoondetaile, asfalti, eelsorditud ehituskive ja telliseid ning puitu ei ole lubatud ladestada prügilas ega kasutada pinnasetäiteks väljaspool prügilat. Raudbetoon- ja betoondetailid ning tõrva mittesisaldav asfalt tuleb üle anda purustamiseks ja materjalide taaskasutamiseks. Eelsorditud ehituskivid ja tellised tuleb korduskasutada. Puhas puit tuleb kasutada küttena või anda puiduhakke valmistamiseks üle.

Tõrva sisaldavat asfalti tuleb käidelda ohtliku ehitusjäätmena.

Kasvupinnas tuleb koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks. Ülejäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine toimub vastavalt maapõueseaduse nõuetele.

Tekkinud ehitusjäätmed taaskasutatakse või kõrvaldatakse läheduse põhimõtet järgides mõnes vastavat jäätmeluba omavas ehitusjäätmete käitlusettevõttes.

Jäätmekäitlus

Tabel 2 Jäätmete liigid ja käitlus

Jäätme kood

Jäätme liik Ühik Kogus Käitlus

17 03 02 Asfaldijäätmed t 0,3

Asfalt freesitakse ja kogutakse valdaja poolt või lammutatakse ning viiakse Jõhvi Valla

IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323

11/14

jke-sse 17 02 01

Puit t 3

Ehitusele ette jäävad puud raadatakse ning nende juured freesitakse või kaevatakse üles. Puidujäätmed teisaldatakse Jõhvi valla jke-sse või võimalusel taaskasutatakse.

17 05 04

Kasvupinnas t 810

Kooritud kasvupinnas laotatakse vajadusel Tellijale kuuluvale kinnistule täiteks (täpne asukoht täpsustada Tellijaga) või viiakse Jõhvi Valla jke-sse

Märkus: Ehitusjäätmete käitlus toimub vastavalt eeskirjadele. Kui objekti omanik (jäätmevaldaja) või ehitaja soovib mõnda materjali kasutada või ladustada teisiti kui tabelis esitatud, siis tuleb see kooskõlastada kinnistu omaniku ja kohaliku omavalitsusega.

5. KASUTUS- JA HOOLDUSJUHEND

Üldised kasutus- ja hooldusnõuded

Tee kasutamis- ja hooldamisjuhend sõltub tee valdaja ja hoolde tegija omavahelise kokkuleppe tingimustest. Hoolde aluseks on "Tee seisundinõuded“ MTM määrus nr 92 14.07.2015.a.

Teemaa on maa, mis õigusaktidega kehtestatud korras on määratud tee koosseisus olevate rajatiste paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.

Tee on maantee, tänav, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tänav on linnas, alevis või alevikus paiknev tee, mis on ehitatud või kohandatud sõidukite või jalakäijate liiklemiseks.

Tänava kaitsevööndi laius on teemaa piirist kuni 10 meetrit. Kaitsevööndit võib laiendada kuni 53 meetrini, kui see on ette nähtud planeerimisseaduse kohases planeeringus. Maantee (edaspidi Euroopa teedevõrgu maantee) kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Maantee omanik võib kaitsevööndi laiust põhjendatud juhul vähendada.

Tänava pikaajalisuse tagab eelkõige ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalid. Tööde kvaliteet tagatakse ehituse järelevalvega "Omanikujärelevalve tegemise korra nr. 80, 2015" kohaselt.

Nõuded tee kasutajale

Tuleb järgida 11.02.2015.a. jõustunud "Ehitusseadustikku".

Tee või tänava pikaajalisuse tagab ehitusel kasutatud kvaliteetne tehnoloogia ja sertifitseeritud ehitusmaterjalide kasutamine.

Tee pikaajalisus tagatakse pideva tee hooldamisega.

Tee seisund peab vastama MTM 14.07.2015a. nr 92 "Tee seisundinõuded".

Teed ja tee kaitsevööndit kahjustada ja risustada on keelatud. Tee omanik ja tee kaitsevööndi omanik võivad nõuda tee või tee kaitsevööndi kahjustajalt või risustajalt teehoiukulude katteks hüvitist. Veoste või sõitjate veoga tegelev ettevõtja peab andma tee omanikule tema nõudmisel andmeid teed kasutatavate sõidukite, vedude mahu, teekonna ning sõitude sageduse kohta. Kattega teel tohib sõita niisugune sõiduk, mis toetub tee pinnale pneumaatiliste või elastsete rehvidega (roomikutega), aga ka hobusõiduk, millel ei ole pneumaatilisi rehve.

IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323

12/14

Neid sõidukeid, mille rattad, roomikud või muud konstruktsiooniosad või veos võivad rikkuda teekatet, liikluskorraldusvahendeid, lumetõrjeseadmeid ja teisi rajatisi või teemaad, kui viimane ei ole selliste sõidukite liiklemiseks kohandatud, tuleb vedada eriveeremiga (treileriga). Naastrehvide kasutamine reguleeritakse "Sõiduki tehnojärelevalve eeskirjaga".

Teel on keelatud:

- lõhkuda teekatet liikluse piiramiseks;

- sulgeda või tõkestada sõiduteed ja rajatisi mistahes esemete, sõidukite või veostega;

- sõita neil teeosadel, mis on liiklemiseks suletud;

- sõita teele ja sealt maha neis kohtades, kus puuduvad peale- ja mahasõiduteed;

- ladustada materjale, mis võivad kahjustada teed või keskkonda, piirata teel nähtavust või ohustada muul viisil liiklust;

- teele maha loopida või panna prahti ja jäätmeid ning juhtida sinna reovett;

- karjatada kariIoomi.

Liiklusväliseks otstarbeks võib teed kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Teel liiklusväliseks tegevuseks võib anda loa ainult isikule, kellel on tegevusluba taotletava liiklusvälise tegevuse jaoks.

Sõitjate turvalisuse tagamiseks peab tee omanik hoolitsema nii tee kui ka sõitjate peale- ja mahamineku kohtade ohutuse eest. Lasteveo- või muu ühissõiduliini avamiseks on vaja tee omaniku kirjalikku nõusolekut. Laste ja teiste reisijate ohutuse tagamiseks võib tee omanik seada nii ajutisi kui ka alalisi piiranguid muude sõidukite liikumiseks ühissõidukite marsruudil. Liiklusvälise teabevahendi paigaldamise loa annab tee omanik maaomaniku kirjalikul nõusolekul ja tema seatud tingimustel.

Teele ja tee kaitsevööndi alale võib paigaldada liiklusvälise teabevahendi, mis:

1) ei eksita liiklejat ega varja tema eest liikluskorraldusvahendit;

2) ei raskenda liikluskorraldusvahendite eristamist;

3) ei ohusta liiklust liikleja pimestamisega ega tähelepanu hajutamisega;

4) ei piira nähtavust ristmikul.

Nimetatud nõuete eiramisega tekitatud kahju peab liiklejale hüvitama teabevahendi paigaldaja.

Teele või tee kaitsevööndisse tee omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi peab paigaldaja tee omaniku nõudel viivitamata kõrvaldama. Nõude täitmata jätmise korral on tee omanikul õigus teabevahend kõrvaldada. Teabevahendi kõrvaldamise kulud kannab teabevahendi paigaldaja.

Tegevus teel ja teekaitsevööndis

Teel ja tee kaitsevööndis on tee omaniku nõusolekuta keelatud:

- maha võtta, ümber tõsta, juurde panna või kinni katta liiklusmärke ja muid liikluskorraldusvahendeid või eemaldada nendelt katteid;

- teha teel ilma ehitusloata teehoiutöid, samuti mistahes teehoiuväliseid töid, paigutada sinna töövahendeid, materjale jms; tegevusega kaitsevööndis ei tohi halvendada liiklustingimusi teel;

- ehitada nähtavust piiravaid hooneid või rajatisi ning rajada istandikku;

IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323

13/14

- ehitada alalist või ajutist müügipunkti või muud teeninduskohta;

- takistada jalakäijate liiklemist neid häiriva tegevusega;

- paigaldada valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit;

- korraldada spordivõistlust või muid rahvaüritusi;

- kaevandada maavara ja maa-ainest.

Tee kaitsevööndi maa omanik on kohustatud kaitsevööndis hoidma korras teemaaga külgneva kaitsevööndi maa-ala ja sellel paikneva rajatise ning kõrvaldama või lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või muu liiklusele ohtliku rajatise.

Kõik teel ja tee kaitsevööndis kavandatavad teehoiuvälised ja teehoiutööd tuleb tee omanikuga kooskõlastada nende projekteerimise ajal.

Teel liikluse ajutise piiramise või sulgemise loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada taotlus vähemalt kaks nädalat enne kavandatavat liikluse piiramist või sulgemist koos skeemi ja sulgemise aegade äranäitamisega.

Enne teel kavandatavat liikluse sulgemist või piiramist vaatavad tee omaniku ja taotleja esindajad üle ümbersõiduteed ja otsustavad selleks tehtud või valitud ümbersõiduteede ja ettevalmistustööde kõlblikkuse. Tulemus vormistatakse kahepoolse dokumendiga.

Kui ümbersõidutee rajamiseks või muuks liikluse korraldamiseks on vajalik täiendav maakasutus, siis sõlmib töö tegija maaomaniku või -kasutajaga ajutise maakasutuse lepingu. Ümbersõidutee korrashoiu ja liikluskorralduse eest vastutaja määratakse tööde kooskõlastamisel sulgemistingimustega.

Ajutised ümbersõiduteed likvideerib tee sulgemise taotleja vastavalt sõlmitud tee või maa ajutise kasutamise lepingule. Liikluskorralduse muutmisel teetööde ja kooskõlastatud ürituste ajal tagatakse liiklejatele juurdepääs üldkasutatavatele paikadele, nende elukohta ja kinnisvarale. Kui seda ei ole võimalik teha lühiajalisel täielikul sulgemisel, siis selles lepitakse eelnevalt kokku.

Tee kaitsevööndis tehtavateks töödeks tuleb saada tee omaniku luba ja maaomaniku kooskõlastus.

Teehoiuväliseks tööks loa saanud isik peab hüvitama tee omanikule seoses liikluse sulgemise või piiramisega kaasnevad kulud. Loa saamiseks tuleb tee omanikule esitada:

- kirjalik taotlus, raha ja vahendite olemasolu tõendus töö tähtaegseks ja nõuetekohaseks tegemiseks;

- tee omanikuga eelnevalt kooskõlastatud projekt koos liikluskorralduse skeemiga;

- tööde teostamise ajagraafik.

Enne tööde alustamist koostavad töö tegija ja tee omaniku esindajad kahepoolse akti teekatte mulde, teemaa ja rajatiste seisukorra kohta. Ümbersõidutee kohandamine liikluseks kooskõlastatakse omanikuga. Tööde lõpetamine fikseeritakse samas aktis, vajaduse korral koos maa ja tee omaniku nõuetega ja nende täitmise tähtaegadega. Tavalise liikluse mittetähtaegsel taastamisel rakendatavad sanktsioonid sätestatakse lepingus.

Teel teehoiuväliseid või teehoiutöid tegev juriidiline või füüsiline isik kannab täielikku vastutust kooskõlastatud tehnoloogia, tähtaegade, kvaliteedi ja liiklusohutuse nõuete täitmise eest. Tööde alustamisest teel peab töö tegija kirjalikult (e-kiri, faks või paberil avaldus) informeerima

IDA VIRU MAAKOND, JÕHVI VALD, PAULIKU KÜLA, PAULIKU RINGTEE T1 KINNISTU TEEDE-EHITUSLIK OSA PÕHIPROJEKT KLM PROJEKT OÜ TÖÖ NR. 2323

14/14

tee omanikku kaks päeva enne tööde alustamist, teatades ka omanikujärelevalvet teostava isiku andmed.

Teel võib liiklust ajutiselt piirata või sulgeda avariide, loodusõnnetuste, tee kasutuskõlbmatuks muutumise või kandevõime kaotuse korral või teehoiutööde ajal. Otsuse teel liikluse sulgemiseks või piiramiseks teeb tee omanik. Liikluse sulgemise või piiramise loa annab linnavalitsus. Avalikult kasutatava tee sulgemine ja sellega seoses vajaliku ümbersõidu korraldamine võib toimuda üksnes liiklusvälise ürituse korraldaja kulul. Liikluse ümberkorraldamiseks vajalikud kulud peab liikluse sulgemist või piiramist taotlev isik tee omanikule hüvitama enne ürituse algust.

Värviga teekattemärgistust (nt äärekividel) uuendada igal aastal, plastiku puhul uuendada märgistust, kui peegeldusvõime langeb alla lubatud normi.

Talvisel hooldusel võib kasutada elastsest materjalist teraga sahku.

Lumi teisaldada haljasalale või sõidutee ja peenra serva. Peenra vaba ruum peab seejuures olema vähemalt 1,0m.

Seletuskirja koostas: Martin Tedremaa Aleksandr Lipkin (vastutav projekteerija) 09.02.2024

A

A

A

k u u s e d

X = 6584200

Y =

6 9 3 3 0 0

X = 6584150

Y =

6 9 3 3 5 0

X = 6584200

Y =

6 9 3 4 0 0

X = 6584100

Y =

6 9 3 4 0 0

Tee kaitsevöönd 30m

Tee kaitsevöönd 30m

Tee kaitsevöönd 30m

Tee kaitsevöönd 30m

N °6

32

N° 54

1a

N° 57

3 (0

)

N°574 (0)

Tee kaitsevöönd 10m

Tee kaitsevöönd 10m

N°445

1 1

2 2

N° 55

2 (0

)

PK 0+00

PK 1+00

P K 1 + 4 0

P K 2 + 0 0

P K 2 + 8 2

Olev teemärgistus Olev teemärgistus

Olev teemärgistus

TINGMÄRGID:

PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST

PROJEKTEERITUD KATTE SERV

LIKVIDEERITAV OBJEKT

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE 2x E, EELPUISTEGA PINDAMINE FREESPURUKATTEL (TÜÜP 1)

PROJEKTEERITUD/TAASTATAV HALJASALA (TÜÜP 5)

PROJEKTEERITUD NÕLV

PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK

544

543

PROJEKTEERITUD KÕRGUSARV

PROJEKTEERITUD HORISONTAAL43,00

OLEMASOLEVAD KINNISTU PIIRID

SISSESÕIT KRUNDILE

TEE KAITSEVÖÖND 30 m

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE KATTE TAASTAMINE

PROJEKTEERITUD JALGTEE ASFALTKATTE TAASTAMINE (TÜÜP 3)

61.42

PROJEKTEERITUD FREESPURUKATE (TÜÜP 4)

VEOAUTO PÖÖRDEKORIDOR (AUTO PIKKUS ON 9,62 m)

PROJEKTEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK

PROJEKTEERITUD VÕSA/METSA EEMALDAMISE PIIR

OLEMASOLEV HORISONTAAL43,00

FREESPURU + 2x E, EELPUISTEGA PINDAMINE) (TÜÜP 2)

0

M 1:500

5 10 15 20 25 30m

61.18

61.49

6

1

. 8

3

6 1 . 4 5

61.58

6 0 . 7 7

6 0 . 9 7

6 0 . 5 9

6 0 . 5 2

6

0

. 3

2

6 0 . 0 3

6 0 . 1 6

6

0

. 3

4

6 0 . 3 0

6

0

. 1

4

6 0 . 4 1

6 0 . 5 5

6 0 . 5 7

6 0 . 5 0

6 0 . 7 0

6

0

. 6

8

6 0 . 8 1

6 1 . 2 2

6 1 . 4 9

6

1

.

8

1

61.42

60.90 61.06

6

1

.

0

3

60.99

61.03

61.27

61.03

61.22

61.58

61.62

61.78

62.04

62.62

62.41

61.94

A

A

A

k u u s e d

X = 6584200

Y =

6 9 3 3 0 0

X = 6584150

Y =

6 9 3 3 5 0

X = 6584200

Y =

6 9 3 4 0 0

X = 6584100

Y =

6 9 3 4 0 0

61.73

61.79 61.85

61.75

PK 0+00

PK 1+00

P K 1 + 4 0

P K 2 + 0 0

P K 2 + 8 2

60 .8

60 .961

.0

61 .1

61 .2

61.3 61.4

61.5 61.661.7

61.7 61.7

61.8

61.8

61.9

62 .0

62 .1

62 .2

62 .3

62 .4

62 .5

62.6

62.7

62.41

62.63

62.72

62.80

62.77 62.68

61.83 61.87

61.82 61.44

61.42

60.36

60.31

60 .4

60 .5

60 .6

60 .7

60 .8

60.35

60 .4

5

60 .5

5 60

.6 5

60 .7

5

60 .85

61.0

60 .3

5

61,10

61,00 60,90

60,80

60 ,3

0

61.861,10

61,70

TINGMÄRGID:

PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST

PROJEKTEERITUD KATTE SERV

LIKVIDEERITAV OBJEKT

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE 2x E, EELPUISTEGA PINDAMINE FREESPURUKATTEL (TÜÜP 1)

PROJEKTEERITUD/TAASTATAV HALJASALA (TÜÜP 5)

PROJEKTEERITUD NÕLV

PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK

544

543

PROJEKTEERITUD KÕRGUSARV

PROJEKTEERITUD HORISONTAAL43,00

OLEMASOLEVAD KINNISTU PIIRID

SISSESÕIT KRUNDILE

TEE KAITSEVÖÖND 30 m

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE KATTE TAASTAMINE

PROJEKTEERITUD JALGTEE ASFALTKATTE TAASTAMINE (TÜÜP 3)

61.42

PROJEKTEERITUD FREESPURUKATE (TÜÜP 4)

VEOAUTO PÖÖRDEKORIDOR (AUTO PIKKUS ON 9,62 m)

PROJEKTEERITUD NÄHTAVUSKOLMNURK

PROJEKTEERITUD VÕSA/METSA EEMALDAMISE PIIR

OLEMASOLEV HORISONTAAL43,00

FREESPURU + 2x E, EELPUISTEGA PINDAMINE) (TÜÜP 2)

0

M 1:500

5 10 15 20 25 30m

1W1

1W1

1W1

1 W

1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1 W

1

1 W

1

1W 1

1W 1

1W 1

1W1

1W1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1W 1

1 1

1 1

1 1

1 W

1

1 W

1

1 W

1

1 W

1

1 W

1

1 W

1

A

A

A

k u u s e d

X = 6584200

Y =

6 9 3 3 0 0

X = 6584150

Y =

6 9 3 3 5 0

X = 6584200

Y =

6 9 3 4 0 0

X = 6584100

Y =

6 9 3 4 0 0

Tee kaitsevöönd 30m

Tee kaitsevöönd 30m

Tee kaitsevöönd 30m

Tee kaitsevöönd 30m

N°221

N°641 PAULIKU

N °6

32 JÕ

HV I k

ül a 0

,1

N° 54

1a JÕ

HV I K

ÜL A

Tee kaitsevöönd 10m

Tee kaitsevöönd 10m

N°445

N°435

1 1

2 2

PK 0+00

PK 1+00

P K 1 + 4 0

P K 2 + 0 0

P K 2 + 8 2

Olev teemärgistus Olev teemärgistus

Olev teemärgistus

61,10

61,00 60,90

60,80

60 ,3

0

61,10

61,70

K 1

3

2

K1

K 1

K1

1

3

2

K1

1

K1

K1

K1

K1

K1

2

3

1

3

K1

K1

2

K

1

K

1

K

1

1

2

1

3

K

1

K

1

2

1

2

←∅3

2

L

=

4

, 3

i =

6

8

→∅32

L= 4,2

i= 31

V 1

←

∅ 3 2 L =

1 8 , 2 i =

1 5

→

∅ 3 2

L =

4 , 0

i =

1 4 8 4 9

V1

V1

V1

→

∅6 3 L

= 3 2 ,1

i =

2 2

V1

→

∅6 3 L

= 1 6 ,7

i =

1 5

V 1

V 1

V1

V1

→

∅6 3 L

= 4 9 ,9

i =

6

→

∅ 3 2

L =

4 , 8

i =

2 1

V

V1

→

∅6 3 L

= 2 8 ,6

i =

1 6

V 1

V 1

V 1

V 1

→

∅ 6

3

L

=

4

0

, 7

i =

8

←∅3

2

L

=

4

, 3

i =

1

4

V 1

V 1

←

∅ 3

2

L

=

2

7

, 5

i =

6

0

1

V 1

V 1

V 1

V 1

←

∅ 6 3 L =

4 3 , 9 i =

6

K S

1

K S

1

K S

1

K S

1

K S

1

K S

1

K S

1

1

2

TINGMÄRGID:

PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRGI POST

PROJEKTEERITUD KATTE SERV

LIKVIDEERITAV OBJEKT

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE 2x E, EELPUISTEGA PINDAMINE FREESPURUKATTEL (TÜÜP 1)

PROJEKTEERITUD/TAASTATAV HALJASALA (TÜÜP 5)

PROJEKTEERITUD NÕLV

PROJEKTEERITUD LIIKLUSMÄRK

544

543

OLEMASOLEVAD KINNISTU PIIRID

SISSESÕIT KRUNDILE

TEE KAITSEVÖÖND 30 m

PROJEKTEERITUD SÕIDUTEE KATTE TAASTAMINE(FREESPURU + 2x E, EELPUISTEGA PINDAMINE) (TÜÜP 2)

PROJEKTEERITUD JALGTEE ASFALTKATTE TAASTAMINE (TÜÜP 3)

PROJEKTEERITUD FREESPURUKATE (TÜÜP 4)

PROJEKTEERITUD VÕSA/METSA EEMALDAMISE PIIR

Kanalisatsiooni kontrollkaev

Kanalisatsiooni vaatluskaev

Olemasolev kaev

Sõlm

Sadul

Maakraan

K1 K1

Projekteeritav isevoolne kanalisatsioon 1

KS1 KS1

Projekteeritav survekanalisatsioon 1

V1 V1

Projekteeritav veetoru 1

Projekteeritud reovee ülepumpla

KLM Projekt OÜ töö nr 2323-1 TINGMÄRGID:

Persp. 0.4 kV kaabel (esimene nr on kaablite arv kaevikus)

Persp. liitumiskilp (koos reservtoruga tarbijale)

Persp. haljastuse taastamine (kaevetööde ala)

1W1 1W1 1W1

EL/EN Tingmärgid (Stromtec OÜ)

Persp. puurimiskaevik

Persp. kinnisel meetodil puurimine1W1 1W1 1W1

Persp. jaotuskilp

0

M 1:500

5 10 15 20 25 30m

RISTPROFIIL 1-1

59,00

60,00

61,00

62,00

Väljakaevatava kaeviku piir

1:1,5 1:1,5

2,5%

O le

v ki

nn is

tu p

iir

O le

v ki

nn is

tu p

iir

2.12 0.50 2.50 2.50 0.50 2.00

min 0,4

Projekteeritud reovee kanalisatsiooni toru K1

De160

Projekteeritud algtäide, ei tohi tihendada tihendamismehhanismidega5:

1

4,0%4,0%

5:1

5:1

5: 1

5: 1

0. 70

Te e

ka its

ev öö

nd 3

0m

57,00

58,00

0. 30

Olemasoleva maapinna joon

Paekillustik, fr 4-8 mm Olev aluspinnas, moreen, tihendada Kt≥0,94

Kiilutud killustikalus, 20 cm

kiilumisfraktsioon 8/16 põhifraktsioon 32/64

2x E, eelpuistega pindamine

Ev2≥130 MPa

Geokomposiit, 50x50kN/m+180g

tardkivikillustik (2/4 Ü,K; 4/8 Ü,K; 8/16 A)*

1. 80

RISTPROFIIL 2-2

59,00

60,00

61,00

62,00

57,00

58,00

O le

v ki

nn is

tu p

iir O

le v

võ rk

ae d

O le

v ki

nn is

tu p

iir

5:1 5: 1

Te e

te lg

Te e

te lg

1. 80

0.30 0.30

min 0,4

Projekteeritud reovee kanalisatsiooni toru K1

De160

Projekteeritud algtäide, ei tohi tihendada tihendamismehhanismidega5:

1

0. 30

5:1

5:1

Perspektiivne 0,4kV kaabel 1W1 kaitsetorus De50

Perspektiivne 0,4kV kaabel 1W1 kaitsetorus De50

Perspektiivse elektrikaabli reservtoru De50

TASANDUSKIHT (osakeste suurus max 16mm),E≥120MPa Olev aluspinnas, moreen, tihendada Kt≥0,94

Täitepinnas; k≥0,5m/ööp, h(min)=30cm

Paekillustik, fr 4-8 mm Projekteeritud liivast,kruusast või killustikust

Täitepinnas; k≥0,5m/ööp Kasvumuld + murukülv , 15cm

Paekillustik, fr 4-8 mm

Kiilutud killustikalus, 20 cm

kiilumisfraktsioon 8/16 põhifraktsioon 32/64

2x E, eelpuistega pindamine

Ev2≥130 MPa

tardkivikillustik (2/4 Ü,K; 4/8 Ü,K; 8/16 A)*

4.51

TASANDUSKIHT (osakeste suurus max 16mm),E≥120MPa Olev aluspinnas, moreen, tihendada Kt≥0,94

Täitepinnas; k≥0,5m/ööp, h(min)=30cm

Paekillustik, fr 4-8 mm Projekteeritud liivast,kruusast või killustikust

2,5%

Projekteeritud veetoru V1

De63 Projekteeritud

veetoru V1 De63

Olemasoleva maapinna joon

* - Ü – ülemine, K – keskmine, A – alumine;

* - Ü – ülemine, K – keskmine, A – alumine;

Kasvupinnas +murukülv 15cm

0. 70

Asfaltbetooni freespurust kate, h = 10cm sideaine sisaldus vahemikus 4,0-5,2% terastikuline koostis vastavalt MSE 16 või MSE 20 nõuetele

Asfaltbetooni freespurust kate, h = 10cm sideaine sisaldus vahemikus 4,0-5,2% terastikuline koostis vastavalt MSE 16 või MSE 20 nõuetele

0

M 1:100

1 2 3 4 5 6m

K õ r g u s

TL001 pikiprofiil (Pauliku ringtee T1)

55.00

56.00

57.00

58.00

59.00

60.00

61.00

62.00

63.00

64.00

65.00

Piketid

Projekteeritud kõrgused Olemasolevad

kõrgused

+Täide/-Süvend

Projekteeritud vertikaal

Trassi skeem

1 . 9 7 %

0. 68 %

2 . 6 2 %

0+ 00

0+ 10

0+ 20

0+ 30

0+ 40

0+ 50

0+ 60

0+ 70

0+ 80

0+ 90

1+ 00

1+ 10

1+ 20

1+ 30

1+ 40

1+ 40

6 0 . 9 9

6 1 . 1 7

6 1 . 2 6

6 1 . 3 3

6 1 . 4 0

6 1 . 4 6

6 1 . 5 3

6 1 . 6 0

6 1 . 6 7

6 1 . 7 7

6 1 . 9 6

6 2 . 2 2

6 2 . 4 8

6 2 . 7 5

6 2 . 7 5

6 0 . 8 1

6 0 . 8 1

6 1 . 0 5

6 1 . 0 8

6 1 . 0 3

6 1 . 0 2

6 1 . 2 3

6 1 . 2 0

6 1 . 2 6

6 1 . 3 0

6 1 . 5 2

6 1 . 6 5

6 1 . 8 2

6 2 . 2 5

6 2 . 6 4

6 2 . 6 5

0.1 8

0.1 2

0.1 8

0.3 0

0.3 7

0.2 3

0.3 3

0.3 4

0.3 7

0.2 5

0.3 1

0.4 0

0.2 4

0.1 0

0.1 0

L=13.39m i=1.97%

R=777;L=10.0 KK=0+20.38 KA=0+15.38 KL=0+25.38

L=66.49m i=0.68%

L=28.41m i=2.62%

R=1033;L=20.0 KK=1+01.87 KA=0+91.87 KL=1+11.87

L=7.74m

KA 0+08 KL 0+12 R= 100 L=102.16m L=10.53m

KA 1+14 KL 1+30 R= 10

K õ r g u s

TL002 Pikiprofiil (Kaasiku tee L1)

55.00

56.00

57.00

58.00

59.00

60.00

61.00

62.00

63.00

64.00

65.00

Piketid

Projekteeritud kõrgused Olemasolevad

kõrgused

+Täide/-Süvend

Projekteeritud vertikaal

Trassi skeem

-0.99%

-0.46%

2+ 00

2+ 10

2+ 20

2+ 30

2+ 40

2+ 50

2+ 60

2+ 70

2+ 80

2+ 82

6 0

. 8

3

6 0

. 7

3

6 0

. 6

3

6 0

. 5

3

6 0

. 4

8

6 0

. 4

3

6 0

. 3

9

6 0

. 3

4

6 0

. 3

3

6 1

. 1

3

6 0

. 8

3

6 0

. 6

9

6 0

. 6

0

6 0

. 4

8

6 0

. 4

3

6 0

. 3

5

6 0

. 3

7

6 0

. 3

3

6 0

. 3

3

0.0 0

0.0 4

0.0 3

0.0 5

0.0 5

0.0 8

0.0 2

0.0 2

0.0 0

L=30.57m i=-0.99%

L=41.78m i=-0.46%

L=78.44m

KA 2+78 KL 2+81 R= 50 L=0.94m